Meie tänane muusikaline tund on lindistatud mehega, kes täna tähistab oma viiekümnendat sünnipäeva. Just äsja lõppes Estonia kontserdisaalis kontsert, kus Tallinna tuletõrje ühingu puhkpilliorkester Jaan Tombi nimelise kultuuripalee noorte puhkpilliorkester ja Tallinna Pimedate ühingu puhkpilliorkestri solistid mängisid oma dirigendi Vello Loogna auks. Teeneline kunstitegelane Vello Loogna puhkpilliorkestrite dirigent, pedagoog, üldlaulupidude üldjuht on täna ise meie mikrofoni ees. Jutule vahelduseks kuulete mängimas tema oma orkestreid, Tallinna tuletõrje ühingu pimedate ühingu ja vabariikliku orkestrijuhtide puhkpilliorkestrit ning Jaan Tombi nimelise kultuuripalee noorte puhkpilliorkestrit. Kõik lood on lindistatud juubilari juhatusel ajavahemikul 1974 kuni 1987. Analoogne, kuidas te ise arvate, kas 50. sünnipäev inimese elus on selline termin, et peab kohe ilmtingimata hakkama tegema kokkuvõtteid sellest, mis juba olnud? Ei, ma usun, et siin Tavaline sünnipäev keset askeldusi kiiret tööd ja ja praegu on küll minu meelest väga hakata kokkuvõtteid tegema, kuid mingisuguseid siiski. Kui suur ajavahemik teie sellest 50-st eluaastast on olnud teile nüüd väga kiire tööaeg? Seda aega on olnud 31 aastat. Nii et 59. aastal ajalehekuulutuse peale astusin mina 22. keskkooli uksest sisse. Direktor Indrikson andis mulle võimaluse alustada noorte puhkpilliorkestri organiseerimist selles koolis ja seda siis, kui hakkasin tegema. Ja see töö on kestnud kuni tänaseni noortega. Hiljem lisandus ka täiskasvanutega, nii et pidev pidev töö 31 aastat. Kui ma lõpetasin 59. aastal Tallinna muusikakooli trompeti eriala Elo turusele trompetiklassi ja ja mind suunati tööle Tallinna laste muusikakooli trompeti eriala õppejõuks. Aga vot ei oska öelda, keegi mind ei sundinud ja, ja ajaleht näitas selle pakkumise mulle välja ja ise tõenäoliselt astusin selle sammu. Siis on vist väga rumal ka teie käest küsida, et ega te ei ole kahetsenud sedasama. Oh ei, mitte sugugi. See oli esimene töökohti ja sellest orkestrist tuli tore kollektiiv välja. Ja minu meelest meie sümfooniaorkestri trompetikontsertmeister Rein Sildna oligi selle kooli avastus minu avastus, ühesõnaga. Paljudele lavastusi üldse selle pika aja jooksul. No on ikka olnud, sest 31 aastat ja kui arvestada, et võtame juurde iga aastal 10 noort pillimeest siis praegu ikka on palju muusikamehi kutselistest sümfooniaorkestrites ja puhkpilliorkestrites mängijaid. Ja kui me siin viis aastat tagasi lõime kokku neid arve ja, ja vaatasin neid nimesid, siis professionaalne orkester, Tallinn koosnes. Tähendab, üks neljandik sellest koosseisust olid siis Tombi poisid. See Tombi noorte puhkpilliorkester, see ongi teie oma orkester ja te olete teinud üks väheseid puhkpillidirigente, kes võivad öelda, et nad on tõesti ise endale loonud orkestri ja sellest orkestrist kasvatavad järeltulijaid suurele orkestrile. Ja pedagoogiline töö ongi olnud just see, mis on ikkagi teie elus olnud vist määravam. Kohe algusest peale, kogu aeg on seda tööd tehtud Tallinna laste muusikakoolis ja selle kõrval siis mäletan. Trompetiõpetaja Nikolai Kubli, töötas esimeses keskkoolis ja kutsus mind sinna abidirigendiks, seal ma olin väga palju aastaid. Ja siis ma olen ka juhatanud ja teinud pedagoogilist tööd Maardu õigemini kallavere keskkoolis. Nii et on ikka paar orkestrit olnud paralleelselt kogu aeg tules nalja, praegu neid käes on ja praegu on nüüd tõesti kolm aga vabariiklik puhkpilliorkestrijuhtide orkester on siis neljas. Kolm orkestrit, see on kohutav töö. Ja ma kujutan ette, et eriti suur on see töö just selle noorteorkestri mängijate koolitamisega, sest teie ju ise õpetajate koolitate ja endale neid mängijaid välja. Teil ei ole kusagilt minna ega võtta, et kuule poiss, mängitule noorteorkestrisse. Ja see näidis, aga see tore töö, sest oma käe järgi kasvatada oma metoodika järgi arendada noort pillimeest ja sa näed, kuidas ta areneb iga nädalaga ja rääkimata siin aastast. Ja ta harjub minuga, mina harjun temaga, aga, ja need nõudmised hiljem kanduvad üles üle ka juba, kui ta on orkestris. Nii et see töö on väga meeldiv, ei ole selle töö vastu mitte midagi. Te rääkisite, et teil on praegu käsil üks väga huvitav eksperiment elus esimest korda õpetate te ühte väikest kuueaastast poissi mängima trompetit. Ja praegu on mul kuueaastane poiss trompeti peal, jäme, asutame temaga uut metoodikat. Ühesõnaga, me ei kiirusta kuhugile. Me töötame huulikuga ainult huulikuga, töötame plokkflöödi, ka ta puhub, ühesõnaga mulle järgi neid helisid, mida ma talle siis ettepuul. Ja tegu on. Ühesõnaga tulemus selline, et me oleme võimelised oktavi ulatuses mängima kõik noodid. Ilusti, hingamine on rahulik, loomulik ja minu meelest õige ja nii et nii märkamatult koosmiks mängulise elemendiga. Me vahest toome tagant ruumist oma suveniirkarud ja hundid välja ja, ja räägime nendest ja siis jälle buume. Et vaatame, mis sellest tuleb. Kui tihti ta teie juures trennis käia. Ja meil on niiviisi, et kaks korda nädalas ta käib individuaaltunnis tund on noh, ütleme 30 40 minutit pikk sellest Me puhume vähe aega. Proovist seal ta mängib juba siis löökriistu marakaid, tema ema, kunagi oli vineeri, mööblikombinaadi puhkpilliorkestri juures trummariks seda orkestrit, maa teatud aja juhatasin ka, juhatab õpilane turuubjev Vjatšeslav faga, kunagi me töötasime koos seal ja siis see ema oli selle värgist trummariks ja nüüd on nii, et muusikaklass avati Tombi kultuuripalee juurde, muusikaklass on tasuline muusikaklass. Ja Ines Reinhold on selle eestvedaja, seal siis töötavad klaveri eriala ja, ja, ja minu teada vist tšellot on natukene ja kaks puhkpillituli. Kuulutuse peale üks õpib klarnetit ja tema siis tuli, avaldas soovi hakata trompetit mängima. Palju on teil nüüd siin vabariigis juba selliseid puhkpilli mängijaid või dirigente, kes on olnud teie õpilased ja, ja, ja kellede lapsed nüüd jälle võib-olla mängivad teie käe all? Ja ja neid on palju. Neid on lausa palju, kui mul oleks seda nimekirja No neid on ikka palju. Mul on ikka hea meel, et ma, et ema mind käekõrval Estonia kontsertsaali viisele kontserdile, kus esines see trumpetist, kes andis mulle viimase tõuke. Sest ta isa mängisin riiulit ja pani mind viiulit õppima, aga sellest ei tulnud midagi välja, ema tahtis mind klaverit õppima ja natuke muidugi õppisin ka. Tema mängib klaverit. Ei, need asjad ikka istunud. Ja oligi vanematele juba kartusest sport. Ta lõi väga kõvasti sisse, ma olen mitmekordne Tallinna meestejalgpallis ja ikka kollektiivsed mängud jäähokis jalgpallis ja hakkas juba hakkasid juba liidu koondise noortekoondisel asjad paistma. Ja siis tuligi ise sõita, tuli sõita ja ma ütlesin, et ei, et ma käin muusikakoolis sõita ja siis oli, oli jalgpallitreener, Weinberg, ta vist enam ei ela. Ta ütles, et ole ja pane staadionivärav värav väljapoolt kinni. Jänese jäigi viimaseks kinnipanekuks ja siis ma hakkasin muidugi muusikaga tegelema. No igal juhul Eesti muusika on selles küll väga palju võitnud, ma ei tea, kuidas sportaja muusika kindlast Ja, ja muidugi seda, see oli mul ka tore seltskond keskkooli päevilt, sest me oleme kõik 20. keskkooli poisid, muuseas Eldu saade, muld, mina ja minu klassi sattus siis selline seltskond jäljed. Antsnüür. Me ise, Arvo Pilliroog oli vist klassini. Soosul Tõnu soosund, need on praegu kõik kutselised pillimehed ja meil oli oma koolid puhkpilliorkestri, mängisime pidevalt tantsuks sellega kes seda juhatas, abilistants müür, tema oli juba siis minu pinginaaber, oli ta siis sel momendil, aga, aga muld oli muld või algkoolis ei ole mult algkoolis pinginaabrit. Ma asjast õigesti aru saanud, et kui see noormees lõpetab seal teie juures puhkpilli mängib see noorteorkestriseltsist, ta tuleb kohe automaatselt teile siia tuletõrjesse, kui ta tahab edasi minna. Ja, ja meil on praegu nii, et meie ühtegi tütarlast ei võta oma koli, tähendab, ma räägin praegu topi kultuuripaleest, et asi sai ju alguse sellest, et häälemurdega poisse ma võitsime orkestrisse, kes siis oleksid, leidsid omale tegevust ja, ja me oleme jäänud selle juurde, kuigi trummarid on küll tütarlapsed kõik olnud Keila neljandast laste päevakodust, aga ühtegi mängijat mul ei ole tütarlast. Aga D päris kohustuseks ei ole, kuid nüüd on siin juba hästi palju ja ja kõik muidugi ei tule näiteks, kes lähevad ülikooli, lähvad tipiorkist sisse oma kullakest sisse ja ma leian, et see on väga loogiline. Kes ei ole kade nende legendide ringi mitte sugugi sugugi. No tähendab ja siis noh, kui keegi läheb see mõnda töökohta tööle, kus on orkester siis, kui tal on mahti lõugu kaasa mõlemas kollektiivis, aga aeg näitab seda, et siiski elu on niivõrd kiire ja ta valib ikka ühe nendest. Praegu on tuletõrjeorkestris ja ligemale 20 Tombi poissi, eks neid tuleb sõjaväelastel tagasi, aga paljud paljud lähevad oma teed ja paljud loobuvad ja nagu ikka, ilusam. Kas te peate mingisugust statistikat või arvestust ka selle kohta, kes jääb kutselise pillimehe leiba sööma, kes läheb kusagile mujale? Kahjuks ma ei ole seda teinud ja, aga ma peaksin seda tegema ja võib-olla praegu saaks veel taastada midagi. Sümfooniaorkestris on põllutrumponist põllu Eriksson Rait metsasarvemängija. Tallinna orkestris on palju poisse. Viimane kontsert, kui ma käisin kuulamas, siis lugesime ka neid kümmekonda ümber. Nii et rõõm on. Kutselistele aga palju on teie õpilastest jäänud puhkpillidirigentideks. Ei nendest mängijatest Sist ainukesena roosa, arvan. Mängijatest ma küll ei tea, et minu mingitest oleks keegi. Aga praegu praegu õpib pedagoogilises instituudis küll paar Tombi poissi kes õpivad seal dirigeerimist. Omal ajal, kui oli veel kui Tallinna konservatooriumis puhkpillidirigeerimise kateeder, siis te olite seal õppejõud ja teie käe all õppis seal väga palju inimesi ja minu teada ka helilooja Priit Raik. Ja Priit Vaik lõpetas, tähendab selle kohta on vaja väike täpsustus. Tähendab, mina sattusin sinna konservatooriumisse niisugusel imelisel ajal. Tegelikult mind kutsuti sinna kui popult Vigla tervis niivõrd läks halvaks, et teda enam ei lubatud töötada. Orgustadele oma tervisega haiglasse sattus siis ma hakkasin tema õpilasi lõpetama. Tegelikult mul ei ole ühtegi oma õpilast konservatooriumi päevil, kes oleks algusest lõpuni õppinud. Ja ma olen kõik teiste õpetajate õpilasi püüdnud lõpuni viia. Seoses Helmut Orusaarega te olete Elmut, Orusaare elutöö jätkaja ju ka siin tuletõrjeühingus kus ta praegu juhatatest orkestrit Ja see on küll õigus, et mulle pakuti ka seda kohta ja ma ainult tänu sellele võtsin selle vastu, ma võitlesin väga pika mõtlemisaja. Ma teadsin, et siin on väga suured probleemid. See orkester oli juba vananenud aastate poolelt ja väikse arvuliseks jäänud ja, ja. Sai väga kaua selle asja üle mõeldud, aga kuna oli tegemist Helmut orustadega ja orkestriga, kes mind kasvatas dirigendiks, sest see orkester oli konservatooriumi õppeorkester. Ja vot see, kui nad vajutasid sellele nupule, siis, Isand midagi mõelda, siis ma ütlesin jah, ja see oli alguses oli siin väga raske, nüüd on juba kõik juba teistmoodi, parem, võib-olla uut kollektiivi on, on kergem luua kui kellelegi kellegi käe järgi välja kujunenud kollektiivi üle võtta ja, ja kujundada omanäoline. No teil on need võrdlusmomendid väga selgelt olemas, sellepärast et Tombi orkestri olete teie loonud. Sel ajal, kui asutati vabariiklik orkestrijuhtide puhkpilliorkester, olite teie ju rahvaloominguga Saksas metoodika osakonna tööl ja olite selle üks orkestri organiseerijaid asutajaid. Te teate kõik, mis rõõmud ühe või teisega kaasas käivad. Ja oli, olin küll jah, seal Aksel Pajupuu oli nagu selle asja ikka eesotsas, aga ma pidin ju olema tema kõrval ja aitama ja ma tegin seda hea meelega, 65. aastal ma mäletan, oli see nagu esimene kokkusaamine ja siis ma mängisin trompetit selles koosseisus ja ma mäletan ka esimest kontserti, mis toimus esimesel või toimus Estonia kontsertsaalis, seal juhatasid Helmut torussaar. Elmar pääske. Siis oli Voldemar lemmik. Ja keegi oli veel vaat ja Leopold Vigla neli mees teadsid sellest kontserdist süttis osaga vabariiklik segakoorijuhtide segakoor ja seal ma siis veel mängin trompetit. 67.-st aastast, kui meil oli suvekursus Viljandis, siis ma ilmselt vist võitsin taktikepi, sest Kääravas väga seda soovis ja siis elased mõned aastad seda nagu tunnis seda et ta tervis halvenes jälle ja. Ka sellisega, kes teie tervist säilita, seda ei oska, ma. Ilmselt ei ole praegu olnud selleks veel vajadust, õnneks õnneks. Üks orkester, mis on teie käe all, on ju täiesti erandlik, see on pimedate ühingu puhkpilliorkester. See töö ilmselt on sootuks teistsugune kui siin Tombi noorte või tuletõrjemeestega proovi tehes või vabariikliku orkestrijuhtide puhkpilliorkestri esseist. Ja see on tõesti erandlik, sest paljud mehed on kas nägemist puudetega või, või pimedad. Ja selle kollektiiviga Tallinna Õppe, Tootmiskombinaadi puhkpilliorkestriga. Tegelen mina 67.-st aastast peale. Ennem seda juhatas Neeme Saarseda. Konservatooriumis õppis ta siis lahkus Saaremaale tööle siis siis ta andis selle kollektiivi mulle üle. Ja Need mehed on muidugi hingega selle asja juures ja see orkester on, on väga monoliitne orkester. Ja noh, saavutused on sellised, et me omame esimest kategooriat, oleme seda ka mitu korda kaitsenud, tähendab, see on nüüd ühendorkestriga, Tartus tegutseb samasugune orkester, aga algul me olime nagu eraldi, aga siis koondasime kokku. Ja ja see on tõesti niisugune töö, kus pimedaid tuleb õpetada siis magnetofoni või pimedate kirja järgi, mida nad oskavad. Mõned mängijad oskavad pimedate kirja. Ja ja magnetofoni me kasutame pidevalt, kassetid antakse kaasa, mängin peale, siis nad kuulavad, õpivad ja, ja niiviisi ja, ja muidugi ka lausa vahedu ette mäng ja seletus ja muidugi need mehed, kes on praegu minuga aastaid olnud, vahest mõnda lihtsalt lugu, me üldse ei hakkagi salvestama midagi kohe kohapeal õpime selgeks mõne lihtsa valsikese või polkakese või või noh, niisugune väike väikevorm kui tuleb ette, aga, aga suuri asju tuleb ikka väga palju viilida, aga kuulmine on, nendel meestel oli väga hea ja tahtmine väga hea. Kuidas teist sai laulu? Rektoriks prorektor Paul Karp, professor Paul Karp kellest see asi kõik peale hakkas, et ma selle kooli seal siis viisi lõpetasin päevases osakonnas. Sest nagu teada 62. aastal, Avatise osakond. Me viie-kuue poisiga olime esimene lend trampetaile e dirigeerib puhkpillidirigeerimise eriala, avati 62. aastal, meesis kuuekesi solineemes. Siis oli Aare Pehka, kes mängib flööti, juhatustes, tubassi. Neeme Saar juhatab Tartuski paari orkestrit. Isoli Uudo meier, kes on trumbonist temaga juhatanud. 10. keskus, noorter tõstsid ta ja siis. Ma soovisin tuleva, töötasin kaheorkestriga ja ma olin ka Tallinna lastemuusikud õppejõud. Siis ma mõtlesin, et ma jätkan õpinguid. Kaugõppeosakonnas Aga Paul Karp otsisid mind üles peale eksamit. Muuseas, eksamiks aitas mind ette valmistada professor Artur Vahter. Ja see eksami, mis tõenäoliselt nii hästi õnnestus. Et nüüd mulle tehti kohe ettepanek päevas osakonda jääda. Aga noh, siis ma jälle mõtlesin tükk aega, ma ei tea, kas ma tegin õieti või teen. Igatahes lases alustasin seda õpingut ja, ja kogu aeg töötasin ka ja mängisin pillija estraadiorkestris ja siin ja seal ja ja muidugi siis käis, käis paukus, pidigi käima, seal juhtus 63. aastal, et indiviidi siis haiglasse ja olidki haavad ja pillimängul tõmmati punane joon peale. Võib-olla see tuli kasuks ainult sellele, et ma hakkasin rohkem puhkpillipuhkpilli aga tegelema ja ja see aeg on nii, nii tore aeg olnud, sest õpetaja, dotsent Elva pääske oli oma tagasi hoidis tagasi hoidlikkusega ja niisuguse analüüsivõimega väga suur pedagoog. Ja samal ajal seal tekkis võimalus mul alustada õpinguid ka Kuuno arengu juures koorideni dirigeerimist. Ja, ja siis see oli alguses kohustuslik aine, aga kuna siis ma olen ilmselt, sest näitasin ennast kuidagi positiivselt, siis soovitati mul seda asja jätkata. Siis ma sattusin jälle Tallinna kammerkoori laulma, nagu Uno areng juhatas, seal. Siis ma laulsin kaks aastat Tallinna kammerkooris, lindistasin seal. Kuldar singi. Väga raske repertuaar oli, üldiselt ma pidasin seal vapralt vastu, töötasin, õppisin, laulsin ja seal oma distsipliin, aga kõvad. Aga kui hakkas konservatooriumi lõpetamine, siis ma siiski loobuma oma loobusin esimese keskkooliorkestrist, sest koe ja kammerkoorist ütleb, et teda Soome sõit oli, ma mäletan, oli ukse ees, mõõtsin soolosõiduga ära lõpetada konservatooriumist. Niuke. Ja ja, ja siis oligi Paul karp oli see meelset kutsus oma ruumi ja. Ja ma ei tea, kas ta oli siis kellelegi rääkinud ka või on see sellest telgitaguseid, ei tea, ta ütles, et sa pead arvestama sellega, et sa pead laulupidudele. Mehed, ja mis ma, ma ei kujutanud ettegi seda üldse, et noh suure massi sees midagi võin teha. Väga enesekindel ja tantsule nagu nagu valmistuseta pind ette, siis kui see ja ma täpselt ei teagi, kes siis kes mulle seda teatas või kuidas see juhtus igavesse millel oli näitavad, vaatame kohe. Need, see on väga-väga ammu. 72. See oli koolinoorte laulupidu ja 72 75 70 seitse-kaheksakümmend 82, kaheksa. Öelge, kas laulupeol selle ühendorkestri ees seista on tõepoolest nii raske kui, kui loogiliselt võtta pühendavatu inimene võib arvata, et orkestrit tulevad, nad on ju kõik kodus selgeks õppinud. Ja kõik oleneb ikka sellest, kuidas ikka eelnevalt see asi on ikka ette valmistatud ja muidugi noh, nüüd kui juba nii palju olevat juhatanud nagu aimad ette, karisi. Jaa, jaa, oskad, oskad seal ettevaatlik olla ja, või ette valmistada seda üleminekut või kus võiks midagi tekkida? Noored riigi need on muidugi raske. Aga ikka ettevalmistus on kõige tähtsam, et eelarvelaulupeo ettevalmistus selleks tee ja. Kas te eeloleva laulupeo ettevalmistusega puhkpilliorkestrite osas olete rahul? Ei, ma usun, et laulupeoks saab kõik asi korda, aga nad natuke said noomida. Tõlgaja. Kui te valite Vello Loogna oma orkestritele repertuaari mida te siis kõigepealt silmas peatega? Ja see on, see on niisugune küsimus. Iga dirigent muidugi lahendab seda isemoodi ja kuidas repertuaari valitakse ja, ja kuidas üldse hooaega ettevalmistatakse, see on muidugi väga tähtis. No kui ma midagi oma vatisaladusest lagedale tuua, siis ma väga väga palju sügisel tegelenud füüsilised vaimsusega, võistlejad füüsised oleks korras, et vastupidavust tekiksid. Sügisene repertuaar on alati. Seal on kõike jagav, aga seal on väga palju, kantilentsid Lugus väga palju, mis saab ajaks õhu voolama, paneks orgisti kõlama. Kiired lood tulevad edaspidi juurde, sest kiirete lugudega on oht, et kaob intonatsioon ja kõik käib kui kõrvast ja kui seda reaktsiooni ei ole ja kui ei ole seda ette valmistatud, siis siis ei ole head loota kevadel, sest tavaliselt kevadel on aastapäeva puhul seda ka muidugi kui on, kui on teada, et sügisel näiteks on mõni raske esinemine, siis me teeme teistmoodi jälle seda, nii nagu spordis. Ma vaatasin ka teie juubelikontserti seda kavaga, seal on ikkagi küllaltki rasked asjad ja tõsised asjad. Eesti klassikat ma olen alati igal kontserdil mänginud samu põhimõte, kohati ütled tutvustada noortele ja ise avastada, mul on mõningaid asju eesti klassikast, mida ma ise ei ole veel juhatanud. Ja siin on ka üks, üks teos muusikalist igal aastal, mis polaarne maailmas. Kõik oleneb pahast, kollektiivist, ajast ja paljudest asjadest, see tuleb kõik dirigendile varakult ja suvel rannas on väga hea, kui on see aeglass visata pikali, olla üksinda rahulikult fina ta niiviisi ette valmistatud, et ma mõtlen, mitte üksikpurki kõik läbi, aga väga laiali. Ja siis vaatan, hakkan juba panemas ärrita ladu maja ja siis tulevad seal muudatusi, muidu tuleb ka järgmiseks aastaks valmis jaan kohatoosi ära ja Kohavamaid juba ootabki järjekorda. Aga milline dirigent te olete, kas siis, kui kell kukub, et nüüd on proovi lõpp, panete noodid kokku, taktikepimappi lähete või see proovika veel venib, ikka on veel vaja midagi rääkida ja ikka on veel midagi vaja arutada. Uuesti. Ei, mina olen ikka selline dirigent, kes regulaarselt töötab, et ei jäta proove vahele jalutama. Proovi täpselt, siis siis ma saan ka siis lõpetada proovi täpselt, kui on kontserdieelne aeg. Igal lool on oma saamislugu. Te olete tohutu repertuaari läbi mänginud, väga palju lindistanud. Kui te raadios kuulete mõnda muusikapala, mis seal teie juhatades sisse mängitud kas siis tuleb kohe meelde kaeda, ahah, see oli see sellega, me mängisime seal sellega. Me esinesime seal sellega, me saime seal esikoha. Venelasi. No ei, nojah, võib olla küll, et vahest tuleb, kui konkursse poistega on olnud ja muidugi ikka tuleb muidugi meelde kui ma ikka kuulan ja aga kui ma kuulen ka, ütleme seal ikka paarkümmend aastat tagasi tehtud linti mõnest loost siis ma tahaksin küll vahest ja natuke ringi teha, tähendab, aja jooksul on puhkpilliorkestrite tempod muutunud kiiremaks muutunud, nagu elutempo on muutunud ja, ja mängijate tasemed on ka muutunud paremateks ja, ja nad on väledamad ja ja ühesõnaga, noh, teinekord tahaks kuulata, tunned, et oi, et jääb natukene tuimaks. Mis sellise mehe elus nagu teie, kes te õpetate poisse puhkpilli mängima, õpetate orkestrit koos mängima? Rohkem rõõmu pakub, kas nüüd see õpetamise töö või dirigeerimise töö või, või hoopiski mõnikord kontserdil istuda, olla kuulaja rollis? Ja töötada? Ei, mulle meeldib ka kontserdil olla, kui, kui aeg seda võimaldab, kahtlemata on ju, iga kogemus on väärtuslik ka, on ta siis on ta siis positiivne ütleme, kui on selle kollektiiv etteaste ja, või on seega halb, vigadest ka saab kogemusi, aga üldiselt töö mul ikka istub, ega ma päris nii ei ta üldse istudagi ja kui ei ole midagi teha, siis mul hakkab lausa igav. Kas meie tänases puhkpillielus on ka midagi, mis teid häirib? Ja häirib küll, sest et tahaks, et, et rohkem oleks noorteorkestrit vabariigis ja seda propagandat tuleks teha pidevalt noorte hulgas. Ühesõnaga anda kontserte koolides. Ja ma tean, et kutseline puhkekestev Tallinn vist aasta või kaks tagasi võttis, selle. Ei tõsiselt kätte ja tekkisi reaalkoolis, kus paljudes koolides esines ja nii olen ka mina trumpi poistega mänginud. Me peame rohkem noorte hulgas propageerima puhkpillimuusikat. Mida teile soovida, mida soovitakse puhkpillidirigentidele ja tervist tervist nagunii? Ma olen alati mõelnud, et mängija jääb haigeks ja, ja tal on radiku liigiti ja mis kõik lihtsalt öeldakse, et ta peab olema ravil ja hambaarst on täpselt määratud alati siis kui on proovi. Aga vot dirigenti talid ei ole, radikuliitide olid, ei ole palavikku, tal ei tuju olla hambaarsti visiiti sel ajal. Nii et dirigent, terve mees, raudset tervist edaspidiseks ka.