Kirikuelu tere õhtust ja head emadepäeva. Seekordne saade viib meid külla ühele emale. Emale, kelle kasvatada on lapsed ja kelle õpetada on kogudus. Mina olen toimetaja Meelis Süld. Tänase kirikuelu saate salvestan Tallinna lähistel ja Kose kiriku pastoraadist, kus ma olen külas palgil, kes on Kose koguduse õpetaja, jaga Tuhala koguduse õpetaja. Ja täna on emadepäev, ma olin valinud meelega just nimelt tänase saate külaliseks kirikuõpetaja kes on ka ema ja ma soovin head emadepäeva. Äike. Se emadepäeva traditsioon on ka Eestis nüüd juurduma. Praegu vist on ka juba juurdunud, et tuleme sellest ajastust, kui tähistati rohkem naistepäeva. Kuidas tundub, kas sellise emadepäeva tähistamine siiski on oluline? Muidugi on oluline, see on igati armas, meil ka alati, lapsed laulavad kirikus sel päeval ja, ja on ka lapsed kinkinud kõigile kirikust väljuvatele, naistele ühe lilleõie. Aga kui palju see emadepäev siis on, emadepäev kui kirikus tuleb jutlust öelda, kui tuleb viia läbi jumalateenistust, suhelda kiriku juures inimestega pühapäeval tuleb teha sinul, kui kirikuõpetajal ka emana ikkagi oma võiks öelda, siis igapäevatööd. Jah, nii ta on. Emadepäev alati maikuu teine pühapäev on, et see on kirikupäev nii ehk naa. Aga ma mäletan ühte emadepäeva see mulle hästi, kuigi see oli natuke selline kurb emadepäeva minu jaoks. Et mul oleks tekiseks, kuidas ma ütlen, probleem. Üks konfliktsituatsiooni. Ma olin väga-väga õnnetu, sellepärast et inimsuhted vahel lähevad sassi. Ma olin väga kurb, mul kaks jumalateenistust oli emadepäev ja vaat selle kirikus teenimisega on kohe nii, et kui antakse ülesanne is, antakse ka jõudu ja see sõnum ja kirikus ei olnud nagu midagi, aga tulin teisest kirikust Tuhala kirikust. Ja tundsin, et ma olen nii väsinud ja nii kurb ja nii kuidagi läbi omadega, et ma ei jaksa praegu minna koju, kus mind ootavad minu lapsed, minu ema, minu abikaasa ja kõik lähedased ootavad ja mina olen täiesti läbi omadega. Ja siis tuli mulle meelde, et mul jääb tee peale. Autoga tulin, ise sõitsin, tee peale jääb, eks, koguduse memm, üks vanaprouad oli üle kaheksakümneaastane. Ja ma teadsin, et ta on väga raskelt haige ja tuli mulle meelde ja ma mõtlesin, ma lähen ja vaatan teda lihtsalt selline spontaanne mõte, mõeldud, tehtud, pidasin auto tema maja ees kinni. Koputasin uksele, astusin sisse. Ja seal oligi ta nimi oli Helmi. Ma ei unusta seda kunagi, kuidas see vana naine ise ka ema ja vanaema ja vanavanaema mind vastu võttis, tol päeval, kui ma olen väga väsinud ja omadega läbi. Et tuli just kuskilt tagant toast mulle vastu köögis kohtusime, toetus pliidiraua najale ühe käega ja teises käes oli tal väikene oksad hoopis koodele just oksendanud vist oli tõesti väga haige. Ja, ja seal ta niimoodi seisis ja ta jäi mulle meelde kui kuidagi ebamaiselt ilus inimene. Et ma ei ole nii ilusat inimest näinud siin maa peal. Et ma ma ei tea, mis see, mis see oli, võib-olla võib-olla see, et oli minemast siit ilmast ja kutsuti üsna pea pärast seda ära. Ja siis me rääkisime natuke, rääkisin oma lugu, tema kuulasid, Hoff, vaene laps oligi nagu, nagu ema. Ja midagi väga erilist ei öeldud. Aga samas, tema olemus oli selline, mis, mis mõjus mulle, nii et ma sain sealt väge minna, edasi läksin rõõmsa meelega ja ma olin täiesti lahutatud. Et kokkuvõttes on ka ju nagu perekond. Kui me oleme kirikus koos, seal on põlvkonnad, vanad, noored lapsed, keskealised ja omamoodi maa, moodustama kõik kokku sellise jumala perekonna- või koguduse perekonna kus vahel hakkavad toimima hoopis mingid teised sidemed, sellised ususidemed või mis on mis on veel väga erilised. Et tol päeval oli see Helmi minimaalne selline lohutaja nagu ema. Nii et emadepäeval, kui me mõtleme emadele, siis võime mõelda ka nendele inimestele, kes meile lihtsalt on olnud võib-olla abiks või, või nõuks või. See emadepäeva mõiste on ka laiem ka mõni tõesti vanem proua naabrinaine, keda me teame ka teda võib sel päeval meeles pidada. Ristiemasid ei tohi unustada. Jah, mina arvan küll, muidugi oma ema on asendamatu, et igalühel meist on ema. Et ma loodan, et kõigil on hea läbisaamine oma emaga. Minu ema on ka minu elus mind väga palju aidanud ja toetanud ja praegugi aitab, toetab neid juba nüüd juba siis minu lapsi hoida ja kantseldada, kui vaja on üks tuttav, vanaema, jällegi koguduse liige, ütles hiljuti, et see nende lastelaste kohta, et vanaemad on ju ka emad. Et oma lastega on üks juhe ja lastelastega, on hoopis teine suhet oma lastega, sa võtad asja kuidagi lihtsamalt, nemad kasvavad ikka nii, nagu jumal juhatab ja küll nad kasvavad ja võtavad kedagi vabamalt ja muretumalt, aga lapselastega pidada olema hoopis vanaemal veel tõsisem suhe või mure nende pärast, et neil ikka kõik hästi läheks. Ja muidugi eriti hea on, kui see ema, vanaema või selline koguduse ema, Spy ristiema, kes seal iganes on, kui ta on selline, kes palvetab sinu eest. Et mina tean, et minul on selline vanaema olnud, kellega ma pole kunagi kohtunud siin elus. Aga ma tean, et ta on palvetanud oma laste ja lastelaste eest. Et meil on siin kiriku juures. Meil on iga nädal teisipäeviti on palvering keskpäevapalvus, kus me koguneme ja siin need lähevad just vanemad naised. Siis ta on keskpäeval ja me oleme koos, laulame, loeme piiblit ja alati on oluline koht, on palvel. Just sellel nädalal, möödunud teisipäeval, kui me olime koos siis ma vaatasin neid, meid juhtus olema seitse naist ümber altari. Ja kuidagi, kas ma ei mäletagi, millest see tingitud oli, need palveteemad nagu alati muutuvad, et ei ole käega ühed ja samad palved, vaid. Ja tol päeval kõik palvetasid oma laste ja nende laste ja järeltulevate põlvkondade eest. Vaatasin, et nagu seitse matriarhi seal palvetamas kõikide järeltulevate põlvkondade täiesti. Minu meelest oli see nii vägev. Räägime perekonnast, milline, milline see perekond on? Kaks last tantsul. Ja mul on abikaasa, kaks last, poeg ja tütar. Poeg on üheksaaastane, tütar kuuene, läheb kooli. Mul on ema. Mul on nad. Mul on ämm ja äi. Ja abikaasa, venna pere. Ja seda perekonda võib niimoodi laiendada veel edasi. Kogudus seal on, mul on kaks kogudust, nii nagu kaks last ning kaks kogudust, mida ma teen. Ma olen kirik. See on ka mu perekond. Ja on ka hea perekond. Muidugi, oma perekonda on ikka kõige kõige armsama kõige parem, kui ma mõtlen ka kirikut. Oma perest rääkimata. Kirikuõpetaja ametit on ju ajalooliselt peetud meeste ametiks ja on ka traditsioone, kus see mees ei saa isegi luua perekonda, vaid ongi koguduse preester ja kogudus on tema perekond. Eestis küll luterlikus traditsioonis on kirikuõpetaja tulnud ka isad aga siiski uuem aeg. Viimased aastakümned on toonud rohkem naisi ja emasid kirikusse. Kuidas amet tundub emana kirikuõpetajaamet? Ühtepidi on ta hästi kuidagi loogiline ja hea. Et ma ema perekonnas on nagu samamoodi vastutav oma laste käekäigu eest ja püüad neid juhtida, tahab meile parimat ja samamoodi on koguduse vaimulik ka tahab oma vaimulikele lastele parimat, püüad neid juhtida, õpetada, suunata. Aga noh, samas muidugi, eks perekonnaga arvestades, et sa pead arvestama vahel Nonii oma perekonnaga kui kogudusega ja iga kord see ei ole lihtne, arvestada mõlemaga, et vahel tuleb ikkagi teha lahendusi, et nüüd ma olen nüüd ma lähen kogudusele päralt, et nüüd ma olen perekonna päratad kummagi jaoks peab ka võtma oma aega. Aga samas meie peres on jah, pühapäev see päev, kui me saame kõik koos perega kirikus olla, mis siis mina toimetena, altari segantslisega, aga mul on hea meel, et mu perekond on sealsamas niuke kaos. Kas lapsed tulevad ja abikaasa tulevad hea meelega kirikusse kaasa? Jah, tulevad, ma ei ole kedagi sundinud või kohustanud, et kõik on ise tulnud, meil on lihtsalt kirik, on osa meie elust, kuulub meie ellu. Nõukogude ajal oli ju tüüpiline see, et kirikuõpetaja oli siis pereisa ja, ja naine oli organisti sekretär ja, ja nii edasi. Et nüüd, kui Mare Palgi sina oled koguduse õpetaja, siis kas mees aitab ka koguduse juures kaasa? Ja tema, meie taustajõude, ei tahagi ise esiplaanil olla. Aga ma ikka ütlen, et ma olen kuldne kaasa, et ma ei, ei oh, ei oskagi kõike sõnadesse panna, kuidas ta aitab, aga väga mitmel moel ja seda ka kogudus siin tuumik või töötegijad teavad seda ja tunnetavad seda jõudu, mida minu kaasa panustab siia kogudusel. Sel ajal, kui ma õpetaja Mare palgiga vestlen, on koju jõudnud ka tema üheksaaastane poeg Taaniel. Küsin temalt, millised on nende pereemadepäeva kombed. Mäletame ema hommikul laulu üles ja anname talle lilled ja kingid, mis me oleme valmistanud. Missugune sinu arvutisse, mu Emong. Karm. Kes kogu aeg õppida, aga õnneks mul täna õppida ei jäänud. Aga kas Kornbergi vahepeal olema, mis sa arvad? Teab missugune veel ema, kiuslik vahede, milles siis väljendub? Selliseid ta vahepeal viskab mõne kassi õhu peale ja käivitab. Tore kiuslikkus. Kui palju emal on aega tegeleda näiteks teiega sinuga ja sinu õega, et kui palju tal selleks aega jääb, sest et koguduses käib ju ka tööl. Sa veedad päris palju aega kodus koos emaga ja Jõega jah, aga mina nagu ei jõua üldse kodus olla. Palju käimisi, kus sa, kus sa veel käinud muusikakoolis, jalgpallis, poistekooris, muusikakoolis, õppinud klaverit ja käin solfedžo-s. Ja siis käin ka veel poni koolis ja rahvatantsus ka. Sest osa asjad kestavad palju ja osad asjad kestavad väga vähe. Aga millal sulle meeldib koos emaga ja koos isaga, reede ja laupäeva õhtuti ja mis ta siis vahepeal käime õues jalutamas ja mõnikord vaatame filme, mida sa veel. Ei anna, väga lahke, täiesti tavaline ema. Kirikuõpetaja olnud on ikkagi sinu jaoks lihtsalt tema veidikene loeb, et ma õpin ikkagi koolis täiedeleviitele vahepeal tööd kirikus kuulamas, mida su ema seal räägib ja pühapäev, kas laste tegevusi ka koguduse juures kiriku juures on lauluring vahepeal laste meisterdamisringid, mõningast mingi tähtis päev on, siis me teeme kähku mõne kingitusega on see põnev seal kiriku juures koos teiste lastega ja põnevam kui koolis keevitu. Venelane. Mare Palgi, Kose ja Tuhala koguduste õpetaja. Me kuulsime nüüd sinu poega rääkimas ja iseloomustavad sind ka ja karmi kiuslik, kuidas nende kahe asjaga siis on. Ja küllap ma vahel olengi karme kiuslik ka. Aga ma arvan, et selle karmi all mõtleb ennekõike seda, et tema on ikka see, kes ütleb, et nüüd on vaja ära õppida, nüüd on vaja trenni minna, nüüd on vaja klaverit harjutada, nüüd on vaja luuletus pähe õppida, nüüd on vaja teha. Aga eks selleks emad ongi, et kõik suunataja meelde tuletada, mida, mida ühele lapsele tema enda heaoluks vaja on. Selles suhtes peab ema olema karm ka. Ta on küll vist vabakasvatushinnas ja moes, aga kas te alati kõige parem on, et hea on ikka, kui keegi sind armastusega suunab ja juhatab. Millised päevad sulle perekonnaga kõige rohkem meeldivad või missugused tegevused üheskoos just nimelt lasteaia abikaasaga või siis ka laiemalt selle perekonnaga? Tegelikult pühapäev on minu jaoks üks selline kõige kuigi siis ma pean ka üsna palju perekonnast eemal olema, aga samas ma saan ka koos olla ja vot minu amet, jah, paraku on selline, et ega meil neid perekonnaga ühiseid ehkki või päevi väga palju koos ei ole. Et minu töö põhirõhk langeb ikka nädalavahetusele laupäevale pühapäevale, mis on abikaasa jaoks vabad päevad ja siis on tema on siis hea ja hoiab rohkem, tegeleb rohkem lastega ökom ja pean oma töö tõttu midagi muud tegema. Aga iga päev on ilus, nii et tore on ka. Minu töö on küll selline, et mul on väga palju aega on siinsamas kodus pastoraadist kiriku juures olemas. Et lastel on selle võrra hea, et nad tulevad koju, siis teavad, et ema on ema on pea alati olemas, kui just ei ole kohustuslik kuskil kaugemal mida ka on. Aga tõesti, iga päev on tore, tore onu ta kaasa koju töölt ja tore lapsi koju ja ja tore on neid hommikul teele saata ja rõõmu tunda igast päevast. Pastoraadi on tihtipeale klaasist seintega ja avatud ustega, et kuidas siin Kose kiriku kõrval pastoraadi sõnul on, kas uksed on kogu aeg avatud ja astub sisse, kellel üht või teist tarvis jälle anda? Jah, nii ta on, et on avalik, ka meie eluruumid on siin, koguduse ruumid on siin ka kukutesse, kantselei on siin. Aga noh, tänapäeval on tegelikult lihtne, et vaimulik võib elada ka kuskil kaugel, aga ta on ikkagi telefoni otsas saadav või me kõik oleme kogu aeg telefoni otsas kättesaadavad, meilidel kättesaadavad, et aga siin on see puhtfüüsiliselt ka nii, et kui mõtlen, kui mina tahan puhata, siis ma pean siit minema kuskile ära, et siin mul sellist rahu, rahu puhkusepaika ei ole. Hiljuti käisidki Iisraelis, kas see oligi selline puhkusereis? Ei, see oli palverännak. Et see oli imeline. Muide sellega seoses on üks väga jällegi ilus lugu, mis on seotud emaga niivõrd niivõrd, et seal ma sain ühe erilise elamuse. Esmalt Maarja uinumise kiriku juures, aga mitte kirikus, vaid kiriku juures. Seal oli ülemine tuba, kus Jeesus seadis püha õhtusööma ja sealt ülemise toad tagant läks üks uks, kust viisid trepid üles katuseterrassile, et seal ei avatud katuseterrass ja päike paistis sinna ja see oli üks ütlemata rahulik paik. Sinna palverändurite ja turistide hordid ei sattunud. Aga meie leidsime selle paikatise sai seal istutud ühel pealelõunal, kui hakkasid helisema Maarja uinumise kirikukellad ja kõigepealt hakkas helisema üks heleda häälega kell ja ma istusin seal päikese käes Jeruusalemmas. Kuulasin seda Maarja uinumise kiriku kella, mõtlesin, kui ilus, kui ilus on elu küljes, on see kellahääl. Ja olin seal natukene niimoodi oma mõtetest nautimas, kui hakkas helistama teine kell teine lei märksa madalama tooniga. Selles samas kirikus tornist ja ma mõtlesin, et ja õige ta on. Et ega see elu ei ole ainult selline rõõmsakõlaline, vaid ikka tuleb ka selliseid madalamaid toone, tumedamaid, hetki ja siis ongi ilus koos kõlamas tekkinud nende kellade vahel. Ja siis hakkas helisema kolmas kell, mis oli sellise sügava bassi tämbriga. Ja kui need kolm kella koos olid, siis oli imeilus kolm kõlamisel tekkes. Mõtlesin, et vot selline ongi tõeline elu. Et kus on veel need kõige sügavam odavamad, kõige madalamad toonid annavad selle sügavuse elule. Ja, ja lõpuks selline ongi elu, ilu ja valu ja valu. Mõne palgi, kus see koguduse õpetaja, aga su oma elu on ka täis väga erikülalisi kelli. Et perekond, lapsed, abikaasa, kirik, kogudus, aga viimase aasta-paari jooksul oled sa pidanud võitlema ka väga raske haigusega. Et kuidas see on elu mõjutanud. Aga naeran, et ma võitlen head usuvõitlust. Et see on, ega me oma saatust ise valida ei saa, et on asjad, mille üle ma otsustama ise. Ja on asju, mille üle me ise otsustada ei saa, mis meil on justkui antud või määratud igaüks peab oma risti kandma, mina ka. Aga, ja mulle ei ole eriti tekkinud küsimust, et miks. Et ma olen seda mõistnud ilma küsimata. Et just seesama kellade lugu, et need sügavamat tooni näeb, kes ka selline raske haigus, kui ta tuleb. Minu ellu vähemasti andnud mingi sellise dimensiooni või sellise sügavus ja mida ma arvan. Ma muidu palaks kunagi kogenud. Et pidi see just nii raskelt tulema, ma ei valiks kunagi, ma ei soovitaks ma iga sooviks kellelegi sellist sellist saatest või ideedega aga kui dekord juba on, siis ma olen ka tänulik, et Ma leidsin need sügavused või need kõrgused sealsamas läbi sellise raske kogemuse. Kas elada üks päev korraga? Jah, oskan nüüd rohkem rõõmu tunda igast päevast, igast jumalapäevast, mis on kingitud. Aga pikemas perspektiivis, kuidas sa mõtled oma perekonnale lastele, nende tulevikule? Jah, need on rasked küsimused, kui elada niimoodi üks päev ühes päevas selles hetkes peksma Ma mõtlen, mõtlen ikka, ma olen mõelnud ka seda, et mis on see, mis ma tahan näiteks oma lastele anda. Jalam, mõelnud, et minu jaoks kaks asja, mis on väga olulised ja esmane neist on usk, ma tahan, et nad saaksid sellesama usu, et nad kasvaksid selles usus. Ja püüan niimoodi vaikselt suunata, mitte mitte karmilt, vaid vaikselt ja õrnalt. Ja nad praegu õrna lapsed on veel väikesed, nad lasevad ennast niimoodi suunata ja juhtida. Teine no muidugi ma tahan neile kõike head, iga ema tahab oma lapsele kõike head ja paremat. Aga ma olen suunanud nad mõlemad muusikat õppima, nad ei ole teab mis eriliselt muusikaandidega varustatud, aga õpivad kumbki ühte pilli, paisk, klavereid, tüdruk, riiulit ma mõtlen, et kui inimene leiab ühe sellise ala, millele ennast pühendada või kus ta millega ta saab teistele kanda, muusika on selline heaga jagamise anud. Et sa saad sellega jagada väga palju rõõmu inimestele oma pilli mängides. Et need kaks asja uske muusikat. Kui ma saaks need oma lastele gaasi andes, siis mul on hea meel. Missugune on ideaalne emadepäev? Ma ei oska öelda, et minema kaks on ta selline, kus ma saan olla, täna on pühapäev, kus ma seal olla kogudusega koos kosmosena, olla jumalaga koos kus ma seal all oma perega koos ja kus meil kõigil on üksteisest hea meel jumalal meist ja meil jumalast ja üksteisest ja et selline Tekski olla üks hea emadepäev. Ja Meie perekonnas on üks oluline osa meie elust. Need on igaõhtused, õhtupalvused, et alati ennem kui me paneme lapsed magama, siis me koostame õhtupalvuse. Ja nendel palvustel siis iga Meie lapsed on harjunud palvetama ja mis teeb hästi, palju rõõmu, on see, et need alati mitte niivõrd ei palu, paluvad ka. Aga tänavad nad oskavad tänada ja see on midagi väga ilusat. Et iga inimene võiks endalt endalt küsida ka see, kes ei palveta, et kas ta, kas ta on tänulik, mille käest iga päev uuesti, kas ta rõõmus millegi üle ja ja mis tal aga muret teeb, et need palvused anga sellised sealt nende laste palvetest, oma laste palvetest. Ma vahel kuulen nende muresid. When täherõõme, mida ma, mida muidu juttu, sest lihtsalt ei tule välja, aga aga seal, kui nad rääkivat jumalale häälega siis siis anga mina kuulda nende mõtteid. Et nagu kooruvad välja. Ja seal nendest palvetest ma olen kogenud ka oma laste sellist erilist lapsemeelsust, mis ongi antud lastele jumala poolt, et mida täiskasvanud mingil hetkel kaotavad ära, aga nii armas on need ka sinu oma lapsed võivad sulle niimoodi toeks olla, isegi kui need on väikesed. Et millise järjekindlusega minu lapsed palunud ka minu tervise eest iga iga õhtu iga jumala päev ja mõtlen, et nende palveid küll jumal kuuleb. Et, et need on sellised, et olgu-olgu seis vahel halvem, vahel parem olgu milline tahes, lapsemeel on täiesti ootamatut, ema palub järjekindlalt tema teab, mis on tema palve, mis on tema soov ja seda ta palubki ja see nii julgustavat ise tunnet vahetevahel et oh, koorem on raske, teinekord läheb jälle paremini, aga lapsed on sellise hästi rahuliku. Ja. Ma ütlen jah kuidagi jumala poolt antud lapsemeelsusega usaldamisega, nad usaldavad jumalat kõiges, et seda on hästi ilus kogeda. Julgustab ka ennast niimoodi usaldama. Lapsena jumala lapsena just usaldama jumalat kõiges iga päev tänades, leides just igast päevast selle päeva rõõmu. Aitäh selle intervjuu eest Mare Palgi, Kose ja Tuhala koguduste õpetaja. Ja head emadepäeva veelkord. Aitäh head emadepäeva kõigile emadele. Kirikuelu Kose ja Tuhala koguduste õpetajal Mare palgil käis külas saatejuht Meelis Süld. Ja kui jumal lubab, siis kuuleme taas kirikuelu saates nädala pärast. Kell 19, null viis. Kõike head.