Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Tere, stuudios on Heidi Sarapuu. Täna tahan ma rääkida varalahkunud Rootsi kirjanikust, tan Andersonist. 32 eluaasta jooksul jõudis jätta terve hulga hooneid ja sisutihedaid. Laula meile. Kogusin materjali, tan Andersoni kohta Rootsis Rootsi raadio eestikeelsete saadete toimetuselt. Samuti kirjandus inimestelt tõlkijatelt. Koostöös nendega saade valmiski. Tan Andersonil möödus kuuendal aprillil 110 aastat sünnist. Kui populaarne on Dan Andersson ja tema looming Rootsis üldse, see peaks selguma saate jooksul. Tan Andersoni loomingut Eestis ei tunta, tõlgitud on üks tema luuletusi ja novell. Mõte tutvustada luuletajat ka Eesti kirjandussõpradele, on pärit Hans Lepaltrovots Instituudist. Rootsi Instituudist pärineb ka järgnev intervjuu. Kust see idee on teile endale tulnud, panna Andersoni tutvustada Eestis? See on üks väga põnev, väga andekas luuletaja, kes on vähetuntud Rootsis väljapoolt ja see ongi ta Anderson. Ta on olnud väga populaarne siin Rootsis ja aga ta on vähe, tundub mujal maailma ja ma mõtlesin, teema luuledas sellised, et need sobivad kindlasti Eesti rahvale. Räägib sellest, mis on seotud meie põhjaPõhjala rahva elus ja meie hingest ja mis on meie hingis ilus suus ja on ju väga kaugel see, mis on suurtel linnadel ellu väga kaugelt see, mis on iga päev neelu, ta on kuskil seal suurte metsade vahel, kus ta kuulis seda metsahääl või inimesed, kes tahavad nagu põgeneda, sõda, dressiline, palju, mis on linnades ja suurtes linnades, nemad võivad anambersoniga hiirelt kaugele minna oma mõtetega ja meil on siis anna tänapäevane näidend kodus, meie kuulume ka väga tihti. Dame Anderson. Kui stressiline. Ja selline noh, võime öelda, siis võime öelda, kas ta on Anders, on, on teada ka Rootsi noorte hulgas või tuleb ka teda siin tutvustada? Ei, ta on, ütleme Need, kes on kirjastus ja luuletustest huvitanud, nemad loevad, see on nagu lained, vahet pole, väga tunduv ongi küll need noored, kes loevad ja ta väga tihti ja see on meie ütleme, meie mure, võib-olla me peame ennast rohkem nagu tutvustamise tehasest, mina arvan, ta võib nii palju anda lastele kui ka täiskasvanud inimestele. Aga see läheb nii või on see väga populaarne vahepealt ei ole, aga praegu Lääne jälle, et räägime päris palju teemast praegu siin Rootsis ja ma pean helistama üks huvitav asi paar päeva enne, kui ma kolisin, pangad Rootsi Eestis sügisel kaks nädalat enne Estonia katastroofis oli üks selline reedene õhtu ja sügis olid juba tulnud. Meie olime siis kloostri Haitis oli selline kultuuriõhtu ja SS oli seal vana kloostri varemetes või seal hoones, kus oli vahepeal autoremont, oli väga ilus, Kons säält ja peale selle oli seal kohvikus või restoranis oli suur seemneid kokku tuli, tulime kõik kokku, väga palju rahvast. Ja seal oli ka Juhan Viiding, kes laulis, ta Andres on eesti keele ja see jäi selline mulje, et ma mõtlen, et Andres on, peame ka tutvustama Eesti rahvale ja väljas oli juba Siigis väljas oli juba selline hall, vihmane ilm oli ja just et see on nüüd seotud Juhan Viidinguga, kes on kahjuks pole enam meiega teema, laulis, ta, on oma, sellele oma säärase Jälle eestlastele anda midagi. Rindi ollu ossa sattald folke Tiiennoriin, ovile kerel, töödi Hanson. Vetla reovee kümmen, onu turbaradin, silla ei, ta on Anneylannat long. Teeennuugot port on päri. Woodrow riskar koorollo, Carmeid, komm Tilos, tyydenna juuden, nei riiketit ja Kaarlis Nathildesti. Nad on sel ajal must oran. Omde vill, Haavens, Viila Riio torand. Naariai pillad, muud. Saates viia Rarblee ka Üürbeš vimm, murran tööd, seal on Steekvootfaš ta Jemm nõrgi. Slendesse viis hipo pärios, lektor, parad, laom mulli ka. Vii leekide Ell Jolley on jäärildi kääre. TTV? Ei Tiit. Ja. Ringi ümber laagri tule istus rahvas laule kuuluma mida loassas tulnud kerjus oma retkelt kaasa toonud laule, hulkureist, kes rännul laule, imedest ja teedest laulis hingestatud ilmel kogu Sulmi suveöö. Sest mis teispool silmapiiri, kõrgeid mägesid ja metsi, teispool õitsenguid ja laule, teispool hinge igatsust. Kuulge, keegi nagu räägiks nagu sosistatakse ja kutsuks tule meile seal, kus oled Pole, sinu õige paik. Tan Anderson elust ja loomingust räägib nüüd lähemalt Mare Rebas. Ta on Andersoni ehk nagu tema õige eesnimi oli Taaniel Andersoni. Väga vähe tunnen ja tean esiteks juba sellepärast, et ta suri 1920. aastal Serena ja teiseks sellepärast, et mina olen tükk maad hiljem Rootsi tulnud ja üleüldse Rootsis temast nii palju ei ole kuulda. Aga siiski teda peetakse rohkem luuletajaks kui romaanikirjanikuks, kuigi võib öelda seda, et oma lühikese elu jooksul kirjutas ta väga palju. Ja need on kokku kogutud 10-sse köitesse, kusjuures sellest 10-st köitest on ainult kaks köidet luuletusi. Võib-olla on. Kui me vaatame siit atlasest, et kuskohal Anderson sündis, siin on Stockholm ja kui me nüüd siit Stockholmist vaatame Läheme üleblaste Roosi ja nii loode suunas ja jõuame Ludvikani siin lutika lähedal, on Brontswigi rahvakõrgkool, mis mängis väga tähtsat osa teda Andersoni elus ja siit veel edasi natukene viltu ka loode suunas. Brontsvigist asub kraani äärde vald ja siin selles vallas sündis ühes väikeses talus. Anderson. Ta kirjeldab oma elu selles väikeses talus järgmiste sõnadega. Ja need on võetud tema kirjast 28. jaanuaril 1914. aastal, mille ta kirjutas Karl-Erik Foslundile. Nagu teada, Karl-Erik Foslunud oli krun Swicki rahvakõrgkooli üks ajatest ja pealegi ta oli selle rektor ka lühikest aega mängis väga tähtsat osa, tähendas, oli elus. Ja ta kirjutab niimoodi. Kui sa mind näeksid nüüd selles väikeses toas ka laua taga. Ja kus põrand on kaetud kottidest nii-öelda vooditega, kus lamavad väsinud haiged ja osaliselt ka purjus mehed ja mina ise teen parajasti tööd siis sa külma tahaksin. Tuba on nii väike, et Meie neli, kes me siin elame, vaevalt mahume siia sisse ja vaadata, et me saame korraga inditsin ringi pöörata. Nii et juba sellest pildist avaneb üsna troostitu olukord, aga siiski siinses Ilus tumeda sünge Kuusemetsa serval see oli tema. Ja see ei olnud mitte ainult kodu, vaid siin taga kirjutas ja siia sellesse väikesesse tuppa mahtusid nii Lortairan kui kapott. Ja mis puutub taan Andersoni, siis nagu teada, parandas ju väga palju, jagad kusagil paikne ei olnud ja nii mitmedki kirjanduskriitikud ütlevad tema kohta, et ta oli igal pool, ta tundis ennast igal pool kodus, aga samal ajal võib ka öelda niimoodi, et ta oli kodutu ja tan. Andersoni kujutluses oli teisel pool mägesid hoopis teine maailm, palju tegelikum ja kestvam. Nüüd ma mainisin siin Trunswicki kõrgkooli või rahvakõrgkooli oli selle õige nimetus. Ja kui me siin vaatame, siis siin näeme pilti, ta on Andersoni, siis tal on silinder peas väga kummaliselt nagu riides siin ja see pilt on võetud just Bronsvigi rahva kõrgkoolist talve 1914 kuni 15 ja siin ta esines jõulupeol 1914. aastal. Ja see kõrgkool oli tähtis üleüldse mitte ainult Andersoni elus, vaid ka üleüldse Rootsi nii-öelda töölisliikumises, sest sellest koolist tulid välja nii-öelda tööliskirjanikud. Ja see oli otsustavaks ajajärguks ka tan Andersoni arengus üldse. Kui võrrelda näiteks tema range koduse kasvatusega, kus isa kasvatust peegeldas just niisugune jumalakartlik kasvatus, nii et sellest koolist sai ta väga palju kasu. Ta on Andersoni, on teised Rootsi kirjanikud väga kõrgelt hinnanud ja ja eriti. Nils Berliin. Nils Berliin kirjutas, taan Andersoni mängumehele laulud eessõnas pärast Andersoni surma 1920. aastal. Niimoodi tan Andersoni laule, mis on ületamatud, Rootsil üürikas lauldi mõnda aega rahvaparkides koolide aulades, teistel lavadel. Milline on aga olukord praegu, kas need ei hakka langema unustuse hõlma? Neis annab tooni raskemeelne viiul. Võib-olla see ehk hirmutab oh, rootsi rahas. Poolest Berliin, kes kuulub Rootsi luuletajate esiritta, leidis, et ta on Anderson, on suurem kui tema, paljud teised tunnustatud kirjanikud, luuletajad, kuidas siis vanamees, armastatud ja tunnustatud kõikjal ühest teisest mehest, kes ei jõudnudki vanaks, aga ega tunnustust leida ja kelle ilusaim luuleteos mustad ballaadid, Sparta ballaader, rootsi keeles anti välja tingimusel, et ta ei nõua mingit honorari. Mees, kelle suurimat romaani David Rami parandus nimetasid arvustajad dekadentikuks ja haiglaseks ja mees, keda praegu üks osa kultuurieliidist tead, enam-vähem kahtlaseks. Kuid ta on Anderson, oli töölisliikumise eriline laulik ja tema kohta öeldakse, et ta oli otsija leidja tali eksperimenteeriv. Ja näiteks tema 100. sünniaasta puhul. 1988. aastal ilmus HP EFI Aabeeeff muide Rootsi üks vanim tööliste õppeliit selle ajakirja Athens Stret, mis võib, mida võib eesti keelde tõlkida aken? Selle terve number oli pühendatud. Tan Andersonile, seal kirjutas näiteks Paulson. Tan antersonist kui meeste laulikust ja võib-olla siin tsiteerin natukene. Tan andnud mehelikkuse kõigile külgedele legitiimsuse. Ta jaotab õrnust nõrkuste jõudu. Tema sõnul on igatsus võimalik ja ta on teinud või andnud igatsusele legitiimsuse. Ta juubeli puhul ilmus tan Andersoni selts muide Andersoni selts olemas selle esimehe sulest, raamat ta on, andres, on finnmarki mängumees. Üks teadusikumaid teoseid on ja seda Oogreni tan, Andersoni teekond seal, kirjeldab ta just teda, on Andersoni erinevaid arenguetappe tema lapsepõlve piibliusku samuti isa nisukest karismaatilist kuju, siis ta Andersoni suhteid Tabinismi jaateismiga, samuti armastusega, hingefilosoofiaga. Ja muide tuleb märkida seda, et näiteks tahan anda, Sonyl oli suur eeskuju Dostojevski näol. Ja Dostojevski romaanide. Loomulikult siin ei ole mingit kahtlust, et see oli kuritöö ja karistus. Selle ainel on ta kirjutanud ka vanaromaanid. Näiteks Tom Free Emmlõsa kolm kodutut 1980. aastal ja nagu ma siin varem nimetasin, Taavi trammi rahandusmis ilmus 1919. aastal ja see viimane on nii autobiograafiline teos seal väga palju on niukseid, müstilisi külgi antud ja siukest, musta huumorit ja kannatusi ja ja kurjuse probleeme on seal kirjeldatud. Nii et väga palju osta Jevskist on, on siin siis mis võib-olla on huvitav, mis mina teada sain? On nimelt see, et tal oli isaga selline kokkulepet, isa tema asju ei loe. Ja ta põhjendas seda sellega, mis oli muide vale. Ta põhjendas seda sellega oleks tahtnud, et alles kirjutanud nii-öelda kirjakeeles, aga tema kirjutas väga nii rahvalikusse stiilis. Ja, ja siis ta ei tahtnud, et isased. Aga tegelikult siin kriitikud arvavad, nii et põhjus oli hoopis võib-olla selles, et ta oma romaanides väga palju kasutas motiive oma perekonnast ja perekonnaelust ja ta lihtsalt ei tahtnud, et siis oleks võib-olla isaga veelgi rohkem vastuollu astunud. Ta on Andersoni kodupaik. On, jäädes sinna tulid seitsmeteistkümnendal sajandil umbes 15000 sisserändajat Soomest ja nende kutsujaks oli hertsog Karl ehk hiljem kuningas Karl üheksas ja ta pakkus neile soodustusi maksuvabalt näiteks maad harida ja selleks oli ette nähtud seitse aastat ja sellest ta pidas ka kinni. Nii et nad võib kujutada, et need sisserändajad elasid tolleaegseid olusid arvestades küllaltki kenasti. Ja sealt on tulnud küla nimi Skatles päri. Mis tähendab siis nii-öelda maksuvabamägi, kuid kuna sõna-sõnalt tõlgime seda. Ja huvitav, on veel see fakt, et nagu Frööding tahan, Anderson pärineb soomlasest sisserändajast, kelle nimi oli Björn sarve ja kes tuli finnmarki umbes seitsmeteistkümnendal sajandil sinnapaika, kus ta on, Anderson sündis kogudes ja öelda, et teda on Anderson, oli iseõppija autodid akt. Ta luges väga palju ja siin oli väga suur kasu Karl-Erik Foslandi raamatukogust, samuti ka Brons riiki rahva kõrgkoolist. Aga peab ütlema ka veel seda, et ta tõlkis et selline iseõppija ta oli suuteline tõlkima Kiplingitia pod, lääri teatud mõttes kosmopoliit ja tema arenguperioodiks, ütleme tähtsamaks arenguperioodiks. Selle lühikese elu jooksul võib pidada aastaid 1910 kuni 1915 ja teda peetakse väga paljud teavad ja hindavad teda isegi Fredingi järglaseks. Ja tema tõlketöödest võiksin mainida just radiad Kiplingi teksti tõlget, mille ta ise on ka viisistanud ja selle pealkiri on pruuklans, reegel pruuklandi, tee siin või võib kuulaja ise otsustada tema ilusat tõlget ja ka ilusat lauluviisi. Ja panna ei too. Ilm ruut meilis teenite. Bobrjotlejev svee kell ja enda juure naist. No ja seal oli tore, kui too oli. Ära paraja o kanal nimi. Lammiti Tamm, TÜ ülinapp. Rüüd oska kiik ja tikitud soo kastani sätendamat põdeva Lotte kaon. Pun soov Mei ollu 10. Hullu rääks paar. Toodi Mil frii siin toomingle. Darr. No too. Oli too. Ja ka Rakvere on Sooringsilla. Ja nüüd piiriäärsed turgu. Reagla. Jalgade koore haav, et seal on see noor nende kaabli sil ookearla Ren ja hoor. No no. Toogu. Ürgja need toorRen viidi. Men, Farr õunpuuvilla toorka. Meid ras. Loodame toodil rööpme, Lott, Narood, Roska. Run lets, Soodoc, fun käen, ootar toor. Ja nii ma jään, jutt on Stockholmis elava tõlkija Silvia Erik pri uhkaga tänu kellele on Dan Andersson nüüd ka eesti keelde tõlgitud. Kas ta on Andersoni, on raske tõlkida eesti keelde, ei ole raske. Aga tänane Anderson kirjutab tihtipeale ballaade, umbes nagu Marie Under. Ja temal on siis sel juhul kindel vorm, kindel rüüt ja kindlad riimid. Ja see võtab aega. Aga ta lüüriline ja ta nagu maaliks suure pintsliga, ilusad pildid tema luulet kuuldes. Või lugedes on selline tunne, et sa istud kuskil seal panoraami ääre peal ja näed kõike niivõrd nii veel selgetes värvides ja, ja tal on sädet, see jäta kuulajat külmaks, mitte kunagi. Kas no umbes on praegu populaarne rootslaste hulgas täna Andersoni populariteet omapärane, tema on kirjutanud teatud asju, mida pidevalt mängitakse ja lauldakse, kuna paljudel asjadel on viisid. Ja sama asi on tema luule tihtipeale suruma ja elu vahemaadel ja tema ridu üksikutes troofi kasutatakse pidevalt siin maal. Surmakuulutuste. Ja selliseid loojaid on vähe, kelle tekstid on niivõrd armastatud, et ratsioone generatsiooni järgi neid just tsiteerib. Kas tänapäeva noorte hulgas on Anders, on ka tuntud? On küll, on üksikuid laule, mis on viisistatud ja mida lauldakse, mis on tema sulest. Näiteks üks on Jongman Jaanson. Milla lauldakse, ma pean nüüd ütlema, mis siin veel on. Üks väga tuntud asi on Luzza kerjusest kus kerjus tule ühest külast teise ja rahvas tuleb kuulama, tema jutt. Ja see on kahjuks väga-väga tuntud ja ka tihtipeale tsiteeritud. Ja siis on ta kirjutanud Pääle ühe laulu. Ja see on ka ka väga, väga tuntud ja väga armastatud. Kas ta on Andersoni luulet võib võrrelda Eesti luulepildis mõne poeebiga, vaid küll ma hetkel tahan Andersoni plaadid on väga Marie Underi näolist. Ja üks nendest kannab pealkirja Enspelmand juude väed. Mis eesti keeles oleks mängumehe viimne reis, kas me võime samastuda kui neuroloogi vanadesse muidu? Absoluutselt. See oleks nagu tal mingi visioon olnud. Ma nägin iseenda elu lõppu, ehkki tema surm oli Stockholmis. Ja see luuletus see nii-öelda ongi tatud ühele lauljale ja unistajale, kes elas üleval Põhja-Rootsis kus on kõrged ja taevas samuti ja värvid on tugevad. Enne veel, kui hommik hakkab koitma üle immelmuramäe kantaks pärja külast välja surnu, näe üle lilleliste küngaste, seal liigub vaikne voor. Varahommikusel taeval niiske uduloor. Rasked saapad sammult, samm Neyastvat mööda rada noruspäi ja pilgud maas, kui loeksid palvevada. Minema siit hädaorust kantaks. Surnud unistaja. Üle kasta niiske aasa läbi rohtunud raja. Imorgandi narr. Seedub rööden tööd from päripäeva käänas orgu. Ogier on tar Moorögaaneemne kõru. Aga sti seal olla tee, on õde sai ja. Vot ööde märke pääsenud Maresson varre, mis on tor, ta ken Liisor. Suuna otra. Koonu. Marloom. Rana. Unerry. Koorma Andorra. Arne Mikk Sarv. Et nood on lunima Toota narr. Raad raben. Ruuduna sool, tuurad. Värvil on ja norga on. Laveegel. Nii on ta been. Geenom Bly käru. Men veel val. Ratworata meen somiss tori kohe. Oodi ja siina on. Nänni. Raam pastor suunadil, toorMiti some on tarda. Tora ja klaasike art paar kortsud liigutav ja. Arusuuna. Narr. Haarthi reeglina mees ja. Randa saade möödurra. Toots koored. Koorem, soom, karm olla. Üle kurblik halli küla vajub hele pleekinud tähed horisondil kullakirjas teispool läänekaarevälju valgusjärve sees. See on vesiroosi õitseng, teadis mängumees. Ta laulab musta, laulab valget, ka, peksab vahu viirge üle ärna Saaremaa ülem mure musta mere saab, sest laul ei karm. Mis on sõber? Mängumehe ootamatu? Surm. Nüüd siis tavapärane kultuuriürituste, tutvustas. Maikuistest ettevõtmistest kõneleb kõigepealt Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroost. Eha Vain, palun. Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo Tallinnas pakub varju 98 ürituse raames ehk välissaatkondade ja välismaa kultuuriesinduste info- ja kultuuripäeval Pärnus viiendal mail üpris põhjamaist programmi. Ikka eesmärgil tutvustada Põhjala tervikuna läbi ajaloo kultuurikonteksti ja läbi Põhjala inimese juurde liiv tõlkes Põhjala elu on ajaloolase Jürki poolt huvitavalt kokku pandud näitus mis avab Põhjala inimese läbi ajaloo, sündmuste ja tänapäevase elu erinevate tahkude. Ei ole tavapärane fotonäitus mustvalgete piltidega. Hoopis põnev ajaloomaterjal ja kelle kujundlik esitus koos ladusate ja kohati lausa humoorikat kommentaaridega. Näitus avatakse mai kultuurikeskuses ja seda saab külastada kuni 20. maini. Suuri ja kultuuride erinevustest räägib maarjapäeval ka kunstiteadlane professor Juhan Maiste. Ja teeb seda läbi visuaalse külje rõhutamisega. See saab kindlasti olema atraktiivne esinemine. Meie siin ja nemad seal Skandinaavias. Nii on nimetanud oma teemat professor Juhan Maiste ise. Maade Ministrite Nõukogu infobüroo teeb maikuus koostööd ehk teisisõnu toetab selliseid ettevõtmisi, mis oma sisult tutvustavad või avavad Põhjamaade kultuurikultuur Eestis. Henrik Ibseni nimi ei vaja küll lähemalt tutvustamist kuid Hitleni fenomen ehk teatavat selgitust või ja tõlgendust küll muide 20.-le, et film möödus Ibseni Henrik Ibseni, Norra draamakirjanduse suurkuju sünnist 170 aastat. Ning osaliselt ka Kell puhul otsustas Eesti Norra selts omakorda koostöös Kirjanike Liiduga ja Tallinna Pedagoogikaülikooliga korraldada Ibseni konverentsi kultuurikonverentsi. 13. mail algusega kell 16 ja Kirjanike Liidu musta laega saalis. Võitlen tänagi veel niivõrd aktuaalne, miks üldiselt mängitakse nii paljudel maailma teatrilavadel. Lisaks ellipteni mõjust kirjandusele, kunstile, teatrile, üldse ehk Ibseni fenomenist kõnelevad mitmed Ibseni asjatundjad sealhulgas ka Oslos asuva Ibseni keskuse juhataja Astrid, et herr Helsingi väikese teatri ehk rootsikeelse teatrijuht varal lompaka ja meilt kodust kino au ning maailmakirjanduse kateedris Tallinna Pedagoogikaülikoolist professor Jaak Kangilaski, kunstiteadlane ning hirve Rebane kirjandusajaloolane. Küllap õigustab nimetatud kultuurikonverents ka kirjandusliku kolmapäeva nimetustest. 11. Mai on kolmapäev ja selle päeva lõpetab päeva meelelahutuslikum osa. Ja kuidas saakski täitleni puhul teisiti? Olla nimelt teatrietendus. Ikka sellessamas musta laega saalis. Tegemist monoetendusega Ibseni naised ja norrastan külast tuntud näitlejatar. Unitaar, keda võib-olla eesti teatrihuvilised mäletavad veel 90 90.-te aastate algusest festivali Baltoscandal päevilt Pärnus noortele filmitegijatele. Meediahuvilistele on mõeldud mai lõpul, 27.-st 31. maini Rootsis Alingsoosid läbiviidav Põhjamaade Baltimaade noorte videofilmifestival. Eestist osaleb 13 võistlustööd vanuses seitse kuni 24 aastat tõlgendades igaüks omamoodi ette antud teemat. Valguse visioonid, Wizenzovlaid hindab kompetentne žürii ja eestipoolse esindajana võtab zhürii tööst osa Helen Valkla, Tallinna Pedagoogikaülikooli tudeng, kelle erialaks on telerežiid. Usun, et festivalil ehkki ta oli seminaridel ja workshop idel kohtumistel saadud kogemused, teadmised ja miks mitte ka uued tutvusedki mõjutavad nende noorte filmitegijate tegemisi edaspidigi. Silvi Teesalu Taani Instituudist, palun. Paljudel, kes Taani kultuuri instituut on külastanud, anduta heegel käägadi, raamat demokraatiale viis korda, nagu see on praktiline õpik demokraatiast arusaamiseks on ju tihti nii, et teoreetiliselt oleks nagu asi selge, demokraatia, mis ta siis ikka nii väga keerulist temast igapäevases elus, aga suhetes kasutame vanu käitumismalle. Nii et demokraatia meie ümber ja iga päev see on seminari põhimõte, kes on huvitatud. Seminar toimub neljandast üheksanda maini, esimesed kolm päeva Väike-Maarjas ja siis Tõraveres. Meil on üpris vähe ruumi sellele seminarile, aga kui on huvitatuid, kes tahavad seminari ideed, siis ka edasi rääkida oma kodus oma piirkonnas siis on võimalik Taani kultuuri instituuti teatada oma soovist. Viiendal mail on Taani kultuuri Instituut Pärnus osalemas üritusel vaaria 98 kus me tutvustame Taani kultuuri instituuti ja meie võimalusi eesti, taani kultuurisuhete ja kontaktide arendamisel. Meilt on mõned loengud Taani teemadel Pärnu auditooriumile ja loomulikult üpris palju materjali, mida saame külastajatele kätte anda, mis tutvustavad Taanit. Kuni 16. maini on Tallinna kunstihoones avatud näitus Taani modernism aastatel 1000 925975 eksponeeritud Randersi kunstimuuseumi kollektsioon, mille Eestisse toimetamisel on suurt tööd teinud Taani suusa. Taani modernism arenes tihedas rahvusvahelises mõjus oluliselt inspireerituna post avangardistikust kunstivoolust neljakümnendatel viiekümnendatel aastatel tihenesitaani kunstnikud, sidemed teiste kunstnikega välisriikides märgatavalt. Kui Richard Martinson Robert Jacobsen said Pariisis galerii Denis Renee grupi liikmeteks, sai sellest oluline tõuge ning 1948. aastal loodi Cobra Grupp kuhu kuulusid Taani, Belgia ja Hollandi kunstnikud. Se. Väga viljakas ja huvitav periood Taani kunstielus. Sellest perioodist on meieni tuttavat selliste kunstnike nagu askerjöörn, kes kuna grupi üks olulisemaid figuure tööd samuti moens Anderseni samuti per Kirkeby tööd. Ja kuigi see ei olnud puhtalt taani kunstnike grupp kobra, oli taani kunstnike tegevuse mõju selles grupeeringud väga suur. Tallinna kunstihoones avatud näitusel on seega võimalik näha väga paljude Grupi kunstnike töid. Mitte ainult taanlaste, vaid siin on ka Belgia, Hollandi ning ka mõnede prantsuse kunstnike tööd. Nii suurejoonelist näitust nimetatud perioodist ei ole olnud ega ole loota tulemas. Lähemal ajal Taani kunstnikud nii suurejooneliselt esindatud on. Seetõttu soovitan külastada seda näitust, mis on avatud, nagu ma ütlesin, kuni 16-le mainib. Maimu Berg Soome Instituudist, palun. Maikuu Soome Instituudis, kõik vaatame juba aknast välja, sinnapoole, kus päike heledasti paistab. Aga ikkagi üht-teist ka teeme. Ja mai alguses on niisugune ajalooline sündmus Eestis olla kohtumas kaks ajaloolist laeva. Üks Soome jäämurdja Tarmo ja teine on Eesti jäämurdja Suur Tõll ja mõlemad on siis inimestele vaatamiseks ja tutvumiseks välja pandud juba mai esimestest päevadest peale. Aga Soome Instituut korraldab neljandal mail õhtupoolikul oma ruumides niisuguse väikese ajaloolise kui saamise, kus räägitakse Eesti ja Soome merenduse ajaloost ja nendest kahest laevast kui olulisest meresõidumasinast mõlemale riigile ja mõlema riigi iseseisvuse tekkele. Järgmisel päeval kohe sõidame oma seltskonnaga Pärnu, kus siis toimub vaaria 98. Seal Soome Instituut. Lisaks sellele, et annab, jagab üldist teavet Soomest, on nagu arvestanud vot sellega, et on Alvar Aalto 100. sünniaasta ja me pühendame selle vaaria teabe päevakas oma arhitektuurile, some arhitektuurist Eestis, räägib Karin Hallas, arhitektuurimuuseumi direktor. Ja Tallinnas olevat Soome suursaatkonnahoonet tutvustab slaidide ja oma emotsionaalse esinemise vahendusele Eva Lille, kes on seal saatkonna kultuuri- ja pressinõunik. Me näitame ka videoid Soome arhitektuurist ja Alvar Aaltost ja korraldame väikseid toriini, mille põhiteemaks on samuti arhitektuur. Ja jagame kohe ka välja võitjatele auhinnad. Meie niisuguseks tippsündmuseks sellel maikuul on kevadine suurseminar, mis kannab pealkirja kakskeelne soome. See on pühendatud Soome Rootsi päevale ja teemaks ongi Soome, Rootsi pluss, mis on ja kuidas see avaldub. Me idee saime sellest, et möödunud aastal esines Jörn dollar selle oma niisuguse sõnavõtuga, et Eesti kakskeelseks, nüüd me olemegi kutsunud dollari oma tookordset esinemist kommenteerima ja küsima, et kas ta on jäänud oma seisukohtadele kindlaks. Aga peale temal esineb veel terve rida huvitavaid soomerootslasi. Merre saatkonna töödest räägib viu astel, palun. Aprilli viimastel ja mai esimestel päevadel külastab Eestit norra kirjanik tuuril räkke. Kirjanik esineb loengutega oma loomingust ja Norra Kirjanike Liidust Tartu Ülikoolis, Skandinaviska osakonnas ning Tallinna Pedagoogikaülikooli Põhjamaade keelte osakonnas. Tulbleke räägib Kirjanike liidus, sest et ta on olnud selle esimees 87.-st kuni 91. aastani. Ta esindab sotsiaalrealismi noore kirjanduses. Tema tegelased on sageli teelahkmel, mõtisklevad millegi üle. Ta arutleb, kuidas juhused võivad kujundada ja muuta inimeste elu. Teisipäeval, viiendal aprillil toimub Pärnus Maarja 98. Chaplini keskuses näitab Norra saatkond Norrast tutvustavaid videofilme. Samas jagame ka informatsiooni maarahvakultuuri ja õppimisvõimaluste kohta Norras. Lisaks oleme plaaninud kaks loengut. Esimene neist on Krister kraan küll, kes esindab nooret. Turismiametit räägib turismi arendamisest nii Eestis kui Norras ja erinevatest turismi arendamise võimalustest. Teise loengu teemaks on Norra sõjavägi, sõjaväe kohustus tüdrukud loolase sõjaväes ja võrreldakse Eesti ja Norra sõjaväge ning räägitakse norra eesti sõjaväelasest koostööst. Maikuus arvatavasti seitsmeteistkümnenda mai paiku. Meie rahvuspüha ajal avame Norra saatkonna uued ruumid. Need ruumid asuvad Harju tänav kuus. Avamisel on lubanud norra heliloojate laule esitada Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoor. Maigu viimastele päevadel avatakse Aga arhitektuurimuuseumis soolalaos Norra kaasaegse arhitektuurinäitus kus on välja pandud Norra arhitektuur aastatest 1990 kuni 95. Sellega seoses esineb lühikese tutvustava loenguga Norra arhitektuurimuuseumitöötaja Oslost. Näitusel on võimalik peale stendide näha ka mudeleid kaasaegsetest ehitistest. Näiteks liustikumuuseumimudelit, mis asub sobi maakonnas ja mille arhitektiks on sfääre seen. Seen on rahvusvaheliselt kõige tuntum Norra kaasaegne arhitekt. Näha saab ka Põhja-Norrast trumpsust pärit elamumudelit. Liina kümnik Rootsi Instituudist palun. Rootsi saatkonnale on olnud meeldiv alust tutvustada teatervaarius lavastuste kaudu Rootsi luuletajate niisferliini Kaarin Boy Gustaf röödingi, elu- ja loometeed. Nüüd on ettevalmistamisel lavastus varalahkunud luuletaja stanna Andersonist. Kolmandal ja neljandal mail esietendub kirjanik ja saalis algusega kell 18 lavadraamad Andersoni lauludega. Näidendi autor on Heidi Sarapuu ja muusika poole eest hoolitsevad tunnustatud laulja Peeter Eek, päri peld ja kontrabassimängija Walter Arlinud Rootsist. Neid muusikuid Eestis see aitab vahendada Toomas Tuulse kes on osaline lavastuses nagu ka teiste vaarise lavastuste puhul. Lavastust on võimalik jälgida ka Pärnu publikul. Nimelt toimub ürituse Maarja 98 raames etendust andeszonist Endla teatris viiendal mail. Kuna etenduste arv on vaid kolm, siis soovitame piletid osta eelmüügist Kirjanike majas ja Endla teatris. Peeter Eek päribelts on varem esinenud Eestis Bellmani laulude ettekandmisega. Tänane saade oli, tan Andersonist. Luulekatkeid luges Jaan Vahar, helirežissöör oli Külliki Valdma, muusika kujundas saatele Silja Vahuri. Saate autorina tänan kõiki saates esinejaid ja Rootsi raadio eestikeelsete saadete toimetust. Saadet toetab. Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo kohtumiseni maikuu viimasel reedel.