Reporteritund. Reporteritund. Report. Tervist Balti jaamas rongilt maha tulles jääb kõigile silma Kopli tänava veeres laiuv koloriitne balti jaama turg. Oma eriilmeliste putkade, veidi räämas oleku, aga samas ka kaubavalikuga, mida tänapäeva moodsatest kaubanduskeskustest ei leia. Algavas saates uurin, millised on balti jaama turu hiljuti omandanud astri grupi tulevikuplaanid. Milliseks turu ala muutub ja mil moel jätkub seal turukauplemine. Räägin ka balti jaama ümbruse arengutest natukene laiemalt algavas saates räägivad astri grupi esindajatena projektijuht Aare Udras ning arhitekt Roosaar. Samuti saab sõna Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd. Kõneleb ka Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt haidi õis ja samuti Telliskivi seltsi liige ja Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige Toomas Paave. Usutlen ka balti jaama turumüüjat, anna itkinat ning samuti küsitlesin turu külastajaid. Mina olen saate kokkupanija, Arp Müller. Alustuseks uuri siin turuväravas, mida mõtlevad balti jaama turu olevikust ja tulevikust, selle praegused külastajad, Vikerraadiost. Tulen mina, Arp Müller, kas teie olete rahul balti jaama turuga? Olen küll ja mida te põhiliselt ostate? Rohelist kurki, tomatit, palaga, vahel värsked räimed näiteks ja ei vahi Norrise mul hea ligidal käia, lihtne käia, pole jala vaja suurt vaeva. Turule on uued omanikud ja muutused ootavad ees. Mis, mis teie arvate, mis siin turul vajaks muutmist, aga mida kindlasti ei tohiks muuta. Noh, võib-olla keelega raskusi sellepärast vahest Ühed huvi kauba suhtes, aga noh, ei saa eesti keeles hakkama, ei saa ja kuidas selle turu heakorraga ja ja nende ehitistega rahul olete? Ei ole viga, mis seal ikka, ega see ei ole esimesse klassi turgia ja sellest saab mõned kaubad odavamad. Aga ei, mina olen rahul. Aitäh teile kõige teiega kõige. Tere, vabandust, proua, kes räägib eesti keelt, räägin küll eesti keelt. Kihnust jah, üks kiire küsimus balti jaama turu kohta, kas olete rahul balti jaama turuga? Noh ikka siis päris rahul ei saa kunagi olla, aga üldiselt ta on mulle hea tulla siia ja vahetevahel ikka käin, mida täna ütlesite? Maasikaid balti jaama turul ootavad muutused, omanikud on, mis teie arvates kindlasti peaks jääma ja mida oleks vaja muuta. Mis kindlasti peaks jääma ja natukene laienema, on eesti omas nõndanimetatud talukaup, mis praegu on siia surutud ühesõnaga territooriumilt praktiliselt välja. Aga mis peaks jääma, ala peaks jääma, juurvili peaks jääma, ei puuvili. Ühesõnaga niisugused asjad. Neid hilbukesi vast ei olegi palju vaja. Aitäh, telekad. Mis teie arvate balti jaama turust? Balti jaama turg on hästi vahva koht. Siit siit saab asju, mida mujalt ei saa, nagu näiteks. Pigem pigem niisugused asjad, mida sa vaatad ja imestad, et need on olemas näiteks erinevad plastmassist toodetud ikoonid, näiteks siin siinsamas putka putka aknal. Tere, vabandust. Kuidas teie olete rahul balti jaama turuga? Normaalne, minu arust ma esimest korda käisin siin ööbik ajana. Aga kas tuleksite jälle või? Ei, nagu ma siit mööda läheb, on siis ikka tulen mooduli peades oma lastele vastu rongi peale. Tegelikult turgu ootavad ees muutused, seal uued omanikud, mis teie arvates, kas, kas see turg peab säilima ja kui ta peab säilima, siis millisena ta võib säilida küll räpakas minu arust seal peab ikka natuke rohkemaid kinniseid putkasid või siukseid ilusamaks tegema, seda natuke neid putkasid ja neid laudu, mis seal on, peaksid natuke ilusamad olema. Et heakorda tuleb parandada. Jah, seda kindlasti aitäh. Tere. Vabandust. Tülitan vikerraadiost. Äkki minut ikka juhatamas. Mida teie arvate balti jaama turust? Mulle siin väga meeldib, ma käin üsna tihti järjest rohkem, hipster käib siin on nagu endale mingeid ilusaid asju ostmas, aga aga ma. Ma saan siit kogu oma ühepajatoidu ja maitseainete vajaduse rahuldatud. Selles mõttes, et siin on siin on ägedaid Gruusia, Ukraina, Vene mingeid vürtse, mida näiteks meelisoneerib, mida ei müüda, mida ei müüda üldse igal pool. Siin on tegelikult mingeid ägedaid niukseid asju, mis on päev või kaks just nagu vanaks läinud. Nad ei hooli liiga nagu rangelt kuupäevadest, ütleme nii. Turgu ootavad ees muutused on uued omanikud, mis teie arvate, mida siin tuleks säilitada, mis vajab muutmist? Tuleks ilmselt pöörata mingit rõhku võib-olla sellele, et noh, mingid taarsed hügieenireeglid ei suitsetatakse, mõnelgi müüakse liha või tuvid ei oleks seal, kus on toit, aga, aga minu meelest on, mul on isiklikult väga kahju sellest, et selle, seda turgu tahetakse põhjalikult ümber teha. Samamoodi nagu Lasnamäel on, need turud on tehtud hügieeniliseks üsna elutuks. Et minu meelest sellest on kahju, võiks olla selline koht. Ja minu meelest täitsa vabalt edasi. Aga ma nüüd Aitäh kuidas teie olete rahul balti jaama turuga? Väga rahul, väga rahul ma olen, siin esimest korda. Ei ole, ma olen siin mitmendat korda, aga aga olude sunnil lihtsalt, et on lähedal, sellepärast tulin, mida ostma. Ma tulin juustu ostma, balti jaama turule on uued omanikud, mis teie arvate, kas turg peab jätkama ja kui, siis millisena selle vene maffia? Või on karta astreid, Tartu lõunakeskus loomulikult oi ja uudis, ilmselt nad siis renoveerivad seda ja teevad seda kuidagi kaasa kaasajas emaseks. Aga mida siin peaks säilitama kindlasti ja mis peaksite ära kaduma. Teda võiks olla natukese avatum ja need koledad hiina putkad võiksid siit ära kaduda ja rohkem pakkuda kindlasti kohalikku. Ja kindlasti mingit mahetoodangut ja et Eesti põllumajandus õitseks. Nii arvavad inimesed turu väravas. Mõned aastad tagasi rääkisid balti jaama turu eelmised omanikud tõsiselt kavatsusest turg likvideerida ning rajada selle asemele kaubanduskeskus, äri- ja eluhooned. Ja algatati ka kuni kuuekorruselisi hooneid ette näinud detailplaneering. Selle vastu võttis aga kõvasti sõna asumiseltse ja planeeringu suhtes oli tõrges ka Tallinna linn. Nüüd, nagu öeldud, on turul uued omanikud Tartu lõunakeskust ja ja Pärnu keskust omav astri grupp. Ja astri grupp annab lootust ka Tallinna balti jaama turule. Usutlesin astri esindajatena Projekti juht Aare Udras ning arhitekt Aivar Roosaart. Alustuseks kinnitas Aare Udras, et turg jääb kindlasti alles. Uutel omanikel on soov olemasolevad ruumid korrastada, laiendada ja ja säilitada avatud turg kindlasti ütleme täna töötame tõsiselt visiooni kallal, mida, mida meie arhitekt võiks võiks tutvustada. Aga millest eilse kontseptsiooni muutus, kui aastal 2007 ühed ärimehed leidsid, et turukaubandusele turul ei ole tulevikku. Miks teie näete turul tulevikku? Astri kinnisvara omanikud on kaubandusega tegelevat ärimehed ja ilmselt seetõttu mõistavad mõistavad selle koha unikaalsus teisiti. Aivar Roosaar, te olete esialgse eskiisi astri kinnisvara tellimusel paberile pannud. Kirjeldage palun kuulajale, mis ja kui palju siis praegusest? Turust, balti jaama, turust ja hoonetest alles jääb turu territooriumil. Praegu on sellised väga erineva väljanägemisega putkad. Erinevast materjalist, mõni plekist katusega, mõni mingisugusest plastmaterjalist. Ega siis on turul siin ka tsaariaegsete müüridega kunagised Balti Jaama laohooned. Aga mida teie omas kiisile olete joonistanud? Praeguse plaani kohaselt säilub vanade hoonete osas praktiliselt kõike. Loomulikult putkamajanduse, loodame veidi korrektsemalt ümber korraldada, saad korrastada ja lisatud saavad ka mõningad uued mahud. Nii et ega suures plaanis midagi väga oluliselt ei muutu. Territoorium peaks korrastuma saama rohkem avatuks, sest siin praegu on üsna Toredat nurgataguste piirkonnad, mida ei kasutata, mida saab otstarbekamalt kasutusele võtta. Loodame siia lisada haljastust. Ja noh, see ongi suures plaanis. Kui teie plaanide ellu viiakse, nii nagu need praegu eskiisi paberil on, siis mis pilt Balti jaamast rongi pealt tulles turbol jalutades avaneb? No ma arvan, et korrastatud paekivi fassaadidega, hoone mille vahel on linnalised väljakud ja balti jaama poole rohkem avatud turg, sest praegu, kui me liigume jaama poolt, oleme putkade tagaseinad, on plaan praegu, et küljed võimalikult avatuks jätta. Nii et põhimõtteliselt ma arvan, üks huvitav ala, mis, ehkki hiljem ka balti jaamaga saab rohkem ära seotud ja kus inimesel on huvitav liikuda, mängida võib-olla jälgida seda jaama elu ja, ja niisama kas võib kuskil kohvikutes või, või, või ajaviitekohtades istuda. Kui praegu siit balti jaama poolt väravast sisse tulla, tõepoolest pilt on väga kirev, iga kioski kohal on ise värvivarikotus. No kas tulevikus peaks turg nägema välja näiteks nagu nõmmeturg või milliseid kioskeid ja varikatuseid. Teie olete joonistanud? Arhitektuurne ilme võib olla täpselt nagu Nõmme turule, aga idee enam-vähem küll. Siia on plaanis rajada nii kinnised kui avatud turupaviljonide ja nagu ma juba märkisin, see toorium küll jääb avatumaks. Praeguse plaani kohaselt on puhas turuosa jääb umbes pool territooriumist, mis on siis kellaajast kellaajani avatud ja ülejäänud territooriume on plaanis küll äripindadena kasutusele endiselt hoida. Aga need peaksid avatuks jääma ööpäevaringselt. Et peaks juurde tekkima sellist linnalist ala. Nagu ma märkisin, ka juba haljastust. Ja ehk siis ka mingid sellised väiksed väljaku osad, laste mängunurgad või midagi muud. Esialgsel eskiisile on märgitud ka üks ümmargune juurdeehitus, see, nagu ma aru saan, seal siis plaanitud teises etapis. Noh, me üritame ikka neid etappe siin koos ja paralleelselt ajada, aga, aga noh, selge, et praegu me oleme tutvustanud, üritame tutvustada ikkagi terviklahendusena, aga need mahud ei ole nii jah, nii ulatuslikud, et no eks me arendame neid koos, aga noh, ilmselt on see turu korrastamine, on jah, üks eesmärk eraldi, et võib-olla nüüd vaatab, see on juba omanikes kinni, et kui ühe, millises ulatuses, millise kiirusega siin mingit osa arendama plaanitakse hakata. No eelmiste omanike poolt plaaniti balti jaama turu alale kuue kordset elamu ja kaubandusmahtu ja ja siis ilmusid lehtedes pealkirjad, et, et siia tuleb Solarise või Viru keskuse mõõdus kaubandus- ja ärihoone. Kardeti, et see ei sobi kokku. Kalamaja madala hoonestusega võib häirida ka vaateid vanalinnale ja Toompeale. Millistest mahtudest me praegu räägime, teie plaanide puhul? No ma, kui te ise vaatad neid plaane, mis laua peal lahti on, siis ilmselt kalamaja poolt need vormid peaaegu ei muutu mitmest korrusest. Me räägime, praegu on kolmest korrusest, see kõrgus on enam-vähem uuel mahul meeter-poolteist kõrgem kui praegused harja tippude, nii et see ei kindlasti mingit vaadet ei varja. Küll on plaanis osaline territoorium osaliselt jaotada erinevatesse tasanditesse, mis peaks välja tõstma raudteepoolsed madalad alade sinna alla. Me saame nii osa parkimisprügimajandust kaubanduspindu vana ja selle selle pinna peale peaks jälle tekkima väga ilusate vaadetega sellised linnalised väljakud, mis peaks võimaldama siitpoolt palju paremat vaadet Toompeale. Ja, ja me olemegi püüdnud minna seda teed, et territoorium jääks ehk selliseks väikseks vahelüliks. Siis ühelt poolt kalamaja vana arhitektuuriga, mida jääb siis siduma need viilkatustega vanade paekivihooned ja juurde tehtud maht pea loodame läbi viia suhteliselt delikaatselt ja, ja mitte liiga peale suruvad ja see teeks jälle kummarduse jaama kõrvale, jaama pool olevatele uutele vormidele. Eelmistel omanikel jäi pooleli detailplaneering sellele alale, kus just neid mahte plaanite, mis mis avalikkust pahandasid. Kuidas teie oma ehitustegevuse siin plaanite, kas teie jätkate sama detailplaneeringuga? Algatajate uue detailplaneeringu, kuidas teil, mis plaanid on teil detailplaneeringuga? Täna planeeritavad mahud jelda detailplaneeringut. Oleme läinud seda teed, et püüame korrastamise ja juurdeehitamise raamides püsida. Teeme nüüd sellesse vestlusesse vahe sisse ja lähen mikrofoniga müügilettide juurde. Räägin siin ühe ka balti jaama turu müüjatest. Minu vestluskaaslaseks on, anna, rääkige, kui kaua teie olete siin turul müünud või töötanud? Mina olen töötanud siin juba paar-kolm aastat. Ma olen rahul, aga tahaks rohkem ostjaid. Mida teie ootate või kardate sellest, et turu uued omanikud plaanivad siin tegelikult päris palju ümberehitusi, seda turgu päris kardinaalselt. Uudo et kõige suurem kartus on selline, et rendid kasvavad suuremaks muidu kliendina tavaliselt. No ütleme nii, tagasihoidlikud. Tuludega ja ootused on sellised, et ootame, et nagu oleks puhtam siin. Ja et kliendi tooks Ozomani vussidega nagu Kadaka turule oli selline komme, et on väga hea, et oleks turistide paradiis. Kuidas siin äri on läinud teil viimastel aastatel, kas kliente jääb vähemaks või on neid sama palju? No kliendi jääb vähemaks, mõttes joon tugev konkurents, siin on poed, uued, igasugused mina tegelen rõivarelvadega ja uued poed nagu võtsid osa ja me toome kauba. Noh meil on mitu allikat, aga Lätist, Leedust toome, kõik, sõltub mine aktiivsusest, kui mina näen aktiivselt ja kui uus kaob, tuleb, siis kliendid tulevad ka. Mis on see turueelis võib olla kaupluste ees või miks üldse inimesed käivad turu pealt? No inimestele meeldib suhelda, et poes mõnikord poe töötajal eriti aega ei ole, klientidel suu suhelda, aga me peame leidma aega et klientidega suhelda. Ka see on täitsa inimlik, et inimene soovib suhelda inimestega. Aga rääkige, kes on siis ostjad, kes käivad siin balti jaama turul, kes on teie kliendid, kas, kui palju tuleb inimesi siitsamast kõrvalt nende oranžide rongide pealt või kui palju tuleb inimesi siit hotellist või? Ja hotellis, no ma ei tea, turistid käivad ka natukene ja reisidest rongidest käib, käib rahvas, Maravas käib ja linnarahvas isegi Lasnamäelt tulevad inimesed. Aga muidugi kohalikke rahasid Põhja-Tallinnas ja, ja see on rahvusvaheline koht. Aga rääkige, millised probleemide jaoks siin turu peal on, kuidas on, kas on probleem probleemseid kliente? Vargused, narkomaanid, joobnud rahvas. Kuidas te nendega toime tulete, kuidas te lahti saate nendest kui narkomaanid tulevad? Pea ikka pöörleb 180 kraadi ja täitsa nõuab hästi suur tähelepanu ja on vaja neid kohe eemal hoida ja kas nad üritavad teilt müüjatelt midagi varastada? Varastada samal ajal nad võivad müüa samal ajal pärast farminudki. Nad on end, nendel on küll tahtmist, nii seda kui teist teha. No kuidas on, kas uued omanikud ka müüjatega on rääkinud, kas te tegelikult teate nende plaanidest, millal siin hakkab muutuma, mis hakkab muutuma? Räägitakse, et augustikuust alustatakse. Remondimehed, tee geoteetikud juba käivad, siin komisjonid käivad ja vaatavad kuidas seda paremini teha. Need töö, ta ettevalmistus, tööd tasapisi alustavad juba. Nii, aga kas teile on selge, kui kaua te saate siin oma kioski olla või millal tuleb remondi eest ära minna? Ei tea, et kioskisse oli investeeritud päris suur raha. Paar 1000. Teooria oli investeeritud ja tahaks ikka kiosk jääks, see on päris kasutuskõlblik siis veel uutel omanikel on plaanis ju kõik ühesugused uued kioskid ehitada assoo siis. Ma ei tea, siis peab kõvasti teenima ja ta peab muretsema ka uued ostjad, et nagu ma rääkisin turistide busside siia tooma või kuidagi seda organiseerima nagu laevade peal neid kutsuma või need flaierid levitada ja oma huvides midagi paremat teha. Nõnda rääkis müüja, on Aitkina aga jätkame ennist pooleli jäänud usutlust. Turuvastsete omanike esindaja Aare Udrase ning arhitekt Aivar Roosaarega. Praegune turg tekitab paljudes inimestes nostalgiat. On ka inimesi, näiteks Eesti kunstiakadeemia esindajaid, kes on siin ka hiljuti näituse teinud balti jaama turust, kes pigem kardavad praegune selline nostalgiline pool vanakraami turg, turg, kus enamik müüjaid on vene rahvusest turg, mille kohta on öeldud ka, et nagu väike Venemaa siin Tallinna südames, et mõned inimesed kardavad selle kadumist, teised jälle ütlevad, et nad ei julge siia siia turule tulla, käivadki oma sisseoste tegemas, võib olla märksa viisakam all Nõmme turul. Aga teie kui omanikud, kuidas teie näete, milline turg siin tulevikus peaks olema, mis praegusest turust peaks säilima ja mis peaks kaduma? Soovime ennekõike turule tuua juurde uusi ostlejaid. Tänane situatsioon on ikkagi see, et ostude hulk turul ilmselgelt langeb seda me kuuleme nendesamade turul kaubitsejate käest. Et neil läheb iga päevaga raskemaks. Uusi kaubagruppe tuleb kindlasti sisse tuua, milliseid täna veel raske öelda, et oleme selleks pisut liiga lühikest aega. Lühikest aega omanikud olnud. Praegused müüjad kardavad kindlasti, et võib-olla neid surutakse siit turult välja võib-olla sellepärast, et nad ei sobi või, või, või leitakse uued, kes maksavad kõrgemat renti. Kuidas praeguste müüjate hirmudele vastate? Ega ütleme, kõik tegutsevad turu tingimustes, sealhulgas ka meie ei saa meie tõsta hinda kõrgemaks, kui ei ole. Teiselt poolt pakkujat vastas, kas ta oleks nõus aktsepteerima. Mis saab nendest võib-olla vanakraaminurga, bestest või, või kolimüüjatest balti jaama turg ongi just eripärane seetõttu, et kui mul on vaja ikka ühte vana ukselinki, mida poodides enam ei müüda, aga mida võib-olla antikvariaat veel ei müü, siis balti jaama turg on see koht, kust ma selle ukselingi saan. Kaska peale turu korrastamist. Tahaks loota, et see nii tõesti jääb. Aga ma eeldan, et kaubandusega tegelenud uued omanikud on selle jaoks piisavalt nupuka teda ära kasutada ja aru saada seda atraktiivsust, mida lisab see turuga praegu sissetöötatud süsteem. Nii et ilmselt väikese korrastamisega praegu on küll plaanis need ütleme siis ühte või teistmoodi väärtused kõik asja terviku huvides ära kasutada. Kuidas hakkab see turg koos toimima selle nii-öelda juurdeehitatava mahuga, mida te plaanite siia, mis tegevused seal juurdeehitatavast mahus oleks, oleks kaubanduskeskus, on need kontorid, mis seal oleks? Sünergia pooleks võiks olla ennekõike see, et turg on ta teadupärast kellast kellani avatud siis mingi osa kaubandust, mis saab teisele või eksis tulevasele põhitasandile. Lisatud siis ei oleks ligipääsetav ka muul ajal oluline on kindlasti ka tuua, siis ütleme siis ka toitlustust ja muud vaba aja vaba aja tegevust. Aga nii-öelda traditsiooniline majanduskeskus nagu Viru keskus see juurdeehitus ei tule. Me ei saa juba ka mahtudes nüüd võrrel. Aga mida ütlete nendele, kes, kes näevad selles turu korrastamises ja ümberehituses ohtu, et piirkonnas hoogustub moodsa sõnaga öeldes Centrifikatsioon? Just nimelt, et kui praegu turu külastajad, võib-olla on vaesemad inimesed, vene keelt rääkivad inimesed, et kas tulevikus on ja asja ainult ütleme jõukamatel inimestel, nagu, nagu näiteks nõmmeturule. Ühiskond tervikuna saab jõukamaks ja seetõttu muutub mugavamaks ja eeldab enda ümber siis rohkem puhtust ja nii edasi, eks me peame suutma vastata, vastata ühiskonna ootustele. Siin kõrval käib aktiivne Telliskivi loomelinnaku arenemine, praegu just renoveeritakse, oo jaa, enne hoonet. Kuivõrd te teete ümbritsevate kruntide omanikega koostööd ja kas ja millist energiat teiste selle piirkonna arendajatega ootatava eeldate Igal juhul teeme koostööd võimaluse piires, täna on raske kommenteerida, sest me väga ei tea naabrite-naabrite plaanidest, me püüame. Püüame täna saada nendega kontakti ja oleme sellistes esmastes esmastes aruteludes, et mida me võiks koos teha piirkonna paremaks arendamiseks atraktiivsuse tõstmiseks, turvalisuse tõstmiseks ja muude sarnaste küsimuste lahendamiseks. No kasvõi reisijate tänav, mis on praegu jalakäijate tänav, tegelikult lihtsalt üks rada raudtee rööbaste kõrval, see on plaanis muuta auto teeks ja see aitaks siis parandada transporti nii Telliskivi loomelinnakus kui ka teile siia turu juurde, siis jooksaks Telliskivi tänavalt siit turu ja raudtee vahelt läbi Kopli tänavale, kui oluline see teie turuarenduse jaoks olla? No kindlasti on see väga oluline. Aga on see linna teha või teete siin koostööd teiste arendajatega, just nimelt selle tänava rajamise sea finantseerimises. No ennekõike on see ikkagi piirkondliku linna tähtsusega tänav, ta enam ei oska, ei oska prognoosida ka selle võimalikke lahendusi, oleme näinud erinevaid erinevaid varasemaid pilte, mida on joonistatud täna hetkel meieni ei ole ühtegi, ei ole toodud ühtegi sellist nii-öelda visiooni, kuidas see asi võiks olla liiklus siin tervikuna lahendatud. Tänasel hetkel meie, meie arenduse raames me püüame, püüame tagada inimeste, ennekõike siis jalakäijate turvalise liiklemise meie kinnistul ja meie kinnistult läbi. Varasemalt on olnud kogu see territoorium piiritletud aiaga ja olnud äärmiselt rangelt suletud. Meie kava näeb ette seda, et, et me loome üle oma kinnistu läbipääsu siis balti jaama ja Kopli tänava vahele Kopli tänava poolt, siis on see siis Telliskivi trammi trammipeatus vististi kus siis tagumisest turuväravast sisenedes on võimalik 24 tundi otse läbi tulla balti jaama suunas. Eeldatavasti see loobeka ka uue turvalisuse taseme, kui seal valgustatud samuti selle käigus seal ümberehituse käigus planeerime tõsta osaliselt osaliselt sellesama platsi ja läbipääsu sellisele kõrgusele, kus tekiksid atraktiivsed vaated nii Toompea kui kui siis balti jaama suunale milleni jääks siis ütleme siis linna väljakuna või või ühesõnaga siis ühiskondliku alana alana kasutusse. Rääkisid balti jaama turu omandanud astri grupi esindajana projektijuht Aare Udras ning arhitekt Aivar Roosaare. Muide, meil vikerraadio kodulehel on üleval ka esialgne eskiispilt, kuidas hakkaks turg uute omanik soovide kohaselt peale ümberehitust välja nägema. See vaade on siis balti jaama poolt, kui teil on internet käepärast, saate vikerraadio kodulehelt vaadata. Aga nüüd vahepeal uurime ka Tallinna linna, seisukohtasid. Minu vestluskaaslaseks on Kaidi Õis Põhja-Tallinna valitsuse arhitekt. Räägime balti jaama turust. No selle turu eelmised omanikud plaanisid esialgselt vähemalt turu sulgeda. Näiteks 2007. aastal on net kinnisvara esindaja Riho noog õhtulehele öelnud, et Baltijaamal balti jaama turul on turuna jäänud tegutseda veel umbes neli aastat ja seejärel pidi asemele kerkima selline suur meelelahutus ja kaubanduskeskus. Kui nüüd tagasi vaadata, kas see on hea või halb, et turu eelmiste omanike plaanid ei teostunud? Ma usun, et on väga hea, et me oleme saanud balti jaama ka natuke mõtlemisaega juurde ja sellised buumia selleks, et kaubanduskeskuse ideed on tänaseks ei ole tänaseks realiseerunud. Sest et tüpoloogiliselt selline suur maht sobib eelkõige äärelinna ja nüüd me oleme saanud mõtlemisaega juurde, et leida alale parem ruumiprogramm. Nüüd on turul uued omanikud, astri grupp Lõuna-Eestist on Tallinnasse tulnud oma plaanidega. Aga millised on linnaosavalitsuse ootused just nimelt balti jaama turu arengutele? Meie kõige suurem ootus on vast see, et arenduste käigus balti jaama hing alles jääks ja tekiks selline kesklinna sobiv madaltihe, erinevaid funktsioone ja võimalusi pakkuv ruum. Et meie jaoks on väga oluline, et alles jääks vabaõhuturg. Kui te aastaringselt see ei ole väga hästi kasutatav, nii et soovime ka, et turvale. Ta koliks osaliselt katuse alla ja samuti on kohalike elanike jaoks väga oluline, et, et selles piirkonnas oleks võimalus külastada nii kingsepa kui võib-olla õmblejad kui võtmete valmistaja, et sellised väikesed teenused jääksid alale alles. Ja loomulikult ei tohi unustada seda, mis Balti jaamast balti jaama teeb, ehk kõik kogu see vanavara ja muud kurioosseid, mis paeluvad turisti Kas ja kuidas üldse linnaosa valitsus saab kaasa rääkida turu arengutes? Ala kuulub ju eraomanikule. Linnas on loomulikult igasuguseid planeeringuid ja projekte kinnitada. Ma arvan, et balti jaama on väga hea projekt, millega katsetada sellist kaasavat planeerimist, et et ja sellega me tegelikult juba praegu tegelemegi, et istume maha koos arendaja erinevate ametkondadega plaanis on nõupidamine kohalike seltside esindajate ja linnalaboriga. Et kõiki erinevaid tarkusi ja teadmisi, mis ala kohta on võimalikult hästi kaasata. Sellisel seisukohal on Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt Kaidi Õis aga tagasi mikrofoniga turule täpsemalt turuväravasse, kus usutlesin ka kohaliku asumiseltsi esindajat. Toomas Paverre Telliskivi seltsi liikme ja arhitektina olete pikalt võidelnud selle balti jaama turu ala eelmiste omanike algatatud detailplaneeringu vastu või vähemalt tõstatanud esile selle probleeme. Tänaseks see eelmine detailplaneering on jäetud seisma, aga mis nendes seisma jäetud plaanides siis kõige negatiivsem tundus? Selle alged olid ikkagi eelmises kümnendi keskel peaaegu ja, ja kinnisvarabuumiaegades, kuhu ta oli tõesti väga suured tol ajal mõeldigi peaaegu igal pool, nii see aeg, Ma ütleksin, hakkab mööda saama või on saanud juba, et kus minnakse liiga suurt tükki ahmima siis võib-olla kõige rohkem häiris see, et meil olid siin mitmel pool sellised sõjalised autoteed selle koha peal, kus praegu on tegelikult väga hästi jalakäijatele poolt jalakäijatele suunatud ruum sellest detailplaneeringu lahenduses. Tookord olid ikkagi Kopli tänav neljarealine reisijate tänav enam-vähem umbes samamoodi. Selles mõttes. See on mingi teise ajastu mõtteviis ja seal olid jalakäijatele jäid kõnniteed, võib-olla ainult kahe meetri laiused, mõnikord samal ajal me näeme siin ümberringi väga suurt jalakäijate massi, kes vajab tegelikult ruumi mitte ainult kõnnitee mõttes, vaid lausa väljakute või haljasalade tajumisruumide mõttes. Et selle mõtteviisi muutuse esilekutsumist oleme küll oluliseks pidanud ja võib-olla seal tuleb. Teie kriitika ilmselt mõjus sellepärast, et eelmised omanikud müüsid turu maha ja nende detailplaneering jäeti pooleli. Võimalik, et see on meie töö mõju, võimalik, et mitte, ma ei tea neid asjaolusid täpsemalt muidugi. Et, aga üks asi, mida võib öelda ühel, millel on on olnud natuke nagu kurioosumina ka, nagu mõju tegelikult võis niisuguse väikse paradoksina Et sageli mulle tundub, et Tallinna planeerimisbürokraatia aeglus, detailplaneeringu menetluse aeglus, mis on selline paratamatu fakt olnud. Et see avaldab oma mõju kummalisel kombel mõistlikkuse suunas, ega see menetlus ei peaks olema nii vaevaline, muidugi, aga aga tal on see mõju, et ka arendajad vaatavad, et neil ei ole mõtet seda pikka detailplaneeringu menetlusprotsessi läbi läbi käia, et lihtsam on lähtuda olemasolevatest hoonetest, sest ehitades neile juurde ja loobudes selle kogu sellest pikast menetlusprotseduurist, saades nagu asju, ehitada lihtsamalt ja samal ajal säilitades olulisi elemente olemasolevast keskkonnast, see annab võimaluse palju paindlikumaks. Samm-sammult arenevaks arenevates linnaruumi muutusteks muidugi ka kvaliteetseid lahendusi. Ja läbimõtlemist vaata kindlasti, aga, ja nii pikka menetlust ja, ja sellel on selline mõju olnud, et võib-olla see omaniku muutused, omaniku suhtumise muutused pärinevad sellest. Millised on teie kui Telliskivi seltsi liikme, kohaliku elaniku, aga ka arhitekti ootused, milline siis võiks olla see balti jaama turu arhitekt, tuuriline ja planeeringuline lahendus, et see annaks juurde nii kalamaja elanikele, aga ka nendele inimestele, kes rongiga iga päev saabuvad siia balti jaama, niisiis piirkonna arengule tervikuna. Siin tuleb nägemust hakata vaatama juba alates sellest, et see on mitte ainult üle linnaliselt, vaid isegi üleriigiliselt oluline sõlmpunkt. Balti jaam on see koht, kuhu inimesed jõuavad, loovad rongiga üle kogu riigi, nende nende saabumispunkte, siit nad hargnevad laiali Tallinna peale näiteks. Ja ta ei kao ka siis, kui ülemistele ehitatakse seoses Rail Baltic, aga uus terminal, aga hakkab, peab siin üldse turg olema. Vaat see on nüüd hea küsimus, aga ma arvan, et kindlasti on võimalik väga hea ja väga esinduslik turg kogu selle asja juures. Ta ütles, et hea turg on midagi märksa paremini riiki esindavad kui üks keskpärane kaubanduskeskus näiteks. Selles mõttes turg võiksin olla, siin on see traditsioon juba olemas, sellest traditsioonist tasub kinni, ei tea, aga see praegune turg vajab kindlasti muidugi muutusi. Tegelikult see paik siin balti jaama turu väravas balti jaama kõrval on ju väga eriline juba selle poolest, millised vaat et siit avanevad Toompeale näiteks ja, ja vastupidi ka vaba Me näeme vabariigi valitsust ja põhimõtteliselt vabariigi valitsuse aknast näeb binokliga vaadates ka täpselt, mida inimesed teevad balti jaama turul. No on küll nii, see on sisuliselt nagu noh, küllap seal on isegi peaministri teen või või koht, kust vaatab, et selles mõttes me oleme. Ma jõuan tagasi selleni, et me oleme tegelikult riigi esinduspunktis juba olnud ja ka tulevases noh, siin võib tuua näiteks Ühe koha veel balti jaama endine lähirongide ootesaal kuplikujulise katusega hoone, praegu on siis lihtsalt kaubandas jah, et see kaubandus selles kohas noh, ilmselt ei ole mõistlik lahendus tulnud lihtsalt sellest, et kunagi mingil hetkel ei ei, ei mõeldud müüdise suhteliselt kergelt käeliselt maha ja anti see, see, see, see uhke hoone nii-öelda nagu vabast, vabale turule. Tegelikult see on just see kõige siduvam punktse kogu selles kompleksis, et see, selle hoone asukoht seob kokku raudteejaama perroonid, teisel pool olevad tulevased võib-olla bussiterminalid kolmandas küljes Turu neljandas küljes vanalinna ja ja see hoone võiks tegelikult kogu seda värki siduda veel, tal võiks olla. Seal võiks sees olla lausa kas inimeste hajumisruum või noh, miks mitte. Kui ta on erakätes, siis võib-olla see on hea koht mingile restoranile või millelegi sellisele, kus kus, kus inimesel on hea olla, ta seob, seoks selle asja kokku, see, see poodi ei sobi sinna kindlasti. Nõnda leiab kalamaja aktivist, Telliskivi seltsi liige ning samas ka Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige Toomas Paver. Muide, Balti Jaama linnalähirongide ootesaali tuleviku kohta on ka ilmselt lähiajal tulemas uudiseid. Kinnitamata andmeil on ka linnalähirongide ootesaal leidnud või leidmas endale uut omanikku. Kes peaks olema Eestis tuntud ja hea mainega kinnisvara omanik. Ja loodame, et uus omanik leiab hoonele hea funktsiooni, mis haakub hästi raudteejaamaga ja karongi ootajate ootustega. Aga nüüd tagasi balti jaama turu teema juurde ja kuulame edasi ennist pooleli jäänud usutlust balti jaama turu omandanud astri grupi esindaja projektijuht Aare Udrase ka. Telliskivi selts kohaliku asumiselts oli selle eelmise eelmiste omanike algatatud detailplaneeringu suhtes väga kriitiline ja kui lugeda 2012. aastal Telliskivi seltsi poolt tehtud ettepanekuid ja neid punkt-punktilt vaadata, siis tundub, et see areng, arendus, mida on nüüd teie uute omanikena astri kinnisvara poolt pall Jaama turul plaanite siis suuresti vastabki kohaliku asumiseltsi nõuetele? Siin on nõue, et kvartalis peab säilima võimalus pidada avaturgu. Siin on soov, et ala peaks sisaldama Üht aktiivsete väljakulist ruumi. Siin on nõue, et peaks olema võimalik läbi ala liikuda ka jalgrattal ja jalgsi. Seda kõike teie lubate. Aga räägime nüüd autoga liikumisest ja parkimisest ka, kuidas on teie uues arenduses eskiisil see praegu? Autode ligipääs ja autode parkimine on siin selles piirkonnas äärmiselt suur probleem. Ainuüksi viie ühe omanikuna siin ilmselt kogu kogu küsimust lahendada ei suuda. Oleme, oleme planeerimas enda kavandamas oma parkimist siis meile kuuluvale kahele kinnistule reisijate tänava ääres. Ja, ja ütleme, see peaks andma siis võimaluse õigemini maalseme arvu autode parkimiseks, et meil üldse oleks võimalik siin ka mingit mingit sorti kaubandust pidada, sealhulgas ka turgu pidada. Sest ikkagi enamik või noh, paljud inimesed eeldavad ligipääs autoga turule tulemiseks ja turult minemiseks, et täna me oleme selle kavandanud varjatuna või siis osalt varjatuna lahtise lähtsamas lahtise parklana et süüdistades siis pooleteise meetri sügavusele umbes esimese tasandi ja tulles teise tasandiga ka orienteeruvad pooleteise meetri jagu üles, et et see tekitab sellise visuaalse pildi, siis arvestades neid kõrgus kõrgusmärke, kus inimene tänaval jalutades või siis ütleme, siis tulevast reisijate tänavat pidi jalutades vaatab üle alumise tasandi auto katust. Ja siis meie kinnistule loodava selle uue ühiskondliku väljaku peal kõndides vaatad teise tasandi autode ehk siis, et nad on ühest küljest küll lahtiselt avatult, teisest küljest pisut pisut silma alt ära, et, et ütleme, et siinkohal tahakski öelda tänusõnad meie arhitektile, kes on, kes on väga-väga leidlikult neid lahendusi välja pakkudes suutnud, siis täitasin mitmeid keerukaid sooveni meie kui tellija, kui ka siis ütlenud ümbritseva ümbrits ümbritseva keskkonna poolt. Kas ja kuivõrd on teil plaanis kaasata ka just nimelt need, kes praegu reaalselt siin turul müüvad, need inimesed, kes reaalselt siin turul käivad, külastavad aga ka võib-olla kohalikud asumiseltsid turu planeerimisse just selles osas, millised on nende ootused ja kuivõrd te saate sellele vastu tulla. Teerimise faasis kindlasti kaasa oluliselt enam, aga oleme täna aktiivses suhtluses kohaliku omavalitsusega. Kohaliku arhitektiga oleme juba planeerinud siin ka järgnevaks nädalaks kohalike seltsi esindajatega kohtumised eksis, et aina enam aina enam peame seda diskussiooni. Millisesse ajaraamistikust me räägime ja millal ja millest astri kinnisvara alustab? Astri kinnisvarasoov korrastamise ja ümberehitamisega peale hakata on nii kiiresti kui võimalik. Täname sõltume oma tegevuskavas väga palju vastavate lubade saamisest vastavate kooskõlastuste saamisest. Tulu paviljonid on mõeldud ikkagi meil esmajärgus taaskord jälle ei tahaks lubada, kuupäevi, aga sõltub see üldistest tegevuskavadest ja ilmselt ilmselt see suurem korrastamine avaturu osas jääb aastal 2015 raamidesse, eeldades et me kõikidele nendele planeeritud kavandatud muudatustele saame kooskõlastused. Kõikide korrastamist ja eelduseks on see, et, et see visioon kui tervik saab load Rääkis balti jaama turu omandanud astri grupi esindaja, projektijuht Aare Udras. Saate lõppu saab aga sõna Tallinna linnaarhitekt. Endrik Mänd, Tallinna linnaarhitekt, miks jäi toppama balti jaama turu eelmiste omanike algatatud detailplaneering? Kui oletada, siis tõenäoliselt need erinevad tingimused, mis linna ametitelt detailplaneeringu koostamiseks esitati ei olnud arendajale tõenäoliselt piisavalt motiveerivad, et planeeringukäiguga edasi minna. Linna meelest olid need mahud liiga suured. Pigem liiga suured jah, et tegemist on ju vanalinna vahetus läheduses oleva kinnistuga, mis omakorda jääb veel kahe miljööväärtuslik hoonestusala piirile ja, ja sealt tulenevatest piirangutest lähtuvalt siis soovisime tõesti leida seal selliseid lahendusi, mis linnaruumi võib-olla natukene paremini oleksid sobinud kui selline. Maakri kvartali tüüpi ülitihe hoonestus. Uute omanike astri gruppi kuuluvate omanike soovid ehitusmahtude osas on nüüd märksa väiksemad kui eelmistel balti jaama turuomanikel. Kas nüüd astri soove on võimalik ellu viia ka ilma uut detailplaneeringut tegemata? Ta kas neid juurdeehitusi on võimalik teha ilma uue detailplaneeringute lihtsalt ehituse, ehitusloa ja muude lubade kaudu? No seal on mõned tingimused et põhimõtteliselt peaks jääma samaks kruntide kasutusotstarve. Seal hoonete gabariite saab suurendada kuni 33 protsenti hoonete maapealsest kubatuurist ja lisaks sellele, kui tegemist on turuga, siis kahtlemata on võimalik ka ajutiste ehitiste ilma detailplaneeringut koostamata. Ta püstitada puru, paviljone, lahtisi varjualuseid, väikseid kioskeid ja nii edasi. Et kui see lahendus, mis välja pakutakse, jääb nendesse piiridesse, siis on täiesti mõeldav, et, et on võimalik see balti jaama turg konstrueerida ja laiendada ehitusprojekti alusel ilma detailplaneeringut koostamata. Millised on teie kui Tallinna linnaarhitekti just nimelt arhitektuuriliselt ootused selle balti jaama turu kinnistu osas? No võtame samm-sammult, et, et ala on ju tegelikult suur, kui me liidame sinna juurde veel kõrval oleva kinnistu ja ka Telliskivi loomelinnaku kinnistu, siis tegelikult on seal päris ulatuslik arenguala, mis mingisuguses ajaperspektiivis kasutusele võetakse. Nii et, et mina ütleksin täna seda, et tore on, kui tehakse järk-järgult ja natukesehaaval seda piirkonda järjest paremaks, nii et sellest võidaksid nii kohalikud elanikud, kes seal ümberringi elavad kui, kui ka kaugemalt tulijad, kes on harjunud balti jaama turgu kasutama. Ma usun, et selliseid väljakujunenud turukohad on tegelikult linnas väga olulised, et nad on kinnistunud inimeste mällu ja, ja, ja, ja sealt turg on harjutud sealt otsima ja ja ka leidma. Nii et, et kui, kui see perspektiiv jätkub ja, ja sealjuures tänane olukord muutub esteetiliselt paremaks ja ka puht tehniliselt ja kasutajasõbralikkuse poolest paremaks, siis on võitnud kõik, sealhulgas linn. Aga vaatame nüüd natukene balti jaama turust just nimelt vanalinna poole. Milliseid plaane on tehtud Kopli ja Suurtüki tänava ja rannamäe tee vahelise alaosas, kus praegu peatuvad maaliinidel bussid, ka seal on selline 90.-te alguse ilmega putkamajandus. Ma mäletan, et kunagi kuulutas linn sellele alale välja detailplaneeringu koostamise riigihanke. Aga mis seis selle alaga on? No tuleb tunnistada, et praegusel hetkel selle detailplaneeringu koostamine on takerdunud. Ja põhjuseks see, et, et seal sellel alal on erinevad maaomandit välja arvatud praktiliselt linna omand. Et linnale kuuluvad küll tänavad, Ta kuulub Skoone bastion, aga, aga see konkreetne ala, millest jutt käib, on osaliselt riigi käes, osaliselt Eesti raudtee käes. Ja on seal, on ka eraomanike. Et siis kõiki neid asjaolusid ja sealjuures ka arheoloogia ja, ja teiste uuringute maksumust arvestades on, on hetkel selle planeeringu koostamine peatatud. Aga tegemist on ikkagi ju väga olulise tähtsusega, alagas asub enam-vähem siis selle tulevase kunstiakadeemia vastas. Ta peaks siduma omavahel kalamaja ja vanalinna. Nii see on, et tegemist on väga olulise alaga ja sageli on nii, et need alad, mis on väga olulised, peavad ootama natukene oma aega, et, et et see olulisus kinnistuks ja inimeste teadvuses ja, ja et siis need otsused, mis lõpuks langetatakse, oleksid ikkagi linna pikaajalist arengut arvestades kõige õigemad. Et kindlasti oleks ennatlik, kui kiiresti mingisugused alad täis ehitada, pärast möönda, et rong on läinud ja sellist head lahendust, mida algselt silmas peeti, ei ole enam võimalik teha. Nii üks küsimus kindlasti, mis ma usun, et väga paljusid rongiga Tallinna saabujaid huvitab, kas tulevikus saab Balti jaamast vanalinna ka ilma selleta, et inimesed peaksid ronima maa olla, et inimesed peaksid läbima seda tunnelit. Kas on mingeid plaane tehtud, et sealset korraldust muuta, võib-olla suunata hoopis autod maa alla? Plaane on mitmeid, nendest kõige, võib-olla sellised lennukamad. Kui nii võib öelda maa alla mineku kohta siis nägid ette, et kuskilt balti jaama juures peaks minema maa alla ja välja tulema alles Paldiski maanteel, et et see, see, ma usun, on küll nii pikk tulevik, et et selle peale eriti loota võib-olla ei ole mõtet, aga aga tõepoolest, et jälle tulles korraks tagasi selle reisijate tänava ja Kopli tänava Telliskivi tänava vahelise raudtee vahelise kvartali arengu juurde, et selles ajaperspektiivis, kus, kus need kvartalid täies mahus välja arendatakse, tõenäoliselt on vaja ühte täiendavat ühendust Kopli tänava ja toompuiestee vahel. Tõenäoliselt siis tänase kaugliinide bussi jaama kohal enam-vähem ja selle käigus kindlasti vaadatakse üle ja mõeldakse üle ka jalakäijate liikumisega seonduvat. Et selliseid selliseid plaane põhimõtteliselt on. Sellised arengud on mingisuguses etapis loogilised, aga, aga täna hetkel ei julge küll välja öelda, millal see võiks toimuda. Kõneles Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd. Jääme siis jälgima ja ootama balti jaama turu uuele elule ärkamist. Muideks enne saadet uurisin ka ajaloolased Robert Nerman-ilt, et kui vana siis on balti jaama turg, on see juba eestiaegne turupaik või tekkinud nõukogude ajal. Aga oma suureks üllatuseks kuulsin, Robert Nerman kinnitas, et balti jaama turg tekkis alles Eesti taasiseseisvumise aegadel. Enne seda asus seal kinnine kaubabaasi territoorium. Aga nagu näha, piisab ka paarikümnest aastast, et mingi nähtus kinnistuks meie meeltesse niivõrd et hakkaksime seda pidama ajalooliseks ning soovime, et tekkinud turutraditsioon püsiks. Kuuldud saate pani kokku. Arp Müller. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.