Tere, hea vikerraadio kuulaja on laupäev on rahvateenrite aeg ja täna võtavad lõppeva nädala sündmusi ja võib-olla siis ka seda võidupüha ja jaanipäevaeelset ootust. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Neeme Korv Postimehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ja kuna meil on siinkohal ka Muhumaa mees, siis teist nädalat järjest räägime praamiliiklusest ja ja üldse praamidest mandri ja saartevahelisest ühendusest. Ja põhjus selles, kas on kuhjaga, sellepärast et, et ka sellel nädalal on ajakirjanduses väga palju tähelepanu pööratud ikkagi sellele, et kuidas see mandri ja saartevaheline praamiühendus on ikkagi korraldatud. No Neeme, sa sõidad väga tihti Muhumaa ja mandri vahet ja oled kindlasti nii tarbija kui ka ajakirjanikuna selle teemaga väga hästi kursis, aga, aga ütle mulle, et mis on selle teema puhul see, mis, mis erutab mis ajab inimesi teemat kommenteerima, rääkima, mis ajab poliitikud ja ajakirjanikud kogu ühiskonna tagajalgele, miks see nii on, teenus on ju väga hea. Ma kohe vastan su küsimusele, aga kõigepealt ma korrigeerin paari asja, et kindlasti ma ei käi seal liiga sageli. Sellepärast läheb vähemalt nii, arvavad mu vanemad, kes seal elavad ja ja, ja teiseks on ka see, et ma olen nagu tinglikult ihulane selles mõttes, et ma ikkagi põil 100 ju elan mandril. Aga küsimus, mida sa küsisid, et miks see teema kõik tagajalgadele ajab, on tegelikult väga lihtsalt vastatav. Aga selleks peab olema saartelt pärit inimene, et seda teemat sisuliselt noh, niisugusel moel tunnetada, et tihtipeale hakatakse sellest rääkima kui mingisugusest, et mingisugustest, riigihangetest ja mingisugusest liinidest, mis kuskil käivad, võrreldakse rongide ja lennukite ja ma ei tea mingisuguse sellise asjaga, et kulla inimesed, tegemist on põhimõtteliselt ikkagi ühe, ühe maakonna, õigemini kahe maakonna ainsa teega ühendusega riigiga ja see on, see on selles mõttes on täiesti eksisteerib eksistentsiaalne küsimus, et kui riik otsustaks näiteks mingisuguse maakonna lihtsalt näiteks ma ei tea Lätile kinkida, siis see on umbes umbes umbes samasugune teema või lihtsalt teistest ära lõigata. Et sellepärast see ongi eksistentsiaalne ja sellepärast ongi see, et selle ümber puhke selline mäsu, selline poliitiline kaklus ja sellepärast langevad ka ministrid, see, see on eksistentsiaalne teema ja, ja see teeb ta tõsiseks. Ja ma mõtlen, et selle taga on ligi 55000 inimest, kes elavad siis nendel kolmel suurel saarel. Muhumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Ma mõtlesin muuseas veel saarlaste peale peale natuke teise kandi pealt, et ega saarlased on väga osavad oma oma teemade eest seisjad või nad on väga tugevad, tugevad lobimehed ja, ja seda on alati näha olnud see oskus, kuidas, kuidas teemadega välja tulla ja kuidas neid esitada, aga see on, see on väga hea ja võib-olla see tuleb ka sellest, et saarlased oskavad kokku hoida või saarlane tunneb alati saarlase ära. Isegi siis, kui nad saare murrakut ei kasutanud. Tervist nõndaks sellesse inimeste ring on ikkagi tunduvalt suurem. Keda see teema huvitab? Sellepärast et ainult saarlased ja Saaremaal. Mina olen pärit Elva kandist, aga ma olen kõike mitu korda Saaremaal käinud, eelmisel Vassil käisingi Hiiumaal. See läheb ikka tunduvalt rohkematel inimestel korda. Turistid armastavad kandlel Sartalgeia, nad on väga ilusad. Aeg-ajalt tuleb ka tööasjades seal käia. Selles mõttes ring on tunduvalt laiem. Aga kui nüüd mõtlema, mis rahvast huvitab, selle teenuse puhul huvitav tegelikult kaks asjalaad käiksid võimalikult tihedalt ja hindavaks soodne, kes selle raha tasku pistab, tegelikult inimeseks täiesti ükskõik. Tarbija tahab lihtsalt saada kvaliteetset odavat teenust. Täpselt see sõnastasid väga täpselt selle avaliku huvi, see on, see on, see on täpselt see, see küsimus, et küsimus ei ole sellel selles, et kas see on nüüd nüüd riik, kes, kes veab või, või eraettevõtja, kes seal, aga küsimus on selles, et riik peab antud juhul selle täpselt selle avaliku huvi nagu, nagu tagama Tervislik okei, aga ma küsin teistmoodi, et aga kui riik ühel hetkel ei jälgi, kuidas seda raha kulutatakse, maksab üle võib-olla ka mingile ettevõtjale piisavalt suureks kasumiks ja selliseid ettevõtte või selliseid tegevusi tuleb riigil väga palju, siis ühel hetkel ei ole meil raha enam enam nendeks eesmärkideks, milleks riik on ellu kutsutud, ühel hetkel hakkab meil nappima raha koolihariduses ükskõik milles, sellepärast et me lihtsalt oleme, oleme selle raha hooletult ära kasutanud, et riik peab siin olema ikkagi ka hea ja hoolas peremees. Ja sellega ma olen täiesti nõus. Mina näiteks kasutasin viimati praami teenuseid poolteist nädalat tagasi nelipühade ajal. Tõsi ma ei sõitnud Eestis sõitsin üle Shirundi ro jaanist verandonzurmeerida-Prantsusmaal Ordo lähedal. See on siis sama suur vahemaa nagu sõidaks mandrilt Muhumaale. Praam oli peaaegu sama suur, oli ka täis ja hinnad olid siis sellised, et reisi endale kolm 20. Meil meil oleks siis rumala sõitmine. Kaks, 60 ja auto hind, mis meil on seitse 40 maksis seal 23 80. Mul oli ka, muidugi seal oli võimalus, oleks võinud ka silda pidi sõita ainult sillani oli üle 100 kilomeetri ja siis ma oleks pidanud sama sama otsaga tagasi sõitma, et mul oli alternatiiv olemas, ma sõidan mööda kiirteed, maksan kiirde maksu ära, sõidan sill üle silla ja siis kulub natukene, ütleme kaks tundi. Või ma siis sõidan selle praamiküla. Ja see määras kinno ja minu meelest ma ei tea, kas seal on dotatsiooni taga või mitte, et Eestis on tegelikult Est odav teenus. Helle, ma tooks selle teistsuguse näitajad väga rikas riik nimega Norra, kus kaks aastat tagasi sõitsin Hortalist mossi ka pikk vahemaa, ka samasugune praam. Norras on praamiühendusi hästi palju üle üle fjordida ja, ja seal on mina ütleks, et seal on jälle hinnad tihtipeale päris odavad. Üks üks asi, mis selle tingib, näiteks on see, et reisijatelt ei võeta kõigilt pileteid, kes autos on, vaid ainult juhilt siis auto koos juhiga, ühesõnaga auto hind ongi siis üleveo hind, juhishind. Prantsuse kogemusele vastupidi kõigilt võetakse kusjuures eelnevalt kohta kinni panna. Kui pikad sabad siis ootad, väga tihedalt ei käi. Meil on siin näiteid siit ja sealtpoolt, eks ju. Aga kokkuvõttes ei ole, viimastel aastatel ei ole väga palju nurinat selle praamiliiklusele olnud. Laevad siiski käivad üsna hästi, teenuseid on täiesti okei. Lihtsalt meil on tekkinud küsimus, et äkki makstakse sellele eraettevõtjale liialt palju või veelgi rohkem. Et kui teeme uue lepingu, siis seal tekib võimalus riiki pigistada. Vot see selline kartus on vahetanud justkui mingi ohu, märkad. Vaata vaata seal huvitav, et 10 aastat tagasi, kui majandusminister oli Meelis Atonen, siis ta üks põhiline eesmärk, mida ta toona silmas pidas, oli see, et kindlaks teha kas riik maksab selle eest õiglast hinda ja kui palju ta maksab, et see süsteem oleks läbipaistev ja nii edasi, täna me oleme 10 aastat hiljem täpselt samade küsimuste ees, tegelikult et kui me vaatame neid neid skeeme, kuidas eraettevõtja on need uued praamid ehitanud, kuidas ta on neid rahastanud siis kui me vaatame, kui vaatame skeemile otsa, siis ega noh, ütleme üks, üks tavaline kodanik nendes ajalehtedes ilmunud skeemidest ikka päris täpselt aru ei saa, täiesti kindlasti ettevõtja on talitanud võimalikult mõistlikult, et seda, seda raha saada sinna laevade peale. Aga, aga. Mul on tunne, et, et siiski riiki nagu näiteks ministrite suu läbi ei ole siiamaani olnud suuteline vastama, et kas, kas see teenus ikkagi on piisavalt läbipaistev, pigem nagu ei ole. Ja kas see hind on õiglane? Paar aastat tagasi juhtus selline asi, et Eesti riik sai tegelikult infot, kuidas raha liigub. See juhtus sedamoodi, et praami omanik Olav Miil läks tülli praamioperaatori Vjatšeslav Leedoga. Suhted ei olnud kõige paremad. Ta hakkas kartma, et mine tea, tuleb siin järgmine leping, et kas me saame seda koostööd jätkata. Õige müüks need praamid riigile maha ja läks rahulikult jalutustollase majandusminister Juhan Partsi juurde ütles, et, et mul on siin ettepanek. Mis oleks, kui riik ostaks need praamid ära ja võttis kaasa kogu info. Kuidas siis praamide raha liigub? Kuidas see ujub, dotatsioon temani? Riik sai kogu selle infopaketi kätte. Et selles mõttes nagu osa infost on riigil väga hästi olemas ja need läbirääkimised kestsid poolteist aastat ja see on selles mõttes kummaline asi, et pooleteist aastaga oleks võinud selle diili ära teha, aga see lõpuks hakkas venima ja mõlemad pooled ütlevad. Teine pool hakkas mingeid lisatingimusi nimetatud nõudma ja lõpuks läks lihtsalt nõrr. Et oleks, oleks asi natukene kiiremini käinud ja intensiivsemalt, tõenäoliselt tuleks need praamid juba riigi omad ja me ei peaks sellel teemal üldse rääkima. Aga meie riigis on mõnikord selline ja omadus hea on siin küll jutumärkides, et Me venitame, venitame, venitame ja ei suuda kokku leppida. Jah, ja tegelikult kulutame selle venitamise käigus päris meeletult raha, ma mõtlen igasuguseid suhtekorralduslikke ja muid kulusid, advokaadid, advokaadid, täpselt audiitoreid. Seal tehti ikka päris põhjalik analüüs, et selles mõttes ei saa öelda, et riigil infot veel ei olnud. No kui sinna oli Vjatšeslav Leedo tõttu Sis Vjatšeslav Leedo on sellel nädalal ka oma seisukohad esitanud. Tõsise see, see viis ja stiil, kuidas on metsa slov leida, seisukohad avalikkuse ette jõudnud, meenutab küll väga ühe Eesti tuntud suhtekorraldaja kirjutamis ja, ja Meelis Kubits, sest tahvleid on Meelis Kubits klient. Ja tegelikult ei ole sellest mitte midagi halba, aga halba, kui ettevõtja kasutab oma suhtekorraldaja abi Vjatšeslav Leedo selles kirjas rõhuka nendele sellele läbirääkimisele ja ütleb, et ajakirjandus võiks ka uurida, et miks sellest asjast ikkagi toona asja ei saanud, kes osaleb, osalesid läbirääkimistel ja kuhu välja jõuate ja aga aga peale selle Vjatšeslav Leedo selles kirjas Toobal huvitava nüansi välja, et ta ütleb, et sellise hinnaga nagu, nagu nemad 2008. aastal kolm laeva telliseid enam laevu ei saa, vahepeal on tema hinnangul laevade hinnad muutunud ja kui riik siin unistab, saab nüüd samaväärselt või samaväärse hinnaga laevad ja, ja seeläbi hakata odavamate seda mandri ja saarte vahelist ühendus teenust osutama, et see ei ole enam võimalik, sest laevu lihtsalt sellise hinnaga ei saa. Aga mäletame, mis juhtus aastal 2008, see oli selline globaalse kriisi algus. Et kõik oli ilus, ilus, ilus, järsku toimus pauh. Lehman Brothers, Lehman Brothers pärast seda maailmamajanduseks järsku külmuma. Ja laevad, mis olid harjunud käima Hiina vahet, vedasid sinna kaupa, tulid tagasi, need hakkasid järsku, noh, tegid ühe otsa täi täislastis, teise tuli tühjalt ja siis hakkasid laevad sõitma üliaeglaselt, et kütust kokku hoida siin meeletu mõõnali laevanduses ja laevade hinnad kukkusid tollel hetkel, selles mõttes on nagu Leedo jutt õige. Praegu on situatsioon muutunud, asi on jälle paremaks läinud. Kaupa liigub jälle sel ajal kriisiga võrreldes rohkem. Midagi väga roosilist muidugi ei ole. Aga selles mõttes võib Leedo isegi uskuda, jah. Siin jooksis läbi. Meelis Atoneni nimi ja Meelis Atonen on sellel nädalal esinenud väga jõulise avaldusega ja, ja ta ütles, et Reformierakonna liikmena on tal seda, et riik ei ole otsustanud praami omandada ja läheb edasi vedaja leidmise konkursiga. Tal on kurb meel seda vaadata, ta ütleb, et ta häbeneb ja ta protestiks selle käitumise vastu taandab ennast riigile kuuluvate äriühingute nõukogudest. Meelis Atonen oli siis posti ehk siis uue nimega vist Omniva Eesti Postimees Eesti Posti nõukogu esi esimees ja peale selle ta on ka Eesti Energia nõukogu liige, nii et kaks väga olulist riigi äriühingud, kuhu Meelis Atonen kuulus Meelis Atonen ütles, protestiks ta lahkub nendest nõukogudest. Ja peale selle on tema tööd hinnatud ka erakondade rahastamise järele valve komisjonis, mille liige Meelis Atonen samuti Reformierakonna esindajana oli ka sellest komisjonist Meelis Atonen lahkub ja kõikides nendes nõukogudes komisjonides on teda peetud väga-väga pädevaks väga pädevaks liikmeks. Et selles mõttes on väga huvitava protestiga tegu, et selliseid proteste me ei ole Eesti poliitmaastikul väga tihti näinud, mulle kohe meenub näiteks see, miks astus ministri kohalt tagasi Jaak Jõerüüt. See oli vist aastal 2005, kui ta lahkus välisministri kohalt ja ta tõi välja põhjusena aktsiooni kummarid ahju, mis talle ei sobinud ja peale selle ta kritiseeris väga teravalt ka Edgar Savisaare maja tehingut. Kui Edgar Savisaar ühelt ettevõtjalt sai siis ülisoodsalt Keila-Joa suvila No mina küll tunnustan, Meelis Atoneni, Meelis Atonen on mõelnud selles mõttes õiget asju, mis ta on huvitanud, et riigi raha ehk avaliku raha kasutataks võimalikult optimaalselt võimalikult efektiivselt, et ei tekiks mingit ülemaksmist. Ja ta on sirge seljaga öelnud, et kõlgem aitab sellest jamast, et tema meelest lähevad asjad viltu. Ja sellise aktsiooniga ta tõmbab sellele tähelepanu. On selge, et ta ei ole mingi selline nurgatagune tegelane, kellest on inimestel täitsa suva. Totu tõstatab seda probleemi, võimendab seda ja minu arust ta teeb seda, tegi seda täiesti õieti plaksutanud tema ees. Aga me oleme nüüd ühe keskse küsimuse ees, et kas, kas teenus on selgelt ülemakstud või mitte. Et me oleme kuulnud hinnanguid, sa Sulev rääkisid ka sellest, et Olav Miil ühel hetkel läks paberitega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ja seetõttu on riigil tekkinud kujutlus, et, et see teenus on selgelt ülemakstud ja võiks võiks oluliselt teistmoodi hakata parvlaevateenusest. Ja mõned aastad tagasi enne valimisi juhtisid ju see, kas riik jõuga alandas hindu kohalikele elanikele sellel poliitiliselt hästi kasulik ja tänu sellele hindu alandada, siis sa pead ka dotatsiooni rohkem maksma, et lase hindu rohkem vabaks on võimalik võimalik väiksema dotatsiooniga läbi ajada, see tähendab siis reisijatel lihtsalt hinnatõusu. Nüüd omaette küsimus on, kas see peab tõusma kohalikele elanikele või kõigile teistele, eks, et me ju teame seda, et kohalikele elanikele võib alati teha soodustusi Tallinnas näiteks tallinlastel sõitmine suisa tasuta, eks ju. Et alati on võimalik teha kohalikele mingeid soodustusi, see on kõikide reeglitega lubatud. Järgmine asi on see, et alati saab Leedo-sugune tehaga ka enda kasumimarginaali siis järeleandmise kogu selles skeemis, siis ütleme, laeva omanik kuni kuni operaator salong mitmeid firmasid vahel, et nende hinnad kogu aeg kasvavad. Kuni siis lõpuks lõpuks laeva omanikuna jõuavad, et ega seal skeemis on teha võimalik teha järeleandmisi, näiteks ütleme, kui Leedo laseb oma hindu alla, siis ühel hetkel võib tekkida selline olukord, kus riigil tõesti ei ole mõtet ehitada oma laevu. Sellepärast et see hinnavahe on naeruväärselt väike. Siin hästi suur asi, näiteks on amortisatsioon mis aja jooksul sa kannad maha laevade maksumuse. Kas sa teed seda 10 aastaga? Eraettevõttel on kiusatus teha seda 10 aastaga, sellepärast et 10 aasta pikkune leping on, sa ei tea, mispärast Saar Polaar kestab 40 aastat ja sa võid ka 30 aastaga kandev laev on, peaksid nagu kinnisvara teda aitaks see ka ju laevaregistris, et ta ei ole selline tüüpiline vara, mida kuhugi registrisse lante. Ja ka nende Väinamere laevadega oli siin olnud uute laevadega, oli siin selline teema ju, et kui nad valmis said ja olid valmis ehitatud, siis võis nende hind olla mingisugusel hetkel tunduvalt kõrgem kui see, mis hinnaga nad tegelikult osteti, sest nad olid valmis laevad, uued laevad. Tegelikult toona toona seda kasutati ka järjekordselt sellises sellises oma nagu lobitöös seda sellest räägiti, et välismaalt käidavamate Toomas ja kust kust mis iganes riikidest, aga ma arvan, et see oli tegelikult tõsi. Sest sest laevanduses ei ole need asjad päris nii, nagu nagu autodega. Laevadel on ka turuväärtus olemas, eks, ja miks on see, millega sa soetad, lase ehitada ja teine on see, mis, millest surul laks. Kuulge aga ühest inimesest meile veel rääkinud ja ma peaks ütlema, et viimaste nädalate põhjal võib küll öelda, et tegu on selle valitsuse kõige väljapaistvama ministriga, ehk siis majandusminister Urve Paloga, kes on tõesti väga palju praamiteemat kommenteerinud ja on mitmel pool ka välja toodud seda, et kui alguses Urve Palo ütles, et riik peaks praamid hankima siis ühel hetkel tuli Nabala välja seisukoha, et riigil ei ole aega kaks ja pool aastat Nende praamide hankimiseks või et see, see aeg ei ole piisav, ehk siis kahe poole aastaga neid praam ei saa. Siis on ta öelnud ka ühe lause, et konkursi võidab Tallinna sadam, kellel endal praam ei ole. Ja siis ta esitas küsimuse, et aga miks kiusatakse ettevõtjat või miks tahetakse Leedo ära teha. Et väga palju selliseid vastukäivaid seisukohti ja hinnanguid ja, ja kui ma nüüd vaatan, Eesti Ekspress on sellel nädalal teinud ühes suurepärase artikli valitsuse 70-st kevadisest hetkest, kus kus muuhulgas kirjutatakse, et palav on muutunud asjalikumaks ja teeb kõvasti tööd ja viib end asjadega kurssi. Nathan, seal kirjeldatakse Geomedia asju, ta ütleb kõige rohkem asja ettepanekutele. Ei, ei, ei, näiteks tõkestas ka teletorni müügi. Selles palas, siis räägime põrandast natukene, kahjud on meeletu surve all ja ja ta on tõesti ainult sellised väga vastukäivaid ütlusi. Võib-olla mõned nendest on kuskilt kontekstist natuke välja rebitud. Aga tema seisukohad ongi päris tõsiselt muutunud, et kui ma ei eksi, siis kas kaks või kolm nädalat tagasi ütles ta BNS-ile veel, et tõesti riik peaks praamid ise soetama, siis tuli välja teistsuguse jutuga, et hakkame hiljaks jääma. Et maikuus tegi, tegi Tanel tuusis, kes on tema nõunik ühe raporti, mis ütles, et võib-olla see algne idee, mida parts siis pakkusid, see ei ole kõige parem. Et seal hakkab ajanappus tekkima, et et riik ei pruugi kahe aastaga oma praami ehitusprogrammiga valmis saada, et ta on päris palju seda just uskuma jäänud, aga teistpidi ma jällegi kuulajat. Reformierakond on talle pähe istunud, ta on pidanud justkui käsku täitma, mina ei tea, kus see tõde all, ma ei ole selle otsustajate ringis olla. Noh, ma arvan, et seal on päris päris palju ka selliseid vandenõuteooriaid taga alates sellest, et umbes et ta meelega justkui sellisesse sellisesse ametisse pandud just meelega selliste omadustega inimene, aga tegelikult fakt on see, et seda oli ju tegelikult ette näha tõepoolest, et see jõuline surve talle peale tuleb ja eks eks tal on olnud, ma arvan, ma arvan, päris keeruline teema, et kui alguses siin räägite Estonian Airis, siis ma, ma veel kord tulen selle oma alguse jutu juurde tagasi, et Estonian Air selle kõrval on tegelikult täielik köömes. Et, et hoolimata sellest, et need summad on hiiglaslikud, mis seal seal seal on liikunud, aga see, see ei ole nagu nagu põhimõtteliselt osa osa Eesti riigist on küll Estonian Air on väga suur ja väga oluline osa Eesti riigist. Ei noh, selles mõttes, et ta on ikkagi ettevõtte, eks ju. Ta on seal mingisugune äärde ja, aga ta ei ole, ta ei ole, ta ei ole üks maakond Eestist või kaks maakonda või midagi sellist. Ta esindab tervet riiki. Et kui, kui sa, kui sa, kui sa maakonnad maakonnad ära annad, siis, siis pole enam riiki. Aga kui sa Estonian Air läheb pankrotti, siis ei juhtu Eesti riigiga midagi. Ikka tegelikult juhtub küll, tegelikult juhtub, muidugi ma liialdan natuke. Ainult lennunduse kohta ütlen seda, et olles nüüd jälle väga palju suhelnud ettevõtjatega, kes on huvitatud sellest, et siia tuleks võimalikult palju ärituriste, et siia tuleks investeeringuid, et see, et see keskkond muutuks oluliselt aktiivsemaks ja siis järjest rohkem, ma kuulan, seda peamiseks probleemiks on meil tekkinud seal meil ei ole lennuühendus, meil ei ole lennuühendusi, mis tooks need inimesed siia, mis, mis, mis pärsib kõiki neid võimalusi, mida, mida Eestil võiks ju tegelikult olla. Ja, ja noh, siin on nüüd küsimus, et kuidas seda lennuliiklust arendada, nii et meil neid ühendusi Tegelikult ma ei tahaks, ma ütlen, ma tõesti, ma ei tahaks neid võrrelda, sellepärast ma ei, ma ei ole, ma olen, ma olen siin saates ka esindanud seda seisukohta, et ma olen nagu ühenduste poolt, eks, aga ma tahtsin selle 70 kevadise hetke kohta öelda, kui ma tohiksin sellise ääremärkuse lihtsalt öelda, ma tõesti soovitan kõigil inimestel, kes ei ole seda Ekspressist lugenud seda seda lugeda, sellepärast et sellist pilti nagu valitsuse liikmetest ja üldse sellest organisatsiooni kultuurist niimoodi ajakirjanduslikku võttega luua, et minu meelest on see suur tunnustus nagu konkureerivatele kolleegidele. Aitäh, aitäh. No minu jaoks oma mõtlesin, et kuhu ta žanriliselt liigitub siis kui ekspress siiamaani viis, kuus sahinat nädala pealt korjas kokku, et siis nüüd on lihtsalt 70 sahinat kirjeldatud kokku, see on sahina rubriik kirjutatud kokku valitsuse tegemistest, inimestest, nende hoiakutest ja, ja nii edasi, et, et selles mõttes kindlasti väga palju valitsuse telgitagustest on meil võimalus tänu sellele artiklile pilgu heita. Ma ei tea, mina ütleks selle niimoodi, et ma tõstaks selle sahina rubriigist siiski eraldi, et mulle ma ei tea, ma küll ei tea, võib-olla päris täpselt, aga mulle tundub, et sahina rubriigis, kus tihtipeale on olemas võib-olla näiteks üks allikas, siis siin on noh, ma ka nii-öelda oma allikate kaudu nägin siin nagu mitmeid-mitmeid kattuvusi ja need kindlasti ei ole päris samad, kes olid Ekspress, nii et selles mõttes, eks seal ole Selle loo tegemiseks räägitud paljude paljude inimestega ja seal on palju tõtt ja natukene ta meenutab tõesti sahinat, et seal on ka teatud ebatäpsusi sees. Et võib-olla kogu info ei ole väga hästi kontrollitud, aga, aga, aga ta ikkagi noh, ta annab pildi sellest, mis, mis meie valitsuses toimub, et nii mõlemalt poolt nii sotside Seal on nii mõnigi lugu juba suuremaks saanud kui, kui see lühike kirjeldus, mis teil siin on, näiteks? Välismajandusminister vist või, või mis, mis see nimi? Pagan küll, miks nad ei võiks korralikke nimesid panna ministritele. Et Anne Sullingu, Anne Sullinguga seos ekskursiooni minister just pane Sullinguga seoses on välja toodud tema ametiauto probleem, et ministeeriumis pakuti, et ta võib igal ajal kasutada ministeeriumi üldkasutatavat autot koos juhiga. Aga Sulling tahtis isiklikku autot ja nüüd on ajakirjandus väga põhjalikult kirjutanud, et et millised need autod olid ja mis mina lõpuks ikkagi Sulling ei saanud. Sulling sõidab ikkagi nüüd isikliku autoga edasi. Eks nendest lugudest saab igastühest võib-olla mingi suurema loo kirjutada tahtmise korral, et seal on sellised 70 kevadist hetke, et me saame siin praegu veel viimaseid tunde kevadet nautida. Varsti hakkab suvi. Noh, seal on ka selliseid muidugi, selliseid, mis võib-olla kõik sellise väga tõsise ajakirjanduse juurde kvalifitseerunud, selliseid lihtsamaid ulmelise, muid asju, aga, aga põhimõtteliselt ma veel kord ütlen, et see annab sellise päris noh, päris päris päris värvika ja, ja sellise ühtlase ühtlase pildi, et, et mis moodi see asi toimib ja natukene ka sellest, et milline meie uus peaminister siis oma juhiomaduste poolest Ma arvan, Sulev, et te võiksite opositsioonist samasuguse kokku kirjutada, et opositsioonis on palju huvitavaid allhoovusi, mida meil oleks kindlasti huvitav kuulda, millised on meeleolud ja millised hoiakud, millised fraktsioonid ka opositsioonierakondade sees on tekkinud ja kuidas nad ühel hetkel lähevad vastu valimistele ja kuidas nad kuidas nad näevad ennast seal positsioneerivad ennast opositsioonile, nii et, et kindlasti võib olla sarnane rubriik opositsiooni kohta, oleks kindlasti päris hea. Aitäh ettepaneku eest, räägin koosolekul kolleegidel edasi, loodetavasti kuulasid raadiot. Aga, aga see on tõsi muidugi, et noh, et sellest loost saab pildi, et see, see valitsus ei ole sugugi nii üht nagu, nagu me võime arvata, et sotside. Aga siin on muuseas huvitav lause, et seoses töövõimereformiga, mida sellel nädalal siis esimest korda tõsisemalt Riigikogus arutati oleks valitsus peaaegu laiali läinud. See on natuke, leian mina, ma, ma arvan, siin on räägitud muide ka sellest, et seesama seesama proominduse teema justkui võiksime nagu midagi kuskil laiali ajada, aga tegelikult noh, vot siin siin. IRL väidab, et proomindus ajaski valitsuse lõhki juba koridorides räägitakse, aga ei. Ma usun, see valitsus töötab. Ta töötab kenasti meil järgmiste riigikogu valimisteni, kindlasti siin ka selle eelarvevaidluse juures tekib siin kindlasti suuri suuri vastuolusid, aga ma natukene ütleme nende nagu, nagu sotside kohta. Et see on minu meelest natukene, nad on sellises sarnases olukorras praegu, nagu nad olid siis, kui nad olid Keskerakonnaga Tallinna linnavõimu juures. Et ja sotsidel on ka selliseid ütleme, ütleme lahknevusi nagu erakonna sees, et on üks, üks tiib, kellele nagu väga meeldib see situatsioon, sest nad saavad palju tähelepanu. Nendel on ka, see on ka nii-öelda majanduslikult kasulik, neil on nagu, nagu töökohti, nõunike ja nii edasi. Aga teistpidi teine pool ütleb seda, et kas need asjad, mis, mis meiega tehakse, ei ole päris head ja, ja mõned väärtused võivad kaotsi minna. Ja, ja selline selline nagin tegelikult seal sees käib praegusel praegusel hetkel nii nagu nii nagu toona, kui olid nad Keskerakonnaga Tallinnas. Siin ma arvan, et me kõik oleme näinud pilte mõnest pinalist, kus on siis üks terav pliiats ja mitu nööri ja siis on juures küsimus, et milline on see terav pliiats, et see on see, mida ei kasutata. Sotsid tegelikult tõusid kogu aeg, esile, kerkisid kogu aeg siis kui nad olid opositsioonis, mitte midagi teinud. Praegu on tekkinud esimene selline olukord üle pika aja alguses, sotsid on võimul ehk nad on valitsuses ja nad ei ole selle olukorraga harjunud. Et sellest loost, millest me siin räägime, rääkisime, et et ka seal on mõned momendid kirjeldatud, kus sotsid ütlevad, et äkki peaks nagu tagasi tõmbuma, et avalik surve on ju, nad ei ole sellega harjunud, et võimul olles tulebki survel ning kritiseeritakse kogu aeg, et nemad lisa. Meil on kritiseerida, peavad millegi eest vastutama. No aga siin te kirjutate, et näiteks riigikogu liige Marianne Mikko käitub ikka nagu opositsioonis olles, tegi märgukirja soolise palgalõhe teemal, üritas rõivad ja selle üle on ta oli selline rõivas, teda vastu ei võtnud, avaldas Mikko selle kohta nördinud pressiteate. No ta on harjunud niimoodi käituma. Kusjuures igal saadikul on täielik õigusi muidugi parlamentaarne ringi. Ja riigikogu liige on peaministri valitsuse tööandja, et saadik on sõltumatu. Lihtsalt me võib-olla ei ole harjunud, et niimoodi need asjad käivad tavaliselt. Andrus Ansip on muuseas juba öelnud ka IRL-i ministritele või oli või oli toona veel ka sotsid valitsused, et omadelt ei pidanud ju küsimus ikka. Sama tõsiselt siis ka natukene muutunud, et nii, aga kuna siin otse veebiajakirjanduse juures olime, siis ajakirjandusvabaduse teemal võiks jätkata ja, ja siin on kaks juhtumit, millest sellel nädalal on, on räägitud ja esimene puudutab neist õiguskomisjoni ehk siis riigikogu õiguskomisjoni Neeme Suure kirja Eesti Päevalehele. Milles ta tahab võimalust või komisjon tahab võimalust tutvuda õiguskomisjoni legendaarsel istungil räägitu salvestisega meelde, millest siis räägiti, et seal olid üsna konkreetsed tsitaadid Õiguskomisjoni liikmelt Peeter võsalt kes esitas siis küsimus, et miks ei võiks reguleerida kooseluseaduse kontekstis ka seda, et kolme ja rohkem inimesed saaksid koos elada näiteks vingerid miks nemad peavad ennast varjama ja sauna urgastes pidutsema ja võsa uuris ka komisjoni istungil, et kui keegi tahab surnukeha pärandada või anatoomikumi kinkida selleks et Negrofiilid saaksid tulla ja seda limpsida kas siis selle võiks ka kooselu seadusesse kirja panna. Ehk siis selline tsitaat õiguskomisjoni istungilt, seda tsitaati ei ole keegi eitanud. Ja, ja ma arvan, et Peeter võsa sellest väljaütlemisest pole siinkohal eritena mõtet rääkida, et et noh, ma arvan, et õiguskomisjoni istungi ükskõik mis, missugune koht ei ole küll vähemalt riigikogu tasandil see, kus kus mingisugust sarnast juttu üleüldse levitada, eks räägib päris palju ka ka Peeter võsa enda enda tasemest, aga küsimus on selles, et, et kuidas on võimalik, et riigikogu õiguskomisjoni esimees pöördub ajakirjanduse poole sellise küsimusega. Ikka on võimalik, paljud asjad on võimalik, on need, mida me isegi ette kujutada tema ju, mis ta tegi, Ta lihtsalt pöördus ilusasti küsimusega. Hullem variant oleks selline Poola variant, kus ühel hetkel marsitakse sisse otsitakse toimetus läbi, et äkki seal on midagi taolist, äkki ela. See on natukene kehvem variant, algatatakse kriminaalasi, minagi olen käinud uurija juures, kus sõltuvuses, nagu küsimus, et kust sa midagi teada said? Ajakirjandus peab oma usaldusväärsust järgima ja kui sa oled lubanud allikatele, et sa neid ei avalda, siis ei avalda punkt. Ja nii see asi käibki. Ja muidugi me teame, et sõnadel on väga suur jõud et sõnad võivad mõnikord väga kalliks maksma minna. Mulle meenub lugu aastast 95, kui üks mu kolleegidest kirjutas, et üks suuremat sorti kaabakas Ida-Virumaalt on politsei informaator. Lugu ilmus ära pärast seda lastesse mees lihtsalt maha tema kambajõmmid lasid. Noh, see on selline sõnajõu kõige vastikum näide. Ajakirjanik peab alati mõtlema, mida ta avaldab, aga siin selle loo puhul ei olnud sellist sellist dilemmat, eksin siin lihtsalt? Kärt Anvelt kirjutas aga loo, mis veiderdamine toimub õiguskomisjonis ja saan aru muidugi riigikogu riigikogu liikmed, sellisest kiusatusest õiguskomisjoni pealiku kiusatusest tahaks teada seda, kes sulle seda ütles, aga noh. Eks ta vähe kummaline mees peaks nagu mõistma, et sellise kirja peale aga ta kirjanikud naeravad. Nojaa, aga see on, see on ikkagi hämmastav, et, et kui on jälle tulnud välja lugu mis räägib poliitikute kultuurituse, sest millest iganes totaalsest iba ajamisest komisjonis räägime otse, ütleme otse välja, mis asi see oli ja, ja siis hakatakse jälle küsima, kes lekitas. Et noh, antud juhul inimesed võiksid juba nii palju aru saada, et et sellise küsimusega ajakirjanduse poole pöördumine ei ole, ei ole mõttekas, kui see, kui see informatsioon ei vasta tõele. Antud juhul on Peeter võsa tunnistanud ka ise, et see informatsioon vastas tõele, siin ei ole mitte millestki rääkida. Küsimus on lihtsalt ka selle arutelu kvaliteedis, et kui, kui see arutelu kvaliteet on riigikogu komisjonis selline, siis avalikkusel on õigus sellest teada saada. Küsimus on just nimelt, et küsimus on kultuuris ja kvaliteedis mitte mitte ainult, mitte mitte selles, et kes lekitas, et ja muidugi mõista, demokraatlikus õigusriigis kaitseb kaitseb seadus ka ajakirjaniku selle eest, et ta saab oma allikaid kaitsta. Aga, aga mis puutub komisjonide töösse, siis, siis mina olen selles suhtes väga ühte meelt, et riigikogu esimehe Eiki Nestoriga, et minu meelest rohkem üldse rohkem võiks olla see komisjonide töö avalik, et igat igatepidi, et väga palju, väga palju tehakse riigikogu komisjonides tööd ja, ja see võiks olla paremini nagu jälgitav, kättesaadav. Muidugi nüüd, komisjonide töö on ju praegu, me näeme ainult päevakorda või siis näeme, et näeb tõesti selline otsest selline otsus, mis arutelu seal toimus, mitte midagi ei tea. Üks suur erald oli Mihhail Stalnuhhin, kes oma komisjoni seal näiteks energeetikaga tegeles, selle kohta lasi küll väga põhjalikult, igasugu ettekandeid teevad selles mõttes, et seda tasub küll alati kiita. Tema oli hoopis teist meelt kui ülejäänud komisjonidele, muidu me kuidagi peaaegu ei kuule, mis seal toimub. Samas ikkagi väga suur, väga oluline osa riigikogu tööst. Komisjon ütles, et see ei ole seal ainult saalis kusjuures saalis toimuv. Ta ei ole väga kaugel sellest, Peeter võsa jutust vahetevahel käib samasugune veiderdamine. Ma käisin sellel nädalal ööistungil riigikogus kohal kella nelja poole viieni, suutsin jälgida kooseluseaduse arutelu, ühel hetkel väsisin ära. Segistid vist üle kolme, see kestis üle kolme tunnis, algas pool öösel, vist kestis poole kuueni hommikul. No ega seal kvaliteet oli ka ja seal seal oli kvaliteet väga kõikuv, muidugi öösel kell kolm inimestelt. Ta väga säravaid esinemisi, et seda ei maksa, aga oli, oli, oli säravamaid etteasteid ja, ja Valdo Randpere, kes seda eelnõud kaitses esines üle pika aja pärast seda, kui ta siin Tallinna linnapea peaks kandideerides ei olnud just kõige edukam esines, ma ütleks, et riigikogu puldist väga veenvalt ja seetõttu oli huvitav muidugi ka jälgida, et mis, mis toimus üldse saalis. Et alates kella kahest päeval kuni kella, siis kuueni hommikul olid saalis kooseluseaduse pooldajad. Aga siis, kui algas ka arutelu, siis oli ikka kooseluseaduse vastased rõdul mahtusid ühele rõdule ära küll ja jälgisid väga tähelepanelikult kogu seda diskussiooni, ehk siis ühed olid toetajad, teised väga selgelt vastased ja mulle jäi, jäi, jäi meelde enne, enne seda arutelu, üks. Eks lühikesem arutelu Varro vooglaiuga, kes on siis selle kooselus kooseluseadusevastaste eestvedaja, kes, kes ütles mulle. Mulle väga selgelt ka intervjuus, et, et jah, et kui see läheb teisele lugemisele, siis meil on plaanis korraldada suur üldrahvalik meeleavaldus selle kooseluseaduse vastu. Täna on ta läinud teisele lugemisele, saab siis näha, et, et mis siis juhtuma hakkab, aga minu jaoks on ikkagi arusaamatu see, et noh, miks on, miks on see teema tekitanud niivõrd elavat diskussiooni eriti veel võrreldes kõige teisega kõigi teiste teemadega, mida me ühiskonnas arutame, et viimati võib-olla nii elav diskussioon oli Euroopa Liiduga liitumisel aastal kakstuhatkolm. Mina sain aru, et vastased võtavad seda kooseluseadust kui homoabielude sellist vaikset varjatud legaliseerimise katset. See põhjustabki, et. Nad lähtuvad siis kristlikus põhimõtteliste Too homosuhted on keelatud ja noh nüüd me tahame neile anda abieluõigust, see on see nende põhimõte, miks nad vastu sõdivad? Tunnistan, et ega mina ka väga hästi sellest kooselu seadusest aru ei saa, miks seda vaja läheb, minu jaoks on nagu mingi prooviabielurehve, aga see selleks, et kui inimesed tahavad seda, siis võtke vastu, et meil on oma suhted Eesti vabariigis lubatud. Miks nad ei või siis nagu koos elada? Selles mõttes selles mõttes, et, et tõtt-öelda kui seda seal päris pikka aega on, sellest ju räägitud ja, ja seda on, on arutatud ja ja justiitsminister teeriumis on, on sellega sellega tööd tehtud ja need, need avalikud arutelud on käinud ka selliste selliste suurte lainetena, et kord on. Et jälle on tulnud needsamad lained ja jälle on tulnud needsamad argumendid ja, ja on räägitud ja tõtt-öelda minul oli ka pikka aega oli see küsimus, et aga ma ütlen, et nende aastate jooksul, mis seda, seda teemat on räägitud ja ja kui ma olen rääkinud asjassepuutuvate vähemustega ja ma olen saanud aru, et neil neile on see tähtis, siis ausalt öeldes noh, ma ei leia, et see, et selle vastuvõtmine näiteks mind kuidagi näiteks kahjustakse ja miks ta peakski sisemisest mitte kuidagimoodi ja, ja ma arvan seda, et me kulutame tohutult tohutult aega ja energiat, me, me teeme siin mingisuguseid samal ajal, samal ajal, kui me vaatame näiteks sedasama Praxise uuringut koolivõrgu kokkutõmbamise kohta, me räägime siin tohutult tähtsatest asjadest, mis nõuaksid energiat ja vajaksid seda, mõtlesin järgmiste riigikogu valimiste eel näiteks tohutuid ühiskondlikke arutelusid. Ja nüüd on, Me kulutame sellesama, sellesama vähemuste teema peale nüüd siin mingi, ma ei tea. Ja kui Sulev ütles, et see on justkui homoabielu seadustamine vähemalt ühe grupi arvates, et siis ma tegin mingi kaks kuud tagasi ühes raadiosaates ettepanekut, aga siis nimetame selle asja ümber, et ärme ärme kasuta, kasuta seda, seda lihtsalt kooseluseadusena, seda, seda eelnõu nime või, või kuidas seda kõike tulevikus hakatakse määratlema vaid, vaid paneme sellele nimeks, mitte abieluline kooseluseadus, siis on selge, et abielu institutsiooni see ei puuduta. See on inimeste kooselu formaalne registreerimine, sellisel juhul nende õigused oleksid kaitstud. Oleks oleks lambad söönud, hundid terved, kõik oleks korras. Ta tekitab seal muidugi segadust, et noh, mina olen abielus, inimene minu jaoks kooseluseadus on teda sellise imeliku mulje siin kõik olema prooviabielu justkui oleksite või noh, et milleks seda, et ma saan aru, et homodele on probleeme. Aga miks tehase siis prooviabi ele siis täiskasvanud inimestel, ma püüdsin ette kujutada et me võiksime ette kujutada, kuidas tulevikus tavad välja nägema, et noh, ma kujutan ette, kuldpulma ja, ja hõbepulma ja nii edasi, aga et 25 aastat kooselulepingu sõlmimisest 50 aastat kooselulepingu sõlminud, kuidas seda tulevikus hakatakse tegema? Kas ettepanek on, et see, see jõudnud väga hästi mulle kohale? Ma hakkasin naerma, koguall. Nojah, aga vaata, küsimus ongi selles. See, et sa ei pane, see on umbes niimoodi, et sa lähed, lähed niimoodi ettepaneku tegema, kas oleksid nõus minuga koos elama kooseluseaduse mõttes? Aitäh. Ja siis järgmine kord, kui sa lähete, kui seal hädaabieluettepanekut tegemas ütleb, et kas sa oled minuga nõus koos olema ja koos elama perekonnaseaduse mõttes, kuulge teie arutelu mulle meenutama sedasama riigikogu hiljem, Me oleme, laadaksin, eks, kusjuures see, see seaduseelnõud Ütlebki, et kooselulepingut on võimalik ümber kujundada siis abielulepinguks, et noh, et sa peadki ette tulnud ettepaneku tegema ära tule, et kas sa tuled mulle naiseks, selles võid öelda ka, et äkki kujundaks siis meie suhte ümber. Aga see selleks, et kui kui homodele on õigus oma tegevusega Eesti riigis tegutseda, siis noh, eks nad ei vehi koos elada ja me oleme vaba maa. Ei pea olema mingi tagurlik. Ma räägiks ka korra ajakirjandusvabadusest siit sahinate rubriigist, ma lugesin kõige esimesena selle kohta, aga siis ilmusid lood ka lood ka mujal. Mis ained, 70 kevadist hetke? Ristisin juba sahinat, eks, ja, ja, ja siinne sahinatest või seitsmest külmas kevades hetkes kirjutate, teeb Tallinna TV on Rõivase välja vihastanud, ta ei lase neid enam pressikonverentsile põhjendusega, et neil puudub akradid, planeering ja edaspidi ongi kirjutatud siis ka laiemalt lahti see teema, et Tallinna televisioon ei saa enam enam valitsuse pressikonverentsile ja, ja see on tekitanud need küsimuse tekitanud päris terava küsimuse sõnavabadusest ja sellest, et, et mida ja kuidas ikkagi piirata. Ja ma ei tea, kust otsast alustada. Mina ütleks nagu võib-olla ühe sellise hästi üldise asja sellises küsimuses ette, et parem oleks, kui taolistes asjades jõutakse nii-öelda sellise konkreetse keelamiseni. Et, et selge on see, et, et valitsuse pressikonverents ja see on siin mingit varasemat paar näidet, mis on siin olnud, mul siin midagi, meenub siin aastate tagant ka meenutavad, et seal on, on tõesti olnud inimesi, kes on läinud sinna ja, ja tõepoolest, nad ei, nad ei, nad ei mõista seal käituda niimoodi. No see ei ole koht, kus, kus korraldada mingisuguseid mingisuguseid suuri provokatsioon, seal küsitakse küsimusi ja, ja nõutakse neile vastuseid. Ja sellest on ka ju veebis võimalik. Igal nädalal on peaaegu iga nädal vaatan seda seda ülekannet ise, kui ma kui ma ei satu sinna kohale minema. Aga, aga, aga, aga see, see minu meelest noh, keelamisele nii jõudmine on, on halb otsused. Et kuidagi oleks, kuidagi ei ole, oleks tulnud see asi niimoodi klaarida, et ma mõistan peaministri solvumist, ma saan aru, et siin on otseselt tegemist nagu isikliku solvumisega ja, ja see tegelikult Ma mõtlen, et maksumaksja raha eest tehtud kanalis sellist kõnepruuki nagu Taavi Rõivase aadressil on kasutatud, ei hakka siin seda sõna kasutama, mida, mida on kasutatud Taavi Rõivase aadressil. Et ka see on lubamatu, et siinkohal ka Tallinna televisioon peaks väga tõsiselt peeglisse vaatama, mida ja kuidas ja millistel alustel nad eetrisse lasevad, see on, see on küll see koht, mida, mida tasuks jälgida, sest et et kui sa, kui sa teed maksumaksja raha eest saadet isegi kui see on, kui see on alternatiivne kanal, siis mingisugused standardid peaksid sellele ikkagi kehtima. Jah, aga samas, kui sa oled ka maksumaksjate eest seisja, eks ole, peaminister siis sa peaksid ka samamoodi käituma, et sa peaksid, sa ikkagi kulutad avalikku raha, et sa pead sellel juhul kõik vastu võtma kõik meediakanaleid, mitte neid välja sorteerima. Põhimõtteliselt on ju see, et kuna sa räägid, räägiti ka sellest samast akrediteerimise teemast, et aga minu meelest näiteks on ka see, et kui, kui inimene, kes kirjutab, kirjutab raamatut või, või, või on on, on nagu blogija näiteks ja uurib mingisugust asja, vabakutseline ajakirjanik ei pea olema tingimata mingisugune suure meediaorganisatsiooni esindajad, et minu meelest peaks olema ikkagi kõigil kõigil õigus ja võimalus käia, aga see selle käitumise kohta, mis laul see on, absoluutselt, ma olen täiesti nõus. Olen seal saatelõiku vaadanud korduvalt ja see on ikka häbiväärne ja piinlik, mis noh, niimoodi niimoodi niimoodi lihtsalt niimoodi lihtsalt loomulikult ei tohi teha. Inimlikult ma saan muidugi aru peaministrist, aga, aga, aga noh, ütleme nii, et et kui, kui võrrelda, siis näiteks ma ütleks, et Andrus Ansipi aadressil kõlas seal nii mõndagi ja Ansip siiski aastate jooksul sai sellega hakkama. Aga ma tean, et ka Tallinna Televisioonis on on inimesi kellele endale Rõivasest kirjutatakse siin 70. kevadises hetkes, et rõivas on paljude hinnangul autoritaarne, täpsemalt öeldes ametnikud näevad rõivast hoopis teistsuguse mehena, mitte sellise sellise lahke ja pidevalt naeratava, vaid ütlevad, et ta on üsnagi autorit Arne juht. Aga ma tooks ühe ühe, kui siin oli juttu, tsiteerin, kust ma tooks ühe ühe paralleeli Saksamaalt ja Saksamaal valitsuse pressikonverents, mida kutsutakse Bundes press konverentsiks ei toimu üldse valitsuse pinnal nimelt ajakirjandusväljaanded on ise raha kokku pannud moodustanud ühe sellise katusorganisatsiooni, mis siis rendipinda, kus toimub valitsuse pressikonverents ja, ja ajakirjanikud ise kontrollivad siis, keda nad akrediteerivad ja millistel tingimustel akrediteeringut sellele pressikonverentsil, et ehk siis ajakirjanduse eneseregulatsioonimehhanism tagab selle, et see valitsuse pressikonverents toimub ka nende endi pinnal ja valitsuse liikmed on seal külalised. Ehk siis see on nüüd pisut selline teistsugune, teistsugune lähenemine, aga aga kui nüüd see automaatselt Eesti oludesse üle kanda, siis noh, ma, ma kujutan ette, et meil on ajakirjandusväljaannetel väga raske sellesisulist koostööd teha, sest meil ei ole niivõrd palju suuri tugevaid ja mõjukaid ja rikkaid ajakirjandusväljaandeid, kes suudaksid sellist sellist pinda pidevalt rentida, tõsi, seda võib ka teha ühekordselt ja nii edasi, et nad noh, mingil määral on loomulikult ka traditsiooniga nagu, aga kui ühel hetkel see väga suureks küsimuseks osutub, siis mine sa tea, võib-olla tulebki hakata ühel hetkel lihtsalt teistsugust lahendust lahendust otsima. Jah, miks mitte. Alati on võimalik nii teha, näiteks et küsimusi saab esitada ainult ainult siis, ütleme pressiesindaja kaudu, kes annab siis sellele või teisele sõna ja ta lihtsalt ignoreerib näiteks ühte välja väljaannet, kes ei saa küsimusi esitada. Alati on võimalik ka niimoodi neid asju teha, aga peaminister on solvunud. Ta solvunud, ma ei tea, kui Parl isiklikult, aga eelkõige häirib teda Tallinn. Tallinna linnavalitsus kasutab linna raha ühe ühe erakonna, siis propagandaaparaadi ja jaoks, eks raiskab seda raha mõttetult. Ja ta protestib. Ta teab, et see protest toob talle kaela kohtuasja, ilmselt tuleb veel palju jama. Aga ta tahab anda samasuguse jõulise signaali nagu Meelis Atonen andis, et kuulge, lõpetame selle pulli ära. See saab põnev olema, vaadata, et kas kohus hakkab siis otsustama, et mis on ajakirjandust. Jah, varasemaid näiteid me teame. Ükskord visati sealt välja blogijad, kelle pärast blogijaid ei ole Eestis ajakirjandusväljaanne. Siis kaks minu kolleegi visati ükskord suvel ja sealt nemad tegid ka selgelt pulli, nad läksid sinna burkades. See oligi selline. Pooleldi naljaprojekte saime ka sellest aru. Aga, aga praegu Tallinna televisiooni puhul on tõesti raskem, on ametlikult laaga tegutsev kanal, et siin on. Ma saan aru, et valitsusel ei ole sugugi kerge tõrjuda. Nojah, samas sa ise just siin paar lauset tagasi näitasid ühte väga elegantset võtet, kuidas taolisi asju tehakse, sellepärast et noh, ma veel kord ütlen, et, et, et ma mõistan seda tekkinud olukorda, aga, aga ma arvan, et see, see keeld ei ole nagu väga hea lahendus. On selles mõttes ma olen sinuga nõus, et keel ei ole lahendus, et et kui me tahame olla vabariik aja ajakirjandusvabaduse poole pealt, me oleme ikkagi üks kõige vabamaid riike, siis siis meie võimalus on ikkagi haavatuses võimaluste mitmekesisuses ka sõnavabaduses, et et üritame seda siis hoida, et isegi kui see Tallinna televisioon võib-olla siiski esindajat tõesti mingisugust üsna sellist perifeersete mõttelaadi vähemalt paljude jaoks ja selle põhjus on ka selles, miks selle telekanali vaadatavus on veelgi langenud. Ma vaatan, et Tallinna televisiooni Cheer ehk siis osakaal vaatamisajast on nüüd EMORi küsitluse järgi maikuus langenud null koma neljale protsendile. Et, et siin saab kõikidest kanalitest, mida mõõdetakse, oli vist üks või kaks kanalit, millel oli kehvem kehvem vaadatavus, aga aga, aga see paneb nagu tõsiselt mõtlema, et kas see kolm ja pool miljonit eurot, mida Tallinna televisioonile kasutatakse Tallinna maksumaksja raha, et kas see on ikkagi asja ette läinud. Alati saab kehtestada ka piiranguid. Alates sellisest sellisest vaatajate arvust või lugejate arvus saavad akrediteeringu. See näiteks kehtib sageli spordivõistluste puhul. Liialt väikesed. Näiteks giid, saun on šheer 1,5, lasteprogramme nüüd mingi pool aastat tegutsenud, muide ei taha teene valitsused, venelased. Vaid ka näiteks suured kultuuri ja glamuuriüritustel näiteks sinna sinna kutsutakse nii-öelda näiteks riigi suurim väljaanne ja saab akrediteeringu igavesi saa jooksevad näiteks kriitikud jooksevad tormi selle peale, et kes saab sinna punasele vaibale. Et noh, need meetodid, kuidas kuidas kedagi tõrjuda, viisakalt, on ka olemas aga samas jällegi sõnana Aga mina ütlen, et ei, see tõrjumine ei vii kuhugi, et vastasest parem need küsimused ära, neid ei ole ju nii palju, aga samal ajal vähemalt me me sõnavabaduse ja avatuse seisukohalt ei ole oma seniseid põhimõtteid muutnud, murdnud, et see on minu jaoks oluline. Muidu tekib kiusatus ja mõnel teisel teistmoodi kedagi teist tõrjuda. Mis ei tähenda seda, et Tallinna televisioonijuhtidel ei oleks, ei oleks tõsist küsimust tegeleda sellega, et milline on ajakirjanduslik tasakaalustatus nende programmis milline on programmi kvaliteet, kuidas suhestub nii-öelda raha versus reiting, tähelepanu ja nii edasi, need on asjad, millega tuleks tegeleda ja, ja tasuks ikkagi mõelda sellele, et kas see raha selles telekanalis on maksumaksjale parimal viisil kasvatatud või mitte. Et kui teedelt võetakse 200000 ja antakse Tallinna televisioonile, siis ah, ma ei hakka seda teemat edasi arendama, me kahjuks ei jõua rääkida Praxise koolivõrgu uuringust, sest aega on liiga vähe, aga lühidalt jõuame rääkida sellest, et Leedu järgmisel aastal võtab kasutusele euro, vähemalt on selline otsus need tehtud ja ja see on, see on oodatud, aga samal ajal, kui me vaatame ajaloos tagasi, siis aastal 2007 jäi Leedu väga napilt eurost ilma. Ja see oli ka põhjus, miks Eesti ei läinud tollal uuesti proovima, sest Leedu jäi väga napilt välja ja siis ei olnud Eestil mõtet uut katset teha. See ja seal taas tuli ju pärit ka Ansipi kuulsad sõnad, et kui olid Euro-ja majanduskasvu vahel, siis ta valib majanduskasvu ja millelt saabus natuke hiljem, et ma arvan, et see on päris see samm, et Eesti läheb eurole, et Lätti minnes enam ei pea alati ostma kleitidest loobuda, et kindlasti ta aitab. No sellise suurema ühtse turu tekkimisele kaaselt. Tervitanud leedukad. Jah, mu regioon kindlasti võidab samuti juurde ja, ja samas see viib mind ikkagi mõttele, et kui järgmisest aastast alates on siis Eesti, Läti, Leedu euro EUR kasutavad riigid, siis kuidas selle raudteega ikkagi ära? Noh, raudtee, sama on, LNG terminali teema on, see pidi ka tulema Baltimaade peale, ühine lõpuks tegid leedukad enda oma iseks, rentisid sealt koreast laeva. Mesin Madistena soomlastega, et kas kas saab sellest asja mitte siis ühine tuumajaam. Ei ole sellest nagu midagi välja tulnud, et see nüüd ühine raha võetakse kasutusele, see ei tähenda veel, et meil suhted paremaks läheksid. Mingit majandusasjad, palju hiilgamaaks. Aga kindlasti ei tee see ühine raha meie suhteid halvemaks. Pigem ta aitab kaasa, kott lihtsustab elu. See on oluline. Et kui Leedu poole vaadata, siis need on ka selline suur naaber nagu Poola, et kindlasti eurotsoonil on huvitav jälgida ka sealseid poliitilisi protsesse, et et kas, kas, kas võikski oodata ka Poola liitumist eurotsooniga mingisugusel hetkel? Mis puudutab LNG-d ehk siis veeldatud gaasi, siis sellel kuul on Eestis esimest korda ka seda veeldatud gaasi kasutatud Saaremaa vist oli piimatööstusse, ma vaatan kohe BNS-i uudistest järele, on on selle kasutusele võtnud ja väidavad, et et see on väga kasulik, et et kindlasti me hakkame LNG teemast veelgi rohkem edaspidi kuulma, aga see, kuidas LNG terminal rajatakse, kas siis Soome või Eestisse ja ja kas ehitatakse ka gaasijuhe kahe riigi vahele, et noh, elame, näeme siin. Siin need otsused peaksid suve jooksul sündima, aga rahva teenrid tänaseks lõpetavad. Nautige suve, nautige võidupüha ja jaanipäeva ja siin stuudios olid Sulev Vedler, Neeme Korv ja Lauri Hussar.