Margus Saare jutusaade Tere, head kuulajad on üheksas oktoober 2005 nädala aja pärast on siin kodumaal kohaliku võimu valimised. Kutsusin tänase kolmveerand tunni külaliseks mehe, kellel on nii kohaliku elu edendaja kui ka riigikogu liikme kogemust. Ta on kirjamees, propagandist, miilits ja politseinik päästetöötajate suuvooder ja lõpuks sugugi mitte ebaoluline tiitel tema Torgu kuningas Kirill täite. Tere hommikust. Kirill. Sina oled olnud eetris aastakümneid, juba rahvas teab sind tõesti suure propagandistina, mõned viimased aastad, no päris pikalt juba oled sa tegelikult siis tõesti tuletõrjujate täpsemalt siis küll päästetöötajate suuvooder tuletõrjujaks ise kunagi saada ei tahtnud. Oh ei, taevas hoidku, sellisest asjast polnud mõtteski, aga päästeteenistusse õigemini Tallinna tuletõrjesse ma sattusin peale seda, kui oli mõnda aega töötu. Ahah, see oli siis viimane koht, kes vastu võttis ja see oli ainus Linnapea, kes mind tahtis, päästsid su ära, päästsid mu, ära mandumises näljasurmast ja prügikastidest sorimisest. Karm lugu grille, mis tööd need päästemehed sinu arvates teevad? Oled sa neil käinud ju lausa kannul ka sündmuskohal? Otse loomulikult see kui midagi suuremat ja hullemat on, see on minu otsene töökohustus ja ütlen, et mehed on vahvad. Kas ise olete pressiesindaja, sa oled kuskil kunagi öelnud pressiesindaja, töö on koera amet. On küll, mis tähendab sattisid suuvooder, ma ütleks pigem, et ma olen rohkem meie pritsimeeste laulik, laulan nende kangelastegudest nii eetris kui internetis ja kus ainult saan. Aga, aga koera amet tiks teeb see asjaolu, et sa pead siplema mitme tule vahel. Üks on reaalne elu. Teine asi on kogu see ülemuste või ütleme, bürokraatia värk. Ja kolmas on press, kes pahatihti ei ole just kõige heatahtlik. Sul on mobiiltelefon 24 tundi ööpäevas sees vä? Aga ometi sulle see töö meeldib. Oled kogu aeg kättesaadav, alati valmis vastama, tulistama. Tead, kuidas kunagi, kuidas kunagisest mõnikord kui on asjalikud helistamised ja küsimises, siis muidugi vastu diameelega, aga kui on noh, ütleme, lollusest pakatavad või sihukesed siis mõnikord teeb hinge täis, et tahaks väga roppust öelda, mõnikord olen öelnud ka pahasti, aga noh, eks see tulnud kõik laksuga tagasi. Sinu kommentaarid, mis sa siin raadioski meile annad või, või päästeameti kodulehele oled kirjutanud, need on üsna lopsakalt kirjutamisoskusi rääkimisoskus on sul vist sünnist saati, aga loen neid siis mõtlengi, et kas inimesed on siis ikka nii haruldaselt lollilt ettevaatamatult, tõesti vä? Kahjuks peab ütlema, et on, kahjuks on, sest et näiteks eile öösel valgevase tänaval ühes majas puumajas tüdrukud, ma ei tea, kas nad seal pidutsesid või mis neil oli, noore daamid nii üle 20. Ja nad jätsid põleva küünla aknalauale. No väga romantiline, väga romantiline, aga kardin, aknakardin oli seal sammas, kardin läks sellest küünlast põlema ja läks nii põlema, et tuld võttis diivan ja tekkis meeletu paanika ja siis üks tüdrukutest tegi ühe rumaluse lõi käega aknaklaasi puruks, vigastas lõikas endal sisse, seejuures teine suure sahmerdamisega astus mingi põlev asja peale sai kõrvetada. Aga see on see asi, mis pärast tuleb lopsakalt rääkida, et inimesed sind loevad. Aga kui nad loevad siis sinna selle lopsaka jutu sisse paned ka õpetuse siis juhised, kui toas midagi põlema läinud, ei tohi mitte mingil juhul akent avada või puruks lüüa. See annab ju õhku ja hapnikku juurde. Põlemine läheb veel hullemaks. Nii et kui toas midagi põleb, siis tuleb vastupidi, aknad uksed kinni panna ja siis müttama hakata. Aga tüdruku tegid otse vastupidi ja see on muidugi mulle miinuspunkt, et nad raadiot ei kuula ja internetist tuletõrjeuudiseid ei loe. Ütle keel, kas sa ise meie nende elu hirmude, tabude õnnetustega nagu liialt ära ei harju, tuleb mingi professionaalne kritinism asjale juurde. Arstid räägivad ka laipadest hoopis teistmoodi. Kui tavainimesed. Tuleb küll. Ütlen ausalt, tuleb külvel. Matused ärasaatmine seal kabelis või kirikus või saalis ikka ikka surnu juurde minna ja selle ringi ära teha, seal kirstu puudutada oli päris, nii, tuli ennast kokku võtta. Aga nüüd on nii, et teed oma tööd, fotoaparaat käes. Siin astud laibast üle, lähed edasi, teed oma plõksud ära, muidugi neid hukkunud inimesi me ei, ei pildista. See on juba nagu eetikaküsimusega ei avalda neid ka mitte kuskil. Aga, aga see on küll jah, et sammas seal kaameramehega ajad juttu või ise klõpsutavad pilte ja surnusinust paari sammu kaugusel. Oled sa ehmatanud ka vahel, et et ma olen juba nii külma kõhuga. Tead, õnneks seda juhtub niivõrd harva ja teine asi on see, et kui sa oled aktsioonis, kui sa oled töös. See on täpselt sama, näiteks kui jookseb verd veidigi tavaline veri siis ütleme, koduses olukorras käib sihuke vudin ihus läbi, et näed, et veri, aga kui on jällegi tarvis inimest midagi aidata ja seal veri voolab, siis sa ületad selle läve ja sa seal teed kõike, mida on tarvis, nagu noh, ei tee sellest välja. Mis need päästemehed räägivad, on neil seesama asi sees, et, et tehakse nii-öelda, ma ei taha öelda, et poolautomaatselt, aga kuidagi nagu mehaaniliselt siiski seda tööd ja emotsioonid jäetakse seks ajaks kõrvale, muidu ei kannakoormat ärevil. Ei, no peab jätma, peab jätma, kus sa pääsed, kui ta suitsu täis toas tunned? Midagi on sul käe all justkui inimene loomulikud rinnad õlale ja siis veetakse see välja ja siis väljas vaatad, et see on juba täitsa küps. Noh, seda lihtsalt tuleb teha. Muidugi inimesed on erinevad, mõned paksema nahaga, mõned suudavad ennast välja lülitada. Mõnele tuleb seepärast õhtul või? Järgmine päev tuleb laksuga tagasi. Ma mäletan neid aegu kooli käisin veel liiklusõnnetustel. Siis oli ka nii, et kui sa oled töös, on üks asi. Aga kui töö on lõppenud, see kõik tuleb tagasi. Enne kui sa olid päästemeeste suhu vooder või laulik olid sa tegelikult Nõukogude Eesti ajal, siis tõesti töötasid ju miilitsas ja olid ka siis tubli propagandist ja miilitsat ja politseinik hingeelu. Tead sama hästi, oskad mulle öelda, miks politseinikud altkäemaksu võtavad? Oi, oi oi, oi Margus, see on küsimus sellele ma mõtlesin küll. Mõtlesin küll, aga siin midagi. Ega sa ei taha öelda, et see on sellepärast, et politseinikud vähe palka saavad? Ei, lihtsalt see käib asja juurde. Ja ma isegi tean seda mõttekäiku, mis seda õigustab. Mingil määral, see on parem, mina saan need 500 krooni. Ja, ja kulutan noh, ütleme asja pärast ära. Kui, et võetakse inimeselt 5000 krooni ja selle ees mingi suur tegelinski sõidab kuskile Tenerifele seminarile. See on see loogika, sest et tipud ladvik on sedavõrd võõrandunud töötegijatest samas politseis, võtame nüüd kõrvaltvaates seda politseid. Nendesamade inspektorite ja nende direktorite palgavahe on kümnekordne. Siin hiljuti, kui see antropovi lugu oli, siis selgusid 40000 50000 sellised summad. Aga, aga siin on kuskil neli, viis, 6000 ja loomulikult see tekitab inimeses trotsi ja ta ei tunnegi ennast süüdlasena, ta lihtsalt võtab seda, mis tema jagu selline on, on see õigustus, kui ladvik oleks tagasihoidlikum? Kui ei oleks niivõrd jubedaid kontraste ütleme töötegija ja kõrged ülemate vahel siis võib-olla oleks ka suhtumine teine. Aga kui üks elab peaaegu meie arusaama järgi nagu miljonär ja teine vaatab kuidas oma üldse välja tulla omadega siis loomulikult ta leiab moraalse õigustuse, et miks mina see loll olen, kes ei tohi võtta. Ja muidugi, see on jube, aga ma ütlen, et põhjus ei ole mitte nii palju poistes. Neid poisse ma ei tunne, sest selleks ajaks läksin politseis minema 97 97 suvel ja Need, kes praegu noh, mõnda võib-olla tunnen nägupidi ainult. Aga, aga, aga see mõttekäik on just selline ja seda on just tinginud. Meeletud käärid liini poiste vahel ja, ja ülemate vahel. Et see jutt, et politseis ikka mõned politseiniku au kõrgel hoidvaid mehi on, et need on pigem seal keskastmes ja allpool Väga raske, noh ma ei saa hukka mõista mees, kes on liini peal, isegi kui ta annab selle kiusatusele pistetakse talle 500-ni pihku, ütles oh, kõik lugu lõppenud. Ma ei saa teda hukka mõista siis, kui ma samal ajal ei mõista, kui neid ülemusi, kes temast 10 korda suurema palga nendele joonistanud, sest kui need kõik need imeametikohad, mida seal küll ei ole, see on igas süsteemis, nii kui neid kasvõi poole võrra hõrendada, siis saaks ju töömeestele normaalset palka maksta, isegi ütleme, mis see nüüd oli, see välja mõeldi uus koht, politseidirektor, kes siis kahe maja vahel jookseb, eks ole. Sisemin ja Kalevi kommivabriku vahel kui nüüd see tema palk ära jagada. Nende liini poiste vahel, igaüks saaks oma tonni kakstuhatkolm juurde. Nii nagu mul pritsimehed ütlesid, Lääne harjust ühes ühes abikomandos ütlesid. Nojah, et kui oleks teil paar direktorit vähem, siis me saaksime oma terve selle meeskonna komplekteerida, et meil on praegu siin 15 autot ja ainult kaks meest vahetuses. Peaks olema vähemalt neli ehitust, kahe 200 direktori palga arvelt oleks see kohalik tuletõrje ilusti komplektis olnud. Sellised on siis meerivad, ma saan aru, et et võim kipub liiga Tallinna ära minema, siis ja, ja koha peale jääb vähe ressurssi. Selle 15 iseseisvusaasta jooksul ma ütlen 15, sest et Tallinn sai tegelikult vabaks juba 89. aasta sügisel, kui olid esimesed sõjajärgsed, linnavolikogu valimised. Ja juhtumisi sattusin ma ka sinna esimesse volikokku. Ja siis olid asjad hoopis teisiti, siis kohalik, siis oli selline suund, et kõik võim kohtadele, koha peal, mehed ise otsustavad kohapeal ise jagatakse raha, ise teatakse, mille peale kuhu see raha panna. Sest kõigil oli väga värskelt see ülitsentraliseeritus, kus Moskva kirjutas ette, kui palju margariini ja suhkur tuleb tordi sisse panna, nii et torti mitte päris ära rikkuda. Naised pidid seda margariini suhkrut kas koju tassima ja kui seda ei õnnestunud, siis lihtsalt lasti kraanikausist alla. Nadia, see tsentraliseeritus oli meeles ja siis me püüdsime teha kõik selleks, et Eesti kannataks sama Moskva kompleksi all. Kuid nüüd on asjad kiiva kiskunud selle 15 aasta jooksul. See kõik võimu koondumine Tallinnasse, see tsentralism pidevalt süveneb ja seal on väga lihtne põhjus sest iga suur administraator, ütleme, kantsler, minister, poliitik, kes võib-olla on homme juba minister, muidugi ta tahab juhtida vägesid ja liigutada suurimaid rahasid. Et tunda ennast nii-öelda kõvasti, aga, ja seetõttu üritatakse tasakesti tasakesti ajada kõik nii-öelda enda alla, oma ministeeriumi, oma ameti alla. Et mina olen A ja O ise jaganise valitsen. Ja lõpptulemus on see, et kohapealsed kohalikud omavalitsused eelkõige vallad, väiksemad linnad jäävad ilma elementaarsetest asjadest. Ma jälle räägin oma temaatikast. Igas vallas peaks olema üks, kaks oma politseiniku. On olemas tehnik, politsei, kes tegeleb raskete mõrvadega narkotsidega selliste tõsiste asjadega ja peab olema kohalik mees igas vallas, kes kõiki tunneb nägupidi ja keda on lihtsalt kogu aeg tarvis. Kui keegi, näiteks külamees joob ennast purjakil täis kloppima, no siis oleks ju tarvis, et keegi tal käed seljale raha väänaks ja ja paneks üheks ööpäevaks sinna maha rahunema. Ega see ei tähenda, et ta peab talle nüüd meeletu trahvi tegema või vangi panema näiteks samma liikluses, kui keegi sõidab purjuspäi. Ega see trahv, lubade äravõtmine, see jäite? Kõige lihtsam on see, et ahah, väga hea purjakil purjakil lasedal kummid tühjaks, viskab ventiilid põõsasse ja seni, kuni ta uuesti oma rattad alla saab, on ta juba täitsa kaine. Teist korda sellist sõitu tegema ei hakka. Et kui hakkab ja kui suudab kummid täis pumbata, on juba kaineks. See on õige, see on üks asi ja teine asi, pidu on rikutud, pidu on rikutud ja peab olema igas omavalitsuses ka oma tuletõrje, sest mis on tuletõrjepõhimõte, see on jõuda kohale viie-kuue minutiga. Täpselt nii nagu politseil. Kui politsei jõuab viie-kuue minutiga kohale, varas ei jõua kuigi kaugele minema joosta. Ja keegi noh, ütleme umbjoobes mees ei jõua veel oma naist päriselt maha tappa. Ja täpselt samuti on ka tuletõrjes, kui jõuab õigel hetkel platsi, tuli on veel väike, midagi hullu pole veel juhtunud ja siis ta kustutab selle ilusti kenasti ära. Aga kui ta peab pool tundi loksuma kuskilt mingist suurest keskkomandost või rohkemgi kui pool tundi. Aga on, tuli juba nii võimsaks põlemine läinud, et kas ta seda maja nii palju kui tahad, aga see puumaja on selle ajagi lihtsalt läinud. See on lootusetu ja siit tulebki, et igas omavalitsuses, igas vallas peaks olema oma tuletõrjeauto mille peal on üks kaks profimeest, kes on saanud nagu sihukese kutselise koolitus, ütleme, täisõiguslikku pritsimeest. Ja kuskil neli, neli, viis või 10 vabatahtlikku või poolvabatahtlikku, kellele iga väljasõidu eestis makstakse preemiat. Täpselt nii nagu kohalikul sherifile Ameerikasse ristpidi valitav olema räägitakse. Aga meil on Tallinnast määratav kui kohalikul seriifilon kümmekond kohapealsest meestest abipolitseiniku. Et kui mingi suurem lööma on või mingi suurem klaperjaht on, keda appi kutsuda. Nädal enne kohaliku omavalitsuse valimisi on su üleskutse anda võim kohtadele, väga ajakohane. Ütle. Hea Cyrilla, miks sa tollal siis 89 esimene vabalt valitud volikogu Tallinnas ja ma küll arvasin, et alles 90.-te aastate alguses päris poliitikasse läksid. No miks oma sõrme sinna poliitikasse läksid, olid sinisilmne naiivne. Maailmaparandaja. Ei, siis olid asjad hoopis teisiti. Me siis kõik inimesed olid täis usku, et nüüd, kui me oleme vene võimu alt pääsenud, et saame nüüd ise oma elu normaalselt korraldada. Ja see esimene Tallinna voli, linnavolikogu, ta ei olnud nii-öelda partii rapukesteks kuidagi jagunenud fraktsioonidest, kõik istusid läbisegi, kõik said suurepäraselt omavahel läbi. Võib-olla mingi eraldatus oli venelastel, sest ta ei mõistnud nagu keelt ja hoidsid omavahel nagu rohkem kokku. Aga üldiselt nendega oli ka üsna normaalne läbikäimine. Ma mäletan veel väga vanal vene ajal veel miilits ajalike, küsiti, et täiter, miks sa parteisse ei astu. Vot seda parteid ei ole, kuidas ei ole ja ma ütlesin, et ma, kui astuks siis rohelistesse, aga mitte punastesse peale jäeti mind rahule, nii et mul õnnestuski komparteist nii-öelda pääseda. Aga, aga kui see asi algas, siis oli Virumaa küsimus oli väga-väga terav ja ja Tallinn oli ülimalt reostunud. Siis ma panigi ennast roheliste nimekirja ja, ja sellega siis sinna linnavolikokku sattusingi. Ja seal ei olnud sellist lõhenemist, sest kui paar-kolm aastat hiljem sattusid Riigikokku siis mind lihtsalt pani imestama. Esimeses Tallinna linnavolikogus oli ju nii, et seal iga kvartal oli mingi pidu, kõik olid koos, naised toodiga kaasa, kõik tutvus või mingi väljasõit oli, see oli üks niisugune rõõmsameelne ja üsnagi korralik seltskond, oli koos, et 60 inimest, kes seal olid, sai asju ajada, tähendab, lähtuti tervest mõistusest ja ja selles, mida oleks tarvis teha, aga mitte oma parteilisest kuuluvusest, aga juba Riigikokku sattudes ning esialgu lausa jahmatas. Talle öeldi, et isamaad, need nokitsevad omaette liberaalid nokitsevad omaette, need oma, et isegi tutvumispidu ei tehtud. Täitsa täitsa täitsa minu jaoks arusaamatu asi. Pidu pidada oskad, seda me teame, aga ütle, Kirill, kas kuningriiklased, kes sind lasid sattuda riigikogusse olid päriselt olemas, kas selline partei oli päriselt registreeritud vä? Ja selline partei oli registreeritud, kuidas seda luvat lina võitlesid Eesti vaba vabariikliku korra vastu? Tähendab, mina päris alguse juures ei olnud, päris alguse juures ei olnud, sest see oli nagu tartus liikuma hakanud, see asi, aga kuna selles realistlikkus parteist oli täitsa ametlikult registreeritud, siis registreerimine käis väga lihtsalt ja parteis oli iga nuka peal oma partei. Ja, ja siis lihtsalt see sain teada, et niisugune asi on olemas ja siis, kui juba valimiste eel linna peal marssal Kulbok kinni püüdis, nii, lähme nüüd Toompeale, mõtlesin, et miks mitte, et pooled pooled näod olid tuttavad ja teadsid väga toredad inimesed on. Ja nii me siis sinna sisse sõitsimegi. No aga mis, mis nips anna nõu praegustele poliitikutele. Sa pead ju tunnistama, et, et sorry, endalegi ootamatult kaheksa meest, kuningriiklasi sai riigikokku sisse. Oli üsna üllatav jah. Sest et me võtsime kõike seda nagu noh natukene elavamaks teha seda surmtõsist, surmtõsist, jora, mis seal käis nende valimiste ümber, aga noh, siis. See oli nagu protestipartei selles mõttes ei olnud. Nagu te tegite ikkagi natuke nagu pulli või. Või palju, mitte pulli, see polnud ka pullitegemine, see oli lihtsalt nii, et kui poliitikud pingutasid üles parvudeerisimeni see oli lihtsalt nagu paroodia. No lihtsalt on selle näit. Kui oli suur valimisstuudio, siis teatati, et see partei sai Läänemaal nii mitu häält ja see nii mitu häält, siis me istusime ka Eesti televisiooni stuudios ja meil oli üks vändaga telefon laua peal. Ja siis vahetevahel keegi tõstis selle torru. Kuningriiklased said suurema ühe hääle. Nii, Obinitsas saime üks väelt, niisugune paroodiavärk see käis aga, aga ilmselt see läks inimestele peale, sest meid tunti. No aga see oli 90.-te aastate algus. Riik oli ju nii noor. Sa tahad öelda, et rahvas oli nii-öelda tava poliitikutes juba pettunud ja, ja, või, või nad ei osanud vahet teha, kes on tõsine riigimees. Neid tunti, meid tunti, tunti, kui kui inimesi. Kes on avalikkuses tuntud? Kes on ausad inimesed, me ju ei valetanud, ei vahutanud. Kas on Aimla kunagi valetanud või vahet vahutanud ei ole? Tunti sellepärast, et juba vene ajal ütlesime nii mõndagi kehtiva korra kohta muidugi mitte otse-eetris, vaid vaid süldikatel ja pidudel ja kontsertidel ja, ja ikka suuvärk oli selline, et mõnikord mõtled nüüd, millal, millal ukse peale koputatakse, aga ja, ja seetõttu ilmselt inimesed teadsid ja tundsid, et meid võib usaldada ja meil oli muidugi veel see asi nagu pärast ööd takkajärele mõeldes. Meil ju polnud sponsoreid, polnud kedagi, meie ainus sponsor oli eesti rahvas. Seega meie ei teeninud mingi kildkonna või mingi rahajõmmi huve või võõrriigi huve, meie teenisime ainult oma valijate huve. Ja meie kõige suuremad patud olid see, et me panime pidu. Mõnikord ajasime tüdrukuid taga. Aga kas ei olnud ka üks üks asi, mis teile võib nagu süüks panna, et solkisid ilusa asja ära? Jah, kõik oli ära planeeritud, meie peal olid mõlemad pooled maruvihased esialgu oi kui vihaseda tuli sest kõik oli nagu ette projekteeritud ja ette planeeritud ja siis äkki ilmub mingi seltskond, kes ajab oma jonni, oma joru. Ja kõige hullem, mis muidugi selle juures oli, oli see, et noh, meiega ei saanud kaubale. Ei mingeid asju, et mingisugused seal oleks seal noh, nagu need on, sealt tulevad välja, kus kinnisvarad, aktsiad, sõidud, möllud, värgid, meiega lihtsalt ei saanud kaubale, sellepärast me lähtusime ainult puhtalt oma võistlusest ja südametunnistusest. Lihtsast meelest jah, selles mõttes, et me olime lihtsameelsed, sest mul on korduvalt küsitud, noh, et mida sa seal siis riigikogu jooksul oled endale saanud, ikka korteri või maja tegid, mõtlesin jahmunult silmade kasv, mis rumal jutt see nüüd on. Ja seal oligi nii, et kogu selle seltskonna, see, mitte keegi ei tulnud selle pealegi, et mingisugust kauplemist teha või midagi, nii kui tuli välja Isamaa mõistliku asjaga. Me kohe toetasime isamaad. Kui tulid välja savisaarlased mõistliku Ja kui keegi tegi ebamugava ettepaneku, siis läksite kõnepulti. Ütlesite meil, pakute praegu altkäemaksu? Oh ei meeldi, meile ei pakutud, sest see oleks kohe kella külge läinud. Aga sellepärast polegi keegi nagu juurtiveerinudki, aga mis muidugi oli see, et kuna meid oli vähe see pullitegemine mõne arvates oli see pullitegemine aga tegelikult olla välja naerdud, on iga poliitiku jaoks kõige hirmsam asi, kui ta narriks tehakse. Õigemini ta ise teeb ennast narriks ja kui veel seda natukene võimendatakse ja nüüd ongi selline seis, et kuna meid oli vähe, me ei saanud ju oma asju läbi, lükkad tähendatud komisjonide kaudu sai küll ja komisjonides töötasime päris aktiivselt. Aga kui mõni seltskond tahtis teerulliga üle veereda ja tuli välja, noh, mingid tõesti lauslollusega või mis oli nii läbipaistev, et kohe oli näha, et see on nagu tellimustöö siis ei saanud muud üle, kui see huumor ja satiir käiku lasta. Sest see oli meie ainus vahe relv. Ja seda kardeti. Toompea kojanarrid. Kojanarrid nojah, see on jälle, kuidas võtta kuidas võtta, sest et kui narr ütleb nii, et valitseja haarab kahe käega peast kinni ja tunneb, kuidas tal troon tagumiku alt ära tõmmatakse, see on, see oli ikka natuke rohkem, kui nasid. Ütle, kuidas sulle selles mõttes seal riigikogus meeldis, noh, ma saan aru, parlamendipension ootab sind kümnekonna aasta pärast ju ees, Johja kui ellu jään. Kas oli raske ära istudes aeg? Esialgu olime me väga entusiastlikud ja, ja sihukesed sinisilmsed ja ja lootsime ja uskusime, et noh, nüüd ikka asi hakkab minema nii nagu ta peaks minema. Ja esialgu esimene aasta-poolteist oli täitsa normaalne, aga siis hakkasid need parteidevahelised vastuolud ja lõhedike hullemaks ja hullemaks minema ja siis hakkas see lehmakauplemine peale, kui seal siis vahetati mingi seaduse poolt mäletamine mõne ministri või kantsleri või mõne muu kõrge ametikoha vastu või no kuidas see värk nagu praegu käib avalikud? Me olime natuke šokeeritud sellest, et kuidas see võimalik on. Ma küsisin ühelt väga tuntud poliitikud, et kuule, see ei ole ju ilus või noh, mida inimesed arvavad, et niisugune avalik kauplemine käib, et kaks seaduseelnõud ühe kantsleri vastu või midagi nii ja söötis kireeellike Kirilli, kas ei saagi aru? Ongi parlamentaarne demokraatia ja selles parlamentaarses demokraatiast on mul siiamaani selline siiber. Et tõesti Tark valgustatud asjatundlik monarh oleks võib-olla parem võimalus. Jutusaates on külaliseks grill, teiter, kelle üks tiitel on ka tema majesteet. Torgu kuningas. Kõlab nagu Tonga kuningas. Pole külas käinud. Ütle, kuidas see lugu ikkagi nüüd oli, siis kuningriiklased olid tol ajal olemas, aga kuningriiki veel ei olnud. Kuningriigiga juhtus nii, et oi, ma olen seda 100 korda. Räägin veel 92. jääksin esinast. 92. aasta suvel kunagi Eesti ajal oli Torgu vald ja oli Salme vald. Siis nad löödi kokku üheks Salme külanõukoguks. Ja siis, kui algas taastamine, mina ei tea, mis tuuled seal ülemnõukogus juba oli, Eesti vabariik, mitte NSV Eesti vabariigi ülemnõukogus puhusid, aga juhtus nii, et Salme vald taastati. Ja Torgu vald jäi taastamata. Mis siis jäi justkui külanõukoguks? Ta jäi mitte millekski, mitte millekski, sest Salme külanõukogu, kus vägesid juhiti, see kadus ära selleks vallaks. Nii et Salme vallavalitsuse võim piirdus ainult salme piiridega. Aga see käis 400 mingi 50 inimest heid ripakile vä? No peaaegu pool 1000 pool 1000 inimest kukkus nagu Eesti Vabariigist välja, sest neid juhatas kuberner või või Kuressaare määratud kohalik mees, kes siis täitis seal kõiki ülesandeid, Valdek Kaus, on ta nimi ja väga tubli ja tore inimene. Ja siis oli veel Sõrve taastamise selts, mille eesotsas oli isand leevi häng kes oli siis ainus, ütleme, legitiimne sõrulaste esindaja. Sest kui Valdek oli Kuressaare poolt paika pandud nagu asju ja seni, kuni kõik valla asjandused nagu paika loksuvad siis leevi esindas nagu ühiskondliku liikumiste seltskondliku kuulutaski kuningriigi välja, kutsus kuningaks. No Margus oli, oli pärit ka Eesti esimene, mis, eksju Ljubov Hermann. Tuline kuningriiklane, mitte kuninganna, minu suurim sõber Sõrve säärel. No aga teine kuulsasse tulevane kuningas, sellel polnud ju Torguga mingit pistmist. Ei olnud, jube, sa tulid mu neid liiklusminutit raadiost kuulnud. Et tule, avalikult kutsutud mitmes lehes. Ettepanek ja ma jätsin sellesamasuguse vastused, loomulikult olen nõus. Kui korra elus pakutakse krooni ja drooni, no kes see loll siis loobub? No ma ei tea, üsna jabur idee, aga kas seal kohalikud neid on ikka tõsi taga, eksju nad küll, arvasin, et võib-olla eks nii-öelda pulliga natukene. Liin oli hing täis, Torgu vald jäi mingi bürokraatia masinavärgi tõttu taastamata ja nad tundsid ennast hüljatuna. Mitte esimest, vaid juba kolmandat korda. Esimene kord neid reetis pätsu valitsus. Kui esimesed Vene baasid sinna Sõrve Sõrve tulid ja ja seal inimesed ju löödi oma taludest minema, et neid kõiki neid patareisid ja kõike ehitada, see oli esimene reetmine. Teine reetmine oli, kui sakslased viisi teid justkui sõja jalust minema, aga lõpuks nad sattusid kõik okastraadi taha, kus jube palju suri nälga. Kodud jäid valveta ja kõik ju hävis neil tohutu neid oli 5000 inimest, seal. Seal oli küla küla küljes kinni, praegu bussipeatused jäänud. Ja siis oli jälle see suure värk, et nad elasid peale sõda ju nagu piiritsoonis. Ja kogu aeg nad sattusid mingi peksupoisi rolli, kogu see Sõrve rahvas, aga nad on uhked inimesed, nad on ju sama palju eestlased, kui vanade viikingite järeltulijad. Ütle, kas kaitsepolitsei ei tulnud teile kallale nii-öelda riigi vast selline tegevus ikkagi kuulutada välja kuningriik ei pea Eesti vabariigile? Politsei Pollus polnudki olemas, sest see oli 92 veel Eesti vabariiki polnud ametlikult taastatud. Ja, ja siis see asi läks ja rahvas olid indu ja usku täis ja Sist löödi kuningaks ja pandi troonile istuma ja siis Illeasid raha välja andma ja mis sul oli, postmargid on ikkagi raha siis veel ei olnud, siis oli ainult velgi oli kroonimine ja siis mulle loeti ülesanded ja mida ma tegema pean, ja esimene ülesanne oli see taastada Torgu vallaõigused. Ülesanne number kaks oli sakslaste käes kätte saada kahjutasud, sest need kahjutasud, mida sakslased 50.-te alguses välja maksid, need kadusid kuskile Venemaa avarustesse ja sõnulased ei saanud sellest mitte essugi. No ja kolmas oli muidugi siis edendada nii-öelda Sõrve seltsielu ja üldse elu. Ja said sellega siis hakkama. Nii et esimene ülesanne oli kõige raskem. Ilmse Torgu valla taastamine. Ma siis oli veel valitsus ja parlament olid ühes majas. Ja siis oligi jooksmine, oli üks instants valitsuses, kes tegeles regionaalpoliitikaga, ma ei mäleta enam, mis selle osakonna nimi on siis regionaalministrit minu teada ei olnud. Ja teine oli siis riigikogu see regionaalkomisjon. Ja siis riigikogu komisjon ütleb, et see on valitsuse asi, ma lähen sinna, valitsus ütleb, ei saa, ülemnõukogu pani asjad paika, siis on riigikogu asi. Ja nii ma siis jooksin ühest lossitiivast teise, kuni lõpuks sai hing täis ja see oli kuskil jah, 92. aasta lõpul, siis võtsin teist korda sõna. Läksin pukki, ütlesin niimoodi. Muidugi lähtusin sellest meie põhiseadusest, vabariiklikust, seal on olemas omavalitsused nagu linnad ja vallad ja teised ja mõtlesin, nonii, kui ei saa sinna linna, seal ei ole, valdade ei anna. No siis teeme ja teise omavalitsuse nimega Torgu kuningriik daamile peale muidugi saal jäi päris nii ahetas ja kes naeris ja kes vihastas, aga mul oli tõsi taga. Sest et 93. aasta sügisel olid samasugused kohalike omavalitsuste valimised nagu praegu. Ja kui see bürokraatia värk oleks edasi kestnud. Ja kui see kuningriiklaste seltskond poleks selle asja kallal töötanud siis oleks 93. aasta sügise kohalikud valimised raginaga läbi põrunud, sest et pool 1000 inimest. Eks ilma jäänud oma põhiseaduslikust õigusest valida omavalitsuse iseennast valitseda. See oleks olnud rahvusvaheline skandaal, meeletu, bla maas kogu Eesti riigile ja seepärast jooksime edasi, siis sain selle kuningriigi jutu peale sain riigikogu põhimõttelise nõusoleku, et ära taastuda. Aga siis oli veel kolm kuud jooksmist, õigemini noh, kaks kuud. Sest et kogu see bürokraatia värk ikka ei läinud käima. Kõik olid poolt, aga keegi ei teadnud, kuidas seda teha. Ja siis lõpuks oli vist 13 12 või 13 märts 93 oli mingi järjekordne seaduseelnõu valdade taastamise ja, ja ühendamise kohta ja Tõnu Kõrvits, nii suskem nüüd turgu siia sisse ja suuskasime Torgu sisse ja Torgu vald saigi taastatud. No välismaa mehed käisid siin telekaamerate ja fotoaparaatidega muiku uurimas, mis ilmaime see Torgu kuningas on. Kui kaugelt ära käidi. Sakslased käisid, rootslased, käisid, soomlased käisid ja tänu nendele intervjuudele ja leheteadetele just selle kuningriigi kuulutamise kohta need kroonimiste kohta ja kõigile ütleme praeguses rahas oli tehtud promokampaaniad Orgule umbes nii kolme, nelja miljoni dollari eest. Kui nii võtta või euro welcome to Estonia. Ja ja, ja sellest oli ka kasu, aga, aga, aga häda oli selles, et Vene väed olid sees, siis polnud me ei NATO liige ei olnud me veel euroliidus. Ja, ja me olime üks väga kahtlane koht ja siin, nii, nii sakslased kui rootslased pakkusid abi ja käisid kohal ja üritasid investeeringud siia meelitada. Just eelkõige just EPLi patarei ja ja sääre majakas ja just üsna atraktiivne oli veel. Maanteeküla sõjaväelinnak oli ehtne, stalinistlik sõjaväelinnak oli veel alles, ei olnud ära rüüstatud ja see oleks väga vahva puhkerajoon oleks sinna tulnud niisugune rahuliku puhkamise rajoon, aga aga need investorid nagu eriti ei kippunud, sest vaatasid, et asi on veel kahtlane asi ei olnud paigas. Millal sa ise viimati nüüd turgus käisid? Saastast kuus tagasi aastat kuus tagasi, sest sõit on sinna väga-väga kallis ja võtab päris palju aega ja. Mis sa oled siis ekskuningas või kuningas eksiilis? Kroon on mul ikka toas kapis, tolvumas kenasti klaasi all. Nii et mõtlesin, et kuna ma kroonist loobunud ei ole, siis järelikult olen eksiilis. Kas kuningriiklased, kes seal riigikogus ühe perioodi vastu pidasid ja tegelikult see kuningriiklus ju läks laiali või vajus ära, kas kas te midagi suutsite rahvale selgeks ka teha või kas kuningriiklased näitasid, et kuningas on alasti? Ei ei, ja veel kord ei, sest me väga pidasime lugu Eesti riigis kui sellisest. Me olime lihtsalt õnnega koos, et lõpuks ometi juba lapseks saatjaid kõiki vaevas see asi, miks meil ei ole oma riik, eriti kui need olümpiaregatt oli Tallinnas, kõik lipud lehvivad, ainult eesti lippu ei lehvinud, isegi üks väliseestlaste lauluke oli selle selleteemaline ja, ja see oli lihtsalt niisugune tõesti vaimus. Lõpuks ometi on oma riik olemas. Ja me pole selle riigi kohta ühtegi halba sõna öelnud. Ja me pole ühtegi halba sõna öelnud ka oma kellega olime hetkel vastuolus või eriarvamusel, ei ole me isamaa kohta halvasti öelnud, ei ole me savisaarlaste kohta halvasti öelnud. Sest et meie roll oli hoopis teine oma pisikese jõuga ära teha just riigi arenguks sõikonde vabariik või kuningriike, peaasi et on Eesti riik midagi midagi ära teha ja seda me ei reklaaminud. Lihtsalt sellepärast, et seda meil polnud tarvis reklaamide ja sellepärast võib-olla paljudele jäigi selline tunne, et nad muud seal ei tee kui ainult pulli. Tegelikult see oli väga tõsine töö ja enne igasugu siukest pullitegemist. Teised läksid tigedaks, seal oli nii mõnigi inimene, kes läks ja räuskas ja lausa sõimas teisi kes ei olnud temaga samal arvamusel, aga meie seda ei teinud. Me lihtsalt noh, kasutasime irooniat, irooniat ja välise tuli see nagu pullitegemine, aga tegelikult oli see lihtsalt sihukene pehme Meetud inimest sõimama pori, pildumatu talle mõistus pähe panna, et kuule no mis asja sa jamad, mõistus tuleb pähe, ole nüüd. Ja paljud said sellest aru ja tänu sellele. Nii mõnigi hull asi oli taha hääletatud või siis hiljem juba meid ei olnud siis vastu võetud. Ja nii mõnigi hea asi, mis, mis oleks muidu ära uputatud, jäi pidama. Saateaeg hakkab läbi saama, Kirill, ütle üks hea nõu, kuidas valijale meelde jääda, missugune idee kannaks, mis saaks veel nädalaga teha nii, et valija sind uskuma jääks? Enam ei saa enam ei saa. Ma olen paljude käest küsinud, kas lähed hääletama, ta ütleb, kelle poolt teid kuningriiklasi ju enam ei ole. Standardvastus. No aga anna siis hea nõu need, keda me oleme valinud, eks ju, peaksime neid ju tõsiselt Jaubatlikult võtma. Me oleme valinud, nad on meie esindajad. Ega me neid naljalt Pärast ei olnud väga lihtne, kuidas ole aus, ära mõtle omaga sulle. Aus. Ära valeta, ära vahuta, ära keeruta. Kas see on kõik, kui sa asjast midagi ei jaga, aga see on kõik valijale näha ka, või on valija saab aru, et, et see on poliitikas, ei lähe võimujahile raha või pulli pärast. Ei minul läinud, raudne tunne, ma olen natukene nii üle libistanud kõik valimislubadusi Tallinna linnas ja mul on tunne, et nüüd kohe, kui valimised on lõppenud kõik parteid haaravad labidad ja lähvad asfaldiauke lappima. Tuletõrjeautodega kihutada. Kihutades kiiremini kohale ei jõua, ainult tasa ja targu. Ja see pole argus. Ma tean, Kiril, kui sa kunagi olid liikluspropagandist veel, siis sa käisid ju küla kultuurimajades rääkimas inimestele liikluskultuurist ja siis sa kuidagi seda nii rahvalikult tegema. Sa oled öelnud, et sa rääkisid inimeste liiklusest ja joomisest, liiklusest ja seksist rääkida üheaegselt liiklusest ja seksist. Väga lihtne spidomeeter näitab, kui inimene kihutab, järelikult on ta pikemat aega kuival olnud. Aga kui on ikka nii-öelda korralikult läbi tõmmatud, siis ikka sõida tasa ja targu ja unelevalt. Ja seepärast soovitasimegi kõikidele naisterahvastele, et kui mehel on hommikul piksõitjad ikka tal õhtul pea ei valutaks ja pesupäeva ei oleks, ikka hoolitseb selle eest, et mees sõidaks hommikul normaalse kiirusega. Tänase jutusaate külaline, Kirill tõiter Torgu kuningas, kuid ka kohalikus omavalitsuse võimuorganis ja ka Riigikogus tubli tööd teinud, aitäh gril tulemast ja loodame siis. Õigele valikule. Loodame.