On aeg kuulata kirjutamata memuaare. Ühe ammu kodumaalt lahkunud ja palju maailma näinud mehe teele on jäänud London, Tobruck, Ellalamein, Kairo, Rooma, Pariis, karakas. Mõned paigad vaid, räägib Ilmar Saar. Mina olen tegelikult sündinud Tartus. Ei, seal oli tema oli telefoniga Telegraphi võrgu ülem, tähendab kui ta sai ametikõrgendust alati paigutatud teiste linna, nii et ma juba poisis kena. Olin Narvas olin Tartus, olin Valgas oli ja Tallinnas oli nii et poisikesena juba need kohad on läbi käidud ka minu perekonnas ema poolt. Ema, tema oma ema ei tundnudki, suri ära vist, kui tema sündis, minu ema on üles kasvatatud tegelikult selle oma tädi poolt. Ja see tädi oli vist, oli kooliõpetajaks Venemaal mõisates-prantsuse ja prantsuse ja saksa keelt. Nii et minu ema rääkis ka siis saksa keelt, rääkis vabalt. Mul tuli see tahtmine just Prantsusmaal minna, selle tõttu, et sel korral selle mul on teadmine, mis seal, mis perekonnas on juba nii sihukest inimesi elanud. Ja siis 1938. Minul oli tahtmine minna sinna Eesti lennuväkke sõjaväeteenistuse läbi teha. Aga ma kukkusin läbi selle tõttu, et mul kõrvatrumm oli torgatud läbi, kui ma olin poisikene, seal oli, oli keskkõrva põendikese mind, park praagiti välja sellepärast et lennuväes ei tohi jälle niisuguse kõrval, seal ei olnud midagi teha. Ja siis mul oli, ütleme niisugune asi, et ma ei tahagi minna sinna sõjaväkke vabatahtlikud ei saanud, siis ma ei lähegi võib-olla ja ja kooli säin üks kord hiljaks üks aasta selle tõttu, et tahtsin meremeheks õppida ja selleks, et merekooli minna, pidi olema kaheksa kuud merd sõita. Kui ma olin keskkooli kolmandast klassist, siis tuli võimalus merele minna ja siis sain laeva peale nagu laevapoisina ja siis ma käisin Leningradis ja siis käisin Soomes ja siis käisime Inglismaal ja siis käisime Prantsusmaal, käisime Senegalis, käed Aafrikast. Selle kaheksa kuu jooksul selle kaheksa kuu jooksul selgus, et. Ma ei taha tal meremees edasi olla selle tõttu, et ma vaatasin, veestis oli väiksed, lähevad, need jõudsid sadamas, need löödi kaupa täis ja juba uuesti merele ja sadamas olles. Need meremehed olid juua täis seal ja leevendasid ja käisid nende seal viimaste naistega ringi seal ja nii et ja siis löödi taskud tühjaks, läksid uuesti merele. See, ma vaatasin, et niisugune elu minul ei sobi, mina, põld joomamees ja ja peale selle mul olid teised Covid, ütleme, oma elus läbi viia. Nii et Läksin uuesti, tulin Pärnust, laev tuli Pärnusse üks kord ja siis tulin laevalt maha ja läksin kooli tagasi. Nii et tegelikult hakkasin õhtukoolis käima, muidu oleksime üks aasta ennem lõpetanud üks aasta hiljem selle merel käimise tõtt, aga see oli väga hea ja experience vöödelda kogemuse kogemuse. No ja siis 38. aastal, kui ma kuna ma ei saanud lennuväkke, siis mõtlesime ma parem lähen siit ära. Ja mul oli juba meremehe pass olemas, siis Eestis olime, sel korral oli meremees oli isemoodi pass, niukene, mudi värv ka ja see andis sul teatud õigused, mis tavaline kodanik ei olnud metsad sadamalinnas said kergemalt viisat, et sinna jääda, laevu otsida ja mul on, tegelikult oli komas Eestist välja läksin, oli see mõte, et kui ma saan Ameerika laeva kuhugi sinna koha, siis Ameerikasse tulles hüppa laeva pealt ära, jään Ameerikasse. Sellepärast et immigrandina kuulasin järgi, see oli võimatu sisse pääseda, pidi olema 1000 dollarit ette näidata ja niisuguseid asju, et ja see oli tükk rahasel korral 1000 dollarit, Eestis. Siis mõtlesin nikud, paljud tegid saarlased eriti hüppasid laevast ära ja vot sinna ja aga minul Õhnute määr sõitis Tallinnast välja 38 sõda ma üldse ei mõtelnud, et tulen tagasi vana mehena 80 80 50 aastat hiljem vana mehena see sel korral see. See oli teadmata. Sai meremehe passi tõttu sain nädala Londonis anti see lague luba sinna sinna jääda, et viisat see oli raske oli Londonis viisa saada jäämisel Iisraeli sel korral suur tööpuudus oli kolm miljonit inimest ilma tööta ja siis streigi idealist asjad käimas, aga kuna mul oli meremehe passis võisin jääda ja, aga mul ei õnnestunud mitte laeva saada, seal olid suured laevad ja lihtsalt ei tunnistanud mingit kohta saada, siis läksin edasi Prantsusmaale. Isegi pakuti Austriasse minekut, siis sellise Hitleri Hitler vallutas just sel aastal 38 vallutas Austriani Antslusse anšl ja siis see isegi pakuti sinna minna, mõtlesin ma sinna küll ei lähe, et mulle see saksa kord siis istunud, kuidagimoodi see võimalus oli, ema jätsin minemata ja siis siis olin, mõtlesin, et varem kuna Prantsusmaal olid suured kolonn kolooniad ja ma ütlesin parema ja nendega siis ja siis ma läksin prantsuse armeesse. Linn siis 39. aastal saadeti sinna Süüriasse, see oli prantsus asuma ja see oli väljaõppel, olin oraanis seal nõrgal keerias. Mina ma leidsin, see oli väga hea ja ma mõtlesin, et, et kui mind käsutatakse sõjalis-parem, ma hakkan teisi käsutama selleks rooli minema, no ja läksin koolidega KaPoralite kooli ja siis ainult kuus kuud olin lihtne sõdur, hiljem sain Blailad peale, siis oli juba ja keel oli ka parem ja isegi prantsuse müür oli üllatus, et väljad prantslased ei mõista prantsuse keelt, kirjutada kujutud, räägivad prantsuspuhast prantsuskeelt, aga keelt ei mõista, kirjutada prantsuse keele kirjutama komplitseeritud grammatika väheke komplitseeritud, niiet see ja mina kirjutasin neile kirju, nad, nemad likvideerisid, mis mind tahavad, kirjutamegi, neil kirjad ja pärast nad kepsu panite näpuga alla siinses muidugi seal alguses noorsõduri ajal see ei olnud ju seal tehti prilli ja ka 40 kilomeetrit pidi jalutama seal terve sõjariistadega ja ja siis rännak ja, ja mina, mina ei olnud selle, ei olnud see teinud mul raskusi ja sellepärast, et mina ise olin ka juba alguses, kui ma isa suri, kui ma olin ainult 16 aastane või 15-ni Ta on hea. Ja siis. Käisin ise suvevaheaegadel, kui koolid, koolid, teised puhkasid ja olid seal kuskil mere ääres, mina käisin telefoniliinide peal tööl, kuna mul isal oli see võimalus devali maakonnaülem ja siis võimaldas mul ka sinna tööle minna. Nii et hiljem, kui tema oli juba surnud, siis käisin seal tööl kolm kuud, koolivaheajal olin seal tööl teinekord nädal aega kaks nädalat hiljaks kooliminek, aga sellest ei olnud midagi, mis polnud midagi. Nii et aga seal teenisin ilusat raha, nii et mul oli suve lõpul kolme kuuga panin ikka oma 70 krooni taskus, mis oli küllaltki hea raha selle koolipoisile. Nii et üks kroon oli sel korral oli teise väärtusega, kui praegu on, praegu on kroon on, ei ole mitte midagi, kaks krooni sai tegelikult seal tavaline tööline sai sel korral päevas kaks krooni krooni, oli siis 100 senti, aga nüüd on nüüd vahekorrad on teistmoodi ja, ja ma olen korralik khm asjades, nii et. Ja ta oli ka, oli joomist hirmus, kuna reeglina see Antiga sul iga päev anti. Üks pool liiter veiniga, mis teistest sõjaväelasi on seal ainult iga söögikant, üks veerand liitab veiniga. Ja mina seda ei olnud joomamees ja, ja seal olid näiteks palgapäevadel, kui oli kaks korda kuus palka 15. kuu lõpul, siis oli seal Lägmendi kohe selle leheküljel, seal omad vastukohad, joomia, joomakohad ja nagu organiseeritud elu, need läksid sinna, söövad ennast nina täis seal ja lihtsalt kõik ilma rahata ja mina mul oli alati senditaskus ja ostsin vist tarvis oli hambapastat või midagi niisugust, ei pea alati olema rahad. Ja siis peale selle vahel müüsin oma vein veini ka teistele. Muidugi väikse rahaga, ega ma mina ja suitsetanud ka ma ei ole nii, et ei olnud pahesid. Nii et siis sõjas muidugi sain, nagu ma ütlesin teile 39. aastal saate Süüriasse ja Süürias oli seal koera ja 40. aastal Prantsusmaa Saksa vallutas Prantsusmaa, Hitler vallutas Prantsusmaalt ja siis Kindral deegol läks Londonisse ja moodustas siis Vaba Prantsusmaa, tähendab PrantsusLiiber, öeldi, vaba Prantsusmaa ja, ja siis oli see kuuluste kolli kõne Londonisse ja kutsus neid prantslasi ühinema, mina olin ka tema pool sel korral, kui ma kuulsin raadiomees olla kommunikatsioonide pealt ja kuulsin seda ja siis viima tahtmine oli juba ammugi, aga siis Süürias oli see võimalus puudub. Aga 1940 oli see Prantsusmaa vallutamine, no ja 41 inglased ja vabad prantslased, vägi üks brigaad on siis väike väike väeosa, üks brigaad on kolm rügementi tuli Prantsusmaalt Süüriasse vallutama, Süüriat vallutama see oli, kuna, kuna see oli prantsuse asuma imelikul kombel Prantsusmaa läks sõtta vaba prantslastega. Kujuta. Ja siis, minul oli kohe tahtmine üle minna ja damaskuse all Lindamaskus, selle all oli lahing ja ma olin siis olin veel selle vissi varaid valitsuse poole peal, siis ma läksin üle vaba prantslaste poole peal. Ja vaba prantslased, siis kolli mehed ütlesid tehase peate oma nime muutma, sellepärast et pärast kui jääte oma vana nimega, siis oledki lihtsalt jooks, ühelt poolelt aga sõda vältida, siis paneme del sõja üks sõjanimi. Ja siis ma mul mul muud teha ei olnudki, Saarma, tõlkisin seal inglise keel. Ja see on Island siis sellest ajast peale Island saar Island. No ja siis, ja imelikul kombel, ja kui ma läksin teisel pool üle, see oli 20. juunil 1941 läksin üle prantslaste poole ja minu plaadid ja need jäid kõik alles. Ja siis hakkasin seal, olin inglise, inglise mundris, inglise palgaga ja inglise, see, selle niisugune sõduri, need paska oli olemas, mis peibuk, öeldi. Kuidas teil see üleminek õnnestub? Kuule ei olnudki nii väga lihtne, see oli terves damaskuse lahingus ja, ja siis alguses meie lasime seal ma lasin õhku, niisamuti, et ta ei tahtnud nende vabaprusside peal laste. Tegin lihtsalt müra selle kuulipildujaga ja ja siis korraga tuli üks kahurikuul kohe maja seina sisse ja siis vähe hiljem tulid ka need vabad prantslased, siin. Need olid kõik inglise, inglise formis ja vormis. Muidugi rääkisid prantsuskeelt ja siis mõtlesime imelikul kombel, üks nendest tundis mind seal 30 kaheksandad aastad peal. Mis sa ütled, mis sina teed, mis teie teete siin ja nii, et jäime siis kohe teiega. Nii, jäingi nendega. Mul oli tahtmine enne seda teha. No ja siis läksin üle ja mõõdeti nine. Nii et ja minu ema saadeti isegi teade teiselt poolt need. Mõtlesin, et kuna mind ana meie tagasi tulnud sinna prantsuse sõjaväkke ja siis mõtlen, et ma lahingusurma siis minu ema sai surmateadet, minul on üks. Olen üks haruldasi isikuid, kellel oma surmatunnistus mul on taskus. See oli mul sees, ema sai, selle sain ema kaudu, siis tema sai teada, et ma olen surnud. Nojaa, aga tegelikult ma võitlesin edasi ja need sealt siis me läksime, wind, päike paigutati inglise kaheksandasse armeesse, see on, tähendab kaheksandasse sõjaväekorpusesse. Kes oli Egiptusest. Siis olin Egiptuses, seal. Egiptusest läksime edasi, siin leebiasse Liivia, see Sahaara kõrbes, seal olid Serena äike, aia, Tripolitaania ja lõunaliilia, sa haaradeselt. Oasis, mille nimi oli jaga Puup, olime seal ka baasis liine hangede keskel. Läksime nagu Tuniisi välja ja siis seal on seal inglise armees ikka lahingutega lahingutega ja see kestis mitu aastat. Ega see räägitud nii raamil, väega kui lühidalt. Rääkides praegu, aga seal me olime piiratud ümber. Tobrick tuli üks kuulus koht, kus tal oli seal sakslased, Bon Rommel, see kindral. Loomeli kõrberebased. Et mina olin ka särtrat seal kõrbesõda oligi niisugune autoga sõitsid kuulipilduja, oli peal neer monteeritud raami peal ja läksid sinna, leidsid seal vaenlased, lasid kuuliga sisse ja bänd kohe ajama. Pärastatud sõjalised asjad, Räkud. Täielikult, meie olime piiratud ümber Tobrukus ja siis sealt 25000 inglast andis alla pärast. Teised kindralid ja asjad ja ka meie meie grupperi käed või prantsuse brigaad, see oli midagi 1000 ja midagi ikka paarsada 1200. Mees, me murdsime läbi sealt nende, nende sörk tähendab ringist ja siis läksime läbi üks koht, mille nimi on depressioon dekat ära, see on üks niisugune auk maa maapinnas mis on 130 kilomeetrit pikk, aga 30 40 meetrit alla merepinda, alla merepinda ja siis seal isegi kohati vett, aga see on see täiesti sal Peetri vesi, niisugune, kus kal nagu soolane vesi, siis kui sa paned käe peale, siis on ära kuivab, siis on soolakordadel siin käe peal. Nii et seal võimatu oli, et see oli niisugune koht, kus keegi öeldi, et keegi läbi saa sealt seal 130 kilomeetrit. Pikk see auk seal. Me läksime sealt läbi. Kaotasin mehi ka ja veega pooled vist said surmasead. Aga saime läbi ja kui ma jõudsin Egiptusesse Kairosse siis olin omadega läbi, nii, meil oli vetevald sweet, vesi oli juba otsas ammugi, mis seal see oli? Vesi oli kaasas seda, mis sa ise kandsid kaasa, see oli ära joodud ja söögiks oli ainult neid. Täita tappis datlid, ma ei tea, kuidas datlid ja anti ja see oli kõik, mis päevas süüa ja sellega jala käima, kurat kõrbesse ja sai, aga saime välja, nii et kui me kõrbesse sain sinna kohal, siis muidugi olin luu Janakanud ja ja olin mitu päeva loomata, täiesti joomata, mõtlen ja tavaliselt tavaliselt neljapäev, aga neljapäevalt oled läbi omadega ja need, kes sinna istuma jäid, kuhugi kõrbesse, nad istuvad tänapäevani seal seal lükati leiva peale ja löödi buss püssile, tema piss löödi sinna hea koha peal ja kiiver otsa, seal on tänapäeval nii et ja ma teadsin nagu maha istun, hakkan puhkama, sinna ma jään. Nii et ma sundisin ennast käima jõudsingi Airusse välja, seal siis seal seal muidugi sai vett ja sai süüa ja ja siis hiljem läksime üles El Alameini Leon kuulusele Romain, seal sakslased panti pidama. Ja sealt Süüriast tuli ka kaks Austraalia diviisi, tulid sealt aitama meid sakslast kinni panema ja araablased, egiptlased, kõik ootasid sakslaste tulekut, lipud lehvisid, jumalad haakristilipud ja, aga nad ei jõudnud kunagi sinna väljuda. Nii et me panime ikka seisma, seal seal on ikka õnnikus. No ja pärast seda siis oli kergem juba, kui itaallased olid ka sakslaste käes ja need andsid ennast alla ja need tulid midagi 100000 itaallast, need saadeti Indiasse sõjavangi. Ja siis meie läksime edasi nagu Tuniisini väljusime. Ja, ja siis 1944 alguses läksime sinna, no see 43 läksime Itaalias. Aga siis sel sel korral läksime, tulime juba välja sellest Kaheksandast armeest inglise inglise armees. Mind meil TV3 tegi mingisuguse vahekorra seal ameeriklastega ja siis sellest ajast peale olime meie Ameerika mundris Ameerika, panna käega hermeerika söögiga ja olime armeenik armee armee Ameerika viiendas ja seitsmendas armees. Olime Itaalias, Itaalias ma olin Napolis peale nagu roomani vabastas Rooma ja hiljem sealt siis tulime uuesti lõunasse tagasi ja tegime siis selle länding või selle Maadumise saabumise ja maandumise Lõuna-Prantsusmaal. Saint Tropez, sealt kohe nii vetes vesi oli siiasaadik, relvad üle pea ja siis marssisime randa. Sõjalaevad, mis Luclex seest lahti. Nii on ja kuidas nad Itaalia lahingud olid? Kuule, see oli kõvad lahingud, Montega siinus olin ma ja, ja seast olite Montrosiitega siinus, olin, sain haavata. Seal oldi poolakad. Poolakad olid ja need ja siis oli tal seal kõik olid läbi, käisid seal, meie käisime sealt läbi, me ei saanud, olime neli tundi anud. Tapeti ära 40 protsenti. See oli mehi. Klooster oli seal üleval, mäe otsas. Aga poolakas, tagu sellest. Me, me olime ära tulite, te tõmmati tagasi poolakat pääle päid. Andresele. Ainult eile olid nii suured kaotused. Tõmmet tagasi, et kaotasin 40 protsenti oma oma oma efektiivsust ja tulid poolakad ja need siis. Paistab, et need vallutasid meie läksime edasi siis rooma peal. Nii et ja Nigula Roomas oli lihtne, oli see nagu tellitud, olin nagu vabalinnana. Nii et läksime, jäime lihtsalt saime sinna sisse ja sind nagu lagude vol seinakorruseline polnud sõna ja see on 40 kilomeetrit põhjapoolusel Roomast. Ja siis pärast seda tulime tagasi Napolisse ja siis ta sealt lahkusime, läbime Prantsusmaal edasi. No kuidas Itaalia rahvastik? Kuule võtsid paremini vastu, kui prantslased, isegi vabastajad ja need olid, jäi kohe, moodustasid oma sõjaväevabad itaallased ja ja, ja siis on mingid raskuste isegi eriti nendel oli probleem löömisega seal näljas need inimesed ja sõja ajal oli alati süüa midagi, mis me andsime neile seal jahu ja keskviite ja neid konserve ja värke siis võeti kahe käega vastu, tõsteti lapsed isegi ülesed. Andke süüa, võeti hästi vastu, tegelikult ja Itaalias ei olnud need kõik, muuseas Mussolini poolt. Ja isegi hiljem ma mäletan seal Põhja-Itaalias, ma nägin Mussolini poodi üles jalga pidi sinna puu otsa ja tema, see Petrarke alas ja tema naine ka ihualasti jalga pidi riputati ihualasti puu otsa. Ma ütlesin ka veel, itaallased on kultuurrahvad, mis barbaarid te olete seal, et käituda niimoodi? Surnud, surnud, surnud inimene peab vähemalt respekt, ei ole ju nii palju, et ega puuda jalga pidi puu otsa niux siga. No ja siis sealt Prantsusmaalt seal, kui see maandumine oli seal Prantsusmaal, Lõuna-Prantsusmaal, siis me läksime kõigepealt siin ida poole Prantsusmaalt ja sealt seid läksime uuesti lääne poole tagasi ja sealt läbi Prantsusmaa Pariisi. Nii et tegelikult oli ka lahingud ja prantsuse sakslastel oli ka, oli seal sõjaväge, välissõjaväge olid, olid seal Mongooliast ja need Mikspärast nad seal oli, see oli imelik, et nad lubasid vabadustele Mongoolia ja nii, et siis olid need olid Saksa sõjale, nüüd lasime ka puruks, on neil, oli mul ka üks lahing oli nendega. Ja siis 1945 kaheksandal mail, siis oli see sõja lõpp. Ja see oli tegelikult mina olin sõjas olnud 1000 39-st nagu 40 v siin kuus aastat. Ja see selle aja jooksul juhtus palju asju. Raekoja räägi nii raamistikult, ütleme seal lihtsalt teinekord ma mõtlesin isegi kuus aastat on sõjas olnud imelikul kombel, et mikspärast mind minna kunagi nii nii pihta saanud, et haavatud, et ma oleksin kuskil jäänud vedelema jäänud, sain seal Montega siinus ja sain, aga see oli kergelt. Ükskord just neli päeva enne sõja lõppu oli neljandal mail. Juba me teadsime, et sõda lõppemas oli ja siis minu kõrval oli üks hispaanlane, kes oli ka põgenik sealt Hispaaniast, kuna tema oli Res Publica nii poole pealt ja seal oli Frankusel korral oli vabariiklane vabariiklane. Ja siis tema ütles, et ma ei saa Kattaga, mina ei saa Eestis tagasi minna, kuna kommunistid olid sees, venelasi oli vene ajal ju Eesti sel korral. Ja see siis tema ütles, et mina ei saa ka Hispaaniast tagasi minna, nii et siis mis me tegema hakkame, ütlesin ma, mul pole muud teha, kui mul oli juba prantsuse latsionaliteet olemas, siis kodakondsust, kodakondsus- ja mis seal muud ei ole teha, kui jään Pariisiga, ainuke linn, mida ma hästi tundsin seal Pariis. No ja tema ütles, et tema umbes k teeb seda ja korraga ütleb minule. Kuule, miks sa lase mind ka juhtida, vahetame kohad, mõtlesin, miks mitte ja tule, istu siia, võta rool ja mina istun sinu kõrval. Aga selle, kes istus kõrval, sellel olid liivakotid, olid seal autos, olid seal. Et juhul kui sõidad üle miini, siis need kaitsevad su jälgusi. Oli see džiip või? Siit siit siit ja siis tema siis päev ja juhib ja sõidab miini otsa. Raudtee läheb, paistab taevast puruks, tema on surnud, mind visati välja seal kuskil põõsasse. Tegelikult mulje ta kriimustus ka ei olnud, ainult et üks silm sai iga kõrv uuesti samal kõrgut. Ja nii et. Ja siis Süürias see Itaalias oli ka teine niisugune juhus, mispärast ma küsinud, kuidas mind päästeti, seal oli minu, mul oli siis oli üks suurim raudtee, ei olnud mitte džiip, oli teine auto oli. Ja siis seal oli suur raadius Station sees ja ma olin öö läbi töötanud seal selle raadius raadio taga. Ja siis ütlesin oma abilise võtta sõna need, need teenistus siin ja ma lähen viskan pikali, näite peale küünitalise küüni taga olid ja see oli niisugune kivini kiviseintega küünides. Maal. Enne kui ma sinna küüni läksin, käisin seal võõrastikus oma füüsilised nõuded täitmas, et küll see on, et siis saab rahulikult magada, läksin sinna küüni, viskan ennast pikali nende peale ja aga siis tuli uuesti niisugune tahtmine, ma pean uuesti välja minema. Et just, et sealt väljas tulid uuesti minema, tagasi läks, aga siis läksin välja ja nii kui uksest välja sain, lõin ukse kinni. Üks saksa kahurikuul 88, see on kuulus 88, lakk tuli läbi seina sisse ja need kõik, kes seal magasid, hakklihale see kõik sai surma. Ja mina pääsesin sellepärast, et ma olin just välja suhtelisest väljas, mind löödi pikali, jää plahvatusega, aga jälle ei olnud häda midagi. Siin ma olen. Keegi kutsus, teid, paistab mingisugune sisend ja seal ka samuti seal rääkides üks kolmas juhus on veel, et kui ma olin veel olin Süürias, siis meil oli see sihuke blokaus tehtud ja siis seal kavas, kus vaatad, seda fronti. Nad on seal, seda mul minu kord oli vaadata ja, ja siis ükskord ma tulin niisugune tahtnud, tõmba pea kõrval, tõmbasin käe kõrvale, kuul jookseb, kohe puutus minu kõrvale. Kujuta ette ja ma ei oleks ma seda, seda tunned, tunned, tõmbab väe kõrvale siis otsaette saanud selle kuuliga. Nii et see, need on kolm juhust, mida ma olen, see tänapäevani ei ole veel jaole saanud. Kes mind kaitses ja mikspärast, mispärast ma pean edasi elama nüüd just et võib-olla ma ei hakka ammugi juba surnud olnud. Aga nii põhiülesanne on minu elus ma ei tea, aga mis, mis ise ei, ma veel ei tea, mis see ülesanne on, vanamees. Veel siiamaani ei ole veel teadlik. Kas on olemas mingisugune vaim või mis, kes sind siis juhib? Mis kolm korda järjest oli see niisugune juhus, et ma elama jäi, oleks ükskord, no see on veel arusaadav, aga kolm korda järjest, see on harukordne, et kolm korda niisugust asja juhtus. Üks asi veel, et minu sõber sai neli päeva enne sõja lõppu sai surnud. Mis, mis mind seal, et tegelikult oleks pidanud mina seal olema seal, kes olid vastu taevast lendab, tema istus minu kõrval. Sõjaväes oli see alati, et mul oli alati autole juba see oli ja ma sain ma alati oma kraami asjad ja raadiod ja kõik olid seal sees, nii et ei olnud sellega muidu teised väga-väga raske oli kanda neid ju ise kõrbes oli ka oma autol aga teistsuguse Morrisoni yks neljarattaveoline morist inglise auto. Kes tegi ettepaneku kohad vahetada, teie sõber Rene tegi, tema tegi, tema tegi. Tegu oli, tema tegi ettepanek, et kohadvad. Ja seal pääle sõda just 45. aastal, siis et leida seal Pariisis, et seal midagi tegema hakata peale eluga. See oli väga raske, kuna Prantsusmaa oli okupeeritud maa ja oma omal oli, rahval oli leivasabad igal pool ja nii oli mis küte, paberilehed, millega said midagi osta. Ja kõik oli kontrollitud ja siis mõtlesin, et ma olen kuus aastat sõja sõja kaasa teinud ja nüüd ela jälle. Vähemalt see oligi, söök oli garantiseeritud, kas väes olid nüüd tule siia ja seisa, leia sabas ja ja, ja tahad midagi süüa, siis on kõik on oma tiketite asjadega. No see, see ei vii mind kuhugi välja. Ma tahaksin küsida, kui te lubate, kas selle kuue pika sõja aasta jooksul teljel juhus kohata mõnda eestlast? Oli küll üks ööle nimedeni porgassaar. Seda ma kohtasin seal v ühes kõrtsis, istus seal ja hakkas korraga midagi, van ütles eesti keeles, kuradi kurat. Mõtlesin, no see peab kindlasti eestlane. Ega ükski teine niisugune sõna ei ütle. Te olete siis prantsuse-inglise inglise pooled inglise vormistanud. Ka ja temaga oli samal ajal ja mõtlesin, et sa oled eestlane, jää, anname käed ja võtame üks klaas õlut. Ja siis oligi tema ja seda ja pärast tema oli teises hobi hoopis teises vihikus, kui mina olin jah. Ja siis kaotasin tema temast igasuguse kontakti temaga, tema läks sinna kuskil pirakendi, kus suured niisugused lahingud olid ja seal ta langes vangi ja sinna viidi ta täid Itaaliasse, sõjavangi ja sõjaItaaliast. Siis ta põgenes ära, läks Šveitsis ja seal oli, elas Šveitsis seal nagu sõja lõpuni. Ja kui meie vabastasime Prantsusmaa, siis ta tuli uuesti sinna tagasi ja lina Pariisis olin ühes metroo, selle allmaaraudtee statsioonide, mõtlesin, äkki mõtlesin, et ei tea, mis Purgasse saadud. Tema oli ka seal ju seal leegionis. Ja nüüd liit on korraga ja temal temaga ei ole mitu aastat ei ole mitte midagi midagi, ole temast midagi kuulnud ja seda ma ei teadnud, käed oli langenud sõjavange, sealt põgenes ja nii edasi. Ja korraga mees allmaaraudtee sõidab sisse, uksed lähevad lahti ja kes seal vastu tuleb, tema porgasse seal ees, mõtlesin kurat lähtikust, sina olid seal ja siis tema hakkas, sõltus oma oma elulugu, seda, mis mina olin enne rääkinud, tema Russell ja tema elas Pariisis sel korral ja ta oli ka prantsuse kodanik ja ta ei olnud mitte väga hästi seal Prantsusmaal, nii et ta läks siis linna prantsuse täiti saarele. Mis on seal patsienti. Aga seal ei, lubati minna küll ja kuna ta oli prantslane, siis võis minna sinna, aga seal ei lubatud tööd teha sellele, kes võisid töötada, need olid kohalikud elanikud. Kui sa läksid sinna sulle, rahad olid taskus küll siis siis võid seal elada. Ja, ja see seal ta töötas, läks haljas Austraalias ka vis, teenis mille mõnda raha seal ja siis tuli uuesti, täitis tagasi pärast Pariisi, nii et ta oli ka seikleja tilkunud. Tema hakkas käima iga iga suve. Ta hakkas käima Eestis. Ja mina läksin ka üks kordanud Eestisse, see oli 88. aastal ja siis ma läksin, ma olin juba Ameerikas, mina näiteks seal Ameerikas pääsesin need, sest et see oli 40947, ma vaatasin, et Prantsusmaal ma, mina ei saa edasi seal oma töö suhtes, et et vaatamata, et ma töötasin juba seal ka ühes kompaniis, 10, kus olin isegi osalik, installeerisime varaste vastu elektrialarmid pankade senisest kohtadest. Aga see ikkagi ei viinud palju. Vaatamata sellele oli raske nii sihukest tööd saada ja kontakti saada ja siis mõtlesin, et kui võimalus on, siis ma lähen niisuguse maale, kus ka ma ise saan ka ennast arendada ja rohkem oma elu sisse sättiv teisiti. No ja siis. Venezuela saatkonnas seal nõuti, taheti oskustöölisi, selliseid asju saad saada sinna immigranti, ma läksin läbi, sain seal poole tunniga sain viisa Venezuelas tulemusi ja seal laeva peal kohtasin teisi eestlasi ka, kes läksime sinna Venezuelasse alguses. Seal ma sain ruttu, leidsin tööd ühe nädala jooksul ja saksa kompalis autokompaniis müüsin auto saadi. Hakkasin auto osasi viima seal ja niisuguseid asju ühes organisatsioonis. See mul läks hästi, seal sain ruttu ametikõrgendust ja pärast oli isegi osakonna juht. Nii et sain selle hispaania keele seal suhu ja, ja hiljem seal Venezuelasse oli sõjaväevalitsus sealt 58. aastal ja see langes, siis hakkas see minema vähe roosaks. Valitsus seal ka punaseks. Ja siis ma mõtlesin natuke, võib-olla pike pikemas perspektiivis, kui see läheb käest ära, siis ma pean ikkagi põhja pulmine, mõtlesin Kanadas minna Ameerikasse ja, ja kuna minu ema, kes oli jäiga sõja keeru sisse ja põgenes Saksamaalt, ära sealt Eestist ära selleni põnele venelaste tulekuga ja oli seal Saksamaal kuskil laagris. Ja siis sealt ta pääses, siis laagrist pääses Ameerikasse sele Unra korraldusel. Ja siis mina aitasin, ma sain kontakti oma emaga ka ja siis ma aitasin teda seal Venezuelas saatsin talle teatud miskit ökonoomilist võimalust, ma teenisin hästi söönud ja siis andsin talle need võimalused ja ta tuli isegi mind vaatama sinna Venezuelasse esimese lennukiga, kes seal korra lennatud esimese lennuliiniga seal üks Pan American lennuk, mis tuli Ameerikast Venetsueelast seal kolm tundi. Kolme tulin rend, tema tuli mind vaatama, seal siis saime üle hulga aastaid hiljem saime kokku jälle taastanud näidu. Terve sõda oli vahepeal. Terve sõda ja siis ta oli kaks nädalat seal minuga ja siis läks uuesti tagasi Ameerikas, kas sa siis pärast kõlad, külastasin teda? Meil läks hästi, vaatan ühe aastaga, Venezuelas oli mul oma korter, mööblile ostetud jääkapid ja niisugused asjad pesumasinad ja autoga ühe aastaga need roopas olin seal Prantsusmaal, olin 45 kuni 47, ei olnud mitte midagi. Need riided seljas, need olid ka balletisõjaväeriided. Sineli ta lihtsalt asjad. Nii et, aga, aga Venezuelas ühe aastaga sain kõik need asjad korrad oma oma eluga. Ja siis ja v vähe hiljem ostsin isegi tüki maad oma maja ehitada. Linna ligidal. Venezuelas oli palju niisuguseid tüüpe, kes olid, kõik, olid Saksa armees olnud. Ja soomlasi ka Soome frondil seal Leningradi all, neid oli ka paljukest varia sinna kart kartsid, et kui nad jäävad Soome, siis nõutakse välja võib-olla või, või Rootsis ka hakati juba eestlasi Venemaale tagasi saatma ja need siis pani plehku ja Lõuna-Ameerikasse. See oli palju eestlasi ja ainuke, kes oli õige poole peal on see, tähendab sõja kaasa tegi liitlaste poole peale, nii, mina. Ma elan praegu seal Floridas. Kohanimi, millele Terfilt piits, piits on põdrarand olla, eks ole, seal? Jaa, aga seal on üks on niisugune koht, kus kaal elavad, võivad elada ainult, kes on vanem kui 55 aastat vana. Lapsi seal ei ole, kassi koeri ei ole, nii et elad seal oma oma omas majas, mitte ei ole kortermajad. Ja siis on klubihoone, seal on ujula klubis ja mängud, igasugused mängud ja ja organisatsioonid ekskursioonidel käia ja ja isegi reisidel käia koos ja on hästi organiseeritud, asisem. Te elasite 50 aastat vabas maailmas, kas te vahel mõtlesite kodunu peale? Ja oli koduigatsus ka, ma mõtlesin, seda ei ole olemas, aga ma mäletan, üks moment on niisugune koduigatsus nagu, nagu haigus oli kohe. Et jääd siin nagu kaunis kaduma, nagu õeldas jääd oli tahtmine perekonnaga juhatajaga, perekonnast ma ei tea mitte midagi ja siis oli ka nagu, nagu oleks ise kuidagimoodi seal hulkunud ringi ilma ilma koduta. Muidugi kodu ma pidin, iseloom on, see oli see asi ka igal pool, kus ma olen läinud, pidanud keelt õppima ja oma uue kodu looma ja siis jälle ja nii edasi, nii seal käinud ka Prantsusmaalt, Venetsueelast, Venetsueelast, Ameerikasse ja, ja siis pärast käisin kahe vahel, et mul oli see korter, ma räägin, oli, ostsin selle korteri. Et Venezuelas, et ma need halvad koodi seal oli Floridas õigus, palav suvel. Näiteks nii, kui need maikuust alates mai, juuni, juuli, august, kõva palavus alati ikka 35 kraadi ja nii edasi. Ja niisked, siis need ajad, Ma olin Venezuelast, Venezuelas on nii palju palju, see on küll lõuna pool rohkem, aga see oli palju parem kliimas oli kõrgel mäe Venetsueela karakecil pealinn on üks kilomeeter merepinnast mägedes. Seal on see õhk oli puhtam ja kõik oli nii, et kas aastat elasin niimoodi kahel pool? Meie elu oli hea, päris huvitav, ma leian teise tagasi mõtled selle aja peale, mis ma olen läbi elanud vainu emale 18 kord tagasi saada seda sama elusid. Ma vaatan teie siin väikses Eestis olete oma elanud, olete oma elu organiseerinud ja õlad koolides, koolid lõpetanud ja minul jäid tegemata just et seda elukutset ma ise tahtsin saada. Toitsin, mõtlesin loovutada, ise pole saanud ja see oli ka elu. See oli huvitav elu, mis ta oli ka siis olin noorem ka ja see on läbi elatud ja nüüd on teised sellised ajad juba ja Eesti on vaba uuesti, mida ma kunagi uskunud, et saab vabaks.