Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere, head kuulajad, jutusaade alustab taas uut kolmveerand tundi ja täna olen pühapäeva hommikuseks seltsiliseks palunud tõpratohtri Tiina Toometi. Täpsemalt küll siis omanimelise loomakliiniku juhi, siis lemmikloomade hirmu ja armu kaasaegse, mis siis Doolittle ja doktor Aivalus. Kuidas teile meeldib, mis tiitel meeldib kõige rohkem? See tõpratohter on tegelikult väga armas, niimoodi veed koolid vahetevahel kutsuti, aga tegelikult oli, oli, ütles meil üks õppejõud, et on suur vahe tõpratohtrile loomaarstil. Tõpratohter oli siis selline, kellel oli mingisugune niisugune üks süstal kitlitaskus ja kes läks võimelisuse loomal on süsti ja läks minema ja loomaarst oli siis see, kes üritas süveneda nii looma kui ka selle loomaomaniku hingeellu ja kes tegi asju nii nagu peab, nii et noh tõpratohter. Võib vahel öelda, aga, aga ei tituleerinud. Või pigem ise Ta ringis, kuidas te siis ikkagi tahate, nimetatakse veterinaarid, olete? Põhiliselt tulete sealt põllumajandusülikoolist? Jah, ikka enamus enamus loomaarste, kes ta Eestis töötab, on noh, omal ajal Eesti põllumajandusakadeemia oli nüüd põllumajandusülikool, aga, aga minule endale meeldib tegelikult eestikeelne sõna loomaarst ja just sellepärast, et säranukese arstlik sõnaga sees, et veterinaar on jälle ka seotud sellise kolhoosiliterinaariga võib-olla, sest tegelikult ikka enamus minu kolleeg on kõik läinud läinud õppima selleks, et arstide aidata. Et siis ikka tahaksime arstid olla. Et selles on ikka filoso filosoofia teda, aga no mina olen kuulnud, et teil oli juba plika, Nava puudel vist? Sõbrannadele kuulutasid juba, umbes siis, kui olite 12, teist saab loomaarst. Jah, teil on head allikad. Tegelikult jah, et nii see oligi, aga natuke kurvem tagapõhi, sellepärast et meie kaks esimest puudlit surid, esimene sa ilmselt rotimürkkivist. Ja teised oli siis tolleaegne kõikide koerapidajate hirm, koerte katk, eks need nagu tol ajal kutsuti ja mis on siiamaani tegelikult praktiliselt ravimatu haigus. Ja kuna tol ajal Tallinnas oli see veterinaarabi kättesaadavus hirmus kehva, siis, siis nojah, mul oli selline lapselik unistus, et minust saab kunagi kõikide hädaliste koerte hobi. Nonii ta läks. Nüüd kimbutab marutaud ja linnugripp lennukist lõunamaalt kevadeks kohale. Kui ärevil me peame olema? Linnugripikoha pealt ma ei oska ausalt öeldes praegu midagi öelda, sellepärast et see aeg, mil me põllumajandusloomelinud, õppisime minu arust nii kaugele jäänud, et, et ma tõesti tahaks mingit mingeid seisukohti siin välja öelda, aga aga marutaud on muidugi tõesti väga hirmutav. See peaaegu näeb välja nagu minu ettekujutuste mustem stsenaarium, et ma tegelikult vaikselt olen kartnud midagi taolist juba pikka aega. Sellepärast et et tegelikult ehkki meil koerte ja kasside, marutaudi vastu süstimisega kohustus, et seda tuleks teha iga aasta siis väga paljud inimesed on selle peale noh, nagu ahmisse, oh ei ole ja ja eriti paneb mind imestama, kui, kui selle asja unustavad ära või, või sellest seltsist ei hooli need inimesed, kes elavad kuskil maapiirkonnas, loomad liiguvad vabalt. No mulle isiklikult on eriline suhe punakaspruunides taxi ruttidesse ja, ja ühe Raplamaa taksi marutõbi tegi siis mind eriliselt kurvaks, aga nüüd takkapihta on 38 inimest saadetud vaktsiinivastasele süstimisele, et et kas see ongi siis see, et marutõve tulemuse vältimatult surm vä? No ma alles hiljuti lugesin lehest niisugust situatsiooni, kus kaks inimest said ühest, see oli kusagilt väliskirjandusest refereeritud, et kaks inimest ühelt ja samalt marutõbised koeralt hammustada ja musli Marokos on kas vist ja üks suri ja teine rõõmsalt edasi, nii et, et see ei, see ilmselt ei pruugi nii olla ja, ja vist on veel, ma ei oska nüüd täpselt refereerida teaduslikke allikaid, aga olnud juhtumeid, kus nii loom kui inimene terveneb aru taudist, aga kuna see on nii õhkõrn võimalus, siis sellega ei tahagi riskida. Aga mis puutub nüüd sellesse, et nende inimesi vaktsineeritakse, siis tegelikult ju jumala hästi läinud, et need inimesed on leitud või nad on ise tulnud või? Ta on seos selle Marutute surnud koera ja nende inimeste vahel, kes temaga kokku puutusid. Sest võib juhtuda niimoodi, et kuna nüüd sealt nii palju, kui ma lehest lugesin, ma sain aru, et seda vahest koera oli vist ka kas pekstud või tal olid nagu sellised mingi trauma jäljed. Et pererahvas oleks võinud täiesti vabalt ju ta maha matta, mõeldes, et ta lihtsalt surnuks pekstud, ta suri nendesse haavadesse ja mitte keegi polekski saanud teada, et marutõbine alles siis, kui oleks esimene juhtum ilmnenud. Ja muidugi, mis praegu on noh, natukene ikkagi veel ettevaatlikuks teeb see, et, et kui inimesed on nüüd tulnud ja kes on kohanud sõdaksi hoolikat, siis me ei tea, missuguste loomadega oma teekonnal kohtus ja kuskilt, kust tuleb siis nüüd järgmine nii-öelda loomohver, kes võib-olla ka jõuab seda jälle edasi kanda, nii et, et noh, ma arvan, et et vähemalt piirkonna elanikud peaks oma lemmikloomaga küll hirmus ettevaatlikud olema, vaatama oma vaktsineerimispassid kõik üle, et kas nad on vaktsineeritud. Kui tihti tuleb siis vaktsineerida, see takso olla kaks aastat tagasi vaktsineeritud. Eestis on seadused, tuleks vaktsineerida, rahastas ja, ja noh, tegelikult muidugi mina ka ei usu, et ükski vaktsiin päevapealt oma toime kaotab, et kui nüüd siis täna aasta tagasi vaktsineeriti, siis täna kõmm ei ole üldse mingit kaitset sellel loomal enam. Aga see, et ta oli kaks aastat tagasi vaktsineeritud ja ta ikkagi marutaudi jäi, see tähendab ikkagi seda, et et me peame ikka neid iga aasta vaktsineerima, sest vahepeal on olnud ka selliseid jutte, et mujal maades fikseeritakse üle kahe aasta ja kus üle kolme aasta ja et miks me peame tihti tegema ka ilmselt me peame arvestama seda eesti eriliselt ohtlikku situatsiooni. Mis marutõbi teeb ajabki päriselt marru, mis see põhjus on? Tähendab, no tema, see nii-öelda maruajamise põhjus on see, et liigub edasi mööda närvisüsteemi aga ta ei pruugi kajada üldse marru, et näiteks mina oma elus olen kahte marutõbist looma näinud ja need kumbki ei olnud agressiivsed, nad olid mõlemad sellised ütleme selle kohta imelik, aga igasuguste muude haigustega võivad nad imelikud olla. Aga no see teine oli juba noh, võib-olla, kuna meil oli selle esimese kogemus olemas, see oli kohe imelikult imelik. Aga noh, selle põhjal ei ole võimalik mingit diagnoosi panna. Jookseb kuidagi jah, see seedi hakkasilastama teisi, teine koeraga sinnas, esimene koer sellest ei oleks üldse. Ma arvan, et tol hetkel, kui kui me selle koeraga tegelesime, kes ikkagi nii ebatüüpiliste sümptomitega suri. Nii et me üldse tema pealaborisse saatsime, seda sealt ülevalt poolt, keegi meile koputas õlale ilmsed kolleegiga olime suhteliselt algaja, et ka sellest on nüüd oma 13 aastat tagasi. Entusiastlikult ikka lahkasime seda loomaaias, kusjuures tegelikult marutaudi kahtlusega seda ei tohi teha, aga no vähemalt me olime nii arukad, mõni kaks paari kindaid käes. Ja, ja, ja tegelikult mõtlesime juba sellest siseorganid, sest nii palju muutusid meile tundus, et meil on diagnoos käes, aga ütleme jah, jah, ühelt poolt ikka. Saatis võiks signaali, et saad, saatke igaks juhuks pealaborisse. No Eesti õnne, eriliselt ohtlik piirkond siin nädalapäevad tagasi algas marutõve vastase vaktsiini lennutamine lennukitelt sellesse kampaaniasse suusatele. Jah, ma arvan küll, et, et see võiks anda, siis võiks anda tulemust, sellepärast on olemas täiesti maade kogemus. Ja, ja kui siin noh, tegelikult räägitakse, et noh, Venemaalt tuleb kogu aeg juurde, siis meil on ikkagi Peipsi järv on meil suur looduslik piiritõke. Et kui jälle samas mõelda, et soomlastel on palju pikem piirjoon ju Venemaaga ja Soome on suutnud oma marutaud ikka kontrolli all hoida, siis siis ma arvan küll, et, et seda peaks nagu sellesse uskuda. Noh, et marutõve pakikesed on ju kõik ühesuurused, nad on küll kalalõhnalised, madja rebane vist läheb selle peale küll ja kährikkoer seda koer, kass karuga seda pakikest söödakse, mõjutage samamoodi. Tähendab, et islandi naljaga on seal noh, igasuguseid asju sööma, öeldakse, tulid, söövad. Tegijal ja tegelikult jälle suuruses ei ole suuruses ei ole ju vahet, sest et kui me vaktsineerimine nüüd ütleme selle süstimise teel koeri ja kasse siis on see vaktsiini kogus, on üks milliliiter samamoodi väiksele mingile su hauale või taksikoerale bernhardiinile, nii et see on ikkagi tehtud sellise arvestusega, ta peaks mõjuma kõigile. Marutõve vaktsiin on lemmikloomade kaitseks, eks ju. Kas te olete oma arstipraksise jooksul aru saanud, miks inimesel on vaja lemmikloom? Oi, seal on nii palju põhjuseid, et seda ei oska üldse, seda ei saa niimoodi ühesõnaga üldse öelda. Aga. Kuna mul on endal kog lemmikloom olnud, siis ma oskaks ees, et aga kuidas siis ilma? Hando Runnel ütleb, et viin asendab ajuti naist, kuid päriselt mitte iial. Kes koer asendab päriselt inimest? Et seal oleks paha lugu, kui nüüd hakatakse temaga inimest asendama, et, et see, see ei ole nüüd õige, et need, et meil on olla mingid lähisuhted, nässus ja ja tundub, et maailm on nõme ja need kõik on lollid ümberringi, nüüd suhtlen ainult koeraga, et see, see ei ole õige. Nii et ma arvan, et koer on koer, et see on hästi tähtis, et et ta sõber, aga ta koer, et koeraga ei saa küll inimest asendada ja kindlasti mitte ei saaks, et et nüüd võtame koera endale lapse eest või midagi sellist, et sealt tüti tavaliselt ei tule head nahka ei sellele koerale ega ka sellele inimesele, inimene hakkab koeralt ikka veel ootama. Ja koer tegelikult mina arvan, võib-olla ma olen niisugune vanaaegse mõtteviisiga natukene, aga mina arvan, et koer ikkagi tegelikult Aquer olla. Aga kuna inimesed panevad neile mingisuguseid muid rolle, siis koer on lihtsalt niivõrd kena ja vastutulelik nõusen rolle mängima, aga ta vist ei ole ise väga õnnelik sealjuures. Jah, jah, aga, aga lihtsalt noh, nii palju kui me vaatame neid oma patsienti, siis need inimesed, kellel on selline nii-öelda normaalne suhe oma koeraga tahad koerakuudis ja peab vait olema ja ei tohi oma arvamust avaldada ja vaid vaid noh, nad ikkagi neile nagu öeldakse, see karjastruga tuur paigas, karja juht on inimene ja karja liigne koer siis need koerad on nagu nagu minu meelest palju rahulikumad ja sellised nad oskavad olla. Need koerad, kellelt oodatakse mingisuguseid rolle, siis nad on nagu segaduses ja käituvad sageli ettearvamatult tänu sellele Seal Pipliikus käib teil igasuguseid peremeheks, mõni mõni peremees on siis päris imelikuks ka läinud oma looma pärast. Muidugi selline tore lugu, et et. Ma ei nii palju ei vaata seda peremeest, vaid vaatame, vaatame looma. Aga siis, kui meie kliinikus kunagi aastaid tagasi filmiti seda loomakliinikusse doku sarja siis kui ma ise pärast neid osi vaatasin, siis ma täiesti nautisin issand kui huvitav tuttavaid inimesi ei märganud. Et mul oli kohe täiesti üllatus, et meil käib nii palju nagu niukseid erisid ja värvikaid ja toredaid tüüpe, sest ma olen tavaliselt nii kontsentreeritud selle looma hädaga tegelemisega, et mul ei ole aega seda inimest jälgida. Et mingi peremehe filosoofia on täiesti olemas Ja kindlasti on olemas ja eks ma mõtlen, et kuidas keegi, kuidas keegi suhtub ja kuidas keegi tahab ja mõnele meeldibki, et tema koer temale valitseb. Ta ütleb, näed jälle, ta hammustas mind isegi nagu rõõmus selle üle, et igasuguseid asju on. Ma ei saa ju öelda, et nii on õige ja, või vale, aga ma lihtsalt ise arvab, et ma selline, mis ei olekski laseksime korral ennast hammustada. See sõnapaar lemmikloom seal on nagu kaks sõna tegelikult sees, eks ju, et ühtpidi on loom on loom, aga teistpidi on see kasvatatud ja aretatud inimesest sõltuvaks. Noh, eks koer ongi ju suhteliselt inimesest sõltuv, et seal ongi naljakas, et ühest küljest me ütleme lemmiklooma kohta ju lemmikloom on koer ja kass ja hamster ja meritsi kütsin silla mõnedes maades nagu hobune, lemmikloom stega ta mingi põllumajandusloom enam ei oleks. Aga et kuidas nende suhted nüüd on? Peremehega erinevaid kassil on ju see, et ükskõik praktiliselt Kas see on hästi tore loom, ma olen, nüüd on minu elu esimene, kas mul polegi üldse neid asju olnud ja ma ei taha iga päevaga üha naudin seda enam enam. Aga kas elab ju ju kuus umbes nii et olgu, et minu juures elada, kui sa tahad, aga koer on ju selline, et mis me teeme ja kus me lähme ja, ja ole minuga ja käi minuga ja räägi minuga, kas ei ole selline, kas sa võid olla selle vastu, kui ta tahab, siis ta tuleb sülle, seda on tore, seda ei taha, siis ta läheb minema ja et noh, selles mõttes on jälle kass ja koer lemmikloomaga on hästi erinevad ja, ja kõik need, need pisinärilised, nendega mul puudub kogemus, aga nemad ju ka jälle nende suhe on hoopis teistmoodi, eks. Aga ei, on ikka rott on noh, tegelikult meie peres on rott kaalude. Tore rott on hästi tore, tuleb inimesi ära ja nüüd on, et ühte kohta ma ei oska öelda, seepärast, et noh, mulle tundub, et tõesti hamster ikkagi on küll pigem selline, kes kes elab mingit täiesti oma sõltumatut elu, et ta võiks nagu rohkem juba sinu akvaariumikalade kanti minna, et sa vaatad teda, aga ta nagu väga ei suhtle. Ja meeliselt omavahel arutanud, et lapsel on hamster selles mõttes üldse nagu ebasobiv. Lemmikloom sellepärast, et hamster tegutseb öösiti, aga lapsi peaksid magama, rahulikud kokkupuutepunkte ja väga väheseks. Nii et tegelikult need lemmikloomad on kõik nii, nii erineva funktsiooniga ja kuskil mujal maades, jumal peetakse hantleid ja ma ei tea mida iganes lemmikloomadele, et et lemmikloom on läinud väga laialdaseks mõisteks. Amsleriga on veel see lugu ka, et nad ei kipu väga kaua elama. Jah, see on ka kurb, et laps saab nagu väga varakult nendest kõikidest kõige karmimatest loodusseadustest saades teada ja noh jah, niimoodi aastaga ta jõuab kiinduda, aga aasta-poolteist on see sädemeiga. Amsterdamis kõige kergem selles mõttes pidada, sellepärast võetakse lapsele, et ta seal puuris lühisket sööda ette puhastad, puuri. Ja need väiksed hiired, laborihiired ja niuksed, need, need üldiselt selle tingimusega ongi teine asi, muidugi ma saan vanematest aru, kes lapsele hirmsasti nuiad, näiteks koera. Et tal võetakse ikkagi alguses selline loom, et ta nii-öelda tõestaks, et hoolitseb, hoolitseb selle looma eest, sest noh, eks neid lubadusi on ju kõik kuulnud, kuidas käiakse jalutamas, koristatakse, ikke tehakse, tegelikult nad jäävad. Oma isa kaela. Mis te sellest arvate, et loom voodis pererahvaga ühe teki all magab? Täiesti sõltub, kuidas pererahvas on otsustanud, et mina ei ütle selle kohta ühtegi sõna. Koer tegela poeb, eks ju. Mitu looma siis tegelikult kaasa tuleb, mõned tuhanded lesta lihtsalt kindlasti pargilkuga sügisele. See tähendab need lestad, mis seal need voodis tolmulestad, millest räägitakse, nendega ilmselt seal juba olemas ja need on ise vastupidi, võivad olla ohtlikud koerale, kui ta on näiteks tolmu allergiline koer, nii et siis me peaksime selle pärast koera põrandale ajama, teda nagu kaitsta. Aga muudest elukatest rääkides siis ma arvan, et noh, jälle see kulub nagu selliseid korraliku koerapidamise või kassipidamise juurde tehaksegi ikkagi aeg-ajalt igasuguste kõikvõimalike parasiitide tõrjet ja ja ussirohu andmine paar korda aastas on see noh, ma arvan, et täitsa rutiinne, oleme samamoodi ütleme kirbutõrje. Sest nagu see jutt, mida minu patsiendid omanikud tihti räägivad. Ei, ei tal ei ole, Kirtum ei ole ühtegi näinud, koer on ise niisugune mingi njuufaundlandi Värvimaksud ei ole võimalik midagi näha. Ma seda juttu ei usu ja kui kui elata tõesti kuskil üksikus metsatalus vaid vähegi jalutatakse siin kuskil Tallinna linnas, siis see augusti või septembrikuus ühtegi kirpu rumala selga hüppasid, on suhteliselt vähetõenäoline. Nii et ma arvan, et meie tingimustes kirbutõrje on niukene suvi sügiskuudel täiesti hädavajalik. Peab koer voodis siis ikkagi olema ei pea. Pea tahab, nagu pererahvas arvab, et see on tore, siis. Olgu, seal kolmekesi voodis keda lemmikloomaks ikkagi peetakse, nii klassikaliselt koerad, kassid, hamstrid, kes, kes teie kliinikus abi saavad? No meil jah, käivad koerad, kassid on nagu põhiline osa ja siis käivad hamstrid, merisead, sind, sillad, küülikud, et ükski meie kliiniku tohtrite eest on pühendunud nendele seepärast, et enamik meist ei julge nendega midagi teha. Nende haigused ja, ja ka see, kuidas nad ravimid taluvad, on niivõrd teistmoodi. Koeral, kassil meil ei käi neid päris eksootilisi, ütleme, adusid, kilpkonnasid, käikusid ja ka linde, et Tallinnas on üks tohter, kes on kunagi töötanud loomaaias, kes rohkem nendega tegeleb ja siis me saadame tema juurde. Kas lemmikloomade seal see spekter on laiaks läinud vä? Eks ta laienenud muidugi sellepärast, et noh, kas on mingeid Tsintsillagi, oli ju mõned aastad tagasi oli täiesti arusaamatu, kuigi saanud aru, mis loom see niisugune on. Ja tegelikult ka kas lemmikloomana ei ole ikkagi nii vana nähtus kui koer, sellepärast et noh, kas on olnud majapidamises alati, aga ta on olnud nagu selline loom, kes püüdis hiiri rotte ja siis jälle kadus ära, siis võeti uus ja niisugune noh, niuke kodukiisu nähtus on siiski suhteliselt uus, sellepärast et noh, ega mina olen jumagi pidanud küll mitte hirm teab kaua aega vaid 13 aastat ja ma mäletan esimestel aastatel, kui mulle vahel helistati ja siis niimoodi seal telefoni otsas viited, vabandage. Kas te kassi Tundsin jah. Need olid ilmselt neljal usk kassil. Et see on läinud nagu minu meelest just nagu kasside hooldamises hoidmises on nagu selline hästi piksam. Me oleme televiisoris ka näinud, et inimesed peavad nüüd minisigala kodus minisiga, saab ka loomakliinikust abi. Niiviisi meil käinud veel oleks, kui tuleks, aga siis peab jälle käele vanad teadmised välja kraapima, siis igatahes minule see minisiga, kui ma esimest korda kuskil ajakirjas nägin, mulle õudselt meeldis, mulle tundus see nii vahva, mõtlesin kohe ette kutsutud külalised, kyll jookseb ukse peale koer vastu, minule. Niukene aitar massiga. Aga abikaasa muidugi. Ei tahtis kuuldagi sellest midagi. Ja siis ma käisin Soomes ühel loengul mis oli kohe terve päev, räägite nii sigade haigustest ja mul läks isu üle, et nad on suhteliselt haiged. Väga palju liigeste probleemi, need ei kannata narkoosi, neid on väga raske ravida, uurida. Pealegi, kui neil on igav, siis nad üksinda. Kodus olles turnivad suhteliselt ja ma mõtlesin, et koju ja põrandani Võetud, ja kuna ta on ka karjaloomad, siis need kaitsevad Karjööved võivad su külali hammustada. Ja siis ma mõtlesin, et äkki ikka paremini, aga, aga noh, üldiselt minu meelest oli päris naljakas. Rentis igavesti tark ja puhas loom, et ega seda küll ei saa öelda, et siga ei saaks pidada korterisse, saad küll. No vot, mina linnalapsena muidugi seda ei teadnud, siga puhas loom on, aga küllap maarahvas peab seda paremini. Tänase jutusaatekülaliseks. Tiina Toomet, kuulame vahepeal kukerpille ja siis jätkame. Suured koerad, väiksed koerad, kutsikatel, kellad kaelas, suured väiksed kutsikatel kella kahe ajal päeval tuva küll. Rajal. Väga suurt tähendab kvartal, latvoorid, väikestele kvartal vaid uuri suurtel poistel uuri vaid vaid väga jalkavad oma külla nagu. Tuva küll. Pääl kartel suured hambad, väike söödei, lapatud soontel suured hambad, päike ei ole veel hambad rajal igavad, tuva kõik poodi. Suured koerad, väiksed koerad kutsikatel, kel suur käkk, nutikellad, igavas tuva küll. Jutusaatekülaliseks täna loomaarst Tiina Toomet kõige eriskummalisem patsient või kõige meeldejäävam patsient, teil on olnud? Kõige eriskummalisem kunagi tagasi mingisugune imeline afiline. Ja sellega ma ei osanud mitte midagi peale hakata, seal oli tulnud mingisugune kuskilt nii meremees ilmselt ja ja meil polnud aimugi, mis haigusi need ahvid võiksid põdeda. Ja ma mäletan, et tookord oli küll mõte, et jumal teab kuskohast toodud on huvitav, kas ahvidel ilmselt on ka marutaudi, et tegelikult ei tahaks nagu väga tegemist teha, kuna tema nii-öelda see tagapõhju ju puudub, et me tahtsime loomaaeda edasi. Et see vist on olnud selline veelgi erilisem, sest noh, neid tõugusid on, neid tuleb Kugagi house Elisemaid, et meil on ees need registratuuri tüdrukud on selles mõttes juba väljaõppinud, et et kui tuleb mingisugune koer, siis näeb välja nagu kõige ehtsam eesti Muri. Siis need kunagi ei ütle teile kratsia, vaid ütlevad ja et teie koeratõug on seepärast, et no väga sageli selgub, et see kõige tavalisem eesti Muri on mis iganes väga-väga peene tõu esindaja, nii et parimal seda viga mitte teha. No mis see loomakliiniku igapäevatöö on siis vaktsineerimine ja vahel ka hobi korras küünelõikamine või mis, mis seal kõige tavapärasemad härrad on siis? Eino vaktsineerimine on ikka jah ja aga et noh, meil on natukene niisugune tööjaotus ja seetõttu mina muidugi näen kõige rohkem igasuguseid nahaprobleemidega patsiente, kuna needki tulevad mulle. Et nüüd siinse andis kirpudest räägitud ja, ja eks nahaarsti tööpõld siin augusti, september oktoobris tavaliselt laieneb, sellepärast et ehk inimesed kusagil arvavad, et nende loom on tabanud mingisugune udupeenhaigus, siis enamasti ma püüan neid lohutada, et olge õnnelikud, et see tegelikult on kirbuallergia, et see pole mitte mingi tolmuallergia või mingisugune toidu siin, mis on palju raskesti ravitav, palju tülikam. Nii et seda on päris palju. Ja siis on noh, sisehaigustest on raske öelda, et miski asi nagu domineeriks, aga, aga ütleme kuna nii koertega kasside eluiga on pikenenud, siis on suhteliselt palju, on neeruhädasid seal nagu inimestel käib mingis ja neerupuudulikkus. Et see on selles mõttes huvitav, et siis kui mõni selline diagnoos peale pandud või ka mõni kasvaja diagnoos inimestel. Issand küll, meil on see elu ikka läinud hirmsaks, vanasti polnud niukse haigusi, küll meil on kõik need saastunud ja keemiline ja puha. Siis ma ikka ütlen neile, et, aga et mõelge natuke sellele, et kui palju need loomad vanasti elasid, et kas oli ju hea, kui kaks aastat vastu pidas, siis kadus ära, eks ole. Ja nüüd mingi 13 14 aastane, kas meie kliiniku patsient pole üldse mingi haruldus? Koertega täpselt sama lugu, et nendega yldiselt juhtusid igasugused õnnetused enne seda, kui neil oleks saanud need niisugused vanadus haigused üldse välja kujuneda. Nii et jah, võib-olla tegelikult ongi, et on siis vaktsineerimine ja need kutsikate asjad ja teine on siis tegeleme vanakesega hambakivi ja niisugused asjad. Et jah, niuksed, vanaduse probleemid. Kui palju lemmikloomad hädadest on põhjustanud peremehe lollus? Ei, ta on jälle hirmus raske öelda, sellepärast et et tegelikult me ju ei teagi päris hästi, kust need niisugused imelikud haigused alguse saavad, sest noh, kui me paneme niisuguse nii-öelda paha, diagnoositud pahaloomuline kasvaja või selline kaugelearenenud neerupuudulikkus või mis iganes, siis ja omanikud on tihti hakkavad kohe mõtlema, et oi, mis ma nüüd olen valesti teinud, et ma olen valesti söötnud, valesti pidanud, nüüd tegelikult see nii päris ei ole, et noh, looma oleks võimalik nagunii tõsiste haigustele nagu toiduga produtseerida. Haiguse ülekaalulisuse ütleme, soodustused südamehaigustele me saame, saame küll ise tekitada, kui me neid liiga liiga hästi liigapalju toidame. Aga ma ei tea, see kõlab hirmus ebateaduslikult, et võib-olla mu kolleegid väravad seal raadio taga mulle vahel tundub, et kuna inimeste, noh, niisugused nii-öelda need sisemised haigused on tihti põhjustatud stressist. Et siis ma ei kujuta ette, mismoodi koer stressi põeb, aga et kas ta võiks näiteks võtta selle inimeste stressi nagu endale Et ta tunneb, et mingi energiaväli hoopis kas ta maandab kuidagi sellega, ma ei tea, seal see tegelikult see on täiesti noh, niisugune jutt, mis lähevad teatrisse, läheb ära. Aga see on selles mõttes naljakas, sest et et noh, kui me vanasti nagu maadlesime väljastpoolt tulevate haigustega nagu mina alustasin oma praksist, koerte katkeb arvu viiruslik hepatiit ja ja ühesugused traumad ja sellised asjad, siis need on jäänud nagu tahaplaanile ja tegelikult kui väljastpoolt tulev haigus on nagu alati palju lihtsam, sest et on mingisugune konkreetne, paha, kole haigusetekitaja. Meil on selle vastu mingi antibiootikum, mingi rohi, piltlikult öeldes lööme ta maha ja probleem on lahendatud, aga need haigused, mis nagu tekivad nagu Lamorgasi sisemusest, siis nendega võitlemine on selline tunduvalt keerulisem. Et mulle tundub, et loomal on stress täiesti olemas. Ei, ma ei saa öelda, et oleks, oleks stressis, aga noh ja, ja tegelikult ei ole nagu noh, seda ei ole kuskil öeldud, stress otseselt saaks põhjustada haigust, haigusel on ikkagi mingid muud põhjused, dressid võivad nagu soodustada aga lihtsalt, et et noh, kus need niisugused asjad nagu tõesti, nagu kus need tulevad meie käest, nii lihtisid kasugusse tulin, mõtlesin, kui ma oskaks teile öelda noh siis ma oskaks öelda ka inimeste puhul, eks ole, et noh, Need on kõik nii lahtised otsad veel, kust tulevad niisugused ja üks huvitav haiguse liik, mida veel nüüd loomadel on suhteliselt vähe, aga ikkagi veel on ka juba on mida inimestel on need autoimmuunhaigused tantsigu piltlikult öeldes, et organism hakkab iseenda vastu võitlema. Tegelikult organismi immuunsüsteem mõeldud väljastpoolt tuleva nakkuse tõrjumiseks hakkasid väljaspoolt pole mitte midagi tulnud, aga seal kompuutris midagi sassi läinud see, seal seal miski seal organismis otsustab, et ma pean hakkama hakkama võitlema millegi nähtamatuga. Ja, ja sealt tekivad noh, ütleme, loomade puhul on selliseid nahaprobleeme, neid on õnneks harva, aga neid esineb, et organism ei saa aru, et ta tegelikult tal ei ole võidelda, ta võiks rahulikult elada, aga ta tekitab selliseid tõsiseid haigusnähtusid lihtsalt lihtsalt niisama. Aga nüüd kui sellest, mis, mis omanikud ise saaksid nagu teha, vältides? Muidugi üks asi on tõesti see toitumine, sest et see, et me tahame head ei pruugi teha. Või tegelikult hea, vahel istuvad köögilauas ka seal aukohal ja kõik paremad palakesed antakse koera, ETK, ninnu-ninnu-nännu seda ja proovi seda teist ning saab aru ka, et need enam ma sain mingi maksapasteeti ja homme ma saan mingisugust kana kondikest või ma ei tea mingit sellist asja. Mina ei usu sellepärast et noh, tegelikult koeral nagu niisugune tagasiulatuv mälu, et ta teaks, et eile oli nii üleliia veel jumal hoidku, et teisipäeval oli veel kolmandat moodi, et ta nagu ei, sa ei tohi loogiliselt välja seda mäletada. Aga koertel on ikkagi, mis neil on, neil on tingitud refleksid. Ja, ja me võime väga kergesti tekitada loomale sellise tingitud refleksid, ta ei hakkagi enne sööma, kui me pole seal ümber laua nii-öelda roomanud ja talle teda ninnu-nännu ütlenud, talle lusikaga midagi andnud, sellepärast et noh, kui seda paar korda teha, siis talle hakkab tunduma, et nii ongi. Et see Pavlovi refleks enne sülge jooksma, kui, kui peremees haugub, talle põle. Sellepärast, et noh, et tegelikult noh, mis, mis, mis sageli juhtub, on see, et kutsikas, kes on olnud söönud hea isuga kui ta on täiskasvanu, siis ei taha enam nii palju ja ülima murelik omanik hakkab teda paluma tudu võtta veel natuke ja nii, ja siis, kui ta võtab, siis ta kiidab teda. Ja koerale tegelikult noh, selle tänapäeva sellisele täis söödetud koeral ei ole enam nagu toidu palukeni tähtis, tal on peremehe tähelepanu tunduvalt olulisem. Ta võib lihtutusele kausi juures nälgida, oodates seda peremehe, seda kiitust ja silitust vaidlusteta, siis saaks sööma hakata. Et noh, et tegelikult need on hästi tihti ise tekitatud. No meil oli omal selline puudel, see kolmas pudelis oli, kes oli siis tõesti superesemele selle koha pealt tõesti pidi sööma paluma. Ja siis, kui ta oli soostunud löömasid, ta jooksis kapi juurde, teadis, seal on küpsised, siis ta sai sellest küpsiste, ta sõi. Ja õhtuti oli meil niuke rituaale, ta tahtis piima saada. Ja minu ema ülihoolitsev ema, kes ka meile kunagi külmkapist piima Jäneda kiima turIaadi soojendada siis soojendas soojendas seda piima talle ja ma ei mäleta, mis pärast koerus kurdi joonud, ema, kes meil on niukene, äge. Ta ütles talle midagi ka minema siit köögist või midagi sellist ja no ja siis järgmine kord ta ei võtnud ema käest enam piima. Ja siis oli meil selle situatsiooni ema inglise lord lossis, et üks teenijatüdruk siis soojendab, eks ole, teine siis valge põlle ette häirib, siis mina pidin siis tulema siis selle piima tõstma, siis talle, siis ta soostus, joon. Nii et noh, nad võivad teha peremeestega igasuguseid trikke, kui neil laseme teha. Ma olen isegi kuulnud, et miks täiskasvanud koer üldse peaks piima jooma, et kas tal seda piimavalku üldse vaja. Enamus saab kõhulahtisus. Kui, kui koer vajab peremehe tähelepanu, kas see tähendab seda, et koer võib ka kuidas üksindust tõbi põdeda või? Ja et et noh, need on nüüd nii palju neid igasuguseid moodsaid haigusi, mis, Ülekaalulisus. Aga just need psühholoogilisi asju ka ja see on see üks on see niisugune üksindus, ahistus, et need on need, mida inimesed sageli peavad nagu kättemaksuks, võtku koerad, lõhuvad mingeid asju, kui nad on üksi jäänud või kui nad on näiteks teevad mustust. Et näed, nüüd maksis kätte mulle, et ma läksin ära, tegelikult see nii ei ole, koeral jällegi on noh, need teadlased on kindlaks teinud, et tal puudub selline emotsioon nagu kättemaks või niisugune mõte, et ahhaa nüüd teeme nii vaid vaid nad tõesti kardavad üksi olla. Kardavad üksi olla ja nad hakkavad otsima mingit asendustegevust, see selline lõhkumine ja ulumine, haukumine, need on nagu sellised asendustegevused. Et need on päris tõsised probleemid, tegelikult ütleme noh, mis siis teha sellise koera, kes lõhub, kõigis haugub ja naabrid ei talu seda. Et neid on võimalik, neid asju on võimalik välja õpetada, aga see võtab palju aega. Vaeva. Aga selle söögi jutu kokkuvõtteks võiks öelda tegelikult seda, et korjele võib ikka võiks iga päev anda selle need krõbinad ette ja, ja koer võtaksid iga kord kui uut ja huvitavat sööki. Lähedal arvavad uut huvitavat ta lihtsalt organism vajab tal toitu ja ta sööb seda. Tähendab, ma tean küll, et inimesed ütlevad, et ja ta on tüdinenud ja ta ei taha ja no ma ei oska öelda, minu koerad sõid seda, mis ma neile andsin. Et noh, et kuidas see nagu avaldub, aga ma pigem usun, et seal on hästi palju asju, on sellised, mida omanik ise tahab näha, nii koerani mõtlesin. Vaata nii kena. Ta pole vastu, et ta teeb seda, mida me karja juht tahab ju. Kui keerulisi operatsioone Eesti loomaarsti loomade kätte võtta suudavad. Tartu Ülikooli, kus tehakse juba igasuguseid imelisi asju Ja seda tehakse kui eksperimenti, et kas me saame hakkama või seda tehakse kohe niimoodi igaühele, kes tuleb. Eksperimenti nüüd jälle ei tehta, sellepärast et no kuidas me nüüd eksperimenteerimine, kellega siis me niisuguse juhtumi võtame, et nad ikkagi ikkagi noh, see on ikkagi ravi. Et seal sõltub palju asjadest, et kui palju see omanik on nagu koos koostööaldis, kui palju ta pärast kas suudab selle järelraviga tegeleda, seal tuleb mängu raha, seal tuleb mängu selle looma hilisem elukvaliteet, kas sellel üldse mõtet on sellel operatsioonil? Aga põhimõtteliselt nad ikkagi teevad juba kunstliku hingamisega ja rindkereoperatsioone ajuoperatsiooni ajuoperatsioone Eestis ei tehta, aga aga meiegi kliiniku üks tohter kes on praegu Soomes juba teist või kolmandat aastat, ma käisin külas, nendel on täitsa päris neuroloogia kliinik, tegelevadki ainult eriõigustega teevad operatsioone ka Soomes. Nii et noh, praegusel hetkel lahkun mingi taoline probleem, siis lähim koht on Helsingi, kuhu, kuhu peaksin minema? No kust see piir jookseb selle ravimise, selle no ütleme siis emotsionaalse füüsilise, materiaalse ja mõttekuse ja, ja ütleme siis selle elu lõpetamisotsuse vahel See on, ma arvan, iga inimese ja looma puhul on hästi individuaalne, sellepärast et et üks ütleb, et issand, et mis, ma hakkan jamama, see see operatsioon maksab viis korda rohkem kui see loom ja et pane maha, võtame teise, kusjuures tegelikult see, võib-olla see probleem on nii tühine, et nagu meditsiinilisest aspektist saaksime teda aidata. Ja, ja tegelikult meil ei ole õigustatud ümber veenda otseselt nema loome tema rahalised võimalused. Teine tahaks mingisugust poolsurnud nii-öelda hoida tilgutite all reanimatsioonis tegelikult pole sellest nagu loomale ju mingit kasu, ega sellel inimesel ei ole, sest ongi pidevalt haiglasse loob. Nii et see on väga, see on väga erinev ja, ja siin on, meil on nagu hirmus raske, et inimesed tihti tahavad ja öelge teie doktorid, mis ma pean tegema, et me ei saa öelda siin tema loom. Ainuke, mida me peaksime püüdma võimalikult hästi teha, on see, et anda talle need variandid, et kui me teeme nii, siis on nii, kui me teeme naa, siis on teistmoodi. Et inimesel oleks võimalus valida. Aga noh, vaata, kui meditsiin ongi selline, et see ei ole nagu autoparandused, mõtlen, et vahetan selle jupi ära ja auto sõidab teil ilmselt veel, eks ole, mingi ma ei tea, viis aastat või palju. Et iga elusorganism on erinev ja ja seetõttu just eriti nende keerulisemate operatsioonidega, nendega, mida on ka vähe tehtud on väga raske öelda, mis on see prognoos, see on, et see on, see on keeruline. See on hirmus vastutus nagu vastu, inimene võtab loomaaiast ju otsustamise enda peale, eks ju, et et kas inimesel on õigus nii-öelda looduslikule valikule veto peale panna ja mil määral? No vot, aga siis läheb jälle nüüd selline küsimus, et, et noh, ma olen siin ka vahel vestelnud nendega, kes ütlevad ei ta ei pane mitte mingil juhul oma looma magama, et tal ei ole seda õigust. Aga, aga kui me nüüd vaatame, et see loom näiteks mingisugune 50 kilo kaaluv suur mingisugune suur koer kellel on näiteks ta keha halvatus, keda võib-olla see pererahvas isegi entusiastlikult lohistab iga päev õue ja tagasi et, et kas, kus nüüd on siis nüüd see selle inimese otsustusõiguse piir, sellepärast et kas see loom tahab niimoodi elada, sest kui ta oleks nüüd looduses, ütleme, et see ei oleks mitte nüüd mingisugune bernhardiin, vaid hunt, et siis selline looma karjast maha veab karjast maha, seal tuleb mõni teine loom, kes tähendab talle kiiresti käest ära või ta või ta lihtsalt siis noh, mingi paari päeva jooksul sureb, et teda nagu ei hoita kunstlikult elus ja tegelikult tema kannatused ei ole nii noh, nii suureks, kui nad on tegelikult selle inimese juures, kes tahab head tahab nagu öeldakse, säilita tema eluiga hinnaga. Aga, aga kas, kas see on hea sellele loomale, et seal on nagu noh, mina, headel inimestel on see tõesti jube raske ja ma ei saa ju neilegi öelda, et teeme nii või naa. Et noh, seal on ka mingi tõsise diagnoosi ja, ja ütleb, et kas ma peaks tanud magama panemas, vaatasin teie tunnetama kõige paremini. Et vaadake talle näkku, et kui ta tuleb teile veel vastu, ta on rõõmus, okei, tal on mingid omad väiksed hädad ei saa nii hästi püsti võib-olla või midagi. Aga kui teile tundub, et ta veel tunneb elust mingitest asjadest rõõmu, et las ta olla nii kaua ühel hetkel avastate, te vaatate väsinud näoga otsa ja siis on ja kodustada Tõuloomad on haigeks aretatud. Noh, eks mingil määral on jah, sellepärast et vot kui need kui need krantsid omal ajal, siis ise valisid omale partnereid, siis, eks ikkagi tegelikult ikka valiti nii-öelda kõige normaalsem. Noh, igat moodi Kes oli tugev, kes sai elus hakkama närvisüsteemis, selline rahulik, see püstidega närvihaiged ilmselt ei pääsenud löögile, eks ole. Nüüd inimene on aretanud neid osasid tõugusid väga välimust silmas pidades mingit ühte konkreetset asja. Ja seal on nüüd osades kohtades mindud küll hirmus metsast üldse. Ja ma olen kuulnud näiteks seda, et nüüd ju uute seaduste järgi ei tohi loomadel kõrvu lõigata ja saba, et mingil mingil mingitel koertel, kui tal tuleb nüüd see päris saba sinna taha, siis selg väsib ära ja ta ei suuda oma päris saba kanna. Mingi luul või. Seal ilmselt luul ja sellepärast et Norras ei tohi sabasid lõigata juba marmei, kümmekond aastat lihtsa ja norra ülikoolis tehti uurimus kõikidest koertest, kes tulid ülikooli mingite sabaprobleemidega. Ja tehti siis oli selline suur tabel munade. Kalasaba uurimuse pakkumused Ave et. Nendest nüüd, kes, kes siis tulid, selle probleemiga olid algselt need koerad, kellel on kunagi sabasid lõigatud, seal oli mingi paar koer. Nii et tegelikult ei ole nende sabadega juhtunud mitte midagi. Lihtsalt kui inimene on harjutanud sellise koeraga, kellele ta peab nagu kirurgiliselt vahele tule segama, et ta tema ilunormidele vastaks, et et nüüd on lihtsalt suur tugev ma ei tea seal mingi tobermann on lihtsalt lontu selle asemel, et ta võiks olla selline terava tipuliste kõrvadega tubli ründekoer või vähemalt välja näha selline. Ta on jälle muutunud iseloomult Eesti dobermanni niivõrd super headeks koerteks. No see on sellepärast, et neil on kõrvad lontis Ka veel, et on juba kümmekond aastat olnud dobermanni minu meelest. Mul on jube hästi aretatud oma iseloomuga, nad ei ole üldse närvilised, nendele tigedad, väga toredad koerad. Ja nüüd ma pean ütlema ühte asja, mis tegelikult meeldib see kikkis kõrvadega torn, Tower on võib-olla ainus koer, kelle puhul mulle tundub tõesti, et ta välimuses nagu natuke kaotanud. Aga kuna ma olen ise, ma ei ole kunagi ise ühtegi kõrva lõiganud, sest sel ajal, kui mina hakkasin praktiseerima, oli juba näha, sõbralikkus kaob ära. Ma mõtlesin, ma hakkasin tegelema. Et ülikooli ajal praktikal olles ma olen olnud kõrvallõikust juures, ma ei taha mitte mingi hinna eest veli kutsikale sellistesse ehkki narkoosiained on muutunud paremaks kõik seal. Tegelikult see on nii mõttetu operatsioon sellele vaesele koerakutsikale. Et ma elan üle selle harjul, nende lontkõrvaliste dobermanni tega nuhulat, kõrvaline bokser oli väga armas. Et ärme traumeeriv neid, neid noori ei ole mõtet. Kas see aastate jooksul te olete 15 aastat loomakliinikut juhtinud, umbes eks ju, kas Eestis koerte, kasside hea heaolu ja ütleme, tervis on nagu paremaks ka läinud inimesed? Inimeste elu on ka paremaks läinud, siin vahepeal olid need väga vaesed ajad ja ka selle põlvkonna koerad on nagu välja surnud vanadusse, et kas nüüd nüüd on nagu võetakse nagu kaalutletumalt koerad ja kassid ja siis on valmis inimesed neile neisse raha investeerima ja neid vaktsineerima ja, ja nad noh, et lemmikloom ongi tervemaks saanud ja ta nagu tugevam ja ja nii-öelda asjatuid koer ja kass on vähem inimestel. Ei tahaks küll õudsalt, tahaksin väga jaatavalt vastata, aga ilmselt ei, elu ei ole üldse nii lihtne, läheb keerulisemaks. Üks küsimus on võib-olla ka see, et ma 15 aastat tagasi oli nii palju lollim. Siis ma lihtsalt jäi mul nii palju haigusi diagnoosimata. Praegu lähevad haigused üha keerulisemaks juhtumeid. Väga muidugi, millest me oleme täiesti lahti saanud, on nakkushaigused. Et koerte katk, mis oli väga-väga lootusetu ja väga ebameeldiv asi, seda ma viimati olen näinud, ma arvan, kümmekond aastat tagasi et nakkushaiguste olukord on läinud paremaks. Aga noh, vot võib-olla ongi just see, et inimesed tõesti hoolivad oma loomadest, rohkem, tulevad varem arsti juurde haigusi, tundubki, et on ka rohkem rohkem, nii et, et see, see on küll nii, aga mis puutub nendesse loomade võtmisse, läbimõõt on siis selle koha pealt mulle tundub, et tegelikult on asi isegi natuke kehvemaks läinud. Sest ilmselt siis, kui olid nagu rasked olud ja muidki muresid, siis ei võetud neid loomi yldiselt nii kergekäeliselt. Nüüd kuulub sinna ilmselt sinna happy family pilti siis labrador, retriiver, näiteks kuldne retriiver või kes iganes ja mis iseenesest on hästi tore, et õudselt vahva on, kui lapsed kasvavad koos koeraga aga, aga koera võtmine on nii õudne aastat. Tegelikult see ei ole üldse mitte vastutus rahaline või kas ma jõuan talle süüa anda või need asjad või kasvukorterid on ruumi vaid see on see, et see looma jaoks peab olema aega. Looma peab olema aega ja kui seda aega ei ole, siis kõik muud kriteeriumid on täiesti tühi. Sealjuures mul on endal selline situatsioon, vana koer on 15 ja kuna me ei oska eradema koerata, siis vaikselt hakkan mõtlema, et kui ta ära kopter, uus koer võtta. Mulle tundub, et ma olen täiesti vastutustundetu inimene, et minusuguseid üldse koerad. Kui ma mõtlen, et kui palju ta tegelikult vajab tähelepanu ja, ja kui võtta natukenegi selline teenistuskoera moodi koer, siis sellega peaks ju elu lõpuni talle mingisugust tööd ja meelelahutust pakkuma. Ei saa võtta saksa lambakoera lihtsalt hoovi jooksma, haukuma. Et see viimane küsimus, mis ma mõtlesin, on, et kas loomapidamiskultuur ja tarkus on paranenud, siis, siis tegelikult ei saa seda öelda vä. Ta on nii ja nii, ta on osades asjades läinud väga palju paremaks asjades jään nagu täiesti toppama. Et, et just, ma arvan, selle niukse kasvatuse käitumise osa pealt on hästi palju, meil on hästi-hästi palju ruumi tegelikult kui vaatame kas või sedagi, et kui palju inimesi, kes rahulolematuid, kes ütlevad, et, et kui olete üldse, ei tohiks linnas koera pidada, noh, ega nad ju ka päris, ma ei saa öelda, et need on kõik nii peast põrunud ja kes asjadest aru, isad ju neil on ikkagi omal mingisugune põhjus, neil on mingisugune naabrist koera omanik, kes ei ole üldse vastutustundlik ja siis nad nagu laiendavad sellele kogu kogu koerapidajate seltskonnale. Et seal seal on nagu hästi palju ruumi, sest noh, mõtlen kasvõi kui Soomes ma mäletan juba siis, kui hakkasin käima 15 aastat tagasi ennast täiendamas, et seal ei ole kurje koeri. Koerakliinikus vastu seal ja ta noh, seal ei ole suukorv ei ole vaja panna, noh, meil on ka see asi on läinud muidugi paremaks, ma ei saa öelda midagi. Nagu ma ütlesin, bodoberman on selles mõttes nagu väga hea näide. Aga on ikkagi hulk koeri, kes on täiesti käsitlematu, Talmatusime, see ei ole koera, siis on selle omanikud. Ühiskonna negatiivne suhtumine, noh nagu kasvab sellega ja see kandub ka nendele korralikele koeraomanikele tegelikult kui vaatame, kes noh, et parkides on must ja niiviisi osati, jaluta täitsa omapead, osad koerad, eks ole, ikkagi vähem, vähem külge enne, see on küll, see on õige, nii, aga see pahane inimene, mis ta siis nüüd riidleb, seda omapead jalutavad koera pole mõtet riidleb ja seda vaesekesed, kes tegelikult on suhteliselt korralike, kellel koer rihma otsas, eks ole, need saavad ju selle selle pahameele kaela. Aga need, kes lasevad ukse lahti, lasevad välja, siis nad päris hulkuvaid koeri, ma arvan, on tõesti oluliselt vähemaks jäänud, need, kellel üldse peremeest ei ole. Aga vot siin on nagu see inetu, inetu koerapidamine, et laseme ta hommikul jalutama ja õhtul, kui tuleb tagasi, siis on tore, kui tule siis, mis seal ikka? Neid on ikka endiselt, ma arvan, päris palju. Ja need ei jõua loomakliinikusse ja need saavad kokku. Metsloomadega võib olla kah ja kannavad oma marutaudi, aga see ei olnud sellele vaese taxile ja tema omanikele suunatud, aga. See oli ilmselt niisuguste halbade asjaolude kokku saada. Ega midagi aitäh, Toomet tulemast jutusaatesse, nii et oli ajendatud sellest kurvast juhtumist seal Raplamaal Kui marutaudikoll meid nüüd siin taas kimbutab? Inimesed, olge siis hoolikamad. Minu koerapidaja süda tilgub verd lähenele pikemale jalutuskäigule valima. Tiina Toomet, aitäh tulemast saatesse.