Heligaja. Tere algab selle hooaja viimane helikaja, mina olen toimetaja Kersti Inno. Algavas saates kuuleme arvamusi Nargen festivali kontsertidest. Toomas Velmet räägib festivali avakontserdist. Mina pärn kreegi päevadel heinakontserdist, kus oli esiettekandel Tõnu Kõrvitsa teos Paabeli jõgede kaldaid Madli-Liis. Parts räägib Kadri Voorandi Trio kontserdist, kus kõlasid seaded Cyrillus Kreegi lauludest. Muusikauudiseid maailmast, vahendab nelejevastentselt. Vestlusringis on Eesti tunnustatud muusikaterapeudid alis Pehk, Kaili Inno, Merle Hillep ja Maarja Metstak. Saame ülevaate aktuaalsetest suundumustest selles teraapiavaldkonnas ning muusikateraapia erinevatest rakendustest. Head kuulamist. Sülgaja. Reedel, 13. juunil toimus Estonia kontserdisaalis Nargen festivali avakontsert. Esinesid Eesti filharmoonia kammerkoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Solistid olid sopran, Malin Harteilius ja Andres Kaljuste. Vioolal. Kuulame Toomas Velmeti mõtteid sellest kontserdist. Kas see oli suvefestivalile kohane alguskontsert. No iga kontsert on kohane. Sellel sümfooniakontserdil oli väga põnevalt komponeeritud kava. Esimesel pilgul päris standartne algab lühikese Beethoveni ka jätkub instrumentaal Salistiga ja lõpeb sümfoonia, aga mis seal siis nii erakordselt on? Erakordne on see, et esiteks dirigent grammil laule, kui see ei ole Eestis erakordne, mis siis meil siin ikka erakordselt on. Aga teine asi on see, et dirigent on. Ma ei tea, kas ma nimetasin, et dirigent oli Tõnu Kaljuste. Et dirigent on kogu oma karjääri jooksul olnud väga tihedalt seotud vokaaliga. Ja see pealtnäha standartne kava algas Beethoveni kantaadiga. Mere vaikuse õnnelik sõit. Jätkus Ralph von Williamsi floskampi suid soolo õlale väikesele koorile ja väikesele orkestrile. Ja siis midagi hoopis suuremat, Gustav Mahleri neljas sümfoonia. Aga sealgi oli peidus vokaal. Viimases osas. Maalin Harteilius, saplan Rootsist. See on asja üks külg, teine külg on see, et see kava oli väga riskantne. Mispärast? Terve esimene pool, mis kokkuvõttes oli ikkagi üle poole tonni sisaldas endas kiiremat liikumist umbes nelja minuti jooksul kõik ülejäänud Olisse oste nutta. Lento andante Lento kaks moderaatad ja veel saanud anda, kirevad lõikumised oli muidugi õnnelik sõit läheb kiiresti, kui ta õnnetult lõppe ja floskampi ehk normelil või põllulill, kuidas teda tõlkida. Seal oli täpselt üks minut kiiremat liikumist. Aga see ei ole ju see aspekt meile järgi muusikat hinnataks. Minule pakkus rohkem huvi villapsi sõit, Kuueosaline sviit, kus kooria väike orkester, koor on nagu orkestri tämbrite, rikaste ja solistan. Mina nimetan seda pilli Alt viiuliks nimetav jumalaks sest ta oma olemuselt kuulub ikkagi viiulite rõhnamite või ei ole. Aga see selleks. Solist Andres Kaljuste. Ma tean teda juba aastaid ja enne läheb kogu aeg paremaks. Areneb väga kiiresti ja on tore, et meil on niisugune mees, kes valdab võrdselt nii solisti tasemel, nii viiulit kui kui Althy Olit ja teos on väga süvenemist nõudev. Ja kõik oli väga õnnestunud. Kui midagi oleks soovinud rohkem siis Altriiuli kõrge register võiks veel dramaatilisem ja pingelisem olla. Sest oma tämbrilt peaks ta igasuguse saate koosseisu ka suure sümfooniaorkestrist esile tõusma. See selleks kui Tõnu Kaljuste. Ma arvan, ta armastab šampust. Ta võtab riske. Meelevaikuse õnnelik sõit on üks selline teos, see on üks mastaabilt väike, aga suur aeglane muusika. Mis seal merevaikuses ikka võib sündida, ei toimu suuri sündmusi, võib-olla et sisustanud oli natukene liiga ülepingutatud, võib-olla mitte. Aga küll tahaks kuulda seda teost just nimelt Tõnu Kaljuste, aga, aga oluliselt suurema kooriga. Et see, see vapustav peana, mis seal on, et see kannaks niimoodi, et ihukarvad tõusevad püsti. Nüüd Gustav Mahleri neljas sümfoonia on ka üks keeruline sümfoonia juba see, et ta kestab tund aega, on keeruline. Ja ta on väga rahulik sümfoonia. Aga tema sees on väga palju metsikult palju detaile. Ja detailid on kõik õudselt põnevad. Tema sisuline kulminatsioon on aga hoopis pokaadaaži, mis tunniajasest sümfooniast kestab 10 või rohkem minutit. Oli ka mängitud väga-väga-väga, aeglaselt, aga pääses maksvusele. Ta pääses maksvusele, nii et minu jaoks viimane osa nagu läks kaotsi selle kulminatsiooni mõju kandus edasi ja mattis nagu viimase osa. Võib-olla see on ka õige, sest kena tütarlaps mängis poisi võlusarve. Las ta müügis. Aga ma pean kiitma Errsaat, kes hooaja lõpus oli ikka väga kõrgel tasemel. Mahleri neljas sümfoonia on see, mis paneb proovile kõik pillirühmad, eranditult ei ole ühtegi erandit. Aga kogu kontserdi vältel Mahlers eriti. No see oli minu jaoks üllatus, ma ei kuulnud metsasarverühmalt ühtegi kiiksu ega midagi, see oli suurepäraselt mängitud. Ja noh, nii kaua kui mina olen ERSO ja tema eelkäijaid kuulanud umbes 60 aastat. Ma ei ole saanud lahti sellest tundest, et ahaa, nüüd tulevad need seal. Aga juba mitmed viimased aastad võib nendega päris rahul olla, aga seekordne maaleris oli super. Aga kogu orkestrile peab nimetama orkestri kohta, et see ütleme niimoodi, igapäevane standartne tase on tõusnud ikka päris kõvast. Ja see baas lubab kerkida väga kõrgel, kui nad seal juba ei ole. Aga Nargen festivalile selline avakontsert teeb ainult au. Nargen festivali kreegi päevad algasid tänavu leinakontserdiga laupäeval 14 10. juunil Haapsalu toomkirikus ja seda käis kuulamas Miina Pärn. Sel kontserdil oli ettekandel kaks teost, Cyrillus Kreegi Reekviem ja Tõnu Kõrvitsa Paabeli jõgede kaldaid esiettekanne. Milline tervikmulje jäi sellest kontserdist? Väga tasakaalustatud tervikmulje. Väga rõõmustav oli taaskord Haapsalus jälle kreegi reekviemi kuulda, sest viimati kõlas seal seitse aastat tagasi samuti kreegi päevadel. Ja ma arvan, et need kaks teos tasa kaalustasid 11 üllatavalt hästi ja Haapsalu toomkiriku akustika sobis selleks minu arust väga hästi. Ma ise kuulasin kontserti täitsa kiriku tagaosast võimalikult kaugemast kohast, aga siin oli kõik väga hästi väga selgelt kuulda tekst ja, ja valgunud üldse laiali. Nii et selles mõttes oli see väga meeldiv kontserdielamus. Eesti filharmoonia kammerkoor kõlas seal samuti suurepäraselt. Selle koori kõla on üldse minu küla ideaal, selles on kuidagi sellist selgust ja avarust ja see kõik tuli nii hästi välja sellel kontserdil ilmselt ka nende teoste kontekstis. Need sobisid väga hästi. Ja huvitav on see, et kõige ilusamini kõlab koor siis, kui nad laulavad kõik koos. Kui häälerihmad on eraldi, siis see on ka kaunis, aga oma tõelise rikkuse saavutab koor alles siis, kui nad laulavad kõik koos. Ja kreegi reekviem oli minu arust väga hästi läbi viidud dirigendi poolt kindlasti ainus nõrgem osa. Võib-olla oli Sanctus, kus on selline keerukas fuga, mis valgus kuidagi laiali. Samas ma polegi oma elus seda kunagi kuulnud, nii et see ei oleks laiali valgunud, et fugan nii kuidagi instrumentaalne. Et seda on häälega ilmselt vajab hoopis mingit teistsugust lähenemist ja ma ei teagi, millist, ma ei ole kunagi seda kuulnud, ilmselt see lähenemine on olemas. Aga üldiselt jättis reekviem ka teose enda kontekstis väga tervikliku mulje ja kontserti. Tasakaalu mõttes oli Tõnu Kõrvitsa uudisteos Paabeli jõgede kaldel sinna ideaalne jätk, sest see ei olnud isegi nagu Hipe tänapäevas oli selline üleminek, kuigi helikeel oli nagu kardinaalselt teine. Tõnu Kõrvitsa paabel jõgede kalda-l oli siis esiettekanne ja see jättis väga sügava mulje. Minu jaoks on see tekst alati olnud seotud Cyrillus Kreegi 137. Taaveti laulu külge, aga see teos kuidagi vabastas selle teksti, andis talle tema puhta tähenduse tagasi. Ja Tõnu Kõrvits ja teoses oli see jõe ääres nutmise kujund kuidagi väga võimsalt esinenud. Kui teos algas, siis kostus ühehäälne naiskoorilaulja ja selle ääres nagu nutsid kõik kammerorkestri keelpillid. Nii et enamus meloodilisest materjalist oli koori kanda ja siis orkester oligi nagu see nutt ja, ja see rollijaotus oli väga huvitav. Millegipärast oleksin oodanud, et orkester on nagu taust ja kooril on see tegevus, aga hoopis see, kuidas koori see laul voolas seal jõena. Minu arust see oli suurepärane leid ja see meloodia oli väga ilus. Muusika oli väga uus, aga kuidagi meeldivalt arusaadav, et ma väga loodan, et see teos ja koori repertuaari kindlasti edasi. Ja et üldse see läheb Eesti koorimuusikasse. Kreegi päevad jätkusid Haapsalu toomkirikus pühapäeval Kadri Voorandi Trio kontserdiga, kus kõlasid seaded Cyrillus Kreegi lauludest. Muljeid sellest kontserdist jagab Madli-Liis Parts. Pidi oli see väga meeldiv ja ilus üllatus, teisalt aga ta ei olnud üldse üllatus, sest me teame, et Kadri Voorand kui ta midagi ette võtab, siis ta alati leiab väga huvi, odavad lahendused ja väga isikupärased lahendused. Ja selles mõttes oli üldmulje väga ilus, helge ja värske. Kui üldistada selle kontserdikava, siis kuni kontserdi lõpuni ei tekkinud, et lihtsalt nagu ütleme, rahunemise tunnet. Kava oli väga intensiivne, laulud olid väga erinevad, tõlgendused olid väga erinevad ja minu meelest ka kava oli väga hästi balansseeritud, et erinevad energiad vaheldusid, erinevad tonaalsused vaheldusid ja ka pillikasutuses ja, ja üldse instrumentide kasutuses. Selline intensiivsus ja värvid olid väga muutlikud. Et selles mõttes oli see kava väga värske ja ausalt öeldes ei märganudki, kuidas aeg läks. Kadri Voorand oli valinud välja 12 Cyrillus Kreegi koorilaulu. Kui palju oli seal nüüd kriiki ja kui palju Vorandik? Eks see on. Ma usun, igale ühele väga erinev kadrile kindlasti ühtmoodi ja paljudele saalis väga teistmoodi. Seal veel sõltub ka sellest, kes on koorilaulja, kes on neid laule väga palju laulnud ja kes tunnevad iga nüanssi kreegi originaalloomingust ja, ja ma usun, et neil oli viisteistsugune tunnetus, kui, kui neil, kes kohtusid nende keegi lauludega võib-olla esmakordselt just kadri vahendusel. Ma usun, et publikus oli nii üht kui teist. Minu jaoks oli just nagu ma enne mainisin, väga värske ja väga üllatav, sest ka mina olen neid laule laulnud ja ta oli kuidagi uus ja inspireeriv, et ma nagu elasin väga sellele muusikale kaasa, elasin väga selles muusikas sees. Kuid Kadri, Voorandi ja Virgo sillamaa lahendused kuna Virgo Sillamaa tegi ka osa seadeid, siis need lahendused olid hästi põnevad ja ka väga ootamatud. Mitmed laulud läksid väga hinge, nii et, nagu ma esimesena mõtlen just Nõmme Lille peale, mis avaldas väga sügavat muljet ja võib-olla ka mis seal sirised, Sirtsukene, mis tegelikult oli ainus laul, mille ansambel tegi akustiliselt. See oli jälle vastupidi väga ehe ja väga selline ligilähedane sellele, mida me võib-olla koorilauljatena peame väga-väga mitmekesine. Milline laul oma just selle töötluse poolest hämmastas, võib-olla kõige rohkem? Üllatas väga keeruline öelda, sedasama nõmmelill oli kindlasti üks minu lemmikuid selles kavas aga kui mõelda selle kava peale tervikuna jälle nende lugude peale üldistatumalt, siis siis selline Jatsulik lähenemine, see tundus kuidagi väga loomulik. Nendele lauludele selline jätsulik, mänguline lähenemine ja kohati selline meditatiivsused, et see tundus kuidagi väga loomulik ja väga enesestmõistetav, et kui me mõtleme selle trio peale tõenäoliselt meie kuulajad päris hästi tunnevad, et nad olid väga kuuma sõitmas ja tuntud laul magama kamatsikene. Nad kasutasid oma selliseid tehnilisi vahendeid, viies täiesti värviliste unenägude maailma just ja see on jälle midagi, mis tundub, et et kaadrivoorandile on omane ja üldse temaga seotud kooslustele, et, et me räägime, eks ole, elektroonika kasutamisest. Kadri on viimasel ajal hakanud elektroonikat rohkem kasutama ja elektroonika kasutamise puhul on alati oht kas veidi üle võlli minna või mõned ideed võib-olla ära summutada. Aga Kadri oskab kasutada elektroonikat niimoodi, et ta just nimelt annab värve. Ta annab detaile juurde, ta ei summuta ennast, sest tal on imeline hääl, ta oskab häälega väga palju pakkuda ja ta vaid tõesti lisab värve, kuid ei tapa ära seda ilu, mis selles muusikas on. Ja sama on ka Kalimbaga tuua sisse ka Linba. Minu meelest see on ka väga armas mõte ja, ja Kalimbatki ei kasutata vähemalt meie maal väga palju. Ja muidugi see kadrihääle diapasoon, mis võimaldab tõesti, võtan need koorilaule siis bassipartiist, Broni partiini hõlmama jah, mida ta tegelikult tegi, Kadri hääle diapasoon võimaldas ta seal tõesti laulda sisse erinevad partiid ja selle peal veel omakorda improviseerida. Minu meelest see oli väga maitsekas ja väga taktitundeline, selline hooliv. Seda juhtunud päris vähe ja mul on hea meel, et Haapsalu toomkirikus me saime seda kogeda. Sellise kontserdi eelduseks on loomulikult ka ansambli kokkumäng ja kooskõla ja see ühine hingamine ja siingi. Kadri Voorandid saadavad tegelikult, et ühed ja samad muusikud ja me ei saa rääkida sellest, et on Kadri Voorandi saateansambel vaid Nendel muusikutel, kõigil on võrdne roll, nagu me ka sellel kontserdil kogesime. Mihkel märgandil ja Virgo Sillamäel oli väga-väga oluline roll kanda ka teema arendustes ja improvisatsioonidel ja lugudes oli väga palju ruumi jäetud neile ja sellist ühishingamist ja sellist vaatatelepaatilist, ideede haaramist ja üksteise toetamist. Sedagi on väga eriline kogeda ja sedagi ei ole väga palju. Selles mõttes on see väga õnnelik kooslus. Aitäh. Madli-Liis Part ja Kadri Voorandi Trio kontsert Haapsalu toomkirikust. Selle kontserdi salvestus on klassikaraadio eetris 25. juunil õhtul kell kaheksa. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Inglismaa kuninganna jagas oma sünnipäeva aegu tunnustust väljapaistvatele, kultuuritegelastele ja rüütliseisusesse tõstetakse asutus ka Ungari juurtega, läinud aastal kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud pianist Andras Schiff Shifon, ühendkuningriikide kodanik juba aastast 2001 ja kaks korda on võitnud ta sealset grammofoni ajakirja preemia. Ta ütleb, et väga suur au seda seisust vastu võtta ja ta on väga õnnelik, et terve oma elu on ta saanud tegeleda sellega, mida ta väga armastab. Muusika on väga liigutav kunst ja muusikat oleks alati eriliselt kohelda. Inglise kuninganna Elizabethi-poolne tunnustus sai osaks veel näiteks sopran Susan pollakile ja inglise rahvusooperi kunstilisele juhile Jon Berryle. Midagi Mozarti sõpradele. Viimastel aastatel on leitud üle 60 uue Wolfgang Amadeus Mozarti-ga seotud dokumendi. Kaks Harvardi Ülikooli akadeemikud rajasid uue veebilehekülje, kus kuvatakse moodsertiga seotud dokumente ja projekt kannab nimenivood. Joka mens. Nende seas on näiteks Mozarti ooperit Figaro pulm ja Cosi fan, tutte esiettekannetele järgnenud arvustused, aga ka mitmeid teisi dokumente. Enamus neist on avastatud ja kokkukogutud peale 1990 seitsmendat aastat. Uus lehekülg ootab huviliste osalemist, tagasisidet ja ka ettepanekuid. Esialgu on üles riputatud 33 Mozarti-ga seotud dokumendid mille juurde on lisatud kommentaarid ja lähiajal peaks lisanduma veel 60. Maria Kallasest plaanitakse teha telefilmi ja nimirolli on määratud kuulus näitleja Meryl Streep. Tegemist on 1995. aastal ilmunud Terrence McNally näidendi ekraniseering tehinguga ja see kannab nime meistriklass. Tegevuspaigaks valitakse Juljardi muusikakool, kujutatakse 1900 seitsmekümnendaid aastaid ja põhiliseks muusikaks, mis filmis kõlab, on Verdi, Putšiini ja Berliini looming. McNally loodud näidendi meistriklass esietendus oli Broadway laval 1995. aastal. Näidend põhinebki Maria Kallase meistriklassil, kus ta õpetamise vahel meenutab muuhulgas oma eraelu tööd ja tegemisi ka suhteid miljardär Onazzisega ja nüüd lühiuudiseid. Lahkunud on klassikalise muusika plaaditööstuse juhtfiguur Jon Mcloor kes oli pikka aega Kolumbia üks kompanii direktor ja kes tegeles nii Bruno Walteri kui Leonard Bernsteini arvukate salvestustega. Samuti sidus John Macnööri 35 salvestust koos Igor Stravinski ka ulatuslik koostöö Glen kuuldiga ja tema oli ka see, kes sõlmis lepingud näiteks Raili ja Philip klassiga. Viimasel ajal palju huviorbiidis olnud Minnesota orkestri peadirigent Osmo värske võttis aga hiljuti vastu uue tööpakkumise. Nimelt saab temast Islandi sümfooniaorkestri peakülalisdirigent. Islandi orkestri peadirigendiks on hetkel Illanwalk. Ja lõpetuseks eesti muusikutega seotud uudiseid. Hiljuti selgusid Tänavusel Donald della Flicki nimelisel dirigeerimisel kursil osalejad. Londoni sümfooniaorkester, kellega konkursandid konkursivoorudest töötavad, tegi teatavaks 20 noort dirigenti, kes pääsevad konkursile võistlema. Õnnelike hulgas on ka noor Eesti dirigent Mihhail Kerts. Kokku oli sooviavaldusi 225. Konkurss toimub Londonis tänavu aastal kuuendast kaheksanda detsembrini. Väljavalitute seas oli dirigente nii Suurbritannia, Keeniast, Rumeeniast, Saksamaalt, Poolast, Itaaliast, Austriast, Kreekast ja Tšehhist. Palju õnne, Mihhail kergsile. Tallinna kammerorkester on aga lõpetamas oma kontsertreisi Hiinas ja see kulges väga edukalt. Esimene kontsert anti Hubei provintsis ja peale seda esineti ka pekingi keelatud linna kontserdisaalis. Viimane kontsert osutus iseäranis edukaks. Kontserdisaali produtsent ütles, et publiku üle voolavaid reaktsioone kohtab seal üldiselt harva. Viimati aplodeerib publik püsti seistes seal siis, kui esines kollektiiv London Mozart pleiers. Pärdi muusika olla kohalikes tekitanud aga hingerahu ja eriti meeldis ka kohalikule publikule meie noore helilooja Jonas Tarmi teos kollane meedia. Tallinna kammerorkestri kontserdi kavas oli kaks Arvo Pärdi teost orjanti, oksident ja tabula roosa. Lisaks nendele veel Pjotr Tšaikovski andantegantaabile, tšellole ja keelpilliorkestrile ning serenaad. Keelpillidele solistideks olid viiuldaja Arvo Leibur ja Lasse Joamets ning tšellist Leho Karin. Kontserte Hiinas juhatada, kuidas Tallinna kammerorkestri peadirigent Risto Joost? Muusikauudiseid maailmast vahendas nelevasteinsaid. Liigaja. Saatekülalised on täna Eesti tunnustatud muusikaterapeudid, et anda ka klassikaraadiokuulajatele lühiülevaade aktuaalsetest suundumustest selles teraapia valdkonnas. Palun tutvustage ennast MINA OLEN. Et äkki ma töötan Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku laste noorukite psühhiaatrilise ravi osakonnas muusikaterapeudina? Minu nimi on Malis vehk ja muusikaterapeudina tegutsen muusikateraapiakeskuses ja minu klientideks on täiesti tavalised täiskasvanud inimesed, kellega me siis püüame koos lahti arutada nende elu väikseid sasipuntrast, takistusi, mis ette on tulnud ja seda siis kõike nii muusika kuulamise kui musitseerimise kaudu. Mina olen närlehillep ja töötan Tallinna tugikeskus Juks intellektipuudega noortega on siis nii kerge, mõõduka kui raske intellektipuudega noored ja valdavalt siis on see nende igapäevase elu toetamine läbi sellise musitseerimise, pigem mina olen Kailina ja mina töötan Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses ja muusikateraapiakeskuses ja Astangu kutserehabilitatsiooni. Kusjuures on minu jaoks ka uus ja huvitav väljakutse on töötada inimestega, kes on ajutrauma tagajärjel sattunud meie keskusesse ja samuti on seal erivajadusega noored, kellel on kas õpiraskused või siis autismispektri häiret ja keskuse eesmärk on aidata neid tööellu ja muusikateraapia keskuses. Praegu põhiliselt olen kokku puutunud lastega erivajadustega, siis kas autistlike joontega või raske, sügava vaimupuudega. Niisiis on teil kõigil hulk praktilisi kogemusi sellest, kuidas muusikateraapia võib ja saab inimesi aidata ja püüame neid teie kogemusi praegu ka natukene meie kuulajatega jagada. Siit juba sellest tutvustusest tuli välja ka see, millised on need muusikateraapia rakendusvaldkonnad Eestis. Aga võib-olla lisaks veel, millistes valdkonnas veel saab muusikateraapia aidata? No kindlasti tuleks ära mainida töö eakatega, et see on üks hästi tähtis valdkond, kus muusikateraapia saab abiks olla ja see on ka Eestis täitsa mõnel pool kasutusel. Ja siin me räägime siis nii sellisest üleüldisest, et ütleme elukvaliteedi parandamisest eakate inimeste puhul kui ka näiteks tööst siis dementsete eakatega kui ka siis paljatiivsest hoiust, kus siis ka muusikaga on võimalik inimeste viimaseid elupäevi sisukamaks ja meeldivamaks muuta. Ja võib-olla mainimata jäi tegelikult ju päris sündimata laste toetamine või ütleme siis rasedate emade ja siis ema väikese beebi toetamine muusikaga ja just ka need lapsed, kes on enneaegselt sündinud, nendele on väga edukalt rakendatud muusikat. Et jah ja siit edasi peab ütlema, et meditsiinivaldkonnas mujal maailmas on ikkagi päris laialdaselt muusika kasutusel näiteks intensiivravis, onkoloogias, töös seal aidsihaiged ega siis taastusravis ja nii edasi ja nii edasi, nii et tegelikult neid valdkondi, kuhu muusikateraapia rakendama väga palju ja selles suhtes meil Eestis on veel siin päris kenakene arengu ees, et seda kõike kata. Aga räägime nüüd konkreetselt nendest valdkondadest, millega teie tegelete? Alis Pehk, kuidas teie töötate oma patsientide klientidega, kuidas te neid nimetate? Jah, kutsun neid klientideks, sest et see ei ole päris meditsiiniline kontekst, kus mina töötan ütleme siis peamine töövõte, mida ma kasutan, on siis just selliste sisemiste kaemust kogemuste saamine läbi kujutluslike protsesside, mida siis kutsub esile muusika ja meetod, mida ma kasutan, seda nimetatakse siis juhitud kujutlused ja muusika on nii meetod. Ja seal siis klient on nimetame seda siis avardatud teadvuse seisundiks, kus ta siis võtab muusikat vastu, kogeb seda, laseb liikvele oma kujutlused kogeb erinevaid emotsioone, hoone keha tundeid ja seda kogu oma kogemust ka siis vahetult terapeudiga jagab. Ja see siis ongi niisugune hästi informatiivne materjal, mida siis edasises analüüsis kasutada ja mille läbi siis just inimene saab selgemale paremale äratundmisele iseendast teadvustada paremini oma pürgimusi ja tahtmisi elus, teadvustada kahtlema oma käitumismustreid, mida inimesed sageli oma elus tähele ei pane, aga mis võivad väga palju meie elu mõjutada ja mis väga sagedasti on kaasa tulnud ka just oma siis tuum pärast ja varasest lapsepõlvest. Et neid me kõigi siis püüame läbi selle tegevuse märgata, aga kasutan ka musitseerimist, seda siis nii pillidel kui ka häält, et me kasutame selles töös ja läbi musitseerimis kogemuse. Inimene saab nagu veelgi paremini ennast sisemiselt tunnetada ja mõista, et mis tunne siis on minu jaoks ikkagi tähendab, või mida see minu sisemaailm mulle hetkel öelda tahab. Ütleme siis nii, et me tegeleme sellise sügavama enese teadvustamisega ja selle läbi ma ütleks võib-olla kõige laiemalt siis eneseleidmisega läbi nende protsesside. Ja see on siis psühhoterapeutiline muusikateraapia, millega te tegelete? Milliste näidustuste puhul inimesed teid üles otsivad? No tavaliselt ütleme, helised levinumad näidustused on siis meeleolu, langus, ärevus, väsimus selline, millele ei oska nagu noh, justkui põhjust leida, et justkui ei peaks olema väsinud, ikkagi on väsimus, unehäired ja nii edasi ja nii edasi, et noh, need on nüüd ütleme sellised, mida inimene kogeb nagu sümptomitena. Aga eks siis tavaliselt ongi nii, et ütleme, väga sage on isegi see, et inimesed tulevad ja ütlevad, et tead, et ma ei tea, kuhu ma peaksin edasi liikuma elus või, või mida ma peaksin tegema, et ma tunnetan, et ma nagu ummikus või ma olen nagu jalgupidi kinni kuskil või inimesed kasutavad erinevaid metafoore nende seisundite väljendamiseks ja püüame siis koos uurida seda olukorda lähemalt ja jälile jõuda nendes põhjustes, et miks, miks selline situatsioon inimese elus tekkinud. Ja kui inimene on selle põhjuse endale teadvustanud isegi siis, kui ta ei saa seda ütleme siis mingisugust probleemi või midagi, mida ta on kogenud kunagi elus, et ei saa seda likvideerida maaelust, siis ta saab seda aktsepteerida. Ta saab andeks, anda, tolereerida nii, et tal oleks lihtsam edaspidi siis siis oma elus edasi minna, ilma et see koorem temaga kaasas käiks. Kuidas konkreetselt see muusika teie teraapiaprotsessis osaleb, kas see on nagu muusika kuulamine või, või ise musitseerimine? Mõlemad nii läbikuulamise kui läbimusitseerimise inimene saab ennast avastada ja eks noh, see on küll tõesti nüüd siis terapeudi poolne valik, et millist, et nüüd mingisugusel konkreetsel momendil kasutada noh, siin võib-olla seda öelda, et inimesed, kes tulevad, et ega nad ei pruugi olla muusikaga üldse sügavas kokkupuutes aga tavalist neile muusika meeldib ja, ja nad on nõus ka sellega, et nad võivad võtta ta kätte mõne pilli ja proovivad esialgu siis üsna arglikult, aga edaspidi võib olla ka teinekord väga kirglikult juba saavad väljendada oma emotsioone ja tundeid pillide peal ja, ja seda on väga-väga huvitav näha, et kuivõrd efektiivselt see tegelikult ikkagi toimib ja just see, et kuidas inimesed läbi nende muusikaliste tegevuste ja kogemust siis sellistele üsna selgetele arusaamadele ja äratundmisele iseendast jõuavad. Maarja Metstak, teie tegelete nooltega. Kuidas te neitsite aidata? Haigla kontekstis on võib-olla üks esimesi eesmärke muusikat rappel, aidata noorukitel kohaneda haiglakeskkonnaga ja kohaneda selle olukorraga seal ja siis sealt edasi on erinevaid probleeme, millega noorukid soovivad läbi muusikateraapia tegeleda. Et tihti nad kirjeldavad küll sellist segaduse tunnet oma mõtetes, oma tunnetes ja segaduse tunnet seoses oma eluolukorraga, et siis muusika kuulamine ja musitseerimine aitab nendel siis saada suuremat selgust. Näiteks norgide puhul on kindlasti lemmikmuusika kuulamine midagi, mis nii väga palju toetab ja läbi millena oskavad paremini selgitada seda, mida nad kogevad. Ja tihti on ka laulusõnad neile väga tähendusväärsed ja sealt nad leiavad selliseid metafoore ja sõnakasutusi mis aitavad neil kergemini rääkida oma lugusid. Ja lisaks siis on musitseerimine see, mida me palju kasutame. Tavaliselt on see siis improvisatsiooniline musitseerimine ja muusikainstrumente kasutame tihti kui sümboleid, kas mingitele inimestele mingitele olukordadele mingite emotsioonide väljendamiseks ja siis läbi selle, siis saadakse suuremat arusaamist iseendast ja normide puhul kindlasti ka grupiteraapia, kus siis rühma liikmed saavad omavahel jagada sarnaseid kogemusi või siis oma vaatenurkasid nendele lugudele, et tihti läbi selle saavad ka noorukid suuremat selgust ja suuremat arusaamist iseendast. Ka Merle Hillep tegeleb noorte inimestega. Jah, intellektipuudega noortega, kes on siis lõpetanud kuskil oma põhikooli ja on mingi aja siis veel lisaõpinguid teinud, on võimalust seal põhikooli jääda veel kolmeks lisaaastaks ja siis nad sageli satuvad meile on siis 18 ja pluss nende nende vanus ja muusika on, nende jaoks võiks mitteverbaalne väljendusvahend just sageli, paljudel on ikkagi isegi keeleline oskus suhteliselt kehval tasemel eneseväljendus ja siis nad väljendavad väga meelsasti ennast just instrumentidele ja eelkõige on see selline emotsionaalne toetamine, emotsionaalne mahalaadimine just sellise raskema puude korral. Ja teisalt mina oma töös väga palju integreerinud liikumist hääle TÖÖD Pille ja kõik see täiustab või siis annab võimaluse areneda nendel kognitiivsete oskustel nii oma keha tajul kui ka siis mäluprotsessidel tähelepanu arendamisel. Et muusika on tegelikult neile selline meeldiv ja väga võimas instrument. Kaili Inno, teie tegelete üsna raskes seisukorras inimestega, kes on üle elanud traumad või suure haigestumise. Millised on teie kogemused nendega? Alustuseks, et muusikateraapia neurorehabilitatsioonis Eestis üldse on vähe kasutatud ja hetkel ongi see Astangu keskus, mis siis pakub meie programmis on siis ka muusikateraapia sinna lisatud. Ja kui tavaliselt kõik rehabilitatsiooniasutused pakuvad ja keskenduvad rohkem selliste funktsionaalsete oskuste treenimiseks, mis on ka väga olulised, sest sageli peale ajutraumat või peale õnnetust või insulti on just tegemist selliste füüsiliste probleemidega, kas võimetus kõndida, kui rääkida või siis muude kognitiivsete probleemidega raskused üldse oma elu planeerimisel ja suured probleemid, mäluprobleemid siis sageli see inimese psühholoogiline vajadus jääb märkamata. Ta ja muusikateraapia just on see võimalus, mis pakub inimest vaadata kui tervikuna, et mitte ainult keskenduda nendele funktsionaalsete oskuste treenimisele mida saab samuti muusikaga läbi muusika teha. Ja tõsted. Et see suund Eestis vajaks väga palju arendamist ja tasapisi ta meil areneb. Ma loodan väga, et, et ka sellel alal ja valdkonnas tuleb meil muusikaterapeudi juurde sest maailmas tegelikult on juba üheksakümnendatel aastatel eelmisel sajandil, siis järjest rohkem arendatud muusikateraapiat neuropsühholoogias ja järjest rohkem on uuritud inimese aju ja saadud aru. Inimese aju on plastiline ja muusikaga tegelemine või muusika kuulamine aitab siis seda veel parandada ja loob uusi neuron, et meie hoius, et paljud keskused, mis on seotud muusika vastuvõtmisega, on seotud samamoodi kuulmistajuga, kõnekeskustega ja muude selliste kognitiivsete oskuste arendamisega. Et kahtlemata see on väga põnev ja huvitav väljakutse, see töö, tavaliselt mina oma töös kasutan ka pigem sellist aktiivset muusikateraapiat musitseerimist et aidata inimesel paremat kontakti saada iseendaga. Sest peale traumat tegelikult inimese elu väga palju muutub ja kui sageli võib-olla väljast ei olegi kõiki asju näha, siis inimese sees on väga palju muutunud ja väga raske on taas endaga kontakti saada. Just käbi, musitseerimise või muusika kuulamise üks võimalus saada taas kontakt iseendaga. Sageli kaasneb ajutraumaga inimestel raskusi eneseväljenduses ja üldse tekib kõneprobleemid siis erinevad muusikateraapia tehnikaid, näiteks, mis põhinevad laulmisele, võivad väga palju aidata just seda kõnet, parandamist ja kõnest arusaamist ja ka mälu mälu treenida, sest teatud laulutekstid võivad aidata meelde jätta paremini verbaalset sõnumit, et mul täiesti on selline tore kogemus, et üks noormees, kellel kahjuks peale traumat lühiajaline mälu puudub täiesti, siis läbi uue laulu on ta suutnud meelde jätta inimesteni mõnesid, keda ta varem ei tundnud, aga üldiselt et see mälu ja toetada igapäevaelu, aga, aga läbi sellise muusikalise tegevuse on see võimalik. Mingil määral. Aga minu juurde tuli üks tauni sündroomiga neiu tegelikult juba 23 aastane, algselt ei olnud tal ühtegi sõna, aga vaikselt läbi pillimängu läbi laulude läbi tema oma probleemidele, mida ta püüab siis oma sellesse muusikasse panna, on ta nüüd juba päris hästi või ütleme, suudab ise ennast väljendada oma soove teistele nagu edasi anda, et see on tegelikult väga suurt edusamm ja temale muidugi äärmiselt kergendab olukorra mõttes, et see on väga selline positiivne areng. Minu töös on nagu see hääle kasutamine olnud väga selline erinevates laulude ja kehaktiveerimisel on hääl olnud nagu väga selliseks positiivseks vahendiks. Mina võiksin tuua neid, võib olla noorukeid, siis kelle puhul võib tihti olla probleemiks, et ärevuse tase on, on nii kõrge, et väga keeruline üldse hakata iseendaga tegelema või, või julgeda kellegagi jagada oma lugusid, seda näha, kuidas see selline turvalises keskkonnas musitseerimine tegelikkuses aitab seda ärevust alandada ja annab seeläbi võimaluse noorukitel iseendaga tegelemist siis alustada, et saadase aktsepteerituse tunne ja läbi selle julgus iseendaga tegeleda. Rääkisime ka tööst autistidega. Tänapäeval on see kahtlemata jälle väga oluline teema, sest järjest rohkem räägitakse autismist ja spekuleeritakse selle ümber, et miks seda autismi järjest rohkem on, et kas seda diagnoositakse rohkem või ikkagi on siin muud muud mõjud ja meie keskkonnamõjud. Aga tõesti, järjest rohkem on autistlike joontega lapsi ja sageli on nende üks probleem just see, et, et nad ei kõnele, et see ei ole see, et nad ei ole võimelised kõnelema, vaid nad lihtsalt ei kõnele. Tegelikult muusikateraapia on praktiliselt ainus vahend, sest ta on selline mitteverbaalne suhtlemisviis, mis annab võimaluse selle noore või lapse või täis täiskasvanuga tekitada dialoogi ja, ja suhtlemist arendada. Sest et autistlikud inimesed elavad üsna omas maailmas ja üsna isoleeritud läbi sellise muusikalise keele on võimalik leida kontakte ja see on nende maailmas ja aidata tuua neid välja poole maailma. Et see muusika mitteverbaalne keel on. Ma arvan, üks esmaseid võimalusi suhtlemiseks autistlike lastega, kellel puudub kõne. Minu töösid tavaliste täiskasvanutega selliseid drastilisi muutusi nagu väga ette ei tulegi või kindlasti on, muidugi on teraapiaprotsessi jooksul tugevaid äratundmisi siis arusaamisi erinevatest asjadest oma elus. Võib-olla tooksin hoopis sellise näite, et ma muuhulgas töötan ka muusikutega ja minu juurde tuli üks, üks noor muusik, kelle suhe oma instrumenti oli kuidagi selliseks tehniliseks muutunud. Noh, talle meeldib mängida ja, ja ta mängis küll, aga kuidagi ta ei saa seda ise nautida. Ja ta ei olnud selle tulemusega rahul ja siis muidugi seal oli ka see probleem, et ta väga kõrvutas ennast teistega, kes olid siis sellised või ongi suured tegijad oma valdkonnas. Et siin pikalt neid tagamaid lahti harutama ka, aga mis on siis, pole oluline, ära mainida, on see, et, et esiotsa siis läbi teiste instrumentide ehk et siis mis ei olnud tema põhipill. Ta püüdis ennast tunnetada ja otsida uusi tõesti tunnetuslike nüansse enda seest, kuidas ennast muusikaliselt väljendada, kuniks me siis jõudsime sinnamaani välja, et ta tõi oma pilli kaasa saksofon ja millega käis ju tegelikult noh, väga niisugune huvitav lugu kaasa tema suhe sellesse pill ja kuidas see kõik on kujunenud ja arenenud ja kuidas ta siis noh, tõesti läbi sellise sihukese Katartilise kogemus ühtäkki nagu sai täiesti vabaks ja noh, tõesti, et sealt tuli, mida igast siis nii et et selline väga voolav, täiesti takistusteta kontrollita eneseväljendus ja see oli tema jaoks on täiesti täiesti uus kogemus, nii et ta sai avatuses mingisuguseid teid enda jaoks mida mööda edasi liikuma hakanud. Nii et muusika võluvõim on suur ja võib väga erinevalt avalduda. Meie siin vestleme sel ajal, kui sajad ja tuhanded Eesti inimesed valmistuvad laulupeoks. Meil on siin ka olnud jutuks see, kuidas laulmine mõjub inimese psüühikale ja kuidas laulmine mõjub teraapiliselt. Mida teie spetsialistidena selle kohta ütlete? Mina tahaksin küll siinkohal kohe tuua välja ei see olulise teadusliku teadmise, et inimesed, kes tegelevad muusikaga, olgu see siis laulmine või musitseerimine ütleme, et neid, neid asju on aga palju, mida see parendab siis nii-öelda inimesega, muuhulgas on nendel inimestel ka kõrgem immuunsus võrreldes nendega, kes muusikaga ei tegele. Ja minu kätte sattus üks uurimus, kus noh, see oli siis uuritud koorilauljaid. Ja see oli päris kenakene hulk. Nii et noh, tulemused oli statistiliselt olulised ja igati aktsepteeritavad ja ütleme, mõned numbrid nüüd täpselt peas ei ole. Aga siis sekretoorne immuuna klopuliinaa, mis on siis see aine öelda see meie organismis, mis seda immuunsust peaks üleval hoidma, see siis tõusis proovi ajal, need võin natuke eksida, aga ütleme tsirka ka 150 protsenti ja esinemise ajal oli see protsent üle 200. Ja sealjuures vähenes siis ühe peamise stressihormooni kortisooli tase tunduvalt. Nii et ühelt poolt siis immuunsus tõusis ja stressitase langes, nii et ja noh, selles mõttes märgatavad muutused mitte niimoodi, et nende natukene siiapoole või sinnapoole. Ehk et selle põhjal võib spekuleerida, et Eesti rahvas potentsiaalselt võiks olla ikkagi üks hästi terve rahvas, kuna väga suur osa neist vähemasti laulab ja kindlasti musitseerida Ja iga selline laulupidu teeb meie rahva üha tugevamaks ja tugevamaks, kindlasti. Lisaks võiks veel lisada, et kahtlemata selline kooslaulmine on ju väga sotsiaalne tegevus ja läbi selle saab inimene vähendada oma üksildustunnet näiteks või tunda ennast vajalikuna või, või lihtsalt koos ja saada sellist positiivset emotsionaalset laengut. Töötades paralleelselt ka poistekooriga, siis ma näen ja olen ka vanematelt tagasisidet saanud, et tegelikult, kui hästi mõjub see esiteks nende suhtlemisoskusele, et kuidas nad oma sõpradega suhtlevad, kuidas nad tunnevad ühise meeskonnana ja tegelikult kuidas arendab keskendumisvõimet ja tähelepanuvõimet, mis tänapäevases kiires ühiskonnas on sageli üsna häirunud. Lisaks sellele, et ta on selline väga emotsionaalne tegevus, on tal ka muud kasulikud mõjud. Nii et laulupidu on väga võimas teraapiline seanss, eeskätt nendele, kes seal laulukaare all on aga, aga ka teistele inimestele on meil siin stuudios neli muusikaterapeuti. Aga kui palju praegu on Eestis muusikaterapeut? Alice Pehk, teie olete Eesti muusikateraapia ühingu esimees. Kui palju on ühingus teil muusikaterapeute? 43? Ma arvan. Jah, ja selle peale praegu üle 40 inimese, aga teiselt poolt ma tahaksin tuua välja ka sellise numbri, et ütleme, sellise baashariduseks elementaarsed teadmised muusikateraapiast on Eestis praegu on tema hinnangul seal kuskil 300-l inimesel on isegi juba üle selle et kes on läbinud siis sellise esmase koolituse, kas siis Tallinna Ülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemia juures. Aga nüüd meil on, ongi just käsil ühingu kaheastmeliseks muutmine ja seal siis tulevad meelde täisliikmed, me nimetame neid niimoodi, kes on siis juba pädevamad ja, ja kauem alal tegutsenud ja ja selle läbime tegelikult saamegi ka nii-öelda korrastada selle põllu ära ja saad aru siis, et kui palju meil mingisuguseid tegijaid siin kuskil on ja kahtlemata me oleme praegu ka tegevuses sellega, et kaasata Ta ühingusse neid inimesi, kes on kas siis eemale jäänud või siis noh, lihtsalt ütleme, tegelikult tegutsevad alal väga tublisti, aga ei ole ühingusse liitunud, nii et ikkagi ikkagi koondada neid kokku kutseühingusse. Mulle tundub, et neid inimesi, kes vajaksid muusikateraapiat, on tegelikult, et väga palju ja meie järjest kasvav muusikaterapeutide ring oleks neid valmis aitama, aga neid kohti ei ole väga palju. Kus seda abi saab, millest see, nagu sõltub? No praegu jah, ikkagi küsimus on selles, et riiklikul tasemel muusikateraapiat pea ei ole otseselt tunnustatud ja me tegeleme sellega, kutsestandardid on väljatöötamisel ja sedamööda, mida mööda mujal maailmas on see ala ikkagi areneb ja areneb väga jõudsalt. Ma loodan, et see toetab ka hästi meie tegevust siin ja seal muusikateraapia teabepäev oli ellu kutsutud selleks et teavitada ühelt poolt siis nii abivajajaid, aga teiselt poolt ka neid, kes näiteks sellekteerivad neid erinevaid teenuseid kas või rehabilitatsioonivõimalusi inimeste jaoks ja et muusikateraapiat ja noh, võiks igal juhul ikkagi sinna hulka kuuluda. Et siin on veel jupp maad tööd ära teha, sest potentsiaal on tõesti väga suur ja, ja meie muusikaterapeutidel pädevus tuleb aina juurde ja pädevamaid muusikaterapeut. Et ma loodan väga, et mida aeg edasi, seda rohkem leitakse ka meile rakendust. Millistel maadel on see muusikateraapia võib-olla kõige paremal järjel? Oskate öelda? No üksikuid maininud niimoodi välja tuua on suhteliselt keeruline, et no selge see, et Ameerika ühendriikides on ikka asi väga heal järjel. Kuna nad ise ka peavad seda paika siis tänapäevase muusikateraapia hälliks ja tõesti väga erinevaid meetodeid seal rakendatakse erinevad välja, võimalused on nii, et, et selles mõttes ikkagi väga-väga avar kasutus-. Aga ikkagi kõikides arenenud Euroopa riikides on muusikateraapia päris kenasti arenenud ja, ja igal pool ka mujal maailmas ka ka ida pool ja ja mujal, nii et tegelikult ikkagi noh, maailm on, ütleme, suhteliselt kaetud ikkagi sellega ja, ja kus on siis kultuuriliselt, et sees rohkem ütleme, inimesed on seotud rohkem muusikaga eriti just idamaades, et seal on noh, ütleme kuidagi hästi loomulikult juba see, see muusika nagu integreeritud inimeste ellu ja hästi loomulik on ka selle tervistav aspekt, nii et sealse teraapia justkui toimibki nagu iseenesest, et meiega. Me oleme siin inimesi muusikaga kokku viima ja selgitama seda, seda toimet siis, mis, mis soodne inimestel olla ühest ühes või teises aspektis. Aga Eesti muusikateraapiaühing on valmis selleks, et, et seda järjest laiendada ja olla inimestele järjest rohkem ja rohkem kasulikud onni. Ja loomulikult, see on tõesti üks meie tegevuse eesmärke, et muusikateraapiat, et ma kasutaksin seda sõna küll populariseerida kõige paremas mõttes, et inimesed saaksid aru, et muusikast on võimalik neil kasu saada väga väga mitmet pidi ja meil on plaanis ka ei tahaks küll praegu konkreetselt midagi öelda, aga, aga ta hakata Ta läbi viima niisugused ikkagi laiema ulatuslikke projekte kuhu siis siis saaksid liituda, ütleme, erinevatest valdkondadest abivajajad, nii et sellised asjad on ees ja kui need tulevad, me kindlasti teavitame ka avalikkust sellest. Vestlusringis olid Eesti tunnustatud muusikaterapeudid alis Pehk, Kaili Inno, Merle Hillep ja Maarja Metstak. Saime ülevaate aktuaalsetest suundumustest, selles teraapiavaldkonnas ning muusikat pea erinevatest rakendustest, samuti kinni tuse ET muusikaga tegeledes ja kooris lauldes. Inimese immuunsus tõuseb, stressitase aga langeb. Niisiis hoolitsege alanud suvel oma tervise eest, lubades endile ja oma lähedastele ka rohkesti muusikalist hinge kosutada. Meie rikkalik festivalisuvi pakub selleks palju võimalusi. Tänasele saatele tegid kaastööd nelevaste infeld Madli-Liis Parts, Miina Pärn ja Toomas Velmet. Helimontaaži tegi Katrin maadik. Toimetas Kersti Inno kaunist muusika suve teile kõigile. Sülgaja.