Tere päevast, täna tahame rääkida keelekontaktidest kaks keelsusest ja mina olen toimetaja maris Johannes ja minu saatekülaline on üld- ja rakenduskeeleteaduse õppetooli õppejõud Tallinna ülikoolist, vanemteadur Anna Verschik. Kui me räägime kaks keelsusest, siis mida filoloog sellel nagu mõtleb, mis see tähendab? Sellega oli nii, et On olemas rahvalik arusaam asjast ja siis on olemas teaduslik arusaam. Rahvalik arusaam on see, et kakskeelne on inimene, kes oskab võrdselt kahte keelt. Tegelikult see on, ma ütleksin, maksimalistliku definitsioon sest ei ole päriselt teada, mis asi on võrdne oskus, on igasuguseid juhtumeid, räägime kasvõi mõnest tuntust näitest. Jossif prootski kirjutatud kas suurepärast esseistikat inglise keeles? Tal oli selline tööjaotus proosa inglise keeles ja luule vene keeles rääkis inglise keelt väga, no ütleme, paksu aktsendiga. Aga siis, kui ta rääkis, siis muidugi oli aru saada, et see on välismaalane. Aga vaadates neid tekste, siis isegi nii-öelda emakeelne inimene isegi filoloogilised, haritud, ei suuda niisugust teksti produtseerida. Nii et mis asi on ükskeelsus? Mis asi on see etalon, millega me võrdleme? Nii et kui me ütleme, et kakskeelne inimene on see, kes oskab võrdselt kahte keelt siis meil on suur hulk inimesi, keda me ei suuda kuhugi paigutada, sest ükskeelsed nad ei ole täiesti selgelt, aga siis kakskeelsed ka mitte. Sellepärast ütleme, et kakskeelne on inimene, kes suudab kahes keeles produtseerida grammatiliselt korrektseid lauseid ja kasutab neid keeli enam-vähem regulaarselt. Nonii, protskeid, me ei ole keegi siin paraku paraku oleme nagu madalama lennuga, aga kui vaadata siis kogukondi, kes Eestis elavad, nimetame neid siis venekeelseteks eestikeelseteks, siis kuidas on nende omavahelised keelekontaktid meil tänaseks päevaks välja kujunenud ja võib-olla mõtiskledes selle üle, et kuidas siis üks keel on teist mõjutanud tegelikult kogukonnad on mingis mõttes abstraktsioon. Sotsioloogid räägivad tükk aega rääkinud, et tegelikult venekeelne elanikkond tegelikult fiktsioon selles mõttes, et ta on väga heterogeenne, väga palju erineva tausta ja ütleme, keelelise orientatsiooniga inimesi on selliseid, kes ei erine tavalisest Venemaa venelasest ükski, sest venelased on selliseid, kes oskavad väga hästi eesti keelt ja siis viibivad rohkem isegi eestikeelses keskkonnas kui venekeelses ja siis nende vahel on igasuguseid vahepealseid variante. Muidugi, ja siis on inimesi, kes ei ole etniliselt venelased ja ise ei määratlenud venelastele, aga noh, nõukogude ajal oli toimunud juba keelevahetuse, siis nüüd nad püüavad nurgas taaselustada just, aga vähemalt nad püüavad teadvustada, et tegelikult ütleme nad ukrainlased või tatarlased või veel keegi muu, et seal on selline seltskond. See on selline lihtsustav arusaam, et meil on eestlased, venelased ja muud ja siis muidugi nõukogude ajal oli meil, kui me räägime ühiskondlikust tasandist, siis meil oli asümmeetriline, kakskeelsuse oli niimoodi suunatud, et mitte vene rahvusest inimesed pidid oskama vene keelt kui hästi või kui halvasti eestlased vene keelt oskasid, noh, igaüks oskab ise näiteid tuua, selle kohta on selliseid, kes oskasid väga hästi, töötasid teenindussfääris või need, keda huvitas vene kultuur või venekeelse, on täiesti omaette lugu ja siis oli selliseid, kellel see vene keel jäi passiivseks, absoluutselt passiivseks, ainult koolis õpitud keeleks ja kuna niisugust läbikäimist ei olnud oli väga harva sõpru sellest, noh, ütleme teisest keele kogukonnast, siis praktiliselt seda vene keelt ei kasutata, siis oli igasuguseid variante. Nüüd asi on muutunud, nüüd on rohkem suhtlemist nii-öelda eestikeelse ja venekeelse kogukonna vahel. See ei tähenda aga, et kui niisuguste kogukondade esindajad omavahel suhtlevad, et nad produtseerinud nii-öelda seda ükski, et versiooni või ta räägib nii-öelda puhtalt või enam-vähem puhtalt eesti keelt või nii-öelda puhtalt vene keelt, seal on võimalikud mitmesugused kompromissid, vot sealt algabki see nii-öelda mõju. Eestlane ideoloogilisel põhjustel väga palju pidanud vene keelega võitlema, aga vaatame nüüd teistpidi, et need on venelased selle olukorra ees, et et eesti keel hakkab saama ka neile reaalsuseks siin Eestis. Ja lugesin teie artiklist Keeles ja Kirjanduses huvitavaid näiteid selle kohta, kuidas on eesti keel tunginud vene keelde. Te nimetasite seda ka koodivahetuseks, mis seal toimub, et võib-olla nii-öelda filoloogina nüüd natuke seletage seda, seda mängumaad, et tegelikult noh, koodivahetus, see ei ole minu välja mõeldud, konstrueeritud termin, inglise keeles on olemas selline termin nagu kõuts Utšing. Eesti keeles on mõnikord seda nimetatud koodide ümberlülitus, eks, aga see on natuke kohmakas, selline terminit koodivahetus. Nagu parem, see tähendab seda, et ühes lauses või ühe vestluse piires kasutatakse rohkem kui ühte keelt. Tagsto, Anna Verschik, panime laevas, mis te räägite, koodivahetust just, just just ja see võib olla ainult üks sõna ja võib olla mitu sõna ja võib-olla mitmesuguseid kombinatsioone. Tegelikult noh, pealtnäha tundub kõik väga lihtne keeleteaduslikult, see on väga huvitav nähtus. Ja see on üks selline kompromissi strateegia, kujutage, et meil on inimesed, kes soovivad suhelda, nad ei osta ka teineteise keelt, võib-olla perfektselt, kusagilt tuleb sõnavarast puudu või grammatilisest ressursist. Aga soov või vajadus suhelda on olemas ja siis on võimalik ka selline variant, seda võid Tallinnas kuuldeid, eestlane räägib eesti keelt, venelane räägib vene keelt ja see ilusti sujub. Ja siis on võimalik ka see, et umbes nii nagu te praegu mulle ETA näitasite, et niimoodi see toimub näiteks, sest väga paljud müüjad turul, kes ütleme, tahavad eesti keelt rääkida ega võib-olla häbenevad. Ja siis nad ei püüagi nii-öelda selle ükskeelse versiooni pooled produtseerida kõiki lauseid eesti keeles, aga ütleme siis, eestikeelseks jäävad sellised strateegilised sõnad turul, see on kaupade nimetus, arvsõnad mõnikord sellised sõnad nagu tere, aitäh, palun, ja hästi ja selge, mis näitavad suhtumist. Väga harva on verbid. See on niimoodi selline kompromissi strateegia, kas Evansit, mida te kirjeldate, see sellise hea läbisaamine ja, ja just nimelt see koodivahetus, noh see on üks nähtus, ainult keelekontaktid on palju laiem asi. See on üks võimalus, et loomulikult inimene võtab teisest keelest midagi, mille jaoks ei ole ekvivalent, eks ole, et mingi selline leksikaalne lünk, aga kui asi oleks ainult niimoodi, siis ta ei oleks huvitav. Sest needsamad asjad kahes erinevas keeles võivad olla kõneleja jaoks erineva pragmaatilise väärtusega. Café ja kohvik ei ole näiteks päris samad asjad, noh, vene keeles kohvik, see on selline, mis meil Eestis on Cafe ees on ükskõik milline abstraktselt ja üks üliõpilane tõi mulle seminari esinemiseks niisuguse väga hea näite, et toimub venekeelne koolitus, elektroni eestlane ka räägib väga korralikult vene keelt ja siis ütleb, et nonii, nüüd on vaheaeg. Itšeffkafi minge kohvikusse. Ja üks kuulajatest vaidleb talle vastu, ütleb, et, et Annika feia kohvik, see on vene inimene, vene keelt kõnelev inimene, jaja. See on ka selline näide. Aga veel üks väga huvitav selline strateegia, mida ma olen nainud inimeste hulgas, kes oskavad mõlemat keelt korralikult ja ütleme, pikemalt suhelnud juba tunnevad hästi teineteist, see on selline sümboolne vahetus, et eestlane räägib vene keelt ja venelane eesti keelt ka seda on Tallinnas kuulda ei ole mõlemal võõras. Mind on hulluks ajanud see, kui minu sõbrad-tuttavad, kes võib olla rohkem suhtlesid inglise keelses keskkonnas ja ajasid oma äri, rääkisid pidevalt eestikeelse jutu sees, näiteks keissidest, see on nüüd see case või toon nüüd tokais ja siis minul tekkis alati küsimuseni, no mis see siis nüüd on, et, et see on ju eesti keeles olemasolev sõna ja, ja me oleme kaks eestlast ja tema räägib minule omakeissides. Aga see on niisugune veidi juba epateeriv moment või, või on toimunud mingisugune nihe inimese mõttemaailmas ja kuidas seda seletada selle koodivahetuse taustal? Koodivahetus on YouTsõnavara laenamiseni. Et niimoodi see asi toimub, me räägime tegelikult see, mida me nimetame tänapäeval eesti keeleks, võib olla 100 aastat tagasi seesama, mida me nimetasime eesti keeleks, selle olemus oli hoopis teistsugune ja laenamine on täiesti normaalne nähtus. Ainult see keel, mida ei kasutata, ainult surnudki ei laena, laenatakse sõnu, struktuure, reegleid, sõnajärjestus, mida iganes. Seda on isegi kalkuleeritud, kui palju tüvesid eesti keeles on, mis allikast pärit ja näiteks meil on erinevatest saksa allikatest, no eelkõige alamsaksa, aga seal on ka natuke ülemsaksa ja baltisaksa ja siis neid igasuguseid saksa keelevariantidest pärit üle 20 protsendi tüvedest eesti keeles ja mis me siis teeme, solatoolon saksa alamsaksa koolon saksa ja sink on Sa ja kink, eks ole, ja silt ja nõnda edasi ja see on normaalne. Nii et kas sõnakeis, mis häirib, kas see jääb Eesti keelde, et see on juba teine asi, kas siin on keelekorraldusel võib-olla oma sõna öelda, aga võib-olla jällegi on antud kõnelejal või antud kõnelejatel, kui neid on rohkem, on vajadus kuidagi eristada, sest ütleme, juhtum eesti keeles on mitu sõna juhtum on olemas, juhus. On olemas kaasus, mis on hoopis teine asi ja nõnda edasi ja inglise keeles case. Äge, tuleme tagasi Eesti-Vene kontaktide juurde keelekontaktide juurde, et seal on ka väga huvitavaid näiteid ja meie jaoks ootamatuid näiteid, kuidas vene keelde tungivad eesti sõnad, minu üks lemmikuid on sõna, kas sa vat see on väga laia levikuga ja öeldakse, et isegi Peterburis seda kasutatakse mingil määral seal Peterburis, võib-olla see on Soome allikas, et ega sa seda nii täpselt ei oska öelda, aga see on ka normaalne ja võib-olla need venelased või venekeelsed inimesed, kes suhtlevad eesti keele siis täpselt samamoodi leiavad, et mingid terminid, mingid sõnad eesti keeles sobivad neile või nad saavad sellise stilistiviisi varjundeid paremini väljendada. Sellega ka sellised sõnad nagu tere. Me võime öelda, et see on laenatud laenutus, tähendab, et seda kasutavad ka ükskeelsed keelekasutajad ja tere ja palun, ja võib selle taga Tallinnas näha, et kaks venelast näiteks poes omavahel suhtlevad ja räägivad muidu vene keeles ja vestluse lõpp on aitäh ja palun seda võib näha, aga see sõltub kõnelejast. Mõni kõneleja on, ütleme väga teadlik ja tema tahab, et tema, vene keel oleks nii-öelda puhas. No mina tegelen keelekontaktidega, minu jaoks ei ole puhast keelt, aga hea küll ütleme, et on olemas selline ettekujutus, et keel on puhas ja Ta tahab ikkagi, et see oleks puhas. Palun väga, teine inimene kasutab selliseid asju alateadlikult, aga on ka selliseid inimesi, kes meelega tahavad olla erilised või ütleme niimoodi, privaatne keelepoliitika tegelikult seal on väga palju ja mul oli üks üliõpilane venelane, kes rääkis eesti keelt teise keelena ja selles mõttes oli täiesti selge, et vene keel oli tal domineerida, aga ta ütles vene keeles ja staabila konspekt. Tähendab eesti keeles jäetakse kuhu, aga vene keeles kus tähendab erinev rektsioon ja ütles niimoodi. Ja siis ütles. Ahah, aga ma räägin niimoodi üsna tihti. Ja ma tean, et Venemaal vene keeles niimoodi ei ole. Aga mis siis meil on siin Eesti, et see on selline näide just sellest privaatsust, keele poliitik, kas ta tahab sellega midagi väljendada, meejumal, hoia, lausekonstruktsiooni on tunginud juba teise keele mõjud täitsa appi, appi, me ei saa ju teha selle põhjal veel selliseid väga globaalseid selliseid väiteid, et vot niimoodi on. Ütleme niimoodi, et kõik algab individuaalsest, kõneles kõik, algab üksikjuhtumist, kui mingi asi on öeldud, järelikult on põhimõtteliselt võimalik edasi, kas see juba levib, see on teine küsimus. Kas meil 20 aasta pärast vene keeles Eestis on selline konstruktsioon olemas, et see on iseküsimus ja ma ei taha spekuleerida, aga et sellised asjad on üksikkõnelejatel olemas, selles ei ole mingit kahtlust ja see tähendab ka seda, et inimeste keeletaju on muutunud. Kas me selle põhjal võime spekuleerida, et on kujunenud siiski selline grupp nagu eestivenelased, et nad erinevad nendest inimestest, kes elavad seal seal piiri taga, seal emaksel Venemaal? Võib-olla on võimalik spekuleerida ka identiteet on selline asi, et need inimesed ise peaksid midagi selle kohta ütlema, teine asi, kui me väljastpoolt püüame määrata, et aga, aga seal võib olla väga tänamatu asi, on inimesi, kes ütlevad enda kohta, et nad on eestivenelased, aga see ei pruugi alati väljenduda just nimelt keeles ja see on inimesi, kes võib-olla ei mõtle selle üle, et mina olen see või teine või ühe teise kombinatsioon. Nad lihtsalt elavad ja ei mõtle sellele, aga nende keel võib-olla hoopis erinev sellest, mis on Venemaal. Puht empiiriliselt arvavad paljud inimesed, et Eesti, et sellel vene keelel, mis on Eestis, on juba mingi oma omapära või kas see on sõnavara või midagi muud. Igatahes on teada selliseid asju, et teate Venemaal näiteks Peterburis on erinevad hinnad, kui teda minna muuseumi või kuhugi ekskursioonile välismaalasele ja siis omale. Ja ka mitmed tudengid on mulle rääkinud, et venelased Lähevad Peterburi näiteks tahavad, seal on igasuguseid toredaid ekskursioone, näiteks laevaga sõita, tahavad soodustusi kasvatada ja jah, just lähevad kassasse ja siis vene keeles muidugi. Palun mulle aed, kes te olete, mis, mida sa siin mängid, ei tee, tahate petteid, fotod, välismaalased, palun selliseid asju. Need on muidugi sellised jutud, kuna see vestlus ei ole lindistatud, me ei saa ju midagi objektiivselt öelda, aga kas see näitab midagi juba sellest olin seminarimaterjal, et nad jagasid minuga, et ma küsisin, et kuidas on, et me oleme väljaspoolne inimene, et kuidas on, kas on meil erinev vene keel? See on muidugi ebamäärane, et milles erinev ja kuidas erinevust mõõta, aga vähemalt nende keeletaju. Eks ole juba muutunud. Nii koodivahetus sünnitamas laensõnu laensõnad tulemast meie oma keelde. Kui eesti keele peale vaadata, siis milline on praegu see keel, kust eesti keel laenab? Ise küsin, ise, vastan nüüd, need on see inglise keel. Teate, seda võib tegelikult otsustada alles hiljem. Keel on tegelikult väga võimas, mehhanism seedib ära lihtsalt. Ja see sõnavara laenamine, see on ju pinnapealne asi. Tulevad moesõnad ja lähevad. Ja kui me 20 aasta pärast näit, eks vaatame, et mis on jäänud, siis me võime rääkida. Sest tegelikult ei ole alati kerge öelda, mis asi on püsilaen. Mis ei ole, küsi, loen, esiteks keele korraldusel on oma sõna öelda. Teiseks võib-olla niimoodi, et keelekorraldus ütleb ühte asja, siis keelekasutajad kangekaelselt ajavad oma rida. Ja 20 aasta pärast näiteks keelekorraldus vaatab, et ei ole mõtet nagu vastu vaielda, et see on juba sündinud fakt keeles ja siis võib seda fikseerida. Nii et jääme siis praegu toimub, mina ütleks, et ei ole midagi hullu. Räägiti ka vene mõjust sõnavarast sõnavara on, ma rõhutan jälle kõige pinnapealsemad kiht keeles eraldi konstruktsioonide laenamisest me ei räägi reeglite laenamisest, me ei räägi võõraste häälikute kombinatsioonide laenamisest praegu. Sõnavara. No kui paljud praegu ütlevad eesti keeles Natjalinik või Pumaaga või midagi niisugust Soviet, Kiismitrussismit, sovjetism? No kui palju neid on, eks ole, tulid ja läksid. Elame-näeme, seal muidugi väga eluterve elu, terve kõigega, aga kuidas teile tundub nende laenude puhul, et me oleme nüüd elanud üle sellise väga normeeritud ühiskonna, noh, ma pean silmas seda nõukogude aega, kus kõik pidi olema nagu normi järgi, nüüd on meil see vabadus pahatihti inimesed kes nagu selle keeles seisavad nii-öelda rahvaliku tasandil, on nagu pahased nende keelekorraldajate üle, et noh, kuidas siis nii, et nüüd nagu ei olegi neil õigeid reegleid enam, ei teiega siin jutustate selles liberaalsusest, et kui palju see ühiskondlik taalsus üldse nagu mõjutab seda keelekorraldust, et see ei ole küll teie teema, aga, aga samas keeleteadlasena te ikkagi olete ka selle peale mõelnud, et minu mehel, millest selline totaalne normeerimise püüd on ühiskonnas marginaalne selles mõttes me võiksime küll eristada, kuidas võib rääkida raadios või televisioonis ja ilukirjanduses on kõik lubatud minu meelest ja, ja nõnda edasi, kuidas inimesed ise omavahel suhtlevad, see on ka nende oma asi. Aga see on ju normaalne, et ei saa kogu aeg kõike ära korraldada eluks ajaks. Asi on selles, et iga norm oma olemuses on kokkulepe, see on viimasel ajal pigem soovituslik, aga ei ole ju enam niisugust olukorda, et kui ma annan teksti toimetajale, et toimetaja juurid nii-öelda välja ja ütleb, et vaat, ainult niimoodi tohib ja teistmoodi ei tohi ja on hoopis teisi mudeleid ka ei tähenda seda, et absoluutselt kõik nii nagu jumal juhatab, et kõik on lubatud või, või, või soovitada noh, peab olema mingi terve mõistus, ka mina arvan, et keel nagu iga süsteem organiseerib ennast ise teatud määral. See on minu isiklik seisukoht, loomulikult aga alustasime kaks keelsusega, lõpetaks ka võib-olla kakskeelsuse, kas tegelikult see on teema, mida minu põlvkond on tunnetanud kui väga ülepolitiseeritud teemat ja isegi lugenud seda, et kakskeelsus võib olla kahjulik inimese mõttemaailmale ja arenguloole ja üks isiklik kontakt on olnud ka selline, et kui kakskeelses perekonnas, kus ema oli leedulanna ja isa eestlane, sündis laps, siis ema, kes elas Eestis, oli isegi natuke segaduses sellel hetkel, et et kas ta nüüd ei tohigi oma lapsega enam leedu keeles rääkida, justkui lapsega hakkab siis midagi juhtuma. Imiku näed, areng jääb seisma ja noore emana ta isegi oli segadused, aga siis tuli Eesti vanaema, kes ütles, et sa võid oma lapsega rääkida ega igas keeles ja, ja tõesti, lapsu räägib eesti keelt, räägib leedu keelt, räägib veel tont teab mida, et kuidas nüüd sellesse kaks keelsusesse täna suhtude alustasite sellega, et see on nagu normaalne nähtus, lõpetame, aga siis selleks on väga normaalne, et vastasel juhul me peaksime oletama või eeldama, et enamik maailma elanikest on ebanormaalsed, sest enamik on kaks või kolmkeelsed isegi. Ja need seisukohad, mida te just nimetasite, nad noh, meie ajaloos on arusaadavad, kui me pidime elama niisuguse sunnitud ühepoolse kakskeelsuse oludes, aga asi on selles, et kakskeelsus ise jutt on antud juhul kahe keele omandamisest paralleelselt, eks ole, et üks vanem räägib ühte keelt ja teine vanem teist keelt. Iseenesest see idee kedagi rumalaks ei takista kellelegi arengut. Need on sellised vananenud seisukohad, kõik tegelikult sõltub sellest, kui palju vanemad tegelevad lapsega ja kui palju nad pühendavad tähelepanu tema verbaalne selle arengule. Kas talle loetakse, kas palutakse ta jutustaks midagi ümber. Ja sellisel juhul ei ole ju mingit probleemi. Nii et see ei tähenda ka seda, et kakskeelne inimene on niisuguses pidevas identiteedikriisis, seda ka ei ole. No eks see ükskeelsus võib-olla on ka rohkem väga suurte rahvaste privileeg, et ega vist väike rahvas, saage endale seda luksust nii väga lubada, aga ma ei tea, kas on luksus. Ma ei tea, kas on luksus, võib-olla on hoopis vastupidi meie väikerahvaesindajad, meie lähme välismaale, et me ei eelda, et meiega räägitaks meie keelt me ise püüame kas inglise või saksa või vene kõik, kuidas keegi midagi oskab, aga tegelikult eestlased ju Moskavat mingeid võõrkeeli ja me püüame suhelda, aga kujutage teed, nii-öelda suur rahvaesindaja tuleb siia küll, võib-olla ta saab Tallinnas võib-olla või suuremas kohas, ta saab, pole inglise keele kaudu suhelnud, aga näiteks kui ta ise on ükskeelne, siis ma arvan, et tema elu üpris raske, nii et mis on luksus? Aitäh Tallinna Ülikooli õppejõule Anna Verschik ole ütleb toimetaja maris Johannes. Parim näide mitmekeelsest loomisvõimest Eesti kultuuriruumis on kindlasti Jaan Kaplinski, tema inglise ja vene keeles kirjutatud ilukirjanduslikud tekstid. Aga tänase saate luule näiteks pakuna hoopis eksootilisemad kooslust. Nimelt on eesti luulet. Ta ei saanud kokku oma kolleegidega Norrast, Islandist, Hollandist, Suurbritanniast ja mujalt tõlkida üksteise luulet. Ja vahenduskeeleks on olnud inglise keel. Järgnev arhiivi salvestus on pärit 2004.-st aastast. Eesti poeet Kalju Kruusa loeb oma teksti ja meeribüüdeevis loeb sellest omatehtud kõmrikeelset tõlke. Jah, vahenduskeeleks, nagu öeldud, on inglise keel. Viies tagavara ratas saadet Hassole, prosseti kivi, kreekakeelse rööp kritsendaseta, poleks suudetud muukida Egipti krüptilist skripti. Aga kui aastatuhandete pärast soome, saksa, vene inglise suahiili hindi hiina keelt enam ei mäletata, siis viimaks leitakse katkend osaliselt tuttavast eestikeelsest rööptekstist ja kultuur ei katkegi.