Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad. Viimasel pühapäeval tähistati meil esmakordselt maailma päeva, et siis juhtida eestlaste tähelepanu arengumaade valule ja ilule. Eestis läheb juba nõnda hästi, et kuskil läheb meist halvemini. Jutusaatekülaliseks on täna noor naine, kes on pikki kuid veetnud vabatahtlikult Aafrikas Botswana ja Mosambiigis. 29 aastane Katrin Charles, tere tulemast Venemaaga, kus. No kuidas sa ise oma käike Aafrikasse põhjendad. 26 aastasena läksid Aafrikasse, olid sa siis maailmarändur, seikleja maailmaparandaja või kodust põgeneja? On see kõik tuli nagu alles alles pärast, et alguses ma tegin Eestis natukene vabatahtlikku tööd ja mind hakkas rohkem huvitama, et Eestis ma tegelesin arvudega ja käisin ka vanuritele arvutit õpetamas. Ja siis mul pakasse palju-palju rohkem huvi kui teha tavalist tööd hommikul üheksast viieni, et et just, et mitte, et mulle ei maksta palka selle eest. See tähendab seda, et mõnes mõttes oli su elus selline etapp, et sa said kõik sillad põletada nii-öelda ja, ja minna siis maailma parandama. Jah, mul mul peret ei olnud ju mingeid kohustusi muica öelnud, et elu oli nagu kõik oli nagu väga hästi ja ma mõtlesin, et kellelgi teisel on kuskil palju halvemini läheb, et kui minul, et et ma saaksin nagu anda väikese panuse endalt selle nii-öelda maailma parandamise jaoks. Mis sa tegid siis enne seda 2000 teist aastat? Sul oli kõik olemas, ütlesid. No selles mõttes TÖÖ korter, noh, täiesti selline okei, elu ette ei olnud nagu mitte midagi häda ja siis ma läksin internetti ja trükkisin vabatahtlik otsingusse ja leidsin tuli terve suur pikk rida välja ja siis hakkasin neid läbi helistama ja küsima ja siis üks jäi siis sõelale ja siis läksingi. Tegelikult me läksime kahekesi ja teised eesti tüdrukuga. Ja siis algaski minu seikluste rada sealt. Aitäh. Miks, miks sa peaksid just minema siin Aafrika viletsus kolmandasse maailma? Tegelikult kujunes alles hiljem see Aafrika, et me algul mõtlesime, et me tahaksime minna hiina hoopis aga see, see, mida sa ise mõtled ja mis tegelikult kujuneb see alles see tuleb nagu kuidagi sujuvalt, et see. Ja siis jah, et ma tõesti, ma kujutan ette, et ma peaksin Aafrikasse sattuma, et mul oli ka ettekujutus, et Aafrikas ikka viletsus ja nälg ja halb elu, et, et aga see tegelikult ei olnudki üldse kõigini. No mis see tähendab, kus, kus sa enne teadsid, mis, mis Aafrikas missugune elu on ikka see, mida uudises umbes näidatakse, nälginud lapsed, kärbsed näol, pundunud kõhud näljast. Ja see oligi, see oli, kas see oli ka see, mida sa siis Aafrikas nägid vä? Ei, see on hästi hästi väike osa, paraku meedia meedia tahab nagu müüa kõike seda, mis on, mis on nagu halb ja selline näidata, et vot selline on see elu, aga see on nagu üsna üsna pisike osa tegelikult nende nende igapäevasest elust, et Nell neil jätkub rõõmu ja noh, just selle vaesuse ja selle halva juures, et nad saavad nii hästi hakkama, tegelikult oma elukohta mitte mitte. Kuidas seletad, et hästi, et neil on kogu aeg, naeratus on näol? Kas sa läksid siis Botswanasse? Just et 2002 aasta tunnis siis maandusime oma tiimiga, meil oli ettevalmistustiim, oli, kes me sinna läksime siis tegema AIDSiennetus tööd Botswanasse ja ja valisime ka selle koha, kus me siis tahame teha küla igaüks ütles, et kas siis pealinnas või siis külas kuskil ja. Sind ju keegi ei värvanud, sa ütlesid, et sa ise otsisid ja leidsid selle organisatsiooni. Miks see peab olema just AIDSiennetus, miks ei ole näljahäda vastu, näiteks? No eks õnnetus ta, ta on nagu, nii igav ta on. Kuidas öelda, see nüüd nii see maailm, see on ülemaailmne leem inimestele, et nad tegelikult nagu tõukavad seda endast eemale, et see, see ei jõua nagu iga inimese teadvusesse, et ta just Aafrikas on nagu see kõige suurem epideemia keemiakollane selles mõttes just sub-Sahara, Aafrika, kus Botswanasse, kus mina siis olin, oli, oli kõige kõrgem nagu nakatunute arv maailmas sel hetkel, kui suur 38 protsenti rahvastikust kes on ja kes on, kes on nakatunud HIV-viirusesse jah, et sama rahvaarv, mis on Eestis 1,5 miljonit, et mis teeb siis iga kolmas inimene on positiivne. Kuidas nad ise sellesse suhtusid, mis asi see aids nende jaoks oli? Nad kõik teavad seda ja seda tööd on seal tehtud juba aastaid ja aastaid ja et just, et nende teadvust veel rohkem siis tõstsime, tegelesime koolitustega, nad kõik hirmul ja kardavad, sest et igas Botswana perekonnas on keegi surnud, aidsi ei olegi ühtegi perekonda jäänud, kus, kus ei oleks kedagi ära maetud ja nad on hästi noored inimesed praegu hetkel ka, kes 22 24 aastased. Et iga nädalavahetus olid matused seal minu külas, kus ma elasin. Aga nad kuidagi nagu lepivad sellega või see on nagu selline elu osa nendel juba, et. On see Aidze siis saatanast või jumalast? Vot juba isegi seda ei teata, kust see viirus pärit ise on, et teadlased uurivad ja ja otsitakse seda alget, aga keegi ei tea, et on ainult teooriaid, kust see pärit on. Mida need Mosambiiki Pottwanalased ise arvavad sellest, kust, kust see siis pärit on? Nende peale langenud on? Ja et igasugune müüt on välja mõeldud, et eurooplased on ruumidesse need viirused sisse pannud ja kui nüüd aafriklased kasutavad neid, et siis nemad jäävad haigeks sellepärast või siis või siis Ameerika laborites, kuskil on pandud need viirused ja et neid ära hävitada, aga aga selliste müükidega me siis tegelesimegi, et nad ikka et seda õiget asja nendeni viia, seda informatsiooni. Mida kujutab see organisatsioon sisendast, kellega sina siis lõpuks liitusid, sa kõigepealt kogunesite Taani, siis oli üldse siis nagu Taani vabatahtlik organisatsioon Jah, just Taani, et sinna olid üle maailma kõik vabatahtlikud, kes tahtsid seda tööd teha, mis iganes tööd siis, et sealt igaüks valis, mis, mis teema. Kas siis õpetan koolis lastele mingi keele õpetamine või siis AIDSiennetus või siis põllumajandusega tegelemine, puude istutamine näiteks? Erinevates maades Aafrikas, aga, ja siis meie tiim kujuneski seal, pandi kokku seal Taanis ja siis me tegime igasugu asju, tegime. Et seal ja selline viis kuud hästi intensiivne töö õppida, mis, mis projekt endast kujutab ja mida teha tuleb ja ja üldse, kõik asjad, mida kujutab endast Botswana kui ta elanikke niipalju kui Ja lipuvärvid on samad, mis on Eestil jälle ka. Aga kui maa maa on ise Prantsusmaa suurune ja tasub Lõuna-Aafrika peal ja ta on kõrbelinn 80 protsenti on Kalahari kõrb. Ja ka seal eriti midagi nagu ei kasva, et selles mõttes oli üsna üsna raske tasugi tomateid kurke neil kasvatada. Et kõik tuuakse Lõuna-Aafrikas sisse, aga neil on vedanud enda ja ajalooga maa ajalooga, et nad said, nad olid hiiglaste protektoraat, et kui nüüd lõuna-aafriklased olid kolonn koloniseeritud ja ja ka Mozan pikali Portugali koloonia, siis Botswana protektoraat brittide oma ja nad said iseseisvuse seitsmekümnendatel. Ja samal ajal avastasid nad teemandid oma maal ja, ja tänu teemanditele ongi nad suutnud oma majanduse nagu üsna hästi üles ehitada. Ja selline asi nagu korruptsioon. On on seal üsna üsna väike. Täiesti uskumatu, et teistel teistes Aafrika riikides on korruptsioon ikka väga-väga suur, aga Botswana siis on vedanud, ses suhtes ja teemanditel on neil ka siis õnnestunud oma tervishoiusüsteem üles ehitada. Et sel ajal, kui mina saunas olin, siis kõik Botswana inimesed, kes, kelle siis oli immuunsüsteem üsna nõrgaks jäänud, siis said tasuta retroviirusravi elu lõpuni riigi poolt. Et need on ikka üsna suured summad, mis ühele inimesele kulutatakse teedeehitusse igal poole, kogu aeg suunatiivnenud rahasid. Et see riik ei ole siis lõputult vaevaene ja inimesed näevad, kuhu võiks edasi püüelda ja keegi on juba rikas ja ja kapitalism on see, mis neid edasi viib. Just et üks hästi-hästi naljakas on niisugune omapärane näide, näiteks, et kui sul, kui nendel kellelgi isegi elektrit pole kodus, siis mobiiltelefon on kindlasti. Et siis mobiiltelefone käiakse laadimas sihukesest Pets puude juures, kus pannakse siis Laadija sinna ühte aku on, seal puu otsas ripub ja siis makstakse selle eest. Et see on nagu see üle võetud sihuke valget, et neil peab kindlasti mobiiltelefon olema. Sina ja su kaaslased te töötasite kuskil suuremas linnas või külas või kuidas see külateid vastu võttis? Esimesed kolm kuud olin ma ise nagu kuu pealt kukkunud, ma saan nagu üldse aru, mis toimub ja kus ma olen ja mida ma seal teen. Et see kultuurisokke reaalne ta, kuna Aafrikas või üldse Aafrika on 53 riiki igas riigis on oma erinev ühiskond, et täna on veel eriti selline, et ta on hästi aeglane, kõik toimub aegluubis. Et kellelgi pole kiiret, pole stressi, pole muresid? Jah, et inimesed käivad hästi aeglased tänava peal sihuksed sujuvalt, et siis kui mina tulen, kui jooksed, siis umbes noh, tõesti kiirsammul käid, et. Ma ma elasin jah, sellises väikeses külas palappija nimelises siis lääne 250 kilomeetrit pealinnast siis ülespoole. Ja, ja alguses viidi meid külapealiku juurde ehtsiifi juurde tutvustati meid. Et see on nagu alati selline tratsioonete uude külla minnes külalised või siis, kes sinna elama asuvad, siis tutvustatakse pealikule Kas pealegi siis otsustab, kas võite jääda või ei või? Peale jah, et ta ikka vaatab, et mis inimene on ja siis küsis, et mis me tegime, mis me teeme siin ja kust me, kust me pärit oleme ja kingitusi pidi ka viimane eme viinud kingid. Kohalikud siis võtsid meid vastu, kas noh, valget inimest on seal ju varem ka nähtud, eks ju, et et nii harukordne, see ei ole vä? Noh, selle kuue kuu jooksul, kui mina olin, ma nägin üsna harva teisi valgeid, et me olime üsna üsna nagu eraldatud põhilistest sellistest kes turistasin, eriti ei sattunud ja kui me nägime, siis, siis mõtlesime, et näe, valge läheb, et kuna nad käitusid nii kummalised meie jaoks me ise olime juba ümber harjunud kohaliku eluoluga ja keskkonnaga, et siis meil olid nad hästi naljakad juba ka. Ja kas valge inimene on seal neegritemaal nagu niisugune iidol või hõlbus saak või, või on ta? Hädaoht. Valge inimene ikka nad näevad raha valges inimeses, et ta tuleb suure rahakotiga. Aga mina olin ju, ma elasin nende keskel, nad teadsid, kes, mis, kes ma olen ja mida ma teen. Et kui isegi tuldi küsima käest, siis siis ma pöörasin nagu jutu teise teise teemale üldse, et et ikka jah, ikka raha raha teemale nagu pidevalt. Aga lõpuks ei häirinud see mind enam, ütlesin. No see oli vabatahtlik, mis, mis see on siis, mida sa siis seal lõpuks tegid? Pidasid loenguid inimestele vä? Vabatahtlik töö on siis tasuta töö, et ei maksta palka. Raha sa ei saanud selle eest üldse. Taskuraha saime kuskil 1500 kuni 2000 krooni kuus ja sellega siis toit ja kõik šampoonid ja hambapastad ja sellised asjad tuli endal muretseda. Aga üks hästi kummaline selline, mida ma elu sees ei osanud oodata. Et meil oli teenijanna majas, kes meil vesinik pesu pesi, meie põrandad nõunud pesi ka ära, et ma elu sees uskunud, see luksus Aafrikas mind ootab. Siis oli jah, et iga päev, et töö kestis esmaspäevast laupäevani kuus päeva nädalas ja hommikul poole kaheksast hakkas pihta. Ja kui, kuni, siis viie-kuueni õhtul, et kuidas oli vaja, äkki me tegime iga esmaspäev endale nädalaplaani, et mis me, mis me tahame, mis, mis ülesandeid tuleb teha, igasuguseid üritusi korraldada. Et seal see projekt oli hästi-hästi rohujuure tasemel. Et ta jõudis nagu tavainimeseni, et käidi nagu ukselt uksele. Igalt poolt noh, külas külla. Mis siis aafrika inimesele Botswana inimesele tuleb rääkida, kuidas Aitsist hoiduda ikese kumm välja ja. No ma päris koheseda kumme ei võtnud väljas, uurisin, mida ta teab üldse, mis ta teadmised on ja ja vähehaaval nagu sellise nõustamise või koolituse teel, et just nende läbi nende üritustega, et seal oli ta alati Tiitseid, muusika ja ja pidi ka toit toitlustamine alati olema, et kui toitu ei olnud, siis keegi kohale ei tulnud, eriti. Et noh, igasugust kampaaniaid ja, aga kodudes me läksime koos kohalikega, kes siis olid palgalised, neil oli oma oma selline territoorium jaotatud igale kohalikule, neile maksti palka, kes tegid sedasama tööd, mis meiegi. Aga nemad olid rohkem seal kogu aeg väljas, kus me siis vahest niiviisi nõustasime neid aga kodudes. Ja vähehaaval küsida, uurida, inimesed seal elavad ja, ja kas nad on testimas käinud või kas nad sooviksid hästi äkki testima minna ja. Kas nad rääkisid vabalt seksist? Sellega oli ka omaette selline trikk, et ei saanud rääkida vabalt et kuna Botswana on hästi-hästi, traditsiooniline ja seksi teemal hästi ta puu, et tuleb ümber nurga, kõik tähendab neid asju saanud otse öelda, mida tahtsite otse öelda ja kondoom on neil ka on nimetatud šokiks joana keeles, et et siis polnud see väga lihtne küll. Päästioni mingit muinasjuttu rääkida ja siis kõik mõistujuttu pidid mõistma, ei pea, tegelikult käib asi hoopis sellest. Ei noh, vähehaaval neid ja kui noh, kui ma tõesti ütlesingi, vahest nagu unustasin jälle ära ja siis meil oli nagu hästi naljakas, hästi mis sa nüüd ütlesid, et kuidas nii saada, aga aga see just nagu avaski seda, nende seda ühiskonna suhtlust või rääkivusteta, et nad hakkaksid rääkima nendel teemadel, sest nad ei julgenud rääkida, et näiteks on niiviisi, et Aafrikas elab, on laiendatud peresüsteem, et kõik elavad koos. No näiteks kui naisel sünnib laps, siis ta on kolm kuud selle lapsega koos ja laps antakse vanaemale. Vanaema kasvatab seda lastesse, naine läheb ise kuskile kaugele külla oma lapse juurest üldse ära aga siis just tööle ja siis vanaema kasvatab last nendesamade ta puuteemadega üles, mis mis tema ise on kasvatatud, temaga ei ole räägitud nende emadel ja kõik need dogmad kanduvad edasi. Kas seal on ka mitmenaisepidamist või, või kui, kui, kui truud seal siis perekonnad on. Mitmenaisepidamine on seadusega keelatud, aga mehed vot seal, nii et neid on vähem kui naisi. Ja siis me võib-olla hästi palju tüdruksõpru ühe korraga, et siis viis kuni 10 aktiivset, kellega kogu aeg suheldakse, ollakse ja ja üks suur probleem on ka alkohol mis näiteks reede hommikul juba olid paarides istusid, mehed juba napsutasid seal ja ja noh, see alkohol ju võtab kõik igasuguse reaalse mõtlemise. No kui, kui kerge sul seal tegutseda oli, mingi aja pärast, nad võtsid sind ju omaks, aga kas valgel inimesel on ohtlik ka, võiks siin noh, ma ei tea, kas siin kasutatakse ära kuidagi veel tundsid sa, et sind lollitatakse või, või, või, või hoopis nagu ohtlik olla, et sind rünnatakse või. Millised on, ma eriti ei tundnud, ühe korra oli küll selline juhtum, et keskpäev, samal ajal, kui ma postkontorisse läksin, kirju ära tooma, siis juhtus selline väike intsident. Jah, et üritati koti seljast ära tõmmata, aga see oli ka ainuke kord. Kuule, see noormees oli väheke napsutanud, jälle tuli juttu tegema ja ja siis sattus nagu politsei seda pealt nägema. Ja siis ta viidi jaoskonda ja siis ja siis oli ka selline. Kutsuti kohtusse, et oli kohtuskäimise. Näide olemas sealt, et jah ja lõpuks sai lausa neli kuud vanglat selle katse eest, et ta üritas kotti tõmmata. Kurbja. Süüdlasele. Natukene oli jah selline nagu paha tunne, aga noh, ikka seal on hästi karmilt nagu need politsei ja kõik see süsteem, et ei lasta lihtsalt niisama selliseid asju teha. Kui palju sa kohalikku ellu siis ise sisse elasid, võtsid osa mingitest traditsioonilistest pidudest või mingitest rituaalidest. Ja päris palju plassi sind ligi. Et Botswanasse elab ka selline hõim nagu Buschmanid, kes siis on Kalahari kõrbes Namiibia piiri ääres ja nad on ka mõned hõimud, elavad ka sama hõimelaka Namiibias, et nemad on veel selline kogukond, kes käib küttimas lippude odadega. Et neid me külastasime ja käisime ka nende juures seda tööd tegemas. Ja nad olid nii siirad ja nii lihtsad ja, ja nende keel on selline keel, et see oli nagu täiesti selline, teine, teine elu, et Inglise keelt saab ka rääkida ei saa. Meil oli siis tõlk, oli vahendajaks. Et ei saanud, tundus sulle, et seal on aeg seisma jääda ja, ja täiesti, et nad elavad seal lihtsalt oma elu teevad süüa, käivad küttimas. Mitte mingeid teeme, ei ole. Nii nagu siin on hästi-hästi pseudoseodox aetud, nagu. Jutusaatekülaliseks täna Katrin Charles, kes käis vabatahtlikuna AIDS-i ennetustööd tegemas Aafrikas. Tänane saade on ajendatud eilsest maailmapäevast, mida Eestis tähistati. Kuulame vahepeal muusikat, mis, mis loose siis meile tõid. Valisin välja Brenda fashi, kes on Lõuna-Aafrikast pärit. Pulmalaul. Potentsiaal on jutusaate külaline, kes veetis enam kui pool aastat Haurikas heategijana, kui nii võib öelda, või vähemalt vabatahtlikuna. Katrin, kas Aafrika suutis sind millegagi tõeliselt üllatada ka või? Imestasid kaua kohe vahel, et noh, see ei ole võimalik, et seal on hoopis niimoodi Et jah, oli küll, et näiteks ühistranspordiga sõites kui siin Eestis sa lähed bussi, ongi uhkesse hästi istud ja nagu tuimalt, vaatad aknast välja, kuskile kaugusse, siis seal oli ühistranspordis pidev suhtlemine, pidev selline vasakule paremale igasuguse teema kogu aeg oli mingi mingi jutt käis, et ei olnud sellist. Tuima olemist. Seal enesesse sulgumist ja ostja. Jõudsid sa imetleda loodust nägid seal midagi tõeliselt eksootilist, mille järgi sa võib-olla ka ju tegelikult läksid. Ja bodhannas on üsna palju elevante põhja Botswana'st, siis kus me, et et see töö töö oli siis nagu kuus päevaga, siis iga kuu lõpus saime avapäeva kõik vabatahtlikud, siis võtsime oma telgid asjad ja läksime metsikult avastama maad ja ja siis põhjavatsuannas Jaan, kuna külas oli nagu hästi pikka aega kodusõda, siis kõik need elevandid, kes seal olid, tulid Botswanasse ja neid on seal kuskil 45000. Ja ja tõesti seal külas õhtul siis käid ringi ja siis kuuled kuskil mingisugune sahin käib ja siis öeldakse seal elevant sööb puu otsast just midagi ja ja no muidugi skorpionid ja kaelkirjakud, lõvid ja kõik sellised asjad on seal. Päriselt olemas. Jooksevad ringi. Eilsel sellel maailmapäeval oli motoks ka, et arengumaade valu ja ilu, no ma ei tea, kas arengumaade valu on haigused, nälg, maavarade looduslikust röövimine, hävitamine. Et seda ilu ja võlu on seal ikka. On need, seda, et see ilu ja võlu ta just väljendub nende inimeste olemises ja nende nende lihtsuses ja, ja tõesti soojuses, et kedagi tõugata eemale või kedagi ei jäeta kuskile üksinda, et nad hoiavad hästi kokku. Et just see pere kokkuhoidmine ja üksteise näiteks selline süsteem on orbudega, et neide jätta. Riigi ülal pidada just, et nad on, nad hommikul võetakse küll jah, bussidega viiakse sellise päeva päeva koju, kus siis neid toidetakse ja koolitatakse. Ja tegeletakse nendega ja siis õhtul jälle viiakse oma tädide-onude juurde tagasi. Et noh, tänu jah, otsile on siis hästi palju orbusid ka selle tagajärjel sinna tekkinud, et. Kui tõsiselt aafriklased pingutusi võtsid, tundsid sa, et sinu käigust on sinna kasu ka või hakkasid nad sõna kuulama? Kui kedagi sundida, siis keegi ei, ei võta üldse kuulda midagi. Aga selliste lihtsamate loogiliste seletuste järel näiteks ma kandsin oma koti segu kümnete viisi kondoomi pakke näiteks ja nad teadsid juba, et mul neid kaasas. Ja alati, kui ma näiteks koju sõitsin ühistranspordiga mööda jagasin kõigile seal neid ja igal pool mujal käia, siis lihtsalt infot jagasin igal sammul täiesti poes või kuskil, mis iganes kohas. Oli su käigust kasu, tundsid sa, et see jõudis pärale vä? No see on pikk protsess selleks, et midagi seal täiesti niiviisi, et sa näeksid nagu tulemusi, et asi hakkab nagu paremuse poole, mis peab ikka seal aastaid ja aastaid tegema seda tööd. 10 20 aastat vähemalt, et et noh, vaadata näiteks ühte ühte perekonda, et mismoodi nende nende elu kujuneb, et näiteks noor tütarlaps et ta jääks õigele teele, et ta mitte ei kalduks, kuna mehed otsustavad elu seal, et naised väga nagu ei, ei saa seal sekka öelda. Aga see on pikk protsess, et seda sa peaksid hästi seal pidevalt tegema. No ütle mulle, Katrin, missugune tüüpiline vabatahtlikest siis seal Aafrikas seda tööd teeb, olgu ta siis AIDS i ennetust või koolitust või edendab ta muul moel kuidagi hoopis tervishoidu. On need inimesed, seiklejad või nad pensionärid või oled ühiskonna heidikud või nagu need tõekuulutajad või või ma ei tea, olid sa iseendaga pahuksis? Mingisugune mingisugune tüüp peab see inimesi olema, mis kiiks neid tabanud on? Soov teha midagi teistsugust elust, et mina tegin kannapöörde oma elus, et. Iseenda jaoks või teiste jaoks? See on nii ühte kui teistpidi, et alguses sa otsustad ise, et sa teed selle kannapöörde sisse, tuleb nagu loogilised või noh, sellised sujuvalt läheb siis sellega teistele üle, et kui sa ise võtad sellise otsuse, et ma nüüd teen sellist tööd, et siis see kiirgab sinust endast välja ka, et kõik, mida sa kirjeldasid neid inimtüüpe, et kui oli olemas ja need on iki olemas, et need olid hästi eri eri taustadega eriharidusega näiteks oli seal tõesti pensionär, oli viiega üks 50 aastane inglane sinna oli, kes läks koolilapsi õpetama, tal olid endal lapsed suureks kasvanud, polnud enam midagi tarka teha. Mõttes lähen aitan inimesi. Ja näiteks oli ka üks soomlanna, üks Tiina, kes lõpetas keskkooli, aga tema, tema oli juba täiesti kindel nelja, viie aastasena, tema tahab minna Aafrikasse aitama inimesi ja tuli peale keskkooli lõppu. Ja aafriku ütles seda niimoodi vastu nagu ta arvaski, et teda on seal vaja ja ja kõik kuulavad teda ja, ja maailm muutub sellest paremaks. No kui keegi mitte midagi ei tee, siis mitte midagi ei muutu. Et see maailma muutmise protsess on, kui sa ise muutud, siis muutub ka maailm sinu ümber. Kas see oli ka nagu kauge ja globaalne ei ole. Miks Eestit ei parandanud? No ma vähehaaval seda proovisin, aga siin on pettunud või? Ei, ma ei ole pettunud, ma tulin täiesti fänn seal, et arvad, et muru on rohelisem, teisel pool, aga tegelikult see ei ole rohelisem. Et seal on hoopis teistmoodi teistsugused probleemid ja teistsugused mis iganes suhteküsimused, aga siin ta Eesti võib olla väikseks, ma arvan, et kuna ma olin juba ennemgi reisinud eri kohtades omal käel täiesti siis ma ei tahtnud enam midagi sellist teha, et ma lähen turistina, vaatan seda maja, vaatan seda purskkaevu, aga ma teen, ma teen midagi kasulikku. Jah, ma läksin mõni aeg tagasi ühe euroametnikuga. Noormees oli, kes ütles, et Brüsselis on palju toredaid tarku eesti tüdrukuid. Ilmselt jäävad Eestile Eesti jaoks kadunuks, sest et Nad ei leia Eestist enam väljakutseid ja nad lähevadki laia maailma ja sinna jäävadki. Kuna nad läbilöögivõimelised ja keskmisest targemad siis, siis nad jäävadki ära. Eestist. Nüüd lähevad inimesed tähendab läände, vaid ka lõunasse, Aafrikasse. Jah, et see on tegelikult iga inimese enda valik, mida ta oma elus otsustab teha ja mis ta, mis teede valib. Et mingi hetk, ma usun, ma usun ja loodan, et nad jõuavad ka sellele arusaamale, et ikkagi Eestis on nagu üsna hea elada ja olla. Et noh, võõras keskkond, võõras keskkond. Aga mina tulin nagu ikka ikka ikka päris tahtsin ikka tagasi küll tulla. On seal Aafrikas, sa leidsid endale ka abikaasa. Ja sa oled abielus. Peale selle sa käisid ju Botswanasse. Olid sa ka Mosambiigis, mõni aeg sealt leidsid siis endale abikaasa. Me kohtusime, kohtusime Johnnyga potsuanas sama projekti juures, jah, just. No ütleme, nimi Jon Kardo osuja Charles kardasanda isa nimi a, nii et istun, ütleb selle peale, et sa elad neegriga. Kui neegrisõbralik on Eesti riiki ja missugused on Eesti inimesed? Kui ma nüüd võrdlen, et Eesti muud ma muud maailmapaigad või riigid, et on siin häid inimesi, on halbu inimesi, on seal häid, on halbu, et suhtutakse seal valgetesse samamoodi kui siin mõned kes ei suhtu hästi mustanahalistesse, aga, aga see, see on selline klappidega elamine, et need, kes kes oleme hästi mustanahaliste stet, Nad on nii nad. Selles mõttes tasub ikka minna sellistesse kohtadesse endal ja vaadata oma silmaga mis elu tegelikult elatakse. Ja siis omad järeldused teha. Paljud inimesed kardavad neegrit. Nii stereotüüpselt, eks ju, aga aga palju neegreid Eestisse ära mahub või kas nad üldse saavad siin hakkama? Ma ei taha öelda, et siin jälle külm on, aga et ikkagi kultuur on nagu teistsugune olnud või mingid ma ei tea, traditsioonid või ajalugu, teistsugune on, millest kinni hoiavad. Mustanahalised, ET no mina, mina ei ole ühist ajalugu, ei ole. Aga ka maakera on üks suur küla ehted ja kõik inimesed reisivad ja käivad ja ja see on just minu arust teretulnud, et eri kultuurid, eri rahvused tulevad ka Eestisse, et siis inimesed näevad, et mis seal, mis mis inimesed nemad tegelikult on. Et eile just see maailmapäeva raames olid, indiaanlased olid kohal ja väga väga lahe vaadata, kuidas nad oma rahvariiete ja kõiki nendega seal laulsid ja tantsisid ja. Väga lahe, aga mustanahalised ma toon ühe näite jällegi, et kuid Journalis, Soomes paar kuud, siis seal on seal on teisi aafriklasi ka ja ja kui, kui need musta kohtub mustanahalise ka tänaval, siis nad ei lähe nagu postpostist mööda. Nad hakkavad rääkima, paar aastat sõbrad olnud, aga kuigi nad näevad 11 esimest korda räägivad, naeravad, vihkavad nalja. Aga kui mina olin näiteks olin Mosambiigis, siis kui mulle jalutas vastu valgenahaline, siis pigem paid oma pilgud kuskil põrandale või noh, maha, et mitte nagu üldse noh, tegemist teha, et selline noh, selline kontakte oli nagu hästi ei olnud nagu üldse soe kontakt. John teeb nüüd vabatahtlikku tööd, kus sinuga siin Eestis ka kui kuidas ta vastu võetakse, kui ta käib ja ma ei tea tavaliste inimeste juures juttu rääkimas, siis, Et noh, Tallinnas eriti siin ei tulda nagu ütleme otse midagi, aga kui kui me käime nagu väiksemates külades või kuskil, et siis ikka pööratakse tähelepanu, aga see on näiteks lapsed on nagu hästi-hästi tore, tore seltskond, et nad ikka suhtlevad ja vaatavad ja, ja see on ise ka nendega väga tahab nagu tegeleda, et talle meeldivad hästi lapsed, et ta on hästi avatud ja selline suhtleja tüüp, see on, et ja kui sa ise nagu ei tekita probleeme kellelegi, siis keegi teine ei võta sind halvasti. See on selline mõlemapoolne käituv suhtlemine. Sina tõmbasite oma kodumaale, mitte tema ei tõmmanud sind Mosambiiki. Ma olin ikka Mosambiigis, mõned noh, päris päris aastat ei olnud, aga, aga üheksa kuud olin Mosambiigis, et ma olin ikka seal ka, et paljud on küsinud mu käest, et kas me paarilisi selliseid konflikte või arusaamatusi ei ole tekkinud, et ma arvan, et kui ma oleks nagu Eestist Johnnyga kohtunud, see oleks kindlasti tekkinud. Aga kuna ma elasin nagu Aafrika ühiskonnas, siis nagu tavainimene seal, siis ma nagu sain aru, mis, mis seal loeb ja mis on oluline ja kuidas mida teha ja et ei ole nagu erilisi tekkinud. Samasugune inimene kui teised. Šokolaadivärvi. Eesti riik võttis teid hästi vastu kui ta koos tagasi tulite, ei võtnud ja või et inimesed läbi katsuma piiriline. Bürokraatiamasin on vägev. Et me saime need, Eesti saatkond Lõuna-Aafrikas ei anna viisasid ja siis meil oli tulla Euroopasse seda viisat taotlema ja esmalt siis läksime Soome. Et selle Soome viisa saime, siis ma saan viigist lihtsalt ja siis. Ja, aga siis hakkas kannatustele, aga ta on Soomes siis pihta, et et ei tahetud jah, Sonny lasta siia minuga koos. Te olete abielus ja ja selles mõttes on kõik korras. Aga bürokraatia lihtsalt olid paberid, oli vaja hästi, miljon paberit vaja kokku korjata ja neid kõiki teha. No praegu on kõik justkui siis ju hästi läinud ja hästi lõppenud. Ütle kas see valget abi Aafrikale on alati omakasupüüdmatu. Omakasupüüdmatu tähendab ma arvan, et ma andsin endast midagi sellele ühiskonnale, nemad andsid mulle vastu samuti. Et kohe üks asi, mis mul praegu tuli, on elutarkust ja elukogemust, et et ma ei võta asju iseenesestmõistetavalt, et elekter, toit, vesi, haridus, tervishoid, noh, kõik on siin, siin on nagu inimeste nagu kõik olemas, aga seda, et seda mitte siis nagu väga ja unustada. Et jah. Nii et kõik ei tule lihtsalt niisama. Missugused need organisatsioonid siin Eestis abi vahendavad, võtke keegi järsku kuulas meid praegu sellise mõttega, et ta tahab ka seda kogeda, mida sina kogesid, esimene organisatsioon, mida rahvusvaheline net, ma saan aru, eks ju, et toksida aga muudkui sõnu internetti ja, ja organisatsioonid tulevadki listina välja või keda usaldada või kelle kaudu üldse tööd peaks tegema, siis seda otsima sinna Aafrikasse vabatahtlikku tööd tegema. Olen jah nett, aga noh, saab ka, on punane rist on Eestis olemas küll, keda, keda võib täiesti küsida, et kas nad teevad selliseid projekte, kui nad teevad, et siis mis maadesse ja mis ja mis teema just inimesi endid huvitab, et kas just siis aidsiennetusvõi siis näiteks täiesti puude istutamine kuskile või koolid laste õpetamine koolis, et ise aktiivne olema, ise nagu hästi-hästi palju otsima neid kontakte. Et neid väga ei ole siin tegelikult, kes sellist üliõpilasorganisatsioonid küll saadavad, aga ka vabatahtliku töö miteeriti. No eilegi seda tähistamisel kõlas uudistes selle päevase organiseerija sõnum umbes nõnda, et mõelge sellele, et kui ostate uue mobiiltelefoni, äkki aitate kaasa kodusõjale kongos. Minul ei löönud kohe see nagu kokku need juhtmed, et, et mis, mis sellega siis mõel mõelda on, et kas see on nagu mingi filosoof, mingi filosoofia tõbras seal taga ka olema, et, et sinna enne, kui siin Aafrikasse lähen või. Sa lähed ju nii-öelda maailma parandama või, aga mis nagu teadma pead või missugune sinu suhtumine peab olema? Avatud ja tolerantne, et see, see mulle ka natukene arusaamatuks, et võib-olla see on selline, kas maavaradega seoses, et mingeid maavarasid kaevandatakse kongos, et siis, mis lõpuks jõuab sinna mobiiltelefoni ja mis ja, ja korrumpeerunud siis, ma ei tea, kas peaminister lasen lihtsalt näide, kes siis kes siis saab tuhandeid ja miljoneid palka selle eest, et aga see on üsna elukauge, aga, aga põllumajandusega on nagu küll rohkem lähedasem. Et see palk, mis neile seal põllul makstakse, see on tõesti nii köömes, et. Katrin, sina, kes sa oled nüüd Eestisse tagasi mõnda aega ja, ja Aafrikas olid üle poole aasta. Koos selle õppimisega andsid elust terve aasta. Arvad vist, et Eestis on elu parem kui kuskil mujal, millal sa jälle maailma parandama lähed? No ma parandan seda, püüan parandada iga päev, et nüüd ma ikka ma panen rohkem tähele, selliseid inimesi siin kassegi meil Eestis Tallinnas. Kellelegi, kellel tõesti mõni tädikene, kes vajab kassegi leivatükikest või või kellelgi on abi vaja anda, et ükskord oli meil selline situatsioon tunniga siin ühistranspordis. Et pühapäevane päev päev ja sõidame bussis ja siis äkki siin õismäel oli siis. Ja üks vene rahvusest meest toob oma sõbra bussi ja ütleb, et et aidake, sõber sureb ja mitte üks inimene ei liigutanud ennast ka bussis. See mehel oli tegelikult juba süda üsna tal hingamine nagu oli seiskunud, süda veel lõi enam-vähem, aga siis siis me läksime sunniga talle esmaabi andma bussis. Ja tegime talle südamesse gaasi ja kõiksugu asju ja. Mees nagu tuli uuesti teadvusele ja hakkas hingama ja. Jeni bussis liinibussis jäise päeva ajal puhkamise päeval. Just et selliseid asju tuleb ette, et inimesed ei ole valmis tegelikult, et nad ei teadvusta, et sinu ümber on teised inimesed, kes tõesti vajavad ka abi mis iganes tõesti ka sugugi öelda tere või mingi hea soe sõna või midagi sellist. Nii on aitäh Katrin jutusaatesse tulemast. Katrin Charles, 29.-st selline naine, kes arvas, et vaatab, kas elu toob ka seiklusi ja ilma irooniata sai ka maailma parandajaks. Aitäh sulle. Nüüd aga head kuulajad mulle öelda seda, et selle jutusaate kordusaeg on täna pärast südaööd tööd ja nädala jagu ka netis kuulamiseks. Aga järgmisel pühapäeval on jutusaatejuhiks Margit Kilumets, kes oli lahkelt nõus kord kuus jutusaadet vedama. Minu nimi on Margus Saar, ma soovin teile kõike head kuulamiseks. Kõike head edasiseks ja kuulame veel ühe laulu. Nonii mulle juba lehvitab helioperaator, et seda laulame praegu ei kuula, me lõpetame selle jutusaate ära ja siis muusikat minu valikul ikkagi.