Kirikuelu tere õhtust, head kuulajad. Kirikuringkonnas on lisaks peapiiskopi valimistele teiseks kuumaks teemaks vaimulike eetikakoodeks. Üks tekst liikumas Rinkrijana vaimulike hulgas ja jõudnud ka ajakirjanike kätte. Hiljuti avaldas Postimehes mõned väljavõtted esialgsest eetikakoodeksi tekstist ja see tõi kaasa väga vastakaid arvamusi. Väidetavalt peab osa vaimulikest seda ringlevad eetikakoodeksi teksti lausa solvavaks. Kirjas on reeglid alates hügieenist, lõpetades nõudega, et vaimulik ei tohi elada vabaabielus. Piiskopliku nõukogu arutleb vaimulike eetikakoodeksi üle taas eeloleval teisipäeval. Aga täna käsitleb teemat saatejuht Meelis Süld. Seekordses saates räägime vaimulike eetikakoodeksist tekstist, mis on koostamisel ja külalisteks on narkotuhkru Eesti Evangeelse luterliku kiriku avalike suhete spetsialist ja Triin Käpp kes ka luteri kiriku vaimulik Tartu Ülikooli Jaani koguduses õpetajaks. Ja ta on ka Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht. Tervist, Teele tere. Tere. Kas vaimulikud vajavad eetikakoodeksit? Suunama võistlesid, ringleb, see on hea küsimus, et olles näinud mitmeeetikakoodeksi koostamise pealt, siis ma arvan, et eetikakoodeksi koostamine ei tule kahjuks mitte kellelegi, et me ju võime kõik väited vaimulikele onni omad kristlikud tartlased olemas, aga teame väga hästi, et ka kristlikud väärtused on väga mitmeti tõlgendatavad, nii et usun, et kindlasti tuleks seda koostada. Ja siis küllap koostamise käigus selgub, kas on vaja või ei ole. Ei, mina lähtuksin ka organisatsiooni kultuurist, et kuna kirik on nii tugev ja nii suur organisatsioon, siis on alati hea, kui teatud väärtused ja teatud piirid omavahel kokku lepitakse ja eks siis selles samas dialoogist sünnibki seesama tõde, et mida me tahame kinni hoida ja, ja, ja mismoodi edasi minna ning mis on lubatud ja mis on võib-olla halvaks pandud või, või mis? Harilik vaimulik on olemas ka selline tekst, selline tõotus nagu ametivanne. Et kui palju on sellega juba reguleeritud see, mida vaimulik peaks tegema, mida ta lubab teha ja millest hoiduda või, või on see tekst siiski ebapiisav? Vaimuliku ametivanne nüüd on seotud natuke teise nurga alt, et see on vaimulikuks olemisega ja see on seotud just see, et, et sa sellesse konkreetsesse kirikusse siis asud vaimulik, kuna tööle, et sa annad oma nii-öelda vande piiskop b, kes siin Toordineerib ja nende assistentide ees, et kui tervikliku kiriku ees ja oma oma kolleegide juuresolekul, et sa hoiad sellest kinni ja tõepoolest ei reguleeri nüüd niiviisi, nagu eetikakoodeksid või väärtuskoodeksid peaksid reguleerima, et siin ei ole, seostu otsesest just seda, et millised käitumismallid on, on, on heaks kiidetud ja sobivat, milline on näiteks sisesuhtluskord, milliseid väärtusi otseselt Välja proovitakse kuvada, et millest me kinni hoiame ja, ja niisuguseid asju seal loomulikult ei ole, et ta on väga üldine abstraktne, sest et ta on väga palju aastaid juba olnud. Kas on ka teada teistes riikides, et kas kiriku vaimulikel on olemas eetikakoodeksid? Jah on, et see on nii Euroopas kui ka Ameerika mandritel üsna levinud ja Euroopas, kui me räägime tõepoolest meie lähimatest kirikutest Soomest, Rootsist ja, ja ka samuti saksa kirikutest, et need koodeksid on olemas küll ja see on just selle poolest, et et kiriku Ui organisatoorne struktuur ja, ja kirik kui, kui nii väga paljude kolleegide ja kaastöötajate paik, et siis oleksid kokku lepitud see, et kui tekivad küsimused alates moraaliprobleemidest, käitumisest, puudulikust, regulatsioonist, teatud puhkudel, et siis need on seal välja toodud. Seitsmenda mai Postimehes kirjutas, et vaimulikud peavad peapiiskopi eetikakoodeksid solvavaks teksti autor, siis väidetavalt peapiiskop ja selle sees siis niisuguseid punkte, mida on mõned vaimulikud pidanud lausa solvavaks, et kuidas, kuidas te kommenteerite, et kas see tekst, mis praegu on arutluse all ja millega tööd tehakse, et kas see võib olla solvav? Kõigepealt peab mainima seda, et tegelikult alusteksti veel ei ole, et päris mitmeid aastaid tagasi umbes neli aastat tagasi või viis aastat tagasi me tegelikult oleme tunnetanud küll, et teatud asjad peaks kokku leppima omavahel seal, alates nii-öelda kollegiaalselt suhtluskorrast, kui sul on ettepanek, kuid küsimusi, muresid, et, et millised on need nii-öelda ettepaneku formaadid või, või kuidas, kuidas toimub kirjavahetus ja millal kirjadele vastatakse, samuti ka see, et, et mis sobib kirikusse, mis ei sobi alates võib-olla mõnedest reklaamiklipp pidest kunstiprojektidest, et, et niisugused asjad kokku leppida ja tegelikult lõpetades ka seda, et oleks väga hea, kui vaimulikud enne kui nad rahvaga kohtuvad, et tõepoolest vaata, loovad korra pilgu peeglisse ja on on nii-öelda korrektse käitumise korrektse sõnavaraga ja näevad korrektsed välja. Et, et need asjad on võib-olla nii elementaarsed, et me tihtipeale unustame ära ja siis oleks hea neid üle korrata. Mina võib-olla kommenteeriksin nii palju, et, et minu meelest on alati ka küsimus just see, et mis asi on üleüldse eetikakoodeks, et kui keegi midagi leiab, solvana sisenduse küsimused, mis osa temasse puudutas, et üldjuhul eetikakoodeksid on võimalik kirja panna väga erinevalt, et ongi võimalik kirja panna need väärtused, need eesmärgid, mida me täidame, millest me lähtume. Ja see loomulikult on väga üldsõnaline, nagu ka juba mainitud ametivanne näiteks. Samas on teine variant on võimalik, pane reeglite normide kogum, mis võib olla arvates võiks olla pigem hoopis näiteks tööjuhend, ametijuhend omamoodi. Et see on alati ongi see küsimus, et kus see piir tõmmata, et kui, kui spetsiifiline või ka üldsõnaline son ja, ja kindlasti see on selline arutelude koht. Ja ma arvan, et kõige olulisem on see selliste koodeksit või väärtusnormatiivide või tööjuhendite väljatöötamisel. On kaasatud võimalikult palju neid, kes seda puudutab ehk siis vaimulikkonda või kiriku töötegijaid praegu otseselt siis vaimulikus ametis olevaid. Ja ma tahaks rõhutada, et tegelikult seda koodeksit või, või nii-öelda seda dokumenti veel ei ole olemas, vaid et see on nii-öelda ka osaliselt vajadus vajadus kirje, et, et see, et me oleme tunnetanud seda, et niisugust probleemi tuleb käsitleda ja, ja ma arvan, et see on päris pikk protsess ja sinna tuleb kaasata nii piiskopliku nõukogu praostkond kui ka vaimulike konverents mis ühendab kõiki luterlikku vaimulikke. Aga praegu siis ajakirjaniku kätte sattunud tekst ja kirikuringkondades ringlev tekst on pigem selline käskude ja keeldude kogumik. Ma usun, et see on tegelikult ikkagi ongi, nagu ka juba sai välja toodud, et tegu on lihtsalt esimese võimalusega mingitki vajadused kirja panna ja see on alati tervitatav, et see on see koht, kust näeme, et mis on siis need kohad, kus võib-olla mõnel hetkel king pigistab. Ja ongi, et kui, kui seda võtta loomulikult tervikuna ja valmis oleva dokumendina, siis, siis võib sellest väga palju paksu pahandust tulla, et et see ongi, et üldjuhul, et inimesi mõtlema saada selleks vaja teha, kui tal on kõigepealt midagi ees. Aga kui seda ei tohiks kunagi võtta millegi lõplikuna. Nii et selles mõttes, et kui see hetkel on ka käskude ja keeldudega kogum, siis on see lihtsalt. Ma usun, et ongi selline hetk, et nii, nüüd me hakkame mõtlema. Tekste lugedes tekib ikka see küsimus, et huvitav, et kui seal vajadusest kokku pandud teksti, et kas see kõik siis tegelikult kirikus toimub kohati et seal koodeksis on kirjas, et vaimulikud on lubamatu levitada või propageerida pornograafiliste ebakõlbelist materjali või et vaimulik järgib hügieenireeglid riietub väärikalt, et kas obleemidekski rikkused, vaimulikud ei käi korralikult riides, neil on probleeme hügieeniga. Nad levitavad pornograafilist materjali. Kas on mureks? Siit tulebki välja see, et tegelikult siin on aluseks võetud lihtsalt vaadatud Soome või, või saksa ja üldise eetika eetikakoodeksid, mis on, mis väga paljusid areaale kaardistab, et et see on juba teema loomulikult, et et visata välja, võib-olla tulevad uued teemad sisse, mis meil on palju, palju olulisemad ja tegemist on ühe väga ümmarguse asjaga, mis lihtsalt näitab ärad, milliseid teemavaldkondi üldse üldse eetikakoodeksid, koodeksid puudutavad ja kui visata nagu Balzi ja kõrgemale, et Eesti vabariigi parlament pole kuidagimoodi isegi teemavaldkondi suutnud nii-öelda ära sõnastada, kuigi nende eetikakoodeksist on päris pikalt räägitud. Ja samas, kui me räägime politsei või kaitsejõudude puhul, et eriti kaitsejõudude, siis neil on lähtutud hoopis nii-öelda väärtusõpetusest või väärtuskoodeksi põhimõttest ja ilusasti on valmis valmis saadud. Üks punktis võib-olla meediat kõige rohkem huvitab, on see, et vaimulikel on lubamatu kasutada meediat ilmaliku institutsiooni või, või kohut süüdistuste esitamiseks oma kiriku või ametikaaslaste suhtes siis kasutamata eelnevate eriarvamuste lahendamiseks kiriku pädevaid esinduse apellatsiooniorganeid. Ehk siis see viitab sellele, et leemid tuleks lahendada organisatsiooni sees, mis mõneti on ka arusaadav. Aga samas natukene jääb mulje, et, et kas, kas siin ei teki selline ringkaitsemoment kirikus või probleemidest ei kõneldavaid, pigem vaikitakse maha. Ma usun, et kirikus probleemides kõneldakse üsna palju, aga nagu noh, mõneti võib ütelda, et antud hetke isegi paber, mis on jõudnud jõutud ajakirjandusse, ei ole isegi veel mingit staatust omanud, et enne kuni nii öelda asjani jõutakse, rääkima hakatakse, on see ilusasti juba jõudnud jõudnud Postimehe veergudele, et et võib-olla niisugune mõiste nagu kollegiaalsus või, või suhtluskorda. Et, et see võiks siiski ühes organisatsioonis olla ja näiteks ma ei kujutagi ette tegelikult väga suure organisatsioone, kus ei ole oma suhtluskord kokku lepitud ja ja loomulikult, et ajakirjanikega saab suhelda ja rääkida asjadest nii rõõmudest kui muredest või see, mis hinge peal on. Aga, ja mõned asjad käivad ka ametlike suhtluskordade järgi ja igas organisatsioonis on see kokku pandud Braskonna tasandil, see on pandud kokku kirikuvalitsuse tasandil. Mina tooksin näite kas või perekonnaga, et kui naine ja mees lähevad tülli, kas siis on esimene koht, kuhu nad lähevad oma tüli lahendama ajakirjanduses minu meelest see on täpselt sama analoog. Et jah, et kõigepealt tuleb ikka alati püüda omavahel asjad ära lahendada. Samas kui sedasama perekonnale näide tuua, kui tegemist on perevägivallaga näiteks, siis oleks hea, kui oleks julgust sellel naisel või mehel astuda sellest pereringist välja ja otsida abi. No loomulikult, aga ma arvan, et see näide kohereeruka kirikule, miks mitte? No ma arvan, et alati ei ole tegemist ka tüli küsimustega, vaid lihtsalt dialoogi ja võib-olla eriarvamustega, et, et samamoodi kui perekonnateemal jätkame, et neid küsimusi otsuseid on ju väga mitmeid a la, et kuhu minna puhkusele või kas minna sinu või minu vanemate juurde või kas me võtame majalaenu ja nii edasi ja nii edasi, et need teemad on nagu vaja omavahel kokku kokku leppida, et kuidas, kuidas see käib ja samamoodi. Et kui on soov algatada teatud teatud küsimusi, eriti nüüd, kus me vaatame praegu peapiiskop supivalimiste teemasid, et tegelikult need on ilusasti välja tulnud ja, ja kena on see, et, et need küsimused on esitatud ja dialoogid on lahti läinud. Ja me võime ka rääkida täiesti sedasama moodi, et on mitu tasandit, üks on nii-öelda kollegiaalne ja nii-öelda isiklik suhtlustasand, olgu ta siis tõesti sotsiaalmeedias, aga see ei tähenda seda, et et kõik see, mida ma nii-öelda isikliku suhtlustasandist läbi need, et et, et ma selle siis teistele edasi kannan või seda vanasti räägiti tagare hankimiseks või klatšimisega. Eetikakoodeks tõenäoliselt peaks olema selline dokument, millega suurem osa ja, ja valdavalt ollakse nõus ja mida kõik vaimulikud näiteks siin samaski selle konkreetse juhtumi puhul tunnistavad, et see on jah, see, millele ma tahangi nii-öelda ja ma tahan eetikakoodeksist lähtuvalt tegutseda. Et kui tuua siin paralleel ka ajakirjanikega, siis ma arvan, et kõik ajakirjanikud tahavad ajakirjanike eetikakoodeksist kinni pidada ja see on auasi. Kuidas jõuda selleni, et kirikus tekib ka selline vaimulik eetikakoodeks, mille üle vaimulikud võivad olla tõesti kõik vaimulikud uhked ja öelda, et et selline ma tahan olla. See on väga tugevalt kaasamise küsimus, et kui tahta, et inimene mingisugust väärtuskoodeksit vetikakoodeksit järgiv, siis see tähendabki seda, et ta peab tundma, et tema enda isiklikud väärtused ja selle koodeksi väärtused ühtivad. Kui nende vahel tekib väärtuskonflikt, siis ta paratamatult ei järgi või tal tekib isi isiksuslikud probleemid. Sest et vaimulik olla sa ei saa kaheksast viieni, et sa ei saa olla kaheksast viieni, märgin eetikakoodeksist ja siis kell viis viskan selle paberi nurka ja seda ma enam ei järgi. See ei ole kindlasti võimalik ja sellele aitabki kaasa esiteks see, et kindlasti selle koostamisse kaasatakse kõik vaimulikud, igaühe hääl on, on kuulda. Igaüks on saanud oma sõna öelda, mis on tema meelest kõige olulisem seal millised on need väärtused, mis seal kirjas on. Ja teine küsimus kindlasti on ka see, et seesama küsimus, et kui spetsiifiline see on, et kui me ikkagi räägime, et me räägime väärtustasandist. Me paneme kirja, miks me midagi teeme, mis on need põhjused, mis on need eesmärgid, mis on need mis on need kõige olulisemad asjad, millest me lähtume, siis on inimestele väga lihtne sellega üldjuhul nõustuda. Kui me lähme sealt samm edasi, hakkame panema kirja võib-olla protseduurireegleid, siis juba võib tekkida selline väike kahetine arvamus. Aga loomulikult see ei ole absoluutselt välistatud, et seda ei saa teha, vaid taaskord seda, seda rohkem on tarvis tegelikult need teemasid läbi rääkida, et milleks on vajalik. Ja teiseks, ma arvan, et väga oluline on ka see, et eetikakoodeks, kui ta ükskord valmis saab ei jääks kuskile nurka paberina seisma, elus dokument, ehk siis seda näiteks kord aastas vaadatakse, üle, vaadatakse, mis on parasjagu koherentne, mis on päevakorraline. Kas see sobib meile jätkuvalt või me võime selle ümber mõelda, et see ei tohiks kindlasti olla selline ütleme nii, siis kirikukeeli dogma, et seda ta kindlasti olla ei tohiks, vaid pigem on ta ikkagi töö töövahend ja ka uute vaimulike puhul selline võimalus omamoodi mentorlus, eks. Et ka üks oluline punkt on ka veel see, et kindlasti ka kõik juhid seda väga tugevalt järgmisi omaks peaksid, siis on ka nende järgijatel väga lihtne vaadata, et jah, nii tahan ka mina käituda. Kuidas seda kaasamist kõige paremini kirikus teha, et kõik vaimulikud saaksid sõna sekka öelda ja dokumendi siis koostamisele kaasa aidata? Vaimulike konverents. Tundub, et on vist üks paremaid platvorme selleks. Jah, selles mõttes, et see on üks pädevamaid, kuna see hõlmab kogu meie vaimulikkonda. Ja see, et praegu ta on alanud nii-öelda piiskopkonna nõukogu tasemelt. On on loomulik, et mingigi alus, esimene samm, tehad, kust reaktsioonid või, või kaasamised tulevad. Ja eks loomulikult sinna saab kaasata nii õpetus komisjoni kui ka kui ka praosti ja, ja, ja nende ülesanne on siis võimalikult viia see nii-öelda koguduse tasandile, et ja, ja tehase dokument või dokumendiga protsessis kaasamine oluliseks nendele õpetajatele. Ma lisaksin ka veel selle, et just, et hästi oluline on, et seda võetakse tõsiselt, et iga inimene, kes tunneb, et seda on vaja teha et see on ka võib-olla üks murekoht, mis sellest praegusest omamoodi meediamullist on lõhkenud, et kui, kui inimesed selle üle hakkavad naerma, siis on väga raske seda uuesti tõsiselt võtta, et kindlasti ja õnneks tõesti meie vaimulikkond ei ole niivõrd suur, et see kaasamine ja selle asja taaskord õigele teele keeramine ei ole tegelikult keeruline. Mina küll usun sellesse, et praostkonna tan olemas vaimulike konverents, neid meetodeid on palju. Mis te arvate, kas kirikukogul sügisel koos peapiiskopi valimisega on juba see eetikakoodeks tekstina kirikukogu ees või, või nii kiiresti valmis ei saa ikkagi. Ma siiralt loodan, et ei ole. Ei kindlasti mitte, sest et vaimulike konverents järgmine on alles jaanuarikuus 2015 ja ma arvan, et see on tegelikult nagu esimene esimene aste või et siis selleks ajaks on vaimuliku konverentsi juhatuses ka võimalik, kui vaadata seda, et kuidas seda dokumendi nii-öelda loomist üldse üldse alustada ja ja see protsess võtab, võtab ikkagi aega, sest et kaasamine ja inimeste kaasa tulemine on aja küsimus. Aitäh tulemast saatesse Eesti Evangeelse luterliku kiriku avalike suhete spetsialist Arko tuhkru ja Triin Käpp, Tartu Ülikooli Jaani koguduse õpetaja ja Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht. Kiriku. Aga jätkame kirikuelu, saates veel vestluste vaimulikke eetikakoodeksi teemal ja olen stuudiosse palunud eetika õppejõu Jaanus Noormägi. Kuidas tundub, vaadates seda teksti ja seda diskussiooni, mis on tekkinud nüüd selle eetikakoodeksi ümber ja mis on ka jõudnud nüüd avalikkuse ette Postimehes on sellest kirjutanud, aga küllap ka kirikuringkondades arutatakse seda päris palju. Miks see võib-olla on tekitanud selliseid vastakaid tundeid ja, ja vastakaid arvamusi. Ma arvan, et esimene põhjus on see, et inimestele ERKI, eestlastele ei meeldi mingisugusedki regulatsioonid, et see on võib-olla see kõige suurem põhjus. Sest kui me teistpidi asja vaatame, siis mind paneb imestama vaimulike eetikakoodeksist, alles nüüd hakatakse rääkima, sest juba aastal 2007 ilmus raamat Tartu ülikooli eetikakeskuse algatusel kus on sees kõik Eestis olevad rohkem kui kaks Ta eetikakoodeksit. Et eetikakoodeksid on olemas arhivaaridele, farmatseutidele, leivaliidul, loomaarstidel. Kas selles kontekstis ei tundu kentsakas, et vaimulikel ei ole eetikakoodeks? Ehk teisisõnu, mis siis on see, mis reguleerib vaimulike koosolemist ja koos tegutsemist organisatsioonina? Kui detailsed ja kui täpselt sõnastatud need reeglid võiksid ühes eetikakoodeksis olla. Ma saan aru, et see on ka üks omamoodi küsimus, et kui detailseks minnakse Jah, eks mõnedki eetikakoodeksid on väga üldsõnalised, et on pigem Montud viiteid sellele, mis, mis väärtushinnanguid järgida. Teistpidi jälle minule selles koodeksis meeldib, et mõnedki asjad on konkreetselt välja öeldud. Noh, kas või näiteks narkootikumide teema. Et kuigi Eestis on narkootikumide kasutamine ebaseaduslik, aga Eesti luterliku kiriku vaimulikud käivad ka näiteks Hollandis, kus narkootikume on võimalik kasutada siis praegusel juhul, kui see koodeks niisugune vastu võetakse eesti luterlik vaimulik teab, et ka Hollandisse minnes ta ei kasuta narkootikume, ehkki see oleks seal seaduslik. Sest Eesti luterliku kiriku vaimulikuna, see ei ole talle sobilik. Kuidas esimene tekst tundub, mis on nüüd praegu nagu öeldakse, selline toortekst ja diskussiooni aluseks hetkel? Pigem ühineksid kaost luhametsa seisukohaga, et mina lisaksin siia veel konkreetseid asju noh, kas või näiteks hügieeninõuded, et olles puutunud kokku vaimulikega aastakümnete jooksul, võin ma öelda, et mõnigi vaimulik mõnikord haiseb inimestega koos olles miks ei võiks olla see kirjas kuskil ja siis on näiteks kasvõi praostil või kolleegil võimalik öelda vaimulikule. Kuule sa haised ja see on sobimatu. Täna me eeldame, et igaüks sellest ise aru saab, aga kui inimene sellest aru ei saa või see ongi tema veendumus et väärikas vaimulik haiseb või hästi vaimne vaimulik haiseb, siis ei olegi teha midagi. Nii et mõnes mõttes sellised konkreetselt sõnastatud normid selles eetikakoodeksis on ka kirikule abiks ja kolleegidele abiks. Jah, ja ma arvan just selle tõttu, et kuna me oleme ikkagi sellises traditsionaalsest olukorrast kaugele läinud, et ka vaimulike hulgas ja inimeste hulgas on väga erinevad arusaamised siis siis just sellises olukorras on vaja niisugusi, regulatsioone, kus mingid asjad on konkreetselt välja öeldud, et ütleme, kui enne teist maailmasõda või nagu suhteliselt traditsiooniline olukord, inimesed kõik kujutasid ette, mis on norm ja, ja järgisid seda siis tänapäeval sellist ühtset normi arusaamist kõlblusest ei ole minu meelest ka vaimulike seas. Kuidas suhtuda sellesse väitesse, et mõned nendest reeglitest võivad olla justkui isegi solvavad, et võtame sellesama hügieenipunkti, et mingis sõnastuses oli, sega sellesse esialgses tekstis sees. Vaimulik järgib hügieenireegleid, riietub väärikalt ja kannab oma ametiülesandeid täites kirikus ette nähtud rõivastust. Inimene, kes ennast korralikult peseb ja, ja riietub väärikalt, võib tunda ennast ehk solvatuna või kuidas? Miks ta peaks ennast solvatuna tundma pigem hästi tundma, et ta talitab nii, nagu on sobilik luterliku kiriku vaimulikule. Nagu ma ütlesin, siis pigem võiks olla see võimalus juhtida tähelepanu nende vaimulike puhul, kes ei järgi seda, sest noh, mul on ikkagi kiriku praktika, aastakümnete pikkune ja no ma olen korduvalt näinud seda, mis, mis tegelikult toimub ja just nimelt selles mõttes, et siiani ei ole ühtegi alust öelda teisele inimesele, et sa tegutsed või kõlvatult. Sest noh, mis õigusega lähen minema teda noomima, eks ju. Mina lähtun oma sisetundest aia, tema lähtub oma sisetundest. Et minu minu meelest on niimoodi, et kui ei ole koodeksit siis mis on siis on meelevaldsus kas on ülemuste meelevaldsus, mina pean ette kujutama arusaama või ilmutuse saama, mis parasjagu ülemuse südametunnistuses või kõhus toimub ja vastavalt tegutsema ja ma seda ära taibata ei suuda, siis tal on õigus mind noomida. Aga kust ma peaksin alati aru saama, mida ülemus mõtleb või siis vastupidi, et igaüks tegutsebki oma sisetunde või südametunnistuse alusel. Ja, ja sel juhul, kui inimesed on erineval arvamusel, siis mingit lahenduse võimalust ju ei ole, siis ongi täpselt nii nagu pommi terroristidega pommiterrorist siiralt usub, tal on hääl öelnud, mine ja soorita enesetapupommirünnak ja keegi ei saa midagi teha, sellepärast et, et temal hääl ütleb nii et see ongi intuitsionismi põhiprobleem. Ja, ja ma näen, et ka Eesti luterlikus kirikus on väga palju segavat vabadust ja konflikte just nimelt sellest, et inimesed on harjunud mõtlema, et igaüks juhindub oma sisehäälest. Aga sell juhul on, mis on konflikti puhul, võimalused on, kas vägivald ja ahistamine või vältimine. Ja ma arvan, et sellist vägivalda ja ahistamist on olnud vähem. Aga, aga kahjuks on ju pigem praktikaks just nimelt vältimine ei räägitagi üksteisega üldse. Sest noh, kui minu sisehääl ütleb nii, sinu sisehääl ütleb naa, siis sina järelikult oled lollakas ja mina sinuga ei suhtle. Ja ei ole midagi ühtegi normi, mille alusel saaks püüda vähemalt leida ühist keelt. Et see, see probleem ei ole ainult kirikus, vaid see on üldse inimsuhtlemises üle maailma, kui meil ei ole kirja pandud normistik kui siis mis lahendused meil konfliktide puhul üldse on? Kas vägivalda vältimine? Et see on juba põhimõtteline eeldus, miks ma arvan, et selline koodeks on vajalik? Samas jällegi see koodeks peab mingil kujul siiski suuremale enamusele vaimulik enamusele sobima, et nii palju tuleb tekstiga siiski tööd. Teha jah, eks ta nii on, et, et enamus koodeksid on ikkagi selle erialainimeste endi välja töötatud. Samas noh, näiteks ma olin õpetaja Eesti õpetajaeetikakoodeksi töörühmas ja tean väga täpselt, kuidas see protsess käib, lõpuks on ikka niimoodi, et on üks komisjon, kes teeb viimased otsused, noh, nii nagu seaduste puhul, eks ole, et me arutada. Aga, aga lõpuks selle viimis viimse viimistluse ja kokkupaneku teeb ikka mingisugune kogu. Et võib-olla jah, praegusel juhul, et see, see algatus ei ole tulnud näiteks vaimulike konverentsi poolt vaid peapiiskopi poolt. Noh, selle üle võiks aru dada, kuigi et kui vaadata seda teksti ja küsida, miks ei ole juba aastakümneid gaasise koodeks olemas olnud, siis ma leian, et see on peapiiskopi poolt suurepärane algatus, et lõpuks ometi on selle kätte võtnud Aga on ju ikkagi olemas veel see ametivanne ka, mis antakse, mis on küll väga üldsõnaline, aga, aga siiski on olemas ametivanne, et kas see võiks asendada sellist koodeksit. Jah, no ametivandes on hoopis teised asjad kirjaseks, et mis selle koodeksi puhul võiks olla probleem on just nimelt see, mis on koodeksi viiendas peatükis või lõpupead kis nimelt eetikakoodeksi rikkumisest, tule vähenevad asjaolud, et kes selle eetikakoodeksi täitmist järgib ja otsuseid langetab, see on jäänud koodeksis lahti kirjutamata. Ja enamikel juhtudel enamikes organisatsioonides on selleks aukohus, kui ma eetika seisukohalt räägin, et siis oleks ainukene arutluspunkt see Tuleks selle koodeksiga seoses peaks olema aukohus, et need ei ole minu administratiivsed, ülemused, kes eetikakoodeksi alusel teevad otsuseid, vaid on, on vaimulike aukohus, kes sellest koodeksist lähtuvalt otsuseid teeb. Sest noh, ametivannet vaadates on näha ja eks ole, millest seal räägitakse, see on, see on hoopis organisatoorne ja õpetuslik mis seal on sätestatud, seal ei ole ju kõlblusest peaaegu midagi jutt ja ütleme teistpidi võttes veel noh, ametivanne on ikkagi väga autorit taarses vaimus sõnastatud, seal on ikka täielik kuuletumine vaimulikele, ülematele. Et kui võrrelda ametivannet ja eetikakoodeksid, siis siis ametivanne on oluliselt autoritaarsem ja keskvõimukesksem kuuletumist nõudev kui eetikakoodeks. Kirikukohus on tegelikult olemas Jumil. Võib-olla siis jah, et, et kui selle koodeksiga peetakse vajalikuks nii hirmus põhjalikult edasi töötada, et siis peaks peaks tegema selgeks, et kes seda koodeksiga seoses olevaid asjaolusid menetleb, et kui on probleem, et siis kes seda menetleb ja õigem oleks, et seda ei kee kirikuvalitsus, kui kui vaimulikud administratiivsed ülemused vaid teeb siis kirikukohus. Aga just, et see noh, mulle meeldib ka väga selles koodeksis nii esimene kui viimane punkt. Et esimeses punktis punkt üks, üks on kirjas. Vaimulikud suhtuvad üksteisesse tähelepanu ja austusega. Ei ole meelist, kiriku siseringkonnas kellelegi teadmata, kuidas mõned vaimulikud selja taga laimavad, süüdistavad teisi vaimulikke ilma et nad oleks kordagi selle teise vaimulikuga ise rääkinud antud teemal mis selle koodeksi alusel oleks võimalik kohe vaidlustada. Selline tegevus. Lõpupunkt, kus on kirjas, et selle koodeksi eesmärk on vaimulike hingehoidlik juhtimine nende moraalne toetamine ja nende eest palvetamine. Et selle koodeksis ei ole kusagil sõnastatud, et et see on noh, on jah öeldud, et on otsuste tegemiseks sobivuse kohta vaimuliku ametisse, aga aga põhieesmärk on ikkagi väärtushinnangute hoiakute sõnastamine ja, ja hingehoidlik juhtimine. Ja pigem olles näinud seda, mis tegelikult toimub Eesti luterlikus kirikus, ma oletan, et see koodeks võiks veel oluliselt detailsem olla. Et Eesti õpetajad eetikakoodeks, kuna õpetajaid on rohkem kui 12000, et siis, siis see on niisugune üldsõnaline ja loosungite sõnastamine. Aga vaimulike on ju natu üle 200, et siis siis peaks olema küll võimalik suhteliselt konkreetselt panna eesmärgiga, et inimesele Endal oleks selge. Ma arvan, et on oluliselt lihtsam, kui need on kirjas ja ma tean. Ja siis neid norme rikkudes ma tean, et ma olen valesti talitanud ja on võimalik minu tähelepanu sellele juhtida. Et üks asi veel, mis ma tahaks lisada, et siin on olnud nagu juttu, et pedofiiliateema, et miks see on sees, et see on ju Eestis seadusega keelatud, aga ma arvan, et siin ei tohiks unustada seda ülemaailmset diskussiooni, mis on, on ju üks kirik, kus ei võetud väga kaua aega seisukohta pedofiilia suhtes, ehkki pedofiilia on ülemaailmset ebaseaduslik. Ja ma arvan, et, et see, kui Eesti luterlik kirik sellise seisukoha selgelt avaldab, on pigem tunnustus vääri. Ma oletan, et, et Eesti luterlikus kirikus ei olev pedofiilia kalduvusega vaimulikke. Aga, aga selle seisukoha väga selge esitamine on pigem kiiduväärne. Tänapäeva maailmas. Ja veel, mis puudutab seda meediaga suhtlemist ja seda, et vaimulikel on lubamatu kasutada siis meediat, ilmalikku institutsiooni või kohut süüdistuste esitamiseks oma kiriku või ametikaaslaste suhtes kasutamata eelnevalt eriarvamuste lahendamiseks kiriku pädevaid esindusi, apellatsiooniorganeid, et kuidas sellesse suhtuda, et kas see on siis nüüd selline vaimulike suu koristamine või mitte? Ka täiesti vastupidi, jälle missuguses organisatsioonis öeldakse, et sa mine kohe probleemiga meediasse või kohtusse. Täiesti risti vastupidi, igal pool kõigepealt sa räägi oma organisatsiooni sees ja, ja kui see ei aita ta, siis mine väljapool, rääkimata siis sellest, et uues testamendis on Jeesuse pärand Matteuse evangeeliumi 18. peatüki 15-st Salm. Aga kui su vend peaks patustama, siis mine noomi teda nelja silma all. Millest me räägime, see on nii üldinimlik kui ammugi ammugi kristlik lähenemine, et see kõigepealt räägid enda sees. Loomulikult võib juhtuda, et, et kiriku juhtorganid niivõrd Koropeeruvad ja, ja muutuvad kriminaalseks, et tegemist on juba kuritegeliku süsteemiga, eks ole, et seda on juhtunud ju mõnedes kloostrites näiteks kus väline kontroll on puudunud, et noh, et siis muidugi tuleb pöörduda. Aga see, et selline põhimõte on sõnastatud, see on nii, nii üldinimlikult elementaarne kui ammugi kristlik seisukoht. Et see kõigepealt lähed, räägid oma organisatsiooni sees asjad selgeks. Kui tuua sedasama pedofiilia näide, siis tegelikult sel puhul ju võiks pigem minna teiste organite poole või kuidas? Kui siis vaimulikud ülemad hakkavad seda kinni mätsima nii nagu see noh, näiteks kahjuks Iiri Vabariigis ilmselt toimuseks. Et siis loomulikult tuleb minna kohtusse. Aga nagu ma nimetasin, et on, see on võimalik teoreetiliselt ja on ka juhtunud, et kirikus kirik on mõnes asjas nii korrumpeerunud, et see muutub ise kuritegelikuks, siis loomulikult. Aga ka selles punktis ei ole ju keelatud see, vaid on öeldud, et sa probleemidest kõigepealt räägid oma organisatsiooni sees. Nii et kokkuvõttes võiks selle tekstiga tööd edasi teha ja teie seisukoht on see, et eetikakoodeks, vaimulik on vajalik. Ma küsin hoopis vastupidi. Palun vaimulikel selgitada, miks ei ole siiani olemas Eesti luterliku kiriku vaimulik eetikakoodeksit kui see juba ammu on olemas, nagu ma ütlesin, farmatseutidele leivaliidul loomaarstidel, laborantidel. Mis õigustus on eesti luterliku kiriku vaimulikele, et neil ei ole eetikakoodeks? Aitäh tulemast stuudiosse, eetika õppejõud Jaanus Noormägi. Kirikuelu seekordse saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kui jumal lubab, kohtume taas tuleval pühapäeval kell 19. Null viis. Seniks kõike head ja kuulmiseni.