Ja kaunist keskhommikut, rahva teenrid alustavad, nagu ikka, on laupäev, kell on 11 ja viis minutit läbi. Ja tänane kolmiksis, kes rahvast teenivad. Heidit Kaio. Ajakirja pere ja kodu. Aivar Hundimägi. No millest me alustame, alustame, alustame elust enesest. Heiditi tungival nõudmisel. Ja elust enesest tähendab seda, et et õige varsti kolme nädala pärast, siis alates esimesest juulist hakkavad kehtima uue korrakaitseseaduse mõningad pügalad seadust on täiendatud nii-öelda parandatud kaska parendatud. Sellest me kohe hakkame rääkima. Aga, aga põhiselline jututeema, mille, mis selles seaduse parandustes nagu tähelepanu köidab ja mis on lõppeva nädala jooksul väga palju ka tähelepanu köitnud, on siis see, et esimesest juulist võib tegelikult hakata avalikus ruumis napsitama. Enne kui ma, kui ma teile osutan, et te võiksite hakata rääkima, siis ma, ma, ma tegelikult mõtlesin selle asja peale, et et see tuli just nagu nagu välk selgest taevast. Et tegu ei ole ju mingisuguse seaduse ettevalmistamisega või, või, või miile avaliku aruteluga, lihtsalt nüüd me saime teada, kus on, kus oli avalik arutelu varem, et see, et see nüüd nii nii kohutavalt siis kirgi kütab Ja see on, see on vana teemat tõesti, et meie Melchiorist debateerimis kultuuri nagu väga palju ei ole, et pigem on see, et ministeeriumi vaikusest ilmub välja paber, mis teatab seda, et nüüd paari nädala pärast ongi nii, et tõesti, et sellist ühiskondlikku arutelu Meil on suhteliselt vähe või tekib tegelikult juba sellistes faasides, kus nagu protsessi ümberpööramine on, kas piinlik või ebamugav või, või noh, tõesti keeruline. Ei no aga imelik on see, et, et nüüd oleks just nagu kõik ärganud, kaasa arvatud mõned seadusandjad, kes ometigi on ju need muudatused ju heaks kiitnud. Ja kus see, kus see debatt siis varem oli tegu, ei ole võib-olla mõeldud, et tore, et see on niisugune mõnus suvine jututeema, et mis, mis seal ikka rääkida. Aga nagu paistab praeguses sellest debatist, mis käib kasvõi noh, raadios, teles onlain meedias. Et see teema läheb ikkagi korda inimestele. No kindlasti läheb see, see ei ole salu argist poolt täiesti, et kas nüüd see alkoholi avalikus kohas tarbimine nüüd selline keskmist inimest nii väga oluliselt mõjutab, see on nüüd iseasi, aga tõesti seal on mitmeid punkte, mis, mis on väga olulised. Kusjuures, kui sa ütled seda avalikku arutelu poolt, siis siis üks osa sellest tegelikult on küll mõnevõrra ju ajakirjandusest ja avalikust jututeemast läbi käinud ehk siis lärmi tegema. Et koerad ei tohi enam haukuda, mees siinsamas saates rääkisime ükskord, et esimesest juulist on koertel ära keelatud. Kui mina seda peab, põnev olema, et see osa, mis puudutab siis nagu vanalinnas pidutsemist ja inimeste öörahu häirimist, see on nagu arusaadav mina, kes ma elan nõmmel, kus on praktiliselt igas aias või siis üle aiakoer kes tegelikult noh, mis seal salata augu päris hullusti ja eriti nüüd kevadel, kui kui aknad jälle lahti on tehtud, siis on nende koerte haukumist kuulda päris kõvasti ja mul on ka mitmeid tuttavaid, kes nõmmel elavad ja kes tegelikult nende naabri koerte peale on päris kurjad, et, et mul on nagu isiklikult põhjust väga kuri olla, aga, aga mul on sõpru, kes kes ikka kaalunud õhupüssi ostmist ja erinevaid variante, siis mind täitsa nagu täitsa nagu huvitav, et kuidas. Et kuidas see nagu praktikas toimima hakkas koerte korralekutsumine? Ei, aga räägime nüüd sellest viinaviskamisest avalikus kohas või, või õlle lörpimisest, ühesõnaga lahtise alkoholipudeliga, olgu ta siis õlu või vein või või midagi kangemat, Aivar. Et ma arvan, et see on selline teema, kus tekib hästi tugev polariseerumine. Ja et sellepärast ta leiab nii palju, kui ta võib-olla tähelepanu, aga, aga mulle endale tundub, eile sõitsin ühistranspordiga Tallinnas ja, ja siis, et võib-olla mõnele inimesele noh, sai alles praegu selgeks, et selline keeld on tegelikult, kui me vaatame ka linnapilti just selliste soojemate ilmadega siis ju ju, ega me näeme seda alkoholi tarbimist avalikus kohas või, või siis nagu avalikus ruumis, olgu selleks ühistransport või mingit pornotänavad või rannad ja nii edasi. Et, et selles mõttes noh ongi öeldud, et me võtame ära piirang, et me ei peaks nii palju piirama, et las ühiskond ise reguleerib ka seda valdkonda. Seal ei ole, tegelikult on öeldud seaduses seda, et tohib tarbida, aga ei tohi teisi segada selle käigus, nii et tegelikult see ütleme mõne mõnda korskusi ümbritsevaid siiski sellised olukorrad Häirivalt segada, aga seal vist tekib probleem sellest, et, et kui praegu oli see väga selgelt nagu keelatud, siis sa said alati viidata väga lihtsalt, kui, kui see sind häiris. Nüüd tekib nagu küsimus tõenäoliselt, mis asi see häirimine on? Sellised hallid tsoonid, mis ongi see põhiline argument selle leebemaks tegemise vastu, et et tegelikult see võib teha nagu asjad hullemaks ja ma ei saa nii nii kiiresti reageerida, kui mul. Ma ma kujutan ette, et nagu sa isegi ütlesid, et sellest seadusest ei ole siiani eiliselt kinni peetud ja kindlasti paljud inimesed ei teadnudki, et selline seadus olemas on, nii et ma isegi arvan, et see, see otseselt ei muuda mitte midagi. Et see on üks, üks järjekordselt sedasorti seadusi, millest lihtsalt käiakse üle või mis, mis tava tavaelus jääb tähelepanuta, seal on küll huvitav see, et, et tõepoolest on nii-öelda tähelepanelik kodanikel võimalike häirijaid korrale kutsuda ja ka politsei kohale kutsuda, aga seal on siis kirjas nagu seaduses selline klausel, et politsei peaks võtma siis nagu tavainimese positsiooni ja hindama siis olukorda nii-öelda siis tavainimese positsioonist. Et kas üks pool käitub kiuslikult leitu kiuslikult, kas see olukord tõesti on häiriv või ei ole häiriv? Et see on nagu noh, politseinikele, ma kujutan ette, et üsnagi keeruline ülesanne tulla lennata kohale ja nüüd siis sellise sekkuva jumalana teatada, et kas see on, kas see tegevus või olukord on häiriv või ei ole häiriv. Või kasvõi möödaminnes, eks sa pead, seal tekibki kaalutluse küsimus, et mulle tundub, et selle muudatusega me lähme nagu liberaalsemaks vabamaks tegelikult muudame nagu selle noh, lihtsalt selle olukorra keerulisemaks, et või noh, tekib nagu selliseid vaieldavaid olukordi palju rohkem, et lihtsam oleks olnud see kui see on keelatud. Ka seda siis järgitakse või mitte, kui kui peetakse vajalikuks, saab nagu kiiresti reageerida, aga et need põhjendused, mis ma olen kuulnud, mis seadusloojad siis ametnikud on välja toonud, sest nad on sellised, mulle tundub, et esiteks ei ole palju, vist väga vähe uudiste saab uudistes oli, oli sellest lõigust ja see oli selline kuidagi otsitud või, või selline võtame käsud, käsud-keelud oli, oli peamine, peamine argument. Neile meeldib see, et käsud-keelud kaotatakse, et et ma arvan, et see pigem on see nagu tööõnnetused see üleüldse sai nagu selliselt üle reguleeritult kirja pandud, et ma ei, ma ei oskaks öelda, et see avalikus ruumis alkoholi tarbimine on olnud Eestis nüüd noh, mingisugune noh, nii kriipiv probleem, et see vajaks seadusandja sekkumist. Nojah, aga, aga võib-olla ei ole olnud kriipiv probleem, sellepärast et on keelatud seni et me, me näeme küll teatavaid üleastumisi ja suvel eriti lahtine õllepudel kusagil, eks ole, ja noorukeid käimas õllepudel näpus, mööda mööda tänavaid, et, et seda, seda pilti Ta näeb jah. Aga ütleme, sellist ju massilist trimpamist ei ole. Uus ausseadus annab selleks uuri tegelikult joomise kultuuri, ma mõtlen, Eestis on vägev, et Eestis on vägev joomise kultuur oma elutoas diivanil, meil jõuab, meil juuakse või kõrtsis rekord maailma rekordiliselt palju selle vastu ma ei vaidle, pigem sellist teiega ja see oli üks asi nii-öelda elu, elu praktiline pool, me võime sellest ka pikemalt rääkida, aga, aga teine asi on see, et riik on ju kogu aeg riik, igasuguste oma tervishoiuasutuste ja meil on mingi roheline raamat olemas, kus tahetakse inimesi nagu vähem jooma sundida või, või survestada seadusandjaid või poliitikuid, valitsus. Et inimesed vähem vähem jooksid ja selleks on ette nähtud seal lehel kümnete lehekülgede kaupa meetmeid. Ja nüüd me järsku anname nagu selle vabaks, et nüüd võib. Ma siin on seesugune minu arust nagu, nagu nagu põhimõtteline vastuolu Ma nagu mäletan isegi seda hetke, kui see keelustati avalikus ruumis alkoholi tarbimine ja siis tegelikult see põhiline Tõnu käis ümber Tartu, mis on siis tugeva üliõpilaskultuuriga linn ja kus on siis tuntud Pirogovi plats, kus võib park, kus on, kus on kombeks piknikku pidada ja, ja ka alkoholi tarbida. Et tookord on tõesti nagu see Pirogovi oht, Pirogovi kultuuri ohti ohtu sattumine oli nagu see põhiline hirmu küsimus ja tegelikult sellele nõnda Pirogovi fenomenile hakati ka siis nagu läbi sõrmede vaatama, et seal on, ma saan aru, et alkoholi tarbitud ka hiljem selle keeluseaduse ajal ja, ja samas ma ei mäleta, et oleks olnud tookord tookord Eestis mingi eriline probleem just nimelt avalikus ruumis alkoholi tarbinud. Mina ei ole nüüd karskuse ümber nagu sa, nagu sa ütlesid, et, et väga paljud meis on, eks ole, seda ma pean ausalt öeldes tunnistama, et et ma vaatan kuidagi nagu teatava võõristusega või. Alkoholi tarbimist avalikus kohas isegi siis, kui mitte midagi ei toimu. Ma ma ei tea, miks, aga, aga, aga mul on see kuidagi sees, et et kas, kas see tuleb sellest, et on see mingisugune nagu nagu ohutunne või et see piir läheb üle või või, või paljude teiste riikide kogemused, et seal ju ei ole lubatud ja, ja on väga karmid reeglid, niiet. Samas pean ma nagu ei suudaks baasil järgiga jälgida Tehakse seda tähendab, selleks on olemas ikkagi korrakaitsepolitsei, kes, kes ka seda jälgib, Meil vaadatakse kuidagi väga võetakse üldse väga palju seadusi vastu ja siis siis alles hiljem hakatakse vaatama, et kas seda suudetakse kontrollida. Noh, seesama kuri-kurikuulus näide täna tänaseks päevaks juba on see mobiiltelefonidega autoroolis rääkimine, no sa võid võtta ükspuha mis seadusi vastu või teha mingisuguseid reide. No see, see tegevus on massiline tegelikult kui, kui sa autoga sõidad ringi eks ole, siis ei ole vaja neid rumalaid seadusi vastu võtta, kui ei, ei suudeta, kui riik ei suuda kontrollida Absoluutselt, aga nüüd see ju seesama liberaliseerimine sinna sinna valdkonda käibki. Kõik, aga ma ütleksin niimoodi, et teeme paljud asjad liberaalsemaks, kui me ei suuda neid kontrollida. Aga teisalt võib olla teeme urineerimise linnapargis ka liberaalsemaks selle pärast, vabandust näite pärast, eks ole, aga aga no tuli häda peale, no mis siis teha, no ja, ja ongi, ja muide ongi paljudes kultuurides niimoodi, et sellele vaadatakse täitsa, et see on, see on okei või mida iganes või laulmine või mõte on selles kesktee, et võib-olla ei olegi oluline, et kui meil on olemas mingid piirangud, et me väga palju kulutaksime ressurssi ja teeks nagu sihikindlat tööd, et jälgida, kas neid nendest kinni peetakse. Aga, aga mis oleks võib-olla hea, kui need asjad ongi paika pandud või kirja pandud, et, et kõik saaks nagu ühtemoodi või sarnaselt, et aru, et kui on keelatud, siis on keelatud, keegi rikub kusi, rikkumine hakkab häirima teisi ühiskonna liikmeid, siis on nagu võimalik reageerida ja see on niisugune nagu ennetav tegevus. Et praegu lihtsalt lähme tekitame rohkem sellist halli tsooni ja neid neid vaideid Tundub, et see nagu reguleerimine või ülereguleerimine oli vajalik üheksakümnendatel, kui meil oli, kui meil oli kõik kuus paremaks läinud, ma arvan, et meil tekivad tegelikult mingisugused kultuurinormid, mis on ka normaalne ja mis peabki olema ja mingisugused ühised nagu tõekspidamised, kuidas käituda ja kuidas mitte käituda. Et see ootus ja lootus, et kõike peab nagu seadusandja tasandil reguleerima, see võiks, see aeg võiks hakata nagu tasapisi hääbuma. Et seaduse tasandil on väga olulisi asju, mida peab reguleerima tõesti ja väga olulisi asju. Aga nüüd sellised asjad, mis on tõesti nagu rohkem kultuuriküsimused või, või siuksed lastetoa küsimus, räägime. Räägime siis sellest samast alkoholist, et milleks siis üldse peab mingisuguseid piiranguid seadma. Kui me oleme nii 20 aastaga nii õudsalt noh, muutunud kultuursemaks läinud ja sisemised regulaatorid töötavad, miks siis alkoholireklaami võiks vabalt hõlmid seda, miks alkoholi müük peab lõppema kell 10 õhtul? Ja nii edasi ja nii edasi, eks ole. Minu arust antakse teada, et sa ei saa nagu ühe palliga kahte asja. Nad puudutavad ühe suure probleemi mitut eri aspekti. No ma ei tea, et, et ütleme, et alkoholi tarbimise piirangud, vanuselised piirangud ja nii edasi, need on ikkagi täitsa täiesti konkreetsed asjad, need on konkreetne eesmärk. See, et kas kas keegi avalikus ruumis joob ära mingi siidri või mitte, ei näita veel nagu teed alkoholismile. Et see. Ei, mitte asi alkoholismist vaid pane ennast tavakodaniku olukorda. Seltskond pargipingi peal, ema lastega, mõnus, eks ole, võtavad päikest, chillivad niisama, kõrval panevad poisid mingeid lapsi kes otsustab, et kes on nagu ütleb uus seadus, et, et kui see on teistele häiriv või kus see, kus see, kus see selle piiri tõmbad, et võib-olla jutt läheb esialgu lihtsalt kõvaks, siis hakatakse võib-olla seal näklema, võib olla näiteks, et kas siis on täielikult, selles seaduses on täielik õigus kutsuda kohale politsei. Nojah, aga politseid niikuinii ei ole ju pahatihti selles on selle selle jaoks et niikuinii ei ole enamasti, kui isegi tõsised asjad, politsei tuleb sul alles tunni või poole pärast, eks ole. Ja ka mina ei kujuta ette, kui sa hakkad saama. Kuivõrd seda ema päästab see, kui ta saab nähmata nendele ja purjetajatele, et kuulge, see on seadusega keelatud. Tavaelus näeb see välja nii, et tema võtab oma lapse koos vankriga kõnnib lihtsalt minema, sellepärast et tal ei olegi paraku hobused. Sellepärast, et, et ka, et ka praegu lastakse juba juba liiga palju nii et käia lahtise pudeliga, nagu, nagu oli juttu neil just nimelt, et see seadus ei ole töötanud ju kunagi tegelikult vahe on lihtsalt see, et, et kui praegu noh ikkagi ütleme, kui praegu toimub see alkoholi tarbimine avalikus kohas ja kui siis politseipatrull seda näeb, siis, siis ikkagi tehakse märkusi, palutakse see asi ära lõpetada. Nad ei keela ju politseiga nüüd märkus teha, aga kas seal tekib häirimise küsimus, eks ju, et kui seesama ema on juba ära läinud ja. No aga samas politseil jääb õigus öelda, et vabandage, te häirida teisi, et nüüd politsei laskub siis tavainimese positsioonile ja tal on õigus öelda, et teie käitumine on läinud üle piiri. Ma ise arvan, et tulemus on see, et lihtsalt see on teema, millele ei taheta enam tähelepanu pöörata, et on inimesed, kes löövad käega laadata ei ole lihtsalt jõudu ja sellepärast lastakse seda nii-öelda asja liberaalsemaks, et noh, selles mõttes ma Aarnega olen, on pärjetesse sõnumite andmine või noh, et see on ka nagu mingil hetkel on nagu mõnes mõttes oluline, et ega praegu seda seadust nagu rikutakse, eiratakse see noh, me näeme seda. Aga lihtsalt küsimus on nagu selles suhtumises või sellise nagu avaliku arvamuse kujundamisel nüüd me laulame sinnapoole, ütleme, et see ei ole Mina pakun, et avalik arvamus on seda seadust ammu eiranud ja millegipärast julgen ka arvata, et, et väga suur hulk inimesi ei ole üldse teadlikud, et selline piirang on üldse kunagi olemas olnud. Näiteks täna hommikul tulin ma jalgsi siiasamasse raadiosse ja linn kandis öise pidutsemise jälgi, mis tähendas seda, et tegelikult alkoholi mitmeid alkoholipudeleid oli tänavate ääres lihtsalt seen või seinte äärde pandud. Järelikult oli siis öösel tarbitud avalikus kohas alkoholi ja see, see noh, see hälve on toimunud kogu aeg või siis pigem, et, et see norm on olnud teistsugune kogu aeg, kui regulatsioon. Nonii ja siis aga lubatakse teise käega hakatakse nagu Elle keelama ja piirama, jutt on siis sellest kavast, mis on siis? Mis iganes ministeeriumis tõenäoliselt majandusministeeriumis on, on tulnud see ettepanek, kui mälu ei peta, et, et nüüd jalgratta Ta sõitjatel tahetakse, kavandatakse teha kiivri kandmine, iga igapäevane ja, ja 100 protsendine kiivri kandmine. See on selline huvitav, et see oli nagu ülereguleerimise järjekordne musternäide milleks, milleks on vaja tõesti riigil nii palju asju reguleerida, milleks aur noh, ma ei tea, tõesti rattakiivri peale suunata, et mul on see täiesti aru saama. Mõningaid argumente siin sinna, ma mõtlen, et nagu maailmavaated siin liberaalne, palju vabadust, aga täna on, need kaks teemat on selline, kus ma mõtlen, et võiks olla. Ütlesin, saate alguses alustame elust enesest reguleeritud, et need on teemad, mille suhtes on kõigil mingisugune oma seisukoht olemas. Ma arvan, et see kiivri teema et see on, see on oluline sellesama nii-öelda suhtumise muutmise seisukohast, et see, see tõenäoliselt ei anna efekti meele võib-olla nii kiiresti. Aga et meil tulevikus oleks neid, kes kiivriga sõidavad rohkem, kui neid on praegu ja et see hakkaks nagu maast madalast pihta. Et iseenesest on see noh, mulle tundub, et see on oluline nõue. Ja see, see ei puuduta ainult neid inimesi, kes ilma kiivrita sõidavad, kui nendega midagi juhtub, siis on nad tegelikult me kõigi selle solidaarse tervishoiusüsteemi ülalpeetavad. Ja siit nagu tekib, võiks tekkida ühiskonna huvi, et, et selliseid õnnetusi oleks võimalikult vähe. Mina nõustuksin siinkohal Ahto lobjaka, kes muidu avaldab arvamust välispoliitika teemadel, aga seekord kirjutas Postimehes artikli ratta kiivritest. Et, et see, rattasõidu probleemkohad ei ole kiivri koha peal, et kui näiteks auto turvavöö on selleks autosõitjat kaitsta iseenda ja teiste vigade eest siis rattasõitja vea tõttu üldjuhul seda kiivrit vaja ei ole, seda on vaja tegelikult teiste vea pärast, et kui autojuht ei pane näiteks ratturid tähele on loomulikult ekstreemrattureid ja nemad kannavad reeglina kiivrit, et et ma ei ole näinud ühtegi sellist profisõitjat, kes, kes kiivrit ei kannaks, nemad, nemad seda kindlasti kannavad. Et see probleemkohti rattasõidul on see, et, et meie linnatänavad ei ole rattasõiduks turvalised ja juba see sellega muutmine nõuaks teistsugust ressurssi. Ehk siis praegu nagu üks tegemata jätmine või noh, suur tegemata jätmine, rattateede olemasolu ja rattasõidu turvaliseks muutmine siis nagu keskkonna poolt, et see on tegemata ja siis seda suunatakse nii-öelda rattasõitja enda taskusse rattasõitja enda pähe, seda, seda tegemata jätmist. Jah, no mul praegu nagu torkas pähe see, et, et mõlema teema, puhulise avalik avalikus kohas napsitamine kui ka rattakiivri värk, et meil on, kui me sel teemal räägime, et meil on nagu silme ees mingisugune konkreetne seik elust või konkreetne situatsioon elust. Et, et võib-olla noh, näiteks sulle ideid praegu kangestus silmadeta Pirita tee või nõmme mingisugune kuskil mändide all, eks ole, kui sinivõi pääsküla rabas, kus inimesed teevad sporti ja kui nad tõesti lähevad tegema sporti ka tavalisel amatöörtasemel ka 120 kilone ja vanemas eas inimene, aga ta teeb sporti siis ta läheb teadlikult oma tervist parandama, et siis ta loomulikult, kui ta on jõudnud osta endale jalgratta, siis ta jõuab osta ka selle kiivri ja, ja ma ei tea, mis veel põlve- ja küünarnukikaitsed. Ja kui me sellest alkoholist räägime, siis mulle mulle tundus, et, et, et sul silme ees kangastub punt normaalseid nooremapoolseid inimesi, kes lõbusalt muru peal libistavad õlut panevad mõnusaid vanemapoolse või vanemaid, seda on inimesi hoopis teistsugused, aga seadus lööb ju ühtemoodi kõigi. No vot sellesse natuke minu meelest häda ongi, et, et sellest nendest piirangutest nagu lähtub suhtumist, et kusagil on mingid kaabakad, mina lähtun sellest, et kusagil on mingid täitsa normaalsed inimesed, et miks me peame nagu eelduseks võtma seda, et et me, need teised kusagil seal on täiesti mõttetud ja saamatud inimesed, kes ei saa ilma regule regulatsioonide hakkama, ma arvan, väga hästi saavad. Noh, eks seal on see häda, mis on ka öeldud, et ega inimene ju ka eriti kui ta on täiskasvanute, ei muuda ennast kui ei ole mingit sundusest või hirmu või, või, või, või mingit negatiivset kogemust ja ja mulle mangumaaga seda kiivridebatti jälginud, siis mulle tundub, et, et toetajaid nende seas, kes kes teavad ise mõnda nende halba kogemust või mõnda õnnetust. Et ja mis autodesse puutub, siis tegelikult, kui vaadata seda liiklust, mis on suund, et siis läheb üha tihedamaks kas või linnadesse Pirita tee, et seal on ikkagi nädalavahetustel päris korralik liiklus nii rataste kui kui rullikutega ja niisama inimesed, jaluta. Et, et see, noh, ma arvan, et see ei ole ainult et keegi pahatahtlik või hooletu autojuht võib sulle otsa sõita, kui ta sõidabki, siis on hea, kui sul on kiiver peas. Et lihtsalt veenda, et inimesed on, on võib-olla kohati liiga ükskõiksed selle, selle turvavarustus sama auto ohu ohuvööd, et mis olid omal ajal väga liberaalsed ja mille suunas on praegu nagu tööd tehtud. Sest inimesed ise ei taha endast hoolida. Ja no mina eeldan ikkagi kodanikuna ehk seaduskuuleka kodanikuna, et kui seadus võetakse vastu, et siis seda ka täidetakse, vähemalt riik eeldab, et, No aga kas ei teegi nagu naeruväärselt olukorda, kus näiteks elades mingisuguses vaiksemas aedlinna piirkonnas kasutatakse ratast selleks et sõita poodi just just ja siis tahtsingi öelda sisse poe juures sätib ennast sisse politsei, seltskond hakkab seal täpselt. Ja öelda, et, et mulle see kiivri asi üldse ei meeldi ja noh, selles mõttes, et kes tahab, kestaabistasin sinul, kes, kes tahab teha sporti, on selle võtnud eesmärgiks, et oma tervist parandada, see ostab selle ratta ja ostab sellega kiivriga ja sõidab sellega. See on täitsa selge, sest tema sõidutundide arv juba nii suur neid erinevaid situatsioone tänavatel-teedel, neid on niivõrd palju ohtlikumad, vähem ohtlikumad, et, et ta on peas. Aga ei saa ju teha kohustuslikuks. Tal on ka muidugi huvigruppide, mingi lobi, kes kiivreid müüvad, eks ole, lõppude lõpuks. Ja, ja need kiivrid ei ole üldse mitte odavad, kui sa tahad nii-öelda töötavat kiivrit, seal on, nagu sa tahad, mingisuguseid Boydienti endale pääsevad, sa võid kuskilt mingisuguse vana pruugitud ja pragulise osta. Aga ma, ma hästi ei kujuta ette, et külamammi, kes käib poes kahe kolme kilomeetri kaugusel, et nüüd ta hakkab seda kiivrit kandma ja, aga ma kujutan väga hästi seda, et, et kuidas seda tegema ei hakka ja küla konstaabel on siga või tahab näiteks kätte maksta, et siis siis ta hakkab selle eest trahvima. Sellel vaesel mammil ei ole mitte midagi öelda. Just nimelt, kusjuures mina olen just rõõmustanud selle üle, et kui palju rattureid on tekkinud kui palju rattureid üldse on tekkinud ja kuidas ka maainimesed on oma rattad jälle uuesti välja ajanud, et mingi hetk see nagu oli pigem Normet, et üks kõiku logus auto ei ole, siis saab sinna maapoed, kärutad ikka autoga, aga nüüd on selge, et rattaid rohkem ka vanemaealised kasutavad neid, et see rattakiivri piirang kindlasti vähendab neid nende inimeste hulka, kes rattaga sõidavad just selles hirmus, et et seal ütleme, politseinikud saavad võimaluse lustida väikseid trahve tehes sellega Ja selle peale ma kujutan ette, kuidas mingid suured politseijuhid ütlevad, no kuulge, ega me, meie meil ka ikka nii halvad inimesed ei ole, ei ole reeglina jah, ja minu kogemus politseiga on, on üldiselt ikka väga positiivne. Aga ma olen ikka kohanud ka sellist, kes on mind kinni pidanud ja kellel üks pilk näkku ja üks sõna, mis tema suust on tulnud. Oleme aru saanud, et minu vastas on jumal ise ja temaga ei vaielda. Et inimesi on igasuguseid, on elus, on pargipingil, on politseimundris, on absoluutselt iga igasuguseid ja ja ükski politseijuht ei saa panna kätt südamele ja öelda ei, meie organisatsiooni sellist ei ole. Ja, ja ongi kõik, aga seadus on täitmiseks. No just, et ma näiteks ega formaalselt võttes sellele sellele mundrikandjale ei ole siiski mitte midagi ette heita. Absoluutselt ajab õiget asja, et Ma näiteks kujutan enda külapoodi, et pääskülapoodi, kus on kogu aeg ratariiulon rattaid täis inimesed küla on Tallinna linn, okei, aga kuulub Tallinna linnale. Aga ma kutsun seda külapoeks, sest et nad siiski põhiosas teenindav seal ümberkaudu elavaid inimesi, kes, Ma saan aru, et sul on mingid unistused, et linnaosa võiks olla. Tulin Me ääranud, tõmba liiga laiaks, et aga just nimelt, et selles samas külapoes käivad ikkagi sadade kaupa inimesed päev päevade jooksul, kes teevad oma suhteliselt osta hapukoort ja piima ja sõidavad Rattaga sinna, tulevad tagasi, et et seal oleks täitsa hea saak ennast sisse sättida ja, ja trahvima. Et mina, mina siin, jään teiega eriarvamusele, et ma ma ise kannan kiivrit ja mulle tundub, et, et see on nagu mõistlik ja ma mõtlen just selle suhtumise muutmise seisukohast, et see sundoleks peal, et me harjuksima kandma sundmuide on peal kuni 16 aastased peavad praegugi ju kiivrit ja mis on jumala mõiski, kuigi see selle eest ei saa karistada vanus saab täis, siis on siis lendabki, võib juhtuda võib juhtu siis aga et ja teine asi on, et noh, võib-olla me ei peaks kartma seda väga sellist massilist, selliste reeglite järgimist, et kui nad on kuskil paigas ja näidanud need bussirajad ja mis minu arust on Tallinnas nii-öelda isevoolu teed korda saanud, et kui liikluskoormus on väiksem, siis on ikkagi suuremas autojuhte, kes kes täidab neid eeskirju, ta ei roni bussirajal. Samas kui me nüüd näeme seda trammiteeremonti ja kui tõesti on, on nagu liiklus väga umbes julm otsast, siis siis sõidetakse julmalt, aga mis võib olla kas või seda Pärnu maanteelt vaadates, on, on teatud hetkel nagu mõistlik, et, et see, nende elu paneb need reeglid ise paika. Ma arvan, et nii juhtub selle selle alkoholi tarbimise kratta kiivriga aga lihtsalt võib-olla on hea, kui nad on kuskil kuidagi ära fikseeritud, et ei tekiks selliseid mitmeti tõlgendatavaid moment? Jah. Nojah, et minu meelest on sile reguleerimine Rootsi suurpank Swedbank andis siis? Ma ei tea, millele avalikkuse survele või või, või, või kuidas seda täpselt nimetada andis järele ja, ja mitmed pangakontorid jäävad. Ta on alles Eesti mõistes ikkagi ju täitsa täitsa linnades nooris, saares ja Tapal ja sauel ja selle, see oli, see oli terve, terve pikk nimekiri, kus oli siis kavas sulgeda. Et ma ei tea, kas see on nüüd kas see nüüd hea uudis või, või selles mõttes, et et noh see on jällegi nagu ettevõtlusvabaduse piiramine, kui me, kui me tahame seda asja sellisena näha. Seal vist see lahendus oli ju selline, et ma sain aru, et omavalitsus annab, annab põhimõtteliselt. Kui ma nüüd ei eksi, tasuta pinnad, millest tuli see see referents siis Swedbanga juhi Priit Perens kommentaarist välja, et otsib Swedbankil pinnad ja siis nad saavad seal kontorid jäävad, aga aga sularaha endise lähevad väiksemad olen pinnale ja, ja selles mõttes, et pank võib-olla sai isegi nii-öelda saab kasu sellest enam ei pea üüri maksma ja see on tingimuslik, see on aastaks, need, siis vaadatakse, mis edasi saab. See on nagu see koht, kus rattakiivreid nagu reguleeritakse aga sellist põhimõttelist asja nagu rahaga toimlemine, mis on paraku elu alus. Ei reguleerita, et mina näen selles kohas väga tugevaid, tugevaid kääre, kusjuures ma näen seda nagu selles kohas, et need kontorid ju pangakontorid jäävad paljudesse kohtadesse, kus need kavatseti ära viia alles, aga nad on ilma sularahata. Ja Swedbank on ka välja öelnud seda, et aastas on umbes 4000 inimest, kes kes sula, sularaha kuus välja võtavad, vabandati aastaid kuus välja võtavad. Et, et see on nüüd küll selline koht, mis, mis on mis on, mis on minu meelest väga oluline, et see sularaha ja, ja pangakontorite olemasolu alles jääks just lähtudes vanematest, inimestest, noorematele inimestele, see kindlasti ei ole mingisugune probleem. Ja miks see, nagu oluline on see, et et kui see puudutab ütleme ka sadat või kahtsadat või kolm sadat vanemat inimest, siis siis sa, siis on see nende jaoks tegelikult toimetulekuküsimus. Et kas nad on võimelised üksi toimlema, kas nad on võimelised üksi elama, ise hakkama saama, kui nad vajavad selleks selleks toimetulekuks mingisugust abi. Ja kui nüüd on need 200 300 400, ükskõik kui palju neid siis on vanemat inimest, kes, kes ei saa selles pangakontoris käimisega hakkama, siis see tähendab seda, et need peavad aitama kas nende sugulased või siis tegelikult kohalik omavalitsus ehk siis seal tekivad, tekivad täiesti ootamatult vajadused hooldetöötajate järele ja see tuleb nagu ringiga tagasi nii-öelda riigi või, või siis ütleme, avalikkuse rahakoti pihta. Et siin nagu selles mõttes on probleem olemas, kui vaadata neid väikseid kohti, aga, aga sama seis ja teha kohustuslikuks nagu ühele pangale, et sina pead selle eest hoolitsema, et, et miks me nagu eeldame, et seal peab olema Swedbanga kontoris, miks me ei ütle, et LHV või, või, või, aga ega eeldakse tegelikult eeldagi. Aga praegu ütleme, kuidas see siis välja valitakse, et kes sinna läheb või kes seal hoiab? Et, et mõtlen, kui meil vajab pangakontorit kuhugi, peabki omavalitsus selle nii-öelda kinni maksma, selle teenuse sinna saama või siis peab hoolitsema see kohalik kogukond, et need inimesed, kellel seda on vaja füüsiliselt, et need sellega saamisel, kohalik omavalitsus teeb kindlaks, kas seda on sinna vaja. Ja siis tema teeb, ma kujutan ette sihitud pakkumise. Meil ei ole mitte üks pank, õnneks NSV Liidu riigipank ei ole, vaid meil on Swedbank ja meil on SEB ja meil on veel mitu tükki, eks ole. Ja, ja kui see vajadus on olemas ja üks pank ütleb, et me hakkame kulusid kokku hoidma, siis võiks, ma kujutan ette meie turumajanduse tingimustes tulla järgmine ja öelda, et okei, aga me võtame selle selle rollile. Samas on ju see, et me saame ju kõik aru, et turumajandus sellises olukorras ei toimi, et kui need inimesi on, need inimesi indeks võib-olla sularahaga arveldada või sularaha välja võtta, võib-olla panga nagu kasumlikku toot kasumit tootlikkuse mõttes vähe, aga, aga ka viis või 10 või 20 inimest on tegelikult kogukonna mõistes ju palju. Et, et see on siis nagu olukord, kus, kus kohalik, ütleme, kus siis turu turumajandus ei toimi. Ja siin minu meelest peaks just nimelt kas kohalik omavalitsus seda, seda olukorda reguleerib? Kuidas Eesti Pangaga näiteks, kes, kes reguleerib ja vastutab selle eest, et et inimeste põhiseaduslikud õigused ehk rahaga arveldamine, mis ei ole veel põhiseaduslik õigus, okei, aga, aga, aga noh, siis on vajadus väga suur vajadus, et et need asjad oleksid tagatud, mis ja mis puudutab Swedbanka, siis siis selle pommipanija plahvatama see, see ülbus, mis, mis tuli Haapsalust ja, ja see oli, oli nagu see, mis ajas harja punaseks ja ja, ja jumal tänatud, et, et kohaliku omavalitsuse tegelased lihtsalt ajasid selja sirgu ja ütlesid, et Swedbank, et nägemist me võime oma oma linna või oma küla või oma piirkonna rahaga hoida kuskil mujal, me ei pea teie juures olema see, mis ma ei mäleta enam ja ma ei tahaks seda nime nimetada, oli ta nüüd siis piiridel Swedbanki siis Läänemaa piirkonna juht kes, kes siis kuulutas, et Haapsalus ju kruiisilaevad ei, ei randu ja mitu lennukite siit näete õhku tõusmas. Et ei, ma ei ole kulda. Härrasmehega oleks nagu ema kontor tegelenud või öelnud, et, et kuule, et sul sul kõrvade vahel on ikka tõsine kommunikatsioonihäire, kui sa, kui sa meie meie klientidega, olgugi, et seal need rahasummad ei ole suured ja neid inimesi ei ole palju. Aga et, et sa, et sa ja meie klientidega ülbitseda seal Skandinaavia teades peabki harja punaseks ajama skandinaavia rahuldus, räägitakse sellised asjad nii-öelda vaiksemalt vaiksemalt ära ja pärast oli Tallinna kontoriproual tükk maad, et meedias neid, neid sõnu linnaga ka Tallinna kontori Äradile. Aga seal on ka selline emotsionaalne. Võtan veel seda Haapsalu, et, et noh, ma ütlesin Priit Perens siis Swedbank nagu seletas ära, et see 36 inimest eeldan, et need andmed on õiged, eks pole põhjust kahelda, et 36 inimest, kes kuus käib seda sularaha sealt letist letti üle leti võtma, selleks et kes ei kasuta automate neli ettevõtet nendest 36. 20 80 pensionärid siin tekib nagu küsimus tõesti ka ka pangale, et et miks ma pean seda teenust pakkuma, et võib-olla oleks mõistlikum need 36 inimest õpetada sealsamas võtma seda sularaha välja automaadist. Et seal seal seal Haapsalus tekkis sularahaküsimus ja et ja, ja nende inimeste nagu harjumuste muutmine on raske, aga võib-olla oleks mõistlik, et me ei saa eestlasimistlik. Ma tahtsin öelda, et siis sa võid ju ka öelda, et kuule, sinu külas ei pea enam buss sõika, õpi, õpetame sind, autoga sõitmine, täpselt, sõidan oma autoga. Õnnelik. Et see, et, et seal ikkagi nende, ütleme, et vanemaealistel on see toimetulekuküsimus, see, kas nad saavad sularaha välja võtta või, või ei saa välja võtta. Ja see, võib-olla see toimetuleku piir võib olla väga habras, et nad võivad saada hakkama mingite funktsioonidega ja mingite funktsioonidega ei saa. Ja sealt ja näiteks seesama see sularaha küsimus võib-olla see kaalukeel, mis, mis saab määravaks, et nad ei saa üksi toimetada. Nõus, aga mulle tundub, et selle haapsalu teema puhul üldse, et seal ikkagi emotsioonid said võitu, meil on, peaks olemas arma, võin nüüd peast ütlen, et kas 20-l protsendil Eesti valdadest ei ole üldse sularahaautomaat, minu vanemad elavad kohas, kus ei saa, on üpris suur koht umbes seal 900000 elanikku, kus ei ole mingit pangakontorit ega ei ole mingit ühegi pangaautomaat 900900 900 kuni 1900 kuni 1000 selles vahemikus. Et selles mõttes ja noh, mulle tundub, et, et see, see keerati nagu üle vindi keerata võib-olla selle kohalike poliitikute poolt kohaliku lehe poolt, et, et ikkagi need ja ka odavam odavam on võtta panna Swedbankil tõesti sinna üks inimene sinna pangakontori juurde ja, ja kui inimene tahab võtta sularaha välisminna ja aidata teda. Aga nüüd ei ole mitte seda inimest vajavaid, läks vaja suhte korral täpselt, eks ju, kes kes asjad selgeks räägiks, et no tegelikult jah, ta mõtles seda. Aga tegelikult ikka väljendas ta väga-väga ülbelt ja, ja selle sellepärast tuli gaase reaktsioon. Ma ei tea nüüd hetkel öelda, aga kust need inimesed näiteks või ideed mitte need kohalikud, vaid, vaid tulevad turistid näiteks, näiteks tulevad leedulased, eks ole, kellel ei ole eurosid taskus vaid kellel on oma raha, kust nad seda valuutad seal vahetavad? Tegelikult automaadist võtta, Haapsalus ju laevade ei Rano tomatist võtavad, et selles mõttes jah, aga nad vahel ei ole seda näiteks. Aga kui neil on kaasas, et nad ei, ta tahavad auto näiteks, siis nad Haapsalus seda vahetada ei saa selgeks kriitika, mis tuli, et ei saa valuutat vahetada, mis nagu seal kohalikke ettevõtjaid Paans. Aga samas kui ma olen ise käinud, ütleme Euroopas siis kui mul ei ole olnud kohalikku raha. Ma olen saanud ka eurodes suhelda, on alati olnud selline kohalik kurss, kui ma ei ole ennast selleks ette valmistatud, ei saa. Et selles mõttes mulle tundub mulle nagu tundub, et me võib-olla tahame liiga ilusat elu. Ossa kurat. Et kui, kui, kui tegelikult oleks vaja, et Haapsalu see, mis seal tehakse neid pitssalle, eks ole, vints muid kudumeid, nemad littidest näiteks huvitatud ei ole. Mis ta sellega teeb? Võtab selle liti ja läheb kuskile, kunagi satub Tallinna, siis läheb, vahetab ära vä? Jah, aga see, ütleme see nagu ei ei saa olla nagu Swedbanga probleem, kuidas kudumeid müüa oma turistile kuidas ta selle raha kätte saab või kuidas ta selle arveldamise tee, et me ei saa nagu seda panna nagu Swedbanga või, või ükskõik mis panga probleemiks, eks. Et et noh, on olemas mingi nagu mõistlikus ka panga seisukohast vaadates ja kui tal ei ole mõistlik seal seda kontorit hoida, siis, siis minu arvates pole õige teda sundida seda tegema. Aga kui me tahame sundida, siis peab loigus Haapsalu ja Haapsalu linn selle maksma, maksma kinni talle selle või tellima siis selle pangana pangateenuse. Kuigi riik arvab, et see on oluline, siis peaks pigem muidugi pangale meedia, viies kord ma ütlen, et ülbitseda ikkagi ei maksa. Ole sa nii suur pank tahes ja sinu kasumid meeletud siis väikses Eestimaakohas nagu Swedbanga jaoks võib-olla. Samas on ka seppa mügav neid kontoreid kinni panna, sest panga jaoks üles kontori lahtmise lahti andmisest mitte mingit kasu. Selge see, et automaadipidamine on oluliselt oluliselt odavam kui inimeste leti taga hoidmine ja sularahaveo turvamine ja selles nagu sularaha hoidmise turvamine. See on jumala selge, et pangal kui sellisel kõige mugavam, kui need, kellele üleüldse ainult lihtsalt kelder, mis on raha täis. Ja üheskoos ühes kohas Tallinnas siis nimel et selleks tegelikult absoluutselt kõige mugavam oma oma kasumit sisse skoorida. Et pigem on see nagu ka avalikkuse surve koht, kus öelda, okei, kuulge teil on see kasum, on päris kena siin, et nüüd kehvasti ei ela, et tulge nüüd poolele. Teile ka meile vastu. Ja seal tekibki see küsimus, et miks just täpselt see, et miks me üldse, et SEB võiks seda teha, miks me ütleme, et LHV, kes on võtnud hästi palju pensioni? Noblessner Liis seisus kohustab, et kui olles saanud turuliidriks suhteliselt kõige suurema klientide arvuga, siis siis tuleb ka neid kliente tuleb ka teenindada. Ja, ja mõelge, kui, kui me õige pea hakkame saama 1000 eurost miinimumpalka, mis siis veel, eks ole, kus siis on vajadus ja meil igasuguseid. Te arvate, sellest, tulevad pangad tagasi ja siis ja siis voolab raha sisse ja siis on ka Orissaare, Tapa, Kose, Saue kõik, kõik, kõik kõik saavad oma kontoreid tagasi. Mulle lihtsalt tundub, et Neivelt, Indrek Neivelt, kes selle idee välja käis, eks seda on varem ka räägitud, aga ja siis ta vist veel ütles sellel nädalal, et, et ka Euroopa Liidu teemal, et meie majandusarengule pole väga suurt kasu olnud, sinna kuulumisest mulle tundub, et et kas ta nüüd hakkab poliitikasse tulema. Tähelepanu, et riigikogu valimised on, on järgmise aasta kevadel ees. Aga eesmärgi püstitusena võiks muidugi olla ju noh, superluks superluks ja hea ja tegelikult ma arvan, meil kellelegi poleks midagi selle vastu, kui, kui eestlased saaksid palju palka ka. Ei, muidugi viie rikkama riigi hulka ja päike päikselise päev võiks rohkem olla ka eesmärgina, see on ju suurepärane, eks ole, aga kusjuures teiega räägime. Miinimumpalk 1000 eurot tähendab tegelikult seda, et ka keskmine palk tõuseb, et, et see palkade palgavahe jääb ikkagi kehtima. Kui me oleksime Euroopa liidus veel tagumiste laternate? Ei, ei, ei, see on selge, aga, aga mis selle, mis selle nagu selle väljaütlemise väärtus on või ja mida ka endine majandusminister Juhan Parts on nagu toetanud, et meil peab ikka olema mingisugust, ma ei tea, visiooni vaatama kaugemale ma võin vaadata maru kaugele ma vaatan, et mul palk on, üleüldse hakkab homsest oleva 5000 ja ja kogu Eestis on kaks ja pool või 3000 on keskmine noh, mis mul, mis ma selle visiooniga nagu nagu peale siis noh, võib-olla ütleme siis selle väljaütlemise väärtus on võib-olla see, et ta tekitabki sellist nagu debatti või diskussiooni. Selle, see võiks olla, eks, et ühiskonnas aitaks. Teisalt, kui ma nagu vaatan neid kommentaare, et mis, mis on, mis on nagu öeldud, kas siis selle poolt või vastu, et, et siis see on ikkagi üks üpris suur nagu selline udu, ega keegi ei oska nagu öelda välja, kus see võluvits on ju, seda ei olegi võimalik öelda, aga kõik räägivad seal, et haridussüsteemi on vaja panustada ja riik riik peaks tegema, ettevõtja peaks tegema ja, ja see on selline jutt, mis on, mida me oleme palju kuulnud, palju suured suuri sõnu, aga, aga nagu tulemit on vähe. Et, et noh, ma arvan, et see, see asi toimubki nagu paratamatult, et seal ei olegi võimalik kuidagi kiirendatud korras kolme-nelja aastaga palkuni järsult tõsta. Aga, aga mis on võib-olla olnudki kasulikum, mida nagu Neivelt, kui ma õigesti aru sain, väljaütlemisest, Fereeringustetajat, kui ta oli kriitiline, et Euroopa liit pole meil eriti kasu toonud, siis siis just Euroopa Liit on, ma arvan, aidanud sisse tulla, kuid tõsta tänu sellele, et tööturg on, on avatum inimestel on võimalik hääletada nii-öelda jalgadega ja see sunnib, noh, see on üks ora ettevõtjate tagumikus, mis sunnib neid muutma ja otsima nagu nii-öelda paremaid lahendusi. Ma ei suuda maksta ka paremaid. Viljakust ootavad, kõik, see on selge, aga no kaheksa piirivalve, politseiamet teeb selle asja ära, eks ole. Laseb lahti, õigemini peene sõnaga, koondab okei, inimesed saavad nüüd siin paari kuutasu kätte ja kaks inimeste ja pluss kaota töö ja, ja amet võidab sellest mingisugune neli koma miljonit ja järelejääjate palgad tõusevad muidugi. Aga aga need, kes, kes on sunnitud ära minema, mis, mis nendest saab? Iseenesest on, rääkimata sellest kogu see, et kust koondatakse, kas konstaablid jäävad nähtavaks ja kõik, kõik, kõik see muu, mis millest praegu on viimasel ajal räägitud, aga ega see ei ole nüüd ka ju lahendus. No tegelikult see erasektoris on, kogu on viimased üks julgen väita, et aasta kindlasti lahendus, et meil on ajakirjanduses mõnu kõrvaltvaatajana või noh, tegelikult sektoris sees orjana võin öelda, et on olnud väga suured koondamised just nimelt selleks, et saaks allesjääjate palku tõsta. Et politsei puhul on tõesti see, et, et nendel on ka tähtis avalik funktsioon täita ja see ei tohi nagu kannatatud saada. Aga, aga see variant, et koondamise arvel palku tõsta, siis mis seal salata, palgatõusuks on surveorganisatsioonide sees väga suur ja, ja see üks variant on tõesti Ja noh, samamoodi maksuamet amet teinud, et selles mõttes, et otsida võimalusi, et, et sul ei olegi teist võimalust, tegelikult tõenäoliselt politseiameti juhtidel ei olegi väga teist võimalust oma töö ümber korraldada. Ja ikkagi, et see on see kuldreegel, et igas organisatsioonis saab alati 10 protsenti vähemaks võtta, et, et lihtsalt peab vaeva nägema. Kui asjad on hästi, siis me ei ole sunnitud seda tegema, ei taha seda sellega tegeleda, et et selles mõttes ma arvan, et politsei võiks olla nagu eeskuju. Tõenäoliselt võiksid kõik riigiasutused sellise variandi peale hakata mõtlema järgmise aasta eelarvet tehes, sest siin eile tulid 10 protsenti värsket maksuamet, tee num või riigieelarvenumbreid maksude laekumise kohta. Käibemaks oli jällegi väga halb, et ülejäänud maksud nagu inertsist, aga käibemaks on üllatavalt Albalt mais, mis, mis on nagu selline halb Alpsigna. Aga ja nad lähevad siis nad peavadki minema kuhugi teise kas avalikku sektorisse, erasektorisse, kes koondatakse, et noh, see on toimunud nagu selline erasektoris selline ikkagi töökohtade või, või ka ametikohtade vahetus ja noh, see ongi paratamatu, et ega me nagu ei saa, ma ei tea, et ei saa kuidagi hoida või öelda, et et ei tohi koondada ja kusjuures sa ütled, et, et surve on, et ei, ei olegi ju teist võimalust. Ei muidugi ei ole, politsei tippjuhtkonnal ei ole ilmselt teist võimalust. Riigil on teine võimalus. Lihtsalt politsei rohkem raha anda. Leida see, kui mitte neli miljonit, siis siis leida see miljon kaks. Nojah, seda on hea nõuda, aga, aga samas ma arvan, et pole ka paha vaadata oma sisemised ressursid üle, et ega era erasektor nende koondamiste käigus pole ka pidanud siis vähem tööd tegema, et, et see töö hulk mida, mida, mida, mida on tehtud vähemate inimestega on ju sama sama suur kui enne et pigem on see jah, tõesti sellise tootlikkuse tõstmise küsimuseni. Politseis on ka sellest üksuse või koondamine vist oli, oldi teenindavaid teenindav personal lihtsalt teenindavad üksused kust, kust vist 600 inimest ja 80 koondatakse, et, et seal on, võib-olla ongi mõistlik asi osta sellised teenindavad asjad osta sisse, et võib-olla ei pea nii palju olema personaliinimesi, võib-olla ei pea olema nii palju IT-inimesi ja, ja nii edasi, et seda noh, vaadata, et see on organisatsioonide erinev. Võib-olla needsamad inimesed siis saavad, saavad tööd, tööd nagu erasektoris, kas neid teenuseid edasi pakub? Et et pigem ta nagu ärgitab Minu ärgitab ta personaalselt mõtlema selle jutu peale, mida ma olen kuulnud 20 aastat töötades siis kas ETV-s või rahvusringhäälingus võiguslikud, kuidas tahate seda nimetada? Ja ma olen kõik need 20 a, mitte et ma ainult 20 aastat oleksin töötanud, aga uuemal ajal, kui meil on see kapitaliskust, et et vaadake, kuidas need erakat saavad hakkama, eks ole. Mingisuguse 30 inimesega või 60 inimesega teil seal töötab 700, mida kuradit nad seal teevad? Ma ei taha seda teemat laiendada, aga ma olen seda juttu lihtsalt kuulnud, et ja ma näen siin mingisugust mingisugust analoogi, alati on olemas. Oma tööd paremaks teha väiksema hulga kaadriga alati on olemas, aga, aga ühel hetkel on, on lihtsalt piir ees, kust enam nagu ütlevad, et meie sõbrad, tahtsin sekkuda, et, et lihtsalt ei, ei saa, et sa võid teha näo, et sul on, sa töötad nüüd jube efektiivselt, aga, aga palju asju jääb lihtsalt tegemata ja väga olulised funktsioonid jäävad täita. Siin ei ole mitte midagi teha. Aga seal on ka see, et see võib olla sunnib lihtsalt kogu organisatsioonis mingit töökorralduse ümber. Ma ma Äripäeva näitel, et ka meie, kui see majanduskriis tuli, siis me olime nagu sunnitud vaatama teise pilguga oma organisatsioonile. Me nägime tegelikult, et me oleme võib-olla mõnes kohas noh, tõesti liiga lõdvad või, või laisad või ma ei ole teinud neid muud säramis, oleksid nagu kasulikud, et et see sellistele headel aegadel sa nagu noh, ma olen organisatsioonide juhid ka, et nad ei, ei pööra tähelepanu võib-olla sellele efektiivsusele ja tootlikkusele. Ja kui nad teada, et sealt läbi tekib mingi noh, peab olema ikkagi mingi väline surve. Ajakirjade Kirjastus on täpselt samasugune näide, kus, kus ma julgeks väita, et hetkeks on viidud personal absoluutse miinimumini. Kõik kõik nöörid on nii pingul kui üldse võimalik, aga samas tähendab see seda, et järjest rohkem mingeid teenuseid ostetakse väljast sisse. Ja ma näen ka seda, mismoodi näiteks mujalt koondatud ajakirjanike näol on tekkinud täiesti uus selline vabakutseliste seltskond, kes kes oma igapäevase palga toovadki teistsugune, teistmoodi koju kui nad võib-olla seni 15 20 aastat on seda teinud, et mingisugused suured muutused on, on tegelikult toimunud jah. Meie saade hakkab varsti otsa saama, paar paar minutit on jäänud välismaailmas, tahtsin Magaa aima teiega teie käest nõusolekut rääkida, aga kahjuks me ei jõua, et, et tegelikult ainult üks, üks repliik, et et see, see pilt, mis siis eile avanes Normandia rannikul, et kus siis tähistati 70 aasta möödumist Essondist ja kus olid siis need nii-öelda võitjariigid ja ja üks kaotaja ka olid, olid kohal. Või vähemalt üks, et, et kuule, kui pilgud saaks tappa, siis nad oleksid juba pooled surnud, et et me oleme vist ikkagi tõesti nagu uue uue, külma sõja lävele, et eks see avaldab kõikidele nendele teemadele, millest me rääkisime. Mul on sellele, et nii Obama kui ka Putin olid seal kohal. Ja, ja kui Briti peaminister ikka Venemaa presidendile kätte ei anna, siis on noh, see on ikka väga-väga tõsine värk, aga nagu ma aru saan, noh, selleks on meil õnneks aega rääkida, rohkem ei ole. Et et nüüd tabab meid ju jalgpallihullus, mille üle mõned on väga rõõmsad. Ja mõned on üsna ükskõiksed ja, ja mis ainet te tahate? Ütleksin nii, et mina olen rõõmus. Ja ma sain aru, et järgmine nädal juba on eelmisel nädalal lauk päev on uues kuues ja uute meeleoludega, mis on suurelt jaolt jalgpalli. Nüüd enam millestki muust ei räägigi. Guend jalgpalli, sest mul on lihtsalt hea meel, et jalgpallile, Tõnu saab ETV kiirkorras ära näidata oma oma sarjad selle üle ja mida muidu muidu peaks ootama, et täna-homme saavad sarja sarja maniakid, saavad kõik ära vaadata, kõik saavad teada, kes on mõrvar. Ja muidu muidu, et mis siis juhtub ja ja ega midagi muidugi, jalgpall on ju meeletult tähtis, nii et jalgpallihulludele head hullumist ja ja nendele teistele siis head, jätkuvat suve ja suvest võtmist, need suvi alles algas, palju päevi on veel ees. Heidit Kaio, Aivar Hundimägi, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimast siin vikerraadio stuudios, aitäh kuulamast. Ja ilusat nädalavahetust.