Tere ja ilusat veel kevadist hommikut teile kõikidele on see kaunis aeg, kui helistatakse viimast koolikella ja veel mitu nädalat näeb tänavail tavalisest rohkem lillesülemite ka noori inimesi. Sestap on jutusaade ka täna hariduslainel. Mina olen Margit Kilumets ja minu külaliseks on 19 aastane tšehhitar vidiana aimama, tere tulemast. Tere. Ja vaata, kui naljakas meie helirežissöör tänu on Viivika Ludvig isegi nimed. Üks Tšehhi ja teine Eesti oma on suhteliselt sarnased Viviana ja Viivika, nii et ei olegi nii kauged midagi. Kuidas Eestisse sattusid? Ma tulen Augustes ja olen elanud praegu peaaegu 10 kuud Eestis ja tulin Jörgenil seatsiooniga ihuga. Ja olen vahetusõpilane. Kas see, et sa tulid Eestisse, oli sinu soov ja tahtmine või oli see juhus? Tahtsin maale minna ja ma ei teadnud täpselt, kuhu. Ja siis minu direktor Tšehhis ihus täitlased ja keegi ei ole käinud Eestis ja mõtlesin, miks mitte. Ja teine asi, mis ta ütles, oli, et wifi on igal pool, siis ma mõtlesin, et see on idele. Aga miks keegi ei ole Eestis käinud, kas Eesti ei ole Tšehhimaal väga populaarne? Jah, me ei tea, väga palju hästi kõhtu. Rohkem eestlased teavad sissi kohta kui imetaja mäe aga ihuga keegi ei ole käinud ja ma olen esimene. No kas on siis wifi igal pool või kuidas see eesti ja internetimaailm sulle siin kohapeal olles tundub, on siis kõik nii hästi nagu seal kirjeldada ja jätmine tõesti tuleneb klahvi on igal pool, mul ei, mitte kunagi. Mul ei olnud probleem, et ma pean vastama Facebookis või midagi kogu aeg, mul on võimalus. Kas see on teistmoodi kui Tšehhis? Tšehhis on ka nagu kohvikus või kuskil, aga ei ole nii tihti. Siin ma lihtsalt jalutan tee peal ja mõtlen, ma pean vastama, siis proovin, kas wifi on olemas ja on peaaegu. Me oleme nüüd natukene rohkem kui minut võib-olla rääkinud sinuga ja kindlasti kuulajad esitavad sellesama küsimuse, mille mina esitan nüüd, kuidas sa räägid pärast kümmet kuud nii hästi eesti keelt? Noh, iga kell nagu on raske ja hästi käivad muidugi ka ja siis Alguses lihtsalt, mul oli nii igav, kui ma ei räägiks praegu hästi keel siis noh, mis ma teen siin, kui ma suhtlen inimestega sõpradega, minu perega ja ma ei räägi eesti keelt, siis mul on nii ka ma ei saa aru, miks te naerate ja mille, millest ta räägib ja siis kuidas ma räägin. Ma ei oska vastuda, see lihtsalt tuli ja aga siia tulles ei osanud mitte ühtegi sõna. Oskasin tere öelda ja siis sa võtsid endale õpetad või kuidas keeleõppimine siis peale hakkas? Jah, mul oli mõnikord mul oli ära tundi minu eesti keele õpetajaga, kui tal oli aega ja lihtsalt käisin koolis, siis siin mul on juba läbi ja lihtsalt kullas sinna tundides ja ja proovisin õppida. Mis on eesti keele õppimise juures kõige raskem? Käänded kindlasti. 14 käänet, see on kõige raskem. Ma ei saanud aru, miks teil on, miks te vahetate ainult Lott ja miks teile nagu äss sõnad, kui kuidas ma saan aru, et kellega, millega kellast, et millest ja miks enne ei ole midagi, miks te ei pane mitte midagi alguses üldse, ma ei saanud aru, praegu saan aru kyll. Kas nalja ka sai, kui sa keelt õppisid? Ja liiga palju. Mis tuleb meelde praegu? Jah, kardemaitlasin. Me läheme Tšehhis. Ja suitsetama. Aga tegelikult tahtsin öelda suusatama. Minu meelest neid sõnandki oli nii sarnased praegu ei ole, aga enne oli umbes nii, et me läheme klassiga suusatamas ja siis me lähme klassiga suitsetama. Täpsul. Aga veel, kui sa mõtled häälduse peale, siis mis on need sõnad, mis on sarnased ja mida sul on lihtne hääldada ja mõni täht või mõni häälik, mida pidid ikka kaua õppima. Alguses see täht, see oli kõige raskem, praegu ei ole probleem ja pärast oli raske sõna müüa. Maitlasin nii ja. Ja ma ei tea, minu meelest ma tunnen nagu see elamine on sama, aga eestlased ei saanud aru, mis see on, mis ma nõielda. No minu puhul oli ka nii, et kui ma sulle helistasin ja siin saatesse palusin, siis tükk aega juurdlesin selle üle, kas ma olen naine või mees. Et Margit võiks sama hästi olla põhimõtteliselt mees tšehhi kontekstis. Jah, noh, sellepärast me siin Eestis tema on kas mees või naine, nagu tema ei tea, nagu, kas räägite mees kõhta või naine kõhta ja siis kui ma ytlen Tšehhis tämmargid või Tammargid, siis noh, on kohe asi selge ja sa elad tegelikult mitte Tallinnas, vaid Kuusalus ja kus alles kas see koht ja see piirkond meie jaoks siis Põhja-Eesti on sulle selle aja jooksul ka armsaks saanud? Jah, kindlasti tegelikult mäel on salvestus, on natukene, kus oleks lahedal, aga siis Kuusalu vald siis ütleme Kuusalust. Mulle väga meeldib, et ma elan mereääres ja tšehhist Mäelan korteris, siis ma naudin seda, et iga päev ma saan mere äärde minna ja ja et ma elan maal. Ja et ma tunnen, et tõesti eestlased elavad metsas. Ja minek ka praegu elan metsas ja see ma ei ole näinud. Mul ei ole näiteks Tšehhis ka sõbrad, kes elavad metsad või kuskil tõesti maal, et naabrid ei ole ja kõik siis see teeb mulle nagu noh, teistsugused emotsioonid. Nii et see, et eestlastele meeldib pigem olla omaette ja elada teistest kaugel, nii et naabrid sageli ei näegi metsas kõige, kõige otsesemas tähenduses, see on sinu jaoks pisut harjumatu. On teistmoodi? Jah, on, no kindlasti Tšehhis ka inimesed elavad mõnikord metsas ega ei ole nii tavaline, nagu siin. Milline sinu kodu Tšehhimaal on, kui me nüüd selle välja jätame, edsa, elate päris, aga milline su pere on, ja milli, milliseid ameteid näiteks sinu ema ja isa peavad, millega nad tegelevad? Tšehhi keeles ka, mis ta teeb, ja minu isa elab rahvas, see on pealinna ja ta töötab ketega ketega lihtsalt. Noh, mis, mis tuleb praegu. Ja see on kõik, on sul õdesid ja vendi? Ei ole, aga siis sa tulid Eestisse, jätsid oma vanemad suhteliselt raskesse olukorda, et nad jäidki ju üksi oma lapsest ilma. Jah, ma arvan, et emale oli tõesti raske, et Me oleme, noh, tema on minu parim sõbranna ja siis Me oleme kahekesi ja, ja praegu yksi kodus ja ma arvan, et jumala oli raske, isa ei ole yksi siis. Ma arvan, et temale, Kääraski aga ei ole nii raske nagu emale. Kuidas sinu eesti pere sind vastu on võtnud, kuidas sa ennast seal tunne, et see on ikka minu jaoks on natukene keeruline ette kujutada, et ma sõidan võõrale maale ja lähen ja hakkan elama vaeste inimeste juures, kellest ma tegelikult mitte midagi ei tea. Ma suhtlen minu perega väga hästi. Mul on X ja komvenda. Ainutõde elab minuga ja ta, ta on ta sama vana nagu mina olen. Ja elame majas, see mulle väga meeldib. Ja väga hästi suhtleme ja ma ei tea, lihtsalt mõtlesin, et mind tõesti nagu laps nagu nende laps ja see on kõige olulisem, ma arvan, kui mida te koos teete? Kõik, nagu elu on nagu minu päriga Tšehhis, siis siin ka siis reisime koos, näiteks oleme käinud peaaegu igal pool siin Eestis ja säämeko ja karistama ikka ja tavaline elu. No söömine on väga huvitav teema. Kuidas sa eesti söökidega ära oled harjunud? Olen harjunud, peaaegu Kärt oli kõige päev. Ja ei, mulle mulle meeldib eesti toit küll, aga ma minu meelest hästi, keegi ei ole nii suur, näiteks nagu itaalia köök või tšehhiköök. Tal on lihtsa kartulid ja liha ja kapsa ja pärast putru nii tihti ja neid nagu et meil on palju toit, nagu, mis on. Meie rahvustoit ja siin Eestis ma ei ole näinud nagu nii palju toidud, aga mis seal tšehhi rahvustoit, muide, kas ei olegi mingid kartulikotletid või ei või ei ole. Meie rahvustoit on pelmeenid, aga teistsugused kui siin. See on kõige raskem kõge, eks õletele eestlastele, mille venelased peavad nüüd meil on Tšehhis pelmeenid, kapsa ja siis liha, see on meie rahvustoit. Aga Ma ei oska näiteks toidu teha, siis ma ei oska näidata minu Berlega. Sa ütlesid, et sa oled oma eesti perega väga palju reisinud, mis on need kohad Eestis, mis sulle eriti südamesse läinud? Haapsalu, see ma ei tea miks, aga see on nii. Nii ilus linnake on, mulle väga meeldis, Haapsalu väike linn ja palju muuseumid ja ilus promenaad ja, ja kindlus ja mis seal oli seal, see mulle väga vajalik. Kui sa hakkasid Eestisse tulema, siis sa kindlasti noh, keel on üks asi, aga kultuur ja kirjandus ja muusika, need käivad ja ka kõik ühe riigi ja rahvuse juurde. Kas sa valmistusid kuidagi spetsiaalselt lugesid raamatuid näiteks Eesti kohta? Jah, enne kui ma tulin, ma lugesin väga palju, aga rohkem ma ei andus kõhtu ja poliitika kõht. Aga noh, seda seal ma avastasin siin Eestis nagu kõik ära ja avastasin ka, et praegu ma tunnen, et ma tean hästi kõht rohkem kui Tšehhi kohta. Et Heamine, õpetaja, ta kogu aeg räägib minuga näiteks, mis on kiri, on kirjandus, sest siin jaa. Jaa, inimesed, noh, ma, ma tahan seda teada siis inimesed rääkivad mulle ja ma arvan, et Diana rohkem. Mis sulle näiteks eesti kirjandusest siis silma on jäänud, mida sa lugenud olen või mis on need raamatud, mis sulle praegu midagi tähendavad? Ma olen lugenud Sofi Oksaneni ist kõks raamatut, kui tuvid kadusid ja teine puhastus? Jah, ta on hästi Soome kirjanik siis, aga ma ma lugesin seda tšehhi keeles, aga kõrval mul oli eesti keeles ka. Et ma arvan, et nagu see, see kirjandus on ikka natukene raske, et ma ei oska lugeda eesti keeles kuidas tundus, kas on hästi tõlgitud. Ja ma arvan, et näiteks paar lauset oli ikka nagu pannud eesti keeles ja, ja ma sain aru, et see oli nii tore. Näiteks kui ta rääkis, kus toimus kuskil siin Tallinnas. Tean see täna, et see oli nii tore, et ma tõesti tundsin, kus ma olen praegu. No mõlemad, Sofi Oksaneni raamatud räägivad tegelikult Eesti ajaloost küll erinevatest perioodidest, aga, aga ikkagi meie ajaloost, mida need raamatud sulle eestlaste kohta rääkinud on? Kõik nii segamini ei olnud nagu kronoloogiline ja see tegi mulle nagu, et ma saan aru, kuidas te tundsite kas sakslased tulevad või venelased ja see vahetus ja kõik see, see, seda ma ei teadnud enne ja ma arvan, et Tšehhis me yldse ei tea, et kuidas siin vaks kui oluline tšehhide jaoks nende riigi ajalugu on. Eestlastega võrdleme, noh, meil on meie lipp ja meie vabariik ja see on kõik meile ikkagi väga-väga tähtis. Kuidas teile? Jah, see on see asi, mis ma, millest ma räägin nii tihti, et siin ma tunnen, et te olete nii imelikud, et teil on vabariik ja igal pool siin on ajas slipp ja kui see oli nii naljakas, kui teil oli sünnipäev, siis keegi soovis mulle head. Ei ole mitte kunagi see, kui meil on nagu vabariigi sünnipäev, kui kuidas ta eitades siin Eestis ma arvan, et inimesed ei tea nagu. Me oleme õnnelikud, et me ei pea kooli minema teadva ja, aga mis nagu püha on, seda tihti ei tea, millal on muide, tšehhi vabariigi sünnipäev, harime siis kuulajat ja mind ka sealhulgas. Saata ei, 1993 tegime lahti ja siis oli hästi mees seal janu, Aarju jaanuar jah. Äärel ja siis nagu teine, mis teil on siin 90 x ja Hänne oli. 1918 ja see oli 28. Nii armastan praegu, kuid nii, sest meil on kuud. Noh, Me tõlgime, meil ei ole aukust septembril mis on pärast oktoober oktoobris, selge, kas, kas teil on mingit traditsioonid, mida te vabariigi sünnipäeval teete või tõesti ongi nii, et lihtsalt oled kodus koolist ja vaba päev ja inimesed ei ole pidulikudega ei, ei teeõhtusööki ega, ega lihtsalt üks tavaline päev teiste päevade reas, täpsemalt tavaline päev, ma ei tee mitte midagi. Naljakas, aga mis veel on teistmoodi, kas teileepason? Kas on eepos? Nii nagu meil on, kalevipojale ei ole, see on ka meelele või midagi. Ja eestlased näiteks minu õpetaja Iklas ja tema mäest Nad ütlesid, see ei ole võimalik, võib-olla sina ei tea. Ma ütlesin nagu, kuidas, mina ei tea, kui siin nagu kolmeaastane laps peab. Kalev, kuidas mina ei tea, et meil ei ole õppus. Kui sa nüüd mõtled oma kooli ja klassikaaslaste peale, kuidas sind omaks võeti, kui sa sinna ühel päeval ilmusid? Tšehhis ei, Eestis kui sa kooli läksid, jah, tere, mina olen Liviana, ja mis siis edasi juhtus? Nagu esimene koolipäev. Mis edasi juhtus ja? No sa oled pärast 11. klassi nad võtavad esimene was nagu lapsed ja on mingi aktus. Ja siis see meil ei ole, siis see oli nagu esimene koolipäev just tuli, okei, huvitav juba. Ja see juhtus, aga siin siis tutvustati kuidagi terve kooli ees või öeldi, et tervis siin on meie vahetusõpilane viljana. Ja nad tutvustasid ja teine asi oli, et me Saunis, nad sooviksid hästi keeles nagu lastele midagi tulevikus tulevikus see, ja siis ma salvestasin ka, aga tšehhi keeles siis terve saal ei saanud aru, mis ma ütlesin, aga siis kõik naersid. Kui ma sind vaatan, siis ma sain aru, et ega sul sulamiseks või nagu sõprade leidmiseks väga palju aega ei kulu. Et läheb lihtsalt see Nagu käsk, kas, kas ma suhtlen hästi eestlastega, jah, ma küsin liiga keeruliselt, ma saan aru, ma hakkan lihtsamini küsima, suhtles hästi eestlastega ja ühtlane. Aga ma arvan, et oli natukene raske, oli ikka, miks? Eestlased ei ole nagu nad ei tule kogu aeg nagu esimene. Tere, kas sa oled, nad ei tee seda siis kõik oli nagu minut poolt tehtud rohkem. Aga mul oli yks nii tore sõbrana, kes, kellele ma kogu aeg ütlen, et sina ei ole eestlane, et on nii avatud ja siis ta kogu aeg tuli ja see oli suurepärane, et mul oli nagu edu alguses, et tema oli minu minus, kas siis? Kas Eesti poisid on sulle silma jäänud ja kas nad on teistmoodi kui tšehhi poisid? Kui noh, kui ma olin ikka Tšehhis ja me mõtlesime näiteks sõpradega ja minu emaga siin põhjas nagu poisid on nii nähk on nii valge ja nato naelnud blondega Blunud Juks ükstega ja siis me mõtlesime, et poisid siin ei ole ilusad, aga kui ma olen sind praegu siis ei, ei ole nagu see, kuidas ma mõtlesin, et on ilusamad, kui sa mõtlesid ja, ja tõesti Otsime vahelduseks tšehhi muusikat, seda laulab ka üks, võib vist nii öelda, et igavesti poiss, kui sa saad aru, mis ma mõtlen, mees, kes tegelikult on juba peaaegu nagu rahvuslik legend ja kellel on aastaid üle 70, aga kes ikka veel on Tšehhimaal väga populaarne, räägi temast natukene ja tema nimi on kärewalgot ja ta on kõige populaarsem laulja Tšehhis. Ja ta on jah, nii vana ja ikka minna nagu noor inimene ja noored kuulavad teda ikka jaa, meil on Tšehhis yks vestlus. Ja iga aasta ta veedab ainult minu mäles, ainult yks kardate, ei võitnud ta, ta sai teine koht ja ka see ei ole oluline. Aga see lugu, mida me kuulame, hakkame, see on tema kõige populaarsem laul. Jah, jah, täpselt ja millest see räägib, kuna meie ju siin tšehhi keelt ei oska pärast? Ma mõtlen praegu, see on nii ilus meloodia, et et ma pean mõtlema pärast, aga teeme siis nii, et kuulame laulu ära ja siis sa pärast selgitad paari sõnaga kuulajatele, millest ta laulab, eks ju. Kuulame Kaarel koti. Me jätkame jutusaadet, stuudios on täna Margit Kilumets ja minu külaliseks on tšehhitar viljana aimama, kes on Eestis vahetusõpilane olnud siin 10 kuud ja nüüd, kes alles praegu hakkab saadet kuulama, imestab, minge ja imetlege, kui ilusti räägib inimene eesti keelt, kes tuli siia nii et ta ei osanud peale tere, tegelikult mitte midagi öelda. Aga mida tahtis meile öelda Kaarel kott oma ülireipas vormis. Siis selline lugu. Praegu kuulasin teega ja avastasin, et peaaegu unustasin tšehhi keelde ära. Et mõtlesin, mõtlesin, mis tähendab. Ja ma arvan, et tead, noh, see nimi on veidi karneval ja ta lihtsalt laulab selle kohta, et noh, Laidi on nagu proua ja Kärneval tead see pidu, et ta tuleb siia ja, ja ta ja läind karneval on temas idas. Mina sain aru, mis on internatsionaalne igas keeles, ühtemoodi. Aga siit on hästi tore sinu käest küsida, et kuidas tšehhis lehmad teevad. Kui meie lehmad ütlevad muu, siis mida tšehhi lehmad ütlevad? Aga kui mina laevastani ütlenačich siis mida, ütleb ta. Ahaa, et siis Hebdžiig. Aga kuidas pardid teevad, kui meie pardid teevad prääks? Ma arvan, takte, aga. Päris naljakas on kahte keelt ikkagi võrrelda, eks ole ju? Jah on. Kas sa oled mõelnud neid asju tulevikus Eesti keelde, tšehhi keelt kuidagi oma elus kasutada ka? Tahaksin kella. Praegu ma ei tea, kuidas, sellepärast ma arvan, et ikka pean õppima eesti keelt. Ja kui tuleb mingi võimalus, siis ma võtan seda. Aga. Tšehhi ja eesti keelt meil on mingi väike raamat seal Västnik aga mis on see siis juba oskan. Ja kui ma tahan näiteks eesti keeles lugeda, et ma aitasin, seal on ikka raske ja ma ei viitsi kogu aeg trügida nagu inglise keelele pärast sellest tšehhi keelele, et see on nii suur protsess ja see nii raske, siis tahaksin midagi, et noh, kui ma viitasin, siis ma võin teha, kuidas sa üldse eesti koolieluga rahul oled. Sa oled nüüd õppinud terve selle aasta hoopis teistsuguses klassis ja teistsuguses koolis kui Tšehhimaal, mis on teisiti? See on raske küsimus. Sa võid kriitiline ka olla. Ma mõtlen, ma näiteks oskan öelda, mis on, mis ma tunnen, et siin on parem näiteks inglise keel on siin kindlasti parem ja matemaatika ja terve aasta ma proovin avastada, miks siin näiteks matemaatika on parem. Ja ma ei, ma ei avastanud vastus, miks, aga inglise keel tean, sellepärast elan telekas inglise keeles ja eesti subtiitrid ja see on tõesti nii tõre Tšehhis, meil on kõik tšehhi keeles, meil ei ole võimalus inglise keeles midagi kuulata. Ja mis on teistsugune. No kui sa mõtled näiteks õpetajate ja õpilaste suhte peale? No sellepärast ma elan maal, siis ma arvan, et see suhtlemine on nii tore, et et see kool ei ole nii suur, selle, siis tähendab, et õpetajad, õpetajad teavad, et õpilased väga hästi teavad, kus näiteks, kus nad elavad tunnevad neid vanemad ja kõik, et kool on väike, siis see suhtlemine on nii tore. Aga näiteks see, mida inimesed pärast kooli lõppu teevad, meil on ikkagi Eestis praegu nii, et suurem osa nendest noortest, kes lõpetavad kooli, tahavad minna ülikooli. Kuidas Tšehhison? Jah, ka Me tahame ülikooli minna, et noh, sama nagu siin, jah. Ja kui sina lähed Sul nüüd tegelikult küll see kooli lõpetamine seisab alles ees, see juhtub järgmisel aastal sessi maal. Jah, sellepärast meil on kõõm, täisklassid Tšehhis. Aga kui see siis ükskord juhtub, siis mis sinust edasi saab? Menad taheks, Erik. Miks miks see on minu õnnistusi juba, kui ma olin neliteistaastane tahtsin seda ja mulle, mulle meeldib poliitika ja majandus ja humanitaar ja kõik. Ja. Pärast kas advokaat nagu advokaadiks teatada või pärast nagu poliitikas või et pärast vaatan. Aga mulle meeldib lihtsalt seda õppida, et kui ma mulle näiteks mulle meeldib ka giidiga, aga kui ma õpin seda? Ma tõesti pean õppima. Aga kui ma õpin ees kõneõpetus või psühholoogia võib reeglid, poliitika, siis ma loen ja kõik tuleb ilusti peas. Ma ei pea nagu väga õppima, mida sa veel hästi oskad. Igal inimesel on mingid hobid, mingid asjad, mida nad teavad, et nad on selles head, milles sina oled hea vihana? Väga määrib sport. See on tõesti minu esimene punkt, aga kõige Mäesuusatamine, ma mõtlen, mis ma ei saa kasutaja siin hästi sööma. Ma ei mänginud Tšehhis ja ma loodan, et ma mängin edasi Tšehhis. Ja ma ei tea, ykskõik, iga sport mõlemad peaaegu meeldib, ma arvan kui te vaatate Eesti noori, neid, kellega sa ja iga päev koos oled, kas nad reeglina on sportlikud või pigem on istuvad rohkem arvutis ja internetis. Noh, see on ka nii raske küsimus, ma mõtlesin peaaegu iga päev. Noh, kuidas ma vastan näiteks kui keegi kysib, sellepärast maal minu Kaarli kõrval, meil on spordikeskus ja praegu noh, see on kogu aeg, Taised, lapsed käivad spordikeskuses. Aga pärast, kui ma vaatan, mis nad teevad kojale kogu aeg telefoniga ja tabletiga siis ma ei tea, kas nad teevad rõhkem sedda või sedda. Aga minu ymber, mul on palju sportlikud. Kui sa nüüd Eestist ära sõidad, millal see juhtub? 27. juunil, kas sa juba tahad koju minna või veel väga ikkagi ei taha? Ma ei tea, ta, tahan, et ma igatsen minu kõdu ka. Aga pärast tean, kui ma olen juba lennujaamas, et ma nutan. Mille järgi sa siis igatsema jääd, mis lihtsalt Eestis, mida sa oled õppinud armastama? Kõik sellepärast, et mul on siin pere, mul on siin sõbrad siis nagu hästi, see on minu teine kodu tõesti, et kindlasti ma tulen tagasi, kui mul on raha. Ja noh, see on minu teine kodu nagu Tšehhimaa siis Eestimaa. Aga mis on need asjad, mille järele sa kõik need 10 kuud oled? Tsehhid silmas pidades igatsenud, mis jäi sinna maha sellist? Tere nüüd välja arvame midagi, mida, mäesuusatamise, midagi, mis sulle seal on nii omane, aga seda siin ei ole minust sõbralt, kui pere pere ka, loomulikult ja millest sõbrad. Ja, ja ma tean, see võib-olla keegi ei usub, mis ma ütlen praegu. Aga ma tõesti igalt see on seda, et koolis Tšehhis ma tõesti õpin. Ta on nagu uued teadmised ja siin, noh kui ma ei saanud aru, alguses ma ei võtnud mitte midagi ja ma avastasin, et ikka on parem, kui ma õpin nagu Tšehhis ja pean tegema midagi, kui ma siin istun ja mul on igav. Kõõma hingeldasin ka alguses. Sa lähete Tšehhimaale, seal on sul sõbrad ja nad küsivad, Yana, kuidas Eestis oli? Siis mis on need põhilised asjad, millest sa neile räägid? Ma saan aru, et Eestis oli väga lahe, jah, jah, jah. Ma arvan, et Maitlasin juba Skype'iga. Kui ma tulen tagasi, et yks päev peate vabad tegema terve päev, ma arvan, et ma räägin hästi kõhtu ja näitan pildid, see võtab palju aega. Ja mis, Maitland? Ma ei tea, kuidas ma alustan, ma pean mõtlema peal. Sa lähed nüüd ära enne seda, kui meil tuleb siin suur laulu ja tantsupidu, sa oled kindlasti kuulnud, et see on pidu, kuhu tulevad kokku sajad tuhanded peaaegu eestlased. Et ka see tsehhis on ka midagi sellist teie rahvale sellist iseloomulikku midagi, mille, mille, mille pärast teie kõik kokku tulete näiteks. Minule soki. Et see on tõesti minu lemmikspordis, ma vaatan. Ja hoki, jäähoki. No ja laulupidu ja kõik. Ja see on see asi, et siin näiteks kui on mingi aktus koolis minut, terve klass laulab tõesti, ainult mina istun ja kuulan ainult mina ei oska minu sõbrad, nad oskavad pilli mängida, mängida ma ei oska ja siis minu meelest eestlased oskavad iga eestlane oskab laulda. Ma ei tea, kuidas, kas Eesti muusika, kui sa kuuled seda raadiost või kuskil peol, kas, kas Eesti muusika meeldib sulle? Väga-väga meeldib? Jah, rohkem kui tsehhi musiga. No siis see tähendab seda, et me siia lõppu enam tšehhi muusikat ei mängijat, mängime midagi, mis sulle Eestist meelde on jäänud. Kes artist võiks olla? Noh, esimene äärtis, keda ma kuulsin siin Eestis oli Ott Lepland ja siis see, see on nagu noh, temaga mul on ka pildi ja siis õplev Ott Lepland. Ott Leplandi pilt, jah, ta tegi, kui vanalinna päevad tuli, ta tegi kontserti raekoja platsil ja siis tegime pildiga. Jäägu siis seda tänast saadet lõpetama. Ott Leplandi muusika sulle Viviana ilusat, et kojujõudmist ja kõige paremaid mälestusi meie väikesest Eestist ja ühe asema pressi su käest ikkagi veel välja, mida sa ütleksid nendele inimestele, kes ei ole eesti keele õppimist ette võtnud põhjendusega, et see on liiga raske? Ei ole raske, kõik, kõik tuleb. Ja kõik sõltub tahtmisest, jah, ja ainult peade tahama. Aga ilusat suve sulle ja, ja ütleme siis, mina ütlen sulle eesti keeles. Nägemiseni, see tähendab seda, et sa ikka loodetavasti tuled tagasi ja sina ütle kuulajatele vahelduseks tšehhi keeles ilusat pühapäeva ja ilusat suve.