Tere, hea vikerraadio kuulaja on laupäev, praegu on rahvateenrite aeg ja täna võtame lõppeva nädala sündmusi kokku siin koosseisus Mikk Salu Eesti ekspressist, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar, vikerraadio saatejuht. Ja tänases saates räägime loomulikult siis sellel nädalal kirgi kütnud praamiliikluse teemast. Tuleb juttu ka erakondade toetusnumbritest. Räägime ka VEB fondiga seotud arengutest. Tartu Ülikooli juhtimisreformist aga alustame kuningas jalgpallis, sellepärast juba kaks päeva on vähemalt minu õhtud ja tõenäoliselt väga paljude õhtud või võipäevad või hommikud kogu maailma sisustatud sellega, et ollakse naelutatud teleriekraanide külge ja vaadatakse seda, mis siis Brasiilia jalgpalli MM-võistlustel toimub ja ma peaks ütlema küll esimeste mängude põhjal, et, et rohkem kui kui mängust on viimasel ajal juttu kohtunike tegevusest. Nojah, et põhimõtteliselt on sul õigus, et jalgpalli MM on selline suur kannab nagu võrdles vaheli kuningaga, et ta on kindlasti kultuurinähtusena võrreldav poisikese kultuurilise rahvusvahelist nähtusena võrreldav olümpiamängudega, et see mastaap on ikka ülimalt suur. Mis puudutab selle kohtunike asja, siis jah, et. See puudutab vist päris mitmes mängus antud penalteid ja mõnes mängus lugemata väravaid, aga samas kuidas ma sulle ütlen, et see ongi nagu sellise subjektiivsuse asi on ka mõnes mõttes see, mis teebki jalgpallis sellise nagu huvitava mängu, et, et kui sul kõik asjad on loomulikult see, kelle suhtes otsus nagu ebaõiglane, kõik asjad lahendatakse mingit arvuti videokordustega, nagu näiteks nagu jäähokis, nagu sisuliselt juba juhtunud, onju siis ma kardan, et mingil hetkel see jalgpall kaotab võib-olla helistama võlu natukene. Et tõenäoliselt kui oleks nii, et puhtteoreetiliselt olnud need Kõik need võimalused olemas juba olnud palju varem, et siis oleks jalgpalli ajalugu natukene teine olnud, aga aga noh, kas, kas see, et Maradona lõi käega värava noh, see lisa püsiks jalgpalli ajaloole sellise väga nagu nagu sihukseid diskuteerida, nüansi, mis on kindlasti väga tore seal lihtsalt diskuteerida. Sokolli, noh, nojah. Aga selle üle räägitakse, räägitakse siiamaani on ju, et, et oleks käsi ära loetud, vaadatud mingi tona tehniliselt võimatust videokordusest ja öeldud, et näed, ikka ikka käsi on ja siis selle üle nii palju räägitakse. Ja aga video on ometigi oma oma kohta võitmas, vähemalt laavajoonetehnoloogia on kasutusele võetud, kuigi kasu sellest ei ole siiamaani olnud, sellepärast et kõik väravad on täiesti selgelt selgelt väravad olnud, kui vähemalt pall väravasse läinud ja pole suluseis olnud, et siis on ka värav olnud ja pole sellest väravajoone tehnoloogia Stolco kuigi ilusam, seda muidugi graafiliselt vaadata, kuidas palli üle väravajoone veereb? Muidugi lõppevast õhtust või, või ikkagi minul kui kauaaegsel Hollandi fännil. Väga hea meel, et Holland ikkagi nii haledalt Hispaaniale ära tegi, et selle üle, et mul on väga hea meel, aga see puhtalt minu isiklik subjektiivne õnn. Jah, aga mis puudutab nüüd seda, et kogu maailma pilgud on suunatud Brasiiliasse ja rahvusvahelistel uudistekanalitel on on tähelepanu ka piisavalt Iraagi sündmustele, siis järjest vähem on aega tegeleda sellega, mis toimub Ukrainas ja, ja kui me vaatame nüüd viimaseid arenguid Ukrainas, tänahommikused, uudised räägivad alla tulistatud transpordil lennukist ja ja ligi 50-st hukkunust räägitakse ka tankidest, mis on üle piiri tulnud ja mille kohta nüüd Ukraina siseministeeriumi ametnikud on, on kinnitanud, et need on Krimmist toodud tankid, mis on siis viidud Ida-Ukraina piiri lähedusse ja millega on siis üle piiri sõidetud, et kui kõik need, kõik need informatsioonikillud tõele vastavad, siis siis mulle tundub, et et, et midagi sarnast 2008. aasta Gruusia konfliktiga on toimumas, ehk siis kasutatakse ära seda, et maailma tähelepanu on mujal ja üritatakse nüüd eskaleerida neid sündmusi Ida-Ukrainas. Noh, võimalik, ma ei, ma ei tea, kas nendel asjadel on see aastat, aga. Aga Ukraina vaatenurgast on see muidugi on need halvad arengud. Kui lääs külasel läänele on muulad mujal, eks ole, eriti Iraak tekitab ameeriklastele peavalu olnud siin ausalt öeldes Iroy kohta natuke isegi hämmastav, et kui kiiresti noh, täiesti nagu üleöö on pool riigi kadunud. Vaatasin ka praegu BBC ja CNN-i koduleheküljelt ära ja BBC on see ava uudis. Kodulehel ja ja CNN-is on ta võrdväärsel kohal. Bushi seisukohaga, mis Iraagist tuleks nagu edasi teha, et selles mõttes vähemalt kaks sellist globaalglobaalse haardega aimdust taltsas eelarve on täpselt sama asi, et, et õiget asja seeriana küll Iraakonenud, aga sa vaata, et selliseid globaalse haardega meediahiiud ikkagi sellest nagu räägivad ja, ja see on nagu oluline. Seda küll, aga ainult selle ühe lennuki allatulistamise kontekstis, aga kui me vaatame nüüd laiemalt protsess, siis ikkagi tähelepanu, ühel hetkel on Ukrainalt ära nihkunud, kui me vaatame siin mitme viimase nädala kajastusega, siis see tähelepanu ei ole enam selline, nagu ta on varem. Et ukratavalt inimesed väsib, nii, on, aga, aga samas Ukraina puhul, mis on muidugi, eriti õõvastav, on see, et juba paar nädalat tagasi rääkides ühes saates Ukrainas, siis siis tuli juttu ka sellest, et keegi enam laipu ei loe. Et Ukraina puhul me me enam ei ei tea, kui palju on hukkunuid ja näeme, et siin tuleb ainuüksi ühe lennukiga 50 hukkunut juurde, siis siis see hukkunute arv tõenäoliselt on, on juba tuhandetes. Tegelikult on üks oluline nüanss, mida me Ukraina puhul on noh, nagu meie ajakirjanduses vähe vähe kajastamist leidnud on, on see, et end andes konfliktipiirkondade tavaelanikud, kuidas nendel läheb, et siin üles oli mõned päevad tagasi üks väga lahe selline televisiooni lugu Fitze vormis tehtud ühest perekonnast, kus poeg oli üksi oma haigevoodihaige emaga selle konflikti tõttu on tal see töö, on tal, mis tal oli, väike tööots oli lõppenud ja sisuliselt puudus raha, et üldse midagi süüa osta ja ega selles piirkonnas, kus ta elas ka enam eriti väga palju nagu süüa ei olnud, et et tegelikult see, et see on selline noh, nagu oluline nüanss, et et jah, et ühtepidi väga palju, noh, läheb nagu tähelepanu sellele, et kuidas seal võitlevad pooled omavahel kaotusi kannavad, aga tegelikult kõige rohkem kannatavad taolistes konfliktides alati tsiviilelanikud ja, ja seda peaks ka kindlasti rohkem nagu teadvustama ja ja kui vaadata, kas selles kontekstis neid suuri maailma meediakanaleid, et ega, ega seda, seda teemat pole väga palju nagu seal toodud nagu erinevalt siis üles, kes väga-väga-väga põhjaliku ja väga minu meelest väga sihukse hingemineva loo sellest teemast tegi, aga aga tuletab meelde, et kes alustasid siin jalgpallist ja sellest Ukraina konflikti, sest et aastal 2018 toimuvad jalgpalli maailmameistri-Venemaal? Kas ikka toimub ja FIFA president ja tagasi valitavaks mees suure tõenäosusega on kinnitanud, et nii see toimub? Nonii tooks Päevalehes nädalalõpulihas lisa Andrus Kivirähk arvab, et, et ei tea, kas ta peaks seal üldse tribüünil istuma. Võib-olla tuleks hoopis rootsi kardinate taga olema? Peale solid, eks ole, jalgpalli Euroopa meistrivõistlused sealsamas, kus praegu käib sõda või noh, peaaegu sõda Ukrainas, Poolas. Nii, aga jätame need jalgpallijuttude, tuleme kodustele teemadele lähemale, hakkame rääkima siis sellest, millest on viimastel päevadel Eesti meedias kõige rohkem juttu olnud. Ja tegu on loomulikult, et mandri ja saarte vahelise parvlaevaühenduse korraldamise küsimusega ja, ja, ja täna me teame, et riik parvlaevu sees Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel ehitama ei hakka. Korraldatakse konkurss ja konkursil osalemise kohustus on tehtud ka Tallinna Sadamale, kellel endal mitte mingisuguseid laevasid ei ole. Ei tea, kuidas Tallinna Sadama üldse sellel konkursil osalema hakkab. Ja sellega seoses on juba juba esitatud ka ka see küsimus, miks ikkagi siis majandusminister Urve Palo taganes oma esialgses seisukohast võiks ehitada need laevad mandri ja saarte vahele või siis või siis vähemalt riik võiks need hankida ja, ja mis on, mis on muidugi veel huvitav on, on see, et kuidas see, kuidas see valitsuse koosolek ja sellel teemal toimus meie Lääne elu kolleeg Andrus Carnov on, on Saaremaa lehes Meie maa põhjalikult lahti kirjutanud ja soovitan seda kindlasti kõigil lugeda, aga aga ma ütleksin küsimusi. Urve Palo tagalas sellepärast, et talle avaldati survet eelkõige teatud reformierakondlaste poolt. Praegu Urve Palo räägib tegelikult juttu, mida te ise ei toetunud. Ta on pandud selles mõttes väga ebamugavasse olukorda. Aga oled sa kindel, et ainult reformierakondlased, kui ma loen Andrus Carnovor tegeleks öelnudki Airan viile ööga Indrek Saarele kelle, kelle isa Jüri Saar on olnud kunagi ka Saare maavanem ja, ja selles artiklis väidetakse, et ka ka Indrek Saar oli pigem siis selles paadis, et mitte hankida riigile laevasid, vaid vaid korraldada tsaari, tsaari. Isa ütles, et, et see ei olnud nii, aga noh, ma ei tea, ma ei ole ise selle koosoleku juures olnud. No tegelikult on selle asja juures üks niisugune on minu meelest üks väga kõnekas vastuolu, et et Urve Palo räägib ta siis seda juttu, mida ta ise mõtleb või seda juttu, mida ta on sunnitud teiste poolt mõtlema. Ühe põhjendusena toob välja, et miks riik loobus praamide ostust läbi Tallinna sadama kas siis uute praamide ehitamisest või siis ütleme praegult siis Leedo ja Miili firmale kuuluvate praamide äraostmisest ütleb, et kaks ja pool aastat selleks on liiga lühike aeg. Et ei ole võimalik selle ajaga uusi laevu soetada. Teisipidi. Teiselt poolt ütleb Palo seda, et, et selleks, et ei oleks ette teada, kes selle võidab, selle konkursi kohustatakse Tallinna sadamat samuti sellel konkursil osalema ja aga Tallinna sadamal pole ju selliseid laevu. Et kuidas siis Tallinna sadam need konkursil saab osaleda konkursil vist tähtaeg oli vist juba siin, augusti lõpp on ju. Et kui tal neid laevu pole, et minu meelest on siin nagu, nagu vastuolu sees. Ja see ongi halva mängu juures hea näo tegemine, et ma ei arva, et Urve Palo usub, et Tallinna sadam hakkab seal mingeid sisuliselt konkursiosale, et see on selline puru, silmaajamine puru, silmaajamine, selline formaalsus, et noh, teeme näo, et nagu oleksid konkurents. Muuseas, Tallinna sadam on ka varem kaasatud mandri ja saartevahelisele vabaühenduse korraldamise küsimustes, siis kui Meelis Atonen üritas Vjatšeslav Leedo monopoli lõhkuda ja üritas, üritas viia läbi konkursse, need kukkusid läbi 2003. aastal, kui Liina Tõnissonile majandusminister, kukkus konkurss läbi, Meelis Atonen korraldas konkursi, kukkus läbi, ühel hetkel tehti Tallinna Sadamale ülesandeks korraldada konkurss ja ka see kukkus läbi. Ja siis läks ühel hetkel Meelis Atonen valitsusse ettepanekuga, et me võiks kohustada Vjatšeslav Leedo sõitma ja nädal aega pärast seda astus ta siis ise ametist tagasi, ehk siis suutmata seda olukorda kuidagi lahendada. Meelis Atonen võttis poliitilise vastutuse ja astus tagasi. Et meenutame siis, kuidas see toona välja nägi. See konkreetne olukord. Et just, et kui ma mõtlen, et lihtsalt nagu, nagu edasi saab või miks seda asi nagu praegu nagu julati ära teha on, on asi on nagu iseenesest nagu väga lihtne. Et, et lähme ajas tagasi, et kui Leedo sele Leedo tinglikult ütlema, sest tegelikult praegusel hetkel rohkem taandunud selles laeva, selles businessis ropendatakse operaatori rolli ja, ja põhiomanik on seal ikkagi Olav Miil. Kui Leedo selle nii-öelda konkursi nagu võitis, siis oli selles tingimuses see, et ta peab soetama ühe uue parvlaeva. Et aga tegelikult ta soetas kolm miks just kolm noh, seal oli noh, loogikalises olla, kui sa kolme soetad, siis on, tuleb sul ka selle ühe laevaehitus nagu kindlasti palju soodsam. Ja kindlasti sellest ehitusest võitsid kõik need, kes või nii-öelda kolmes vahetuses, need, kes on Saaremaa vahet sõidavad väga julmad. Me oleme tegelikult ju väga rahul sellega, et need on väga korralikud, üks väheseid ühistransporti liike on ja mis on juba olnud aastaid tegelikult väga viisakas, kvaliteetne, puhas, täpne et me oleme tegelikult klientidena väga rahul sellega. Aga aga point on ju selles, et et ja sellepärast ma arvangi, et ühiskond neelab selle teate, et suure tõenäosusega seesama vedaja veab seal järgmised 10 aastat veel, ehk nüüd tänasest vist siis 12 aastat ja 12 ja pool aastat väga nagu rahulikult olla, et see on pigem nagu paljude jaoks nagu. Ma usun, et positiivne uudis mõtlema hakata, kas riigile tähendab rahaliselt suuremat kulu või mitte. Aga mis ma tahan öelda, on see, et et see on ta uute laevade nii-öelda tagasiteenimine raha. Et ei oleks selle perioodiga, mille, mis praegutseveeoo leping olnud ju ära tasunud, et see tasub ära selleks, kui nad saavad ühe perioodi veel ja see on selle asja nagu võti suure tõenäosusega Nix praegu läheb sinna. Aga iga selle ega selle konkursi korraldamise algne mõte ei olnud see, et ilmtingimata tuleb veel ühed uued laevad osta. Sellel konkursil oleks vabalt võinud osaleda ka meedia Leedo ja võib-olla riik oleks lihtsalt nende laevade ära ostnud. Võis olla, läks niimoodi läinud. Ja aga siin ongi üks oluline nüanss kogu selles loos, mis, mis on, mis on nüüd tekitanud selle olukorra, kus me praegu oleme, nimelt kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Juhan Parts hakkas uurima, et mida siis ikkagi selle parvlaevaliiklusega ette võtta, siis ühel hetkel ta uuris ka võimalust, et kas ta saab ära osta need laevad Leedo, Miililt ja, ja, ja nii palju, kui minule on teada, siis Olav Miil üsna lahtise tekstiga enam-vähem näitas ka ära mingisugused positsioonid, mis on nende laevadega seoses ja, ja sellega seoses Erkki Raasukese tekkis võimalus arvuta, arvutada välja, et mis siis on nagu tegelikult Mina olen kuulnud sellist versiooni miil miili pakku sisenenud äraostu võimalust, aga lihtsalt ja majandus-kommunikatsiooniministeerium tellis kaks nagu võrdlevaid rahvusvahelist pakkumist, et mis see või analüüsi, kui palju need maksaksid ja see summa mõlemate keskmine summa tuli oluliselt madalam kui see, mida miil küsis ja sinna see tagasiostmise asi jäigi. Ekspress kirjutas sellest sügisel, oli selle aasta alguses pika loovate on, me oleme ise näinud neid, seda dokumentide Pakisel, mida miil pakkus ja mida siis kuidas see käis, oli see sinna vahe, no räägises, Eino lugeja lugege, lugege Ekspress, et ei tea muidugi majandusministeeriumi ja Erkki Raasukese vaatenurgast oleks riik saanud odavamalt. Aga räägi ka nendes suurusjärkudes, mille võrra riik võiks odavamalt saada, kui ta ise ostaks, nädal olime, ühe ühe laeva hinnaks on märgitud 100 150, räägime krooni, ehk siis räägime miljonitest eurodest aastas. Miljonitest, eurodest, aastasse. No selles nagu, mis on nagu seal on noh, nagu selle Minedega ütelda, kas seal sõnakasutuse väljad sotsionaal nagu Juhan Parts samamoodi on, on, on, võib öelda ka, et oli ka nagu kantsler Priske nagu, nagu see asi, mis veel on ju et mis, ja millest. Kes muuseas suutis sellepärast Atoneni lahkumist tekkinud kriisiga lahendada? Suuresti on seda seostatud Andrus Ansipi nimega, aga ma, ma tean, et ka kantsler Priske oli seal väga tähtis roll, et kuidas ühel hetkel ikkagi neid osapooli lepitada niimoodi, et et Leedo jätkas parvlaevadega kaks aastat ja siis ja siis sai veel kümneaastasele. See uus asi, nagu alguse sai, on see, et, et see raha, mille riik annab siis nagu selle lõppkokkuvõttes sõstotatsiooniks et see, et see raha, mis läheb lõpuks sinna, selle vahel, on väga palju erinevaid lülisid. Äripäev on selle rea minu meelest üks kord, võib-olla ka Ekspress ilusasti nagu ära kirjeldanud, et kuidas nendest igast järgmisest lülist nii-öelda see, see, see iga lüli osa nagu võtab sealt mingi väikese nii-öelda jutumärkides väikese nagu vaheltkasu. Ja see ja see oli siis nagu põhjus, miks riik hakkas otsima võimalusi, et osta praamid, ära osta uued praamid ja siis anda väljas opereerimisõigus, et siis need kõik need väikesed puugid, kes seal vahel on. Et sellega hoitakse kokku märkimisväärne hulk raha. See oli kogu selle asja mõte, millega nagu majandusministeerium hakkas nagu tegelema ja mis tegelikult oleks päädinud sellega, et kas riik oleks ostnud tõenäoliselt siis needsamad nagu need Leedo ja Miili need laevalt nagu ära ja oleksid opereerimisõiguse. Ja lihtsalt, ütleme riigil lisaks nendele puukidele on riigil lihtsalt kapital palju odavamalt käes, et kui miil või Leedo lähevad pangast või läksid pangast laevade ostmiseks raha võtma, siis nende nagu intress on yks. Aga riigil on sellest iksist nagu tunduvalt madalamal. Sest riigireitingu anna miinus reiting, mis on päris hea ja millega saab tõesti odavat laenu, aga ma, ma tuleks veel korral Tallinna sadama rolli juurde tagasi ja, ja, ja kui nüüd on räägitud sellest, et, et on olemas väga selgelt parameetrid, millele need laevad peavad vastama ja siin on ka minu hinnangul piisavalt põhjust neid parameetreid sisse kirjutada, sellepärast et sadamad on just just selliste parameetritega, aga ta jaoks välja ehitatud siis süvis on kõige olulisem. Ja kui me nüüd hakkama maailmas ringi vaatama, siis kõik laevanduseksperdid ütlevad, et selliseid laevu nagu meil on vaja praegu mandri ja Saaremaa vahel ei olegi rohkem kui laevad, millega, millega praegu Saaremaa laevakompanii opereerib. Eile õhtul aktuaalses kaameras Berman täpselt seda rääkiski, et ütles, et, et see on nagu ebareaalne, et, et saada nii-öelda uusi laevu, et praegusel hetkel nii lühikese ajaga, et et täpselt need kogu kogu see asi lihtsalt nii selgelt nagu toetab ühte nagu ettevõtet, et seal ei ole mingit nagu küsimus. Samas väidetakse ka seda, et, et on võimalik uued laevad ehitada selle kahe ja poole aastaga, et see on võimalik. Jah, et minu meelest temast kasutas väljendit, et üks laev kaks aastat. Et noh, et kas on võimalik neid kõiki nelja korraga ehitada või kolme, et see, nüüd iseküsimus, seda ma ei oska öelda. No sügisel oli majandusministeeriumile, siis oli ühe Hollandi laevafirma pakkumine ka, et kus ehitame valmis, pole probleem. Aga sellest on juba rohkem kui pool aastat möödas ja siis võib-olla nüüd enam nüüd juba võib-olla oleks probleem. Nojah, ma arvan, et selles diskussioonis on kindlasti väga huvitavad, millega nad tuleksid välja Tallinna Sadama, et ma huviga ootan. Esmaspäeval istun sadama nõukogus. Ja siin tuleb muidugi arvestada seda, et kui me räägime Tallinna sadam, siis me peame nagu täpsustama, kas Tallinna Sadama juhatuse nõu Tallinna Sadama nõukogu, et et need nõukogu Jah, väga põnev saab kindlasti olema, et mis siis nüüd hakkab juhtuma, kuidas kulutatakse konkurss välja ja mine sa tea, võib-olla tulevadki parvlaevade omanikud siiski välja täiesti mõistlikumaks kumisega ja riik ütleb, et see meile sobib ja jätkatakse 10 aasta jooksul. Ma arvan, et seal on, võib-olla tahavad sellest ärist üldse mängida, jah, aga seal on üks oluline punkt. Kui me saame aru, et riigil tekib justkui võimalus pärast kümmet aastat parvlaevad välja osta, et ehk siis kui sa, Urmet mainisid siin, et et nendele laevade omanikele ja kui veel vaja kümneaastast perioodi selleks, et et oma investeeringu tagasi teenida, siis ühel hetkel, kui investeering on, on tagasi teenitud, siis on nende käes loevad, mille siis riik ühel hetkel mingi x summa ära ostab. Just et, et kui me võtame tänasest ta seda siis 12 ja poole aasta pärast, need laevad ei ole enam nii uued laevad et kui riik võtab näiteks kohustuse, siis need laevad ära osta, siis ma tol hetkel ei oska öelda, kas on. Nõnda just sellele vis sõnastatud kohustus või õigus või õigus, õigus, õigus. No elame-näeme, kuidas, kuidas parvlaevaliikluse korraldamine edeneb, aga kord kuus räägime siin ka erakondade toetusnumbritest ja kuna Urmet sina kõige tähelepanelikumad tabeleid jälgid siis ühtegi Reformierakond 31 protsenti, sotsiaaldemokraatlik erakond 25 protsenti, Keskerakond on jäänud samale kohale 24 protsendiga ja IRL 14 protsendiga. Ma peaksin, ma peaks selle teema sissejuhatuseks küll ütlema, et et Reformierakonna fenomen on huvitav, et kolm korda valimistevahelisel ajal vahetada koalitsioonipartnerit ja selle pealt kasvatada oma populaarsust, et, et see on, see on muljetavaldav. Üsna loogilise poliittehnoloogias väga lihtne asi, et tavaliselt öeldakse, et umbes kuidagi valitsuse vahetusel valitsusremont, siis antakse umbes nagu aasta aega nagu valijate poolt nagu uus, nagu mandaat või krediit, et selles mõttes see nagu väga ei üllata, et nende puhul nagu tõusis pärast neid valimisi mina nagu ühe kuu muutusi, seda enam, et nad jäävad kahe protsendipunkti muutuse sisse nagu üldse, nagu ei tähtsustaks, ma vaataks nagu, võib-olla mingis poole või aastases perspektiivis, mis nagu erakondade reitingutega on toimunud. Et mis puudutab Reformierakonda, siis Reformierakonna reiting ei hakanud langema kohe pärast seda nii-öelda Meikari ja Michali skandaali, vaid võttis oma mõned pool aastat veel aega pool aastat just ja, ja see võnge toimus siis, kui oli juba see Ojulandi skandaal nagu tekkinud ja, ja, ja siis see kukkus nii-öelda kukkusena tipphetkel. See 40 protsendine toetus oli ilmselt mingi anomaalne suveperioodi toetus, aga ta ikka sellise 30 30 35 protsendi baasilt ikka kukkus selgelt sinna 20 peale ja see oli ligi juba juba märkimisväärne toetuse kaotas ja Reformierakonda toetas, hakkas siis sisuliselt vaikselt tõusma ja siis, kui algas nagu valitsuskriis siin eelmise aasta lõpus ja, ja nüüd ta on vist viimase paari aasta taas nagu tipu saavutanud 31 protsendiga. Mis puudutab sotsiaaldemokraate, siis sotsiaaldemokraatide toetuse tõus hakkas toetus tõusma siis, kui nad mõnusasti opositsioonis olid ja täna tõusis ju veel mõneks kuuks ju ka kõige populaarsemaks erakonnaks, nende toetus oli tsirka üle 30 protsendi ja, ja siis Ühel hetkel toetus hakkas langema, kuna, kuna lihtsalt valijatele selline noh, nagu arusaam ilmselt, et nad on nagu opositsioonis, kus on ainult nagu mõnus, nagu opositsiooni tegevusi teha, nagu näitas, et et see, see täht enam ei säranud, aga selle selle tulemuseks oli ka kohalikel valimistel noh, Tallinna kontekstis saadud nagu hävitav tulemusena Erakonna esimees ei pääsenud isegi Tallinna volikokku, siis Eka sotsid vajasid mingit nagu tõuget saada sellest nagu targest üle, sest oli näha, et see jutt, et nad lähevad, võidavad järgmised riigikogu valimised. Et see tegelikult toetuskõver allapoole, et kindlasti see valitsus vahetus andis nagu ott sotsidele võimalusena. Ma tahan ikkagi selle vahepealse 20 protsendi baasile kukkumiselt ikkagi tõusnud, ikka sihuke 25-ga stabiilselt. Keskerakond on kõige stabiilsema valijaskonna. Ma arvan, et Eestis nende toetuse tegelikult kõigub minimaalselt. See on kuskil 25 protsendi ligi ja, ja ei murra seda skandaalid, ei, ei külm või soe ilm või mis iganes, et nendel on kõige kindlam valijabaas ja Ja samamoodi ei ole neilt nende poolt sellist väga suurt hüpet üles oodata. Just just ja, ja see on ja IRL-i puhul on, on huvitav, on ainult see, et IRL-i toetus sellistel valimiste vahelistel ajal alati kuklid. Aga valimist noh, nagu eelsel perioodil valimiste ajaks siis IRL-i toetus reaalselt valimistulemusena tuleb suurem, kui on olnud see küsitlustele eelnevatel kuudel või lausa nagu vahetult valimisena näidata küsitlused, et nad on jõudnud alati teha tagasi ukse jõulise kampaania mis nagu mobiliseerib nende valijaid ja noh, ütleme nii, et kui vaatame viimaste kohalike valimiste kampaaniat Tallinnas, siis selline noh, selline ameerikalik, sihuke vastanduv kampaania. Tõin endale ka selliseid valijaid, keda, kes muidu võib-olla IRL-i valiks, et see, ütleme krossi asja. Ja sotsidega on, eks ole, tihtipeale vastupidi, et, et nad on nad teoorias populaarsemad, kui nad päriselt. Sest nende, ütleme nii, et valimishetkel võib-olla, kui inimene võtab ette need konkreetsed nimed, keda tal on võimalik sotsidest valida, siis ta nagu ei leia sealt päris neid nimesid, keda sa tahaks ka päriselt vaidlema. Inimene ja sotside kampaania sõnumit nõrga erakordselt nõrgad, et ma siin eile mõtlema, et alles europarlamendi valimisi oli, et aga mis seal sotside plakatitel, mida nad seal ütlesid või mis nende loosung oli, mul ei tulnud meelde. Mul on nüüd ainult kaks plakatit, mis mind natukene häiris, oli, oli, oli Abdul Turay kõnnivad Ossinovski, plakatid on ja, ja, ja rohkem mingit sõnumit. Mis nende loosung näiteks olija? Seal oli muidugi nagu kuidagi mängis sellele, et noh, nagu ära ole nagu rassist ja vali Turay, et need on need konkreetsed, aga mis näiteks sellele tervele kampaania mingi loosung menetlenud Marju Lauristin sõitis mootorrattaga. Nojah, okei näide ongi just need, sa mäletad selliseid asju, et ma mäletan, et IRL on korruptsioon ja siukest Meie meel julgeolekumeeldib või lahu jäävasoleernega. Mis aga ma tooks ühe teise paralleeli, siis ei räägiks Saksamaast. Pärast viimaseid valimisi räägitakse Saksamaal järjest rohkem Merkelismist, ehk siis sellest viisist, kuidas Angela Merkel Saksamaad valitseb. Kuidas Angela Merkel oma poliitiliste konkurentidega toime tuleb, kuidas ta võtab oma poliitilistelt konkurentidelt üle nende kõige tugevamad lubadused, ehk siis kehtestades energia nende programmi, mis peaks justkui viima üle saksa rohelisemale energiale samamoodi sotsiaalpoliitilised meetmed ja mõõtmed, mida ta on väga selgelt võtnud Saksa sotsiaaldemokraatidelt, ehk siis Angela Hetkel kasutab teiste erakondade tugevusi, programmilisi lubadusi ära selleks et tekitada selline tugev konservatiivne platvorm, aga mis, mis kataks võimalikult paljusid poliitilisi spektreid ja seeläbi saab Angela Merkel ka võimalikult palju hääli. Erinevalt. Et ühiskonna gruppidel ja, ja see on tinginud selle, et saksa kristlike demokraatide toetus on, on 35 40 protsendi vahel Saksamaal ja nad võidavad ülekaalukalt valimisi on juba seda mitmel korral teinud. Ja kui me nüüd vaatame, mida on Reformierakond teinud 2006. aastal 2007. aastal positsioneerida ennast väga tugevalt rahvuskonservatiivsuse nišši ja väga edukalt. Me nägime, milline oli Reformierakonna toetus enne 2007. aasta riigikogu valimisi. Milliseks veel tõusis pärast 2007. aasta riigikogu valimisi, teame, et siis viidi ära ka pronkssõdur ühel hetkel väga selgelt reform, erakonna, niisugune tugev uus tõus tuli just selle pealt, et nad ühel hetkel positsioneerida ennast rahvuskonservatiivsuse nišši. Ühel hetkel nad avastasid, et rahvuskonservatiivses nišis enam väga kaua Iburjata. Näeme siis seda, et Reformierakond on vahepeal profiili muutnud. Sõnumid ja kõik on pöördunud oluliselt sotsiaalsemaks, ka jutt riigieelarve tasakaalust on, on muutunud selliseks ähmasemaks ja ühel hetkel tullakse jõuliselt sellisesse sotsiaaldemokraatlikusse niši ja üritatakse siin üht-koma-teist ära teha. Ma arvan, et sa nagu mõtled üle. Okei meil ongi arvamust, võib avaldada arvamust. Ma nagu reaalselt numbriliselt on, nagu tõesti on see, et ma vaatasin toona, kui Reformierakonna toetus langes et millisel see sotsiaaldemograafiliselt gruppides nad oma toetajad nagu kaotasid, et noh, nagu ma eelnevalt rääkisime keskerakonnale oma püsivalijaskond, kes ei muutu, on ja, ja siis teised need kolm erakonda jagavad ainult nagu omavahel veidi nagu ringi on ju nagu ümberjagamine. Ja reformierakond kaotas nagu selle toetajaid oli vähem, kaotasime toetajaid, madalama haridusega, madalama sissetulekuga ja maal elavate inimeste seas. Aga neile oligi vaja sotsiaalset sõnumit. Ja ka nendele inimestele ja see ei ole, küsimus oli. Et kas on sõnum on sotsiaalne või mitte, nendel inimestel oleks näiteks kohalikel valimistel isegi kui nad Tallinnas elanud väga korda see kampaania, mida Eerik-Niiles Kross tegi selline robustne, kohati hea maitse piire ületav, nagu kampaania, et eks see selleks nagu nende sellele valijagrupile nagu peale, et ma ei oska. Ma julgeks sulle öelda seda, et, et see on nagu selle taga, et haldusreformiga kunagi tõusu taga oli see, et nüüd on mingi nagu konservatiivse nišši õlid, minnakse sotsiaaldemokraat, siis ma arvan, et see on see valijagrupp on see, kellel ei ole väga selgelt välja kujunenud vaated, ei konservatiivsuse ka sotsiaaldemokraatlikkuse suunal, et et see on selline uju. Grupp, kelle igal erakonnal on ikka mingisugune baasi dialooge, samalannad kombivad mingisugust valijate ootuste, siis kuidagi proovivad miksida oma seda nagu paasi valijate ootused, et ma oletan praegu anna suvi 2014. Et järgmisi riigikogu valimiste põhiteemasid tegelikult erakonnad juba peaaegu nagu noh, ma ei tea, kas nad nüüd on nad lõpusirgel, aga kindlasti boviimistlevad neid. Ja ma olen. Aga võib-olla sa ikkagi ülehindad meie erakondi, et nad võib-olla ei ole nii kaugel nende teemadega? Pakun, ütleme niimoodi, et sa tead. Et ma tean, vähemalt osad kindlasti juba kirjutavad programm kokku ja. No näiteks ma pakun, et, Põhiteema siis tulevad julgeolek ja majandus. Jah kuigi julgeoleku puhul aga muidugi see teema, et, et ei saa nagu väga palju nagu asju, nagu ette prognoosida, on ju, et, et võib-olla tuleb siin hoopis mingi uus rahvusvaheline kriis on ja, ja see viib kuskil seal Ukrainalt tähelepanu. Lihtsalt kuna see Merkeli-st rääkida, siis ma sain ainult oma saksa kolleegilt aherveest kirja, et minu meelest pole sõitsid läbi käinud, et et seitsmeteistkümnendal juunil tuleb Tallinnas selline inimene nagu Saksamaa välisminister, Frank-Walter Steinmeier. Et ja lihtsalt küsivad, et kas me saaks neid aidata, selle pildi ülesvõtmisel, aga väga mõjukas poliitik Tõnisson. Me kindlasti kuuleme palju huvitavat ka Ukraina kohta ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri kohta, aga, aga siiski ma, ma, ma tulen korra selle juurde tagasi, et kuidas Reformierakonnale meeldib siiski kalastada erinevates nišides, et et seesama lastetoetuste teema ja, ja siis ka ja siis ka see oli vist tulumaksuvaba miinimumi teema, et ma sellel nädalal nägin vähemalt kaht Reformierakonna pressiteadet selle kohta, kuidas kuidas tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi ja kuidas nüüd inimestele jääb rohkem raha kätte ja, ja noh, selles ütleme väga selgelt sellised sotsiaalsed sõnul olid, olid pandud sinna sisse ja sama summa, kui kui ma vaatan, kui aktiivselt nad tegutsevad ja, ja kuidas tegutseb sotsiaaldemokraatlik erakond, siis ma pean. Pean ütlema, et Reformierakond on siin edukam ja nad suudavad rohkem rääkida ja ühel hetkel inimesed ütlevad, et oi, aga võib-olla Reformierakond seda tegigi. Et selles mõttes, kui te ütlete, et ma mõtlen natuke üle, siis ma, ma siiski pakun, et, et täna on reformierakond positsioneerinud ennast juba natukene sotsiaalsemat nišši kui varem. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ei ole mingisugune noh, kuidagi vasak Poolsem lubadus, et, et see on. Ma arvan, sellise Reformierakonna ideoloogia täiesti nagu koos, muidugi tähendab maksukoormust. Nädalaga vasakpoolsemat tulumaksuvaba miinimumi tõusust võidavad ja suhteliselt rohkem vaesemad inimesed, nemad võidavad näiteks maksule ühtlasest maksu langetamist, mis on olnud Reformierakonna maksupoliitika põhiline küsimus. Võidavad vähem. Kui ma ütlesin, et ma olen seda küll, aga see, et tulumaksuvaba miinimum peab tõusma, on olnud nende ameting lubadus ja programmides juba ma ei tea, 10 aastat nagu sees. Aga noh, see selleks Nonii aga läheme veel selle nädalateemadega edasi ja, ja kindlasti on sellel nädalal päris palju tähelepanu saanud ka VEB fondiga seonduv. Ma ei tea, kas me peame vist natukene lahti rääkima, mis asi see VEB fondi. Et VEB fondi näol on siis tegu 1993. aastal loodud fondiga, mille korraldamise juures oli ka Eesti pank ja kuhu siis koondati nõudnud endise nõukogude liidu välismajanduspanga vastu, kuhu oli jäänud kinni ligi 900 miljonit krooni, Eesti ettevõtjate hoiustajate raha ja Baltic Eesti ühispank ja Põhja-Eesti aktsiapank olid, olid ka need pangad mille raha siis sinna märkimisväärses koguses kinni jäi ja mis pärast seda, kui raha kinni jäi, ometigi teostasid oma hoiustajatele väljamakseid ning ühel hetkel olid nad väga keerulises olukorras riik pidi midagi tegema ja siis ühel hetkel riik võttis VEB fondi sisse Nende, konkreetsete pankade pankade nõuded, aga, aga, aga nendele kompenseeriti midagi samal ajal kõik teised nii-öelda hoiustajad või kes olid VEB fondiga seotud, jäid pika ninaga ja ja, ja siis Eesti pangast anti välja ka üks kahtlane dokument, mis ühele Venemaa firmale DSL Internationalile kinnitas, et et nendele kuulub 32 miljonit dollarit selles Nižekonoom bankis. Konto alla, see kuulub siis nendele, mistõttu see Venemaa firma DSL International võttis selle rahavnežekuna punktist välja ja ega me päris täpselt ei tea, kuuse raha on siis liikunud, et see on siis lühidalt kogu lugu. Lihtsamalt öeldes Venemaale raha kinni selle jama lahendamiseks, Eestis loodi selline juriidiline keha nagu p fond. Ühel hetkel hakkas Venemaa hakkas nii-öelda Vene firmadele raha natukene tagasi. Sissid on selgunud, et Eestis nagu tehti mingisugune noh, umbes et üritati kuidagi nagu mingi näiliselt või ma ei oska ütelda mingi vene firma kaudu. Ja, ja. Issand, mis see suhe oli, see, et, et see vene firma teenis seal siis nagu reaalselt siis see 32 miljonit dollarit, aga see, millega ta siis Eestis need nii-öelda ostis selle need sertifikaadid, et see oli vist siis on suurusjärgus kolm, neli miljonit dollarit? 10 kümnekordse vahega. Ehk siis ta omandas justkui nagu Williga eestipoolselt legitiimse On see, et kas, kas see oli lihtsalt nagu loll seltsist või mis oli ja et või keegi ka sellest, et sellest kümnekordsest teenimis kasundus vist ka Eestis Eestis midagi märkimisväärset oma taskus mida ei ole võimalik tõendada ja sest asjaomased isikud, kes võiksid seda mäletada, nende mälu on muutunud väga lünklikuks. Dokumendid on kadunud ja ütleme, ega me ka ei tea, näiteks, mida see vene firma, seesama teele sind asjad kas ja mida ta pidi näiteks Moskvas kellelegi maksma. Selleks et sealt rahaliiku Nii, aga jah, siin on need kaks küsimust, ühelt poolt VEB Fondi koondatud nõudeid käsitleti ebavõrdselt, ehk siis ühed olid võrdsemad kui teised. Sinna toodud põhjendus ka, et selleks, et, et toona hoida ära finantskrahvi, sellepärast seda tehti, et see, see on toodud põhjendaksid pangandusega. Just ja teine asi, mis oli see asi, et kui, kui olid need asjad nagu külmutatud oli teada, siis tegelikult tehingutega nagu jätkati ja see summa ju muutus ja tohutult päris palju, nagu, et mis toimis 100-st miljonist 100 800 miljonit, mis on see muutus tegelikult Vii. Nüüd me enam-vähem suutsime 30 ära selle, mis juhtus. Aga nüüd ma esitan teile ühe küsimuse, aga nimed, kes on need nimed, kes on selle asjaga seotud? Tahad sa tahad, et saada, näitab refereerida selgeltnägijate tuleproovirida ei ole suutnud riigikontroll ega ükski uurimisorgan välja selgitada. No ma omakorda õlad maksaks nagu unustada, see, kes nagu raha ära võtmiseks kinni pani, ei olnud Eesti, vaid see oli Venemaa. Et see, kas Eesti riik siin nagu kohtas ebavõrdselt eesti liiguks leiuta, mütsi käed puhtaks pühkida, minge te kõik pangad ja mingid hoiustajad, mingi vaieldi ise Venemaaga mingit nagu riigile, mis kohustus oleks tegelikult pidanud riigil olema selle jamaga tegeleda. Teie oma äririsk? Et noh, ma ei tea, kõik see niisugune 20 aasta tagune asi isegi imelik, et sellel aga vaata, kui palju kirgi kütab. No ütleme niimoodi, et see kirgi kütab ta väga lihtsatele põhjustele sellepärast et äkki olid nende asjadega seotud sellised inimesed nagu Siim Kallas. Reformierakonna ma ei tea, mingi tippliikmed, Vahur Kraft oli, need tekitavad kirge, sest need inimesed ei ole veel kadunud, on endiselt nagu, eks ole, siin Eesti avalikkuse staarid Ja nagu me nägime, siis maksis ka Siim Kallasele peaministri koha ja Eestisse naasma. Täna sa julged väita, et põhjus oli konkreetselt VEB fondiga seotud. Nii ta ju ise ka tunnistas, et ta ei pidanud sellele nii-öelda ajakirjanduses toimunud nagu survele või, või sellele teema pidevale katsetamisele nagu vastu. Seda Kallas ütles alati, et kui mis iganes sõnastus oli, et ma ei jõua nagu lõputult neid süüdistusi ümber lükata või et see teema ei kao kuhugi. Kuigi jah, kui sa juhid nüüd tähelepanu sellele, et, et et raha oli Venemaal, siis nagu me juba eelnevalt siin rääkisime, et mingisugune koos ikkagi Venemaaga käis ja mingid rahad ka Venemaalt kätte saadi, aga kuhu nad edasi liikusid, selle kohta puudub igasugune selgus. Üks komisjon on veel töös. Et täna me oleme näinud, et Eesti Panka oma uurimise lõpetanud riigikontroll on oma uurimise lõpetanud. Riigikontrolli puhul on muidugi huvitav see, et nende 96. aastal toimunud audit on ainukene audit mis on sellest majast kaduma läinud. Et see on muidugi ka kõnekas, huvitav, huvitav, mis tunnistasid avalikult riigikogu komandole, aga riigikogu omanov tulemas lõpus, nii et kas see on jah ja, ja ma saan aru, et komisjoni esimees Rainer Vakra on lubanud ka ka väärt informatsiooni, et saab siis näha, et mida, mida suudab riigikogu komisjon rohkem välja selgitada, kui on välja selgitanud riigikontrolli Eesti panga nõukogus? Sest noh, see konflikt on tegelikult ju selles, et üks Vene firma sai siis kätte seda raha ja selleks, et seda raha kätte sai pidide saama Eesti pangast ühe kirja kirja. Ja siin on väide, on see, et see kiri või selle, et see Eesti pank selle andis, selle kirjad Vahur Kraft sinna alla kirjutas, et see oli tegelikult sokk või korruptsioon. Aga aga, aga selle vene firma võtmeisik, et Eesti Eestis sündinud Aleksander Matt on keeldunud kõikvõimalike komisjonidega suhtlemast, et temaga on olnud küll kontaktis ja siis teist ekstressidel emaga ainsana teinud ühe pikema intervjuu. Ja kuna kuna ma nagu ei räägi, siis nagu ega, ega see asi ei saagi väga palju nagu, nagu enam kuskil nagu edasi minna. Aleksander ma ütlen muidugi väga huvitav, nagu taustaga ärimees, et näiteks see tuntud viina Kaubamärk, Russkii Mir kuulub talle ja ja tal on olnud kohtuvaidlus Mihhail Boyorskiga ja siukene värvikas. Et aga kui ma ei eksi, siis Aleksander matil on, on mingid kohtumised Eesti ajakirjandusega ikkagi toimunud. Eesti Ekspress. Viktoria Ladõnskaja Viktoria Ladõnskajale Alguses on tegelikult väga ümmargune jutt, ega ta midagi konkreetsel, aga eks selle ümbrise tahtlus tõesti olnud, kuna tema sai raha kätte, siis on väga lihtne, nagu see kahtlus on õhus, et kas mat andis mingit pistist või, või raha Eesti panga mingitele juhtidele, selleks et Eesti pangajuhid aitaksid teda? Ega midagi, aga me ei tea seda. Jääme ootama riigikogu uurimiskuigi mina. Et see. Kõik riigikogu oma ei saa tuua midagi väga põhjapanevat uut, et et sa jääb. See piir jääb ikkagi sarnasel ajal samale tasemele laias laastus, mis, mis ta on olnud nii Eesti Panga kui ka riigikontrolli ka, et et kui ei ole dokumente, inimesed ei mäleta ja inimesed ei taha menetleda või mõni inimene ei tule Venemaalt Eestisse, siis siis see asi asi. Peale selle, et ta on olemas luurajate Valhalla, on olemas ka pangandus. Valhalla, aga saate lõpuks räägiks meie kõrghariduse lipulaevast Tartu ülikoolist. Sina, Mickey olete, sina ei ole käinud Tartu Ülikoolis, ma olen seal käinud, õpetaja. Urmet tegi olema Tartu Ülikooli lõpetanud ja ja kuna Tartu Ülikoolis on toimumas isegi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, no seda enam on meil põhjust kõigest sellest hakata nüüd rääkima, sellepärast et Tartu Ülikooli senat on heaks kiitnud uue Tartu Ülikooli põhikirja projekti, mis ootab nüüd Tartu ülikooli nõukogu heakskiitu ja mis senise üheksa teaduskonna asemel jätab alles neli teaduskonda ja nii näiteks loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ja matemaatika-informaatikateaduskonna baasil moodustuks suur loodusteaduskond arstiteaduskonna ja kehakultuuriteaduskonna baasil moodustuks arstiteaduskond ja sotsiaalteaduskonna alla läheks siis päris palju erinevaid. Teaduskondi, sotsiaal- ja haridusteaduskond, õigusteaduskond, majandusteaduskond, peale selle veel Pärnu kolledž, Narva kolledž ja Euroopa kolledž ning filosoofiateaduskonda hakkaksid tulevikus siis moodustama filosoofiateaduskond. Viljandi kultuuriakadeemia ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Sina usuteaduskonna lõpetanud poisina selles mõttes rõõmu tunda, et usuteaduskond ei näinud näiteks loodusteaduste alal. Jah, aga millega sa suudad seda põhjendada, et, et muidugi on loomulikult okei. Loomulikult anne, nii kui me vaatame ka, mis nagu teoloogilistes ringkondades kiriklik teoloogilistes ringkondades näiteks katoliku kirikus toimub, siis seal arutletakse siiamaani, et kas, kas kreatsiooni teooria evolutsiooniteooria üle ja katoliku kirikus ei ole siiamaani aga selgelt välja öeldud, et millist teooriat siis toetatakse. Et ühelt poolt, kui katoliku kirik ütleks, et me toetame kreatsiooni teooriat, siis ta ei mõju, usaldus lihtsalt, aga kui nad ütlevad, et me toetame nüüd otseselt evolutsiooniteooriat, et siis see võiks natukene kahjustada piibellik õpetust, et seal on omamoodi omamoodi väike probleem sees. Aga noh, praegu on üks asi nagu teravalt päevakorda tõusnud on see, et, et Eesti õigusteaduskonna lõpetanud väga paljud nimekad juristid, endised justiitsministrid on just selle õigusteaduskonna noh, nagu kaotamise, kuigi noh ega see õigusõppejõud kao kuhugi lihtsalt taga märgiliselt kaob vastu nagu protesti tõstnud siin viimasel ajal ja, ja ma usun, et see protest on ka nädalavahetusel ja esmaspäeval läheb läheb nagu veelgi nagu teravamaks. Et see on nagu, nagu minul on nagu selle ajas nagu nagu kahetised tunded. Et ühtepidi ma ütlen, et, et see, mis praegu toimub, see ei ole ju tegelikult ju midagi nagu uut Tartu ülikooli poolt, et minu meelest Need protsessid Tartu Ülikoolis hakanud pihta juba aastate eest aastate eest sel hetkel, kui Tartu Ülikooli rektoriks Jaak Aaviksoo ja minu meelest, kui mälu ei peta, oli Volli Kalm tema esimeses rektori meeskonnas prorektor. Ja, ja see oli see hetk, kus Tartu ülikool võttis noh, nagu täiesti nagu nagu uue suuna sisemiselt, et mõne tuli see kolm pluss kaks süsteem kus väga tugevalt hakati rõhku panema bürokraatiale väga tugevalt rõhku panema sellele, et et kui palju ainepunkte aasta jooksul koore korjama pead ja nõnda edasi, et selline noh, selline, ühelgi nemad nime toona nimetada seda nii-öelda kriitikute poolt akadeemiliseks lodevuseks, aga noh see selle nii-öelda väljajuurimiseks on ju, et, et, aga teised teised kriitikud ütlesid, et ülikool muutus nagu, nagu saapavabrikulaadseks, et kus kõik käis nagu noh, nagu ratsionaalse mõõtmise järgi, et kadus niisugune loominguline pool ära, mis nagu akadeemilises asutuses kindlasti on ka oluline. Et mina tean ka, et need protsessi on tegelikult olemas, on nagu väga-väga ammu ja ülikool on liikunud selles suunas juba ju juba päris mõnda aega, et selles mõttes praegune üllatus, et oi, et nüüd, mis meiega tehakse. Et noh, tegelikult on võib-olla teistega seda tehtud juba mõnda aega tagasi. Et ja ka ülikooli sees on tegelikult see struktuuri muutus olnud tegelikult arutlusel olnud ju, või teada olnud juba mõnda aega selles mõttes ärgata kolm või neli päeva ennem kui, kui neil see asi nagu hääletama hakatakse, on mõnes mõttes imelik. Aga mis mind nagu, nagu jälle teisipidi, mul on Tartu ülikool. On ju rõhub oma rahvusülikooli rollile. Rahvusülikool on seal väga suuresti sellist sümboolset kapitali, mille jaoks on väga oluline ka ülikooli nagu ajalugu. Ja kui me räägime sellistest klassikalistest ajalooga ülikoolides, siis kahtlemata Ta on nii usuteaduskond, õigusteadlased kui ka arstiteadlased, need kolm nagu vaala, millele, millele nagu sellised klassikalised rahvus või, või suure ajalugu, ülikoolid nagu toetavad. Loomulikult ei ole usuteaduskonna roll tänasel päeval vabandust. Lauri, sina kuulsa teaduskonna lõpetaja, aga see roll ei ole ju tänapäeval ju selline, mis ta oli mingi 200 300. Aasta ei, muidugi. See on sümboolne, kui ülikoolid tekkisid Euroopas, siis nad moodustasid teoloogia ümber ja ühel hetkel hakati tegelema selle kõrvalt kõige muuga. Millele, millele saab oma erisugust rolli mitte Eestis vaid ka rahvusvaheliselt ja tegelikult ju üles ehitada ja Tartu ülikool on minu meelest nagu loobub selle muutusega väga oluliselt sellest sümboolselt kapitalist. Aga küsimus on selles, kas, kas see päriselt ka nii, et kas sümboolne kapital sellisel kujul läheb korda tegelikult näiteks Oxfordis või Cambridge'is ei ole seal seal sellest struktuurist sellist klassikalist struktuuristele ammu loobutud, aga keegi nagu ei kahtle, et need on väga pika ajalooga, väga ei tea, ja noh, et, et see ei ole see, see klassikaline nagu neljaharu, nagu universitesse ei ole enam nagu sellest on paljudes kohtades ammu loobutud. Ja siis ma, ma siinkohal ei ole sinuga nõus, et, et ikkagi Euroopas ringi sõites ja külastades on oluline, et Saksamaal on see väga oluline ja üldse saksakeelses keeleruumis on see oluline, võib-olla Põhja-Euroopas on see vähem oluline, aga on, on, on suur vahe, kas sa esindad Tartu Ülikooliõiguse instituuti või sa esindajad Tartu ülikooli õigusteaduskonda keeleliselt ka ühel hetkel ühel hetkel, see võib tähendada oluliste kontaktide ärajäämist, mis, mis ei ole hea, et sellepärast ma, ma arvan, et see sõnateaduskond mingis kultuuriruumis annaks kindlasti oluliselt juurde ja, ja teine asi on, mida Tartu ülikool lõpetanuna mul, mul mul siiski meeldib toonitada, et Tartu ülikool kannab üht-teist väga olulist traditsiooni ja kui nüüd, kui nüüd see traditsioon lahustub sellistes suurtes teaduskondades ühel hetkel nende instituutide nimed, mis iganes need saavad olema, siis, siis see traditsioon saab, saab lihtsalt seeläbi kannatatud. Tõsi, ma möönan seda, et võib-olla juhtimist ümber korraldades mõne prodekaan ei kohast vabanedes ja võib-olla ka mõne sekretäri koondamise järel võib Tartu Ülikoolis natukene raha vabaneda, aga kas see on? See on nii suur summa, et sellepärast võiks nüüd nagu ajaloolised teaduskonnad ära kaotada, ma ei ole selles päris kindel. Ma lihtsalt igaks juhuks lisand oma selle Remorgiga. Ma ei tahtnud nagu kaitsta seda Tartu ülikooli struktuurireformijad. Mul ei ole selles osas seisukohta, et ma tean ja see ei puuduta ainult Tartu Ülikooli või mis iganes organisatsioone. Struktuurimuutused on alati kõige valusamad, kõige, nagu rohkem tüli tekitavad alati keegi arvab, et meie kaotame, meie võidame. Ma olen ise suhteliselt ambivalentne selles osas, et kus, kas peaks olema õigusteaduskond või, või õigusinstituut, mina ütleks? Jah, võib-olla mõnes kultuuriruumis on see nagunii selline maailma Muutav tähenduse vahe, et muidu ei saa, aga minu jaoks. Mul on üksi korralduslikke nüanssing veel ka. Et kui me teame, et kuidas Tartu Ülikoolis valitakse professoreid, et siis Tartu Ülikooli professorid valib ülikooli senat aga seda siis teaduskonna nõukogu ettepanekul ja kui nüüd teaduskonna nõukogu, kus on ülekaalus näiteks võtame siis sotsiaalteaduskonnas sotsiaal- ja haridusteaduskonna esindajad, seal on veel ka majandusteaduskonna esindajad, Pärnu kolledži Narva kolledži esindajad ja ühel hetkel tuleks valida rahvusvahelise õiguse professorid. Et siis noh, selles mõttes see teaduskonna nõukogu otsus on soovituslik senatile, aga ühel hetkel võib-olla üks kandidaat on oluliselt lobedama jutuga ja suudab neid juuras võib-olla mitte nii hästi orienteeruvad inimesi veenda selles, et tema kandidatuur on varem. Siis võib senatile minna vale kandidaate. Ei usu, ma arvan, et Lauri märksa valiks rahvusvahelist tagasi ka tarbijale laiali. Ei, ma lihtsalt ei, me tõime nii-öelda ameti nimetada sisse ja Lauri Mälksoo muidugi silmas ei pidanud, aga ma tean, et Lauri Mäksa muuseas väga terav Selle reformi kriitika alla ma ei tea, kas ma võin tsiteerida ühte kolleegilt, tema Facebooki-kontsert ma siis nime öelda, aga tegelikult päris päris nagu tyhi iroonilise asja teinud, et et Peeerrs, vikerVolli Kalm on Tartu Ülikooli rektorile. Ühendteaduskondades tekib meeletu sünergia, avatud planeeringuga teaduskondades hakkavad infoida ja ideed paremini liikuma. Tuleb ütleme, usuteaduse professor ühiskoridoris kohviautomaadi juurde ning kohtub seal juristiga. Just nii võib tärgata uue loengukursuse idee ning dist peamine tudeng võidab sellest kindlasti. Ja ka nemad ei hakka ühte teadlaskonda kuuluma naljalt naljana. Seetõttu me oleme sellega Uude kohtades kuulud. Nonii esmaspäeval koguneb Tartu Ülikooli nõukogu, eks siis oleme targemad, et kuidas selle põhikirja muudatusega edasi minnakse. Aga. Kes võidab tõenäosuses Itaalia mängu tahtsingi küsida. Kuule hea vastu, ma arvan, et Inglismaale küllatasin, võidab kõige sekku kohtunik, seekord kõige alahinnatum võistkond võib-olla sellel MM-il, ma loodan, et nad teevad üllatasinud väidet. Paneme saatele punkti tänane rahvateenrite stuudios Mikk Salu, Urmet Kook ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siit stuudiost ilusa laupäeva jätku.