Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Tere stuudios on Heidi Sarapuu. Täna on saatesarja peegeldus selle aasta kuues saade. Viimane enne suvepuhkust. Oleme teiega kohtunud iga kuu viimasel reedel keskkavas, et rääkida Põhjamaade kultuurikontaktidest, tutvustada huvitavamaid üritusi. Tänane saade on pühendatud Eino leinale, kelle sünnist möödub kuuendal juulil 120 aastat ja kelle nimi ei vaja kuulajale lähemat tutvustamist. Eino Leino isik on inspireerinud väga paljusid autoreid, temast on tehtud filme, temast on kirjutatud tehtud telelavastusi. Kuuldemänge. Kui tuttav on Eino Leino esik eesti teatripublikule. Teatrikriitik Pille-Riin Purje? Minule endale meenub tegelikult minus lavastus, kus Eino Leino niimoodi tegelasena on olnud ja see on 80.-te aastate keskelt Väino lahti näitemäng. Aino Kallase Eino Leino lugu mille lavastas tookord Tartu teatrimees Tiit luts, mida mängiti Kirjanike Majas. Mina nägin seda küll Tartu Ülikooli aulas ja seal mängis siis Eino Leinot, Ago-Endrik Kerge ja Aino Kallast, Milvi Koidu ja mõlemad olid väga huvitavad näitlejatööd. Aga Eino leinast on ka kuuldemänge ja vist mitte ainult üks, vaid. Ja raadioteatris on siis kaks kuuldemängu, kus Eino Leino on peakangelane ja üks neist on seesama Väino lahti Mesikäpp ja must daam. See on siis küll tegelikult näidendi seade ja see näidend omakorda põhineb Eino Leino, Aino Kallase kirjavahetusel ja Aino Kallase päevikutel. Selle kuuldemänguks seadis Einar Kraut, tema on ka lavastaja ja esietendus oli 1993. aastal. Ja seal mängivad siis Eino Leinot, Andres Ots ja Aino Kallast Helle-Reet Helenurm. See on niisugune väga tundlik ja õnnestunud lavastus. Aga üsna hiljuti tee. Eino Leino jõudis veel kord raadioteatrisse ja nüüd juba originaalkuuldemängus autor samuti soomlane Hannu mägele. Aga pealkiri juba ütleb, et siin on rohkem pistmist Eestimaaga, sest kuuldemängu pealkiri on Leino läheb Eestisse. Ja Eino Leino Eestiga otsusest ja ka teoks saanud Eesti retkest kuuldemäng pajatabki. See on kaheosaline lugu. Ja sealt selgub ka see, et Leino tahtis Eestisse jäädagi, aga ei läinud see tal korda. Selle kuuldemängu lavastas Soome režissöör Ari Kallio. Esietendus oli tänavu märtsikuus ja Eino Leino osas on Aarne Üksküla, kes selle väga õnnestunud väga nüansirikka väga põneva vaimuka särava rolli eest sai siis Eesti raadio näitlejapreemia esimeseks laureaadiks. Ja Eino Leino juubeli tähistamiseks on vist ka ette nähtud üks kuuldemängu kordus. Jah, sellel suvel on nüüd nii, et kuuldemäng on eetris koguni kolmes erinevas kanalis ja üks neist on klassikaraadio. Laupäeviti kell 17 30 kuulete klassikaraadios just niisuguseid süüvivamaid, tõsisemaid ja ka mitmeid kultuuriloolisi kuuldemänge. Ja sinna sai valitud nüüd, neljandal juulil. Laupäeval siis sama Väino lahti Mesikäpp ja must daam, kuna Hanno mägele kuuldemäng on ehk värskem, eredamalt meeles kuulajatel. Aga ma pakuksin võimaluse, mida muidu ei juhtu, kuulata väikest Neist kahest kuuldemängust kokku mõlemast teinu läinost, nii Aarne Üksküla kui Andres Otsa tõlgenduses. Mul ei ole enam raasugi enesearmastust ega auahnust aga see tuleb sellest, et olen täiesti ükskõikne ümbruse etteheidete või tänu suhtes. Kõigest hoolimata pean ma ju oma teed käima. Kuna ma pole tahtnud, ent siiski üksindusse mat olen püüdnud viibida teiste inimeste seltsis, aga selge peaga õnnestub mulle äärmiselt väheste inimestega toime tulla. Kas teevad mind närviliseks või ajavad halgutama, äratavad põlgust või kaastunnet? Igatahes ei mõista nad mind. Võimatu oleks elada, kui mul poleks mõningaid mõttekaaslasi teistes maades teistest aja järkudest, kelle eeskuju ja olemasolu on mulle tõestanud, see, mida parimat ma tunnen ja mõtlen pole pelk vaimuhaigus. Ma ei tea, kumb meist on rohkem elu näinud, aga ma kardan, et meie elukogemused on vägagi erinevad. Sügavad kuristikud lahutavad meid. Kui see, et ma neist meelemürkidest lahti ütlen, võiks mingile moel täita neid kuristik. Teen seda teie pärast ja teie rõõmuks meelsasti. Aga siis peate teiegi mulle midagi tõotama. Vannume, vanded, põlised etei, Ahti, käi sõjassa. Ega Külliki külazza. Mate andmetel liiguta tihti seltskonnas. Kas te teate, et see on vähemalt niisama ohtlik teie andele ja inimlikkusele kui minule kuningas alkohol? Meil siin käiakse alla kahte moodi. Voheeemmluse ja väikekodanlikus teid pidi. Esimesest pole teile mingit ohtu, aga teisest võib olla küll. Väikekodanlikus on tunginud ka Soome kunstiringkondades ja see esineb kunstilise blufi pealiskaudsusena ning üldise vaimse minna laskmisena. Olge ettevaatlik. Käige läbi ükskõik kellega, aga ärguse takistage teid oma sügavaimat, mina nägemuste kuulmast. Mida teha? Ja härra Leino, mida sa teed? Ole andlik, ütlevad kõik. Ajalehed on nende käes, neil on võimu miinus vaid mina ise. Üle sain või läksin alt, ise sellest kasvasin. Nii, see aitab mind. Aga nemad õpetavad edasi, Peeaa paar aastat vaeva, et süvene, kirjuta aeglasemalt, kirjuta uuesti. Kuula õige luule tuleb aeglaselt, see sünnib pika loomistöö tulemused. Ema teavad seda, otsustavad oma loomingu pealt. Ja kui ma häbelikult küsin, mida ma selles vahes teen, kui oma ameti teeb ja millest ma elan, siis vaatavad nad mulle hämmastusega otsa, aga meie ju ometi läheme, see tähendab muust tööst ja ametist mahla, isale leiba, anna. Lehmad teavad, mis on õige. Milles ma süüdi olen ka selles, et olen tahtnud ja tohtinud elada oma elu ihanud ja igatsenud vabadust tuult kuulanud vooluga kaasa veerinud. Muud mul ei ole peale iseenda ja pliiatsitüki paberit. Need aitavad, kuni käsi kirjutab. Vastuseis on olnud suu ja tappev, aga nüüd on see selja taga. Ees on Eesti ja kõik muu kevad suubisele soojus, selle vabadus, kuusia, uimastav. Kas pean sellele vastu? Mis siis, kui sa usud dubki kõik tõeks ja unistus on käega katsuda? Kas peadvastu pettuda ma oskan? Aga kui on pärituul kab Johnson ütleb, et pärituul luuletajale kõige ohtlikum. Seda hirmu ei ole. Eino Leinot tunneme eelkõige tunde luuletajana vähem tuntud Anda proseistina. Eestis on ilmunud leina, parimat pilke ja filosoofilise sisuga novelletid ühepäevaliblikad päev Helsingis, noor naine musti. Ent Leino kraater geeniuse looming ei sisalda üksi lüürika seebikat. Ta on ka paarikümne näidendi autor. Kogu draamalooming kuulub Leinol sajandi esimesse aastakümnesse, mil loomisvõime oli kõige suurem ja produktiivsem. Ka hiiglaslik elu kirg oli siis oma tipul. Leino teostab end igal alal. TEMA draama loomingu tähtsamad teosed on Soome ajaloost võetud, nii ka näidend Simo Hurt, mille sündmustik on võetud põhjasõjaks. Sest karjalast peategelaseks on Simo Affleck, keda rahvas kutsub oma julmuse tõttu Simo Hurdaks. Tegemist on ajaloolise isikuga, Rootsi maksu ülem aga vene piiri ääres, kelle julmadest vägitöödest rahva Su pajatas veel kaua. Taustaks on aga ajalooline murdekoht Rootsi suurriigi lõplik kokkuvarisemine ja esimesed sammud Soome siirdumises Venemaa alla. Suure aja suured vastuolud on nii Teisku inimestes, mis meelitasid Leinud kirjutamisele. Ja nüüd kuulete katkendit näidendist Simo Hurt. Osades Pirkko Pereemand, Haide Männa mäe, Irja Simo armastatu, Katrin Talvik. Tegevusaeg novembrikuu õhtu aastal 1710. Pirkko kui oled sina olnud Havile tulin siia tallu juba siis, kui majori isa elas ja muud ei mäleta. Mina ei tahaks saada nii vanaks, eks jumalanna, selle elu ja, ja inimesele. Ja eks tema võttaga, Pirka. Kas sa mäletad veel, major isa? Miks ma ei peaks mäletama vanainspektorit kui eilset päeva mäletan teda. Rahvas räägib metali lepingus vanakurjaga, rahvas räägib nii palju. Vanainspektor oli tark ja toimekas mees kogus enam kui harilikult teised inimesed. Nüüd on ta juba ammugi surnud ja. Küll ta. Ta oli vist hirmus mees. Ei tea, kas ta just hirmsam oli, kui inimesed üldse on. Räägitakse, et tal olid suured valged hambad. Kui ta naeris, kajas kogu maja. Kas see on tõsi, deka? Ja küllap vana inspektor tegi tihti jutu sekka Nallegi. Sina horte, naera kunagi. Nooremana naeris temagi. Nüüd on ta nii tõsine kurvameelne. Miks? Kas sina saad sellest aru? Pirkko inimene läheb tõsiseks vananedes. Perenaine ei peaks teda mitte nimetama zima kurdaks. Tarvitab seda nime isegi sagedasti. Ta on uhke selle üle, sest ta on ja Simo Hurt ja aga see mõjub temale raskelt, kui juhtub seda sinu suust kuulma. Arvad, et kardan teda? Ta on ju minu, Simo Hurt, majorit kardavad kõik. Kõik, kes teda tunnevad. Sa arvad, et mina ei tunne teda? Ei kedagi, muutune, nii hästi, kui teda inimesel on päevapool ja pool. Kui üht tunned, arvad mõlemaid tundvat. Seda asja pean temalt endalt küsima. Jumal hoidku. Muidugi ma küsin seda. Kus ta on? Ma näen kohe teda otse, oota. Major läks ratsutama. Kuidas vastu ööd? Selle tuulesajuga ei ole sügistormid hobi, lahe Rotakistanud ratsuta tunnust. Imelik kuule, sellest pole rääkinud. Pirkko, mis sina arvad? Miks ta on läinud rätsutama? See on inimese pool, kallis perenaine. Meie kooselu ajal on see esimest korda juhtunud. Ma olen juba pikemat aega märganud temas mingeid muutusi. Temasse tulnud midagi võõrast mis ei kannata kellelegi silma vaadata. Mis on? Ta nagu põgeneks mingil põhjusele kardaks mindki. Jah, kõigepealt just mind. Peko. Sina, kes sa oled nii tark, ütle mulle. Miks ta ei võtnud mind kaasa. Valu teeb inimese üksildaseks. Mehel on raske tormises öös ratsutada ühes noore naisega. Ta kannatab. Sinagi näed seda, kuid miks? Kas ta enam ei armasta mind küll ta armastab. Muidu ei kannataks seda nii raskesti. Kas kannatab ikka mees, kui ta armastab? Ei tea. Nad ütlevad nii. Sinagi juba kannatud. Kuid miks ta võimule rääkida? Miks ta minust eemale hoidub? Vahete sellepärast, et minu isa tema käsul üles poodi major on lasknud puua nii paljusid. Ei ole enne temale kadunukese südamepiinu toonud. Või ehk armastate kedagi teist, keda major on armastanud, nii paljusid oled oma tundmusi varjanud. Miks on ta araks läinud just nüüd? Ei tea. Ta ei ole enam noor. Kas läheb siis inimene vanaduses aremaks? Analen surm lähemal siis ei olnud enam nii uhked. Nii, kas olid sinagi ilus, Spirca? Ei mäleta? Vanainspektor ütles nii. Vanainspektor. Kas sa oled sinu ema? Jah? Ära küsi rohkem. Pööras ja tume on kõik siin Havilas. Kui sul on pea vastu seda seinapalki, siis on nagu kuuleksin seest möödunud aegade tiksumist ja maja on vana vaid seina ussikesed peavad siin oma pikki pidusid. Dirkko. Ma nägin nii säärasel Kund läinud ööl, mis perenaine nägi, magasin üksi, seal ülakambris, kuulsin Ahvlekki samme hilisööni sitalt kantselei toast. Siis avanes kuskil uks, mu tuppa astus naine, küünal käes, üleni valges tähistus mu voodi servale ja silitas tasakesi mu juuksekiharaid. Mis ta minust võis tahta. Uned on uned. Perenaisel ei maksa sihukesi vaadata ja ega ei maksa sellest ka majorile rääkida. Ma tean, see oli valge naine, kellest kõik siin räägiljata majori salli neid jutte neile nüüd kangast kuduma. Ja nüüd kuulete Eino Leino lühijutte kogumikust ühepäevaliblikad loevad teater, vaariuse, näitlejad. Eelmise katkendiga seondub meie valik. Kui esimene jutt, mis kannab pealkirja Sibo Neva lainen Sel ajal, kui Simo Affleck seesama, keda Simo Hurdaks kutsuti maksunõudena Põhja-Karjalas valitses, elas Pieelise kihelkonnas lugupeetud talupoeg sibuneva lained. Ta maksis alati kõik maksud karva päält ära ega olnud tal midagi häda. Aga rahvas tema ümbruses elase suri viletsuses. Ühel päeval, kui ta põllul kartuleid üles võtmas oli, tulid hurda ratsamehed riisusid newalaise aida tühjaks, lõid tema naise poolsurnuks, kui see neid kuriteost takistada oli tahtnud. Paari päeva pärast suri naine haavade kätte. Aga naabrid, kes seda kuulsid, rõõmustasid, sest nad mõtlesid. Nüüd võtab Kaneva lainen sellest mässust osa, mille vastu meie juba kaua oleme valmistunud. Niipea, kui Siboneva lainen mässust teada sai, läks ta Simo hurda juurde ja andis mässu üles mis siis suure vägivallaga maha suruti. Kättemaksmise vihas põletasid talupojad newalaise maja maha. Siis kutsus Simo Hurtnewalaise oma juurde ja küsis. Millega võin ma sinu Hääde ku tasuda. Aga sibuneva lainele vastas ei ma teinud seda palga pärast. Siis andis Aflegdale revolvri mälestuseks ja sibuneva lainel läks sõtta ja laskis oma poja maha, sest see oli vaenlaste poolele üle läinud. Aga kui sõda lõppenud oli ja Soome sõjaväe viimased järelejäänud mehed Norra tundraltelt tagasi jõudsid. Tuliga sibunevalainen jälle oma kodupaika. Taastus hurda tuppa, ulatas talle revolvri ja ütles tänu laenu eest. Soome jumal läkitab selle sulle. Vaevast ja külmast oli ta sõjakäigul nõdrameelseks jäänud ja uskus enese olevat soome jumala. Ahvlek ahvatas võttis Ivo newalaise käest kinni ja ütles. Anna mulle andeks. Soome jumal ei anna kunagi andeks, ütles Neva lained ja läks. Paar aastat hiljem laskis Simo ahvlikenese sama revolvriga maha. Tõde ja vale, kurdaks tõde maailma ära võitma. Aga et inimesed teda paremini usuksid, Läks ta vale näol, sest inimesed usuvad sagedasti enam valet kui tõtt. Ja tõde võitis, maailma valitses. Aga inimesed ütlesid sellepärast elada, et meie valevalitsuse all oleme. Aga kui valeamet käigult tagasi tuli ehmatas taas, ta nägi tõde valitsemas. Ja ta läks tõenäoline, ütles. Mina olen tõde. Aga siis vihastasid inimesed ajasid tema ära ning pildusid teda kividega, sest nad ei tahtnud tõde teenida, vaid valet. Ja nii sai terve maailm tõe omaks. Ja tema viis selle jumala ette ning ütles. Vaata, mina olen selle võitnud. Aga jumala ütles. Ma ei tunne sind, kes sa oled? Siis tahtis tõde vale särgi seljast ära tõmmata. Aga ühes riietega tõmbastega oma lihatükkidena maha. Ja tõde suri jumala ees oma haarde kätte. Aga maailm oli ta võitnud. Peractumest kui sa noor oled ja sulane, himu oma mõõka rumaluse ja pimeduse vastu pöörata, siis ole ettevaatlik, et keegi vanem, kes korraga sedasama suguse tahtmisega on teinud, sulle ei ütle Peragdomest see on täidetud. Nii ütlesid Roomas gladiaatorid, kuna ta oma vastast surnuks haavasid. Aga meil on inimesi, kes kõigi peale, mis sa teha tahad, ütlevad Peractumest. See küsimus oli juba meie noorpõlves päevakorral. Need on enamasti kõik niisugused inimesed, kelle noorpõlves tõesti see küsimus päevakorral oli. Kes, nagu sinagi lehvivate lippude ja pasunatega võitlusse läksid, aga väsisid. Siis virutasid nad käed oma vastaste poole ja ütlesid. Peractumist elame rahus. Nendes pead sa ennast eemale hoidma, sest nad on kõige vihasemad edu vaenlased. Siis, kui sinu mõõk nende endiste vaenlaste rumaluse ja pimeduse vastu on pööratud, langevad nad selja tagant sinu pääle ja ütlevad Peractumist. Se võitlus algas juba kaheksakümnendatel aastatel. Ole ettevaatlik, et sinu mõõk siis järele ei anna, siis võitlus ei alanud kaheksakümnendatel aastatel ega poolega praegugi veel alanud. Aga nemad ütlevad seda sellepärast, et nad ise on väsinud ega taha ka, et teised võitlevad. Neile peatse vastama Peractumist. Teie aeg on möödas. Kiituslaul lollusele. Maailmas on nii mõnelgi kaunile asjale kiituslaule lauldud on lauldud armastusele, viinale, isamaale ja taevasele isale. Millest peaksin siis mina veel laulma? Ei kõla mugannelei armastusel ega piinale, ei isamaale ega taevasele isale, vaid sinule kõlavad mu kandle värsked keeled. Sina suur armas tuhatpäine lollus kes vahel kuninga ajudes vahel kerja ja pääl uus asud. Mis oleks maailm sinuta? Lollus oleks kõik asjata hingevaev tähtede. Ma tean, et ka neid on olemas, kes sinu vastu võitlevad ja sinule surma soovivad. Neid kutsutakse vahel luuletajateks, vahel Lässajateks, vahel rahva hääl tegijateks. Aga see on meile kõigile ühine, et nad asjata sinu vastu on võidelnud. Sest suur ja vägev oled sina, maa ja mere ja kõigi üle, kes maa peal liiguvad, valitseb sina. Riigid lobisevad sinu häält kuuldes, droonid kõiguvad sinu võimu all. Aga oma sõprade vastu oled sa helde ja hääl. Mina olen sinu sõber. Ma ei võitle sinu vastu ega soovi sinule surma. Sest sina oled mu elu ja elupuu. Sinus ma elan ja sinus ma olen. Sinu pääl ehitan ma oma maja, istun seal väike kammerpõlvede pääl ja vaatan üle kauni jäätanud Soome tasa helistama kandle keeli, laulan lollusele kiituslaulu. Nii laulan, mina kuulen oma lauluga aja metsades ja külades. Kiidetud olgu need, kes rahvale rumalast pimedust jagavad. Ja inimesed küsivad, mis laul, see on nii võõras ja ometi nii omane. Siis mina ütlen neile, see on see õige, Soome laul. Hommik koitis, päike tõusis, Meri ütles. Härra, tõuse veel ja veel natukeseks ajaks minu juurde. Päike kostis. Ma pean, teekond ootab, aga ma tulen õhtul jälle sinu juurde tagasi. Meri ütles. Aga mis mina siis vaheajal teen? Päike kostis, sina kannad vaheajal minu helki, meri kandis päikese kujuma pinnal ning päike läks pilvede ja pahade vaimude vastu võitlema. Aga iga kord, kui ta alla vaatas, nägi ta meres oma kuju siis kõlises jällegi tema mõõgatera ja ta sai võidu oma vaenlaste üle ning need põgenesid. Ja nii nad ütlesid põgenege, sest meri armastab teda. Nii vägev on meri, kui ta päikesekuju oma süles kannab. Ja nii võimukas on päikene, kui ta teab, et meri teda armastab. Aga kui jälle õhtu jõudis, vajus päike suure mere sätendavasse hõlma ja meri kahanes tema põlevatel suudlastel. Ja igal suudlemisel tõusis taevasse helkiv täht, mis oma õrnuse poolest hella kuu sarnane oli. Ja inimesed, kes seda nägid, ütlesid. Armastage teineteist niisama nagu meri ja päike teineteist armastavad. Tema keha oli kui viinapuutüvi tema suu kui hääd viinamarjakobarad. Ta lubas mind enese najale toetada. Ta lubas mind oma suust nagu kobaratest viina juua. Tema käsivarred keerasid nagu tapud minu ümber tema tugevad käsivarred. Temaga mäe hingas nii väsinult minu rinna najal. Ta põskedel oli tunne, et kuna tema silmad tasid kui kaks kaevu minu pääle. Ma nägin neis oma kuju. Ta küsis tasa. Miks vaatad sa nii minu pääle. Avastasin ostsin sinu hinge. Siis läksid tema käsivarred minema ümbert lahti, kuid tema pähe kerkis uhkelt, kuid kotkal püsti. Ja vastuseks võttis ta minu hinge helendas ära. Ega pole ma teda enam sest ajast näinud. Miks ütlesin ma. Ma mõtlesin sinu hinde. Kord oli inimene, kes iseennast ei tundnud. Tema leidis teise inimese, kes ka iseennast ei tundnud. Aga need kaks inimest armastasid teineteist, sest nad tundsid 11. Ja nad ütlesid. Vaata sind olen ma kaua otsinud. Aga siis tuli ühel inimesel meelde, kes ta ise on. Ta ütles, ma käin ja armastan, aga ei tea, kes ma olen. Kas on see loomulik? Teine inimene tegi niisama. Ja nii hakkasid nad 11 kiusama. Kuni selle kätte suritki. Ka surivoodil ei aimanud naadi nende vahel kunagi muud ei olnud. Kui armastus üksteise vastu nii rumalad, võivad inimesed surivoodil olla. Minu hinges on maru ja korrutusega pole seal ühtegi selget mõtet tulema, sõber ja korraldamine mõtteid. Sest ma ei tea, mis minuga muidu võib sündida. Nii palus noormees neiut, aga ta liialdas sest niisugusel korral liialdavad inimesed ikka. Ja neiu tuli ja korraldas tema mõtteid, nii et ühegi inimese mõtted kunagi nii korras pole olnud. Aga need mõtted, mis. See järjestus ei mahtunud ajas neiu ära ning neid oli kaugelt suurem osa. Peale selle, kui neiu seda oli teinud panid oma käed noormehe kaela ümber ja ütles. Armsam, nüüd on sul hääl olla. Ja noormees uskus seda, sest vaata, tema mõtted olid korrasega tunutel meeldigi lugeda, palju neid oli. Aga peale tema surma ütlesid inimesed. Imelik, kui vähe mõtteid järele jättis. Aga need ära heidetud mõtted olid maailma läinud sõdu ja revolutsioone sünnitanud ning ühiskondlikke korraldusi teinud. Seda kõike tegid nad nagu mängides ning pilgutasid üksteisele silmi, ütlesid. Naiste korraldas, on palju hirmsam. Eino Leino proosat lugesid Haide Männame, Katrin Talvik, Indrek Sarapuu ja Toomas Trass. Ja nüüd räägime selle aasta kultuurisuvest. Liina kümnik Rootsi saatkonnast, palun. Mina tutvustan natuke suvekuudel Eestis toimuvaid Rootsi kultuuriga seotud üritusi. 27. juunil avatakse uus väljapanek pealkirjaga kuld Strand. Uuendatud Rannarootsi muuseumis Haapsalus. Obama tänav 31 32. Avamisel tutvustatakse Vormsi pulmakombestikku. Tartus Toomemäel tegutsevad sel suvel taas röövlid. Jõe suveteater etendab röövli suvel lisaks möödunud aastast tuttavale Robyn Huudile ka Astrid Lindgreni raamatu põhjal lavastatud Ronja röövlid. Villu Veski ja Tiit kalluste koos Tallinna saksofonikvartetiga on juba mõnda aega tegelenud projektiga Põhjala saarte hääled. Esimest kontserti oli tallinlastel võimalus kuulata üheksandal juunil Nigulistes. Pikem ja põhjalikum esinemine on kavas viiendal juulil Muhu saarel Katariina kirikus. Muusikud on põnevalt ühendanud akordioni ja saksofonihelid hotell iseloomulikke merelindude, häälte ning mere kohinaga, sekka isegi saamiloitsu. Inspiratsiooni on saadud Määri saarte, Gotlandi, Ahvenamaa ehk koolandi kui meie oma koduste saarte rahvamuusikast ja loodusest. Augusti alguses tähistatakse Tartu Ülikooli rootsi keele professori stiigorjan Ulssoni eestvõttel Rootsi luulekunsti isa Georg Taaniel neljasajandat sünniaastapäeva. Seitsmeteistkümnenda sajandi keskel tegutses Shanield Lotuse õuekohtu kaasistujana ning elas Vasula mõisas Tartu lähedal fräänielmi mitmekülgset teaduslikku ja kultuurilist tegevust käsitlevale sümpoosionil Tartu Ülikooli Talumuuseumis viiendal, kuni seitsmendal augustil kogunevad asjatundjad nii Rootsist, Eestist kui mujalt Euroopast. Nagu aga ta on Stockholm sel aastal Euroopa kultuuripealinn. Kultuurihuvilistel tasub kindlasti juhust kasutada ning kas või mõneks päevaks Stockholmi sõita sest meile nii lähedal pakutakse väga suurt valikut nii Euroopa kui ka muu maailmakultuurist. Soovitan kindlasti Rootsi saatkonnast läbi astuda ning endale kultuuripealinna ürituste kataloog küsida või siis internetist endale huvi pakkuv leida. Internetiaadress on reepunkt Stockholm 98 punkt essi. Nimetaksin siinkohal vaid mõnda suuremat näitust, mis kuuluvad kultuuripealinna aasta tähtsamate ettevõtmiste hulka. Saarestik ehk artifellaag on ühine nimetaja umbes 40-le näitusele, millega tahetakse kajastada nüüdiskunsti mitmekesisust. Näitused toimuvad mitmes muuseumis, Põhjala muuseumis, meremuuseumis, tehnikamuuseumis, kuninglikus mündi kabinetis ja mitmel pool mujal Stockholmis. Näitus Islandi peegel armee muuseumis tähendab inimeste suhtumist vormi asjadesse saja-aastase perioodi jooksul alates Stockholmi maailmanäitusest kuni tänapäevani. Sajand ajalugu kajastatakse mitmesuguste tarbeesemete, helide, fotode ja liikuvate piltide kaudu. Vanaemal ja vanaisal on võimalus lastelastega koos avastada, mille poolest aastakümned erinevad ja mille poolest sarnanevad siin leidub lusti, mõtteid ja mälestustest tulvil esemeid ning kõike muud alates disainimaailma pühadustest kuni leitud esemeteni. Lillewalczy kunstihoones on väljas kogu Rootsist pärit käsitööd. Käsitöölised tutvustavad tänapäeva inimestele tarbekäsitööd ja uusi huvitavaid tehnikaid. Märksõnad on traditsioon ja uudne lähenemine käsitööle. Tänu uutele materjalidele ja oskustele. Korre Forši klaasivabrik. Saab sajaaastaseks Rootsi rahvusvahelises ulatuses tuntumaid klaasivabrikuid tähistab juubelit näitusega rahvusmuuseumis. Smulandi maakonnas asuv vabrik alustas lihtsate tarbeesemete tootmisest. Ja areng on olnud kiire ning Oreforsi klaasi leidub praegu igalt poolt maailmast. Suurvaba Rahunäitus, aed ja tarbekunst on avatud Rosendaali lossi aias ja prints Eušeenile kuulunud Valdemasse uttel. Mõlemad asuvad kuninga valduste hulka kuuluvas nüür koordenis ning on armastatud väljasõidukohad. Kogu aasta jooksul täidab Stockholmiga Jaapani kunst ja kultuur. See täidab linna muuhulgas tänapäeva jaapani koreograafiaga, jaapani aiakunstiga, Bergjanske botaanikaaias, lohede festivaliga, buda munkade kooriga, Hiroshima sümfooniaorkestriga ja etendustega. Linnateatris. Viiu astel Norra saatkonnast, palun. Norras toimub suvekuudel väga palju huvitavaid kultuurisündmusi ja loodan, et ka Eesti publikul õnnestub neist mõnedel osaleda. Sellel aastal võib juunist augustini kokku lugeda 39 suuremat festivali Norras. Üks festival, mida tahaks eriti mainida, on nimetuse all Fess villane inul naerge ehk eestikeelses tõlkes pidustused Põhja-Norras mis toimub 19.-st 87. juunini hastani linnas Trumsi maakonnas ja on kõige suuremaks kultuuriürituseks piirkonnas tähele panna. Arne on festival sellegipoolest, et esmakordselt osaleb sellel üks eesti koor. Nimelt annab Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskonnad festivalil Kuno arengu ja Jüri Rendi juhatusel kaks kontserti. Festivalile koguneb igal aastal mitmeid tuhandeid inimesi, et kuusk keskel päikesega nautida mitmekesist kultuuriprogrammi ja alustada seal oma suvepuhkust. Põhjamaade Ministrite nõukogu annab igale aastal ühele festivalile Põhjamaades oma auhinna ja 1993. aastal sai selle just see põhja. Norra festival. Nooremale publikule võiks ehk huvi pakkuda ja soovitada Kalve ja festivali mis on nime saanud saare järgi, kus festivali igal aastal peetakse Saara subChristian sandist kirdes väga atraktiivsest suvituspiirkond. Ja sellele festivalile on oodata paari rahvusvaheliselt tuntud roki ja bluusiartisti. Juulikuus Norras toimuvast on ehk kõige põnevam 25.-st 29. juulini lavale toodav näidend Stycle staadis Trondheimi lähedal näidend lavastatud seoses püha hoolavi pidustustega ja kajastab Norra risti usustamist ning Olavi surmast liikles taadi lahingus 1030. aastal. Beer küündi festival toimub aga neljandast 13. augustini Winstras griprantsi orus. Traditsioon On sai alguse juba 1928.-le aastal ja festivali korraldatakse 67.-st aastast igal aastal. Ibseni peer Clinton, kõige sagedamini lavastatud näidend kogu maailmas, kuid vähesed teavad, et selle tegelase taga oli inimene, kes elas Winstra lähedal. Festivalil saab vaadata kunstina üritusi, kuulata kontserte, osaleda kirjanduslikult seminaril vaadata beer küündi näitust, mis põhineb draamal ja näidendite ennast. Festivali raames antakse igal aastal beer küündi väikerait kuju inimesele, kes on toonud Norrale kõige rohkem au ja kuulsust piiri taga, nagu seda tegi Kabergent. Seoses Henrik Ibseni 70. sünniaastapäevaga toimub augustis Oslos rahvusvaheline Ibseni festival millele on oodata rohkesti külalisi välismaalt. Eestis toimuvast tahaks nimetada 16.-st 18. juulini Pärnus peetavat viikingifestivali mille raames ehitatakse Pärnu jõe kaldale viikingimaja, kus viikingiaegsetesse rõivastesse riietatud inimesed demonstreerivad mitmeid tolle perioodi tõid majja pannakse üles näitus Norra püstpalkkirikutest, mis pärinevad keskajast. Püstpalk kirikud võivad olla osa laiemast Euroopa traditsioonist kuid nad säilinud vaid Norras ja kuigi ka seal oli selliseid püstistest palkidest ehitatud kirikuid 500 600 vahel. Olles säilinud ainult 29. Näitust, on hiljem võimalik vaadata Pärnu teatris Endla. Augustis viime aga näituse edasi Kuressaare lossi ja sealt septembrist tusse. Eesti Rahva Muuseumi. Näitus jõuab selle aasta jooksul veel ka Põlva kultuurikeskusesse ja rahvusraamatukokku Tallinnas. Silvi Teesalu Taani Instituudist. Taani kultuuri instituut alustab juulikuus üht suurt projekti, mis kestab aastast 98 kuni aastani 2000 mil projekti lõppüritused toimuvad Kopenhaagenis. Nimelt on Taani kultuuriministeerium otsustanud viia Taani kultuuri ümber balti mereringile. Selle projekti nimetus ongi hästi ja see on hunt või Baltic Grid või balti mererinne millest võtavad osa kaheksa erinevat riiki ning kus üritusi toimub nende paari aasta jooksul siis 22. erinevas linnas ümber balti mere. Esimeseks ürituseks, millega meie kohtume. Juulis on rahvusvahelise Euroopa noorte džässorkestri Swinging juurep kontsertturnee mis jõuab 10. juulil Tallinnasse. Ning selsamal õhtul kell kaheksa kohtume Sossi klubis, kus orkester teeb kontserdi ja ma usun, et huviliste hulk saab olema suur sest sarnast orkestri koosseisu nagu siin ei ole meie mail varem olnud. Nimelt igast Euroopa riigist on valitud üks muusik. 20 noort muusikut, kes kahe nädala jooksul harjutavad Taanis alustavad oma turneed mängides väga paljudes linnades. Eestist on orkestri koosseisus Raul Sööt ning orkestri kunstiline juht on paljudele džässisõpradele juba varemgi tuttav. Eerik muuseholm. Järgmiselt päeval 11. juulil õhtul on kontsert rannasalongis ning me loodame, et Pärnu publikule orkester meeldib. Teine suure kollektiiv, kes saabub Eestisse sama projekti raames. Kopenhaageni Ülikooli koor, lille Mokko. Mul on hea meel, et Tartu Ülikooli segakoor on huvitatud ning me teeme seekord kontserdi Tartus. Kohtume Tartu üliõpilastega ja Tartu kooriga. Kontsert toimub aga 23. juulil. Projekt Baltic reid päästesse nunt või siis eesti keeles balti mere rinn sisaldab endas arhitektuuri, disaini ja muusikat. Mul on hea meel öelda ka seda, et veidi aitab projekt kaasa ka Carl Nielseni ooperi maskeraad lavale toomiseks Vanemuises, mille esietendust ma isegi väga suure huviga. Ja ongi selleks korraks kõik. Saate helirežii oli Külliki Valdmalt. Muusika valis Silja Vahuri. Saatejuht ja autor oli Heidi Sarapuusarja, toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo. Tänan kõiki kuulajaid, saate tegijaid esinejaid ja soovin teile ilusat suvepuhkust.