Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest. Nii nagu tuleb oodata vilja valmimist tuleb oodata esimest lund tuleb oodata esimest külm. Nagu me ootame järgmist kevadet. Aga siis on ühel hetkel käes. Kuldselt mees. Või laps või avastaja. Ja noppis ja sellel ajal ülesse. Külas on mees looduse ja digitaalmaailma ristteelt Kennaadis kromnov. Mina olen toimetaja Jaan Tootsen. Tere, Gennadi, ma mõtlesin selle üle. Et kuidas sind tutvustada, missugune inimeseloom sina oled, et loomade puhul sa saad öelda, et noh, veeloom elab vee sees, metsaloom elab metsa sees, sina liigud kolmes erinevas keskkonnas. Sinu pesa on linnas väga palju liigutuse looduses ja siis see kolmas keskkond, seda me võime nimetada siis selleks virtuaalseks reaalsuseks. Internetimaailm, kus sa oled siis ka ma arvan, et üle keskmise tavalisest inimesest. Millised rajad? Neid kolme erinevat keskkonda ühendavad. Tulijale tähendab, ühinemist on nii palju siin üks elu, milles me elame see on kõik see, kus me tegelikult oleme ja ka see, kus me tahame natuke olla. Kas meil siis on midagi öelda, kas meil on saada mingit informatsiooni või kasvõi kellegiga koos mõtteid jagada? Pakime natuke seda lahti, alustan kõigepealt sellest internetimaailmast, et sina oled loonud sellise keskkonna nagu, ilma et nüüd juba seitse aastat tagasi aastal 2000. Ta ilmus selline Internetiportaal nimega ilm. Kus siis uudishimulik inimene sai teada seda, et kas järgmisel päeval panna selga kasukas või, või kampsun või minna üldse ilma särgita õue. Kuidas kogu see asi alguse sai? Me kruttimine seda aega päris arvestatavalt tagasi ja päris tore seltskond istus kokku ja leidis, et midagi oleks vaja teha internetis. Mis oled kas inimesele vajalik. Teine, et ta saaks seda kasutada. Ja punkt kolm on see, et lisada sinna täiesti erinevaid uudiseid, teadmisi, mida nagu teised portaalid kasutada ei saa. Seal on siis nii tekstid, pildid, helid kui ka liikuvad pildid loodusest. Alustasime loomulikult veebikaameratega, see oli tol ajal väga tugev sõna. Panime esimesed kaamerad Tartusse ja Otepääle ja siis tulid riburada pidi kõik testilinnad. Meil oli vist esimese kolme kuuga oli 12 linna ja ütleme see, et, et me olime nagu kõige intonitiseeritum ja vaadatum veebikaamerate keskkond, võib-olla isegi maailmas, sest noh, väike riik, eks ole, niuksed võimalused olemas, miks mitte tehase eksperimenti ära kasutada. Praegu on looduskalendri vahendusel võimalik vaadata ka must-toonekured tooni ja donna on ehitanud endale pesa. Kas oli Jõgevamaal? See on Jõgevamaal tegelikult Alam-Pedja looduskaitsealal ja, ja see pesa on umbes neli aastat vanad, kus nad pesitsevad. Ja ilmusid nad kohale 12. aprillil ja meil oli enne seda nädal aega aega, et kaamera ülesse panna. Esimesed katsed, et teha 12. alustati nii-öelda pesa korrastamist, minu meelest oli see 20. muudeti esimene muna. Praegult on meie toonekurepaaril. Et see kaamera ei ole mitte torgatud sinna päris pessa, vaid seal üks lähedal olev puu, et ta vaatab nagu kõrgemalt sinna alla pesa poole. Ja ta on kusagil kuus ja pool meetrit, on, on pesast eemal. Aga noh, et kui sa juba selle küsimuse esitad, siis tegelikult ei ole selle koha peal ei elektrit ega internetiühendust. Interneti kanname me sealt kohapealt 40 kilomeetrit Tartusse läbi õhu. Ja niimoodi jõuate vaatajateni. Et sa saad olla koos maailmaga selles maailma kulgemise rütmis On tõepoolest see, et kui keegi kusagil kuuleb, et, et esimene kuldnokk on häält teinud, siis paneme meiega selle kuldnoka hääle üles. Vaatajal kuulajal tekib selles kohe seos, et ah jaa, no ma ju kuulsin, ei olnud, see oli täiesti selge. Et ega seal ei ole midagi, seal on samasugune uudis nagu kõik muud uudised selles maailmas. Aga millegipärast spordiuudis on meie jaoks uudis hirmus tähtis uudis, et iga kord peale aktuaalset kaamerat me peame vaatama spordiuudiseid, seda raamat on keegi öelnud, et kui kiiresti on keegi ujunud, aga seda, et, et millal tuleb see toonekurg tooni Eestisse, et see justkui nagu noh, on kah. Ütleme niimoodi, et ilma uudise ollakse veel vaiksemad, kui spordiuudiste ajal on niimoodi Miks see ilm on siis nii tähtis inimestele? Nojah, aga selle kaudu on kõik meie elurütm toiminud, see, kas me oleme söönud-joonud ja kaetud. Ta on palju hobisid. On jalgrattasõitjad, on looduses hulkujad, on loodusfotograafid, kellel on vaja näiteks valgust, et huvitav, kas homme on päikest, eks ole, kas ma saaksin selle valgusega mõnda pilti teha, kui ma teaks, et hommikupoolikul oleks kaks, tundis, ma läheks, käiks hommikul ära on tsiklimehed, kellel on kokkutulekud, kes on täpselt samuti, et noh, et kas ma saan sinna minna, see on täpselt samasugused elu ja surma küsimused, nii nagu muistsel ajal oli, oli see, et kas sa saad näiteks naerid õigel ajal maha panna või mitte. Sest kui sind ei ole sellel mootorratta kokkutulekul, siis sind järelikult ei ole olemas. Sõna ilma ja siis see maailma kui saavad natuke selle, selle ilma laiemat filosoofiat. Võib-olla me ei räägiks nagu sellest filosoofilisest variandist vaid alustaks, alustaks eelkõige kujundis nagu ilmapuu, mis on eesti keeles vana tähendab see kujutaski tervet maailma, tal oli antud nii sõnaline kuju, kogu visuaalne kuju, teda on raiutud kivisse lõigatud puusse. Et see on nagu selles maailmas olemine. Aga Me ei saa kõiki projekte alustada lõpust, vaid me peame kõiki projekte alustama algusest. Kus on tegelikult tähelepanemise õpetus. Ja miks me peaksime seda inimeselt ära võtma, kui me võime seda seda uudist edastada neile. Nii, et suhteliselt palju informatsiooni, mis uueneb nagu iga päev Et sa jälgid seda maailma muutumist, nonii, nagu vanakreeka filosoof erakleitus ütles, et kaht korda ühte ja sama jõkke ei astu nagu budismis on, et maailm on pidevas muutumises. Et sa näed seda, maailm on muutumises. Kõigepealt ma Benjaan sind tänama, mul on hea meel, et sina seda välja ütlesite, sellepärast et mina ei pidanud nende filosoofiliste tõdedega nagu edvistama seal on täiesti õige, niimoodi see asi ongi. Meie mõttes on tõepoolest kuvada seda maailma nagu nendes erinevates ajahetkedes ja seda, et anda need võimalused, et inimesed seda tähele paneksid. Sest sedasama loodust linnas linnas on päris piisavalt hulgas loodust ja kui sul ei ole mitte neid looduses toimivaid asju, mida sa otseselt näed siis sa leiad neid kaudseid viiteid. Sest kui sa tead, et toomingas õitseb, siis latikas koer. Tähendab, sul on, sul on nagu ruumiline mõtlemine, see tahab natuke harjumist saada. Võib-olla me ei saa resultaate esimese aastaga, võib-olla me saame resultaate 100. aastaga. See muutumine on hästi põnev asi, vaata, kui puu kasvab, ei mäleta, kes seda rääkis, võis olla ka Fred Jüssi, et et Eestis nagu ei austata vanu puid, et meil on olemas selline noorusekultus, et ilus on nagu mingisugune keskmine vooruse, seda oleks hea ära pakendada ja hoida võimalikult muutumatuna, siis justkui igavesti. Et noh, nii nagu vanade puudega mujal maailmas, ütleme Lääne-Euroopas, kui puu on saanud vanaks, siis vaadatakse seda kui väga asjade väga loomulikku käiku. Tan vana, rohkem sellist poputamist, teda ravitakse kui vaja, aga keegi ei vaata seda, et tõmbame maha, et istutame uue noore puu asemele. Et siin on seesama muutumise asi ju ka juures, et kui sa näed, et ka looduses on kevadel tärkamine ja sügisel on vaikne hääbumine et siis sa hakkad nagu maailmast kuidagi teistmoodi aru saama. Jah, Oscar Wilde'i Dorian Gray portree ja siis ütleme teine pool loost võiks olla siis Otepää sõjatamm, eks ole. Noored puud tavaliselt ei kanna edasi seda energiat, mida me teame vanadel puudel olevat jo kandvat. Sest nende ja meie ajaühik on, ütleme sutsu alla 100 aasta inimesel ja ja sutsu üle 500 aasta tammel. Nii et, et põhjasõjaaegne informatsioon ja ma ei kujutagi ette tegelikult, millist storitud, missugune puu. Kui sa ise nüüd liigud metsateedel, et kui palju on sinus sellist nagu kollektsiooni, seeria kirge või sellist maailma kataloogiat, et sa kõnnid ringi, vaated? Oi, siin on selline põnev puutoonekure pesaga pistaks siia selle veebikaamera üles, siis ma lähen koju, teen oma arvuti akna lahti ja vaatan, mida see kurg seal teeb. Ja kui palju seal on lihtsalt sellist aega. Et sa lähed metsa mõne üksiku maja juurde, istud sinna aidatrepile, tõmbad suitsu ja vaatad, kuidas pilved liiguvad. Võiden tuuld. Tegelikult see ongi see enamalt jaolt see aeg, mida ma katsun ja kuidas ma tegelikult metsas liigume. Kõik need ideed ja see, mida annaks rakendusse Vii ilmuvad pärast või on vahest natuke enne kusagil laagerdunud. Aga ma katsun võimalikult vahetult olla looduses, et saada nagu seda üldpilti, nagu sa tead, joon muide pilte, ma ei võta ise helisid, ma ei, ei võta film ma tegelikult kogu mõtteid. Ja et mitte sellelt teelt nagu kõrvale astuda, olen ma niisugused aktiivsed toimingut jätnud teistele väga headele tegijatele. Saatekülaline kenaadiskromnav poleks küsida loodusfotograaf Aarne Aderilt, mida ta jäädvustab. Mina usun, et ma kuulun nende loodusfotograafide hulka või õigemini, küllap küllap võib-olla kõik loodusfotograafid on taolised, kes jäädvustavad ilu seda ilusat jäädvustada praktiliselt, et noh, väga mitmekesisem kombel võib-olla kergem teda püüda näiteks läbi loomaportreede kindlasti läbi õitsvate lillede natukene raskem ehk maastikel ja võib-olla ka isegi abstraktsetelt vormidelt. Ilu on ka energia ja ma arvan, et me võime öelda, et püüame energiat oma piltidele. Samamoodi võib öelda, et stseen harmoonia, mida me püüame selles suhtes, ma arvan, et need on sama olulised kui noh, ütleme mingi lõõgastav jook kuskil matkapausil või mis iganes, mis nagu energiat annab Mul ikka silme ees Need Fred Jüssi, vanad puu süüd need mustrid nendest vanadest, kes palk, taredest või, või samblad ta näitab mulle maailma sellisena nagu mina ei ole kunagi taibanud vaadata, et ma lähen mööda sellest asjast, mis on vaatamist väärt, aga kui keegi mulle selle justkui ette söödab, veel luupi tõstab, näitab mulle seda tükikest sellest samblast ja ma taban ja seal mingisuguse mustri või, või huvitava võrgustikku, siis siis see on see, mis tekitab vaimustust. Elukohta või teine asi mulle üks sõber John, kes elab Lõuna-Eestis, tema pildistab nii looduskeskkonnas kui ka linnakeskkonnas erinevaid mustreid, mis on maailmas noh, näiteks talvine põld, kõikide nende kõrkjatega, värskelt küntud põld pikkade-pikkade vagudega või siis noh, kas või näiteks linnakivide mustrid või, või millised mustrid on vanadel roostes vihmaveetorudel. Et need sammud loomulik ja looduslik mustreid võid sa leida ka tõesti selles linnakeskkonnas, et nüüd ma juba kõndides ka linnas ringi, ma, ma näen seda murumustrit ja, ja puukooremustrit. Maailm ongi mustrid. Ja selle jaoks ongi meil iga päev paar-kolm teemat, natukene veebikaameraid, natuke erinevaid keskkondi. Et sa tegelikult näeksid seda, mida tasuks minna. Ma räägiks natukene võib-olla fotonäitusest vahelduseks. Päriseid fotonäitusi on alati korraldatud Rahvusraamatukogu fuajees. No vanasti oli tegemist see, et pildid olid klaasi taga, igasugused peegeldused, sa pidid kummardama, kui sa oled pikem, seisma niimoodi natukene Uurakil ja, ja ega see tegelikult selle rahvamassi hulgas, mis seal liikus, eriti keskenduda ei saanud. Arvutiga on tegelikult niisugune asi, šantažeerib kompuuter, ehk personaalarvuti. Sa oled nagu selle pildiga kahekesti sa saatesse rohkem süüvida. Sa oled isavatum Sindi kiike nagu keegi selja tagant. Sa saad võib-olla ka tugevama emotsionaalse laengu sellest, tähtis on, kuidas on eksponeeritud, millises keskkonnas ta on, et sa saaksid neid pilte nautida vastavalt oma huvidele. Aga kas ei ole natuke selline laisa koolipoisi fenomen, et sa paned selle veebikaamera sinna toonekure pesa juurde ja piilud siis vaikselt, et nagu läbi lehtede teise magamistuppa ja uudishimu ütles, et selle asemel, et no tõesti panna laupäeva hommikul kummikud jalga ja minna metsa ja vaatama siis kuidas need kureparved üle Eestimaa lendavad. On tõesti prevaleeriv seisukoht, et seal käiakse piilumas. Aga ma arvan, et, et kui me vaataksime kureseisukoha pealt, et see objektiiv on niisugune natuke uudishimulik film siis lisaks sellele, et ta ei ole pahatahtlik mitte mingil juhul, kes vaatab, eks ole, neid, neid toonekurg ja neid poegi nagu pahatahtliku silmaga. Kolmas küsimus võib-olla sealsamas, eks ole, et et äkki me suudame isegi seda inimeste positiivset energiat nende tuhandete inimeste positiivset energiat päevas kurgede ja nii edasi kanda. Et see energialiikumine on siis nagu vastupidine kurgi vaatlev kaamera annab nagu tagasisidet selle järgi, et, et inimestele pakub huvi see, et mida need kured seal teevad. Jah, no seda kinnitab statistika, mitte midagi ei ole teha. Praegu on siin vahetpidamata peal kusagil neli 500 inimest tuhandeid päevas, eks ole, nii et, et see on see niisugune kummaline fenomen, inimestel on niisuguseid asju vaja, ma tean, seda. Sellest tekib kõigepealt, et lähed, niisugune asi on olemas. Kaks tekib see, et aga, et noh, et ma vaataks nagu veel korra kolm siis hakkab tekkima uudishimu. Päevik, eks ole, sa saad vaadata, mis ka eelmiste lavadel olnud, kui sul paar päeva nagu vahele jäänud. Aga siis tekib nende vastu väike hoolivus. Annaks, et neil hästi läheks, et seal niimoodi me niimoodi me tasapisi ehitamegi seda keskkonda. Sest lõppkokkuvõttes ei ole. Internetikeskkonnas nii palju niisugusi, lehti, mis pakuks positiivset emotsiooni. Elame praktiliselt välistanud negatiivse informatsiooni edasikandmist sest inimesel peab olema julgust olla. Julgust olla ei anna negatiivne informatsioon. Julgust olla annab positiivne informatsioon. Et see oli hästi oluline mõte, mis sa ütlesid, et see on ju seesama nagu armastuse eeltingimus, et sa oled millestki või kellestki huvitatud. Ja siis nagu sa ütlesid, et sellega kaasneb sisuga hool selle maailma asjade üle. Aga Gennadi, sina ise, et millest sai alguse sinu loodusehuvi? Lugu oli lihtne, mina olin neljaaastane ja isa-emaga ja isa ema sõpradega loomaaias seri mäekalda tänaval, praeguse Lasnamäe linnaosa all ja, ja minu meelest ülejäänud seltskond, kuna ma olin vist ainsa lapsena Kaasas istus mingis puhvetis ahvipuuri juures ja siis mind taheti kuidagi kuidagi väga-väga ja väga sealt ära tuua ja küsitleda, mis sul siis häda on, et sa nüüd minema ei taha hakata, siis ma ootan siin, millal sellest appidest inimesed saavad? Siirduste kohaselt olnud juhus lapata kas siis Brok Hausi või briti klopeediat kas siis kodus või kusagil külas. Ega ma lugemisvõimeline polnud, aga seal oli palju värvilisi tahvleid, eks ole, mul oli siis siis see nii-öelda ahvist inimese arengu evol, lutsiooni pilt niivõrd silme ees, et ma olin otsustanud siis selle ära oodata, ma ootan ta seal siiamaani. No eks see ongi tegelikult, et need kasvavad, seda, et minu vanemad olid täiesti linnainimesed. See oli minu jaoks nii uus ja huvitav, mul ei olnud vanavanemaid Maal. Meie perekond on linnas olnud 16.-st sajandist, mis, mida räägivad kirikuraamatud ja ju siis on see ikka seesama, tagasi looduse juurde. See inimene on hästi huvitav olend. Mis sa arvad, kuidas see inimene siia maailma tekkis? Igasuguseid tekkimisi, lugusid on kõige parem püsida loojast. Ja noh, kuna meie ennast selleks ei pea, siis meie võime ainult oletada. Ja, ja, ja oletusi on ka väga palju. Aga tore, et, et me siin oleme, tore, et me nendest asjadest räägime. Tore, et me oleme selles hetkes ja muretseme selle pärast milliste kütustega mitte meie sõidame, vaid ka teised tulevikus sõidavad. See on see, mis ülesanne, et me tegelikult täidame ja see ongi selle inimese evolutsioonirida. Aga noh, näiteks kui vaadata seda afikest nimega inimene kes meil siin iga päev sõidab autoga, loeb raamatuid, käib internetis, kasvatab lapsi kas ei olegi mitte nagu evolutsiooni loomulik käik, et mingil ajahetkel tekib selline väike ahne loomakene, kes tahab saada nagu maailma vallutajaks, kellel on väga võimas aju kes oskab nutikalt ennast teiste olendite arvelt Mõnusa masse ellu juhtida. Jah, aga see ei olegi väga pikalt olnud sajandi jagu ja sutsu peale kui olid esimesed tööstus, revolutsioonid, kogus inimkond oli tollel hetkel väga vaene. Luist hakkas tekkima kusagil kolmekümnendatel aastatel eelmisel sajandil ja on nüüd siiamaani jätkunud oma väikeste tõusude ja mõõnadega. Alati tuleb usu järgi mõõnia ja mängimise järgi tuleb tööle hakata ja ja noh, need aastad me ei pruugi neid lugeda nagu päevadena võid lugeda neid aastakümnetenäolisest, ütleme see, et ka viiekümnendatel aastatel pool sajandit, mis seal siis selle 50 miljoni aasta jooksul on, eks ole, et on väga-väga lühike aeg, et et võib-olla mind lastaksegi natuke ka mängida. Sest nii või teisiti kui ressursid hakkavad lõppema, tuleb meil Ja kõike muud veidi kontsentreeritumalt kasutada. Et sa oled selles mõttes lootusrikas, et kunagi hakkavad need sinu metsa üles pandud veebikaamerad näitama nende kilekottide ja tühjade plastikpudelite asemel õitsvat maasikavälu ainult. Noh, ärme oleme optimistid, eks ole, ajaühiku sekundi murdosas oleme optimistid lõppkokkuvõttes järgnevatele põlvkondadele. Kui meie seda tegema ei hakka, siis ei hakka seda keegi tegema. Kui meil on osa inimesi, kes tahavad niimoodi mõelda ja ka midagi järgnevatele säästa. Ega me ei saa seda mõtteviisi muuta nagu suunduseks. See maailm on ainult selle võrra parem, mida vähem me ise sita keerame tänasel päeval? Kunagi oli selline reklaam suitsureklaami. Oli selline, et aat is Erriver. Et kunst on igal pool, kuigi ma suitsumees kunagi olnud, aga see, see mõte on iseenesest väga-väga võluv, kui me ennem rääkisime nendest mustritest kus sa oskad nagu näha seda maailma ilu. Gennadi, mis on sinu jaoks olnud selline? Elamus kas siis looduses või linnakeskkonnas, kui sa oled selle maailma ilu ära tabanud? Ma tegelikult arvan seda, et, et eks ma natukene annan kõiki neid elamusi kaasas. Võib-olla need aitavadki meil luua, teha, mõelda ja olla. Neid on nii muusikas kujutavas kunstis, looduses teatris ja kümnetes muudes kohtades Kasama, Barclay tubakareklaamis, eks ole, nagu sa ütlesid, tõepoolest on igal pool. Ma väga arvan, et see polegi nii väga Geff pagas, mida meil on võimalik elu jooksul koguda ja kaasas kanda mis aitab meil natukene mõelda, mis aitab meil natukene keskenduda ja vahel ka aru saada ja mõista. Aga mis on sinu jaoks loomingus väärtuslik sõltumata siis kunstiliigist, et et sa ütled, et see on sinu jaoks kuidagi tähtis, oluline, et mis seal peab sees olema. No mis seal looduses vahetus, eks kunstis sama muusikasse oma professionaalsuse vahetus. Et see vahetus tähendab seda, et asi Ausun ta nagunii, kui ta on hea, ma ei teagi ühtegi tõeliselt heast kunstiteost, mis ta kohus ei oleks. See väljend vastab puhtalt tõel, et ilu on vaataja silmades. Sest sina konstrueerid selle selle ilu, mis tuleb läbi selle aususe, selle vahetuse, selle hetkeemotsiooni Kas sulle ei tundu, et kõik kõige paremad ja ilusamad asjad siin maailmas on meil tasuta käes? Et meil on õhku, meil on valgust, meil on linnulaulu nüüd varasuvel käies ringi õhtul hilja, meeletu sirelite lõhn ja mis selles kompositsioonis kõik on, et see kõik on nagu olemas ja see on tasuta. Ja teinekord sa lähed mõnele kalle kontserdile ja sa ei saa sealt midagi nii palju tagasi, kui see mingisugune hetk seal kivi peal see päikesevalgus või mingi eriline varib. Ma ikka tüürinud selle poole, et mis on sinu jaoks, et kui see hetk on korraks peatunud ja sa oled tajunud, et nüüd on kõik täiuslik, et nüüd on kõik olemas. Raske küsimus ja tohutult kerge vastus. Lähme jaan üks päev loodusesse. Sedasama, mida sa ütled, mida meil on kõik tasuta antud. Me teame, meil on isegi mingi siht. Me oletame midagi, näeme. Ja siis sa teed lõka. Sätid ennast natukene külili samuti oma päeva üle järgi ja sa jääd sinna metsa tõeliselt ööbima. Mis saab olla täiuslikumad. Aga samas on tohutult meeliülendav käia ära mõnel heal kontserdil. Paar nädalat tagasi siira kontserdil. Ja mul oli väga hea vaadata, mismoodi töötab tõeline integratsioon. Kusjuures kuulajaid-vaatajaid oli pooleks nii eesti kui vene rahvusest. Need lisaväärtused. Andsid sellele ärevust on ikkagi väga palju juurde ja andsid ka väga palju mõist vist juurde mõlemi poolset mõistmist. See on kuids. Et kuidas üksteisest aru saada, et seesama nagu David Vseviov ütles, et mitte meie ja nemad, vaid minna selle peale, et sina ja mina Kaks võimalust selleks kas esitada meieisapalve läbi minu või Labu, meie, see palve on meile kõigile muidu seda religioossest aspektist, siis vaata, mis meil kõikidel on väike palve, et meil oleks seda niinimetatud tasuta varianti ehk õhku vett. Tänasel päeval tuleb öelda, et ka sööki oleks piisavalt kõikidele. Ja see on see meie mõtlemine, et et kuidas selles maailmas nii edasi minna, et vähemalt seda jätkus säilitada. Aga mis on sinu palve, milles sina tunned puudust? Mul on nii palju kõik antud, et mul ei ole nagu midagi valuda aga kahtlematult on see, et tegelikult loomulikult on meil vaja üksteisemõistmist. Meil on vaja hoolivust hoolivusest ja teadmisest lähtuvalt, et ka arusaamist, mida sellele maailmale vaja ja see on segada. Kui sa vaatad seda looduse maailma, noh, kõiki neid putukaid, putukaid, neid loomi, taimi, millise tarkuse sa oled saanud seda looduse raamatut uurides tuua sellesse oma igapäevaellu, suheldes naisega, lähedastega, suheldes teiste inimestega, mis tarkuse sa oled välja noppinud, sealt seda muud ilma elu vaadates. Seda ei saa nimetada tarkuseks. Seda saab nimetada kulgemiseks, aru saamiseks, mõistmiseks. See, et kuidas sa vaatled, näiteks seda, kuidas jõgi kannab puuoksa. Jõgi ongi nagu elu. Sellepärast et sa ei näe eelmise käänu taha ja järgmise käänu taha Sonäädanud seda lühikest, nii-öelda tõeliselt, siis me kujutame ette jõge laia, voolavat sirget. Tegelikult on meie elu nagu üks väike metsaoja. Ma ei tea, kas taga on kopratamm. Me ei või kujutada ette, mis toimub järgmise käänaku taga, keda me võime seal näha, keda me võime seal kohata. Kas on meile ohtlik. Kas see on see, kes meid tõepoolest ootab? Aga sinu see hoiak elu suhtes on pigem siis nagu julge uudishimulik või et on sinus ka sellist alalhoidlikkust, et sa istud selles paadis ja see natukene ka pelgad, et sa ei tea, mis selle käänaku taga täpselt on. Ei, ma tean, et ma jõuan sinna käänakusse igal juhul ma tean, et see voolukiirus on niisugune, selle ajaühiku pärast olen ma selle käänaku juures ja ma pean sealt täpselt samuti edasi liikuma. Need on muidugi variandid, mida nad väga poeetiliselt väljendada ja ka on tõepoolest kukkuma hakanud, mälus sorima. Mul ei tule küll autoreid hetkel meelde, aga nii Hiina klassikalises poeesias ka jaapani omas on väga palju väga uhkeid kujundeid, mis on maalitud kokku seoses meie praeguse jõe jutuga. Aga see jõe peal kulgemine tähendab ka seda et sa näed seda muutust, aga samas sa suudad olla selles selles hetkes, et sa jää kinni selle eelmise käänu taha ja sa ei tunne väga muret ka selle üle, et mis siis selle uue käänu taga on, vaid et sa just selles samas lõigus saad olla täielikult kohal. Me saame tuua ka niisuguse näite, et tegelikult me oleme igapäevases tänavaliikluses autoga. Me oleme nagu teod oma väikses kojas. Ja seal me tunneme ennast päris turvaliselt. Annivad. Samas me saame väga hästi jälgida, mis ümberringi toimub. Me oleme kogu aeg, me olemegi ju tee. Üks tuttav rääkis kunagi seda, et kui tema asus linna elamut, siis tal oli tükk aega kohutavalt raske, et igal õhtul ta oli nagu märg kalts, ta oli väsinud tali nagu tühjaks imetud kogu oma elujõust energiast. Aga siis ühel hetkel ta muutis oma suhtumist asjasse, et hakkas kujutama ette. Ta käib linnas nagu jahil. Et ta vaatas lahti oma kalendermärkmikku, siis piltlikult justkui, et mitu lindu on mul kavas lasta. Et millised toimetused ma pean ära tegema, eks noh, alates siis auto parandamisest kuni muude asjadeni välja. Sa oled öelnud, et sa oled 16.-st sajandist justkui oma geenidega siin kohapeal olnud selles linnakeskkonnas. Ja samas on sul huvi looduse vastu ja selle kogu selle maailma kui terviku vastu maailm ja mõnda, mis on selle sees. Kas Ma ei ole kunagi mõelnud ka, et minnagi näiteks maal elama, kas sul selline maapesa on olemas? Ma olen maal elanud ja, ja mul on kama pesa olemas. Linde ma enam laskmas ei käi, linna vahel. Aga lugu lihtne. Ruhnus päris pikka aega elasid Ruhnus, jah ja lase tunnus ja, ja mingi kaheksa aastat ja see ei olnud mingi unistus, aga ma ei läinud sinna ka niimoodi, et nüüd ma teesklen, kantrimeeleolu oli liialt palju loetud, selleks ajaks mul liialt palju informatsiooni kogutud selleks ajaks. Ja see oli väga kahju aeg, et järgi mõelda nende asjade üle. Et kui tuul puhub, siis puud liiguvad, et saada selgeks, kuidas rohi kasvab. Ja paljud muud asjad ja mida sa linnas täiesti näha ei saa, nii et ta oli üks, üks nii-öelda järjekordne abivahend. Eks ma ikka lootusetu linnainimene selles mõttes olen ega mindi katkunud sealt tagasi, aga ma jäin lihtsalt sadamasse tollel ajal üksinda, mul polnud enam kellelegi merel käia. Ja praegu mul on niisugune mereäärne koht. Aga ma ei võta sinuga kaasa, ei arvutit, ei tööd vaid seda nii-öelda jahti ja seda rümpimist teen ma linnas vabastanedaskas kaheks, võimalusel kolmeks päevaks, võimalusel veel rohkemaks ajaks. Ja tõepoolest katsun segamatult nautida ilma Nendesamade tehniliste uuendusteta ja olla selles looduskeskkonnas, et näha seda, mida ma järgmine nädal teistele võib-olla pean kirjutama. Sa oled öelnud ilusasti, et sa käid looduses spikerdamas. Jah, see nii ongi, sellepärast et et kui ma ütlen seda, et ma käin loodust vaatlemas, siis keegi ei saa aru, miks ma seda vaatlemas käia ütles pikerdamas, siis saavad kõik sellest aru, et ma käingi spikrid tegemas. Et suhteliselt palju väljas ja, ja suhteliselt palju tuttavatest kohtades ja sellest on rääkinud Fred Jüssi, täpselt sama. Ma usun, et ilusamini kui mina hetkel, aga aga see on tõesti niimoodi, et, et kui sa erinevatel aastaaegadel oled nendes kohtades, kus sa oled käima harjunud siis sa näed natuke rohkem, sa näed neid muutusi. Sa näed ka seda, mis on aastatega võrreldes nagu toimunud millistel liikidel on läinud hästi, kes on hästi siginud millistel liikidel teatavates tingimustes on läinud halvemini, näiteks on, on maha võetud võsa, kadunud ööbiku laul, eks ole, niisugustes kohtades sa saad nagu, nagu jälgida ja konstanteerida ning analüüsida seda, mis on siis inimese teod selles looduses. Ja mis võib olla teinud näiteks kas siis karm talv või siis suvine põud. Väga palju on küsitud see kevadet, mis me nüüd teeme, Myron rohi kärsanud ja me peaksime mingisse aiandusfirmasse pöörduma, et nüüd tullakse, istutatakse meil uus muru maha aeda, sest noh, nad olid lihtsalt seda mõruni madalalt püganud, et eelmise aasta põud Kärsutas ja arutasime Vello gepartiga seda asja, sest noh, maas on ju olemas seemnepank. Kõigepealt kannatame sel aasta ära, vaatame, mis seemnepank meile annab. Päris huvitav on vaadata, missugune on taimekoosluste muutus toimunud kas või inimeste aia murus. Aga ei, hävine see muru mitte kusagile, kui ta ei ole just tõesti tõesti ainult ainult kunstlikult sinna maha pandud. Need on lihtsad nipid tegelikult jah, aga see teadmine peab olemas, olemas sinus või vähemalt siis kas või noh, vanavanemate kaudu. Tead, ma ütlen sulle selle kohta maru lihtsalt oma Ruhnus olin, oli mul üks niisugune otsene ja kindel tee, mida ma igatahes kõndisin. Meil olid paadikuur ja mõrrakohad. Ma käsi seda teed, mis oli umbes natuke pealt kilomeetri neli korda päevas, minimaalselt vahest paar korda rohkem. Ütleme, et läks kusagil veidi üle aasta ja siis ma hakkasin nägema isegi seda, kui 10 minutiga vahepeal midagi muutunud. No siis ma leidsin, missugune on looduse pedagoogika ja millal sind aidatakse natukene järele, et sa tähele paneksid, et eks, eks see käib, meil on nagu koolis käimine. Mida rohkem käid, seda rohkem oled koolis käinud. Et sa ei pea olema selleks kuskil zen-budismi kloostris, et hakata intuitiivselt taipama neid samu asju, vaid vaid just seesama see kulgemine sinna paadikuuri vahet. Ega me ei pea neid asju kaugelt otsima. Looma illusiooni, et need kulgemisena mõistmised on kusagil kaugel. Ongi kõik. Niikaua kui sa väljas oled, oled sa alati midagi omandanud. Materiaalselt kindlasti vähem, vaimselt kindlasti rohkem. Vale tähelepanek on tähelepanek, sest sa saad seda alati korrigeerida. Mida sa mõtled selle vale tähelepanekul? Sa tuled kevadel välja, vaatad, et huvitav, kas ma peaksin muru niitma või mitte. Oled see päev? Laisk, ei viitsi muru niita, järgneda tuled välja ja vaatad, et sinna on siginenud õied, imepisikesed, imeilusad õied. Kannikese õied on 38 liiki erinevaid kannikesi. Ja siis sa teed selle otsuse, et las nad õitsevad ära, ma niidan siis selle muru ära. Kiirustamata maru aeglaselt. Peale neid eestimaarännakuid, kuhu sinu teed kõige rohkem viivad, kas põhja poole lõuna pool, on sul siin mingisuguseid eelistusi? Kolm viimast aastat eriti saanud rändama minna, aga enne ma käisin rohkem põhja. Aga selleks, et nendest asjadest aru saada ja sinnani uuesti jõuda, et sa pead sinna põhja poole nagu minema. Et ta nagu kasinam ja, ja, ja sa leiad oma seosed nagu kiiremini ülesse ja just seesama ütleme, varakevadperiood on juba sul Eestis nagu läbi elatud, sa lähed uuesti nagu veidi keritseda. Kaamerad tagasi ja vaatad uuesti, sa juba tead, mida sa nagu oodata võid. Aga, aga need avastused on need. Avastada võid sa rohkem niisuguses temaatilises vööndis, millest sa ise elad ja mis on nagu päris hästi tunned. On leidnud nagu enda jaoks tõepoolest Euroopa vanima tee, mida kasutatakse siiamaani. Ja see on Koola poolsaarel ja me teame, et põhjapõdrad ei taha hästi vette minna, ei taha mägede minna, ta käib mööda siukesi tasapindset jooni. Me teame ka, et, et koolas ei ole suurt midagi pärast viimast ja ega muutunud sellepärast, et seal on graniitpõhijõed, jooksevad samas sängis ja ja kui kõigepealt tulid lindudega putukad esimesed taimed, siis ühed, ühed ühed vähenõudlikumad on põhjapõdrad, nemad ilmusid sinna ka ja nemad ongi seda teed pidi käinud 10000. Äärde tema toitumise radadel nende järgi käisid rebased hundid ja karud ja siis ka inimene. Aga see on väga hea näide ju muutumatusest, et on mitme kümneid põlvkondi, mis jälginud, nagu seda ühte ja sama rada. Aga see ongi see ime, et samas toimub midagi tohutult kiiresti. Aga seda 10000 aastast muutumatus pead sa tähele panema. Meie seostame seda mingi lossiplatsiga, eks ole, kus on mingid 2000 aastat turgu tehtud ja natukene etendusi ja mis seal siis olnud olnud? Ja see on veel ka maksimum, eks. Tavaliselt on ju need mõnest saast aastast. Aga kui me oma teejuhilt küsisime et kui palju selles kandis, kus me parasjagu oleme, aastas inimesi käib siis koolja luges üles näppude peal kaheksa nime ja ütles, et aga neli neist ei ole enam neli aastat käinud. Imelised kohad. Kiusanud mind selle koha pealt, et see suur taipamine elus, et on olemas sinu lapsepõlve küsimus, et seesama küsimus seal ahvipuuri ees, et millal saab ahvist inimene millistele asjadele sa tunned, et sa oled nagu jõudnud vastuse leida ja millised on veel need küsimused, et mis sind ärgitavad hommikul üles tõusma ja tegutsema hakkama? Ma ei ootagi seda, et ma tänasel päeval peaksin saama mingisugusele asjale vastuse. Vastus tuleb siis, kui see asi on küps. Vastust tuleb oodata. Nii nagu tuleb oodata vilja valmimist. Tuleb oodata esimest lund tuleb oodata esimest külm. Nagu me ootame järgmist kevadet. Aga siis on ühel hetkel käes ole kuldselt mees või laps või avastaja. Ja noppis sellel ajal ülesse? Suurim tarkus ongi siis õigel hetkel teha neid õigeid asju, milleks on sulle aega antud. Ütleme niimoodi, et see on väga ärikontseptsioonist lähtuv arusaam aga teda võib ka niimoodi jutt. See on tõlgendamise formuleerimise küsimus. Aga selle ootamise küpsemise kohta veel selle saate nimi on Inemise sisu. Millal saab inimese sisu küpseks? Ta küpseb kogu aeg ja ma usungi ja usun siiralt et ega ta ongi kogu aeg nagu küps, aga ta on vastavalt sellele valmimise ajal. Kõik on nagu kogu aeg olemas, et sa oled noh, ütleme piltlikult nagu nagu viljatera, et sa juba selles oma potentsiaalis oma kõik see teadmine arenguks on sinu sees olemas ja võib ka öelda, et kui viljatera on viljatera, siis ta on, ta on täiesti olemas ja valmis mingis teatud oma ajahetkes Vajame teatavat ajahetke, millal see Lily sest ka teravili juba panna mulda ja oodata ära järgmine saak? Ei võta nii pikka aega, kui me arvame. Praeguse aja maailm püüab ikkagi kuidagi seda loodust nagu üle mängida. Naised püüavad oma kortse siluda samase noore ja vana puu näide. Et neid vanu maju, millel lastakse nagu oma aeg täis kasvada. Neid on ju vähe. Jah, aga see muutumine toimib ju kogu aeg, selge see, et esimene asi sellele hallile betoonlinnakute asemel oli, nähti, et kui hea küprokiga, sirget seina ja tänasel päeval väga paljud noored kasutavad nii-öelda loodusmaterjale. Isegi tsiklivennad vaatavad, mis kasvab teeveeres, eks ole. Purjelaudurit teil on see huvi, et, et kuule, et huvitavat rannaneilkle nad oskavad tähele panna. Mina suhtun väga positiivselt nendesse inimestesse, sest kõigepealt tuleb selle digikaameraga tõepoolest ja ütleme, üks 100 siiditäis ja alles siis hakata selekteerima, mida sa oskad pildistada, ei võta. Täpselt samuti kasutad nende hetkede jäädvustamiseks oma telefoni selleks, et võtta mingid jupid videosse, eks ole, ja siis leiad, et näed, vot seda ma ei oska. Aga selleks on vaja kõik need asjad läbi katsetada. Läbi selleks ongi vaja läbi käia kõik need olemasolevad kübrokid, kõik muud, noh, lihtsalt Johnson, tingnimetus jalgades, kübrokid, kõik need uued materjalis nihu, sina ringiga tagasi seda, mida lähedalt võtta, mida vähem vaja transportida. Meil ei ole vaja tsirkust teha, aga meil on vaja uuesti retseptid leiutada. Ja muutused toimuvad kiiresti, sellepärast põlvkondade vahetumise ei ole enam mitte mingi veerand sajandit, vaid on juba peaaegu viis aastat. Mõttemaailmad muutuvad. Tõepoolest, isegi taevas on praegu sinisem kui 15 aastat tagasi. Ja muru rohelisem, kuigi ta oli siis tükk maad rohkem lämmastikuga väetamise veed raudselt puhtamad. Kuhu sa ise tahad muutuda, kui sa nüüd kujutad ette ennast näiteks 90 aasta vanuselt istud kiiktoolis, tõmbad teki peale, vaatad aknast välja, milline inimene sa võiksid siis sel ajal olla oma kõige paremas kujutluses. Idealiseerida asja, eks ole, asi on asi ju maru lihtne, teetlike ülesse põletatasid. Leiad, et on ka päris uhke ja, ja kuidagi rahulik ja hea olemine. Nagu sa suudad lõkkemoodi põleda, siis on nagu kõik täidetud, kõik needsamad küsimused, kõik needsamad tingimused. See süsi on väga loomulik, väga ilus. Mitte ainult seda, mis on ka väga vajalik. Sellepärast et ilma puitu tuhata oleks lupja, mine väiksem, eks ole, naabruses olevatele taimedele me tegelikult näeme, et et mitte kurjalt kasutatud lõkkekohtade ümber on tavaliselt rohi väga lopsakas. Katsume seda energiat siis ka lähematele edasi anda. Nii palju, kui mina sinuga kohtunud oled, sa hästi eluterve ja krapsakas inimene, et kas sul on mingisuguseid hetki ka, kus sa oled ju piltlikult nagu käpuli maas, kus sa tunned, et, et jõud on otsas. Ei ole konkreetne vastus ja võib-olla mul ongi selles mõttes, et tunned, et et veidi jääb jaksu vähemaks, siis mine loodusesse. Ma olen taastunud näiteks lee peal poole tunniga. Järgmine päev ei ole mul nendest asjadest absoluutselt midagi külge jäänud. Kasvõi kõige lihtlabasem mõttes probleemidest. Kas või kuhjas probleemides kas või mäes. Sest ma olen käinud puhastustulest läbi. Ja selleks ei ole vaja aastatuhandeid, selleks on vaja, võib-olla võib-olla paar tundi, vahest päevas? On see kui inimene, nüüd ma lähen loodusesse, laenakusid, mine sisse. Sul on juba juba juhe tagada. Kõneles loodusemees Kennaadis kromno muusika David Rottenbergi plaadilt. Miks linnud laulavad? Saate valmistasid ette Maristomba Jaan Tootsen.