Kõigile nendele, kes meie toimetuses üle 10 aasta töötanud oled ja jääd sa ikka Tommiks. Sest sinu valitsemisaeg oli siin üks tore aeg. Aga täna ma pean sinu poole pöörduma, kui professor ja Tallinna konservatooriumi keelpillikateedri juhataja poole, kes on jõudnud nagu kombeks öelda oma esimese tõsise juubelini Aga ma pean küll ütlema, et et siia majja tulles tunnen ma ennast alati koduselt. Ja küllap see on ka need head mälestused, mis on sellest siin töötamise ajal. 70 viiendat aastat, kui ma tulin teile peatoimetajaks, olin ma siin majas üsna kodus, kuna ma olin töötanud ka raadio sümfooniaorkestris ja seda juba 63.-st aastast. Nii et see maja ei ole mulle kunagi kunagi nagu võõras olnud ja, ja, ja niukse hea koduse tunde tekitab ta alati ükskõik, kas vanast või uuest majast sisse tulles. Mis esimesse juubel see puudutab, siis see Noh, ma arvan, et kõik need, kellel ees seisab ütlevad sulle ühte ja sama, et ega see nii suurt rõõmu ei valmista. Aga veel eriti tänapäevases situatsioonis on niisugused asjad pigem kurvad sündmused kui, kui rõõmsad sündmused. No ma loodan ainult seda, et vanajumal on õnnistanud mind selle kuupäevaga, mis seal nii keset suve. Et, et ma saan olla maapaos ja pääsen kerge ehmatusega. Mis ta siia meile toimetusse tulid, siis olid sa meil enne seda tuntud kui väga aktiivne interpreet. Nüüd nääpsu nime afizzi peal harva. No üldse ma peaks ütlema, et afisse näed harva ega ma ei ole nüüd jätnud pillimängimist ja ja ei ole ka oluliselt vähendanud. Või ei ole seda vähendatud minu kontsert vabariigis. Eks ma ennemgi põhiosa tööst oli väljaspool vabariiki. Aga noh, elu on niisugune, et kontserdid ja eriti kammermuusika on praegu on niisugune asi, mis mis ei ole, nagu öeldakse suure nõudlusega ja see muusika on üldiselt ju teadagi kallis muusika. Ja, ja kui tal ei ole suurt publikut tagasi istuda, praegu lihtsalt on, on raske noh, nagu öeldakse, viljeleda. Aga ma ikka püüan edasi. Mul on meeles see, kui ma alustasin, sinna on 30 aastat tagasi siis ütles. Ega siis ka asjad palju paremad ei olnud, aga, aga vähemalt kontserte tehti. Ja, ja siis noorele mehele ütles kogenud filharmoonia töötaja Kulno raided. Kuule poiss, teeme ikka edasi ja me oleme seda siiamaani temaga meelde tuletanud, kui, kui, kui oleme kohtunud, nii et ma loodan ka, et et, et igasugused vapustused tulevad ja lähevad, aga see on üks sedasorti muusika, mis jääb sinna ei ole midagi parata. No nii hästi soolokontsertidega, aga eriti veel triivoga. Ulatasid ju teie teed ida poole väga kaugele vist kuni Kaug-Ida ja Kamtšatka nii välja. Aga ka lääne pool oli siiski tolle aja kohta suhteliselt palju esinemisi. Nüüd vist idasuund on enam-vähem nagu ära unustatud, kuidas läänega on? No tähendab, kõigepealt ma peaks ütlema, et, et 20 aastat me pidasime selle Treiuga vastu. Nüüd me oleme üksteisele öelnud, et me kohtume üksteisel juubelitel. Aga. Tähendab, et lääne pool ei ole ju suletud kellelegi ees, aga aga meie eas nüüd alustada uut noh, ütleme Niukest tormijooksukontsertlavade pärast, see oleks natuke palju tahetud. Ja iga on juba ka selline, tähendab mina olen ju kõige noorem nendest oma sõpradest. Et, et meie kõigi huvid on nagu nagu läinud rohkem pedagoogilise töö peale. Ja, ja ma arvan, et see on õige. Sest et kogemusi on küllalt ja pedagoogiline eriti muusikas, eriti interpreetide kasvatamisel on selline, mis nõuab kogemust. Ma ei tea ühtegi 25 aastast head. Aga välja kujunenud pedagooge küll ühtegi mitte. Samal ajal võib ju tänapäeval öelda, et viieteistaastase väljakujunenud interpreet on küll. Mis puudutab ida poolt, mis ausalt öeldes vaatamata kõigele vaatamata sellele, et seda poolt sai paljukirutud. Ja need niuksed olud ei olnud ju üldsegi mitte lahedad. Ma mõtlen olustiku sele nende reiside juures. Kuid see oli vot siin on jälle väga hästi ütelnud kunagi Tõnu Kaljuste, et see oli niivõrd karm trenni. Et selle rasva peal võib veel kaua elada. Ja teiseks peab ütlema seda, et nende kontserdite hulgas oli väga häid kontserte, paiku oli väga head publikut ja no mida siis inimene veel võib tahta, kui ta selle asjaga tegeleb? Mälu iseloom on niisugune, see korjab häid mälestusi. Pill on tõsi see, et ma olen palju ja kõigi nendega vesteldes, kes on selle karmi trenni läbi teinud kuulnud seda ja olen ise mõelnud, et vot need mälestused peaks küll kirja panema. Jah, ja muidugi sa ei ole pannud. Loomulikult mitte loomulikult mitte, sest meie elukutsega inimeste seas kirja panemine on üks kõige raskemaid tegevusi. Kuule, aga sul on äkki niisuguseid tuttavaid, kes saaksid sul lindistada neid? Võib-olla raadio ongi see see koht ja see institutsioon, mis meid, kellel on võimalusi seda seda teha. Kuule, aga äkki hakkame tegema niisugust sarja lilli, mehe memuaarid, lega vahvas? Aga räägime siis natukene konservatooriumist ja meie keelpillimängu olevikust ja tulevikust, sest ma tean, et sinu elus praegu see sinu tööelus on peamine. Juba aastat kolm neli, ei tunne keelpillikateeder üliõpilastest puudust. Ja ma mõtlen, et see on üks üks mõlemaid näitajaid, mis meil üldse võib-olla. Sest kui on üliõpilasi, siis tuleb ka ministreid. Ja püramiidil on oma alus olemas. Ja siis võib ka lubada seda, et meie professionaalset muusikut lähevad vahepeal leiba teenima kuhugi ja nendel on olemas asendajad, kes, kes nende kohad üle võtavad ka meie esindusorkestrites ja teatris ja seal, kus, kus seda eriala vaja on. Ja teiseks peab ütlema seda, et, Nendele iseloomu, visadust ja professionaalset meisterlikkust ennast läbi lüüa siin elus neid tudengeid on, kes oleks selle selles võitluses võimelised võitjana välja tulema. Ja päris kõrgel tasemel. Praegu ju enam kõrgkool ei suuna inimest tööle. Kas pillimehel on praegu kerge leida endale töökoht, millega on võimalik ennast jaga oma peret ära elatada? No esialgu veel suuri probleeme ei ole kuid On küll probleeme, kas need kohad, mis meil veel vakantsed on ja kus veel oodatakse mängijaid, kas need on nende mängijatele vastavad kohad? Vaat selles tekib juba probleeme, aga see on elu ja see on eluvõitlus. Tuleb ennast maksma panna ja läbi lüüa. Ja on üks suur. Valdkond. Kus meil on veel vakantsi, jätkub veel tükiks ajaks. Ja laste muusikakool praegu kaasa arvatud muusikakeskkool, kaasa arvatud konservatoorium. Vaat siin on üks, üks ma, mis, mis vajab kõrgharidusega spetsialistidega täitmist. Nüüd seoses ainesüsteemile üleminekuga ja niinimetatud spetsialiseerumisega hakkame veega välja laskma pedagooge, kelle kvalifikatsioon on ja ainult on pedagoog, kes peab olema kursis kõigi metoodikat, ega ka igasuguste alternatiivsete ja, ja, ja erinevate õpetamismetoodikat ega alates. Kui just mitte rinnalastest, siis, siis alates päris modilastest kuni kuni kõrgkooli kuni andragoogika-ni välja. Vot selliseid pedagoogi ma tahaks küll nüüd hakata tõsiselt ette valmistamas. Siin mehi ei tule välja oma jõududega, siin on meil väga vajalik abi ja mitte humanitaarabi, vaid vaid tõsine kvalifitseeritud abi abi pedagoogidel ja väljastpoolt vabariiki. Ja me peame kiiresti kasutama ära seda tipppedagoogide huvi meie vastu, kes on nõus tulema meile siia lendamas, seminare, kursusi. Ja, ja kes näevad nüüd seda Niukest tühermaad ja oma oskuste realiseerimise võimalust meil siin neid on juba mitmed käinud ja, ja tulevat veel ja need, need kontaktid laienevad kõigi silmis, ma olen näinud Niukest tegutsemisiha ja tegutsemisrõõmu ja muide suurt avastamisrõõmu, et on olemas nii pisikene maa, kellel on oma kultuur ja oma näoga oma näoga kultuur, see on ikkagi noh, ütleme ausalt välja, paljud nendest on tulnud nagu misjonärid Aafrikasse. Aga nad on, on avastanud, et siin on täiesti oma näoga kultuur olemas täiesti arvestataval tasemel professionaalne tase olemas. Ja, ja see avastus on nendeni nihukeseks motiiviks, stiimuliks et esimesel kutsel tuleme kohe tagasi. Ei küsi mingisugust honorari. On seda võimalust praeguse vaat meie avatuse juures kõige paremaks, palju paremaks ja paljud tulusamaks, kui seda võimalust. Et meil on võimalus saata inimesi väljapoole. Sest et välja minnes on ei see oht Et inimene unustab oma kodu aga siin ja selles kultuurikontekstis üles kasvanud inimene ei unusta seda Iraagi ja vaatamata sellele, kes teda õpetab. Ta on ikkagi selles, selles mahlas kasvab, kus, kus me ise oleme ja see on üks üks olulisemaid asju. Ja seda tuleb meil kõige tõsisemalt tegeleda sellega, et säilitada see, see meie omapära ja meie, meie rahvuskultuur. Kas tung välja õppima minna, meie tudengitel suur, praegu? Täiesti loomulikult täiesti loomulikult, aga aga võimalusi ei ole küll nüüd nii palju, kui kui soovijaid on, sest see on ikkagi üks väga kallis lõbu. Ja elatakse seal ka ikkagi väga tagasihoidlikult. Aga üldiselt õpitakse hästi ja innuga. Tähendab, Meil on oma seos olemas, mida tagasihoidlikumad on elu, võimalused, seda rohkem inimene teeb tööd, seda tean ma omast käest, ega minugi võimalused omal ajal Moskvas õppides ei, ei olnud mitte midagi hiilgavat. Tuli noh, tänapäeval muidugi naeruväärse 100 rublaga kuus, kuus ära elada ja, ja aga selle eest, vot see, see Töötahe tõusis proportsionaalselt ja kultuuri niisugune endasse imemine ja, ja selle ümbruse endasse haaramine ja see, see oli ikkagi palju suurem, kui ta oli siin siin kodus. Nii et ma ei kahtle selles, et need, kellel on võimalus praegu väljas õppida nüüd ikka omandavad väga palju. Jah, aga nüüd sinul, kui Moskvas oma haridust täiendada saanud inimesel? Ma arvan, et on siiski võimalus ka kaasa rääkida selle juures, et et asi ei ole olnud nii hull, nagu meil kiputakse praegu sageli rääkima, et kõik need 50 aastat on umbes nii nagu kõik oleks ainult vangis istunud ja silmad ja kõrvad kinni topitud. Peab ütlema seda, et siiamaani on kõige kõrgemini kodeeritud Moskva kool keelpillimängus. Ükskõik milline Läänemeister, küsides, kus sa oled õppinud ja sa ütled, sa oled Moskvas õppinud? See on, see on firma, see on firmamärk, see on kõrgelt kodeeritud ja sinna kiputakse siiamaani juhatama Tallinna konservatooriumi Kerbli kateeder on, on selles mõttes õnnelikus seisus. Et seal on eranditult kõik. Kas õppinud Moskva konservatooriumis või lõpetanud assistent uuri Moskvas. Tähendab, see koolon on, on meil olemas ja, ja ja sidemed ei ole selle majaga kadunud. No eriti head sidemed on, meil on professor Beuroodnega, kes nüüd küll on Helsingi Sibeliuse akadeemia professor aga ka ja aga ka ka ühegi teisega ei ole kadunud sidemed. Kõige suurem marurahvuslane ei saa öelda seda, et et Moskva keelpillikool või pianistide kool oleks midagi halba teinud eesti eesti kultuurile. Tuleb ikkagi tunnistada seda, et et see väärtuslik, mis meil on, on pärit sealt. Ja loomulikult ei ütle seda ükski muusik. Ja, ja ka Peterburi koolkonnast peale on eesti kultuur ikkagi ja Eesti muusikakultuur väga tihedalt seotud vene muusikakultuuriga. Ja, ja seda ei tule meil küll kuskil häbeneda ega, ega kahetseda. Need külalisõppejõud, kes nüüd siin käivad, kui nad kõik on nõus tagasi tulema, järelikult on nad rahul meie tudengite tasemega ja ja neid, neid köidab see töö nad näevad, et sellel on mõtet ja perspektiivis Ja no tudengite tasemega ei tohi kunagi rahul olla ja ei ole ka selleks põhjust ja kartusi on tähendab ka perspektiivis me võime ka pessimistlikumad seda juttu ajada. Ma näen ohtu selles, et meie väike riik, minnes turumajandusse Läheb kultuuriga turumajandusse. Võib kultuurile väga valusalt anda tagasilöögi. Ja ma ei taha maalida mingeid hirmu ja õuduse pilte. Kuid. Kuid me peame selleks olema valmis ja selle vastu võitlema. Et need inimesed, kes praegu lõpetavad, et nad saaksid omale töökohad, et nad oleksid võimelised elama sellest sellest sellest tasust, mida nad oma töökohal saavad, et meil ei kaoks ära sellised Rahvustunnused nagu rahvusooper rahvussümfooniaorkester et, et meil ei kaoks ära rahvuslik kammermuusika, sellepärast olen ma kõige rohkem mures. Sest see on elitaarne muusika, mille tarbijaskond on väike, mille tarbijaskond on intelligentne. Aga intelligent ei ole kunagi hiilanud suure rahakotiga. Ja, ja mille järjepidevuse kadumine maksab kätte ja maksab kaua kätte. Sellest ei sõltu mitte ainult muusikakultuur, sellest sõltub üldse kui rahvuse intelligentsi tase Ja arvestatel tase, kas meiega hakatakse arvestama kui võrdse partneriga või mitte? Tuhandeid näiteid võib selle kohta tuua. Aga, aga ma arvan, et see jutt on kõik ära tüüdanud ja praegu ei ole juttude aeg. Praegu on tegutsemise aeg. Eluaeg ei saa ju entusiasmist elada, mingi tagatis peab ka inimesel olema, kui ta oma elu seada tahab. No täiesti selge, aga. Vanasti kõik need entusiastlikud koolmeistrid, eks ole, kes jalgsi käisid, proovis ja kõik nendel oli siis vähemalt see koolitalu, mis nendele elamise tagas. Ja võib-olla tunnen ühte meest, kes kes praegu ehitab info talu. No miks ei võiks siis olla ka kvarteti talu? Tähtis. Ja, ja, ja siin ei ole, tähendab fant ka seal ei tohiks siin olla piire. Kin selge on see, et sellist dotatsioonide süsteemi nagu, nagu oli nõukogude korra ajal, ei tule ja ei ole vajagi, aga me peame õppima elama ja ennast elatavad. Vot teises süsteemis ja, ja siin siin peab olema pea lahti ja, ja silmad ja kõrvad kõrvad lahti ja õppima sõda. Ei ole vaja kaugele minna õppima ja meie väike praegu lamas Soome vabariik on selleks üks paremaid näiteid, kuidas skulptuuri finantseeritakse, kuidas kultuur otsib omale finantse ja ja, ja kuidas ta kogu aeg sipelgas võlgades, aga võlgades elamine ongi kõige õigem elu ja see on perspektiivne elu. See on, et ette elamine. Jaa, jaa. Vot nii, nii tulebki kultuuri finantseerida ja, ja see, need tagajärjed on ju näha, mis toimub Soomes kus, kus igas igas alevikus sümfooniaorkester ja, ja igas külas toimub. Kesakursused, suvekursused ja kammermuusikakursused ja kus maailmanimed tulevad kokku. On sul endal ka midagi sellel suvel niisugust ees või, või on kodusuid? See on üks esimesi kodo, suvesid mulla. Ja mul on siin tegemist ja emal on veel üks asi ees. Mul on esimesed suvekursused Eestis ess augustis ootan praegusel hetkel põnevusega, kas kukuvad läbi, ei kuku ja kui nad kukuvad, siis esimene vasikas aia taha läheb. Küllap siis järgmised oleme targemad ja oskame paremini teha ja. Meil on kutsutud sinna Soomest üks selline meister nagu Pillermi Bayer või kes on spetsialiseerunud ütleme niimoodi 10 kuni 15 aastaste tegema sümfooniaorkestrit. Oi, ma olen muide ühes niukses orkestris mänginud Brahmsi teist sümfooniat, kus Kakso poed olid üks 10 teine 11 aastane tüdruk. Jaa, jaa, klarnetit mängisid lapsed ja ja see oli minu jaoks suur nauding. No meil on nad küll natukene vanemad, need, kes praegu kogunevad ja noh, ütleme keskastme keskastme tasemel mängijad. Kes meile tulevad, välismaalt, ei tea, praegu mul ei ole selle kohta üle vaadata, ka sealt tulijaid on, seda ma tean juba kus kursuslased kursused vad Tahkurannas. Ja, ja nende noh, niukseks, vaimseks isaks on Ilmar Tõnisson ja müts maha tema ees. Kes ta suudab nii palju ette võtta. Ma tean näiteks Soomes kohta, kus tehti esimesed Soome suvekursused noolu lähel liminga, olen ise seal kaks korda olnud õppejõuks. Nüüd on need Soome kõige suuremat kursused, aga esimesed kukkusid läbi. Ja Ilmar Tõnisson oli praegu limingas õppimas, kuidas seda asja teha. Nii et ma usun, et siinse see järjepidevus hakkab, hakkab minema edasi ja ülemi Bayer või on ka suur liminga fanaatik ja, ja äärmiselt sümpaatne inimene, nii et ma usun, et need, kes tänavu aasta tulevad nende kahed Ma tahaks rohkem midagi teha, kui sellest tegemisest rääkida. Ja mõtlen, et praegu ootab ees üks ilus kuu kus ma saan midagi teha, midagi niisugust teha, millest ma näen, et ma teen seda oma käega ja sellest tõuseb tulu. Lasen olla Hiiumaal. Mul on seal üks on, mille kallal ma saan natukene nikerdada. Ja kui ma just ei suuda jätta kaasa võtmata seda pilli, mis meil on siis see on ka üks väga suur nauding seal metsa sees mängida pilli. Ilma ühegi kuulajata kuulajaks võib-olla valeks kord naabrinaine tuli ja ütles, et kuule, mängi veel, see oli nii ilus. Küsisin ta käest, kas ta ikka oli nii väga ilus. Kuule, ega ma ei kuulnud, mis sa mängisid, aga ma kuulsin, et sa mängisid ja talle meeldis. Ma küsisin sellepärast, et ma hääletasin snikesena ja ma mõtlesin, kas see võib tõsi olla, et talle see meeldib, mida, mida sa mängid. Aga, aga see on, see on mingisugune lähiperspektiiv. Loodan, et mu pere nii poeg kui abikaasa ja, ja on terved ja et nad saavad ka puhata ja ja see on see, mis ma praegu ootan ja millega ma tahaks tegeleda. No mis ma siis muud sulle oskan soovida, kui, et ilusat puhkust tervele perele sulle endale ja mängis isikaga mängi või pühapäeva hommikuti, nii nagu vanasti taluperemehed, kui seal muul ajal aega ei ole. Küllap ikka tuleb mängida, sest et uued kavadavatavad ja ega neid ilma mängimata.