Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere kõigile novembrikuu esimese pühapäeva hommikul, kesknädalal oli meil hingedepäev ja selle hingede ja esivanemate austamise mälestamise külaliseks ole jutusaatesse palunud mehe, kes meie esivanemate hingi lausa kokku loeb ja järjestusse seab ja juhib teisigi kogu Eestis, kes esivanemate hinged üle arvet peavad. Mis siin keerutada, tere tulemast Eesti genealoogia seltsi juhatuse esimees Raivo maine. Tere hommikut kõigile. Kohe alguses ütlen, tänase külalisega koos kõrgkoolis käinud ja ma ei kavatse kuulajate ees seda kuidagi teie vormi taha varjata, nii et ka täna jääb selles saates pöördumise vormiks sina Raivo, mis on siis genealoogia sugukonna teadus põlvnemisõpetus ehk see ongi siis esivanemate hingede uurimine vä? Ei anna, ega mind hinge karjaseks pole siiamaani veel keegi nimetanud, et see on meeldiv, uus uus amet. Aga genealoogia jah, ta teadust defineeritakse kui aja lobiteadust, mis uurib inimeste perekondade ja muude sotsiaalsete üksuste põlvnemist. Sotsiaalset liikuvust tähendab siis seda, et kas kõige piltlikum näitena, et kui sa olid peremees, siis vanal ajal või siis väga kergesti laseks tagasi kukkuda ja vastupidi, sulasest peremeheks tõusta sealse sotsiaalne liikus klasside kohtade niuke taoliste näitajate vahel. Ja õigem eestikeelne vaste võib-olla tõesti suguvõsa teadvus või perekonna lugu perekonnateadus. Mis sinu nimekaardil siis on, sugupuu uurija, minu meelest püsitore nimetus, sa ei ole sugu puuri, eks ennast nimetanud. Ei, niimoodi ma ennast nimetanud tõesti ei ole, nimekaart, selts ei ole ka välja andnud. Kui tuleb ennast tutvuda, siis tavaliselt juhatuse esimesena. See on kõige lihtsam paika panna sugupuu uurija, seal võidu joosta erinevatesse lähenemistesse. Aga kui palju nendes sugupuu uurijad sea siis ongi 100 protsenti pühendunud või on see rohkem nagu hobiteadus või sina oled hoopis finantsalal ennast harinud? Eks ta nii ole selliseid genealoogia, kes tegelevad suguvõsade uurimisega põhitööna, neid on ikkagi käputäis. Ja enamusele on ta tõesti hobi harrast, kus ja võib-olla rohkem kui hobi. Aga kindlasti vähestel on ta on ta põhitöö. Aga ega kõike kõiki teadus ei peagi ju tegema täispalgalised, teadlased sageli tegelevate grupp on märksa märksa laiem ja siis on paar inimest, kes teadlastena selle asja kokku panevad. Kui palju teil seltsis liikmeid on? Seltsi liikmed? Ta läheneb praegu 600-le. Seda, et umbes või võib täiesti olla, et 600 inimest Eestis uurivad oma sugupuid, oi ei, seda kindlasti mitte. Ma arvan, et see suguvõsade uurijate arv on tõenäoliselt üks kümme-viisteist korda suurem. Aga lihtsalt see on see hulk inimesi, kes on tundnud sisemist vajadust koonduda seltsi ja saada sealt abi täiendus, teha koostööd seltsi liikmete vahel ja elada seltsielu. Kuidas sa ise rauakooli lõpetanu, no tegelikult siis selle suguvõsateaduse juurde sattusid pragmaatilisest vajadusest ei seda seda mitte. Ja tegelikult ajalises järgnevuses rauakool tuli pärast. Nii et minuga on, on küll niimoodi, et ajalugu ma olen lugenud ja sellega tegelenud üsna kaua ja ka lapsepõlves põhi žanriks üheks põhiranniks oli ikkagi ajalugu. Ja kui sa võtad mingi ajaloolise raamatu lahti, seal tihtipeale lõpus on kas valitsejate suguvõsad või mingid muud huvitavad joonised tehtud, hakkasin mõtlema, et aga kes siis meie omadel ja miks, miks meie sellest suurt midagi ei tea. Ja teine asi, mingi suurem suguvõsa üritus, seal on pildid, võtad pildid ette. Vabandust, siin võiks halvasti öelda, aga 80 protsenti võõrad näod justkui peal. Aga samas tead, et kõik on sugulased. Ja siis ma hakkasingi 80 aasta alguses esimese ülestähendusi tegema, kui mul mõned vanatädid veel elus olid nende käest küsima, et kes on kes ja kustkaudu täis sugulane võiks olla, jah. Nii need esimesed vihikud, nad sinised, kahe kopkasid, vihikut täis kirjutatud sai ja rauakool tuli alles pärast seda. Kas see suuresti küsitlemine noh, see nagu laskub tihtipeale ka hiietustesse Kärstid olite kärsitu neid kuulates või, või noh, ei iga, iga Fadki poja on tähtis. Kärsitu ei tohi seal üldsegi olla. Tegelikult kõik see, mis sa kuuled, see on äärmiselt oluline. Sest Ma sihiks ju ei ole tegelikult nende skeemide koostamine. Kui sa joonistad sugupuu välja, katad tapeedi asemel seina sugupuuga arvatavad tehtud mees, siis võtavad alles poolel teel. Genealoogia siht on jõuda perekonnaloo koostamine, mis enamasti jõuab välja raamatu kujule. Raamatus on põhiline ikkagi tekst ehk inimeste elulood, mis nad tegid, miks nad tegid kõik perekonnalegendid, pärimused. Sealt võib saada reli joosta lausa kodu-uurimuslikke töödeni välja, ehk siis mida perekonna enda pärimused, vaid külapärimused, talu, talu ajalood, kõik taolised asjad sinna juurde, fotot, dokumentide koopiad ja siis loomulikult nad sugupuud, et kärsitust ei tohi mitte mingil juhul selle töö juures olla. Ja see intervjuude voor, nagu me teda kutsume. Et siin on tegelikult esimene asi, mis tuleb ära teha, kui kellelgi tekib huvi oma suguvõsa uurida, siis kõige esimene asi muidugi panna kirja see, mis sa ise tead siis panna endale mingi eesmärk paika, kuhu sa tahad kõigepealt jõuda ja siis kohe võtta ette kõik oma vanemad sugulased seal. Kolmas neljas põlvkond, kui nad veel elus on ja nendega kohtuda, rääkida mitu korda rääkida. Soovitatavalt diktofon. Sest kui need heietused, pajatused tulevad, siis nad sageli on selles vanas keelepruugis, mis tegelikult on üks ütlemata mõnus asi ka kirja panna pärast lugeda. Ja kindlasti võtta kaasa vanad fotod. Sest sageli me kohtame perekonnaalbumeid, kus on pilte lademes taga ei ole ühtegi kuupäeval ühtegi nime. Vanad inimesed on kadunud, kes veel mäletavad. Ja siis see teadmine on surnud teadmena. Nii et praegusel ajal seda juba kohtab, on hiljuti olin Võrus, seal oli nende suurim antiigipood. Läksin sisse ja oh imet, kastidega kaupa vanu perekonnafotosid 19. 20 sajandivahetusest, ühtegi nime ühtegi kuupäeva taga ei ole stiili järgi või kindlaks teha, mis aasta pärineb fotograafi töö templid on muidugi peal, kes on teinud. Ja tegelikult seal genoloogidega kaduma läinud läinud varandus seal need on rohkem. Siis ilupildi, need on tõesti ilupildid kuhugi eesti ajast. Ilusast eesti Ast ilusast tsaariajast pigem valdavalt toredad inimesed, kõik hästi poseerivad kenad, enamasti ka noored inimesed seal peal kõikvõimalikud Irja, muud kiriklikud, sündmused ilusti kajastatud või siis on poiss läinud sõjaväkke teinud ühe paraadpildi pärast, võib-olla pole esimesest maailmasõjast tagasigi tuld. Ainukese pilt oligi ja see on lihtsalt lihtsalt maha müüdud. Ehk me seda pildi taga võime seda lugu ainult aimata, mis tegelikult oli üles kirjutanud. Täpselt nii ja parimal juhul siis poepidaja oskab öelda, et millisest piirkonnast see kastides pilt on ostetud. Kui satud seal kodukihelkonna peale, siis võib-olla on mõttekas mõned sealt tagasi osta ja käia vanade sugulaste juures ning äkki on tõesti tõesti sugulasi. Sest nagu alles õnn on pime ja neid juhuslikke leida võib olla igal pool, isegi ütleme filmi või filmiarhiivis või fotomuuseumis kartoteegi välja Johoovatab sul sugulashakata, tekkis vastu mingi sündmusega on sattunud lihtsalt laiema tähelepanu huviorbiiti aga nende vanade sugulastega, vaat, kui tuleb seltsi uus liige, siis tavaline on see, et ta natuke ennast tutvustab, räägib, mida ta noori, mis teda huvitab, millised piirkonnad, millised nimed. Ja siis väga sageli kuuleb seda. Jah, ma tahtsin, tahtsin juurde, ma juba tükk aega viis aastat võtnud hoogu, et lahendad Juulile külla, näed, kuuega tagasi läksingi, aga vat juuli oli nädal aega tagasi maha maetud. Et selliseid juhtumeid on väga-väga palju, seal väga kurb tõdemus, kui lihtsalt Öeldakse, et aega ei ole sellist tegevust läbi viia, lihtsalt minna inimestega vestlema. Sest need vanad inimesed, nemad on enamasti väga suhtlusaltid. Neid väga-väga palju ei taheta kuulata, kui tullakse siia, just küsitakse, näritakse veel pilte vanast ajast. Läheb inimesi, keda ta tõesti 20 aastat pole näinud, juba kadunud. Tulevad need vanad mälestused meelde ja ta väga hea meelega räägib. Ja üllatav muide või ka see, et väga sageli ta ei räägi mitte ainult ajaloost. Vanamemmed teavad kõiki oma lapselapsi lapselapselapsi väga täpselt. Kes kus on, kellega on Mikson. Palju täpsemalt kui tänapäeva noored või miks enam ei ole seal, kus ta võiks olla, et Raivo, no Eesti genealoogia selts tähistab tuleval laupäeval viieteistkümnendat aastapäeva, aga see genealoogia ajalugu Kui Eestis iseenesest on ju palju pikem või on vä? Eks ta tõsi, tõsi ta on genealoogia selts tan, järgmisel laupäeval on meil suur teaduskonverents laamiklik siia vahele panna, siis 12. novembril algusega kell 11. Registreerimine algab juba tund aega varem. Toimub teaduskonverents, mis on terve päev haarav ettevõtmine. Ise plaanime kuskil viie paiku lõpetada, toimub Tallinna Ülikooli saalis Narva maantee 25, kes teab seda ennem Pedagoogikaülikoolisaalina kindlasti leiab üles, sissepääs on prii ja seal on ka üks väike näitus meil avatut sugupuudest. Mis on siis eesti kirjanduses eesti kirjandusloost kokku korjatud, publitseeritud sugupuud, päris päris huvitav vaatamine. Nii et kes on huvitatud siis järgmisel laadal tõesti kell 11, kõik on oodatud. Kõnelejate hulka võiks natukene mainida sellised väga tuntud nimed nagu härra Tõnis Lukas, professor Aadu Must, doktoranti liiv, paljude seas seast mõned välja tuua, nii et kõigil huvilistel. Eks mitte kohale tulla, see laupäev sisustada kenaloogiliselt. Kas Eesti genealoogia ja teadus on on nagu väärikas või on tal on tal väärikas ajalugu või on see alles nii-öelda pärast taasiseseisvumist õitsele puhkenud seal? Kaks kaks aspekti ütleme nii, et seltskond praegu tähistab viieteistkümnendat aastat tõsi küll, meie täpne sünnipäev maikuus, aga meil on juubeliaasta siis konverentsile osa sellest ja loodi ta siis 90. aastal tõesti, aga eestikeelne genealoogia tema algust loetakse aastat 1903 kui genealoogia isaks nimetatav nõo pastor Martin Lipp avaldas oma esimesed üleskutsed eestikeelse suguvõsaga ajalookogumiseks suguvõsade uurimiseks. Ja nagu on ilusti öeldud, et kui rahvuslik ärkamine oli põlvkond, paneme siis ühe põlvkonna võttis aega, et eestlased ei häbeneks oma põlvnemist. Tõsi ta on, et enamus sugupuid lõpuks jõuavad ikkagi talupoegade juurde tagasi. Ja mitte alati ei ole seda peetud heaks märgiks. No see oli see kõige-kõige algus eestikeelses kronoloogias, tegelikult genealoogia ju ulatub tagasi antiikaega keskkonnas, seal oli ta rakendusteadus, ehk kui sa suutsid tõestada, et sa põlenud juba mitmendat mitmendat põlvkonda mingis kindlas grafist või hertsogi, siis said tehtud mees sulle palju õigusi. Ja hilisemale ja kui vaadata Eestit, siis eelkõige on tegemist muidugi Adelkonnaga saksa genealoogia, baltisaksa genealoogia on väga pikkade juurtega. Nii et siin niisugust ajaloolist katkevust ei ole, aga eestikeelne gene laugel tõesti 1903 ja Eesti vabariigi ajal loodi siis ka esimene selts Eesti eugeenika ja genealoogia selts. 924, kui mu mälu mind ei peta, aga 31 loode siis omaette iseseisva allüksusena suguvõsade uurimise büroo. Ja tegelikult meie selts loeb ennast varasema seltsi õigusjärglaseks. Nii et kuidas võtta ajalugu, on 15 aastat, aga tegelikult need juured on päris päris kaugele. Mis sa arvad, kui palju nimesid või palju sugupuid praeguseks uurimise all on? Uuritud, on, ütleme? On on, on see üldse, peabki arvestust selle üle vä? Seda, kui palju tegelikult on uuritud, ei tea keegi, nagu ei tea keegi ka seda, kui palju tegelikult on huvilisi ehk seltsi liikmetest 10 või 15 korda suurem arv. Aga mida uuritakse seltsi sees, seda me teame. Tõsi, meie andmebaas ka pidevalt kasvab, nii nagu uurijad annavad oma uusi andmeid meie baasi sisse. Praeguseks kindlalt uuritavate perekonnanimede arv ületab 5000. Ja siia märkusena juurde ka see uuritavaks perekonnanimeks loetakse ikkagi sellist inimeste gruppi juba, kus on vähemalt ütleme, 25 30 inimest sama perekonnanime ka uuritud. Ehk kui kellelgi suguvõssa tuleb üks, kaks abiellumist ühe nimega, siis neid ei saa lugeda uuritavaks perekonnanimeks uuritavaksuguvuseks ütleme, kuskil seltsis praeguseks andmebaasi kantud üle 5000, ma eeldan, et seal on umbes kolmandik vähemalt, mis ei ole veel keskbaasi jõudnud. Nii et see number on päris päris suur. Aga samas tellitud reaalselt on ka väga erinevat. Milliseid alasid on rohkem uuritud Eestis, milliseid vähem, milliseid kihelkondi rohkem oma näite baasil tuua Harju-Madise, kus ta, mu isa suguvõsa, kõik pärit selle uurijaid annab üles lugeda kahe käe sõrmedel, mõni tõenäoliselt isegi üle, mõni sõrmedest. Aga on kihelkondi, kus on uurijaid 30 40. Uuritavus tase on tellitu lastuga erinev mitu põlvkonda tagasi üldse annab uurida, kas mingi dokumentaalse tõestuse piir ja piir tuleb kindlasti jätta. Kõige kaugem piir tuleb, et tõenäoliselt Vana-Liivimaa langusega, sest vaevalt et ordu aega eriti kellelgi kellelegi reaalselt õnnestub siseneda. Või ütleme nii, et täielikult tõestada oma sugulasi, jätame siin Adelgonna kõrvale. Tavainimesel see, et ta jõuab 18. sajandi keskpaika see peaks olema täiesti tavaline. Eeldusel muidugi, et ei ole juhtunud mingit suurt õnnetust materjalidega ehk mingi paikkonna materjali täielik hävimine, siis on muidugi piiritu paremini. Aga 18 sajandi keskpaik sealt edasi natukene rohkem õnne tarvis. Aga Põhjasõja lõppu ehk siis suured, suure katku ja põhjasõja-järgsesse aega on ka täiesti reaalne jõuda. Sealt edasi Rootsi aga eeldab, et on mingid materjalid piisavalt hästi säilinud, et on võimalik seda liini jälgida. Sest Rootsi aastal materjal on päris palju hariduselt lõpuosast, kaasa arvatud kirikuraamatut. Aga otseselt eeldada, et inimene, kes Rootsi ajal oli Matsi Jüri ja pärast põhjasõda matsi üle, et see on sama inimene, nii automaatselt seda ei saa teha. Sest talud, kuivati lisaks tuli uus uus rahvas sisse. Kui olid jälle sellised üldiselt levinud nimed, Jürid, marid, siis tuleb ikka väga põhjalikult uurida, kas tõesti on tegemist samade inimestega või nende järglaste ka või on lihtsalt tühi koht täidetud ja Rootsi lõpus edasi minna, seal on juba palju rohkem õnne tarvis. Aga otsaga välja jõutud, ütleme 1689 90 sealt enamasti kirikuraamatud algavad. Ja sealt ettepoole ja mõningatest põhjas järgsetest materjalidest vanu inimesi kirja pandud siis sünniaastad 1000 610630, selles vahemikus on ka täiesti reaalsed. Ja sealt edasi on võimalik, kuigi ta mõningatel erijuhtudel. Näiteks, kui on hästi säilinud aku raamatut mingi konkreetse mõisa kohta ja seal ei ole märkeid, et see pere on lahkunud seal mingeid muutusi toimunud talu vahepeal tühjaks, seal siis põhiperemehe liini on võimalik jälgida edasi. Ja mõningatel juhtudel võib-olla tõesti isegi ordu aega välja enda enda kohta ühe sihukese erandi tuua. Nagu jurist ütleb, et pole põhjust väita vastupidist. Seal on samamoodi, et ühe talu osas on järjepidevus pidevalt olemas. Naabertaludes on märgitud, peres on surnud, uus tulnud kuskilt mujalt seal ühtegi märget ei ole, et võib väita sama suguvõsa ja Geneoloogias üheks põlvkonnaks loetakse umbes 25 30 aastat. Nii et vanim teadaolev nimeliselt teadaolev peremees võiks olla sündinud kuskil aastal 1470 kelle kohta ma võiks öelda, et see võiks olla ühe minu liini esiisa. See, kui mälu ei peta, oli vist seitsmeteistkümnes põlvkond. Aga keskmiselt, ütleme 10 kuni 12 põlve, on see piir, kuhu võib jõuda. Hästi ebateaduslik küsimus, aga mind ikkagi niimoodi, et, et nii-öelda Aadama ja Eeva nii ehk siis Kalevi ja Linda nii välja ei jõua mitte kuidagi sinnani. Ta kuidagi välja ei jõua, sest ordu materjale esiteks neid ei ole ega keskajal talupoegi mitte nimeliselt perede kaupa kiige kirja ei pandud, lihtsalt vara. Kui vaadata nüüd vakku raamatut, peremees on nimeliselt kirjas, et oleks, kelle poole pöörduda ja ülejäänud pere on ainult siis numbritega, nii mitu last sellel aastal on olnud elus nii mitut töövõimelist inimest ja kui siis ütleme, nende üleskirjutuste vahepeal on osa lapsi surnud osa juurde sündinud, siis sellest ma ei saa mitte mingit aimu. Need on samad lapsed või mitte. Nii et Aadama Eeva neist kindlasti mitte ja samuti ei jõua välja nende esimeste eestlastena, kes on mainitud näiteks Taani hindamisraamatus, sinna kuidagi ei õnnestu. Aga tõsi ta on, et näiteks Inglismaal, kus on 1086 üles kirjutatud viimsepäevaraamat ei pukk, kus tõesti nimeliselt perede külade kaupa talupojad kirjas, et inglise genealoogid üritavad kõikvõimalike vahenditega oma suguvõsade uuritavad suguvõsade juured sinna raamatusse välja viia ja seal salata, aeg-ajalt sega, õnnestuvad. Mis, aga seal on olukord? Hoopis teine, aga kui palju Eestis? Kui palju Eestis neid nii-öelda neid algnimesid kunagi pandiks? Mitu mitu? Mitu peremeest? Võiks neil kirjas olla, nüüd on, vajab täpsustamist ja mida sa mõtled algnimede no selles mõttes, et kui nüüd lõpuks neile nimed pandi, ütleme, nad on dokumentaalselt tõestatavad ja ja, ja kõik allapoole on tõesti nagu küsimus, et millal see noh, et, et keskmine laps oli ikkagi või ased nimede panekuga, siis ma ilmselt räägime 19. sajandi esimesest osast kus pandi perekonnanimed alles perekonnanimega on tegelikult kõik inimesed üheselt tuvastatavad ja see oli siis pool on kõik nii-öelda tuletatavad, imite tuletatavad, aga seal ei olnud perekonnanimesid, seal kasutati talunimesid ja vaata talud nimede puhul on, on see paha lugu, et nad kipuvad aeg-ajalt muutuma. Ehk kui tuleb talle uus peremees, siis on kaks varianti, kas ta toob vana nimi kaasa, võtab ise uue nime, aga inimese kirjapanek muutub igal juhul. Ja teine probleem see, et ka isegi samas külas, aga naaberkülades kindlasti võis selliseid lihtsamaid samanimelisi talusid olla mitmeid-mitmeid kõikvõimalikud Matsi, Hansu, Jaani talud, neid oli hästi-hästi palju. Seal üheselt väita, et üks inimene on see teine, teine ilma uurimata ei ole võimalik. Aga noh, kui on muidugi väga erilised nimed, nimekombinatsioon siis tõesti terves kihelkonnas ainult ÜKS Joosep 50 aasta jooksul on see on selge, et see on seesama mees. Aga kindel järjepidevus on ikkagi perekond nimedest ehk siis Liivimaa Saaremaa osas 1823 kuni 26, kui nad kirja pandi ja Eestimaal 1835, et sealt edasi on need perekonnanimed olemas ja hinnanguliselt täpselt tükikaupa kõiki modifikatsioone, mis kasutusel olid, pole kokku loetud aga umbes 80000 ning pandi Aga ma ei näe, sa just enne rääkisid seda ka, et noh, kui, kui sina käisid vanade inimeste juures oma vihikut kirjutasid kõik täis ja uuemal ajal võib-olla käiakse diktofoniga kuulamas inimesega, mis on see, ütleme see põhimetoodika me, me oleme ikka aeg-ajalt näinud mõnede perede vanaema elutoas tammepuud, kuhu on siis nimed peale kirjutatud, sellise ma ei tea, on ta siis graafiline leht või, või, või on ta lihtsalt lihtsam joonistus, aga mis on see põhimetoodika, mida me peaksime nagu ette kujutama, mida me siis joonistama hakkame, kas tõesti võtame ühe esivanema ja hakkame nii-öelda temast meie poole? Joonistame puu siis või, või, või, või joonistama hoopiski puu juure? Või, või, või on see on, on, on üldse tähtis, kuidas me seda ette kujutame, võib-olla tuleb hoopis mingeid tabeleid täita ja mingisugused ruudukesi ja nooleke siia. Selle kohta peaks ütlema, et igalühel on omane mingi kindel visuaalne väljendus, et täpselt sellist reeglit, mida ütleks genealoogia, teadlased. Peab joonistama nii ja mitte mingil juhul teisiti, seda ei ole olemas. Tõsi ta on, et üldlevinud on selline puukujuline lähenemine. Ja siis on ilmselt tehtud kitsendav eeldused, suguvõssa joonistatakse üles ikkagi ainult veresugulased. Parimal juhul abikaasat pannakse juurde, sest muidu ei oleks ju tegemist puuga, kui igas põlvkonnas hakkab mingi lisa juureke kuskilt tulema. Meijel Aasias mangroovivõsa nüüd vaevalt keegi joonistama hakkab. Aga kui natuke uurimisega laiemaks minna, siis tegelikult puu muutub väga kiiresti tehnikuks võsaks kätte. Aga neid lähenemisi on väga palju, mõni joonistab ainult oma esisadulas nimetatud Kõukude tabel kutsest eellaste tabel ja see võib-olla isegi ringikujuline, poolkaar ja mis iganes kujul suunas kastid. Kui tehakse tervet suguvõsa, siis tavaliselt jah, pannakse kõige teada olema vanimad teada olevad isikud sinna alla nii-öelda juutakse, sealt hakatakse ülespoole joonistama. Ja selle on see hea omadus, et seda puud saab rajal juurde kasvatada toksija lehti kas siis kleepimisega või millegi lihtsalt juurdekirjutamisega alati täiendada. Aga küllalt sageli on ka selliseid tõesti kastikesi ja kas ta siis jookseb vasakult paremale, paremalt vasakule, jäävalt alla või tehakse sellist kikilipsu või liivakellakujulist põlvnemistabelit, et see on tõesti täitsa maitse asi. Ja eks ta tõsi on, et tänapäeval ju need andmed üritaks ikkagi panna arvutisse päris palju, vähemalt vähemalt üle 50 erineva tarkvara programmi, mida mina tean ja olen testinud, pruukinud sinna andmed sisse panna, siis arvuti võimaldab. Neid väljatrükke kujundusi tõesti pea igas ja kõik need puud ja juured ja liivakellad ja ringid tegelikult jooksevad arvutis kogujana täitsa väga ilusti arvutatavad kotist välja lasta ja ise neid väljundeid siis kujundada. Aga millised on võib-olla kõige niuksed erandlikumad? On olemas mõningad kubeljanid, kuhu näiteks suguvõsa sisse kootud, see on juba suur töö, tõesti, on olemas tõesti puu, ehk siis tõsisena hästi keeruline kadakas, millel on treitud puu tahvlitest külge riputatud siis inimesed, iga inimene on üks tahvlikke ja sinna on siis huvitatud siis need andmed. On olemas klaasimaal, jah, on olemas portselanimaali. Et kellel, mis ala peal oskusi teadmisi on, eks ta siis neid rakendab, et seal tuleb ka ilumeel mängu, et kellele, mis väljund tegelikult siis meeldib. Mõnel puhul ka praktiline küsimus. Kui sa tõesti tahad seda palju transportida, noh, jätame arvutifailide liigutamise kõrvale, mis seal hästi lihtne. Aga kui tahad viia, mis on kõige lihtsam tapeedirull sinna peale joonistada ja selliseid vanemaid sugupuid on hästi-hästi palju sellisel rull kujul olemas. Aga varasemast ajast ma ise olen näinud sugupuud, mis oli enam-vähem kani a null formaadis tehtud sellisele heale pärgamendi meenutavale paberile ilusti korralikult kokku pakitud mitrullina. Ja aastaarv oli nurgas 1929 inimene, kes käis mul kursustel geoloogiat õppimas. Ta ütles, et mina tee kodutööd tegema ei pea, et mul on see varasem osa juba tehtud, aga ma tahaks nüüd edasi teha. Et vanaisa tegi siis vanaisa, kadus, vahepealne põlvkond huvi tundnud, leiti üles. Suguvõsa uurimine ei ole ju tõepoolest siis ainult puujoonistamine või juurde joonistamine, eks ju, et need lood sinna juurde on, on sama tähtsad, aga ikkagi kui nüüd need vaarvanemad on elus, aga sealt edasi ei ole või sealt allapoole tegelikult ei ole keegi, siis räägiks lugusid, kus kohas need lood siis sinna juurde saab. Nende lugudega on niimoodi, et ega siis inimene ei ole ainukene allikas. Kui need vaarvanemad on oma teadmised ära andnud, siis on tõesti esimene, üks asi on see, et tuleks edasi uurida siis seda põlvnemist ehk seda sugupuud ennast ja ütleks niimoodi, et kui see vanainimene mainis ära oma vanemad, vanavanemad, kes olid elu 100 858 või varem siis on suhteliselt lihtne võtta arhiividest hingerevisjonis. See on omamoodi. Aga mis siis, lasen hingerevisjon selline hingedepäeva jutuks, läheb jämeda päeva jutuks. Aga seal. Küll ei pandud mitte sellisest lähtepunktist inimesi kirja, vaid vaid põhjus oli kõigepealt maksubaasi kindlakstegemine, et oli vaja paika saada inimesed, kellelt korjata pearaha ja kirja panna inimesed, keda võis sõjaväkke võtta ehk negru kohustus. Ehk need on kaks põhipõhjust, aga need on sellised rahva üleskirjutused, mida tehti kogu Vene impeeriumis. Ja nad on omavahel seotud. Et kui selle viimase 10. revisjonimaterjalid on käes, seal inimesed kirjas, siis sealt edasi üheksandasse kaheksandasse ajaliselt tagasi saab seal suguvõsa skeleti päris kerge vaevaga üles joonistada. Ja selles ma ütlengi 18 sajandi keskpaik on suhteliselt lihtne, kuna esimene revisjon Eesti ja Liivimaal tehti 1782 ja kui seal on juba kolmekümneaastane peremees kirjas, siis on selge, et tema sünniaasta on 1752. Ja sealt sealt allapoole ühiskond veel vanemaid inimesi. Aga mis puutub lugusid, siis eks neid, neid tuleb ette erinevates kohtadest. Mõningatel juhtudel saab huvitavaid viiteid näiteks kirikuraamatutest. Seal on omaette märkida süsteemid, annad pastoritel, et kui oled ikka paha inimene, siis kuidagi üles tähendati. Aga mõnel juhul on vastake lihtsalt vihase mehena kirja pannud ja isegi sedasi välja, et on saksakeelne. Kirikuraamatus on puhtas eesti keeles sisse kirjutatud inimene oma kurja elu pärast on sinna tõppe surnud ja kirikuaia taha maha maetud, näiteks selliseid sissekandeid tuleb ja muud materjalid. Hästi suured fondid on kohtute ja politseiasutuste kohta. Kui ikka keegi millegagi hakkama sai, siis selle kohta võib materjali leida, see on tõsi, väga suur otsimine. Ja ei maksa unustada, et meil on olemas näiteks eesti keele kirjanduse muuseum kus on väga palju seda vana vanavara, nagu teda 19 20 sajandivahetusel nimetati üles tähendatud näiteks hurda kollektsioon, kus on kohati need inimesed, kes aitasid, käisid mõisates, kirjutasid terved arhiivid ümber. Ja kui siis 1905 pandi mõis põlema, siis ei olnud arhiiv säilis muuseumis. Ja Eesti ajal samuti olid sellised väliekspeditsioonid kui nii võib öelda. Tartu Ülikooli eestvedamisel eelkõige lihtsalt suviti üliõpilased käisid kihelkondades, panid kirja tõsiselt valdav osa sellest on küll rahvaluule aga sinna juurde kõikvõimalikke pärimusi, pere pärimusi ja mõnel juhtumil on teada isegi tervet sugu. Suguvõsa lood on üles tähendatud, sest lihtsalt mingi memmeke vaid aadike sattus jutuhoogu ja see kõik pandi kirja. Pärast trükiti veel ümber, nii et need on masinakirjas. Materjalid, mis asuvad kõik Tartus muuseumis kindlasti olemas. Kui sina sugupuuuurijana oled leidnud ühe kauge sugulase ja lähed ta juurde kauplema, mina olen sinu sugulane hakanud rääkima, no kas inimesed hakkavad kohe rääkima, mis sa oled siis psühholoog? Pead ka? Lõpuks. Eks inimestele lähenemine. Muidugi erinev ja ka harva on see variant, et sa lihtsalt astud uksest sisse ja ütled, et nüüd hakkame rääkima, et tavaliselt ikkagi sa selliste ette või kirjutad, et ka tõsi ta on, et sõltub palju inimestest ja ütleme lähemas ütleme, kesklähedases suguvõsas, kui nii võib öelda. Mina olen küll seda teinud, et ma lähen kohale. Vanem vanemate inimeste puhul eelkõige ütled, vot mina olen selle mehe poeg. Vaatavad otsa bril teistele oled küll. Räägime ja mingeid probleeme rohkem. Nii et see see väidet sugu, sugulane on, on oma või et veri on paksem kui vesi, see peab ikka päris hästi paika, tunneb ikka ära, kas sugupuusse tuleb ju kõik kirja panna, kui valmis on inimesed rääkima oma vallaslastest, kõrvalhüpetest ja hüljatud lastest? See olen, oleneb inimestest taas, aga tegelikult vanematel inimestel reeglina ei teki seda, seda tõrget enam. Noorematel jah, mis olnud, see olnud ja jah, läheb lihtsalt niimoodi rääkida. Ja on on konkreetsed näited, ütlen, noh, sul on, on laps, eks ole, abielus ei ole, nagis, isal vaatavad siis, kas pean panema pead? Noh, hea küll, paneme kirja ja ongi nii, aga mis, mis seal häbeneda on, sest elu on elu. Ja läbi aegade on need vallaslapsi olnud. Ja eks ta on erinevalt lähenetud muidugi mõne palun seda väga halvaks tooniks peetud ja väga kurja sissekande kirikuraamatutesse tehtud. Mõnel pool on pastor olnud väga printsipiaalne, enne ei risti, kui ei ütle. Nii et ongi kõik, isad on kirjas. Kirikuraamatutes, mõnel pool pole sellest hoolitud, olite lähenemine on erinev, aga aga mingit ühtset reeglit taas siit välja tuua ei saanud, sõltub inimesest. Aga enamasti mõtlen vanemas ajas oli siis oli lõppude lõpuks neid sugulussidemeid säilitada, on ikkagi tähtsam kui vältida seda, et sa pead korra peeglis punastama. Kas sugupuu uurimisel on ka mingi praktiline väärtuses? Üheksakümnendatel aastatel algas sugu puurimine ikka sellest, et et kust ikka vara tagasi saada, kust metsad ja ja maad ja vanavanalinna majad kätte saada ja kiidan su mälu. Kinnisvara maaklerina, viska. Aga eks see on läbi aegade, seda väärtust on olnud ka praktilist. Mõtlesin keskajal, eks ole, tähendas see väga palju. Teine taoline tõuge oli, mis puudutas mind, Eesti genealoogia arengut, oli see, kui Hitler kutsus oma jüngrid oma rahva Saksamaale kokku siis selleks, et olla seal ma siis õige inimene tuli ju tõestama pärinamist, materjalid olid Eestis nii, et lahkuvad sakslased pidid oma sugupuu tegelikult üle kontrollima ja kokku panema, siis ta veel ei olnud tehtud ja selleks oli lihtsalt füüsilt väga palju jõudu tarvis. Nii et paljud uurijad alustasid ehk kolmekümnendatel sellest. Ja tõsi ta on, et 90.-te alguses samuti öelda erastamisest erastamise tagastamise puhul tuli ju erinevust tõestada, seal oli küll natukene lihtsam, sa ei pidanud seda väga pikalt tagasi tõestama, et üks kaks põlvkond oli tavaliselt see piir aga üsna mitmed on tõesti ka sealt alustanud. Aga ma väidaks siiski, et see on vähemus eestlaste hulgas seda suguvõsa uurimist, kuigi see nõukogude ajal oli täiesti põlu all ja arhiivid olid suletud ja ametlikud sellega tegeleda ei saanud. Ei saa öelda, et ei tohtinud, aga kindlasti ei saanud. Ja kui siis minna arhiivi ja vaadata seal mingi konkreetse raamatu eeskasutuslehte, et milleks siis nõukogude ajal peale kuupäeva nime tarvis ka kirjutatud, mille jaoks ka muuga, kuidas on, eks ole, seal on ka kirjutatud, noh, et on uuritud aafrika ja kodanliku Eesti suhteid. Ja see on kirjutatud 12. pandi kirikuraamatut, eks ole. Selgelt, mida millegi taolisega ei tegeletud. Nii et see huvi on olnud tegelikult läbi aegade, on, ma arvan, et kui see algabki võib-olla uudishimust siis tegelikult see tõukejõud seal taga on ikka sinna sisemine sisemine vajadus teada, et kust sa tuled, kes need sinu esivanemad olid, miks läks just nii, nagu ta tegelikult läks, ehk need perekonna loo küsimused? Ja ma arvan seda, siin räägitud inimlik õnn, et mis asi see on, et siis see teadmine, kust sa pärit oled see on tegelikult osa sellest sellest õnnest ja hingeravist võib-olla konverentsil doktor Liiv räägib sellest lähemalt. Et see teadmine tegelikult inimesi aitab, aitab päris palju, et et kust ta tuli, kellele sa võid vajaduse korral toetuda. Kas ma ei tea? Tänapäeval räägitakse rohkem nagu individualismi aeg on ja inimesed nagu leiavad endale suhtlusringi sõprade näol et, et ei viitsita enam sugulastega suhelda, eriti et kas sugulast osatähtsust pole mitte aja jooksul siiski vähenenud. Kuidas võtta nii ja naa, sest inimesed on tõesti maandast algkodudest lahkunud. Kuulge, väikese ei saanud kuskil mujal käia, eks ju, tavaliselt kui, kui ka sugulaste sünnipäevadel, eks kui nad saavad suureks lapsed, siis, siis nad eelistavad sõprade seltskonda. Aga mitte alati. Mitte alati see nii nii ei ole ja võib-olla tõesti igapäevases elus sa suhtled kolleegidega sõpradega tõesti ja nende suguvõsade ka suhtlemine on harvem. Sünnipäevad pulmad, matused, põhi põhitähtpäevad, aga üks asi on kindlasti selles, et suguvõsad on mööda Eestimaad laiali. Ehk kui varas varasemal ajal suhteliselt paikselt oldi vähemalt kihelkonna piires, siis nüüd on kolmandik rahvast, on Tallinnas mõned kauged sugulased elavad, eks ole, Võrus mõned Saaremaal see suhtlemine paratamatult jääb, füüsiliselt vähemalt jääb hõredamaks. Telefonide kirjeldasin kõrvale, aga teiselt poolt näitab selgelt tõusutendentsi suguvõsade kokkutulekute korraldamine. Näitena Mil augustis endal seltsil olid suvepäevad. Samal nädalavahetusel seltsile teadaolevalt oli vähemalt seitse suurtsuguvõsa kokkutulekut ja see on igal igal nädalavahetusel on päris päris mitmed olnud. Radiaski nädalavahetuseti hommikuti loeme vahel oimetuks suguvõsa kokkutulek seal ja suguvõsa kokku üheks seal, mis seal kõik väga tore, sa kujutad ette neid inimesi, kes kes kokku sõidavad igast maailma nurgast välismaalt. Täpselt niimoodi on seal Ameerikaga nad Rootsi kõik on esindatud ja selline viiekümneliikmeline, see on tillukene, et keskmine on seal saja-kahesaja inimese vahepeal, aga suuremad on juba läinud üle 500 inimese kokkutulekut. Eks selleni korraldamine iseenesest suur ettevõtmine. Aga kui taoline suguvõsa kokkutulek võib-olla iga aasta ei toimu, aga kahe või kolme aasta tagant toimub, see on selge, et esimesel korral saadakse tuttavaks aga ega need suhtlemised siis pärast seda esimest korda ei katke, nad jäävad edasi. Tulles veel selle juurde, et miks ikkagi seda kõike kirja panna, noh et kas sugupuu kirjutas see teadmine, et keegi mondi, et keegi on mu endine koolikaaslane või, või on ta mul hoopis seal suguvõsas kuulus kirjanik või või üks sarimõrtsukas on mu kauges sugulane, et võib-olla isegi nii kaugelt võiks öelda nii-öelda lehma lellepoeg, eks ju, et noh, et et kas see teeb ka see, et keegi on siis kindlasti parem, kui mina, olen parem või, või, või mul on hea tunne sellest, et ma kellelegi hea külgedel kuulun vä? No see on väga individuaalne, kellel tekib hea tunne millestki taolisest kuuluvusest. Noh, alati võib ju öelda uhkusega jah, et see on minu sugulane, kes on midagi midagi tõesti korda saatnud, siis heas või halvas mõttes. Aga kui vaadata ise ise tagasi siis seda oma suguvõsaga rohkem uurinud ja vaadata neid töökohti, näiteks kus ma olen olnud, siis selgub, selgub tõsiasi, et igal pool olnud vähemalt hõimlane kui mitte kaks-kolm ja pahatihti ka mõni sugulane. Ja kui mõtled nendele suhetele, mis on olnud seal ka töö juures täiesti teadmata, kes on kes siis paratamatult selgub, et ohoo temaga ma sain tõesti paremini läbi kui kellelegi, kelle kohta ma ei saa. Kuule parateadus või mis asi sul võib olla parateadlased on tegelikult minu enda statistilised tähelepanekud. Aga nii ta on ja kuidas saad kellelegi näpuga näidata, et seal on minusugune, no miks, miks mitte, eks ole. Et kas sugulasega siis tõesti sa ütled kiire, kui keskmiselt pluss ja miinus nagu läheb paremini kokku seal kui päris võõraga, ütlen küll. Need on lihtsalt noh, tagasi järgi järgi mõlgutused, aga nii ta tundub olevat küll. Et, et tundub, et midagi on nagu sama, millesse paremini aru saad, kui teistest inimestest. Nii ta, nii ta kipub olema, miks, noh, mõtlen, mina ei ole psühholoog ega vaata, ma ei oska sellele sihukest teaduslikku põhjendust anda, aga ta kuidagi teda niimoodi kipub välja kujunema küll. Kas sugupuu uurimine on mingi nagu kogumiskirg vä? Kogud imesid ja baare ja ühendusi. Hasart tuleb ka sisse või? Hasart tuleb kindlasti sisse, aga ilmselt mitte sellega. Koguda mingit massi, et öelda, et mul on nii ja nii mitu inimest juba olemas, palju sinul on? Et see vast ei ole see õige. Kuid ikka seda ilmselt esineb, et kui sa leiad tõesti mingi suure suguvõsa haru, millest sa varem ei olnud üldse teadlik, siis võib värina sisse tulla. Aga see hasart tekib tavaliselt uurimise käigus. Ja eelkõige seoses sellega, kui uurime, läheb mingil hetkel raskeks. Kui sa lihtsalt võtad raamatut, kirjutad kiiresti välja selle uuem osa. Noh, see ei nõua erilist pingutust, on tore teada, mis seal on, sealt võib üllatavaid asju muidugi välja tulla. Aga tõeline hasart tekib siis, kui sa selles vanas varasemas otsas tõsifreerid pool tundi, kahte rida näiteks lõpuks teada, kellega on tegemist. Ja ajad nende sugulaste, kaugete eellaste jälgi mööda kaudseid materjale. Lõpuks suudab tõesti, tõesti, see inimene on minu eellane, ma olen jälle saanud põlvkonna võrra kaugemale teadnud, hasarti momendid tekivad, tahaks minna veel edasi, veel edasi. Loomulikult, ühel hetkel tuleb see sein ette, materjali lihtsalt enam ei ole. Ja siis hakkad kaudseid harusid pidi tagasi tulema. Ja mõnikord täiesti juhuslikult võid leida mõne oma kaugema sugulase. Esialgu tundub, et mees on lihtsalt metsa läinud, kadunud mingit pooljuhuslikku materjali lehitsedes ootamatult leiab tema nime, ta on tegelikult kaks kihelkond edasi läinud ja pole lihtsalt võimudele sellest teatanud. Ja sealt hakkad siis tema suguvõsa edasi uurima. Et seal seal on hasarti momendid täiesti olemas. Kas seltsil on ka mingid sellised ideaalid silma ees, et ma ei tea, kõik olemasolevad või ütleme kõik 20. sajandi ja sealt hiljem mad eestlased? Puudevõras kirjas, unistada võib ju alati, tegelikult oli juba esimese esimese seltsi tegevuskavas sees eestlaste põlvnemise kirja panemine sellisel moel, et võis aru saada, et püütakse tõesti kõikide eestlaste seoseid siis üles kirjutada. Meie sellist püha ja eesmärke endale otseselt võtnud ei ole. Aga kipub sinnapoole küll, et vähehaaval saavad kõik kõigiga sugulaseks. Ehk kui tekivad suuremad andmebaasid, ütleme nii, et minu lähisugu suguvõsa, mis mul on arvutis, ületab praegu 33000 inimest. Väita, et mul on 10 või 15000 inimest, kes ei ole lihtsalt veel arvutisse sisse kirjutatud on teada üle 100000 inimesega andmebaas Eestis ka seltsis. Ja kui nad siis kokku viia, siis mingil hetkel tõenäoliselt tekib pilt küll, et elamus eestlasi on üles tähendatud ühel või teisel kujul, ühes või teises kohas. Aga seda püha eesmärke, nagu näiteks on hormooni kirikult kus püha nende pühakiri sätestab, et kõikide inimeste põlvnemine tuleb üles kirjutada kokku koguda üle maa üle maailma. Seda hormoonid, vaid ka kõik eestlased, kõik eestlased kirjutavad üles. Nemad kirjutasid, nad korjavad selle materjali kokku, nad ei pane sugu puit kokku. Nad teevad selle musta töö nii-öelda kogumistöö ehk tõesti, mingis osas ära sellist püha eesmärki. Meil ei ole aga mingil hetkel kindlasti suur osa rahvast on, on koos. Ja eks sinna juurde riik teeb ju rahvastiku andmebaasiga osa Tänapäevasest osast tänapäevast tööst meie eest ära jäänud. Kui kunagi tekib võimalus neid andmeid mingil määral rakendada, siis meie teeme seda varasemat otsa ja nendel on uue osa tänapäevasem osa andmestik, andmestik olemas, kui nad kokku saavad, siis on tõesti suur osa eestlaskonnast paigas. Ja see on sulle viktoriini küsimus, Haani hakkab peale. Või sul on isa ja, ja isa, isa, vanaisa ja sealt edasi vaarisa siis kes on iidel lisa? Vot selle mitmes põlvkond, see selleks, ma ei ole, ei valmistunud, et see tabel välja võtta. Tähendab, seal kas pole toredad nimed olemas, yi isa. Vaarisa. Ja siis see nagu, nagu, nagu hiid, aga tegelikult on sisend iidega, Iideega ta kirjas on, tõesti, pärineb see, ma tean küll vist esimese Eesti vabariigi ajal genealoogid otsustasid igal põlvkonnal peab olema üheselt määratletud, kellega on tegemist ja sealt tekkisid tõesti kõik iidisad iid, eelisad, eelisade muud taolised eemale lisad ja jah, ja seal ma väga ei eksi, siis üles tähenduslik Jovski siis 18. põlveni välja kellele kõik nimed anti, aga reaalselt viie, viies kuues põlv on ikkagi see, mida me kasutame. Vana-vanaisad vaarisad vaarvanaisad sealt edasi nagu tavainimene neid termineid ei kipu eriti eriti pruukima. Nii et iidel lisan 14. põlv. Tubli poiss, oled kodutööd hästi teinud. See on teie koduleheküljel, sest teil on olemas www, genealoogia. Täpselt niimoodi on see, kus kõiksugupuu uurijad meeli uud suhu puurijad võiksid saada algõpet ja kontakte ja leida teisi omadusi. Otsuseid, et see ideaal kõik eestlased panna sugupuusse, kunagi käituks jah, sealt kodulehekülje pealt tõesti saab kontaktid kätte, saab kätte ka selle, kus on meie osakonnad olemas. Sest ega üle üle Eesti kõik ei koondu Tallinnasse kokku kaheksa osakonda, millal käiakse koos kellega, kus kontakti täpselt saab ja seal on ka alamlehed olemas. Nii et kui keegi näiteks võtab ja hakkab oma suguvõsa panema kuhugi tarkvarasse sisse ja see on pahatihti on see inglisekeelne siis näiteks Läänemaakodulehekülje pealt leiab vasted eesti ja inglisekeelset sugulussuhetele, mis ei jookse mitte üks ühele, nii nagu meil on, vaid seal on ikkagi nii ja nii mitmenda põlve tädi nii ja nii mitu korda mingis suunas nihutatud nõbu just nimelt nihutatud, muud terminid on jah, tõesti keelte kaupa ka erinevad ja kellel on aega aega mahti kodulehekülgi uurida, seal on ka selliseid materjale, kuidas üldse uurimist alustada, mida tuleks teha, kust midagi leida võib. Et kindlasti üks koht, kuhu on see vajalik alginformatsioon? Kontsentreeritud koondatud. Ja midagi selle hingedeaja juttu saad. Lõpetuseks tahaks öelda Anti Liivi sõnadega, et suguvõsauuringud on kindlusetunde ja eneseotsingute individualiseerunud hingeravi intellektuaalne vorm. Kas pole kaunilt öeldud? Eesti genealoogia selts tähistab viieteistkümnendat aastapäeva hingedeajal tuleval laupäeval teaduskonverentsiga Tallinna Ülikoolis ja noh, või ikkagi, surun sellele, et esivanemate hingedele kutsus mõtlema seda kindlasti seltsi esimees Raivo maine, aitäh, Raivo. Tulemast palun, jutusaade on pärast südaööd korduseetris ja nädala jagu ripub vikerraadio kodulehel. Kõike head.