Provoret Soosaar on ta ammu juba siin mänginud. Ei, see on alles väga lühikest aega siin meil kirikus olnud, see orel. Selle orelilugu oli niisugune väga pikk ja keeruline tee on tal olnud, ta on tulnud Ameerikast Soome ja Soome just sellepärast, et Soome sõbrad panid raha kokku meie sõpruskonnast puudused ja siis saadeti nagu sinna ja nemad teid siis kohe otse konteineritega meile kinni pakitud. Aga siis oli kirik meil alles veel sellises olukorras, et ei saanud panna siia üles teda ja siis viidi kohalikku koolimajja hallist algkooli. Ja siis oli ta meie saalis seal niimoodi päris mitu kuud. Lastel oli muidugi väga tore, saime seal laulda ja oli just nagu meie oma koduorel juba harjusime ära temaga ja nüüd paar päeva tagasi toodi ta siis oma õige koha peale. Siia ta jääb, kui peaks ikka jääma. Kas tänane kiriku pühitsemise jumala teenistan jumalateenistus on sellele orelile esimene kirikus? Ja see on üldse ka ei ole mitte ainult kiriku pühitsemine, aga see on ka oreli pühitsemine. Nii et see on tõesti esimest korda, on tal mängida esimest korda kuulda inimestel selle oreliäärt nüüd. Need, kes on oreliasjadega kursis ja kes on kirikus käinud, teavad, et orel ei ole nii kergesti teisaldatav, et täna on koolimajas, homme kirikusse ja siis ülehomme kusagil mujal. Oreleid on kirikusse ehitatud, aga see orel just selline on, nagu ta on. See siis viitab sellele, et see orel ei ole tavaline meeletu. Oreli ja ta ei ole tõepoolest selliste viledega, nagu me oleme harjunud nägema ja vaatama kirikutes ja kontsertsaalides. Ta on elektron, jooneline, orel ja nende uhkete vilede asemel on tal siis kastid kõlarid. Ja, aga no muidugi hääl on tal ikkagi oreli oma mis teeb teda hästi põnevaks ja huvitavaks on see, et ta mäludega, ta on selline elektrooniline orel ja tal on siin 28 varianti, mängida sisse lugusid. Ja see annab sellise väga hea võimaluse organistil panna lugu peale ja minna kaugelt kuulama, kuidas ta nüüd mängis, kas tuli halvasti või kuskilt parandama või ka lihtsalt lihtsalt nii meeleoluks või noh, ükskõik ühesõnaga saab kasutada. Orelile võib siis anda käsu kätte, et hakka nüüd mängima ja ta mängib seda, mida tal kästakse ja mängib ja vastuvaidlematult mängib. Kas te olete neid võimalusi juba proovinud rakendada? Nendel midagi, siis ütleme, selle orelimälus juba? Ja siin mälus on viis lugu. Ja need on siis sisse mängitud tehases Ameerikas siis juba nii, et need on sellised kaugelt tulnud lood meile. Aga registrite põrk paistab tal olevat nii nagu ikka, orelil samad nimetused. Nii et organism, kes on harjunud ikkagi selle nii-öelda tavalise traditsioonilise oreliga, tuleb ilusasti toime ka sellega Ja, ja tal on siin kergem selles mõttes, et tal ei ole mitte ainult lugude mälu aga vaid tal on ka registri märu mälu niimoodi, et saab panna vastavat registrit sisse ja kui tuleb tarvis, tähendab, ma ei pea siis nii meeleheitlikult siin neid nuppe üles kalla sikutama vaid vaid lihtsalt vajutan õigele nupule, üks liigutus ja registrid vahelduvad automaatselt. Nii et see on väga hea süsteem. Jah no demonstreerimine natukene neid võimalusi kus te siis käivitati näiteks selle mälu ja kuidas te seda teete? Mälu jaoks on tal siin üks set. Ja siis siis peab natukene teda hoidma, ta on selline. Nii, nüüd on aluse sillaks, punane tuli läks vilkuma. Nüüd on tal mälu roheline kustub ära, punane tuli asemele. Jäänul paneme siit siis kohe ühe, paneme number ühe, on selline lugu peol ise vahetab registrid ära. Nii nii, et see oli siis Ameerikas sisse mängitud lugude kõlas praegu Eestimaakirikus. Ja neid lugusid on seal veel. Teie võite oma muusikat, mis te siin mängite, võite siis ära programmeerida, mälusse panna. Ja orel teab kõike ja tuleb kõigega toime. Paljude võlusse, mõõdukleid lugusid, tema manusena 28. Nii et tal on siin nagu seitse nuppu, aga siis on, siin on veel selline võti sul võimalik kombineerida siit nagu ADC ja tee variandid, nii et kokku siis tuleb 28 lugu. Mida te ütlete akustiliste võimete kohta, kas ta suudab kõike tõmbreid andumis? Me tundume traditsiooniliselt orelilt. Ma ei ole nii asjatundja. Sellel alal aga mulle tundub küll, et ta on väga hea orel. Ja, ja saab ikka mängida päris nii, päris tahtmist mööda. Helge. Kõvereerute tegutsenud organisti lõheliste kirikus. Mina olen ka niisugune isehakanud organisti nimi, kõlab väga ilusasti, aga tegelikult on niimoodi, et kui see kirik nagu alustas oma tegevust paar aastat tagasi, siis ei olnud siin üldse ühtegi inimest, kes oleks saatnud neid jumalateenistusi. Ja siis tuldi sellise sellega, et et tule kirikusse mängima ja nahka ei lubatud maha võtta, siis igatahes tähendab see oli selline natuke keerulisem aeg veel. Ja öeldi, et ma olen muidu algkoolis olen õpetajat, keegi mind lahti sellepärast ei lase, kui ma kirikus mängimas käinud ja niimoodi hakkas peale. Algul oli meil käärkambris sealt on jäänud väga toredad mälestused, seal oli veel vana harmoonium, mida tulid alla. Aga see lõõtsakene pidanud õhku. Ja siis ma nägin kurja vaeva, et üldse häält kätte saada ja siis ma ei saanud üldse aru, miks ta mul 200 mängija olin, ääretult nimetu ja valasin kibedaid pisaraid. Sa oled sa pillilugu kätte. Aga siis pärast siis selgus, et sealt oli üsna võimatu lugu kätte saada, siis natuke rahunesin selle peale. Aga siis me saime kirikule sellise kahe elektroonilise, mitte ta ei ole orel, aga nagu siin sellised kaasaegsed On need olen juba kuulnud, olen käinud, mõni, siis oli jah, siis oli selline sellised peal, siis mängisime, aga no need on muidugi korralik suur orel, mida tuleb ilusti mänginud eeldule purilastest kulutatud õppima. Ja seda ma mõtlen, et Ta on iga väärt Pillet, et mitte õppida. Kas teile pakub rahuldust töö kirikus? Ja see on selline hoopis omalaadne ja, ja maandab ja kuidagi kiriku õhkkond on ikkagi kiriku õhkkondasid. Argipäeva muredest on selleks momendiks täiesti eemal. Olete usklik? Ei usklik öelda nyyd minu kohta aastate kirikust. Aga ostan kirikute, ma pean sellest väga lugu ja pean usustega lugu. Ja ma leian, et selle peale peaks nagu mõtlema üldse, sest midagi peab inimesel olema. Peale selle igapäevajooksmise. Kas roheliste rahvas on leidnud tööd, aga siis sellesse kirikusse, mida nii palju aastakümneid ei olnud ja nüüd jällegi äkitselt võime öelda, et päris äkitselt kohe hakanud olema. Noh, eks ta natuke harjumatu ja raske ole. Aga siiski rahvas käib muidugi eriti vanemad inimesed, eriti vanemad, vanemad ja noored, tähendab vanad ja noored ja kuskil niisugune keske iga hoiab aupaklikult veel natukene eemale, vist on liiga aukartus kiriku ees. Ei tea, kas tulevad kunagi? Kindlasti tulevad, aga aega, võtab. Võib-olla isegi mitte nii väga, sest meil on lapsed, on väga usinad siin, neid huvitab ja pühapäevakool töötab. Ja kui meil tuleb kristliku kallakuga kool, see nagu natukene annab inimesel hingeharidust ja valgust ilmselt siis haarab vanemad ka kaasa seda. Me loodame Neli kuidas tulevad jõulud Halliste kirikusse? Jõulud on siin ilusad. Meil juba paar aastat on olnud. Selline suur kontserdisari lausa siin. Ja käivad sellised kollektiivid, keda me iialgi ei kuule, ainult tõesti televiisorist ja raadiost. Ja see annab muidugi väga palju juurde siia, üleüldse käivad inimesed väga kaugelt kuulamas meid neid kontserte ja jõuludele tulevad. Nii et see on selline omamoodi eriline õhkkond, mis siin siis valitseb ümber kiriku. Ja, ja muidugi need kontserdid ise on väga-väga head, sest kõrgetasemelised kollektiivid käivad siin esinemas. Ja kui jätkub seda jõululund siis on küünlasära kuidagi nagu kaunim. Kui jätkuks ka hingerahu. Ei oleks neid muresid, mis maarahva kallal praegu käivad. Nojah, aga võib-olla nad peavadki olema selleks, et me teada saaksime, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me tahame minna. Jah, sest rõõm ja mure käivad ikka käsikäes ja Egamesid ilmalikust ilmast kuskil ei pääse, me peame need valude mured kõik üle elama ja täiesti otsima kuskilt tuge, aga muusikast või millestki muust näha kui muusikainimene, leian muidugi muusikast ja leian, et et nendest muredest ma saan kergemini üle, võib-olla kui see inimene, kes muusikast ei hooli, kuidagi muusika toob tõesti sest argipäevast eemale. Ja annab hingele väga palju ja see kirik Need, kontserdid, siinse on tõesti. Ma arvan, et paljudele inimestele lausa üllatuseks, et et võib ka olla midagi taolist ilmas ja millest me oleme ilma jäänud senini. Nii et kindlasti see on niisugune avastamise rõõm paljudele inimestele siin hallistes, mitte ainult tallides. Lugupeetud kuulajad, mälestame maarahvajõulusaadet taas Halliste kirikus, täpselt nii nagu aasta tagasi. Aga selle vahega, et kui ma aasta tagasi olime aliste kirikus just siis, kui tehti nii-öelda viimaseid ettevalmistusi ja lihviti kirikut et jõulupühi tähistada siis tänavu on asjad hoopis teistmoodi. Tänavu on kõik märksa pidulikumalt. Mõne minuti pärast algab Halliste kirikus rikku kõige pidulikum päev, see on kiriku sisseõnnistamine, kiriku pühitsemine ehk ulatub natukene teieni oreli hääli, praegu ehk ulatub rahvakõnet ja rahvast on oi kui palju siia kokku tulnud. Ning kui teieni ulatuks gaase valgusesse ka seal ruumi avarus, see inimeste 1000 häälne kõnedama nende hingamine ja teieni ulatuks ka see mõte, mis on rahva siia kokku tulnud ja milles täitumus seal see paratult suur hoone siis oleks, see võib olla meie jaoks suurimann. Selleks, et tänasest päevast kõnelda mõni sõna ajaloost, mina tulin siia esimest korda 28. aprillil 1989 siis olid praeguse pühakoja asemel ainult müürid, ei olnud tornikiivrit katustelt lage, ei olnud uksi, elud, aknaid, raju oli üle Halliste käinud, vihma ei sadanud, aga sel hetkel, kui algas kiriku nurgakivi panek sel hetkel ometi nende pilve rabalate vahelt tuli välja päike ja hakkasid telekirikuliste teada lendama. Linnud. Nad säutsusid, dias, eristasid jumala sõna sekka ning ma mõtlesin tookord, kas tõesti on see võimalik, et nendest varisevatest müüridest sellest mahajäetud hoonest kunagi saab taas kirik saab pühakoda. Nüüd on ta olemas. Ja ta on väga ainulaadne ja väga omapärane. Eestimaale ei ole, teist niisugust paika ei ole, teist niisugust pühapaika ei ole teist niisugust kultuuritemplit meie praeguses elus oleme suutelised teist niisugust lassi püstitama. Ma küsisin kunagi ähvatarade käest, kes on Halliste kiriku ehitanud araabia vastas. Rahvas on seda teinud. Rahvas on seda teinud rahwasson kilda laval selle kiriku kokkukannud on kleepinud killud üksteise külge, nii on sellest hoonest pühakoda saanud. Ja nüüd me siis pühitseme ta täna sisse. Kolmainu jumala isa, poja ja püha vaimu nimel. Aamen. Kui armsad on silu kuuned, vägede Jehoova Jehoova õuesid igatseb ja ihaldab mu hing. Mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava jumala poole. Lind on joa seeme ja pääsuke enesele pesa leidnud. Kuhu ta oma pojad pani? Sinu altarite juurde vägede Jehoova, mu kuningas ja minu jumal. Väga õndsad on need, kes sinu kojas elavad, nad kiidavad sind alati. Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus kelle mõttes on pühad teekonnad luttu orust läbi käies teevad nad selle allikate maaks. Ka varane vihm katab neid õnnistusega. Nad saavad Rammule rammu lisaks ja ilmuvad jumala ette Siionis. Jehoova vägede jumal, kuule, mu palvet võtta kuulda Jakobi jumal. Sest üks päev sinu õuedes on parem kui muid 1000. Ma tahan enemini läve juures seista oma jumalakojas kui viibida õelate majades. Sest Jehoova jumal on päike ja kilt armu ja au annab Jehoova ega keelas head neile, kes laitmatult elavad. Vägede Jehoova õnnis on inimene, kes sinu peale loodab. Aamen. Täna on Halliste koguduse suur päev. Me kiidame ja täname jumalat, et ta on oma õnnistusega kõiki seda tööd saatnud. Aga me ütleme ka pea on meie õnnistegija Jeesuse Kristuse suur päev. Tema sündimise püha jõuluajal helisevad tema autkellad üle terve maailma. Kõikides kiiri kirikutes kuulutatakse rõõmusõnumit. Õnnistegija sünnist. On väga meeldiv olla säärasel ajal siin alistes ja säärasel päeval paluda õnnistust sellele pojale õpetajale ja kogudusele meile kõigile meie eesti rahvale. Olge head ja ustavad sulased oma issandale, siis saadab tema õnnistus meid igal sammul. Aamen. Te olete nüüd kuulud. Kellele see kodab püha olema? Nüüd pühitsema tema issanda nimel ning minule antud ameti ja meelevalla põhjal esmalt pühitsema selle koha, kus jumala püha sõna, tõe ja elu sõna kogudusele kuulutatakse. Selle kantsli tõsise õpetamise ja usuelu äratamise kohaks pühas vaimus. Issand, hoia temast eemale kõik vale, härra õpetus, nõnda et sellest kantslist iialgi teiste evangeeliumi kuulutatakse. Kui aga seda, mis sinu poja Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu oleme saanud ja mis on sinu pühas sõnas meile ilmutatud. Ja lõpuks ma püüdlen selle kuja tervikuna oma ameti poolest ja mulle antud meelevalla põhjal. Eesti Evangeelse luterliku kiriku kiriku jumala isa ja poja ja püha vaimu nimel. Aamen. Kuule pidupäeva kogudus tänase jutluse aluseks jumala sõna, Matteuse evangeeliumi 14.-st peatükist alates 22.-st salmist. Ja seda pain sundis Jeesus oma jüngreid astuma paati ja sõitma teisele poole kuid kuni ta laseb rahva minema ja kuidas siis rahva oli lasknud minema. Siis ta ise läks ühte naela üksipäini palvetama ja õhtu tulles oli ta üksinda seal sabas. Aga paat oli juba palju vagusid maad kaldast eemal ja oli hädas lainetega, sest tuul oli vastu. Aga neljandal vahetunnil öövahi tuli, tuli Jeesus nende juurde ja kõndis merel. Ja kui ümbritseda nägid merel kõndivad, kohkusid nad ja ütlesid, son don't. Aga sedamaid rääkis Jeesus nendega ning ütles, olge julged. Mina olen see, ärge kaart. Peetrus kostis temale ning ütles, issand, kui sina oled siis käsi min tulla enese juurde vee peale. Tema ütles tule. Peetrus astus paadist välja, kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. Aga tahes tuult lõi ta kartma ja hakkas vajuma. Kisendas, liig, ütles issand, päästa mind. Jeesus sirutas elamaid oma käe, haaras temast kinni ja ütles talle, sa Lutrausuline, miks sa kahtled? Ja nad astusid paati ja tuul rauges. Siis paadisolijad tulid ja kummardasid teda ning ütlesid, tõesti, sa oled jumala poeg, aamid. Armsad võib-olla tuleb ka meil, tänasin Halliste kirikusmeelne, kuhu me tuleme erilise harduse ja aukartusega kõikunud, imekaunis, kõik on nii korras, kõik on läbi mõeldud. Iga trepiastet mine astmekele, näitab töömeeste hoolsus. Et otse nagu hämmastume, et sellises kirikus tohime olla aga on pühas kirjas meile räägitud sellest paadist, kuhu jüngrid läksid. Ja küllap sellest alates on hakatud nimetama kiriku sena, kiriku, pea, ruuviovi saali kirikulaevad. Ja nii ütleksin, me oleme täna ka selles laevas. Ei ole mitte Jeesus seatud et meie peaksime selle laevaga minema kuskile sadamasse ankrusse ja seal loksuvad ainetes. Vait on saatnud meid välja saatnud giga kiriku töötaja iga tõsise inimese ja riideinimese tormidele, mere eksib võidelda ja siin teha midagi, mis on vajalik. Kas oleksime õnnelikud, kui Jeesus talitaks teisiti? Ei tee inimest õnnelikuks, et ta siin nagu suikuda läbi elu läheb või et ta sind ainult elut aaria peab võtta. Vaid rahuldus tunneb see inimene, kes midagi on elus korda saatnud. Ja siin oleme selle tunnistajad, mis võib ja võivad inimesed korda saata. Olin siin sellel aprillikuu lõpul, kui nüüd harjunud Kiriku esindaja, riigi esindaja, usuasjade volinik, maakonna esindajad, tuueg nimetati rajooniks. See tähtpäev sinna märgitud ja taastamise algus. Ja kui siis ütles selle kiriku vaimulik Kalev Raave. Aasta lõpuks jõuludeks on kirik katuse all ja kahe aasta pärast tähendab sinna pulki kaht aastat siis palun tulge kirikusse. Ütleksin siis peame austava seda ettevõtlikkust, mis oli koguduse juhtidel ja kõigepealt Kalev Ravel. Need on olnud väga tihedad tööaastad. Need on olnud väga laidetavad aastad onlaidetanud meie ajalik elu on suured sündmused toimunud, nagu juba täna peapiiskop mainis. Nendes aegades on tulnud kirikul aeg, kus tema võimet kuulutada ja kus on väga paljud inimesed kirikuga ühendanud. See on kõik olnud väga suur ja me hindame neid inimesi, kes on oma õlgadel seda purjete raskusi katnud. Kui täna siin näeme. Aga ka kaunistatud siis mõistame siin nende kunstiliste nõuandjad ja kunstnikule mõtted. Näeme siin kohaliku koguduse liikmete näputööd. Palju palju on, mille üle me imestame. Aga ikka jääb tõeks see, mida loeme Taaveti laulust kui uvaid, nagu ta näevad hoone ehitajad asjata vaeva. Ja siia kirikusse astudes need kaks suurt kätt, mis on altari pildil, need tõusevad kui õnnistatud sinu üle. Need tuletavad meelde, et see jumala poeg andis oma püha elu ka sinu ja minu eest, et meid lunastada ja päästa. Ja nõnda pees jõuame siis oma paadid nõnna, meie elame lootus ja tulevikuga. Meie lootus on elavale ülestõusnud, issand talle. Ja kirikud on selleks, et selles usus kinnitada, et meile julgust alla, et me ei ole mitte ainult need nõudjad, nuriseja, kes näeme vigu siin ja see on vait, kui ilus on meie vanarahva tark sõna, kus näed viga laita, seal tule ja aita. Ja nõnna oleks meie ülesanne mitte nuriseda ja hädaldada. Meil ei ole veel praegu tõsist häda kellelgi. Me teeme batova nurisega nurisemisega. Me võime elada palju kitsamalt, kui olud seda sunnivad aga viivad kõik jumala käes, tema juhib lõppeks ka seda laeva, kiriku, laeva ja meie rahvalaeva ja kogu maailmaelu. Andku siis jumal seda usku kõikidel ja et meiegi võiksime ütelda. Tõesti, sa oled jumala poeg. Sellisele otsusele peaksime meiega jõudma ja selleks kinnita, kui meile täna see suur imeline päev, mida siin olles toime koos pühitseda aabi. Sõna tervituseks on Viljandimaavanemal Rein Triisa ja abimaavanemal härra Peep Aru. Täna on teil pidulik päev, siin Halliste mail on pühitsetud Halliste kirik on lõppenud üks etapp tema taastumisel. Kuid ma arvan, et Ta on pidulikuks sündmuseks ka Viljandimaale tervele Eestimaale. Sest selle kiriku taastamisse on andnud oma panuse väga paljud inimesed, väga paljud firmad üle Eestimaa. Kui me kaks pool aastat tagasi väga paljud teiega koos, kes teie tänagi siin olete? Siin varemetes seisime. Täna võime esitada endale küsimuse, kas me uskusime kõiki neid daatumeid, mis siin välja öeldi? Ega vist päris küll mitte. Kuid mida aeg edasi, seda kindlamaks muutus see usk. Ja vähemalt mulle meenusid siis veel ühed sõnad, mis öeldi välja sellel päeval. Kui Halliste kirik on valmis, on ka Eestimaa vaba. Sõna tervituseks on Halliste koguduse sõpruskoguduse kirikhärra härra Jorma Kiviranda. Lugupeetud härra peapiiskop. Lugupeetud külalised. Minu laam, suuri Ilo toodad, tähen, Juhlane Haavistan rüüstaga, Seura kumbiendervenes, Suomessa. Täna on meile kõigile puutu katkelma. Jou, evangelumista. Mul on suur, tuues selleks päevaks hallist sõprusku akutusele Tervisi saamest. Meils raames on viis ka puudust Ruadezeeviilpule härdale söösmäe, Jäpahiazlähti saal, minut hallist teeb kogudusega sõpruslepingu. Meil on täna teil peal kakskümmentiinimest nendest kogudustest. Meie saame sõprade ühised tervitused täheni esitada teile piibli sõnadega. Au olgu jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel. See on meile kõigile tuttav peatükk jõuluevangeeliumist. Nii maati inglite taevalik sõjavägi, lauli söölistust, kaard Petlemma väljal, nelja päeva pärast med köik freestlased, kuuleme tema imelist teadet. Et meie annist tädi on sündinud inimeseks. Sellal köik Kreesklased peavad pühi kirikutes ja kodudes. Hammustame südames teie iseseisvuse ja vabaduse üle. Südameline ja lämmin terved, ütleme teile kõigile rakad, Heimu veljed, talla haavlistesse. Meie soomlaste poolt tähenessaavida teile Halliste austatud kogudus, rahvas jumalas suurde Annistust ja juhatamist teie omas elus kõigis tegemistes ning töödest teie koguduses, eriti teile, lugupeetud koguduse pastor Kalev Raave, teile kogudused, ealised ja koguduse usaldusmehed. Me soovime jumala õnnistust, tarkust ja oskust koguduse kaevatsemistest ning juhatamises. Me palvetame edasi täie eest ja meenutame teid. Me soovime olla haiges ühes teiega, kui meie võimalused ja parandused seda lubavat. Südamlikud armsad tervitused kõigile teile. Halliste kihelkond on suur kihelkond, siin on mitu valda ja natuke alevi k Abja-Paluoja aleid tervitab, toogu jõulukella kaja rahu. Meie rahvale. Õnnistagu tema heli sinitaeva avarust, meie musta mullapinda, inimhinge puhast valget. Soovime Halliste kirikule jõudu olla teaduse, kultuuri ja humaansuse auväärne tempel. Ükskõik kui raske meil oli. Ükskõik millest tuli puudus, kui me palvetasime. Me saime. Saime jumala abiga. Sellepärast me tahamegi kõigepealt tänada, kiita ja ülistada jumalat, kes on meieni, kes on teiega, kallid eestimaa pojad ja tütred meie kõigi jumala õnnistuse ja tema armujalast läbi oleme vaba jumala õnnistus tema armujalaste läbi. Tema abiga on Halliste kirik valmis. Jumala ime on sündinud Eestimaal ja me anname jumalale au ja lauale oma koorivad alla. Sul olgu au. Me täname kõiki neid aidanud Halliste kirik Eestimaal ja väljas booti. Meie eriline tänu kuulub meile, kes otseselt on kiriti püstiga ütleme tänusõnu Halliste, kiriku ja koguduse poolt sinule, meie kõrgeauline peapiiskop ära. Pajula ütleme tänusõnu meie kallitele, kolleegidele. Lähenevad jõulud, meie noortekoor tervitab meid veel ka ühe kauni kauni jõululaulud. Ja nüüd laulgem meie äraminekuks ja teile teele ja koju kaasa võtmeks seda võtma seda, mis on meie hingedehümn. Hoia jumal Eestit. Hoia jumal Eestit ja hallist. Jõulud on lunastuse, rõõmu, rahu, õnne pühad. Halliste rahva nimel Halliste koguduse nimel ja varemetes tõusnud Halliste kiriku nimel me kogu südamest soovin Eestimaale ja eesti rahvale õnnistusrikkaid, rahulikke jõulupühi ja hoolimata sellest, et kitsas on raske, on valus on, kurjust on palju. Jõululauad on kasinatide kehvad jõulupakid väikesed ja kui neid üldse on ikkagi jõulurõõmu, jõulusära jõuluõnne kõigile, kõigile kõigile sündigu igas eesti peres igas kodus, igas inimeses, tema südames ja hinges jõululaps, seekord uuesti. Ja nüüd juba jäädagi.