Keelekõrvas ei ole kohta keele kõrvalisel aga sellel, kel keel on kõrvuni keele kõrvas, võib keele kõrvutaja nii mõnigi kord koha leida. Keele kõrvas pole kohta keele kõigutamisele, keele õigustamisele ega kõige meelsusele, aga seal on rohkesti ruumi õige keelsusele. Keele. On imehell, iga vale keelend on talle meeled, Rolf keele kõrvasaadet meele tõrvasaatega asendada pole ringhäälingul kavas. Keeled kõrs teab, et meeletõrva ja keel on karvane. Tere, kas tundsite ära, et räägib. Andres Ehin on meie tänase keele kõrva eeskõneleja. Usun, et keelega ja eneseväljendusega on mitte ainult eestlastel raskusi. See on praegu ülemaailmne keerdküsimus sest kogu maailm areneb nii ja muutub nii pöörase tempoga. Tohutu palju rahvaid maailmas on saanud kultuurrahvast, eks ja nad on muutunud seoses sellega ka kirja oskajateks, keele teadlikeks. Sääraseid inimesi on juurde tulnud 20. sajandil, mitte miljoneid, vaid miljardeid ja seal tohutu muutus. Nüüd aga omandame veel teist kirjaoskust seal niisugust elektroonilist või internetikirjaoskust. Vahetevahel meeldib mulle niisugune keele pruuk, mida tarvitavad väliseestlased Torontos ma kuulsin, kus internet ja selle peale öeldi, vahevõrk internetis tegutsevad, oleks vahe võrgutajad. Nii et mida see türklaste ja hindude ja paljude Aafrika rahvaste massiline kirjaoskuse omandamine tähendab kogu maailmale ja millal see hakkab ka eesti keelele mõju avaldama, seda me ei tea. Aga selge on see Kaugemate rahvaste keeled avaldavad meile mõju et kui On olnud aegu, kus ainult saksa keel ja vene keel ja kas soome keel on meile mõju avaldanud aga nüüd on ajad käes, kus Inglise keel avaldab ja isegi jaapani keele sõnu tilgub sisse. Nii et kõik see on ühest küljest ja teisest küljest natukene peavalu tekitav või teinekord tublisti peavalu tekitav. Ja inimesed ei tea ju ka need tihtilugu, kuhu nad kuuluvad ka keeleliselt aina rohkem ja rohkem on maailmas selliseid inimesi, kes ei tea, mis on nende emakeel. Ja selliseid inimesi on ka Eestis ja on aastasadade jooksul olnud terved suured elanikkonna kihid ja klassid, kes on olnud igasugusele kultuuri teadvusele võõrad ja tähendab, et rahvad on ärganud kultuuri ja keeleteadvusele ja ühtlasi äsja aastal kirjaoskamatutele ja ka esimese põlve haritlastelt tekib rutem, kui arvata võib see keeleline ja kultuuriline eneseteadvustamist, tung, tung end kehtestada ja siis mitmenda põlve intelligentidele, vanadele kultuurrahvastele, tihtilugu tundub see õige metsik ja barbaarne. Ja selliseid metsikuid barbaarseid nähtusi tuleb kas eesti keeles ette. Ja noh, me ei pruugi rääkida Indiast ja Aafrikast. Venemaagi oli 100 aastat tagasi kirjaoskamatu lugeda, kirjutada oskasid peamiselt aadlikud, vaimulikud ja nende võsud. Ja venelasi oli kümneid kordi rohkem kui eestlasi ka tol ajal mitmeid kümneid kordi. Praegu on see vahe 100 korstna. Aga tiraažid näiteks tsaariajal või 19. sajandil oli niiviisi, et venekeelse raamatu tiraaž oli umbes neli-viis korda suurem kui eestikeelsel ja umbes sama suur kui soomekeelsel. Sest kanned aadlikud, kes oskasid lugeda ja kirjutada ka need ju eelistasid rääkida omavahel pigem. Siis meie keele olukord vene aja lõpul kõik oleks justkui kontrolli all on kõrged keelekomisjonid ja luuaksegi kaanon, neid võideldakse puhta eesti keele eest ja tihtilugu saavutatakse ka ajutist edu või natuke ka pidevat edu võitluses venestumisegaja sovjetliku bürokratismiga. Aga ometi on ka keel tihtilugu halli või roosakashalli katuga kaetud eestlastel, et siis venepärane kantslerit ja nõukogude bürokraatiakeel ja see saavutab keeles justkui ülimusliku seisundi. Kultuuriajalehed ja keeleteadlased võitlevad sellega elu eest. Aga siis tuleb iseseisvumine, vabadus ja sellega kaasneb ka keeleline vabadus. See tähendab, et Nõukogude brokratismist enam ei hoolita, aga ei hoolita ka muudest mõistlikest keelekanalitest. Nii et enne oli hallikasroosaga. Nüüd tuleb küll kuldset värvega tuleb sitast värvi küllalt palju. Kirjastajad on eeskätt kiire tulu peal väljas, ta arvatakse, et ilma keelelise toimetaja või korrektorita saab hakkama ka ja mõni kirjaviga ees või taga või mõni omaloodud väljend olgugi kohmakas, et kõik neelatakse alla, aga, aga nüüd on, ma arvan, et asi on natuke paranenud, sest kõik ei neelatud alla. Ja enamasti on Välja vingerdanud sellest esialgsest vabast turumajandusest kirjastamise alal. Need kirjastajat, kes on ka keelest hoolinud. Et tänapäeval see hooletult toimetatud raamatut, et osatähtsus ei ole ehk nii suur, kui ta oli 90.-te aastate algul noh, uusi sõnu tuleb ja tuleb ja, ja me ei teagi, ei oskagi alati nende tähendust väga täpselt kindlaks määrata. Ta me enam-vähem kujutame ette, mis on tibi ja mis on beibe, aga kas, kas nad on sünonüümid või kas teil on üks ja see sama tähendus või kuskilt natuke erineb, seda ei tea. Siis meile meeldivad praegu hetkel kangesti ikka niisugused asjad, mis on. Päriselt ma maha tegema ei hakkakski, las nad siis olla, aga kui nad muutuvad sääraseks, et kohtad neid nädala jooksul neli-viis korda seal natuke liiga palju, nii et nende kõrval võiksime mõelda, et on ka lihtsad eestikeelsed sõnad nagu mõista tuslik või kaastundlik või kaasa tunda või kaasaelav, mis ajavad sellesama asja ära. Karismaatilise ka natuke raskem, sest sellele vastust leida kas selle kohta öelda hinge sarmikas või vaimuväeline või mõnikord hinge sarmikas ja mõnikord laimuväeline, sõltuvalt sellest, et missugune see karismat omav isik just oli siis mitu aastat käib nagutamine, ma usun, et küllap on sellest keelekõrvast juttu varemgi olnud, et taksojuhil on iga teine sõna nagu aga. Parem ja tema tihtilugu nakutab sama palju. Ja halb eeskuju on justkui nakkav. Ma ei ütle näguneka nagu kõrval võib-olla justkui otsekui titele, kui pole seda üldse sõna vaja. Kas seda nägu tarvitatakse? Jah? Ahah, siin ma mainisin juba seda, et tihtilugu väliseestlaste sõnad mulle meeldivad, aga sellel on ka oma. Piirneb Torontos, on äärmiselt meeldis, et paljud vanema põlve eestlased seal püüavad rääkida hästi korrektset ja puhast eesti keelt. Näiteks Vancouveri eesti keelest täidet Hani, paned tissid, sinki ja parti, rõivad selga, Hani võetudki sesse armsam, kallim, mesi, eks ole, Alt tissid on siis tissis lauad, nõud, sinkal, kraanikauss ja pardirõivad paarti dressis pidurõivad. Nii et kui uskuda seda Toronto eestlaste naljunud akud, meil tallinlased vastavad nalja tartlastele, tallinlastele on seal on siis ka Toronto ja Vancouveri vahel sellised vastastikused naljad, vahest mõnusamad, vahest sapisemad siis Vancouverisse on eesti keel oma inglistumisse astmelt saavutanud umbes sellel tasemel, nagu omal ajal Narvas olevat olnud. Ja Narvas praegugi vahestatused, läki nüüd Loskaga jõe pääle katatsatama. Aga sõber Kaplinski, need räägib, et eesti keel on nii ära risustatud, kas Angelismistutama meelsamini räägiks? Räägiks vene keelt, aga, aga mulle tundub, et, et ta vene telekat ei vaata sellepärast et peaaegu kõik need inglispärasused Ameerika pärasused, mis eesti keeles on peaaegu kõik, need on ka olemas vene keeles, kui vene telekat vaadates niisugused sõnad nagu. Et on üsna tavalised külmad, nii palju ehk ei kasutatud trendi suundumuse asemel nagu meie siis ehk seda sõna fänn ei ole kasutusel ja visioon tulevikunägemuse tähenduses ei ole, aga selle eest on neil palju teisi inglise ameerika salu jälle, mida meie ei kasuta. Minu arvates seal pole olukord sugugi parem, vaid pigem hullemgi. Aga noh, mis puutub luuserisse, siis sõna on ju väga levinud. Aga eesti keeles on tohutu hulk sõnu, millega saab seda asendada näiteks peksupoiss hädavares, hädapätakas, äpu allajääja, Anglismide kõrval. Selliseid kummalisi venepärasusi pärisnimedes tuleb ju, et näiteks üks kõige hullemaid eesti keelekasutus Seal on kenasti kõik venekeelsed tekstid või vahest ka inglisekeelsed tekstid. Jutt on eesti või inglise või vene keeles, aga eesti keeles on siis nad allkirjad. Mingisugune piibliteemaline film oli ja seal esines selline kujul nagu pontsipi laat, kus potsipil oli kirjutatud veel ühes sõnas jah-d ja Essiga, jah, kahe agenda Teed Pontius, Pilaatus või siis oli seal selline tegelane nagu Irad kultuurilises kontekstis tunnevad teda Roodest ja siis üks väga püha linnali vihvli Jemm seal Petlemma. Mis kasutab venelastest tõlke, kes argielus oskavad eesti keelt nelja miinuse peale, aga kel puudub arusaam eestlaste erinevast kultuuritaustast, siis on tegemist selle õigeuskliku ja idas Slaviliku tuuri ja Lääne-Euroopa liku kultuuri, mille Atektid, eestlased on. Et siin on ka erinevus, aga siis jällegi TV3 kaldub puhuti mitte tegema vahet sakslase ja ameeriklase või siis prantslaste ja ameeriklaste vahel. Nii et kõik inimesed, kelle nime kirjutatakse alles kõik nad on Chalsid see on täiesti sobiv tegemist inglase või ameeriklase või Austraaliasse või Uus-Meremaalasega, kui on tegemist prantslasega või mon reali, kanadalase kõnetaks kõlada prantsuskeelselt alalt, salkud ikkagi sarl. Eks TV3s olen kuulnud, kus räägitakse ühest muistsest hiilgavast keisrikuningast Charlie Mäginist või paremal juhul šarlemannist, aga eesti traditsioonis on see Karl Suur. Ja siis Šveitsi rahvuskangelasest film ameeriklaste. Ka eestikeelses tekstis oli William Tell. Kipida peaks olema villalmitel igav, vürst on prints meie telekanalitel, aga prints on inglastel ja ameeriklastel tähendab vürsti, aga meil võiks seda asja lahus pidada, sest kui on tõesti tegemist kuningapojaga või keisripojaga, siis on ta prints, aga nüüd on muidu kõrge aadlimees vürst ja teinekord jällegi inglise keelest tõlgitud filmides on Saksamaal, Šveitsis kui ka Itaalias. Et need võiks olla enamasti lihtsalt mõisnikud eestikeelses tõlkes või mõnel juhul ka krahvid või parunid, et iga suur maaomanik on just küll lord, siis Russismid, yanglikenismid ja teinekord trussismitest hoidudes. Mõned inimesed kalduvad jällegi sellisesse vastandlikku vale üldistusse. Meil on väga meeldiv eesti keeles, et on olemas varbad ja sõrmed ja sõrmed hulgast, üks on pöial. Aga varvastest see suur varvas ei ole sugugi mitte jala pöial. Ühel eesti kirjanikul, keda Tibebaid nimetama tabasin, säärase asja ikka suurt varvast oli. Jala pöid läks nimetatud suure varba juurest, võiksime minna ju kempsu, kempsu, kultuuri meelest sõnatu allet ei sobi, siis on ju kolmetähenduslik, see tähendab nii enese korrastamis, tähendab pidurõivaste, see tähendab ka siis kempsu ja peldik teisest küljest. Slängi keel loob aina uusi, nimetasin peldiku asemel tarveteks Beller noorte hulgas oli samuti nagu sülearvuti läppar nende nimetuste vastu. Mul ei ole midagi, need lisatavad jälle mingit oma tahku ja loovad suuremaid ja mitmekesise mastilistilisi võimaluse kirjanikel peale väliseesti keelendite. Mulle tihtilugu meeldivad ka keelendid esimesest Eesti ajast ja ka tsaariaegsed sõnad. Paljud unustatud näiteks Geert täht planeedi asemel vesimelon arbuus asemel siis hirmu maru orkaani asemel trükiarv, tiraaži asemel tööjõudlus tööviljakuse asemel kõnetraattelefoni asemel, et kui meie telefonifirma enne ta oli, Eesti Telefon otsis uut nime, sest nad panid hellioni mis muidu ju ka kena nimi, aga, aga mingisugune sukavabrik Hispaanias või mingisugune ettevõte juba sellenimeline oli ja mina mõtlesin kõnetraadi alusel oleks päris tore. Nimi oleks kõnetada sirma kõnetra ja see, et sa, keda laine on ool peal aidaa lisaks meeldivat eksootikat välismaalastele nende tulekut, et ameeriklased ostavad meelsasti Türi viina, et täpid lummavad teid täpid peal. Ja siis ka vaimuvalgus harituse asemel. Ta on tegelikult midagi saavutatud kalaga haritakse, võetakse soomlased pealt ära ja siis ta vett ei lähe ja loomulik limaad läinud, mis läinud, mis kalale väga vajalik, aga siis, kui on haridusläinud soodsad teed pidi ja asi on arenenud, siis on tulemus vaimuvalgusharitus ja tegemist on vaimuvalge mehega. Seda pappi Jansen suurepäraselt teadis ja Pärnu Postimehes seda sõna tihtilugu käsutas, aga nüüd on see Kas need kaovad? Ja muud selletaolised seltsimehed Kallo muidugi Roskastonski Raska Vorniku vastu me ei saa kuskil, esiteks, et kui kaua minu pilet on tegelik või öeldakse kurvalt, et ma väga korrast ära olema selles veel öelda, et ma olen haige. Meie ajakirjanduses on seda teemat käsitlenud küllalt põhjalikult. Nii Äripäev, Mellidia Ta ja Eesti Päevaleht, aga nad ei ole aru saanud, mis tähendab farmile. Kes mõtleb vene vastsete peale, siis Vene keeles suhtes võtma ei hakka, Pusta sõna-sõnalt tõlgitud. Tähendab lillkapsast keelega on lugu keeruline, aga ega mina ei ole kuulunud nendel suurte pessimistid hulka. Ta kobrutab ja, ja sealt tuleb ka niisugust haisvat vahtu tihtilugu, aga aga ma arvan, et kuskil selle all on ikka täiesti korraliku supi ka. Ja küllap kui annab meile Al Sis mõningat stabiilsust ja rahunemist, siis tulevad jällegi uued keelereeglid ja keele kaanlanit, mis seda praegu käimasolevast kobrutamist kuidagimoodi korrastavad ja ma usun, et see, mis meil toimub, ei ole see kõige hullem ja noh, seda juba. Loosungite siin leheküljele Torgundul Sovetski plast, jakuudi keeles tähendab võt, elagu Nõukogude võim seal paljudes keeltes ka üsna tavalisi oskussõnu ja termineid ei vaevuta oma väikesesse keelde. Ma vaid need võetakse lähedal asuvast suur keelest üle, olgu see siis tjah kuttidele, vene keel või maja indiaanlastele. Haanja keel või veic Kanada indiaanlastel inglise keel on muidugi seal nende kaugemate kantide Kolgastaja äsja veel täiesti looduslikud nurgad olid, need kohad, on, on sealgi entusiaste, kes ei pruugi olla isegi Jakuudid või indiaanlased, kes võitlevad selle keele puhtuse ja korra eest, näiteks ma tean, et prantsuse Käinud majade juures oskab üheksateistkümmend, maja, indiaani keelt ja püüab siis välja anda kooliõpikuid ja aabitsaid indiaanlastele ja tore, et sellised entusiast on maailmas ja tore, et meilgi on selliseid keelekorraldajaid ja keeleteadlasi, kes mitte aga kitsa rinnaliselt ei taku, kus seda muutust keelemaailma keeleliste muutuste maailma vaid kes vaatas avaralt loominguliselt ja raske on, aga ma usun, et olukord ei ole lootusetu. Eesti keel on ehk kui võrrelda niisama suurte, et ega maailmas paremini korraldada, tulid. Oxfordi professor ütles koguni, et ta on natukene üle korraldada. Seal oli küll vist 80.-te lõpul, kus ta seda ütles, et näiteks õigekeelsuse koha pealt kaks kõige enam korrastatud keelt mitte maailmas, vaid Euroopast tulevat slovaki ja eesti keel. Kui õiges on ja mis mõõdupuud, seda ma ei tea. Keelekõrv on poliitikastki parem, sest parem keelekõrv ei taha ju vasakust parem olla. Ta saab aru, et ühed keele kõrvaldatud mõlemad, mis sellest, et teine on teisel pool pead. Keele kõrval kõrvalest esiku närv, tigu, närv, trummikiletigu, aken, esiktigu, ontlik oimulihas, kuulme tõri ja väga jõulides suulae purje tõstur lihaskeele kõrval on keelemandlid keele juur. Vallner. Saad keele, keha ja väga võimas keele tip. Aga keele Undmulku tal pole. Keelekõrvast on sajad keele kägistajad ehmunult eemale karanud, sest keele keskkõrvast vaatas neile vastu kardetav mari tarand. Keeleaeda haris kirjanik Andres Ehin kui see jutt tekitas kuulajal mõningaid mõtteid ja ta tahaks oma keele tähelepanekuid ja impulsse meiega jagada siis kõik kirjad küsimustega on teretulnud. Nii postiaadressil Tallinn Gonsiori 21 kui ka vahevõrgu kaudu kui täna kuuldud uut keelendid kasutada. Meiliaadress on Maris punkt Johannes ät R punkt. Kui küsimusi on siis ülejärgmisesse saatesse on lubanud tulla mari tarand ise vastuseid andma. Järgmise keele kõrvakülaline on aga kirjandusteadlane Aarne Merilai kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.