Paneme Soomemaal lahti, see kolme hüppetorniga linnake Lõuna-Soomes on tuntud eelkõige maailma spordisõpradele ent lahti on Soomes ka kultuurilinn. Soome kaasaegse kultuurilinn veel sajandivahetusel Faid väike kauplemiskeskus. On ta tänaseks kasvanud üle 100000 elanikuga linnaks. Käimas selle paiga peatselt tulevikuga arhitekt Saarinen, kes lahti linnaks saamisel projekteeris siia ühe mäe otsa linnavalitsushoone, millele omal ajal pandi pahaks liigset toretsemist. Nüüd on see kahtlemata suurim arhitektuuriline vaatamisväärsus. Vaatamisväärne on lahti uus kirik. Ainult et selle rajamiseks lammutati maha täiesti korras ja kasutusel väike puust jumalakoda. Sellest juhtumist räägitakse praegu juba kahetsewaldoonil. Omaaegses uue ihalusest on mõttetult hävitatud püha paik eelmistele põlvkondadele ülimalt tähenduslik olid nüüd, aasta lõpus aga avab uksed lahti uus linnaraamatukogu. See on kultuurisündmus, mis puudutab ka meid. Nimelt on olemas lahti raamatukogus hea ülevaade eestikeelsest kirjandusest. Seda ka paljuski just tänu meie tänase saate esinejale Aino gaasinenile. Nimelt on Soome estofiil ja tõlkija Aino gaasinen töötanud siin lahti raamatukogus aastakümneid ning sel ajal oma vaiksel moel oma harrastust ja oma armastust ka siia pinda istutanud. Praegu oleme aga Ainoga, lasin eni kodus lahti linna servas. Kahe toa seinad on siin kaetud eesti ja soomekeelsete raamatu selgadega. Ja ma ei teagi öelda, kumbaid on siin rohkem kas soome või eestikeelseid raamatuid. Paistab, et rohkem on eestikeelseid siiski siin Soome kodus eesti ja soome keele kokkupuutes, kus meie hõimude meel veel üsna üks oli, tunnen, tänase saate pealkirjaks sobib Eesti-Soome silla alla. Ma olen küll igasuguse keele moonutuse ja segakeelsuse vastalisi, ent siin märki, kui see silla alla just seda ühtsust meie keelte kõla, ürgset heli jaga janu ning püüdu meie kultuurides üksteiselt ilu ja tarkust õppida. Ka Aino kaaslane on ise on kakskeelne. Et meie juturingis oli nii eestlasi kui soomlasi, siis kõneles 88 aastane tõlkija vastavalt selles keeles, kellele ta kõneledes otsavad. Et see kohati eesti kirjakeelele vähemalt sama arusaadav on. Kui näiteks võru keel, siis ei tarvitsema ju kõike juttu sõna-sõnalt tõlkida. Algab muidugi eesti keele õppimisest. Töökeeeffige arvestamise harrastamiseks sündis just selle leni veeesselise eesti keele tunniga taandes Raadios, Toome Raadios eesti keele tunde ja mina juhtusin kuulama esimest tundi ja ma ütlesin need ja tundsin kohe, et seda, keda tahaksin ära õppida, selle keele ma tahaks ära Okt. Ja siis ma hakkasin, ostsin omale see get lauregietuse getoneni eesti keele õperaamat. Oppikirja, ma, mul on meeles nii, nagu oleks siis juba hirmunud seen vestelise eesti soome sõnaraamat ja sellega ma siis veeres seda noored hinged läbi ja sellest saaks, muud ei ole. Teie olete nüüd 30.-test aastatest peale harrastanud ja tõlkinud eesti keelest. Aga kus te olete teie pärit ja kes olid teie vanemad? Menu? Minu ema sündis Põhja-Karjalas mõlemad reosta põhjast ära, mõlemad vanemad, nii niin ise kun, äädki liberisse oli ise ja toos järevelda. Ema Edi. Ja teie lapsepõlvemaad laperanda laperandas sündinud ja seal. Aino gaasinan on sündinud lappen rannas elas seal aastani 1927 siis asus elama viiburisse ning läks tööle Viiburi linna raamatukokku. Seal ta töötas kuni sõjani, siis algasid pagulasaastad. Kui tuli rahu, tuli Aino kaasnen lahtisse, töötas siingi linnaraamatukogus pensionieani välja. Kas te olete ka hiljem viibulist käinud? Üks ei olek, käänd, süven saalis side. Korresse Kunnas, teo Mideleja, korja, Süda ei kannataks seda reisi. Mul on sealt väga head mälestused. Tuttavad, kes seal nüüd käinud on, räägivad, et see on tõesti halvas seisus. Aga ometi, on teil Karjalaga side alles? Ikka on, küll, on küll. Talle. Kui nõukogude väed vallutasid Viiburi, tuli lahti linna 7000 karjalast ja see lahti karjalaskond käib ka praegu omavahel läbi. Need tõlked, mis te olete eesti keeles teinud, on avaldatud ka karjalajaga, on küll selle selle ilmumist Karjala niminen päevalehti ja see oli mu kõige vanem Riikkoliide. Sellepärast, et ma elasin veeburs tookord ja karja oli veebruari veebruari ajaleht. Ta ilmus Sonda eliide. Mina sessil Carlose pakkuse võtsid kohe-kohe avaldad, sellepärast ainult et see oli kodul see, see tookordse kodulina tähtsam leht. Tõlkimine on ainugaasinenile ainult pühapäevane harrastus harrastustöö kõrvalt raamatukogus, kus ta 10 viimast aastat töötas osakonna juhatajana. Soome keel on suur ja rikas, mis andis teile eesti kirjandus juurde ütlema, kui Euroopa kirjanduse taustal soome kirjandusele veel ja miks te siis tõlkima hakkasite? Puhtast huvist? Uudmäe ei oska öelda. Ja minul oli, oli, minul oli toda. Seal on minu ensüvene eestile öös kehti häälingu olemas, kooligaks Kaksotasid. Esimene eestlasest sõber oli Aino gaasineni Linda ploompuu, kellega ta tutvus 1924. aastal raamatukoguhoidjate kursustel. Tol ajal raamatukogunduse eraldi koolis õppida ei saanud. Ja siis 30. luul lähtuv tärkavusluga musta. 1900 kolmekümnendatel aastatel tegi ainuke asi on esimese Eesti reisi ja sadamas Eestimaa pinnale astudes oli tal tunne, nagu oleks ta saabunud koju. Siis algasid Eesti reisid. Ta tegi neid sageli, ehkki mitte igal aastal kokku tuli neid umbes 25. Ainugaasise tõlgetest torkab kõigepealt silma Anton Hansen Tammsaare looming. Siin on ta alustuseks ilmutanud peenelt viimistletud sõnastuses novelle ja minia tuure ning ka põrgupõhja uue vanapagana. Järgmisena on tõlgitud autoriks Friedebert Tuglas. Oskar Lutsu huumor kõlab soome keeles sama hästi kui eesti keeleski ja on sama mõistetav. Eriline kiindumus on ainuke gaasinenil aga eesti naiste luulesse ja 60.-te aastate noormeeste proosasse. Aga need tõlked on märgata, et te olete väga kursis olnud peale selle, et Tammsaare, mis on klassika. Tammsaare oli esimene eestikeelne endimine, eestikeelne kirja, minge mina uue suurega vaevala oli, uuri Tammsaare meerides. Armastas Tammsaare vastu sündis kohe eesti keele õppimise alguses ja see on püsinud siiani. Siis Oskar Lutsu meie humoristi ja vestekirjaniku lõbusus on ka teie sulest. Pidanud üldse oma tõlkeid enne sahtlitest otsima. Kõik ei ole praegu enam meeles. Kumb oli raskem tõlkida, kas Tammsaare või Tuglase loomingu? Teie tõlkija töö kõige huvitavamad aastat võib-olla on just kuuekümnendad, sellepärast et kõik uued eesti raamatud, kõik, mis olid laineharjal, millest räägiti tee tõlkisitega soome keelde. Rannas oli Vonna 40. viisilvestunud Marta Sillaotsa Romendava pikkune gene elanikest. Eraldi tõlkeraamatuid pole kuigi palju, ütleb ta neli, viis. Aga enamik tõlkeid on ilmunud ajakirjanduses. Esimene raamat oli Marta sillaotsa romaan Rolaan, mis ilmus aastal 1945. Siis tuli pikem vaheaeg. Sellel on niisugused pommid, uksed, moslemi, teeme kiire. Ody kirjutas kolme, käsid kirdukseni. Gellari Soera päev. Marta Sillaotsa raamatu tõlkimisest räägib Aino gaasinen, et alustas seda sõja ajal viiburis. Sellest ajast mäletab ta, kuidas elades maja viimasel korrusel jooksis pommitushäiresireeni kuuldes keldrisse, võttis kaasa kirjutusmasina ja käsikirja. Need olid alati kaasas. Ennustuks Lasva külateed. Aga põrgupõhja uus vanapagan, see on Eestis üks raskemaid raamatuid ja. Kõige armsamaks tõlketööks arvab Aino gaasinen põrgupõhja uue vanapagana. Põrgupõhja uue vanapagana kohta aga ütleb aeg ise, kuidas see on õnnestunud. Raamatukauplustest on ainuke aseni kõik tõlkeid kiiresti otsa lõppenud. See on soome kultuuris aines kindel, võib-olla ka kõige kindlam märk ja hinnang ühele või teisele väljaandele. 40.-te õnne, neljaga. Kõnkila möödul, lopone armaan 40 küünalt on müügilt lõppenud ja Soomest defitsiit. Aga üks asi tundub, veel, jääb silma see, et kui Soomes maksab tellimus see, mida tahetakse, mida kirjastused ootavad, siis teie olete tõlkinud oma südame järgi. Neid raamatuid ei ole ju oodatud kirjastuselt, nüüd alles hakatakse huvi tundma. Riikli kult ei olnud, nii toode ei näe, et mille järgi teeneid valisite endale tõlkida. Oma meeldivuse järg, mitte kuidagi mitte muuda jõud, ameenuti ilmastunud, teeks teie teete saaga? Millisest raamatust ise tõlkimisel olete kõige rohkem rõõmu tundnud? Tamsar muidugi, ornan pere uus, juba saali minule minustani. Mõjussani Haustaja lõhesse. Tammsaare põrgupõhja uus vanapagan. See oli suurepärane. Aga millega soome kirjandusest saaks võrrelda põrgupõhja uut vanapaganat? Ajastasime, loeks midagi. Kaassaak. Meesklisel kabelin. Samuti kaugveri 40 küünalt oli väga hea raamat. Selle viimase tõlkimisest räägib ainult gaasinen, et ta oli just parasjagu Eestis ja tutvus ka Raimond kaugeriga. Ta käis Raymond kaugeril külas, Raymond Kauber kinkis talle ühe raamatu, mis oli just ilmunud. See oligi 40 küünalt. Oli isegi ja öelnud, et see sobiks tõlkida. Nii see saigi tõlgitud. Praegu on Soomes käsil Aino kaasneni eesti keelest tõlgitud novellide valimikku väljaandmine. See on klassikaline valik. Nii võib ju nimetada meie kirjandusteoseid, mis meile endile kiigi halligi olulised. Selle kogu päris sümboolselt esimene autor on ju Anton Hansen Tammsaare. Ja naistest on ainukene praegu seal yli proomet oma lamava tiigriga sondil sellises napis soome keeles, sest nii nagu lilli Prometilgi on see lausestatud. Kui palju on teil üldse kokkupuuteid olnud eesti kirjanikega isiklikult? Seal juba siis lell Promete ja Cross L Ellen Niidu juhtumisi. Muidugi koos krossiga Minni nurme, Kaukver, Enso luga olen kokku saanud. Ta on neid vist rohkem, Jaak, kui vaadata siin teie raamaturiiuleid kahes toas, siis ma ütleksin, et siin on eesti kirjandust isegi rohkem kui soome kirjandust. Jaan Daci mulle isegi vaate. Ühel päeval vaatasin, et kõik. Ja siis need pagulaskirjanikud need ei mahtunud, tänasin Rootsis Lõmbo seadis toas. Kuulge, ei ole arvestanud. Ja nii on, et kui palju neid on, aga silma vähe on rohkem teie jaoks võib-olla polegi piiri Eesti ja Soome kirja näljaõe. Suuremat beer higi, mina need raamatukogus duaalne toonia tuuakse aga suured. Raamaturiiulil on aga Aino gaasinenil mitukümmend mappi, eks kriibristega ehk Liiris Matu märk. Ja kui raamatud on ta kogus põhiliselt eesti ja soomekeelsed, siis eks liibrised on maailma paljudest erinevatest paikadest. Ainukaasanil kogubeks liibliseid juba 50 aastat. Ma tunne selle Evodokkade isiklikult ja Paulsen ütleb, teeks mulle, ta tegi mõne neli ja mulle ei meeldinud need need alasti naised. Neli ja ja siis üks üks oli ainult üks langus sümboliks. Tammsaare selle hor ornambere. Kõik hakkasid tehtud, esimesed eks libiseda kujutavad raamatuhunnikut, mida peab lattidega üleval hoida, sellepärast ühinesime jeeni pieni ehmine suuresse, kirju ja maailmas, siis oli see idee kuidagi ja tal on väga raske neid üleval hoida. Ja siin on see Okase Se, Hornbere ja põrgupõhja uue vanapagana ainetel tehtud Evald Okase eks liibris, mis on pühendatud nüüd ainugaasisele, on väga. Mina näen siin, see kujutab karu tapmist all on need vaimude näod, kes selle raamatulehtedelt ja ka selle taga olemas on, et pank pole meeles. Eestlased poolt tehtud, järgmine, eks Libris kujutab eesti rahvariietes meest ja naist Aino gaasisele ja avatud raamatul on kiri. Ahnus, tunne, kust ees tehingu keedi? See on niisugune vana laul, siin on metsa kui Karjala. Kui kõik meie lähedased kultuurid, kas isuri ja vadja ega on tegemist olnud? Ei, ei ole sinu jaoks üks norralane teinud selle Utuse oli ta nimi ja aseks näitab Aino gaasinen, eks liibist, mis on sinimustvalgetes toonides sugupuu puu sees on nii Soome kui Eesti vappideks liibris peal ja Aino gaasinunal muidugi puu all veel raamatud, nii lahti kui kinni. Milline teile kõige rohkem endale meeldib eksleibistest? Ei, õieti see esimene see esimene on siiski nagu le lähedasemaks jäänud ahaa, see Ekspressis, kus väike naine hoiab üleval suurt raamatutarkuste hunnikut või ka võib öelda, siis puhul milline on suhe üldse teil kunstnikega aga eesti kunstnikega, sest kirjandus ja kunst on ikka meil ka väga seotud olnud. Saidi esimesed suured kunstiteosed alguses raamatu illustreerimiseks okas meeldib ja okas on see Ainult ainult muusika. Esinduslikult siis maalikunstnik, keda ma ei tunne, mis ajaste koguteks leibliseid, kuidas see huvi tekkima hakkasin koguma kolmekümneaastase alguse siis ka 20 kogud on aastavahetusel minule see esimene, esimene eks Lifiliste raamat, see, see joob, oli üks aimsem suurem raadia, kui tuli see jää jalust ära minna. On mul on meeles, et ma üritasin, püüdsin köigil jõuga saada seda matkalaugu mahtuma eelnza seisva matka laugumbele Estonia Unemen, Emenudki matka see hävib. Ja see ole solis nüüd nii. Nii suur suur arvule. Nii et kõige vanem ja väärtuslikum iirise kogu jäi ainugaasinelil viiburisse sest ta lihtsalt ei mahtunud matkakoti ära. Hiljem kuulis ainugaasinen, et tema majja just tema kodusse oli aga kukkunud pomm. Ja mitu eksi Bristil praegu on, kui suurde kogu all maja kunagi kunagi arvestanud veel seni ei tea. Pea 1000 korda tuleks kord teha, võib-olla üle 1000 kindlasti on, aga, aga, aga nüüd ma olen piirdunud viimastel aastatel ainult Soome ja Eesti Exley meestega. Ainult neil kaks molegi käib liiga raskelt maantee. Mulle pole jõudu neid enam korda seada ega kogudusi mäleta, kellele ma kinkisin need ära. Aga nüüd laenud Soome eest. Eesti Ekspress meeldivad sama palju koos oma omad, need sama lähedased. Nii nagu ise rahvaskioon. Rehteraavka Enn Emma, ilma mingisugust tundellisust, aga see on süda. Aga Eesti lipp akna peal ei ole vist halbadest aegadest joon nüüd ikka uue aja märk, see on nüüd. No võib-olla jäi üks sinna, aga nüüd mõni aasta tagasi tagasi ma ei mäleta, kas viimasel eesti söödu, kas ma siis sain selle ja Tanysi, siinse saabuja, minu surmadeni siis keegi, see, keegi selle selle väärtust ei osta, osta hennat? Ma arvan, et juba osatakse ka, sest te olete olnud nii üksinda oma harrastuses. Olen küll. Ei ma peale siis eesti sõprade, aga see soomlase ja kedagi ma ei tea, kas ma kasvõi esiisades on mõni Eestis elada väärt või on päris eestlane. Aga kohe, kui ma esimese Eesti matka tegin ja astusin Eestimaa pinnal. Mul oli kummaline tunne, et ma olen koduma. Ma ei oska seletada, et nii seol Teie olete ka üks neid haruldasi hingi, kes on näinud Eestit erinevatel aegadel ja erinevate kordade ajal liik EKP ise iseseisvuse ajal käisin konkurda, tuli see muutus mina, see oli siis 40 kui need venelased tulid. Ja ma olin tookord ka. Ja see oli kole. Mul oli vertlus kohti muidugi mäe aktsiaselts mis vahel oli iseseisva Eesti ja see meedet kutse ehk eeskätt okupeeritud täiesti kohe. Täieliku ise, mida mööda käsov Nii me lahkusime tõlkija Aino gaasinini kodust ja tõime praegu teieni kilde tema mõtetest ja andsime kuuldadi teile tema häält mis kuulub meie eesti kultuurilukku.