Tere, imeilusat pühapäeva hommikut. Päike sillerdab septembri kohta täiesti harjumatult soojalt akna taga ja miski sillerdab meil siin stuudios ja ja minu vastas istub näitleja, lavastaja ja muidu äärmiselt armas inimene Andrus Vaarik, tere hommikust. Ja neile kuulajatele ootasid praegu Margus Saar sellist elegantset häälekest. Lihtsalt teadmiseks, et meie, Margusega nüüd jagame seda saadet õigupoolest kolm neljandikku sellest jutusaatest kuulub talle ja siis nendel pühapäevadel, kui ta tahab natukene kauem magada või, või on ta teleekraanil, siis, siis on siin stuudios tema minu nimi on Margit Kilumets. September on sealmaal, et tegelikult Võib öelda, et sügis on käes. Kuidas selline selline aasta teise poolde kaldumine sulle meeleolu poolest tavaliselt mõjub? Andrus. Ma ei mäletagi nii ilusat sügist, nagu see on, see on sihuke tõesti sihuke vanameeste suvi. Vanameeste. Aga see suvi, mis mööda läks, oli sulle, ma arvan, et üks viimaste aastate raskemaid Jah, aga ma olen juba selles eas, et ma olen tegelikult sügavas sisimas leppinud oma surelikkusega ja ka oma lähedaste ja sõprade suhelikkusega, nii et kui sa vähegi intelligentne inimene oled, siis sa ju tead et me ei ole Suwematud. Ja no tõesti jahu matused on palju olnud, aga pulmi oli ka. Ja eriti pulma ei kutsuta, aga, aga mu lapse ema Ülle Vaarik abiellus neljandat korda. Jääda 150 aastaseks. Ta abikaasa on ka viiekümneaastane ja no see on nüüd see suvi nagu püsti hoidnud, tegelikult Need näevad välja nagu 25 aastased, nad on armunud ja armastus teeb ilusaks ja, ja see on õilistanud terve selle suve. Tegelikult need. Nii et ma ei kaota lootust. Meie kõigiga võib sellel juhtuda. Jah, sul on 50-ni veel kolm aastat käia. Nii et mine tea, võib-olla lähen minagi kalkuleerima. Nendest kaotades ma ütlen alati abielu kohta, aitäh. Mul on käidud, ega teist 10. sõjaväkke ei lähe. Kaotustest Andres, ma tahan ka ikkagi natukene rääkida, et, et inimestel, kes ei saa nendega võib-olla nii hästi hakkama kui praegu mulle tundub, et sina saad. Et mis siin nendest üle aitab, seesama intelligentne mõte sellest, et inimesed on surelikud ja sõbrad ja lähedased ka ja meie ise. Et see on ikkagi ju noh, see on, vahel on see väga nõrk õhutus. Seda küll, aga ma ei tea, mul nagu õppinud, mõtlen, sundinud mõtlema, positiivselt, mõtlema selle peale et need inimesed, keda ma siin nüüd suve jooksul järjest matnud olen et see elu oli uhke ja kihvt. Ja nad on kogenud, tegelikult väga kirkalt elanud. Ja ma olen väga paljudele pole antud 10 protsenti sellest, mida need inimesed on kogenud ja läbi elanud, eks oleks Hispaania vanasõna, et kõike võib võtta. Aga kes peab maksma? Inimesi on palju võtnud ja palju saanud ja palju andnud ka ja, ja ja. Me sureme kõik ühel päeval. Olgu selleks valmis olnud, ma olen selleks valmis olla ja kui nad tulevad alati hetkel tulevad nii ootamatult, aga aga mis teha? Sa kaotasid isa ja venna ja hea jook ja hea sõbra Mati Undi, eks natuke palju ikka ühe suve kohta küll, aga kui nüüd veel matist rääkida täna tagasi vaadates korraks, et siis kindlasti hästi palju selle peale mõelnud, et et mis jalgsi on, mis temast Eestimaale maha jääb. Ja minu jaoks oli Eestimaal ütleme. Summeerides nii-öelda viis lavastajatele, neli lavastajat suve L tähega tegelikult. Ja Mati oli fenomen, Dali henessonslik isik, täiast, kirjanik, lavakujundaja, muusikaline kujundaja, lavastaja, filmides, mänginud isegi näitleja, ta oli väga hea näitleja. Ja iga prooviperiood mutiga oli umbes nagu see meste Tartu Ülikoolis. Oskasid võtta sealt, sest oma eruditsiooni on ja, ja, ja tema avar pilk ükskõik mis materjali puhul ta ajas selle nii laiali selle materjali nagu ta koukis sealt kõik võimalikud allusioonid ja, ja sidemed ja ja, ja ka noh, ütleme kontra, mingid irooniliselt tekstid ja kõik, mis sellega suhtes olid. Nii et kui sa muutsid seda materjali nagu läbi töötada, siis sa võisid ikka väga targaks saada. Tegelikult näitleja on ju suhteliselt siuksed, liiguvad, et väga sellise põgusa vaimse pagasiga maailmas ringi, sest see eriala anda ka selline spetsiifiline ja sellist sügavat üldharidust. Meil ei ole klassikalist klassikalist Oxfordi haridust ja Mati motiveerimistega teinud. Mõtle mati naiste peale, ta on ju Nonii, see naised, nagu ta on ja, ja ma ei tea, ma ei, ma loodan ilma kedagi neist naistest, aga, aga ta on nii, nagu ta näitlejaid kasvatas. Arendas õpetas, ta on ju jumal, tema kõrval on kõik naised muutunud. Ja ma ei tea, Susan Sontag. Kogu näitlejaseltskond, kes, kes Mattiga seal töötas, on talle Ivo motita. Sa ise tegelikult ka praegu lavastajatööd, ma arvan, et rohkem teed lavastajatööd kui näitlejatöödega. Jah, ja ma ütlen, et see on konkurentsipuuduses, ma teen seda lavastajatööd, sellepärast et vaata, näed, nüüd surevad otsast ära. Viiendale positsioonile astuma. Ei, ei, ei ole mingi lavastaja, ma olen, ma olen selline näitejuht, ma, minu meetod on umbes see, et mina näitlejana teeksin nii või ma arvan, et nad et ma suudaks luua mingi suveräänse maailma ja, ja ja ma kahtlen selles väga. Olen ma kunagi õpin, aga tegelikult ma tahaks mängida, sest dominant on näitleja ikkagi. Ja seda ma seal, ma tunnen ennast nagu pädev, aga aga et ma olen sattunud nüüd lavastama, siis keegi pole ajanud ja keegi pole lahti kinni sõimanud ja, ja siis nüüd ma nii labast Kas see, mida sa praegu lavastajad on, on muusikal Georg otsast ja, ja kas see on nagu mingitpidi sinu idee ka või, või kuidas? See minu idee ja ja ma käisin sellega mitmes kabinetis. Et peab tegema eesti muusikali Georg otsast, et seal ainuke aines, millest võiks teha siukse suure päris päris siukse oma algupärase muusikaliga kõigile, kui neil on seal konks olla ja äkki, kui ma rääkisin seda, siis siis nemad, mees ka hakkasin karjuma, et mis enne meie juurde tulnud. Ja ma tõesti mõtlete. Mina kutsun nagu. Ta inspireerib lihtsalt, ta oli ka, ta oli täielik fenomen ja ma hakkasin Mati Undile seda kirjutada, kõigepealt seda stsenaariumit, aga, aga Mati madin nagu ta ei haakunud eriti hästi ei olnud, et ja teised elu lõpus ikka probleemid viimasel ajal olid vist jah probleemide ja siis äkki ma tulin selle peale, et Urmas Vadi võiks teha, kellega ma olen koos kolm koostööd teinud ja, ja vadi, kes põhimõtteliselt muusikal muusikal? Ta on niisugune esteeti poetanuga, juhatuste ja, aga, aga ma just üleeile rääkisime ta, kes ta nüüd hästi õnnelik. Et ta selle konksu alla neelas. Ja see tema stsenaarium on, ma loodan, ma sülitan kolm korda üle vasaku õla, täitsa avardab, avardab selle žanri, piisab natukene veel. Uhke me räägime sellest muusikalist natuke pikemalt, aga nüüd on vist paslik kuulata meeste legendaarset laulu ja Andrus ütles selle kohta ennem, et, et kuidas midagi metsikult ilusat või pööraselt ilusat või kas mingit sellist võrdlust seal? Mul tõusevad seda kuulates tihti ihukarvad püsti. Siiamaale. Mis läbi? Teile laulis surematu Georg Ots jutusaate stuudios on täna hommikul Margit Kilumets ja tema suureks rõõmuks Andrus Vaarik. Lubasime sellest tänasest muusikalist veel natukene rääkida, seal kehastab Georgi Marko Matvere. Ma tahtsingi teada, kas ta on juba juuksed mustaks värvinud. Eile proovis Markko, ta on kuulanud palju kuidas Georg Ots rääkis filmides ja, ja ta on omandanud juba joogikõnemaneeri täiesti, see oli see nii kummaline, äkki kuulen midagi imelikku see nagu ajastust hiilga kuskil viiekümnendatel kuuekümnendatel kuidas teksti anti ja ja, ja Maku ise hakkas naerma, kui ta selle kätte sai ja me kõik hakkasime naerma selle kuidagi midagi. Tekkis niisugune faasinihe nagu reaalsus ütles, et tõesti nurgas oli Georg Ots. Peale Maku ei olnudki mingeid muid variante, kes võiks seda tegelikult kehastuda nagu kunagi noh nagu Sulev, ühtegi valget, eks ju. See oli täpselt 10-sse ja ja ma tunnen tihtipeale, et praegu proovides ka lahkun, selline entusiast ta töötab nii intensiivselt ja, ja on nii. Ja väga hästi ette valmistunud. Et Merle karusoo ütles kunagi, et lavastaja peamine ülesanne on hoida Topendus astme üles kuni üleval kuni esietenduseni, siis ma ei peaks seda tegema mako ja ta on selline mootor meil. Meil proovis, et, et vaatab ta lehele, jõuab. Georg Otsa elus oli ka igasuguseid etappe ja, ja jälle me jõuame ju nende naiste nii ka, et et kuidas nüüd kui sa, kui sa oled tema eluga hästi lähedalt tuttav, et, et kas ta elas siis niisugust traagilist elu või oli ta pigem õnnelik mees või kuidas sulle tundub? Mulle tundub, et Urmas Vadi on tabanud päris hästi selle Georgi olemuse nagu ära. Ma ei tea, kas ma julgen öelda, panin minagi, sest me käisime Anne Veesaar ja ja Markoga käisime niimoodi külas väga paljudel ta sugulastele kadril ja ja õhutasin inimesi rääkima kevadist. Aga eks ta jäi selliseks tabamatuks kuidagi tal introvert. Ja kes ta päriselt tuli ka, seda vist ei tea keegi, ta lähedasemad sõbrad ja. Aga? Aga nüüd see padi tekst on, ta on selline. Kogu see lugu on natukene selline muinasjutt Georg Otsast tegelikult. Ja see vorm on võib-olla natuke ootamatu, ta on, ta on kiired, on aeg-ajalt naljakas puhanadlik, väga liigutav, samal ajal niimoodi seal keskel on see kena kuts, tegelikult ta ei ole nüüd autentne elulugu nii sünnist surmani vaid Vadim kirjutanud oma Nägemuse joogist selle hullumeelse aja keskel, kus me elasime? Jaa, jaa. Minu meelest on ta väga täpselt tabanud ära inimesi, kes ei tea, kes ta täpselt on, kes ei oska valida nende rollide vahel, mida ta elus täitma peab kes nagu natuke kohkunud sellest, et ta niivõrd kuulus õnne. Ja kes nagu ei tea, et on geenius tegelikult. Ega seda ise ei tea, eks ole, ei. Teagi salongis tehtud nagu päris täpselt aru, et ta, et ta geenius on osanud seda ka ära kasutada ja ta Ta ei olnud väga pädev elus nagu igapäevases elus. Ja, ja sellisest vadi tekstist ja Marcus elanikud ei poolda minu meelest. Minu meelest on liigutav lugu, noh väike inimene keset seda totaalset, sellist kapitaalset hullust, mis aeg oli tegelikult täis võltsmoraali ja, ja valesid ja ja mingit jaburaid, reeglid, mille järgi inimesed pidid käituma, nagu see nõukogude aeg oli. Me oleme isaga, mängime Jekaterina futsevate, Nikita Hruštšovi Sult kes kutsusid endalegi emissioone autentne. Intro Virtsus ja ekstra võrdsus on, on teema, mis on mind alati erutanud. Vaata, sa ütlesid, et Georg oli introvert, sina, nii palju, kui ma sind tunnen. Nii hästi või halvasti, oled vastupidi, täielik ekstra värk, et, et kas see extra Verdsuse see, et tegelikult hästi avameelselt räägid ja ja peaaegu midagi ei varja, et kas see on ennast kurjasti kätte tasunud ka? Ei ole. Pikemas perspektiivis ei ole, aga ma olen ennast ka aetud, intro meeldiks mulle või, eks tobedaks. Ma olen tegelikult ja mul on väga, väga, väga kinnine inimene olnud. Aga mõni vana, et enam ei viitsi valetada, tead et ma olen aru saanud, et see on tõesti pikemas perspektiivis, on see. On see hea? Kuidagi hingerahu tuletad, kui kui oled nagu aastatega õppinud endaga ära leppinud, eks. Et ei häbene enam. Noh, olen siin, olen nagu olen siis teha, noh, elame üks kord, eks mustandit teha ei saa, paneme puhtalt kogu aeg. Mulle hästi meeldis sellesuvine intervjuu Postimehes, mis oli tehtud sinu juures Piva Rootsis, see oli umbes täpselt pärast seda, kui sa olid ise ka kuskil tõvevoodis ja tervisega olid sul probleemid, eks ju. Et see oli täpselt niisugune intervjuus oli veel hästi palju selliseid kolme punktiga hea küll, ma siis mõtlesin seejuures. Kas Andrus põeb ka, kui hulk eesti selliseid kiitvaid koduperenaisi loeb, et nende lemmiknäitleja kasutab sellist selliseid sõnu, mida nad võib-olla ei teagi, eks ju. Aga samas tõesti nii üdini aus ja, ja ma, ma lugesin kohe mitu korda seda kohta, kus oli kirjas, et sa tahaksid elada dividendidest ja tundsin, tundsin niisugused äratundmisrõõmu, et et näed, et on üks inimene, kes julgeb öelda, et elu võikski kulgeda niimoodi rahulikult, ilma meeletu rabelemiseta kuulsuse ja raha nimel, eks ju. Tunnen ka, et ma olen tegelikult. Tõesti, ma ütlen, et unistused ütleme, keskkooli lõpus on täitunud 2000 või 2000 kuuesajaprotsendiliselt olen, ma poleks iial uskunud, et mu elu Eesti läheb. Millest sa unistasid keskkoolile, kes oleks nõus ka, ma oleks õnnelik, kui poleks draamateatri tagumises reas seisnud mingis Mozovka, selle part peos ja ja poleks tekstigi. Mul, mul ei olnud õnneks mitte midagi muud. Muidu mul on niukene teatega, mõjub mulle millegi muu eest kiita saanud, eks mis tunnustust me tahame, eks ju ja ja sinna ma küsisin, küsisin, küsisin ja et ma nii kaugele on jõudnud, mina lavastan. No kuulge, see on ikka naljanumber, ausalt öelda. Ma poleks iial uskunud kuskil viis aastat tagasi, mina lavastan. Arved. Mustad aga kõik, kogu see teekond selle kiita saamiseni. Et see on ikka pidanud olema ka niisugune kõva enesekasvatuse kooli, ilmselt sa oled endast kõige rohkem pidanud enesekindlust kasvatama või kui sa olid täiesti valmis olema tagumises reas ja mängima sellist pimedat rüütlit, eks ju. Aga aga tead, vot see enesekindlus suuri kasvanud, ise mõjule, seda metoodiliselt küll kasvatanud ja mul on siin enne ka öelnud, et tegelikult näitlejaks rüsivad inimesed, et kellel on väga madal enesehinnang kes tahavad olla keegi muu, kui nad tegelikult on igapäevases elus suhteliselt sihukesed päevases elus saamatud tüübid tegelikult ja, ja teatava nagu sihuke pelgupaik või, või selline simulatsioon tegelikult seal saab karistamatult elada seda elu, mida sa elus elada ei julge. Nii et ei tasu arvata näitlejana no on ka, ma ei ütle, et see nüüd 100 protsenti reegel on, aga on, on igasuguseid naljašõu mehi ka, kes saavad aru, et neil ei ole seal elukutset vaja. Et nad saavad ilusasti hakkama, tegelikult ei ole vaja seda feik reaalsust. Aga noh, muidugi samal ajal edevus ka, aga see on niisugune keeruline asi tegelikult niimoodi. Ja, ja seda tööd tehes noh tegelikult kasvab enesekindlus lõpuks. Aga see esimene impulss kuskil teadvustamatult on elu eest pakume nõus. Kas sa suudad seda sõnadesse panna, mis nagu täpselt oli, mille eest pakku tahtsid minna, et et sa ei teadnud nagu, et, et kelleks sa tahad saada või kuidas sa tahad elada või mille poole püüelda või mis see peamine küsimus on, mis sul vastuseta oli? Ja mulle tundub, et nooruses ei meeldinud endale tegelikult ma ei nüüd ma olen nagu endaga sõbraks saanud, et ma ennast armastan, austan seda ma küll ei julge öelda. Noh, sõbraks saanud küll ikkagi juba leppinud ja ei vaheta, ma olen päris rahul. Aga, aga lihtsalt jah, madal enesehinnang. Nad ei tahtnud nagu tegelikult mitte olla üksi, kartnud üksindust, eks, ja et võtke mind omaks, olen sõber, ma olen teie moodi, ma olen tahtnud, noh täpselt nagu inimene, keda ei ole tegelikult kohanne ja kogu aeg tantsuline kameeleon. Me ei tea, millise grupi suhtes ma olen tahtnud kogu aeg jälle sotsiaalse tähendusrikas olla, nagu öeldakse. Mingisugune üksinduse hirm kuidagi teatas näitleja ei ole kunagi üksi, ei ole üks ja see on nagu selline, noh, ta on selline. Suletud grupp, eks kõik tunnevad kõiki, nagu näitlejate peod või teatripeod on. Draamateatri avamine oli jälle Tõnu karkude siuksed, hästi, mis pidu, mis mul ei oska näitlejad pidutseda. Me kõik räägime tööst, jälle, hakkame ainult meid, nagu ei teagi elus tegelikult suurt midagi karta, ütleb selle kohta jälle Kaczybised silla. Kokku hakkasid tööasju auk. No ausalt öeldes iga arstidega advokaadid pole paremad, eks ju. Ajakirjanikel on lihtsalt see asi, et nemad teavad kõige elust kõike ja siis nemad räägivad teistest. Nemad ei räägi nagu endale, nagu nemad reeglina teiste asju. Aga, aga näitlejad muidugi räägivad. See üksinduse ja rahvas keskel olemise fenomen on ka sinu puhul niisugune kummaline, vaata seesama, see armas Piva, rootsi, mis sul on, eks ju. Et sa istud seal foto peal oma oma maja ees, kalossid, on sul jalad, on mingi armas suur koer ja samal ajal Ma saan sellest intervjuust aru ja sinu sõprade juttudest ka, et su ümber on kogu aeg pidevalt mingi keskeltläbi 15 inimest. Et sa oled nagu üksi, aga inimeste keskel, et mismoodi see on. Vaata, mul on õnneks nüüd kaks vaja, seal elavad. Soo, ma saan, ma saan kupatada osad inimesed sinna alla mere äärde või siis teise suuremasse majja ja siis mul on seal üksiolemise võimaluse aladel on tõesti hea. Et sina oled nagu selles ülemises majas, mis sa nüüd endale tekitasid jah. Ja siis see seltskond, kes lakkamatult väisab ja vahelduv, eks ju, et nemad on siis nagu. Ma ei hakka üldse, meil on kokkulepet, nõnda helistavad ette, nii et ma ütleme, et no et kas meil ruumi on ja, ja ja kas ma tahan suhelda. Ega sa suudad öelda neile, et ei, ärge täna. Tulge, ma tahan üksi olla. Suudad. Kaua selleks läks siis aega? Ma ei oska nüüd kuupäev millal, millal ma hakkasin endast nii palju hoolima. Ma. Julgen öelda inimestele, et ei hakka lugema ülevaatus, et praegu ma tahan olla üksi. Kes need sõbrad on või on nad lihtsalt tuttavad, kes seal ümbritsevad. Ma ei taha nüüd mingeid nimesid ja aadresse, aga nagu põhimõtteliselt on need näitlejad Ei, näitlejad ka, aga, aga, aga suvel ma kohtun nagu mingid hoopis teist laadi inimestega. Fantastiline naabrimees seal, kes kes on tema elus, aga igapäevases elus väga pädev, niimoodi. Ja nüüd suvi otsa oli mul vennapoeg oli seal tema ütles tehkedest mees, et saaks nagu sõjaväkke minema. Ja siis väga palju venna sõpru ja inimesi, nagu mõtlen tihtipeale inimesed eelmisest elust, et no et mul on väga erinevaid eluperioode läbi elanud ja ma tunnen inimesi väga taga imelikest gruppidest või elu äärealadel, igalt poolt absoluutselt igalt poolt. Ja see segasumma, suvila, kui see sel suvel kokku saab, siis ta ta on väga huvitatud, meeldiv vaheldus, vaat siis ei räägi Sibitest, tihtipeale saab ma tuttu, mingi muu maailm. Seda nõuet ei ole. Teatri on veel ilusaid asju. Muide, see oli üks koht, kus mina hakkasin sinu pärast muretsema. Sest et ma teadsin, et sa oled just haiglas olnud, eksju, ja siis sealt kumas läbi selline Juta, too veini või midagi. Ma sain aru, et tegelikult Andrus ei tohiks nagu üldse minu arvates enam napsu võtta, et mismoodi sul selle, selle selle napsuvõtmisega, need vahekorrad on praegu, et mis arstid sulle teada otsesõnu? Ootamatult selgus, et mu siseorganid on kõik korras. Olin ise jahmunud, täiest Maksoli mõõdukalt väsinud, lihtsalt vaidlust välja tulin, oli see ka juba korras, aga mul südamel mingi vahe võtmelised. Aga see on normaalne, süda lööb ennast lihtsalt rütmi. Võta mingit tabletti. Hommikul, aga see ei ole uskumatu, paljud ju kunagi käinud niimoodi kontrollis mitte kunagi teinud siukest totaalset uuringut, et viimane aeg 47 aastaselt ja ma olin hämmastunud, kui kui heas vormis ma olen tegelikult. Aga noh, lihtsalt tuli, väsimus, tuli, väsimus lihtsalt. Kas sa praegu näiteks 25. septembril aastal 2005 julget väita, et alkoholism, kui haigus sind ei ähvarda? Olles kindel, sellest rääkisid. Ja ma olen alkohoolik, suveralkohoolikuna, see on haigusega seoses töö pahale ta ju seda võib hoida vaos niimoodi. Aga ma võin 50 aastat mitte juua ja, ja nagu jooma hakkame, jätkan sama koha pealt, kus ma lõpetasin niimoodi. Õppinud seda nagu noh, niimoodi ohjama. Nii et meedikute abi ei ole enam vajanud. Nüüd kolm aastat Ma lihtsalt olen kuidagi ikkagi ennast armastama ja austama, natuke õppinud, et enesehävituslik tungid on mul nagunii-öelda kontrolli all. Jah, sest vaata, arstid ütlevad ju ka, et, et sa võid teha 700 imet ja tabletisüsti ampulli rakendada, et kui inimene ise ei taha sellest siis nüüd ma pean ütlema, võitlen terveks saada, aga seda kontrolli alla saada. Et siis ei juhtu mitte midagi. Ja sa oled elav tõestus, ma saan aru. No niivõrd-kuivõrd, jah, jah, ja, aga noh, see on seal. Aga praegu sülitab jälle vasakule. Praegu opereerime edukalt. Meil on kõrvale pandud üks niisugune meeleolukas laul, kas see sobiks näiteks praegu ette mängida või? Jaa? Elu on ilus ja see laul kirjeldab seda enne Hruštšovi ja Jekaterina puutsevasseeniseerimist Moskvas punasel väljakul toimub seal kleitidega karud tõukeratastega ja 15 liiduvabariik, pioneerid ja suur möll, suur paraad. No on ülesanne püstitatud lauljate ette ja muusikali koor koorilaule ka hämmingus olnud. Silmad läksid kole suureks, et see on vist venelastega, ei oska see sellises tempos laulda, aga ei ei ole probleeme, on ainult väljakutse, nagu ütlevad ameeriklased. Muide, päris palju täna öelnud igasuguseid asju, mida keegi on öelnud, et kuidagi need salvestatud vaikselt. Tähendab, ma hoolimata oma kõrgest east arenemisvõimeline ikka jääb midagi meelde veel, kuigi ma tunnen küll Talts ainel, aita mul täiesti olemas. Mis, aga valt saime meediumiks, mine võime. Tule enam nimed meelde pihtida. Räägi mulle oma muidu elust selles mõttes, et kui sa ei lavasta kahjuks ka hetkel nagu ei näitle. Natuke natuke mängid aga, et, et, et millest koosnevad Andrus Vaariku päevat pärast tööd või enne tööd või vahepeal? Pärast tööd paistavad ma käin teatris vahest armu Ma käin kinos. Siis ma kuulan head muusikat. Siis mul on paar lemmikseriaali, mida ma vaatan. Nii, palun, mina tahaksin teada. Mulla all Jahnib takk näiteks. Ja mida ma püüan mitte mööda lasta. Kunagi mulle meeldis Sex ja City ka väga. Aga aga ta on fenomen, ma nägin seda TVd 1000 pealt kunagi ja vilja Palmine, mõtlesin talle siis. Sihuke seriaali, mõtlesin linti esimesed 10 osta sisse musta sisse, aga TV3 uudised seal mingi paketi sees tegelikult. Et no mis sul meerimiseksasite näiteks ta on, ma arvan, et ta on teinud naiste eneseteadvuse tõstmiseks tegelikult rohkem kui palju sellised naise mõistlikud filosoofid või, või, või kolumnistid ja žestid. Sa arvad, et naiste eneseteadvust on vaja tõsta, kas ta ei ole juba ohtlikult kõrgel? No. Ei, miks ma ei helista mehi ja naisi selles mõttes, et miks miks naiste eneseteadvus on ohtlikud sihukest asja olla? Miks see peaks olema madalam kui meestel? Ei julge üldse ei peaks ka ja aga ta on nagu noh ka kõige need neli naist, kes seal on niisugune läbilõige New York. Loomulikult me oleme pealinn, aga, aga ta on minu meelest just sellise läbilõikenaise eneseteadvust tõstnud, et no et ta saab aru, et ta ei ole enam objekt, subjekt, ta võib otsustada ka küsi intiimsemas eraelulisemas sfääris, et temal, otsuste vastuvõtt, ta, ta valija, teda ei valita kogu aeg. Et ma arvan, et see seksi City on teinud naiste jaoks rohkem kui. Eestimaal võib-olla kui ma tahtsin ka kuigi palju, on ka väga palju teinud fantastiline mis ta kirjutab, aga, aga ma arvan, et see niisugune seriaal mõjub, mõjub rohkem. Kas sa eraelulises plaanis naistega paremini läbi kui meestega on sul naiste hulgas rohkem sõpru? P, vist, meeste hulgas on ikka rohkem, tegelikult aga nagu ma kohtan ilusat naist ja, ja mul on huvitav rääkida, siis ma olen alati heldinult. Olen seal olnud täielik boonus, vot see on ka tööd, sihukene, seksistlik, suhtumine, tegelikult ilus naine ei saa olla vaimukas, hea huumorimeelega ja erudeeritud on mul, ma tean, mul on endal ka sees siuksed asjad tegelikult. Aga, aga ma nüüd juba võtan selle loomulikult tegelikult, et ei, mul on, mul on maimustavaid sõbrannasid kellega ma võin ööde kaupa rääkida elust ja armastusest, tööst. Meestest. Tead, mulle tundub, et ma olen kõike näinud. Ja ma kardan nagu pettuda. Ja, ja kui mulle midagi meeldib, tead, kuidas mulle meeldib, et mulle meeldib mulle siis ka jälle heldin. Ma käisin vaatamas just nädala alguses seda tõde ja õigus, teist osa. Saame me rääkida, mina käisin ka, Ma käin teist korda? Jah. Jah, ja mul oli nii kahju, ma, ma ei tunne isiklikult Aarne Üksküla toodult tahtsin talle lilli viia ja siis ma ikkagi läinud põnnama ja mõtlesin, et kas ei ole imelik, kui niisugune anonüümne naisterahvas saadab härrale lavale mingi sellise lillekimbu ja siis kirjutas. Ja millest alustada võib? No mis sa kardad, mida sa kardad? Siis ma käisin kolm õde vaatamas, 10 korda iga kord viisin anonüümse koosid verele, ma mäletan. See oli mul nagu kohustas, kohe. Ma käisime, kallis, siin on ka imeline Mauruse imeline Inreko. Kusjuures Indreku juures võib kõige lihtsamini libastuda, kas pole, et sa võtad niisuguse mängima niisuguse noh, liiga õrnatundelise ja sellise nagu eesti mehed tavaliselt ei ole, eks ju. Et, et praegu Argo Aadli mängitud, eks ole, ju on, on ta selline fantastiline tavaline eesti poiss, eks ole, noh suurte ümmarguste silmadega ja ei oska eriti Vassidega valetada, aga, aga ei ole temast ka mingit erilist. Sööblukese mulje, et selline, selline õrn ja haavatav ja, ja, ja ta ei teegi nagu laval mitte midagi. Ja kuidagi ma ei tea, mismoodi mina aiman seda jõudu, mis seal sees on. Ja ta on, ta on omasel hapu, seejuures on ta, see on sihuke fenomen, jälle habras jõulisus. Ja ja kõige vapustavam fenomen selle tõe õiguse juures suur kummardus siinkohal Elmo Nüganen on see, et minus ja paljudest minu sõpradest tärkas taas usk Eesti klassikasse. Et täitsa vaatad seda tükki ja sa mõtled, et kas ma tõesti kunagi olen tõde ja õigust lugenud ja miks ma ei mäleta selliseid asju, mida ma näen. Et, et see on selles mõttes vapustav, et ma arvan, et kui 20 aastased inimesed lähevad ja vaatavad seda, siis nad usuvad, et, et ka Tammsaaret on võimalik armastada, eks ju. Et me oleme kultuurrahvas. See on seal nii vaimukas ja niivõrd kultuurne ja Elmo on eemaldatud sealt parima nalja. Aimsimulmendiska kohutavatest. Jah, nüüd me oleme linna jääb selle teinud kaaslane. Aga kas sa pead ennast praegu üldse mingi eesti teatri konkreetse teatri liikmeks? Ma ei räägi nüüd sellest, et su tööraamat kuskil oleks, aga et sa tunned mingi eesti teatriga suuremat sidet kui teistega. Vaata, ma arvan, et tegelikult ma olen nii vanaks saanud, et vaata nüüd lõpuks enam ma ei samastan ennast mingi institutsiooniga. Seal ise fenomen, ma man, ma samastan ennast inimestega, kes on mulle armsad, kallid ja, ja ja. Kellest ma rõõmu tunnen ja, ja ma kuidagi pisikuid pidi nüüd enam mitte. Kellel ei ole, ei kirjutanud juba hea portsu afarisse ja sellepärast Siukseid truudus mingile institutsioonile, asutusele või see noh ma ei saa. Ma ei ole armunud Vassiljevitsh põrges, selle draamateatri ehitasid, eks, aga aga inimesi pidi, kes seal sees. Nendega muidugi kuus olla tihtipeale milline tähtis ka. Või miks mitte ka Mat ja Pat teadusnukuteatris ikkagi põhi inimesi pidi, mitte maju pidi. Selge meil oli ainult saate lõpuni keskeltläbi 10 minutit. Nüüd ma peaksin ütlema, kuidas aeg lendab ja kui kahju, kui palju me oleksime veel võinud millest rääkida. Aga ma, ma ei tahaks siin nagu ikkagi suunatasin sellisele unistuste teele või et sa ei saa ju korduvalt öelnud, et, et sa oled nüüd nii vana küll ja rõhutanud seda, et 47 aastane. Aga hoolimata sellest inimene ju õhtul, kui ta käppasid kokku, paneme silmakesed kinni, siis ta mõtleb, et et ma tahaksin veel seda või miks mul ei ole seda või et, et millised need sinu viie salajasemaid mõtted on? No millest ma unistan, ma unistan, sellest ma Jaanitsionaal nõu mõistsin sellest juba 20 aastat tagasi, aga sisuliselt täiesti ebaajal. Et mul oleks pool aastat töötada pool aastat puhatu. Elada dividendidest. Ja muidugi helistan maad, mu lastel läheks hästi ja vaatan, et lapsed on elus palju pädevamad kui mina. Ma imetlen täiesti, kui hästi nad opereerivad elus, kas sul on neid mitu ja mille, millega on üks arendada, selles ei ole mingi poiss, bioloogiline laps, rumal vapsik. Mata Leenuga. Lennudest varem 10 aastat ja kui millega kokku sõime, siis tuli seitse. Ja muidugi Omarakke. Sa oled küll korduvalt elu jooksul öeldud sellistes isadust puudutavates seisukohtades kinnitanud, et sa ei ole osanud isa alla jääd, sa ei. Sa ei teagi, kuidas isane olla, täpselt. Esile aga, aga nüüd ma helistasin kuskil Poolasse tagasi lisse, mustalt, mis teete? Ma käin tööl juba siis ma sain aru, et ma pole isaga läbi kukkunud, täiesti. Ta ei vaevunudki mulle ütlema, et ta läks tööle sihuke kaheksateistaastane Mahale tema jaoks. Ma sain aru, et ma ei ole isale täiesti läbi kukkunud, et et ja ta saab elus hakkama, tähendab, ja see oli parim kompliment minu jaoks. Kas ta elab omaette, materiaalselt ka iseseisvalt hästi hakkama. Niivõrd-kuivõrd jah, aga üldiselt saab, saab, saab. Mis sul seal pädev? Aga mis saab mardaste näitlemisest, tema on ka selline tüüpiline näitleja laps, kellele juba juba ette on nagu silt otsaette kleebitud, et kas sa ei muretse selle pärast, et kui ta sinna lavaka ukse taha koputama läheb, et, et, et tal on nagunii suured need pained, mis tal juba ette peale Mõjule jah, märgata mingeid muid andmeid peale selle ta pole millegi muu eest kiita saanud, kui selle eest ja tal on sobiv psüühikas tüüp tegelikult näitleja jaoks minu meelest suurendada. Aga see on, see sobib, psüühika teeb selleks igatahes olema. Ja mõnuga. See on üldiselt lülituste kiirus või kohandumiste kiirus. Ajad, kiired lülitused, ütleme emotsioonide mõistuse ja füüsise vahel. Et kellegi psüühikat, visualiseerida, mõtlemist ja emotsioone ka. See ei tähenda siukest showspili, vaid noh Vaata mängib peaosa, seal parane stuudios. See oli see. Ja ja, ja mina ei lavastusega Raimo Pass lavastusele. Lihtsalt viimane nädal natuke lubasin, aga seal ei olnud ka midagi tundmata vajalitisest hõimudega head tööd nendega ei olnud. Ja vaata kuidas välja see oli kaks ja pool tundi praktiliselt kogu aeg laval, niimoodi. Ma poleks. Mina poleks mõelnud seda. Mina poleks iial julgenud riskida niimoodi liiga vara, liiga vara ja liiga Su maht. Ilma koolita, vedas vill. Uhkelt vedas. Ma ei ole päris läbi kukkunud isale. Jah, ja kui seal on midagi muud ei oska lõpetada ja mida ma tahan, oskan õpetada, ma ei ole ju mingil muul alal pädedest puudes näiteks jah. Aga ma mõtlen seda, küülik hoitakse nii. Paned nüüd ennast sinnasamma keskkooli lõpu, eks ole, ja ütlesid, et, et sa ei osanud unistadagi, et sa võiksid olla noh, näiteks draamateater. Ja et ma lavastan koos Tõnu Kaljuste Hayden ooperit Ta ilmselt ikkagi on selleks juba praegu valmis, on ka ju mingi, mis ta on 18 19. Saab teisipäeval üheksa teisiti. Et vaata, vaata noh kui teistmoodi ta on, eks ju. Seal on niisugune sisemine väärikus sees olema, seda muidugi ei tea. Ma vaatan sõprade lapsi ka kuidagi väga armastatud lapsed olnud või see aeg nagu kuidagi teine või või meil on mingisugune eneseväärikus sees a priori juba olemas, et nad teavad, et nad on ilma midagi tegemata või olemata ja saavutavate rügamata, et nad on. Inimene lihtsalt on üks ilus tuge, väärtuslik asi. Filmi vaatamas ülbuseks ei lähe muidugi. Aga selle ma kadestan selles põlvkonnas tegelikult. Jah, ja kes muu teda ikka armastanud on, kui? Seda mõtlesime Ülle Vaarik sest mina olen, aga ma kardan, laste õpetajad ja kui ma olen silte õppele juhatades lasen püksi kohe tätsuke alad, kooli ja muud sellised. Ülle ütles, et kuule et ja ütles selle Maltale ka. Ära kunagi valeta, eks, siis ma ei saa sind kaitsta ja kes kaitseb oma last, kui mitte ema ja isa. Ja tegelikult ja ta vist on aru saanud, et noh, et me oleme alati tema poolt olnud tegelikult. Hammaslaps olnud ja ja, ja just tänu sellele on ta siukses segases perekonnas nii suhteliselt terve psüühikaga ikkagi pääseda. Jah, ja mõtle, millised vahvad rollid sul lähitulevikus ees seisavad, Zaza dolla äi. Ja sa saad olla vanaisa. Noh, täna on ilus pühapäevane päev ja varsti me läheme siit käsikäes hüpeldes, mida ühelt mõnusalt pühapäevalt Andrus Vaarik ootab. Täna on teistmoodi, ma tean, täna sa lähed mingile telesalvestusele, aga see kuulu asja juurde, aga muidu kuidas kulgevad pühapäevad, kui ei ole tööd? Retsept inimestele? Muidu minge mingis ahistuge sügislehtedes. Pole mingeid lehti veel praegu sahistada. Kuidas paistab, juba on, kollased juba kukuvad. Minge, kui teil emad-isad elusaid, minge külla neile. Nüüd, kui ma on noh, oleme Maltaga lauset nud temale praegu ema juures ja niimoodi siis äkki ma sain aru, kui tähtis on iga tema telefonikõne mulle või kui ta pauh hüppab mul uksest sisse, mis teete niimoodi ja selle pealt ma hakkasin oma emal-isal ka tihemini külas käima, sõna võtnud, mis see tähendab nende jaoks tegelikult. Mõneks minutiks kasvõi läbi või helista või. Mingi oma emadele-isadele küll olid ja kui palju rõõmu? Seda teha nagu piisavalt kaua. Et sa sellepärast su süda ei valuta. Üheaastane nagu raudtee elab kõik temale, ma käisin üleeile just täna, ma vist ei jõua. Jah ma seal mõni niisugune pühapäevane rituaal Ei ole, noh, näitlejate töö on niisugune, et pühapäeval on tihtipeale tööpäev ju tegelikult esmaspäeval nagu vaba päev, aga siis on jälle loosis on mingid salvestused jälle ja siis on teada, et kõigil näitlejatel on esmaspäev vaba, enamjaolt on see ka ikkagi tööpäev. Millal sihukesed selle pühapäeva? Aga sul ei ole siis ka seda stressimis enamat hulka inimkonnast täna tabab vaata seesama asi, et poolest pühapäevast hakkab närvitsema selle algava töönädala pärast, eks ju, et see on jälle üks asi, millest sa oled vaba. Tuleb valida õige töötöölisi, kes küsiti kunagi, mis on õnn, ma mäletan, mul jääb see meelde sihuke laval, aga õnn on see, kui sa hommikul tahad väga tööle minna ja õhtul ta taga koju tulla. Kui selle kätte saaks? Jah, kusjuures mõtlemison Fredi töö. Ta läheb sügislehtedes ahistama. Aga see kõlab labaselt, aga tegelikult see on tõesti. Ma arvan, jah, las laste vanemad ja kooliülesanne peaks olema see, et leida igas väikses inimeses üles. See tema hobi, see tema kirg ja aretada sellist elukutset, sellest hakkab kaasa.