Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad. Kas pole tore päev ühe tunni võrra annepäev täna pikem ja, või ma ei tea, mõni võib-olla kulutas selle juba ööelule või unele lisaks, aga igatahes kutsusin ma täiesti süümepiinadeta tänase 25 tunniseks päeva jutusaatesse külaliseks mehe keda meedia meelsasti ajaga võidujooks vana kujutab ja steta rabelevana. Mul on hea meel, et ma ei kuluta selle lisatunni tõttu ta tervise arvelt puhkeaega. Tere hommikust, Eesti Kontserdi direktor ja Vanemuise teatrijuht Aivar Mäe. Tere hommikut. No ma ei tea, kuidas sa kulutad selle tänase päeva lisatunni, teed sa midagi erilist? Windowsil ikkagi samal ajal nagu iga hommik, et selles mõttes vahet ei ole. Nii et tegelikult läks tund mulle kaduma. Selge, aga seal puhkesid võib-olla välja lõpuks küllap. Küllap ei, no kuidas selle ka nüüd on siis jõhvi kontserdimajas nii palju viimasel ajal räägitud selle avamiseni Trabelemisest oled sa jõudnud välja puhata või on ja need, kui Pärnu kontserdimaja avati, siis sai sul jõud otsa ja pilt läks tasku. Nii seekord ei olnud, aga tegemist on suure majaga ja kõik võtab aega. Nii et ega me veel lõpetanud ei ole, et kurvastame ja laseme ehitajal kõik ringi teha, tehtud on, ja eks ta lõpuks absfalts. Kas aastaga panna üks kontserdimaja püsti, see on Eesti jaoks liiga suurtüki ja ehitaja ei jõua seda läbi? Ei sugugi mitte, aga lihtsalt ehitusturg on niivõrd palju paisunud, et täna ei ole õigeid töömehi kes seda tohutut Eesti ehitusbuumi läbi viiks, nii et see on probleem prodõudrist. Miks, miks sul seda vaja on? Selles mõttes sa iseehitajate usaldaja, sa käid ise näpuga näitamas, kus vaipa valesti veetud, kus kahhelplaat valesti jookseb? Nojah, aga ta lahkub sealt majast, siis on tal paar aastat garantiitöid, mille üle võib vaielda ja siis on ta kadunud, aga me peame seal elama järgmised 50 100 aastat. Seepärast ma mõtlengi selle eest, et iga sent, mis on alla pandud, on ikka asjast. Need mördiviskajad on rahul, et hoopis nagu teise organisatsiooni mees tuleb ja käsutab seal neile. Ei, need ei ole üldse rahul ja neid ei ole üldse ei huvita, mida nad ehitavad ja kuidas need lihtsad. Aga on, igasuguseid mehi on igasuguseid, mehi on hingega asja juures olevaid mehi, aga enamus need hingega asja juures olevad, need on Eestist ära läinud. Nii et täna ongi nõndanimetatud mördiviskajad, kes viskavad veel pealekauba valesse seilata. On nelja valmis majaga kontsertorganisatsioonid? Jah, jah. Ja kolme žanriga ja kolme majaga, Vanemuise teater. Sul on täpsed andmed? Kumb ajakirjanduse kepiteed sulle endale rohkem meeltmööda, mees nagu orkester või karbasparades. Seda viimast ma ei ole kuulnud. Eks nad kõlavad mõlemad väga hästi aga ma ei ole kuulnud, nii et ma arvan, et oluline on töö sisu, mitte see, kuidas ajakirjandus mind kutsub. Kui vaadata neid maju või tegelikult siis pisiorganisatsioone nendes majades missugust otsese kõige meelsamini sõidad, 160 kilomeetrit jõhvi või 120 kilomeetrit Pärnusse või üle 200 Tartusse. Kõigepealt täpsustama kilometraažid, jõhvi ja teda kuskilt kaheks, Pärnusse on 129 ja Talts on 187, siis läks niimoodi hoopis, oleme täpselt, sul on isegi sest mingi kellaajaliselt teada, et libedaga ei jõua nii kiiresti ja öötundidel jõuad veel kiiremini. Ma ei saa kõiki andmeid veel öelda, sest mõni politseiametnik võib ka kuulata, nii et mul on täpselt teada, mis Germa välja sõidan ja millal ma sõidan. Ja tegelikult ei ole oluline niivõrd need majad. Kindlasti on kohalikule rahvale olulised need majad, aga oluline on see sisu ja resultaat, mis tänu nendele majadele ja see sünergia, mis tänu nende majadele tekib nüüd võib-olla see väljund on märksa olulisem kui see betoon seal. Aga missugune maja või organisatsioon seal sees siis sulle praegu kõige meelt rohkem meeltmööda, kus on kõige rohkem korras. Kuhu sa lähed, rahuliku südamega. Me arvame, et Tartu ja Pärnu mõlemad korrast Tallinnas meil oma maja ju ei ole, me oleme nagu rendipinnal. Aga lolli rentnikule me hoiame ka selle maja korras siia investeerima ka sellesse majja. Ka jõhvi on ka väga armas, aga mõttele, et kõik võtab aega. Organisatsioon on täiesti uus, inimesed on uued noored. Ja nad ei tea veel, mida teha ja kuhu joosta, kuigi nad jooksevad, aga resultaat on tagasihoidlik tena, kes võtab aega. Kas Tallinnas võiks siis oma kontserdimaja kunagi ka. No mitte kontserdimaja ka üksi. Et me oleme siin mõelnud Linnahalli peale, oleme linnaga läbirääkimisi pidanud sealt leida mingit väljundit nii Eesti kontserdile Vanemuise teatrile. Sest teada on, et Tallinnas vaba lava leidmisega on ikka väga raske ja keegi ei taha Vanemuise Tallinnas siis sellest, aga keegi tahab reisiteatritesse lastest korjavad ju publiku ja kas seal on nii, et üsna üsna loomulik teatrid hoideks suhteliselt lukus ja Tallinn on siis nii väike, nii väikse publikuarvuga, et isegi ühe Vanemuise külalisetendused Sest tegelikult kultuuriline ületootmine on ikka massiline. Ja on päevi, kus Tallinnas on paarkümmend kontserti rohkem, kuhu oodatakse, võib-olla ühtekokku 15 20000 inimest. Ja see on päris karm konkurents täna just Tallinnas, kultuuripõllul on ikka väga suur. Nii et sina, eesti kontserdijuhina vead muudkui näpuga järge nendes kontserdikavades ja vaatad, kuhu üldse enam ära mahub. No esiteks, mida teha, kus teha ja kellele teha, on ka väga oluline, mitte lihtsalt kontsert kontserdi pärast, vaid kõigepealt ma mõtlen, mida Margus kuulatada ja siis ma üritan ta veel sinna kontserdile saada. Et see on, see on keeruline keemia, et see ei ole nii lihtne. Pluss see, et me peame mõtlema ka Eesti muusikule ja eesti interpretatsioonikunstile, et kõik see kokku moodustabki kontserdikava. Aga nagu absurdse nagu kostub, et et Tallinnas või Eestis on kultuuri nii palju, on kui ükskõik mida, me, kas me võrdleme ennast siis Stockholmi veelsingiga siis me oleme ikka väga pikalt ees nii kontserdiarvude poolest kui ka artistide poolest, kes siin käivad. Nii et tegelikult võib öelda, et kontserdikontserdimaastikul on see pakett üsna võimas ja need interpreedid, kes siin käivad, on ikka nii-öelda Kesk-Euroopa tasemel. Nii et me Meie publiku võiks, võiks ainult käia ja, ja, ja, ja haritumaks ja, ja lojamatsionaalsemaks saada mõtleski, et publikul ära rikutud, et ainult head nimed ja kui keegi nii-öelda keskpärane tuleb, siis on probleemid väga suured, et kas ei tulegi maailmastaar siia, nii et natukene rikud. Mina olen siiamaani aru saanud, et meie interpreedid ütlevad, et, et vähe esinemisvõimalusi on. On interpreet, kes elavad ka Eesti turul ära ja pisut nõrgemad interpreedid ei ela, Eesti turul ei ole aga tegemist, Eesti oli üks väike linn, eks ju, 1,3 miljonit inimest. Ja kindlasti me toodame väga palju muusikuid ju. Ja kõik need siia Eesti turul ära ei mahu. See on fakt. Loodusseadust nõrgemad jäävad alla ja sinna ei ole midagi teha. Ja tavaliselt eks need virisevadki, kellel tööd ei ole. Nojah, rääkides siiski veel sellest ajast ööpäevase normaalselt 24 tundi, kuidas oma need tööülesanded neisse tundidesse ära mahutad, nii minutilise täpsusega vä? Absoluutselt mitte täiesti, ma elan täiesti normaalset elu nagu sinagi ja. Hiljaks ma eriti jää kuhugi oma asjad kõik ära teha. Tavaliselt jääb ikkagi aega puudu, aga kõige lihtsam on, kui saabub 100 meeli. Siis, kui mul aega ei ole, siis ma lihtsalt tiriidinud ära selles mõttes, et ei ole. Meil ei ole probleemi ja aeg-ajalt vali, teen et siis saab jälle nagu otsast peale arvestab ja kellel on väga suured probleemid. Küll kirjutab uuesti. Uskumatu, et selliseid hästi helistas, et kuule, aga mõni arvab järsku, et sa teed tööd poole hinnaga poole kohaga kontserdi siiapoole kohaga. Jah, see ei ole võimalik. See ei ole võimalik, et tuleb teha kõik ära. Poole poolenisti juhtida ei saa, et pooltasutuste juhid ja poolt ei või või jätad, pole teist tegemata, nii et kõik teha. Aga aega jääb väheks. Eks põhiaeg on sõitmise aeg, mis kurnab väga palju, ma ei julge kellelegi teisele sõita, nii et ma pean ise sõitma kogu aeg ja ja kas poleks kergem, kui oleks autojuht ja sa oledki tagaistmel arvuti taga ja telefoni taga, et sa ei pea ühe käega rooli hoidma, teisega telefoniks. Aga siis mul oli paar avariiohtlikku olukorda ja ma mõtlesin, et ma parem tapan ennast ise, kui lasen kellegil teisel seda teha. Nii et see oli üks viis aastat tagasi, nii et sellest hetkest otsustasin, et ma sõidan ikkagi ise. Ja räägib telefoniga. Ja jõhvi kontserdimaja on avatud ja ja, ja ehitajaid sa sealt enne välja ei lase, kui garantiiaeg läbi on. See, mis nüüd televaatajad tegelikult kaheksandal oktoobril telekast nägid, olid ju paras Potjomkini küla, eksju, valmis oli ainult publiku pool ja, ja fuajeed, see saal. Ei, ma ei ütleks nii, ütleme Pärnu oli suhteliselt tagasihoidlikum. Et Jõhvi oli täitsa täitsa normaalselt valmis, tegelikult oli tegemata ainult huvialakeskus, mis ütleme, ruutmeetraazilt hõlmab võib-olla 10 protsenti vajas nii, et midagi hullu ei olnud. Aga eks eks ikka on niimoodi, et tegelikult oma rahvas sisse lasta selleks, et kogu tehnoloogiline külg ära reguleerida, häälestada nii et selles mõttes on ta üsna normaalne. Päris valmis maja ilma rahata teha on suhteliselt keeruline. Miks on Jõhvi jõhvi kontserdimajas vaja huvialakeskusi, muusikakooli? See on sinu, sinule antud asjad ja sa pead me need lihtsalt ära kannatama seal? Ei, ma arvan, need on lisaks, mitte ei arva vaid, eks kunagi, kui kolm aastat tagasi me seda projekti kukkuvalema hakkasime. Meil oli vaja leida sünergia linna ja riigile raha vahel, nii et ma korjasin jõhvist kokku kogu kultuuri puudutava infrastruktuuri, mis sinna sisse sobise mahtus. Ja sellepärast nad salongi ja sellepärast on kontserdimajas kino, et kontserdimajja paremini ära majandada või õige, me räägime ikkagi Linnade Liidust, kuigi jah, rahvast elab ümberkaudu, ütleme 176000 inimest paarikümne kilomeetri raadiuses. Aga, ja ega logistiliselt transport Ida-Virumaal on suhteliselt keerukas ja erinevad firmad, erinevad, piletid kehtivad ja rahvas on, rahval on väga raske liigelda. Seepärast tuli oluline, et kõik teed viiksid Rooma ehk siis jõhvi kontserdimajja ja nii on ta kogu kogu see maja üles ehitatud, seal on ka täiskasvanute koolitused ja sisuliselt võib öelda, et kõik see 176000 inimest leiab ühel või teisel viisil selle tee ikkagi jõhvi kontserdimajja. Et muud võimalust ei olegi kui ainult jõhvi kontserdimajas, nii me oleme ta teinud. Ja, ja kui tal tekib hetkeks vaba Ta läheb kinno või kontserdile. Et seal on ka muud teha. Üsna egoistlik idee, aga jah, kõlab egoistlikult, aga muud ratsionaari. Muul moel majandaks ka, aga ütleme, nii-öelda realistlikum ja riskivabam. Mõned inimesed pahandavad selle peale, et, et pärast jõhvi kontserdimaja avamist nagu justkui avastati alles jõhvi, sa sellega oled päri, et jõhvis oli kultuur ja see õitses õilmitses enne sinu tulekut. Ja, ja muidugi kino küll jah, oli ära kadunud juba seitse, kaheksa aastat tagasi, aga sellesama koha peal oli vana kultuurikeskus Oktoober või mida iganes ta nimi oli. Nii et ja kultuur hõlmid siis Jõhvis ja olid kõik need muusikakool kui huvialakeskus, kui kõik muud organisatsioonid, kes seal telemajas on, nii et need ei ole tekkinud äkki tühjale kohale. Ei, nad on kõik olemuselt. Aga eks kvaliteet nii visioon Stahlis kui interjööris ja ma arvan ka teeninduses on muidugi teine, kui oli, siis poolteist aastat tagasi. See kontserdimaja on mõnes mõttes nagu uus väljakutse ka, et seal peab olema hoopis teistsugune kava sees või hoopis teistsugused külalised. Rohkem Venemaalt toomartist kes võib-olla jõhvist kaugemale ei tulegi Tallinna poole. Nii ja naa. Me mõtleme sellele, sest kui me räägime jõhvi linnast, siis me räägime 25 protsenti eesti keelt kõnelevaid inimesi. Et me mõtleme sellele, on väga palju ürituse korraldajaid, kes lihtsalt toovad asja sisse kõikvõimalikke teatreid Moskvast, Peterburist ja muid provokaatoreid olles esines põlerile, anti seal ja nii edasi, nii et ega me ise nagu eriti palju tõmblema ei peagi. Kuigi me mõtleme, sellele, palume esitama ja mis artistid sinna lähevad. Aga võib-olla see kõlab kulunult, aga eks me mingil määral ikkagi tegelema ka integratsiooniga, et. Ma ei taha teha nii, et on kontserdid vene keelt, kõnelevale elanikkonnale ja eesti keelt. Ma üritan, need, need üritused oleks ikkagi ühtsed. Sest eestlane ütleme üksi ei vea seal välja. Ehk siis eesti publik üksi seda maja ei suuda üleval hoida. Sümfoonia kõlab kõigile, kas pea ja, aga kas alati on oluline, kes on siis solist, et kas ta publikule tuntud või mitte. Aga vene publikule on väga palju erinevat erinevad väljundid seal, nii et selles mõttes probleeme ei ole. Ka huvila keskused nii täiskasvanutele kui noortele on nii vene keelt kui eesti keelt kõnelevad inimesed, seal on Vene teater sees tuuleveski ja nendes nendes Jõhvi on tegelikult eelpost Peterburi vallutamiseks. Jah, ei tea. Ja sel hetkel tekkis nagu mõte ja ja oli pakkumine ja oligi pakkumine ja miks mitte. Ma käin tegelikult vaatamas ja. Ta ei ole kirik. Ta oli ehitatud büroohooneks, aga visuaalis on veel kirikujooned näha, ainult torni ei ole alles, aga see kõik on taastatud. Ja me oleme täna nii kaugele, et temal suhteliselt võimatu näiv soojus ja elekter, mida seal üleüldse need on kätte saadud, need võimsused ja projekt on käes ja põhimõtteliselt ehitusluba peaks saabuma detsembri viimasel nädalal. Et märtsis võiks alustada nagu tegevusele. Et siis hakkad seal käima vä? Mitte siis võid, ma käin kogu aeg seal mitu kilomeetrit Peterburi. Aga sellest ma ei saaks üle piiri, et ma kasutan diplomaatilist autot selleks. Ja millal siis Jaani kirikus kontserte? Tahaks, et see oleks 2007, aga kuuma jätame ütlemata. Meil on mõte, aga Venemaal on. Tõsine, nii et, aga ma loodan, et jah, 2007. Kuidas sa ennast ise nimetad, oled sa kunstiinimene või äriinimene? Äriinimene ma ei ole kindlasti ütleme, et sa tavaline bürokraat, et oled või ei ole. Ma arvan, vahel ikkagi tavaline proof vähemalt, ja kui opositsiooni vahel, et sa oled mingi kultuurimänedžer või. Ma ei tea, see kultuuriminut seal on aga. Ühest küljest ma pean kunsti sobituma, ma pean selles kaasa rääkima aga ma ei tohi lasta endal sellel kanda, sest kui ma lasen seda teha, siis asutus, mida ma juhin, läheb kindlasti pankrotti. Nii et teatud hetkel ja kui sa tunnetad ära, et sa oled nüüd läinud poolel liialt kunstipoolel, siis sa pead kohe muutuma bürokraadiks, laskma näo tõsiseks rääkima ainult rahast. Kulutustest must nii kaua ja kui sa seda teha suudad, siis võid sääraseid organisatsioone nagu teater ja Eesti kunstijuhtida siis lähebki seda seal kogu aeg, siis kontrollid ennast, et ei lase end kunstnikul ära võluda. Aeg-ajalt lasen, siis löön endale vastu kätte ja muutun päevapealt, et. Tõesti ei saa ekski, ma ei tea, Vanemuise staar ei ole suutnud siin ära võluda ja no teatris olles on väga, väga oluline see, et eriti draamanäitlejate puhul, et sa pead aru saama, et kassuga näideldakse või ollakse reaalses maailmas Teater on väga keeruline kultuuristruktuur. Seal töötavad väga kenad inimesed, aga väga keeruliste natuuridega inimesed. Ehk siis nimetame neid isiksust, eks. Kogu selles. Kogu selles. Inimeste hulgas liikuda, aru saada nende mõtetest ja kogu aeg mõelda, mis on õige ja mis on väär. See ongi juhtimise kotid. Ehk sa oled tegelikult valvel kogu aeg, et kas näitemäng on ainult laval või on ka seal kunstides? Oh, kas kogu aeg, aga põhimõtteliselt küll sind kurvaks ei tee. Aga minu meelest see näitemäng ei toimu ainult teatris, vaid selles ühiskonnas, eriti poliitikas. Et minu meelest see on osa elustada. Anname muidugi on nõme, aga ma olen juba 45 aastat siin maamunal ringi käinud ja no 44 aastat öeldakse et eks üht-teist kõrva taha pandud. Ja üks kogemused on need, mis aitavad pinnaleid. Mis sa tahad, et su ja siis need inimesed, kes sinu all organisatsioonis töötavad, sinust arvaksid tänane, piisab sellest, kui nad sind ahistavad või see, et nad siit armastavad, seda sa ei taha. Noh, nüüd ma arvan, selliseid tulemusi vist ei olegi olemas. See on suhteliselt nõrk organisatsioon, kus ülemusi armastatakse ja ma arvan, et see nõrk organisatsioon organisatsioon jah, riigistruktuur, kes on raskelt ülefinantseeritud, kus on hästi palju raha. Ma panin tähele, et sul on, kellel õigeks keerata. Ilus, sile poiss ja pikk ja nii edasi. Siis sa said Eesti Kontserdi asedirektoriks ja, ja, ja sa ei ole seda kahetsevad mitte kunagi, ma tean. Oh, see läks, et sind. Et sellest nii-öelda heast poisist paha poiss sai aga sind ikkagi nagu tõsiselt võeti. Saad aru, ühesõnaga sa, sa olid ju positiivne kangelane kogu aeg, eks sa pidid järsku tõestama ennast hoopis firma juhina. Tegelikult ka mana keerasin ka sel ajal kui ma olen vitaminis. Et midagi midagi uut ei olnud ja eesti keeles Postimees on tolleaegne meeskond, mõju töötasime tegelikult Eesti NSV riikliku filharmoonia all, nii et ma ei olnud mingi totaalselt uus nägu ja seda raskem. Samade inimeste samu inimesi hakkate juhtima pärast. Sellist konflikti või mitte arusaadavust inimeste vahel nagu ei olnudki, nii et see läks väga libedalt. Maireid probleem. Sa oled oma kunstniku elust siis andnud üle 3000 kontserdi, oled sa kuskile, elad ikka seal rohkem on vitamiiniaegseid ülesastumisi või Arsise kellade ansamblid hoopis? No ikka vitamiine ja vitamiini nii-öelda nurm oli juba mingi 300 kontserti aastas. Pluss see nagu ikka tol ajal tehti väljaspool normi väljaspool riigitulu ja kulubaasi, niiet Eesti ei tohi rääkida ja no kui, kui sa läksid näiteks Kamtšatka-le esinema, siis kirja läks 20 kontserti, tegelikult tegime üle 60. Nii et 40 läks otse ja 20 läks Eesti riigile tolleaegsele siis. Ja niimoodi käis kogu Eesti NSV riikliku filharmoonia tegevus sellest elategi. Tõesti ei ole selles suhtes, et uued pillid ja kõik Žigulid aga Žigulitel Et jah, meil oli aga üks praegu praegu ka kelladega kontsert suhteliselt palju, nii et aga ajaressurss on see, mis takistab nüüd tegemist. Aga kolm 40 kontserti aastas suudan ikkagi ära teha nii laste kui täiskasvanud kohe ise dirigeerib, oled seal ees ja lapsi, klausi ja lapsi küll, jaa. Ja ma ei tea, meil on siin kombeks, eks laulda tavaliselt lasta siia vahele võib vitamiine võib lastele kuule, hea meelega või. Vitamiini kuule, aga kui sa oled välja valinud saates segadust tekitavam. Aivar Mäe laulab. Kõige erilise. Ja Juusla mälestumis. Ja see liiko kunsti. Kui sütti? Täna siis jutusaatekülaliseks Aivar Mäemees, ma ei viitsita siin, et miks Aivar Mäe küll Eesti televisiooni kandideerima juhti juhtima ei kandideeri, aga ma olengi tuntud, kandideerin, kandideerin iga tööpuudus. Toon ja nõukogu ei, sulle võttis nagu jalust maha ja su egotika jälle kahandas piisavalt. Ja olete solvatud, vihane, tähistunud, tige. Sest tegelikult see otsus oli ette teada juba, sest noh, see on jälle see asi, et me kõik mängime kogu aeg ja kaasa arvatud tegelast. Klausel sees, mis tegelikult ei lubanud seda nõukogu otsust langetada, kuna ei tahtnud tööle minna. Ma ei saanud minna selle tähtajal, mida pakuti. Oled sa nagu mõelnud ka, miks Estonia töökollektiiv Himmat toetas, mitte siin, mis naabermaja rahasin tiheli? Ma ei tea, kas ei salli, aga ääretult inimlik üks inimesed harjuvad ja ja nad on rohkem seda meelt, et elada koos nii-öelda vanajuhiga, kelle krutskid ja iseloomujooned on juba teada. Ma sattusin ühe inimesega sealt majast pärast seda konkursi rääkima ja ja paljud loomingulised inimesed, kes sind tegelikult ootasid sinna majja teistpidi tõepoolest kartsid, mida me siin enne võib-olla natuke ka rääkisime, et et sa ei näe, töötades kunstnikku, lauljat, muusikut, kes on viis-kuus aastat õppinud IGA PÄEV häält harjutanud, pilli harjutanud, elu lõpuni ainult ühe oskuse omandanud. Ja siis tuleb Aivar Mäe ja ütleb, et neil ei ole kooris võib-olla nii palju lauljaid vaja väeorkestris, sellist koosseisu ja ta ei oskagi midagi muud kui laulda või mängida, aga tööturul teda rohkem ei oodata. Vanemuine seda ka vastu ei võta. Aga ütleme nii, et Ma ei tea, kes oli see muusik või kes oli see kunstnik, aga kui võtta Vanemuise näite põhjal, siis Vanemuises koori orkestri balleti Kossis suurendatud mitte vähendatud. Ja me suurendame veelgi, nii et tegelikult need kõhklused ja kartused näritud inimlikud, aga need ei ole seotud otseselt minu persooniga vaid üleüldse uue inimese tulekuga uute mõtete tulekuga. Normaalsed kartused et härra Mõeneb on nagu tootmisjuht, kes näeb etendus vihikuid ja rahanumbreid aeg-ajalt, nagu ma algul ütlesin, et aeg-ajalt ma pean ka selline olema, kes need tootmisühikuid ja aeg-ajalt ma jälle süvenenud kunstimaailma. Aga anna nõu Eesti riigile, kultuuriministrile või ma ei tea, mis peaks tegema nende tehnikate ja noh, ütleme vähem tehnikate, kuid siiski pikaaegsete muusikud, näitlejad, tega, kelle kõrgaeg hakkab teatris või kontsert organisatsioonis läbi saama, aga ja võib-olla publik ka neid enam väga laval ei taha, aga mis peaks nendega pensioni eelikutega tegema? Noh, tegelikult on meil süsteem isegi loodud, kui me räägime Kultuurkapitalist ja sa arvad sellest sotsiaalabist, eks. Aga, aga teisalt, kui me võtame Vanemuise näite, siis ega mul töötab seal Herta Elvist ja Lembit Eelmäe ja. AuPeep, et mul on nii-öelda staažikad näitlejad küll, kes suudavad täna kokku kokku kutsuda publikut ja olla professionaal ka 80. eluaastal, nii et mina ei näe siin nagu väga suuri probleeme, sest kui me vaatame sõnalavastus, siis väga palju etendusi on kirjutatud just selle vanusega inimestele, nii et ma ei näe probleemi. See pigem on see kunstiinimese mõtlemises kinni tema vanus, ka tenori hiilgeajad algavadki 50.-st eluaastast alles. Et mitut solisti sa jaksad palgal hoida? No see sõltub teatri uisse tõttu publiku hulka vast ja see sõltub solistide kvaliteedist omavahel väga tihedalt seotud. Aga, ja kui ühest teatrist ütleme, piltlikult antakse, kindlasti minnakse järgmisse Ma arvan, et see on pisut utreeritud probleem, et seda probleemi sellisel kujul küll ei ole, aga kõik teatrid tegelikult Toetavad staažikad näitlejad, kes on selle teatri eest oma elu ja tervise Patti pannud, nii et see on üsna normaalne, nii on ka Vanemuises selliseid nii-öelda abiprojekte. Sind iseloomustatakse kui, kuidas sellesse karmi käega juhti, kes reformib organisatsiooni Vanemuises läks vist üle 70 inimese ära, küll sealt mitte siis lava poole pealt, vaid lavataguse poole pealt, pigem et sa oled kunagi öelnud, et eesti kultuurimajanduses nii-öelda oli sotsialism veel 98. 99. aastal praegugi. Ah, ikka veel kael, kas Estonia ja teater on ka siiani revolatsioneerimate reformimata kantse? Esiteks, me oleme avalikkuses Isegi nõukogule ja rääkima ja nõukogu ütles pressikonverentsil, tead, mida ütled ja et paljudel kandidaatidel oli häid mõtteid, mida kõik me ütleme Paul Himmale edasi ja kui ma kriisis küsisite eriklassi, kes teeb, mis need siis olid siis nad ütlesid, et küll pausi ma seda teada saab. Ja Paul Himma kuskil minu meelest ja teatas, et ei ta, ma ei tea, mida teised esitasid. Kas sul on võimalus öelda mõiste või autoriõigused seal peal ja järgmiseks korraks vaieldakse. Igal juhil on oma nägemus ja ma Estonia kohta ei oska midagi öelda. Ma ei tea, mis seal toimub, teine organisatsioon, et see on sama hea, kui sa küsid, mis hansapangas ta, ma ei tea seda. Aga Mul oli oma kindel nägemus ja omad kindlad mõtted, mis olid suhteliselt revolutsioonilised, see on õige. Ja sellist nõukogu on raske leida, kes sellist juhti valiks, sellist reformi läbi viima hakkab. Et see on seotud riskidega ja ma alati suhteliselt riskimaias on. Avano rahvusooper. Kas seal tohib üldse servast riski võtta? Ta peaks olema stabiilne, aeglaselt loksub edasi rühkida. Suur karu. Vanemuise ju viidi või saadeti ja lõpuks aga konkureerisid sinna koha peale ja tegelikult või sind noh, põhimõtteliselt sind kinnitati siis täiskohaga teatri juhiks. Kas Vanemuine nüüd võlgadest vaba vä? Eks meie mõningaid võlgu tahtsime ikka edasi nii-öelda refinantseerimine. Eks Vanemuise probleem ongi see, et tasub rahakotist piisavalt kaugel. Nii nagu Tallinn Brüsselist. Sellepärast võetigi juht Tallinnas, vähemalt juht oleks kultuuriministeeriumil ligidal. Ütleme see lähtepositsioon sajas- krooni ajas oli ääretult madal, nii et täna on ühe teise suure teatriga finantseeringu kaks korda ja ja samamoodi tuleb teatrit ja mis on üsna võimatu. Vaata, see teine suur teater, Eesti Draamateater. Ei, me räägime muusika tead, no ikka ja jälle muidugi. Et see vahel kahekordne ja väga raske sellises mahus nagu töötada, aga me mõtleme mõtlema ja ega meil on, meil on rasked ajad, etendusi on palju, me teeme 418 etendust aastas. Ja tänase seisuga on olemas teatud kõige suurem teater üldse Eestis oma publikuarvult kui etenduste arvult, teised jäävad väga kaugele maha, aga kas publik või see etenduste arv on ikkagi väiksem kui see või sel ajal, kui, kui sa seal veel ei olnud? Ei oleme me kärpisime 100 etenduse paha, tekitasime kunstliku defitsiidi ja hakkasime järjest tagasi minema. Ja me oleme enam-vähem sama kaugele tagasi. Aga, ja millest me tahtsime veenduda, et kui palju see publikuressurss on? Näiteks järgmine aasta järgmisel hooajal me tõmbame natukene etenduse vähemaks. Et see publikule Žusson seal täpselt nii palju, kui on, eks paljuski sõltub sellest, kui palju turismi tuleb ja nii edasi. Aga me pikendame oma mänguaega, eks perspektiivis tööandja nii-öelda orjapidaja tahaks alati, et teatrid öeldakse 12 kuud. Järgmisel aastal me töötame 11 kuud juba ja üritame puhkusegraafikut nii teha, et ei oleks nii-öelda kollektiivset puhkust. Publik tahab ka suvel teatrit ja etendused on nii kaua repertuaaris, kuni kuni dekoratsioonid vastu peavad. Aitäh. Dekoratsioonid peavad kaua vastu, et võiks, võiks veel pikemalt olla, aga enamus etendusi ja neli 50 korda käivad lavalaudadelt üle, mis seal normaalne, sest meie erinevaid nimetusi meie repertuaaris on seal 25 ringis, nii et suhteliselt palju. Missuguse rolli sa Vanemuises endale oled võtnud, teatrijuhina teedest parasjagu niipalju kui, kui tahad ja ebameeldivad otseselt teid siis ise Äravilükat lükkad siis seal balleti kuidas, kuidas teil seal administratsioonis on muusika juhtunud draama Iraamale balleni? Nemad ütlevad seal neid ebameeldivaid otsuseid rahvale välja vä? Noh, tegelikult on minul neid lihtsam öelda ja tavaliselt ma seda ise ka teen. Et ma olen nagu väljast tulija ja ma viibin seal paar-kolm päeva nädalas, nii et aga, ja kollektiiv on hea. Meeskond on hea ja noh, ma ei ütle seda, et kui ma ütlen, et ja nüüd hakkame kartulikoori sööma, siis kõik söövad seda, mitte aga see, mis oli kaks ja pool aastat tagasi koos kõiksiseses jõussides. Seda enam organisatsioonis ei ole täna enam Vanemuises välja nagu negatiivselt informatsioon ei lähe. Et see oleks keelatud, vaid pole midagi negatiivset öelda ja köögiuks hoitakse suhteliselt kõvasti lukus. Ja see ongi oluline tegelikult organisatsiooni hävitab just organisatsioonis. Noh, töötingimused ei osku paremat ka, või on need olud või majal üle vuntsitud ja garderoobiga uued ja kõik on ju remonditud? Noh, selles mõttes ongi oluline näiteks prioriteediks, kui algusest peale pandi inimene, sest et kui töötingimuste normaalselt palka saab ka enam-vähem siis resultaat ja siis võib ka nõuda. Ja selles mõttes on sul õigus, et need asjad on kõik tehtud ja tehnoloogiliselt on nagu maja korrektne ja kannatab head teatrit ja uue hooaja uue draamajuhi Sulev Tepparti valisid sina või? Ei, ta käis ikka näitlejate ees, nüüd kogu trupi ees ja trupp kuulis ja trupp otsustas. Eks lõpliku valiku pean mina tegema, muidugi. Nagu konkurssi, kui niisugust oli konkurss, kuulutati välja aga niuksed, draamajuhid ja peadirigendid ja peaballettmeistrid ja nendele naljalt ikka keegi konkureeri. Tegemist on väga suurt isiksust ega kes ei ole harjunud kaotama. Ja kui sa kellelegi kaotad, siis sul nii-öelda märk küljes, eriti Eesti-suuruses riigis. Nii et tavaliselt need sünnivad ikkagi kokkuleppel rohkem nagu kutsumise teel, ütleme nii, uus muusikajuht on juba kutsutud või? Kaus muusikajuht oli kutsutud. Ja siis päris uus, järgmine ei ole veel kutsuda, mõtleme pikalt, et aga kasutama sellist kaks pluss kaks süsteemi, et taastat on aeg, uus uus juht, siis peab ennast näitama, et oma ja tal on õigus järgmiseks kaheks aastaks nii-öelda otse kandideerida. Kui trupile ja teatrile ta tegevus meeldib. Ühtpidi sa ütlesid saate alguses, et meil on kultuuri ületootmine või teistpidi Vanemuine punnitab ikka seda oma kolme žanri. Ta isegi punnid ja üks 300 teatel tegelikult Euroopas on väga levinud, et, et Eestis on ta ainulaadne. Aga see sünergia, mis kolmes žanris tekib üsna suur. Eriti kui me räägime, noh, mitte ainult muusikali žanrist, aga on väga palju projekte, kus on ühendatud nii draama, nii ballett kui kui muusika. Alles tantsumaratonis Mai Murdmaa lavastuses olid need kõik kolm zhanri ühendatud ja tavalises Draamateatris on väga raske seda välja tuua. Nii et selles mõttes võimalused märksa suuremad. Ja me isegi ei punnitavaid, me oleme väga rahul, et see nii on. Kus sa kõige rohkem peale maksad? Oleks muusikateatri kallim? Selles mõttes sõnateater on muidugi kõige odavam. Aga, ja see muusikaliteater on siis kõige odavam vä? Eks kergemini muusikal kui žanr ju kommertseesmärkidel ta kunagi tekkinud ja selle selles ratsutatakse ja raha teenitakse või hävitakse kaks võimalust et esialgu muusikali tuleb toota suhteliselt kallilt, aga ta inimene sest väga kiiresti tasa. Need riskid on suured, aga ka võidud on suured. Nii et me üritame hoida kaks kuni kolm nimetust ka Vanemuises nii-öelda oma kavas. Muusikalid lihtsalt tulevad nii suure pauguga alati Vanemuises välja, et inimestel tekib mulje, et seal muusikalidega tegeletaksegi eile või millal see algasin. Teil tuleb muusikalikontserdid, need aasta alguses. Näed Vanemuine jälle muusikaliteater. Eks, eks pärast, et on palju ja näpuga näitajaid alles lõppes ju võlu Freudi kampaania septembris, mis oli märksa suurem kui näiteks muusikalikampaania kus ära müüdi 8000 piletit ooperile võluflööt. Ja Me aastas teemegi suuri kampaaniaid just igale žanrile ühe. Et tuleb suur balletikampaania selleks publikule teada anda, et me oleme kolme žanri teater. Aga välja nokitakse alati muusikalini, tegelikult reklaamimahud just teistele saadetele on tunduvalt suuremad, kui muusikalile. Muusikal on kõige atraktiivsem ka kõige nähtavam, muidugi jajah. Ja siis on, no ma ühe asja tuletan sulle veel veel meelde, et kahe nädala pärast on isadepäev naisliit kuulutab seal majas kussaretnikule tänavuse aasta isa. Mis sa ise arvad, et kannaksid sa tiitli välja hinnatud ja tunnustatud tööalaselt ja on tubli pereisa ja ja peres kasvab kolm last. Ma ei, ma ei kanna seda välja, nii et. Nonii, ütleti kohe või pea täpselt, kas igapäevakirjutab lastele kirja, et vabandust, et ma täna jälle sind ei näe või midagi taolist, kuidas sa nagu kirja unustad, kirjakirjutamise aeg on möödas, et täna on meil mobiilsed võimalused, eks ju. Aga eks ma niuke telefon, isa olen paljuski ma üritan nädalavahetustel väga palju kodus olla. Aga eriti kui on hooesietendus Vanemuises on 17 esietendust ja Eesti kontserdis on umbes 800 nii-öelda esietendust. Piltlikult selline need ei ole esmaspäeval, teisipäeval Evelica reedel-laupäeval. No nii, eks need on iga päev ja ma üritan kontserti kuulata ka vabariigis teistes majades. Esiteks siis vaadata, kuidas majas kõik asjad korras on ja siis kulatega ära kontsert, nii et hetkel ma olen tööga abielus ja see on kulutada. Arvasin, et töö on su armuke, aga hea küll. Igatahes tervitas ja abikaasale ja küll on tore, et on sind välja. Sellest aitäh Aivar Mäe jutusaatesse tulemast. Päeval, kui ööpäevas on 25 tundi ja ma tõepoolest julgesin sind siis pere juurest ja töö juurest ära kiskuda. Et ühe tunni siis raadiokuulajate seltsis oleksid. Ta saatis Aivar Mäe omadega mäel esitanud ajale väljakutse, aitäh tulemast.