Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere ja kaunist oktoobrikuud kõigile, minu nimi on Margus Saar ja ma lähen tänasesse jutusaatesse, palunud selle nädala heade sõnumite tooja Marika valgu. Tere hommikust. Minu arust on osutunud tõeks kumu on Kadriorgu püsti pandud pirakas kallis arhitektuuriteos. Ametlikult on kõik valmis saanud, peagi tassitakse see täis parimat olemasolevat kunsti Eestis. Kas Eesti kunstimuuseumi peadirektor on kummust väsinud, kuid õnnelik? Jah, no päris täpne see ka ei ole. Väsinud, tuleb tunnistada, et isegi praegu ei ole aga õnnelikuna, siiralt. Ma tean küll väga hästi, et, et homme, esmaspäeva hommikul ma lähen uuesti tööle. Ehk ma tean täpselt, mis seal mind ootab. Nii et pidu on läbi, hakkab üks, teine etapp pihta, mis on meie jaoks eriti oluline. Aga ma arvan, et on õige nautida hetke ja, ja mõista südames, mis oli olla selle üle praegu just praegu õnnelik ja mitte vaevata pead hetkel veel, mis esmaspäeval toimuma. Te küll ütlete, et, et kunsti juures ei peaks väga palju rahanumbritest rääkima, aga pange käsi südamele, te olete õppinud eelkõige majandust ja siis alles kunstiajalugu. Jah, järjekord oli selline, aga, aga kunstiajalooga ja kõikide taoliste asjadega kuidas öelda professionaalselt palju rohkem tegelenud elukutse järgi, jah, nüüd mõlema asjaga. Aga ma olen käinud ka aspirantuuris ja teaduslikku tööd teinud eelkõige kunstiajaloost. Aga ikkagi, kas 656 miljonit krooni ja mõned miljonid kindlasti veel tulevad peale on ühe kunstimuuseumi jaoks õige hind. Seda on väga raske öelda. Me oleme ju vaadanud seda, kui palju maksavad üle lahe muuseumid, et oleme kuulanud seda, mida arvavad Lääne-Euroopa asjatundjad selle kohta, meil on olnud konsultatsioonifirma Kanadast muuseumi management ja projekteerimine, ehitamine ja nad kõik siiski imestavad, et see on tulnud nii suhteliselt odavalt, aga me teame ju kõik, et Eestis esialgu veel ei ole võrreldavad hinnad päris sellega, mis mujal maailmas on. Mis puudutab seda kunstimuuseumit, siis ma arvan, et see on päris päris mõistlik hind. Me võime hiljem vaadata, kui palju hakkavad maksma uued kultuuriobjektid ja, ja see, et aja jooksul kallines, see on ju normaalne, meil on ju kõik läheb kallimaks, läheb kogu aeg kallimaks. Ja minu meelest ei saa seda raha ka tegelikult niimoodi lugeda. Et võrrelda teda nüüd selle kunsti või selle auraga, mida see, mida see hoone loob, ma arvan, et on tegelikult palju rohkem väärt kui see raha, mis sinna numbrite sisse pandud. Kui ta 14 aastat tagasi peadirektoriks saite ja uue muuseumi ehitamise plaane pidama hakkasite, mis ajaks teie lootsite maja valmis saada? Aineid need tähtaeg on mitmeid olnud. Ta on, ma tahan kohe meelde tuletada, et meil oli oli kaks suurt projekti paralleelselt lihtsalt olude sunnil seal siis Kadrioru lossiansambli renoveerimine ja seda ei saanud kuhugi lükata, sest et loss oli nii halvas olukorras. Aga, aga tuli ka tegeleda uue muuseumiga, kuna järjekord oli tegelikult vastupidine. Kui minus direktor sõima lootsin, et las peab kauem vastu, on manööverpinnaks nii kaua kuni uus muuseum valmis saada, siis on manööverpinnaks uus muuseum. Lossikogudele tegelikult juhtus, juhtus vastupidi. Ja, ja siis ma hakkasin tärminid parema, eks neil võib paberitest vaadata siin hulk hulk arhiivimaterjali ja, ja ma tean, et sellised sellised tähtajad olid kindlasti nagu loss 96, uus muuseumi, 90 898. Mul on niisugune kahe aastane lõngsoli vahel ja lass 98 Usmoson 2000 ja, ja 2000 aastal ma loobusin pärast lossi valmis saamist arvamust, millal peaks saama uus muuseum valmis, seda ma. Seda me arvestasime siis, kui ehitus lahti läks. No ma ütlen veel mingeid numbreid, 100 aastat unistusest valmimiseni 14 aastat ettevalmistusest valimiseni 11 aastat projektist valmimiseni kolm aastat nurgakivist valmimiseni, on see siis normaalne tempo? See on päris kiire tempo muuseas et tänase päeva peale mõeldes õigemini nüüd mõeldes selle peale, mis need aastad või nii, nagu te lugesite neid aastaid ja tänasel päeval selle peale mõeldes ja teades, kui raskelt on tulnud enamasti kultuuriobjektid maailmas, siis me oleme olnud ju väga kiired. Kõige lihtsam näide on üle lahe. Soome riikliku kunstimuuseumi adenamia Kiasma saatus. Adenime, renoveerimine, Kiasma ehitamine, mis on siis võrdväärset Kadrioru lossiansambli ja ja meie uue muuseumiga võtsid aega 18 aastat. Niiet paraku need kultuuriobjektid tuleb, tulevad terves maailmas raskelt Sydney ooperiteater näiteks üle 20 aasta. Palju siis oli esiooperiteatrist, kuulsime kui kaua seal oli ka vist tublisti üle 14 aasta, nii et et, et on probleeme igasuguseid, objektiivsed, subjektiivsed, aga lihtsalt nad ei tule kuskil. Me paneksime hea meelega raadiokuulajatena silmad kinni, uudistes on nii-öelda tühja maja juba näinud, aga aga siiski me kuuleksime, kujutleksime heal meelel, milline on kumu veebruaris 2006, kui lihtsurelik kunsti templisse sisse saab? No ma usun, et need, kes on pääsenud praegu vaatama ja võib-olla veel aja jooksul ennem päris selle kunstimuuseumi täiusliku avamiseta on teda näinud, on, on muidugi vaadanud arhitektuuri ja ruumiprogrammi mis on tegelikult ju väga kõrgelt hinnatud, juba praegu on piisavalt palju käinud neid välismaised asjad, mängijaid, kes, kes on oma hinnanguid juba andnud ja, ja meil on selle üle ainult rõõmus meel. Nii, mis nüüd edasi saab, ega ma siis teda ei Ja aga turi, kuigi kuigi mul on olnud Kiusatused sirutaksid käed laiali ja ütleks, et ja ongi nii. Kui palju räägiti vahepeal, et, et aga teil polegi ju sinna midagi sisse panna. Ütlekski? Tuligi nii, tegelikult. Aga see on puhas. Ühesõnaga, ma usun, et kui tuleb tõsine kunstihuviline, siis ta ilmselt saab sellise elamuse osaliseks, et ta teab ilmselt pikalt järele mõtlema, mida ta õieti nägi. Sellepärast kui palju meil ikka kunstiteadlase on, kes on kunstiteadust meie kunstiajalugu õppinud? Tavaliselt inimesed ei ole ju näinud aastakümneid meie kogudes olevaid häid töid. Kogud on suured, ma ütleks, et meie kogud on suurimad Läänemere ääres suuremad kui, kui Soome riikliku kunstimuuseumi kolme muuseumikogud kokku on praegu kuus mineva fondi kogusumma tööde suhtes. Nüüd On palju kunstnikke, keda pole aastakümneid nähtud kud kui tegelikult. On äärmiselt huvitavad ja, ja heal kunstilisel tasemel me oleme harjunud rääkima kaskonnad mäest nüüd juba hindade tõttu, eks ole, viiraldist, keelelist ja nii edasi ja nende kõrval asuvat korraga ridamisi nimesid, mida õige, õigemini kunstipublik enam ei mäleta ikkagi. Ja ma arvan, et, et see, see on ühelt poolt elamus, teiselt poolt on aga muuseumi asi ka anda sellist positiivset teadmiste asjadest. Lähevad püsikogudesse, siis tähendab klassikaline muuseum on selline, eks ole, kus on püsiekspositsioon ja see pika lohiseva nimega vahetatavate näituste saal kus on pidevalt toimuvad näituste vahetused. Püsiekspositsioon on jah, meil üles ehitatud niimoodi. Muuseumikülastaja saaks mingi kogemuse Eesti kunsti arenguloost aga ta ei ole staatiline, ta ei jää püsima, sellel kombel. Hitid ilmselt peaksid jääma, sest et meid külastavad ka meie külalised. Aga nende nende püsipositsioonide sees hakkavad toimuma pidevalt väikesed näitusevahetused. Nii et, et ta pidevalt elab ja liigub ja põhimõtteliselt on see siis nagu kaks korrust kumu korrust, ekskursiooni korrust. Ja kolmas on siis kaasaegse kunstikorrus, kus see elu toimub kogu aeg ja muutub kogu aeg. Kogun kumus, 5000 ruutmeetrit näitusepinda praegu meie kasutuses 500. Nii et selle mahu vahe järgi 10 korda rohkem, siis saab tuulutada, ladusid. Täpselt nii, ega see on, see on omamoodi väga kena asi, et, et nii palju töid saab välja panna. Ja, ja meie laod, ehk siis see, see laoküsimus on nii naljakas, kunstiteosed alati vihaseks. Et seal kunstihoidla ja meie, meie fondihoidlad On praegu täiesti omaette vaatamisväärsus, Eestis on teine koht, selline on Kadrioru lossi hoidlemise küll pisikesed. Ja, ja eks me üritame ka mingil kombel neid eksponeerida, et teha see probleem selgeks, mida me oleme aastaid ja aastaid rääkinud, et kunstihoidmine on omaette probleem ja ta on kallis ja miks ta on kallis. Sellepärast on kallis, et tavaline inimene mõtleb nii, et mul on seina peal pärandan lapsele toas valgus, vaatan seda ja nii edasi ja nii edasi. Kui me säilitame kunstipärandit aastakümneteks sadadeks siis on rahvusvahelised hoiutingimused tõepoolest sellised, mis, mis lähevad üht-teist maksma või kui me valgustama näitusesaale. Marika, 233 projekti tehti majast. Ikkagi valiti soomlased. Vähe sellest meile seitsme auhinnalist kohta ja kõik olid soomlased. No seal on väike loogika, gaasias sees, et 233-st projektist 100 olid soomlaste Soome Arhitektide loodud. Üleüldse võttis osa arhitekte 10-st riigist kõige kaugemale Uus-Meremaa Uus-Meremaa projektori muidugi esimesel päeval ainsana kohale ja ma mõtlesin Tol ajal jumal hoidku, võimalik, aga järgmise päeva. Lõpuks siis hakkas neid laekumas on tõesti pretsedenditult väga suur arhitektuurikonkurss, millel on omad põhjused, eriti Põhjamaade puhul, tuletame meelde, et tol ajal oli ju seal majanduslangus, nii et arhitektidel ei olnud tööd. Ja nii ja miks ta siis valiti, tähendab meie asukoha suhtes oli väga palju keelavaid kriteeriumid, küll muinsuskaitse, küll oli seal looduskaitse ja nii edasi ja nii edasi, nii et et see projekt pidi olema suhteliselt loodust säästlik, sa oled kõrguspiirangut ja, ja pargipiirangud ja miljööpiirangud, nii et kogu see võistlus koosnes, tekst koosnes suures osas piirangutest ja näed, kuidas keegi suutis nendes arhitektidest siis seda olukorda lahendada ja Pekka vaba vooritöö oli see, mis žüriile absoluutselt kohe silma jäi. Aga seal oli, oli, oli teisigi häid töid, aga nad kippusid natuke hullemini looduse kallale kui meie antud juhul. Ja see side selle barokse pargiga ei olnud nii hea. Nii et ühesõnaga, see, et seitse soomlast võitsid oli, oli meile omaette komistuskivi, aga see oli paratamatuse, täiesti aus, aus võistlus, nii et kui ma tegin viimase ümbriku lahti, ma mäletan väga hästi, et mul langes raske kivi südamele. Et kahju, et ükski eestlane ei ole nende hulgas. Üks Eesti arhitektid on teile andeks saanud. Kui ma sõltub rohkem nendest selles mõttes, et siin pole midagi andeks anda, nad jäid lihtsalt alla ja, ja on kena kui, kui nad seda ka iseendalegi tunnistaksid. Minule pole vaja seda öelda, aga, aga nii mõnedki neist on tõepoolest ausalt öelnud, et et see on suurejooneline projekt. Nii et see on juba suur asi, sest et, et ega siis arhitektid ei kipu kedagi teist kiitma. See ei ole mitte Eesti probleem, vaid see on kogu maailmas täpselt niimoodi. Marika, kas selles uues majas on keeruline liigelda, on see loogiline maja? See on väga loogiline maja logistika poolest, aga seda tuleb natukene õppida. Nii et, et küllap meiegi peame õppima selle logistika selgeks, aga aga ma arvan, et külastajaga külastaja liikumisteedega me oleme juba nii palju tegelenud, et et ainuke probleem on see, et lastel on väga palju võimalusi. Tihtipeale on hea, kui seda võimalust ei jäeta, nii palju erinevaid pidi muuseumis liikuda. Aga no lõppude lõpuks muuseumis ei ole ju mitte ainult näitusesaalid, muuseumis on ka suur auditooriumi saal, see on siis 250 kohta kus praktiliselt saab igasuguseid asju teha, välja arvatud ehk ooperit, lauda, ooperiteatrit ma sinna. Täitsa harud ärimeeste konverents hakata korraldama. Eelkõige hakkame korraldama iseenesemuuseumi projekte, mis on hariduskeskuse ja kunstiteadlaste poolt sinna nagu kavandatud. Aga seal tulevad juba praegu on kokku lepitud teatrietendused igasugused üritused ja miks mitte ärimeeste projektide suurepäraselt toovad alati meile vajaliku raha sisse, nii et see on tore. Peale selle on seal, nagu ma ütlesin, hariduskeskus koos kõigi oma töökodadega, see tähendab, et seal saab kogu käelist tegevust harrastada, mida, mida kunsti puhul on võimalik teha ka tarbekunst, muuseas. Nii et ainuke asi, mida me seal teeme, klaaseisa puhuda, ka keraamikat saab teha ja trükipressid on olemas. Aga see on ainult üks osa sellest haridusprogrammist, mida me seal üritama edendama. Tahame teha litsenseeritud muuseumi kooli ja see on juba omaette huvitav ja põnev teema. No mõtlesin, kiusakas natuke küsiks, et mis number trammiga äärelinna saab, eks kolmega saab, on see kõige parem koht. Olete selle asukoha pärast palju võidelnud? No päris palju, kuigi see võrreldes nende pikkade aastatega Sa võitlus kestis 91. aasta aprillis. Volikogu tegi otsuse viiendal novembril, ma arvan, et, et see on siis mõned kuud ainult ja selle kuude jooksul läbiti ju tegelikult 11 erinevat asukohta, seal oli eeltöö tehtud, muuseas oli välja valitud 11 erinevat asukohta, millest kolme sõelale ja ka meie algusest peale loomulikult võitlesime selle koha eest, sest et kuna Kadrioru loss oli juba seal seal Vilde muuseum, Tammsaare muuseum, tuleb lastemuuseum, vene muuseum. Ja loomulikult lugupeetud president, keda me intellektuaalselt ümbritsema, nii et ta oli igatepidi meile väga loogiline loogiline koht. Või mida nad siin mulle Hardo Aasmäe juba siis, kui asukohta paika pandi, et oi-oi-oi, et küll sõelda sellel suurel. Ja tähendab, kui sa loodad Et see, see, see võitlus on lootusetu, et see on niisugune vaade ja niisugune koht. Et ma arvan, et probleeme sellega oli, aga aga see on, ütleme nendest põhjustest vastse objektiivne põhjus, et loomulikult kui nii asi saadaval on, siis, siis unistatakse sellest ja tahetakse seda saada, oleneb võtetest, mida kasutatakse hiljem, see on juba järgmine teema. Marika, millal on olnud kõige keerulisemad ajad, te olete ise kuskile on öelnud ka, et, et selle maja ehitamise lugu on, sellest võiks pajatada kui poliitika lugu kui palju, millega ta siis hambusse jäid, eks ole ju alati see raha küsimus või, või et kes sai teha positiivseid otsuseid ja keegi tahtnud teha negatiivseid otsuseid poliitikute poolt? Tähendab, ma arvan, et see, see lugu on veidi veidi keerulisem. Ühtepidi on, ma usun, et kui läheb veel mõned lähevad mõned aastad mööda siis me arvestama sellega, et luua hakkas peale praktiliselt ikka jõuliselt 91. aastal siiski kui Eesti taasiseseisvus need korraga tuli lahendada, palju probleeme, ega sepp ei olnud probleem ainult muuseumi ehitamisest, see oli, see oli kogu ideoloogiline probleem, kogu majandussüsteemi muutumise probleem. Muuseumi positsioneerimise probleem, see, kuidas ühiskond hakkas suhtuma kunsti või kultuuri tervikuna ja kuidas see suhtumine nüüd aastate jooksul muutunud, see on ju ta on käinud. No loodetavasti on ta põhjad ära käinud ja tasapisi tõuseb ja omakorda aitame asjale kaasa. Nii et see ei ole olnud kindlasti mitte ainult rahaprobleem. Ma tuletan meelde neid välisabi projekte, mida me üritasime saada, siis siis raha oleks olnud märkimisväärne, aga selle rahaga toimusid, toimusid sellised huvitavad lood, et, et nad tulid, ei tulnud ka ja kuhugi nad kadusid. Või kuidagi ikkagi need projektid põhiautost ilma jääda või noh, ega kümnetest, mitte mõnedest miljonitest. Aga ma tuletan meelde ka seda, seda õnnelikku juhust, mis tabas nii-öelda Kadrioru lossi, kui tänu Rootsi peaministrile tööde lõpetamiseks ainult 38 miljonit Eesti krooni, see oli muidugi mitte tavaline abiprojekte ja sellega sai sellega korralikud tegeletud, et suutis lausa poolteist aastat aega, ilma selleta ei oleks Kadrioru loss avatud 2000. aastal. Nii et, et see on kõiksugu asju, aga ma arvan, et, Oma kogemusest ma tean seda, kui palju on piike murtud ka näiteks kehasma ümber. See teema algas soomlastel viiekümnendatel aastatel ja praktiliselt ei oleks kunagi Diazmad ehitatud, kui riik, linn poleks omavahel teatud kombinatsioonis kokku leppinud. Nii et. Seda kombinatsiooni Eestis ei tahtnud sündida Tallinna ja. Tõsi, selles mõttes sündida, et Käsmu pool oli küsimus rahase maas aga meie teatavasti seal olema nii-öelda riigimaal. Ja linn võib üleüldse niimoodi käed puhtaks pühkida ja öelda, et pole vaja, kuigi linnale on praegu erakordne projekt. Tere, tunnistades linn on väga palju aidanud praegu teinud korda ümbrust, parkimisplatsid kommunikatsioonide osas, nii et et see koostöö ikkagi sündis. Nii et, et ma usun, et kuna me oleme kirjutamas Eesti Kunstimuuseum ajalugu, siis aastast 1909 teiste veidi ettepoolegi siis. Ma arvan, et natukene asjad selguvad, taustad selguvad, neid tuleb sutsu veel uurida, ma küll väga hästi informeeritud, aga tundub, et asja kohta ma tahaksin nagu paremat infot saada, et et asi oleks nagu, nagu õiglane. Nii et siin oli, siin oli palju palju probleeme ja eks see varakapitalistlik suhtumine ja, ja arusaamine asjadest oli paratamatult üks. Ma ütleks tõesti objektiivne põhjus, et need asjad praegu nii läksid, nagu nad läksid, kuigi nad läksid ju tohutult kiiresti. Ja, ja, ja uskumatu oli kuulda, meil ju käib päris palju väliskülalisi. Ja kui, kui kumu võttis nii-öelda vormi, siis me oleme neid alati sinna viinud ja nende üllatus on alati üks ja sama. Et kuidas sai Eesti riik sellise asjaga hakkama ja nii kiiresti, et ma tahan veel kord rõhutada, et et ilmselt meie ja meie areng on olnud nii kiire, et kõik peab olema kiire, kiire, kiire, et kiiresti ka ehitada, eks ole, et, et anda mõnele protsessile aega mõista, et see aeg on olnud kott, ei ole midagi parata, see aeg on olnud. Ma nüüd ei räägi sellest, mis selle mängu sees, et kui, kui, kui palju, kui palju selles oli selliseid asju, mida me ei kohta lääne pool suhtumises, millest ma ennem rääkisin. Aga protsessi pikkusest see on nagu teine küsimus. Öelge variga, mis, mis Siim Kallase helistamise jutt siin nädal tagasi ajakirjanduses teie suu kaudu välja läks, et Siim Kallas on võlur tänu kellele ehitus üldse lahti läks? Aga mul ei ole midagi teha pahaks, see vastab tõele. Ma tegelikult eriti mõelnud tol hetkel selle peale, et see kohe ka kiiresti ära kasutatakse, sest ma olen suhteliselt poliitikast praegu nagu kaugel ja ja rääkisin seda, mis oli tõsi. Sellepärast et Siim Kallas oli selline mees, kes tunneb loomulikult huvi praegu kunsti arhitektuuri vastu eriti ja me oleme omal ajal väga palju vestelnud sellel teemal, sest tema positsioonid olid sellised alates Eesti pangajuhist ja ausalt öeldes me oleme ka perekondlikult tuttavad lihtsalt nii et me kelle võimalus nendel teemadel hästi palju rääkida. Ennem ennem kuni me nii kaugele jõudsime, läks ju väga-väga palju aega, õigemini see otsus, või see murrang tuli aastal 1999, selle aasta eelarvega toimus murrang. Sellepärast, et õigemini õigemini 2000 1999 oli esimest korda riigieelarve riigieelarves sees kunstimuuseumi uue hoone projekteerimise rahad ja vot järgmine aasta oli, oli see seis selline, et parlament tahtis hääletada selle raha välja ja see oleks selle projekti surm olnud, see oli absoluutselt selge, tähendab, sealt edasi poleks enam aidanud teise parlamendi otsusega midagi. Me nagu siis põhjalikult vestlesime sellel teemal, ehk ma siis ütlesin ka selle seisukoha välja, et see on niimoodi, ta läheb lihtsalt midagi enam teha ei ole. Ehk ilmselt Ta oli seal Siim Kallase otsus, siis ta veenis valitsuse liikmete oli rahandusminister. Ja see raha tuli ju. Rääkides veel persoonidest, kas Marika valgu persoon lihtsalt ka mõnele ei meeldi ja selle pärast lihtsalt pandi jalgadega? Aga kindlasti, kellega ma teisiti on, ma ei tea ilmselt ühtegi inimest, kes kellel oleks vaenlasi kes ei meeldiks. Ja kui me siin juba avamiseks Kas Eesti kunsti asja ajanud on ju midagi muud, ega see ei ole ju päris Marika valgueraasi vajada. Noh, kui ma tuletan meelde õde presidenti, kes ütles mulle kunagi 90.-te keskel, et millal sa ükskord oma paremat kadriorust ära koristad siis ma sain aru, et on ikka minu isiklik asi lausa, sest et ma ei usu, et Kadrioru lossiansambli hoonet tol hetkel oleks olnud minu isiklik omand, eks ole, loomulikult sai korda tehtud, aga aga mitte mitte. Arvan küll, et mitte hobi korras? Ei, ma arvan, et siin on, on palju probleeme olnud ja kuivõrd ausalt öeldes nii palju otsapidi ka poliitikas, et mingil kombel on seda asja seostatud Keskerakonnaga, eks ole ju. Ja see on tulenenud rohkem minu abikaasast teensist, kes me kumbki ei kuulu keskerakonda mitte sellepärast, et sinna ei võiks kuuluda, vaid lihtsalt ei kuulu ühtegi erakonda, pole kunagi kuulnudki. Aga, aga sellelt taustalt kuskilt need ilmselt need poliitilised mängud ka olid, ma ei tea, kumma suhtes eilse loomupoliitikast ära ja ja tegeleb omaenda asjadega, vaba mees, tõeliselt vaba müts vabal maal. Aga mingil kombel nende asjade otsa siis nagu komistati, nii et, et ma arvan küll. Piano peda. Rääri palagan, röövel Figueras, sarjad. Purilo triljon. Mando. Milo. Ega ta. Ega ta jälgrega kirid. Preerive. Jutusaatekülaliseks täna kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk, kuidas teil selle Eesti kunstimuuseumi ehitamise sihtasutusega on, kuidas ametlik nimetus nüüd ongi, siis? Kunstimuuseumiehituse siht. Ani ongi, mille eesotsas on Voldemar Promentaarselt. Kuidas teil töö jaotatud oli? Nemad, kamandasid ehitajaid ja teie ametite. Oh ei, ei, ei, me oleme täiesti sõltumatud. See, kes vastutab selle eest, et ehitus valmis? Ehituse eest valmissaamise eest, rahade kulutamise eest, mis on määratud ehitusele, vastutab just nimelt Voldemar Promet ja sihtasutus kõik selles läbi nende. Ja mõlemad me oleme siis otsealluvuses nii-öelda kultuuriministrile, nii et meil omavahel mingid alluvussuhted ei ole. Aga fakt on see, et seda tööd ei ole kuidagi võimalik teha. Kui me ei tee koostööd. Saite sõpradeks, sõpradeks ma arvan, et täna, tänasel päeval oleme suured sõbrad. Ma tean küll, kui küsimus rei, aga, aga ma tahan. Nii-öelda lihtsalt seda, et, et see oli nii keeruline protsess et seal oli paratamatult vaidlusi, seal oli ikka ikka hirmsaid vaidlusi ja neid need tegelikult nagu jätkub. Et ühelt poolt muuseumi professionaalid, kes nagu teavad seda muuseumi poole asja hästi, teiselt poolt ehituse probleem, betooni valamine ja nii edasi, mida meie nagu ei tunne ja nende asjade kokkuviimine ja rahastamine, eks ole, vastavalt sellele, mida meil vaja, see, see ei olnud niisama lihtne. Nii et need erimeelsused oli küll ja küll, aga me jõudsime võiduka lõpuni, see on kõige tähtsam elus ka veel mõlemad. No neil käib teatrite puhul aeg-ajalt arutelu sellel nädalal Estonia teatri ümber ka, eks ju, et kui kõva kunstnikuhing või ärimehe hing peab siis ühe kultuuriasutuse juhi sees pesitsema ajutade kunstietendust või olete te edukalt majandav raha teeniv asutus? Me teenime küllaltki palju, ma arvan, et igal juhul üks edukamaid muuseumi Eestis ma arvan, et vabaõhumuuseum on tegelikult me teenime enam-vähem ühepalju omatulu ja kõige rohkem siis Eesti Eesti muuseumidest, aga, aga need ei ole võrreldavad asjad teiste muuseumidega, muuseumide, suuri, muuseumide, väikesi meil on näiteks süsteemis kuus, muuseumid, Kadrioru loss on võimeline teenima väga palju, aga Adamson-Eric loomulikult ei, ei teeni nõnda palju, nii et, et seda ei saa võtta ka niimoodi ühtemoodi. Aga, ja aga ma arvan, et asjal on tulnud suuresti kasuks, sest noh, et see minu kahekordne kõrgharidus ühelt poolt majandus teiselt poolt, siis kunstiajalugu. Ma ei kujuta ette sellel keerulisel ajal puhast kunstiteadlast. No sellisel juhul oleks pidanud kõvasti nagu juurde õppima, aga ma ei kujuta ka ainult majandusmeest selle pärast. Meie kunstnikud oskavad raha lugeda küll, jah. No ja nad loevad raha, aga, aga see on veidi teine asi. Peale selle majandamise ja On olemas ka organisatsioon ja, ja kõik see, kuidas toimub selle organisatsiooni juhtimine, et ta edukalt töötaks ja see on nagu noh, omamoodi teadus, sellega tuleb kogu aeg tegeleda. Mida õigemini ja paremini organisatsiooni huvitud, seda rohkem ta teenib, seda rohkem ta töötab eesmärgi nimel. Et need raames me teenime, on ju tegelikult läheb ja selles samas eesmärki et tutvustada kunsti ja kõik kõik kõik, mis sellega koos kaasas käib, nii et et see, need asjad on nagu omavahel seotud. Hea, kui nad pesitsevad ühes inimeses. Jah, näidake, kes oskab vastu panna. Kui palju maksab pilet uues kumus kaks eurot või kolm eurot? 75 krooni, niiet. Vahurohkem kui 50 krooni ma kuskilt lugesin, et seegi on Mark Soosaarele palju. Milline ehmatus tuleb siis, kui me oleme euro peale üle ühtlustume Euroopa muuseumide piletihinnad, eks ta siis oli kaks kolm euri täpselt, mida täpselt. Ja, ja on kohti, kus maksab 10 eurot ja nii edasi, nii et et me ei saa, tähendab, kui me hakkame võrdlema näiteks kinopiletiga või, või mingi muu piletiga siin siin Eestis, siis me, me ei tohi ka alla hinnata oma tööd, siis on kaks erinevat varianti, kas teha muuseum täiesti tasuta, nagu Inglismaa on seda proovinud kord nii, kord naa. Moderna tehti taas lahti, uuesti tasuta on ainukene Rootsi muuseumis on tasuta ja nad tahtsid proovida, et kui nad olid kaks aastat vahepeal suletud Nad tahtsid proovida lihtsalt seda, seda väga lihtsat skeemi, nii et tuua inimesi rohkem muuseumisse, et muidu kui inimene on nördinud millestki, siis ta on kaotanud nii raha kui ajahuvi, aga, aga kui ta raha ei kaota, siis on kaotus poole väiksem. Ja kuidas neil läheb, sellest ma tean vaid niipalju, et tundub, et järgmine aasta on meil ka pilet lihtsalt ei, majandab ta seda, seda lugu niimoodi ära. Aga teistpidi jällegi on inimese psüühikas või psühholoogias on selline moment, et mida rohkem maksab, seda uhkem on ja ja minnakse sinna, kus on. On seda uhkemalt riides, seda tähtsam sündmus on muuseumi selline täpselt. Täpselt niimoodi võikski olla Kadriorgu jalutama. Pühapäeval. Ja no aga me oleme teinud Ka selles suhtes ju ju kuu lõpupäevad, paar päeva on meil piletita päevad ja, ja kõik inimesed, kes ikkagi tahavad, suudavad ennast organiseerida nii palju, et kasuta neid päevi, nii et ei pea selle, me ilmselt ei majanda siiski ennast ära ilma piletita. Praegu nagu kui palju maja teenima hakkab või kuidas selle asjaga on, kui palju riigieelarvest peale maksta tuleb? No loomulikult tuleb. Kolimisaeg on keeruline, eriliselt. Kolimise aeg on, ütleme me ideeni kummuga sellel ajal, kui nüüd tänasest oktoobrist peale kuni veebruari alguseni, siis läheb kuu tööle ja kolima hakatakse peale seda kogusid, nii et see takistab, meil on see plaan tehtud niimoodi, et maja ikkagi töötaks, aga, aga meie, meie kohustus ilmselt järgmine aasta teenida on kuskil 10 miljonit krooni ja see on, see on kõva summa, aga Me opereerime küll sellega, et et me oleme arvestanud külastajate hulka, kui, kui sellel aastal poole saates oli ainuüksi Kadriorus väliskunsti muuseumi külastajaid 100000. Ja me arvestame, see, see seal pindala tervikuna on 2000 ruutmeetrit, meil on ainuüksi näitusesaale 5000, siis me võime julgelt arvestada 200-ga. Ja vaatame siis nagu, nagu nagu välja tuleb, eks ta on meil selline suur katse-eksituse aastasse 2006. Marika Valk ma ei tea, kas see on üldse võimalik kokku lüüa, aga varatelist kindlustatud ei ole. Aga kui palju ikkagi on vara selles pea 700 miljonilises miljonit maksvasse majas varjul, mis on väärt kunstimuuseumi varad? Tähendab ükski muuseum ei kindlustama, kogusid statsionaaris, ehk siis selles põhimuuseumis üks suur seif sellepärast jah, aja kindlustatakse, vot täpselt seif, ükski riik ei ei jätkuda kindlustatud, innustatakse transpordi ajal ja kindlustatakse näitusi, mis lähevad välja väljamuuseumist. Nii, meie kunagi arvestasime oma kogude maksumust, sellest on tükk aega tagasi ja seal seotud tõesti kindlustusega. Tollal käisid jutlused jutud, et tuleks nagu kindlustada ja ja me jõudsime kuskil nelja miljardi Eesti kroonini. See võib olla sinna-tänna rohkem. Ma arvan, et kindlasti antud hetkel rohkem, aga eks ta niisugune väike spekulatsioon ole, sellepärast et Eesti kunsti rahvusvahelisel turul on väga keeruline hinnata, aga rahvuskultuuri seisukohalt on ta ju ilusana hindamata. Ja ja sellest ja sellest tulenevalt me võime öelda ju igasuguseid summasid. B kui kunstiteadlane oli vanas ekspositsioonis ka kindlasti oma lemmikpaik või lemmikruum või käsitava lemmikteos salaja paitamas katsumas vaatamas. Ja see oleks olnud tõesti edaspidi väga salajane teemaks hakanud. Ei tohi ilma kindlate midagi puutuda. Mis, mis teie enda eelistused on? No ühesõnaga, minu arust üldse sai kunstiteadlane ühel konkreetsel ajendil ja see oli nimelt seitsmekümnendatel aastatel, kui ma veel koolis käisin, siis oli Kadrioru lossis oli konnad, ma väga suur ülevaatenäitus, mida minu meelest selles mahus ei ole hiljem üldse olnudki ja see oli nii muljetavaldav, et et ma leidsingi, et see mulje oli suur jää ja siiamaani jääv, nii et, et avatavalt minu lemmikkunstnik Eesti Kunstnike hulgast on, on Konrad Mägi Köler, Wiiralt ja nii edasi ja nii edasi, on kindlasti omamoodi ikoonid, on põhjused, miks nendest kõige rohkem räägi tehakse ja ja nii edasi, kuid meil on teisigi huvitavaid kunstnikke, nagu näiteks pärsimägi, kellest on küll näitus olnud, aga ma usun, et see nimi on suhteliselt tundmatu ja ja ridamisi teisi. Rüütelkonna hoone, mille uksed täna õhtul lõplikult kinni keeratakse kunstimuuseumina, oli see siis seal Toompeal väga vilets maja või selles oli ka mingit suursugusust. Koi rüütelkonna hoone on ääretult suursugune. Ma usun, et, et Eestis vaevalt on teismelise paraadtrepiga hoonet üldse, nagu on rüütelkonna hoone ja peale kõige muu oli rüütelkonna hoonele ehitasime vale seinad selleks et kunsti üldse eksponeerida, sest nende seinte taga on umbes meeter-poolteist tühja ruumi. Kus on siis need päris seinad, kus on poolpiilarid ja, ja pähklipuust ahveldis ja ja kõik see, mida kunagi hoolega restaureerima peaks, need, need ruumid lähevad suuremaks. Mures ka, et mis sellest majast pärast teid saab? Kunsti? Ühesõnaga jah, tähendab, ta oli plaanis müüa, kuna ta oli meil uue muuseumiehituse eelarves sees päris suure summa, aga ma arvan, et see oli 70 miljonit. Ja vallide maja avalik funktsioon on praegu nagu, nagu üldiselt välja käidud, aga seda avalikku funktsiooni suudeta praegu sõnastada. Ja ma arvan, et küsimus ei ole ainult sõnastamisest proovida võiks see on mõningaid erinevaid projekte. Aga küsimus on siis selles, et kes selle maja ja missuguste rahadega renoveerida, see summa peaks olema nüüd kuskil 100 miljoni krooni piiresse maja on niivõrd amortiseerunud, et see, see on lausa, see on kirjeldamatu, noh kui Rahvusraamatukogu oli peale sõda seal, kuni meie tulime ja meie ajal lubati küll teha kiiret kapitaalremondid, seda pole tehtud, siis järelikult ta on ju ja ma usun, et sajandi algusest peale pole kapitaalseid asja tehtud stanius aastat ju remonti materjanoveerimata, meie oleme teinud siis nii palju kui suutsime, et et inimene ikkagi oleks ja saaks seal seal oldud, aga, aga kõik tehnosüsteemid, katus, kõik kõik uksed, aknad, see on suur probleem. Ikkagi on see lahkumine majast osutunud raskeks ja nostalgiliseks lõppeval nädalal te korraldasite neid õhtuseid koosviibimisi majas. Kogu kuu on kestnud hariduspärlite ja tähtede nädalad nii-öelda omamoodi vaimude tunnid. Ei, kõik elavad inimesed olid meil sellel nädalal ja see oli mingi nostalgiline momenti, on kogu asja juures, on ikka, millised aastad on sellele? Ka on ikka, loomulikult on ta on kõik need 14 aastat, õigemini me avasime 93 kolisime 92, see tähendab siis 13 aastat on olnud ikkagi kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseum peakorter. Ja kas on erakordselt hea aura, tuleb tunnistada, tal on erakordselt meeldiv asukoht vastu toomkirikut ja ja seal oli ennem Rahvusraamatukogu, ennem seda oli välisministeerium, nii et see aura oli, oli erakordne, ma selle vastukaaluks toon näite, üks hoidlatest on pikal tänaval, kus Venemaa, Tallinna KGB kohaliku osa onud ja, ja kui me seda hakkasime hoidleks tegema, siis meil läks tükk aega, et et saada seda, seda tunnet kätte, see katus oli, oli veduritest läbi tulistatud, ilmselt tuvisid ja keldris oli mida iganes, nii et selle, see võib tunduda kummaline igal hoonel või mujal on, on samamoodi oma vaimsus nagu inimestelegi, nii et rüütelkonna hoonest jah, loomulikult on nostalgiline lahkuda, aga meie eesmärk on loomulikult teha tööd ja teha tööd publikule, seda võimalikult paremini. Marika Valk öelge mitu direktori kabinetti kumu 350 ruumisest leiab. Kumu uus on üheks ka viis direktoriks nii palju? Ei no kui me võtame, et peavarahoidja on direktor, näiteks et pearaamatupidaja direktor, siis jäävad veel kaks arendusdirektor ja haldusdirektor on igas kohas olemas ja need hõlmavad siis mitte ainult kumu hoonet, vaid ikka kõiki need kuut hooned, mis meil on jäänud. Nii et ega neid eriti palju ei olegi. Jutt paljudest direktoritest ei vaata eriti tõele, nii suur süsteemi puhul. Kuhu peadirektori kabineti aken avaneb? Ikka siseõue poole. Tõesti, aga siseõu on erakordselt ilus. No aga kumu juhtunud värskelt üsna värskelt, proua Sirje Helme, jah, täpselt nii, see oli minu suur soov, siis jääb veel ühe selle peadirektori juhtida. Kõik kuus muuseumit. Ma tean, et, et see on natukene keeruline probleem olnud, aga ma tulen ikkagi selle juurde, et Eesti Kunstimuuseum on katusorganisatsioon, kuhu kuulub siis kuus erinevat muuseumit, Niguliste väliskunstimuuseum, Kadrioru loss, Mikkeli muuseum koos Kadrioruga, Christian lauda, Adamson ja kumu siis. Ja kõige selle suuruse juures oleva meie riigi hallatav asutus see tähendab lihtsalt seda, et me saame ühe eelarve ja ei ole mingit suuremat rolli, kui peadirektoril. Jagada see raha kõikidele nendele. Struktuuriüksuste vahel aga peale selle on selles katusorganisatsioonis ka kõik osakonnad, finantsosakond, restaureerimise osakond, näituseosakond, mis tegelikult teenindavad kõiki neid muuseumeid nendes muuseumides endas. Neid osakond ei ole. See süsteem on muuseas täpselt samasugune on. Soome riiklikul kunstimuuseumil läksid Kiasmal Alteni voliasine kohvil ja see on majanduslikult kõige ökonoomsem süsteemis üldse. Olla saab nii, et Sirje Helme tegeleb ainult konkreetselt kumuga ja eelkõige selle sisuga. Ja. No kui ma teile helistasin selle tänase kohtumise asjus, siis ma ettevaatamatult lipa-lopa jutud käivad ütlesin kuidagi umbes nii, et hauaolete endale valmis kaevanud või vähemalt hauakivi valmis saanud, et oma karjäärile siis otsa ei saa. Ei loomulikult otsa ei saa, ei, ma tuletan, mina veel küsisin edasi, et, et ma saan nagu asjast täpselt aru, aga, aga siis me selgitasime välja. Et probleem oligi selles, et kumu direktor valitud ja mida siis ikkagi peadirektor teeb ja, ja need asjad on siiski teistmoodi. Aga kunstimuuseumi peadirektori koha pärast käib nüüd ka õige pea konkurss. Mul ei ole välja kuulutatud, see johtub muuseumiseadusest ja paraku juhtus Eestis selline minu meelest ministeeriumi jaoks traagiline lugu, et kõikide keskmuuseumide ehk siis 15 muuseumi direktori töölepingud lõpevad kõik 31.-lt See kuna kuna see seadus Ei tähendab, kuna 2000 tuli jah, täpselt ja nii, et nüüd korraldatakse kolmekaupa kõikidele töötajatele konkurss, et ta, minul juhtus just sellise erakordse aja peale, ju siis on saatuslikud. Ministeerium on tega rahul või? Jumal seda teab, millalgi arvuda, öelgu ka mõnu, muserdab veel ära, eks ju? Üle viha jälle avaldust. Raivo aeg ei ole hullu, sellepärast et, et on olemas. Komisjon, kes kes valib, siis nemad teevad siis oma õiglase otsuse. Pekka Vabavooriarhitekt on juba öelnud, et selle viimase kümnendi jooksul on ta saanud palju teada arhitekti ameti kui ka inimloomuse poliitika ja elukohta. Ja vaatamata sellele, et elu läheb edasi mõnes mõttes algab ju ikkagi ka ju uus, eks. Lõpetas nädal ühe etapi teie elust, mis on üsna tähtis. Oli see kõik seda väärt? Ja ma olen südamest veendunud, et et esiteks oli see seda väärt aga kohe varsti vaatama, et ega minu isik või kellegi teise isik peale ilmselt arhitekti isiku varsti enam eriti oluline ei ole ja oma vintsutusi ei ole ka mõtet. Aga see asi, mis praegu hakkab iseseisvalt oma elu elama, on siiski nii suurejooneline ja nii tähtis ehitis et ta on loodud mitte aastaks-paariks, vaid aastakümnendateks loodetavasti aastasadadeks ja Eesti riigile. Nii et et jah, võib-olla oleks isegi rohkem võimintsutada. Nimel, mis praegu välja tuli, oli hoopis teine küsimus. Vahepeal ma ei kahelnud kunagi, et sul on hea projekt, aga, aga ei ole ikkagi arhitekt, et pidevalt visuaal silma ees näeks. Ja kui ta hakkas kerkima sealt, siis ma ikkagi käisin ja vaatasin ja mõtlesin selle peale, et oleks need nii, nagu peab olema ja olite püstitasite monumendi naasoleomi. Isegi monumentum, ikkagi üks küsimus veel selle tänase kohtumise lõpus, siis natuke oli küll juba juttu, aga ikkagi kuidas elab, armas härra valk? Härra armee on vaba mees. Kadestusväärne muuseas, ma. Ma siiralt kadestan teda, ta ta teeb, mida tema teha tahab, tagas, kirjutab, naudib kunsti, tegeleb rahvakunstiga, lastelastega. Ja majaga, Matsalus jah, loomulikult niivõrd-kuivõrd. Selle koha peal on meil veidi erinevad arusaamised, tema, ta nagu arusaamine on see, et, et me oleme seal suured loodushävitajad pügama. Muru ja mida tema meelest võiks see kõik olla ülimalt-ülimalt nii nagu loodus ise loonud on? No ühesõnaga, tegeleb kõigi selle selle meeldivaks. Kas ta pole viimastel nädalatel rääkinud, et on aeg kodunt välja tulla ja peaks rahvale innustavaja üles raputama, laususid? Oh ei, sellest asjast on ta täiesti raudselt taandunud. Ta on kõik öelnud, mida ta on öelnud, ta tahtnud minu arusaamist mööda, seda ta on öelnud. Alguses natukene mulle natuke sellest kahju, sest ta on ju väga hea rääkija, et võiks ju veel midagi öelda. Ühel hetkel ma hakkasin aru saama, et tal on tõepoolest õigus. Need on teised mehed, kes ütlevad päevat igal ajal omad kangelased, nagu öeldakse. Meie asi on neid mitte unustada ja hinnata, eks ole, omas ajas, aga aga see aeg on lihtsalt möödas. Ma lihtsalt vahel mõtlen, et meie ajal ei ole kangelasi antrii või keegi ei ütle. Jaa, tähendab. Siis tuleb vaatusele kangelase staatusele natuke teisiti, üks asi on sellised revolutsioonilised hetked, kus, kus see kangelase staatus omab hoopis teist tähendust kui, kui rahuliku evolutsiooniperioodil. Aga siis ei maksa unustada, et on neid inimesi, kes pühendunult oma töötavad, selle nimel, et tulemused tuleksid ja nad on samavõrra kangelased. Ainult et see retoorika on teistsugune. Osata kuulata. Eesti kunstimuuseumi senine peamaja rüütelkonna hoone paneb täna teisel oktoobril uksed kinni, et kolida kumu majja Kadrioru paeseinas. Aitäh, Marika Valk. Edu uues majas intrigeerivaid kasutavaid näitusi. Esimesed intriigid on ju ometi juba üleval. Ja oi-oi, need on juba ligi kaks aastat üleval, mis me ilma nendeta teeksime? Aga küll seda Eesti kunstiga näidatakse natuke ikka ja leidku siis rohkearvuline publik juurde tee jutusaatekülaliseks Marika Valk, kes püstitas monumendi aitäh tulemast.