Tere päevast siin toimetaja maris Johannes. Minu ees laual on kaks kogukat köidet, millel pealkirjaks ling, vaarum, sõnnik, Kaarum. See on läänemeresoome keelte atlas, mis sündinud soome, eesti ja karjala keeleteadlaste koostöös. Seda mahukat teost esitleti Tallinnas Soome suursaatkonnas 2002. aasta mai keskel. Ja Soome suusa Raadik, härra Jaakko Kalela ise juhatas vägesid. Saadiku vastuvõtul sain jutule kahe soome-ugri keelte professoriga Helsingist ja Tartust. Üks neist on sepa Soonen ja teine Tiit rennid soo. Saatesõna ütleb läänemeresoome keeleatlase peatoimetaja tooma toomi ja atlast kommenteerivad kaks suure töö tegijat Eesti keele instituudist keeleteadlased, vilja Oja ning helmineetar läänemeresoome keelteatlasest. Räägime sel laupäeval ning juttu jätkub ka järgmiseks keele kõrvaks. Keeleatlas ise on kavandatud kolme köitelisena ilmunud on kaks väljaannet. Esimese osa vastutav toimetaja oli sepa Suwanen. Tänane Helsingi Ülikooli emeriitprofessor. Ma olen olnud sellega õieti siis kogu selle aja, kui see onu teoksil ja juba 80.-te aastate lõpust alates, nii et Coim brošüür tooma Tuomioja, kes oli sel ajal, siis kodumaiste keelteuurimuskeskuse direktor Helsingis palus mind kaasa, hakati siis seda koostama ja see oli küll siis algusest peale juba ka suurte esitekspedi koguma see materjal või mõtleme, et näiteks Soomes on peaaegu 10 miljonit sõnasedelit, neist pidi valima siis sobivad ja Eestis on vist Parmiljon miljon sellistelt ja karjalast ka teistest keeltest vepsa keelest karilagedust, vadja keeles isuri keeles. Ja kui oli saadus, siis kokku see, see materjal on siis v kõik see korraldama tüüpideks ja see oli väga suurt juba Etipitamist põhjal, siis hakati alles kaarde planeerima kogu selles projektis täiesti uut. See, et kõik kaardid on põhjalikult kommenteeritud ja seletatud, siis sõnade algupära, suhted teiste keeltega ja ühest sellisest sõnast või nagu ütleme, ühest mõistest võib-olla 10 kaardiga ja, ja sellepärast kaartide arv on, on suhteliselt suur, mitusada. Keeleatlase esimeses osas on esitatud üle 200 sõnade levikukaardi koos kommentaaridega ja atlases on käsitletud selliste ainevaldkondade sõnavara nagu eluolu, ehitus, põlluharimine, karjakasvatus, kalandus, jahinduskäsitöö ja toit, inimese kehalised ja vaimsed omadused, loomastik, taimestik, liiklusvahendid, ilmakaared ja nii edasi ja nii edasi. Atlas ison neljakeelne kommentaarid on aga soome, saksa ning vene keeles. Atlas alustamise lugu meenutab väljaande peatoimetaja tooma toomi. 1970 ööd seal. Nähtaval tan saadava aegark idamereni. See oli 1979. aastal Petroskoisse kus keskustelus eesti keeleteadlastega kasvas välja idee hakata koostama keeleatlast. Nüüd, kui kaks raamatut on ilmunud ja kolmanda osa käsikiri lõpetamisjärgus võib öelda, et see suur töö hakkab lõpule jõudma. Sellest kaalukast raamatust on praegu veel vaevaline leida üksikasjalikku teavet. Nii olemegi loomas andmebaasi, mis hõlbustaks iga teoses oleva sõnani jõudmist, et ikka saaks näha, millisel leheküljel ja millised kaardi pealt võime meid huvitava sõna leida. See andmebaas tuleb arvutipõhine, aga lisaks arhiivimaterjalile tegime atlase koostamisel ka välitöid ja nende välitööde käigus karjalast vepsastagaga vadja ingerialadelt kogutud keele materjal nõuab süstematiseerimist ja võrdlemist. Ja seegi uurimistöö peaks lõpuks jõudma andmebaasi ning kõigile kättesaadavaks, tunnistab keeleatlase peatoimetaja tooma toomi. Aga meie siin jätkame keeleks kurssi Helsingi Ülikooli emeriitprofessori Seppo Suhase seltsis. Esimesse ossa aldi gaasis, väga mahukas sissejuhatus toome, toome, kirjutas selle ja siis meie teised kritiseerisime ja täiendasime seda. Tähtis oli see rahvusvaheline ühistöö Eestist, siin oli vilja Oja on olnud siin väga aktiivselt ja Eesti keele instituut ja Tartu Ülikool Tiit-Rein Viitso olnud siin. Karilast on Petroškoest olnud mitu uurijat, samamoodi Soomest on olnud rohkem kui 10 inimest, kaks autoreid on juba surnudki. Arvo Laanest oli siin Eestis väga tuntud läänemeresoome keelte uurija, siis oli Petrus kohest Lilia kir puh, kes olin ingerisoome keelte asjatundja, nii et meil on olnud väga tihe koostöö ja helmineetaro loomulikud olnud ekist. Ta kirjutas eriti hea suurema teemakaardid tekkis esimesse ossa nimelt ilmaga parte nimetused, meil on selliseid suuremaid teemasid ka mitte ainult siis üksikuid sõnu, nädalapäevade nimetused meil oli esimeses osas, nüüd siis teises osas on sugulaste nimetused sugulasterminit, ma olen seda ise teinud ja see on ka tähtis, et selliseid suuremaid üksusi ma kohe võtan sõnasabast kinni. Äkki me tooksime mõne näite ja kui meil on see atlas siin käeulatuses, mida ikkagi siit leida võib, näiteks teema on sugulased Eestis ja Soomes ja isuris ja vepsas ja ellusin lõbusele algaabeetiline kataloogi vaatamine, näiteks see ema ja meil on siis adi öeldud soome ja eesti keeles äidi ema, niisiis on joonistatud kaar ja näiteks selgelt siin on näha lõuna pool Soome lahte siis Eestis on homse ema, Soomes on mitugi nimetust on rootsipärane, mamma on äidi kõige üldisem nimetus olemas, siis soome murretes nagu kirge, kirg keeles ka. Ja see on germaani algupärasena ja milline on see kõige väiksem üksus, kuigi te olete neid kihelkonnad, on Eesti. Soomes on Kaala kihelkonda, siit vastavad, need on palju, tellitasin Lõuna-Soomes, need on väga palju väiksemad siin laudas, Soomes kui siin Põhja-Soomes ja ma saan aru, et leviku me saame siit kenasti kätte. Aga kas me saame ka kuidagi ettumioloogiat ja see siin näiteks seletatud, et mamma on siis laenatud rootsi keelest lastekeeles seal, mamma, samuti on lastekeelest päris see eesti memm, memm, see on juba siis alamsaksa keelest laenatud eesti keelde. Ema, ema, see on siis oma pärani soome-ugri omas sõna- ja, ja, ja Soome Nanna, see on rootsi murretest pärit olev sõna Soomes, see peamine kommentaar soome keeles, aga siis on ka saksa keeles ja vene keeles olemas kommentaarid. Sõnade eri variandid on siis märgitud erinevate värvidega elegantses, sellise üldpildi saab sellest kohe ja just see sõnade levik pildile. Tähtis asi siin kaartidel, aga tegemist on ikka sellise akadeemilise väljaande ja see on akadeemiline ja on ka suurema üldsuse jaoks mõeldud. Loodame, et igaühele oleks mingisugune kasu sätest. Jätkame juba raadio stuudiost vestluskaaslasteks keeleteadlased, helmineetar ning vilja Oja, teemaks atlas lingvarumfennikaarum ja toome sealt atlasest keelenäiteid, mis raamatut nägematagi põnevat kuulata. Helminetter. Mina alustaksin hoopis ühest suurest rühmast, need on ilmakaarte nimetused, soome keeles nimetatakse ilman suunat. Meie kaar on võib-olla täpsem, sellepärast varuosad võivad ju ka vahepeal kattuda ja ega rahvakeeles nende ilmakaarte vahel ei ole nii sõrge piirne ollakse õppinud kooli geograafia tundides, et vaat, siin on nüüd põhisiin lõuna, siin idasin lääs Sinclair kagu edel loe. Ilmal suunat märgib seda, et see on suund, kuhu minnakse, kust tullakse, kus midagi toimub ja igapäevaelus on nad küllalt tähtsad. Nad on tähtsad sellepärast, et need, kes on merel, nendel ei ole ju mingisuguseid. Neid märke, mille järel üldse orienteeruda, kui on päike, tähed öösel ja need, kes on maal. Kui nad on metsas, nad peavad leidma mingisugused orientiirid. Nad peavad vaatama, kas puuded tüvesid, et sammal kasvab nüüd põhjapoolsel küljel ja selle tõttu mulle eriti meeldis Soome kaarna Booksjonianud. Kaarna ei tähenda meie kaarna, vaid see on paks männi Corp. Mis põhja pool on, on siiski paksem, kui tema on lõuna pool. Ma teadsin juba siis, et see, mis ma tinglikult olen pannud nagu vastavusse nende koolis õpitud ilmakaartega viise, tegelikult ei kiht. Tegelikult need piirid on ajuosad, mille poolest need ilmakaared on tähtsad peale orienteerumise. Kui te vaatate meie vanu taluehitisi, siis üldiselt on ju see üks milles taastub tõruvam ja lõuna poole. Sest siin põhjamaadel me katsume vältida neid külmi keelte põhjatuuli liia katsuma, astuda soojemasse kohta. Kui te vaatate meie kirikut, siis üldiselt on, on nende ehitussuund ida lääs. Aga see tuleb ju jupiirljagi tulegreebria ilma suundade. Juhatuse järel jääb igaks suunaks slaavlaste ja germaanlaste olen olnud idasuund, täpselt niisamuti, nagu on ka e-PRIAs olnud, et surnupea läänes ja, ja tema nägu. Et kui tema ristiusu järel tõuseb üles, siis ta näeb ju idast tulevat Kristust või see pean pandud põhja suund lõunasse, nii nagu on soome-ugri rahvastel olnud ka rahvaluules ja põhjas on ju kõik see toonela maa-alune maailm, see, mis on pimedus, see on ka Kalev alast, kus on udune, pahaendeline, külm Booksjale tele-son ees olev meil eesti kirjakeeles ja enamikus eesti murretes seedel ju tähendab hoopis ilmakaart, mis on lõuna ja lääne vahel aga soome keeles edela-lõuna. Nüüd, kui vaadata ilmaga paari nüüd lähemalt, siis tekivad nagu omad ringid, millel on ühisjooni. Üks ühine joon on Saaremaa ja osalt ta kiitma kuulub sinna ja Liivimaa vahel kus need ilmakaared nagu mõnevõrra pöörduvad, sest ida see on ka põhjarannikul, ei ole mitte see meie idasee ostu eest, vaid vaid son kiire. Omaette erinevus on sisema vahel, kui võtame kas või meie Eesti ja mereäärsete piirkondade vahel, sest mere ääres te saatega vahe ilmakaared. Need on vajalikud nii kaluril kui meremehel. Jumal, ta on vajalik see, et päikese asendist määratakse sedda söömaaegu. Ja selle tõttu ongi keskhommik mida, mida arvatavasti tuntakse, või hommik, mis tähendab heidad korda Ta tuli ka hommikumaalt päeva osad hommik, õhtu vastanduvad teineteisele Kestomic ja siumaid, mis on Lõuna-Eestis sellepärast, et umbes sel ajal, kui päike oli nüüd koos sel ajal tehti töövaheaeg sest pidid inimesed seeme puhtamad ja eriti pidi dialoona talid Nat hobused, härjad pidid saama ka oma puhkemomenti ja selle tõttu ongi üllatav, et Kagu-Eesti alal tuntakse tehisi vahe ilmakaari mõtlen, sisemad ei tunta ega ole enam olulised. Ja vaheilmakaarte kohta ei saanud ka õiged materjali Karjala alalt, vepsa ala, mis on siis emaalad? Sest siseemal on tähtsam tuul, tuule suund, advokatuur võib tulla, ta ikka mindi sauna pealt või mingi suure tiri pealt ja, ja temal on omad seaduspärasused, mille järeldada nimetatakse kas või valamu tuul, mis tuli selle valama kloostri pealt, mis oli Laadoga juures. Niiet need asjad, mida me nimetame, neid määrab sageli ka meid ümbritsev reaalsus tooma Toomi on kirjutanud ta selle ilma kattekaarti kohta. Kui uurija Soome osas tulid seal kaardikus ilmaga põhja, võidi nimetada eema Apo ohjainen all Tibofjonenson põiti niimoodi kaarnabaasi olen ma juba nimetasin männikoore oma Oikibohjanen põiki niimoodi. Räiva tempo Fiona, kus on terve terve hulk neid täiendsõnu ees ja see on see osa Soomest, see keskosa, kus te vaated, et kaardile, siis te näete need järved nende suunda, jõge, suunda ja samal ajal näitab kase hilisema tasustus, sest seal, kus need märgid lukku, päevad umbes sinnani ulatusse, vanem põhiasustus, viljakamad maad ja edasi läks inimene juba kaugemale läks põhjapoolega mööda jõgesid, sest seal olid lõherikkad, jõed ja see ümbrus, millesse nad nüüd sattusid. See mõnevõrra sarnanes sellega, mis oli olnud varem ja mõnevõrra erineda sellest. Ja, ja selle tõttu on pandubki neid täiendeid ette. Vaatan ma tee jutlustamise taustal keeleatlast ja tõesti, siin on nii ajalugu kui geograafia siis ühele kaardile tulnud ja kõike seda keele kaudu, et meil täna on katla sees ja kõik need artiklid, kõik need uurimused on olnud ikkagi eelduseks, et seda atlast kokku panna. Jah, aga mõned tõlgendused tulevad ka pärast see on alus, millelt tõlgendada, edasi tuli teha, uurida ja teha ja leida sellelt põhjalt, kuidas seda materjali kaartidele saad. Sest kui oleks teinud ainult ühega, kus oleks olnud see Bofjonen puhi ja siis sinna oleks pannud kogu informatsiooni kogu informatsiooni, siis oleks olnud niivõrd segane. Praegu ma vaatan, et selle põhja kohta siis on üks esimene kaart, mis näitab põhja levimist, siis tuleb ta täiendsõnaga motiivi kaart ja siis tuleb veel semantiline kaart sellesama põhja kohta. Siit on ka näha, et ta võib tähendada tõesti erinevaid ilmakaari v täiendsõna, pluss Boughjenenda võib-olla põhida võib olla. Ta võib olla luude tan, põhjakaar, nagu me ütleme, ja nagu me sagelegi kirjutame, sademed tulevad läänekaarest. Me ei määra kindlalt, kas Annik läästrasson nüüd nüüd loode või mis ta on. Nii see on siis üks näide selles kaardilugemise võimalusest ja eeltööst ja järeldustest, vilja Oja nüüd oleks teie kord tuua järgmine näide, kui helmineetarsin rääkis põhjast, siis siin tulid väga ilusti välja, need erinevad kaarditüübid, juba üks oli siis niisugune sõnavarakaart ütlevad, missugune sõna väljendab kusagil seda mõistet. Teine oli semantiline kaart, missugused tähendused on konkreetsel sõnal, ütleme see põhi siis erinevais murretes ja kolmas oli motiivi kaar mille põhjal on moodustatud see nimetus, mis, mis tähendusi sellel sõnal veel on olemas, ütleme seal, kas lind, kuigi ta siis on erinevates keeltes erinev sõna, aga tähendus on niisugune. Ja see tuletas mulle meelde ühe sõna, mis on nüüd üsna värske, seal teises osas on tehtud sõnast taimest teeleht on tehtud kaardid. Nii, avame kohe teelehe ja vaatame, erinevate keelte spetsialistid olid kogunud selle materjali ja see kõik tuli minuga ja lisaks ma vaatasin veel Meie Gustav Vilbaste kogust murdelisi nimetusi ja muudest raamatutest ja andmekogudest ja siis oli seda materjali nii palju ja ta oli nii kirev, et tundus, et seda on võimatu kaardistada. Ja siis ma hakkasingi vaatama, et mida nüüd ühist leida, kuidas teda kaardile panna, nii et tekiksid mingisugused ühendusalad, et me näeksime, et läänemeresoomealal on midagi ühist ja siis üks kaart on tehtud nimelt motiivide põhjal kus motiiviks on mõiste teel. Et eesti keeles on ta tee või siis tihe murretes liivi keeles riiek. Karjala keeles on kasutatud vene laenu Torokk nurugavi Turošniksis, otselaen Karjalas on ka teesõna olemas ja siis selgus, et kaardi peal näeme päris ilusa pildi, kuidas läänemeresoome idarühmas ja lõunarühmas on sarnased motiivid, sellel sõnal aga väga suurel soome alal ei ole. Ja nüüd siis vaatame teise kaardi pealt, mis seal Soomes toimub, Soomes on kõige üldisem nimetus tuletatud sõnast raud, rauda siis soome keeles või selle niisugused, ütleme, genitiivi vorm, raudan ja ka tuletised raudus või raudas liitsõna osana tuleb sinna kas lehti või midagi muud juurde, aga just see raud. Ja millega nad seda põhjendavad, ütlevad, et teeleht oli niisugune ravimtaim, mis peatas verejooksu, kui näiteks heinamaal oli vikati teritamisel sõrme lõigatud või mingisugune muu metall terariist tegi haava, et siis selle haava parandamiseks kasutati teelehte, et see oli väga efektiivne ja näete, terve suur soome ala nimetab teda rauda, lehti ma ei saa nüüd tõestada, et see on õige motiiv, aga niimoodi on seda väidetud. Rauda lehti tuleb siis nagu sellest, et vikat on rauast ja siis ta nagu palsam sellele rauale ja mis on teinud haiget just niimoodi võib aru saada ja rauast valmistatud terariista võis olla ka midagi muud, ütleme nuga või mingi terav riist, kirves, terav riist, mis tegi haiget ja palsam sellele rauas sündinud haigele kohale oli siis leht, mida peale pandi ja siis see oli nagu raudrohi mitte raudrohi, vaid teele teele ehtena soome keeles Raudeli. Ja kusjuures eestlane just nimelt meenutab kõigepealt seda raudrohtu, et samasugune motiiv on meil hoopis teise taimenimetuse tuli endalgi see lapsus lingu täiesti süüdimatult. Aga kui siin nüüd meie kandis CD-le Ta on, mis see võiks siis anda meile sellise etümoloogia a, see on sellepärast, et teate, kuidas teeleht paljuneb, see suur teeleht paljuneb niimoodi, et tal on kleepuvad seemned. Ja siis kui inimene või loom kõnnib, siis need kleepuvad tal taldade külge ja ta kannab neid mööda oma kõndimisradu edasi. Et seal siis ta sellest saab siis mööda teed, vahib jahti teel õuedes isegi ta niimoodi mingisuguste liiklusvahendite külge võib ennast kleepida ja siis irduda teises kohas. Ja see leviku printsiip ongi nime aluseks. Ja huvitav ongi just see, et seesama tee ei ole nüüd mitte ainult Eesti alal, vaid on ka seal ida pool Karjalas ja samas Lõuna-Eesti on tühi, päris Kagu-Eesti on tühi, eks ole, seal ei ole teeleht, seal on paiseleht see, mis ülejäänud diaalal on hoopis teine taim. Botaanilised avastused, olete te ikka kindlad? Jah, ma olen seda päris põhjalik, kus uurinud muidu muidu seda ei olnud võimalik kaardistada seda sõna, sest see materjal oli niivõrd huvitav ja mitmekülgne. Ma lihtsalt tegelesin temaga üsna põhjalikult. Ja siis seesama paiseleht, mida kasutatakse ka meil ütleme, paise või haudunud koha peale või midagi muuta, aitab paistetuse vastu ja põletiku vastu ja võime kasutada seda, aga võime kasutada ka teelehte ja see sõltub siis sellest, missugune traditsioon kuskil maanurgas on olnud, võib-olla tavalisem, missuguseid taimi kuskil rohkem on kätte saadud või, või ma ei tea, mis need tagav põhjused on. Aga nagu näete, siin kaardi peal Kagu-Eestis on selleks motiiviks just nimelt paise, seal on muidugi ka öeldud. Ma Hain ja muud niisugused, kus pandi haudunud varvaste vahele või, või midagi muud, aga see oli siis selle nimetamise motiiviks ja see motiiv ei ole ainult Kagu-Eesti oma, vaid seda leidub ka Soome ütleme, kagu murrete alal ja põhja vepsas ja karjalasin lüüdi alal rohkem, nii palju, kui ma siis ei piirdunud nüüd ainult nende läänemeresoome sõnadega, vaid et mul oli kasutada ka Euroopa keeleatlase jaoks kogutud materjal, siis ma vaatasin ka laiemalt soome-ugri sedasama taime, missuguseid nimetusi ta seal kannab ja selgus, et et see tee on levinud üsna laialt. Selle põhjuseks on muidugi ka niisugune asi, et seal on neid vene laene üsna palju, kus seda rooga tuleb välja. Aga siis nimetuse aluseks olid lisaks veel siin läänemeresoomealal on ka kaardi peal veel igasuguseid taimed kujust lähtuvaid nimetusi. Ühed lähtuvad siis lehekujust, mis meenutab kas lehma keelt või koera keelt või kuidas keegi teda tõlgendab. Teised lähtuvad õie kujust, mis on niisugune püstine nagu sõjamees või siis mingisugune Ta või kuidas keegi teda nimetab, siin on neid hiiresabasid ja muid isegi piits või nuut või niisuguseid on, on nimetatud, aga üks huvitav rühman veel, millest ma ei ole rääkinud, need on, kuidas lapsed on nende taimedega mänginud ja sellest on Gustav Vilbaste ka kirjutanud oma taimenimetuste raamatus. Siin on niisugused nimetused tuntud nagu saani, lilled ja saanirohud ja tõllarohud saksa tõllad, saksa saanid ja muud niisugused ja paistab, et siin on ka rohkem tegemist teelehe õitega, millest lapsed punusid nii siukseid, saanikesed, seal on pikad varred, mida oli hea punuda ja mõned siis ütlevad, et nad on sinna pannud ka lehed nii-öelda reisijaks sisse. Andrus Saareste on saanud niisugused nimetused nagu tika, tõllarohud, Vilbaste, siis on ka see registreeritud või siis lihtsalt pikarohud või tika tõllad. See tikk on siis lind. See on Saaremaa nimetus, eks ole, see saanikenemis Puluti taimedest oli nii pisikene, et sinna keegi muu ei mahtunud minema, kui see väike linnuke, kes hüppab niimoodi ja siis pandi sinna üks taimeleht sellektikaks sisse reisima. Näiteid läänemeresoome keeleatlasest jätkub ka järgmiseks keele kõrvaks. Aitäh täna viljaojale ning eelmineetarile. Lõpusõnad, ütleb Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professor Tiit-Rein Viitso, kes oli läänemeresoome keelte atlase teise osa tegevtoimetaja. Meil on vastatud 90 Ülle üheksale niinimetatud küsimusele, mis algupäraselt said planeeritud ja siin on 229 kaarti sellisena noh, nende juurde kommentaarid 10-lt autorilt samuti, kes on siis kaardid planeerinud, et küsimused omal ajal said planeeritud vähem sellisena, et need esindaksid annaksid tõepoolest millestki pildi Nende küsimuste mahud olnud erinevad, ka tegijad olnud erinevad meediaettevalmistused, meie huvid on erinevad, on olete, kus on pühendatud kommentaarides tähelepanu etnograafiale või tõepoolest keelelistele nüanssidele. Põhimõtteliselt lähtuti sellest, et jah, et olid mõistekaardid atlase leksikograafiline leksikon, loogiline, aga küllaltki suur osa kaartidest on sisuliselt võttes formatiivi kaardid, kus käsitletakse ühte mõistet, sest ühte sama mõistet võib väljendada mitme sõnaga ja vaata et üksikud sõnad, need võivad olla huvitavad, kõige rohkem on näiteks kaarte sõstrast tervelt 12 paljudest on ainult üks ja loodan, et otsija võib ühelt poolt tutvudes kommentaaridega leida vastuseid sellistele küsimustele, mille peale ta kunagi pole tulnud ja samas kui vaatab korralikult kaarte ja mõtleb ise juurde, võib leida siit ka probleeme, mida ise võib lahendada. Täna rääkisime keeleatlasest lingu Aarumfeinikaarum kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.