Napoli tähendab neis isa armastust, miks ka mitte, kui mõelda, et sealkandis on Naapoli laht Sorrento ja Capri saar, paar küll Napolist natuke lõuna pool ja kui jälle laule uskuda, siis kaunimaid kohti maailmas suurt polegi. Kirge ja jõudu on siinses looduses ka ähvardav Vesuuvi hävitatud Pompei Naapoli laulutraditsioon elab sajandeid just siitkandist tulevad näiteks Ossole, mejja ja Sand talud siia, Tarantellats samuti ning need kõige meloodilisemad ja hingetungivalt kaunid vaated, liigagi kaunid itaalia laulud. Napolist umbes 40 kilomeetrit põhja pool seisab provintsi pealinn Kaserta. 18.-st sajandist pärit kuninglik palee reedijadikas Herta üks suurimaid ehitusi Euroopas, mis 18. sajandil rajatud ilusat pühapäeva, mis unud vikerraadio Helgi Erilaid ja järjekordne Aja jälg kivis. Aprillis nimistas Apotaalases actorfoorudad. Ras son. Aptis vilistas apokaalasessaadi. Kunagi elasid praegustel Napoli aladel kreeklased teisel aastatuhandel enne Kristust rajatud siia esimesed kreeklaste asulad. Üheksandal ja kaheksandal sajandil enne Kristust kujunes siin välja suur partenoope. Koloonia kreeka mütoloogias kandis partenoope nime sireen, kes oli verre uputanud, sest ei suutnud Odüsseus lauluga piisavalt peibutada. Kõige varasem Kreeka linn velje mandril oli kuumäe. Kuuendal sajandil enne Kristust ründasid seda lenn Atruskid ning algas partenoopia koloonia allakäik. Viimaste aegade arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et kuuendal sajandil arenes juba rohkem sisenema uus mehhapolise nime kandev linn, mille tähtsus Suur-Kreekas üha tõusis. See oli siis uus linn endisest partenope keskusest saiaga Palaipolis vanalinn. Napolist piirasid tugevad müürid. Ess Kartaago vägev väejuht Hannibal oli sunnitud taganema. Kui linn juba roomlaste riiklane oli, on teada, et linnas olid ka amfiteater ja kaitsepühakute, Castor ja Polluxi templid. Ka pärast seda, kui roomlased näppolise vallutanud olid, hoidis linn kaua alal oma kreeka kultuuri juuri. Rooma ajal sai Naapolisse õitsev keskus Miller roomlased oma kuulsate teede abil muu Itaaliaga ühendasid milles sadamat nad suurendasid ning kuhu nad saunu jaakveduk tee ehitasid. Linnas veeti sageli pidustusi, anti etendusi. Pildi järgi tulid Peeter ja Paul just sellesse linna jutlustama. Rooma impeeriumi. Viimastel aastatel oli kristlastel siinses elus tähtis osa ning linna põhjaosas on leitud mitmeid suuri katakombe, mille sissekäikude juurde ehitati esimesed ristiusu kirikud. Napolis lukulluse villas vangistati aastal 476 viimane Lääne-Rooma impeeriumi keiser Romulus August tulus. Edasi tulid idagoodid, bütsantsi, ajastu, Naapoli hertsogiriik ning sajandeid hiljem juba Sitsiilia kuningriigi ajastu Kaserta linna olemasolust. Napolist 40 kilomeetrit põhja pool saab rääkida alates seitsmendast sajandist. Me oleme siis ajaloos vähehaaval Naapoli kuningriigi juurde jõudnud, sest Gazertesse ehitati vägev kuningannaks. Ja Napoli kuningriik on tõepoolest tähelepanu väärt. Trikoloori on siin lehvinud, veri voolanud ja sõdurid langenud. Nii prantslased kui hispaanlased on selle kauni paiga eest võidelnud ning linn Gideks jaotunud. Itaalias sõdisid kõik linnad nagunii enam-vähem kogu aeg omavahel ja küllap olinaapolil ja selle ümbrusele vallutajate jaoks muidki võlusid kui paiga maaliline loodus. Asukoht näiteks oli suurepärane sadam ja kliima oli ka soodne. Ametlikult kutsuti Naapoli kuningriiki õieti Sitsiilia kuningriigiks. Kuigi Sitsiilia saar ei kuulunud kunagisele piiridesse 1282 tõusid siirlased julgelt võitlusse nende maa vallutanud prantslastega bee dünastia valitseja šarl esimese vastu Itaalias oli ta väga tõenäoliselt Carlo. Igatahes oli too valitseja sunnitud Sitsiiliast pagema ning seadma Antsisse Itaalia lõunaosas, mida pealinna Naapoli järgi hakatigi Naapoli kuningriigiks kutsuma. 14. sajandil valitses siin kuninganna šamaan esimene Itaalias Vanna lapsi ei olnud ning ta tegi oma pärijaks Anjou hertsogi Loui esimese vihastades niimoodi välja oma suure kabee dünastia nooremasse harv kuuluva näo ratsaprintsi, kes samuti Naapoli kuningriigi trooni ihkas. Viha oli nii suur, et maksis Vannale elu ja mõrvar. Nuratsa prints astus 1382. aastal Naapoli kuningriigi troonile. Ajaloo sündmusi uurides tundub, et Naapoli kuningriigi pärast sõditi enam-vähem kogu aeg ja 15. sajandil võitlesid omavahel prantsuse kabee dünastia erinevatesse liinidesse kuulunud valitsejad. Naapoli kuningriigi ajaloos kutsuti aega, mis algas 1282 ja kestis kuni 15. sajandi lõpuaastateni. Lääniperioodiks. 1478 haaras sõjamöll peaaegu kogu Itaalia Napoli. Rooma astusid välja ferentset valitseva Lorenzo Timeditši vastu. Ja seda lugu tahaksin meenutada eeskätt just seepärast, et meeridži õukonnas tegutses tol ajal kuulus Leonardo da Vinci. Kändiseltšile jutustab sellest kõigest Leonardo elulooraamatus. Mees Vincist jutustab sellestki, et Lorenzo de Medici tegi hulljulges Mu ning läks üksi järelvastamatult oma vihavaenlase julmuse poolest tuntud Naapoli kuninga fern Ando õukonda. Kaasas vaid kavalus, kõneosavus ja raha ja Lorenzo saigi hakkama. Kogu Euroopa hämmastuseks laskis kuningas Fernando tal mõne kuu pärast Napolist vabalt lahkuda. Limeditši oli suutnud teda veenda, et parem on olla meeditsitega sõprussidemetes, kui vaenujalal. Napoli Firenze vahel sõlmiti 1480. aastal rahu. Aasta lõpul sõlmis Firenze rahuga paavstiga niimodi, käisid asjad 15. sajandi Itaalias. Ajaloos oli ka sama hästi kui möödas ning Aragoni periood algamas. Prantslased ei andnud oma võimu siin teadagi, ilma lahinguteta käest kuid Hispaania väed marssisid kallaabriasse ja puuliasse ning Hispaania kuningat Carlos esimest ootas Naapoli troon. Kuigi alles aastal 1559 loobusid prantslased lõplikult oma nõudest sellele troonile 18. sajandi alguses vahetusega Naapoli kuningakojas jälle kord valitseja. Haar sburgide ajast pärit Marss just Hispaania pärilussõja tagajärjel sai mitmedki Euroopa alad endale uued omanikud ning Naapoli kuningriigi valitsejaks asutus Püha Rooma riigi keiser ja Böömimaa kuningas, skaarolus kuues Habsburgide kuningakojast, kuid Habsburgide võime kestnud siin kaua. Hispaanias armee tuli taas ning 1759. aastal astus Naapoli kuningriigi troonile Hispaania kuninga Carlos kolmanda poeg Ferdinand, neljas kes põlvneb Burboonide kojast. Kõik need sugulussidemed Euroopa kuningakodades võivad inimese lõplikult segadusse ajada. Napoli kuningriik ajalugu on tegelikult veel hoopis pikem ja keerulisem. Aga ehk on nüüd aeg siirduda sellesse kuningriiki kuulunud Kasertasse, kus seisab ilmatu uhke kuninglik palee Tarantella saatel. Kirjutati anno Domini 863 kui Lombardia Sasuva Capua prints pando ehitas praegusega serta jumalale suure kaitsetorni, mille ümber aja jooksul ka linn kujunes. Ja selle ümbrus kuulusid Akva viiva perekonnale, kes suurte võlgade tõttu kogu maa Naapoli kuningaperele mees. Täna otsustas just siia õue palee püstitada, sest koht Sisemaal tundus hoopis turvalisem kui senine palee Naapoli lahe lähedal. See toimus vurboonide kuningakojast pärit valitsejate ajal 18. sajandil. Aastal 1735 Napoli ja Sitsiilia kuningaks Hispaania kuninga Felipe viienda noorem poeg, Parma hertsog Carlo Porboone Carlo VII 1759. aastal päris toosama Karlo, seitsmes oma poolvennalt Hispaania trooni kuid kehtivate kokkulepete kohaselt ei tohtinud ta kolme riiki valitseda. Niisiis sai Carlost Hispaania kuningas Carlos, kolmas Napoli ja Sitsiilia valitsemise jättis ta oma pojale. Ferdinand on neli endale, kellest täna juba juttu on olnud. Kuid kas Herta paleed hakati ehitama aastal 1752, kui Naapoli kuningas oli veel Carlo Parmoone, kelle arhitektiks sai Luitši van Vitelli. Napolis sündinud lõõdis Ivan Liddell sünninimi oli õieti lodevik van ritel. Tema isa oli nimelt hollandi maalikunstnik Kaspar van Vitel. Võtke oma nime itaaliapäraselt, Vanvetelliks muutis see sündis aastal 1700 õppis Roomas arhitekt Nicolás salvi juures, kellega koosta kujundas Trevi purskkaevu taustal seisva pooli Palazza fassaadi. Selles suurepärases töös avaldus noore arhitekti maalikunstniku anne. Paavst Clemens XII ise andis talle mitmeid ülesandeid nii Roomas kui väljaspool pealinna. 1742. aastal alustasid vannid Well I ja Nicola salvi Ristija Johannese kabeli ehitamist Portugali kuninga João viienda jaoks. Kabel ehitati Roomas, valmis, võeti lahti, pandi laeval ja viidi Lissaboni, kus ta 1750. aastal taas kokku pandi. Mitmest kallist marmoriliigist ja kullatud pronksist kabel oli tollases Euroopas omataoliste seas kõige kallim ehitis. Aastal 1752 oli aga Loidi Ivan Liddell juba Naapoli kuningriigis Kasairtas, kuhu kuningas Carlo VII grandioossed uut kuninglikku paleed tahtis ehitada, etama taltsutamatu kuningriiki, sealt kindla käega valitseda. Vandjate elu valmistatud uue palee mudelit nähes teatanud Carlo Porboone, seitsmes et selle suursugune ilu paneb tal südame rinnust välja hüppama. Nagu me nüüd juba teame, polnud Carlo seitsmendale määratud sellest paleest reljadi katsertast oma kuningriiki valitseda sest seitse aastat hiljem pärista Hispaania trooni ja pidi Naapoli kuningriigi ning oma uue palee oma reale Ferdinand neljandale jätma. Ehitus oli aga siis alles algusjärgus, sest ühtki kuninglikku paleed, rääkimata Euroopa suurimate hulka kuuluvast ei ehitata valmis. Seitsme aastaga. Aga puhake pisut ajaloost ühe Naapoli stiilis pisut liiga ilusa lauluga. No. Koonunzospirotiidžaa Mooretseenin sokke. Sosbeeii rondo CD. Eleegia tamm orendan toa. Luitsivamlitellil oliga serta palee projekteerimisel Euroopas mitmeid eeskujusid. Tähtsaim neist oli muidugi vägev värssay. Oma mitmekesisuse ja paigutuse poolest erineb versailoss küll suuresti Kaserta paleest, kuid ilmahoone eesmärgid olid ühesugused. Mõlemad pidid olema elu ja tööpaigaks riigi kuningale, suurele õukonnale ja valitsusele kõik üheskoos ühesainsas hiigelhoones. Otsekui väikeses linnas, Hispaania kuningale Felipe viiendale ehitatud Madriidi kuningapalee, kus Carla VII üles oli kasvanud võis olla ka see, ta pole eeskujuks samuti ka Preisimaavalitseja Friedrich esimese Charlottemburgi palee Berliinis. Öeldakse, et avara kaheksanurkse fuajee kavandamisel mõjutas tellit Veneetsia Santa Maria della saluute basiilika kupli alla ju kaheksanurkne hiigelruum ning Kaserta palees asuvat palatiinidega. Kabelit on võrreldud versais asuva kuningliku kabeliga, nii et luid Ivan Vitellil oli piisavalt eeskujusid. Arhitekt Louis Van Michelle'i suri aastal 1773 Kaserta palee ehitustöid jätkas tema poeg Carlo, hiljem jätkasid teised arhitektid. Louisi valmitelli originaalprojektis sisaldunud Vatikanis seisva Püha Peetri kiriku suuri frontaal tiibu meenutavaid tiib hooneid Gazertesse siiski ei ehitatud. Mõjutas Louisi valmitellid nende tiibade loomisel just see, et Gazertesse kutsumise ajal töötas ta ise parasjagu Püha Peetri kiriku restaureerimisel. Kasertarekija vanaga serta elanikud pidid oma senistest elukohtadest 10 kilomeetri kaugusele kolima, et tohutule ehitusplatsile ruumi teha. Paleed Napolit pidi ühendama noolsirge ja Monumentaalne 20 kilomeetri pikkune avenüü. Aga see jäigi tegemata. Kuid kas Herta palee ehitati valmis kõik selle 1002 seda ruumi, nende hulgas mitu tosinat riigi apartement, suur raamatukogu ja Naapoli, San Carlo teatrihoonet meenutav teater. See moodustab hiigelsuure ristküliku. Põhihoone pikkus on ligi 250 meetrit laius ligi 185 meetrit. Täisnurkselt paigutatud tiib hoonetest moodustub neli määratud siseõue. Allikad on ühel nõul, et oma ruumala poolest, mis on enam kui kaks miljonit kuupmeetrit on Kaserta kuninglik palee. Kõige suurem ehitus terves maailmas. Päikesekuninga Louis Neljateistkümnenda särav teatraalselt Paroclikversai on õige paljude kuninglike residentide planeerimisel arhitektidele eeskujuks olnud kuid reerijadikas Herta olevat sellega kõige sarnasem. Selle palee 36 meetri kõrgune peafassaad on küll viiekorruseline versayson korruseid kolm kuid taeva taustal kulgeb hoone ülaservas samasugune katkematu palustraad, mida ilmestab Pikraid kujude rida. Toonsete akna rividega. Fassaadi lõhuvad pisut kergelt esiletungivad paviljonid ning sammastega on esile tõstetud täpselt fassaadi keskel paiknev peasissekäik. Kuid versai palee loodi voogaval detailide rohkele teatraalsel barokiajastul. Ja kui nüüd arhitektuuri ajaloos täpselt sõrmega järge ajada, siis aastaks 1752 kui null Ivan litelliga serta paleed projekteerima hakkas. Arhitektuuris juba alanud klassikalises stiil idas sünd Kaserta helefassaad ongi rangem ja tagasihoidlikum. Pida palee siseruumide kohta siiski öelda ei julgeks. Hoone sees on reas kolm kaheksanurkset fuajeed, õieti suurt halli. Siin võib kokku lugeda 34 trepi. Tähtsaim on muidugi pikk ja lai madalate astmetega tõeliselt kuninglik paraadtrepp, kõrge kuppel ajal. Trepi lõpetavad tugevad hambad ja võlvitud ümarkaared. Ja siit viib avar koridor kuninglikest ruumidesse, kus on kõik, mis ühes 18. sajandi lossis olema peab. Vaibad ja maalid ja peeglid ja sii trapeeringut, küünlajalad ja kroonlühtrid. Raamatu pikas ja laias drooniruumis avaneb uste rida välisseinas terrassile kõrget kaar, lage ilustavad värvikad ornamendid ja laemaalid. Pommi ühes otsas seisab kuninglik troon Sämbjaanoreale kuninglik korrus. Selle kohal paikneb Kaserta palees veel teinegi sama suursugune korrus. Siin on lõputuna tunduv rull sirgelt paiknevate vaheustega ruumide rida. Selliseid hilisbaroksed salongid kujutasid enesest. Originaal oli kuningriigi valitsuse tööruume. Kas eta palee oli Naapoli kuninga ja valitsuse jaoks samasugune kuninglik varjupaik pealinna Naapoli müra rahvarohkuse ja vaenu eest, nagu oli seda olnud versai prantsuse kuningatele? Kui aga võrdlemist pisut jätkata, siis Ta kuninglikus palees oli 40 saali, mis üleni freskodega kaunistatud olid. Värsays oli selliseid ruume 22. Kasertas tundsid nii Naapoli, kuningas, õukond kui valitsus, ent ka seetõttu kindlamalt kui Napolis, et siin polnud karta rünnakut, tere poolt, kuid kindel hulk vägesid oli Kaserta palees pidevalt kõigeks valmis. Suursuguseks baroki luigelauluks on nimetatud seda Unesco kaitse alla võetud lossi mille juurde kuuluvad muidugi dekoratiivsed fantastilised aiad ja ilmatu suur park. Täiesti omaette maailm kuuma Naapoli lähedal, kus maalilised maastikud on innustanud muusikuid, looma naid, kõige emeloodilisemaid ja magusamaid Itaalia elamule. Reoloogaserta palee aedadesse astumiseks siinse paargi planeerisid nagu lossigi, loll Ivan vid, telli ja tema poeg Carlo ja barokk valitseb ka siin nägu arhitekte, inspireerinud versai aedades. Palee peahoone tagumine fassaad avaneb otseaedadesse. Pikk, sirge ja korrapärane, alleerib hoone fassaadikeskusest kaugele läbi künkliku maastiku. Veekaskaadid ja Verniinit meenutavad purskkaevud. Suure kõrgest künka tipust langeva kärestikulisega skaadi jalamil seisab ovaalse stiigis kümnete lumivalgete raidkujudega Diana jääk taevani. Purskkaev. See kreeka müüt leidub Oviidiuse metamorfoosi sides. Jahijumalanna Diana on läinud koos nümfidest saatjaskonnaga sädeleva allikavette suplema. Kogemata saab selle stseeni tunnistajaks. Noor jahimeesakte on ja ehmunud nümfid püüavad Dianat tema pilkude eest tõsest ei kõlba ju kusagile, et üks surelik mees paljast jumalannat näed vihane Diana pritsipakt ajani märjaks. Ja viimane muutub tähniliseks pikkade sarvedega hirveks, kes hirmunult minema jookseb. Muidugi ei tunne tema jahimeestest sõbrad teda ära ja temast saab nende jahisaak. Liana ja Akto ioni loorayusgazerta lossiaia jaoks kivisse Itaalia hilisbaroki skulptor Paolo persico koos Ansolambrunellija Pietro Solariga, Kaserta palee aedades on veel mitu purskama raevu ja igal neist on oma lugu. Veenuse jäedonise purskkaev jutustab näiteks sellest, kuidas piltilusa toonis ilu ja armastuse jumalanna Veenuse tunnetele ei tahtnud vastata. Oviidius ja Šveits piir on sellest kirjutanud Rubens seda maalinud Herta palee aias kujutavad seda lugu valged raidkujud. Nad kujutavad ka tuulejumalat olust, loodusjõudude jumalannat, seirest ja delfiine. Niisiis elab Kaserta palee aedades pika sirge silmapiirini ulatuva kanali basseinides. Väärselt antiikne seltskond. Kahel pool pikka klassikalist geomeetriliselt kujundatud pargialleed ja selle asunike laiuvad aga juba lopsakamad, puudesalud ning vabalt kasvavad põllud, taimed. Neid alasid kutsuti ingliseaiaks. 1700 kaheksakümnendatel aastatel kujundasid selle pargiosaga Karla valvet telli ja Saksamaal sündinud ning Londonis õppinud botaanikaga žanrefer kuid noil aegadel nautis Kaserta kuningapalee ja selle aedade võlu juba Naapoli kuningas Ferdinand neljas. Kaserta kuningliku kompleksi hulka ei kuulunud üksnes ruumala poolest maailma suurim loss ja seda ümbritsevad aiad. Siinsamas läheduses seisev san lõudsio küngas sai oma nime selle tipus seisnud Lombardia kiriku järgi. 16. sajandil püstitasid Kaserta printsid selle künka jalamile tere nime kandva jahilossi. 1773. aastal otsustas kuningas Ferdinandi selle hoone uuesti kasutusele võtta, sest talle oli tulnud mõte hakata siidi tootma. Arhitekt kolledžiini ehitas hoone vastavalt ümber ja nii tekkis siia päris asjalik tööstus, kuhu mahtusid kool, õpetajate hooned, siidiusside ruumid ning hooned, kus siidi kedrati värviti. Aastal 1789, kui Prantsusmaal plahvatas suur revolutsioon, arendas Napoli kuningas Ferdinand õnnelikult oma san lõutšiia kuningliku kolooniat ning andis välja rea seadusi tööliste palkade ja isegi ühise vormirõivastuse kohta. Järgmiseks 10-ks aastaks olid plaanid juba tehtud. Arhitekt kollektsiini töötas juba seal lõudsio kompleksi ümber tõusva uue linna projektide kallal, mille nimeks pidi saama Ferdinand poolis jääd, kuninglik palee ja sellega Ladiigid. Kuninga siidivabrik ja uus linn vajasid palju vett. Sellega oli juba varakult arvestatud. Arhitekt van Vitelli oli juba 1769. aastal ehitati kõrge mitmekordse ja noolsirge Karoliina akveedukti, mis tõi Gazertesse vett 38 kilomeetri kaugusel seisva Montebriana mäe tipus paiknevast riisu allikast. Kuid kuningas Ferdinand suured, kaua need plaanid polnud määratud täituma. Süüdi oli suur prantsuse revolutsioon. Naapoli kuningriigi õukond võttis alguses Pariisis toimuvat päris rahulikult. Kui Aga kuningas Rando nõbu, Prantsusmaa kuningas Louis 16. ning Naapoli kuninganna Marie-Karoliina õde kuninganna Marie Antonet pärast ja kukutamist Pariisis giljotiini-le saadeti ühines Naapoli kuningakoda 1793. aastal Prantsusmaa-vastase liiduga. 1798 sõlmiti Napoleoni ja Rooma vahel küll rahu, seda muidugi Prantsusmaa tingimustel. Prantsuse mäed jäid Roomasse, Napoleon aga läks sõjaretkele Egiptusse. Napoli kuningas Ferdinand kasutas seda võimalust ning marssis oma armeega Rooma, kuid lahkus taas õige pea, sest prantslaste väed olid tugevamad. Teine on, ta püüdis mitmel korral oma pealinna tagasi võita, kuid kui prantslased 1806. aastal taas kord Naapolisse marssisid, teatas Napoleonid morboonide dünastia. Annab oli krooni kaotanud. Määras oma vennal Josephi, Napoli ja Sitsiilia kuningaks Sitsiiliasse põgenenud kuningas Ferdinand jäi Briti kaitse all siiski saare kuningriiki valitsema. Kuid Naapoli kaunis Kaserta palee lõutšiia olid tema jaoks tol hetkel kadunud. Pärast Napoleoni sõdade lõppu aastal 1816 ühendati Napoli ja Sitsiilia kuningriigid ning kuningas Ferdinand valitses seda riiki kuni surmani aastal 1825. Käserta kuningapalee elas üle ka 20. sajandi rasked sõjad. Teise maailmasõja lõpul sai sellest liitlasvägede juhtkonna peakorter. Aprillis 1945 kirjutati just kas Herta palees Allaid Itaalias paiknevate saksa vägede tingimusteta alistumise lepetele ja liitlaste esimene kohtuprotsess Saksa sõjakurjategijate üle leidis samuti aset just Reiljaniga sertas. Saksa kindral Anton ostler mõisteti surma ning hukati siinsamas lähedal aversas. Selline sai lugu Napoli kuningapaleest Kasertas mõnekümne kilomeetri kaugusel imekaunist Naapoli lahest ja võrratutest loodusvaadetest, mille mõjul on sündinud Itaalia kõige magusamad laulud. No me võime vähemalt niimoodi arvata.