Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Täna räägime Norrast tema kultuurimõjudest siin Eestis. Mina olen Heidi Sarapuu ja olen kutsunud tänasesse saatesse mitmeid külalisi. Alustagem kõige väärikamas. Stuudios on Norra suursaadik Eestis doktor Kai-Liis. Meie jutuajamist vahendab Eha Vain. Tere tulemast. Doktor kas te natukene räägiksite oma diplomaatilisest tööst ja millal tasaselt Eestisse tööle? Muidugi püüan novembris möödunud aastal, seega ei ole olnud Eestis eriti kaua. Tulin siia otse Beirutist, kus ma töötasin kaks aastat ja tulin 23 kraadisest kuumusest, 10 15 kraadisesse pakasesse. Enne seda olin Londonis või Washingtonis ja tegin seda Norra välisministeeriumi lähetusel. Kas te osalesite ka Norra iseseisvuspäeva tähistamisel Eestis? Ja. Doc pühade tribla sumi orjeldagi. Somm imponeed mäemest, Neva. Ma võtsin osa programmist kogu päeva vältel, kõige meeliköitva maks oli lasterongkäik Tallinna vanalinnas ja sellele järgnevad järgnevad pidustused raekoja platsil. See kõik toimus Eesti-Norra seltsi eestvõtmisel. Kõige meeliköitva maks elamuseks oli naha lapsi raekoja platsile saabumas. Nad tulid Norra lippudega loosungitega ja tegid seda Põltsamaa kooliorkestri marsihelide saatel veel. See on nii tüüpiline, kellele, kuidas tähistatakse seitsmeteistkümnendat maid. Norra rahvuspüha, ka Norras? On päev, kui lapsed tulevad tänavatele, nad tulevad oma parimaid pidurõivaid ja nad tervitavad kevaditi Norra lipuvärvidega, seega sinise, punase valgega ja nende lipuvärvide taustal loodusest tärkava roheline hiline lumi kaljutippudel. Kas see päev on muutunud noore põlvkonna sümboliks? Kas kevad Norras erineb eesti kevadest? Sku ollagi samme. Ei, ma ei ole kogenud erilist vahet meie kevadetes, sest mets ja loodus on ju üsna sarnased. Võib-olla siiski, kevad Norras on veidi jõulisem ja tänu just lume veekoskede roheliste orgude olemasolule tega suurematele kontrastidele looduses. Kuna te olete esimest korda Eesti raadios ja me oleme väga tänulikud teile intervjuu eest, siis järsku te tahate midagi soovida eesti kuulajaskonnale? Minu kõige paremad soovid teile kõigile, tahan kasutada siinjuures juhust ja öelda teile, kui tänulikud me oma abikaasaga oleme võimaluse üle olla ja töötada Eestis. Me tunnetasime kohe siia jõudes suurt külalislahkust ja erilist kultuuri lähedust eesti rahvaga. Tundsime end esimestest hetkedest peale väga koduselt. Ilusat kevadet. Stuudios on täna Hannes Kalamäe. Kas te olete galerii sammas direktor vist jah. Ja kas teil on ka mingisugused seosed Norra? Tuuriga Norra, no kultuuriga mul suhe selline, et minu lemmikmuusika on Jankarbarek norra tänapäeva kõige kuulsam saksofonimäng ja, ja arvatavasti ka üldse Skandinaavia Põhja-Euroopast. Kuulsamaid instrumentalist millestki ämber, Pareki lugu praegu kuulasime, kuulasime lugu tema 88. aasta plaadilt lesendandessemen Dreams ja loo nimi oli Kams from noort, ta tuleb põhjast ja tema seos. Minu galerii kooli selles, et siin eelmine nädal ütleme nii, siis 17 kuni 20 mai oli sammas galeriis norra kunstniku Joonas Laks, Finlandi puuskulptuuride näitus ja sellega seoses meil kõlas ka seal karbareki muusika kunstniku tungival soovil me leidsime nagu kunstnikuga kohe ühise keele, et et see muusika võiks ühendada seda skulptuuri. Millal te enda jaoks karbareke vabastasid? Minu jaoks oli, oli selline avastus kuskil 80.-te lõpp, puust tähendab ühel hetkel, kui ma seda esimest korda kuulsin ja see tunne, mis sellest muusikast on jäänud, et see on nagu konstantne on see, et, et see muusika on alati minust tugevam, minust parem ja nii edasi ja nii edasi, tähendab see lihtsalt on nii ja ma ei ole mitte ainuke inimene, kes nii väidab. Kas te võite öelda, on ta siis nii ehe ja, ja norrapärane? Ta on norrapärane, õigemini temas on seda norralikust võib-olla rohkem kui kui karborek ise on oma vähestes väga vähestes intervjuudes maininud, et et inimesed leiavad sealt, et väga palju Norrat, kuigi tema arvates on seal näiteks palju Balkanilt Aasiast, Lähis-Idast, et, et ta ei ole niivõrd norras nagu kinni. Kui vanamees ta on ja, ja nimi on suguse kõlaga, nagu oleks tema juured kuskil mujal. Norras Ta on maininud oma juurtest nii palju, et tal on poola juured, kuigi ta seda eriti nii-öelda Joffišeeri sündinud on ta 1947. aastal Oslo lähedal väikelinnas Münchenis. Ja praegu elab Norras. Ja kas ta elatub? Muusikast ja on ta professionaalne töö ja seda on võimalik nautida kõikidel issi Emmysis Edition of Contemporary Music kaasaegsete muusika üllitist väljaannetel. Ühesõnaga tema on nagu on nagu seal ESM-i plaadifirma nii-öelda nagu vapiloom või selline, ühesõnaga et kõige kuulsam nimi üldse, mis on selle firma kuulsaks teinud ja sama samaaegselt ka vastupidi, et see firma kuulustanu. Tänud karbarekla. Kui palju umbes plaate võiks olla, mis ta väljendanud enda? Muusikast ma ei oska nüüd täpselt arvestades praegu öelda, aga kuskil pakuks välja kuskil 12 istuda, üks peaks tal olema pluss muidugi veel ütleme kümmekond, kus ta nagu tegutsenud lihtsalt kaasmuusikuna või mingite filmiprojektidega seoses, tähendab neid plaate on kindlasti rohkem. Teie kogus paljon kuskil 20 ringis. Ja kas see valik, mis teil olemas on, tähendab, kas te olete teinud valiku või, või teostatav absoluutselt kõik need plaadid, mis puudutavad yangarborrekt Ma üldiselt mingil määral nagu valin, aga niipea kui, kui ma näen, et, et kuskil on jalkarbarex, siis ma tean, et see produktsioon on perfektne ja, ja et sellest ei tule pettuda. Ja kuulaks nüüd 90. aasta plaati angarbarekilt AiTucaferuuns eesti keelde tõlgituna, siis ma võtan üles ruunid või ruunikirja. See on huvitav plaat selle poolest, et see saavutas Norras 90. aastal fantastilise müügiedu, teda müüdi isegi rohkem kui, kui igasuguseid popartiste ja tema äärmiselt norraliku helikõla poolest. Kuulaksite siis seda nimilugu, vaid Ducape ruut. Kas Eesti muusikahuvilisele on Jaan Kar Pareki plaadid kättesaadavad? Üldiselt võin öelda, et kes hästi otsib, leiab, aga päriselt nad nii-öelda kättesaadavad igalühel ei ole, et see nimi noh, ta ütleb, ütleme muusikute ringkondades ja niisugustele rohkem spetsiifilist muusikat kuuluvatele inimestele ütleb see nimi kindlasti, aga teda ei ole jah kerge leida veel Eestis. Nii et seda hinnata omad on praegu need lood, mis teie ise tõite meiega kaasa. Ja mida te pakuksite järgmisena kuulamiseks? Järgmisena pakuksin kuulamiseks issimi, plaadid, veeemmuuns, mis on ESM-i nii-öelda juubeli plaatsa üldse 500. plaat. Ja, ja mitte juhuslikult ei ole see Jan karbareke projekt. Plaadi nimi olnud veel muuns ja kuulaks syyte lugu, vitšitta ei too. See on selles mõttes huvitav lugu, et see on Jim Pepperi lugu nii-öelda interpretatsioon tema loost. Ja siin selle plaadil, selles loos kajastub nii-öelda karbareki kogu 20 aasta looming, seal 94. aasta plaat, oma esimese plaadi tegin 74. Et, et see on selline kvintessents nii-öelda 20 aasta karbarki loomingust. Ja nüüd räägime Norra filmikunstist. Stuudios on Maarja Siiner. Tänases Norra teemalises saates tahaks rääkida ühe kunstiliigi jänese väljendusest kunstiliigist, mis ilma vastu peegeldajate, see on, ilma publikumita jääks poolikuks. Vaata kui kunstiteos. Jutt on nimelt kunstide kunstist, kinost, mida hellitab kriitiliselt nimetatud libareaalsuseks täpsemini mära filmiturul hiljuti käibele läinud terminist nad on. Mis maakeeli võiks kõlada film metsikust põhjalast, mõisten kaudu tuletatud terminist vestern ehk metsikut läänt, selle metsikut ajalugu käsitlev film. Nad on, on seega film, mis käsitleb spetsiifilist põhjamaist, keskkonda, sündmustikku. Me ju teame, mida oodata India melodraamat prantsuse uuelt kinolt küünovilt vikis lovskilt. Kuid mida kujutab endast mõiste? Nad on 95. aasta aprillist ainus pakkumiste tarbimiste mekas New Yorgis Põhjamaade filmifestival mille eesmärgiks oli tutvustada Skandinaavia filmi toodangut Ameerika filmiturul sealsesse kitsasse valikusse, kuulusid sellised nimed nagu liiv, Ulman oma teise režissööritööga kristiine lauritsa tütar Daniel Bergman oma filmiga pühapäevalapsed abi Kaurisimegi filmiga Tatjana, hoia kinni oma rätikust. Ja teine Norra suur režissöör Henning cation oma homseni Ekrealiseeringuga Paan. Need filmid, meie laadseid, Ameerika ootab Põhja-Euroopast. See on just see nišš, mis kuulub ülitäis filmiturul veel sellele eksootilisele filmi regioonile. Need on filmid, kus Aege tunded näivad kestvat igavesti millest tuleneb näiliselt hoolimatu suhtumine neisse kus välispidine, sündmuste ahel on eksitav eksootilinegi, kuna tegelased paisatakse olukordadesse, mida juhivad neist endist võimsamad igikestvad jõud. Kuna iga uus päev võib tähendada kaost, jäetakse igavikuline, see tähendab näiliselt nagu ei elataksegi. See näib olevat kokkuvõttes karkass, millele on ehitatud välisturul läbi löönud Põhjamaade film, noden, mõiste, mis ei ole vaid kitsalt film, filmi või kultuurifenomen vaid ka majanduslik fenomen. Siinkohal tahaks endalt küsida, kas siia ritta võiks lisada ka mõne Eesti filmi sellise nagu tuli vesi, vaatleja tants aurukatla ümber või kas või Kõrboja peremees? Onu neis kõigis midagi raske pärast midagi hundiseaduste aegsest põhjalast. Teema, millel ehk veel võib-olla turgu muidu nii üleküllastunud filmiturul. Tõsi, ta ju on, oma tausta poolest võiksime meiegi kuuluda niši, millel nimeks Nathan. Eestis tehtud armastus, melodraama plagiaadil vaevalt võiks olla suurt turgu või au. Miks siis mitte mõni Noven. Masside kunstfilmikunst on aga ka oskus ennast müüa. Paraku. Ja selles osas on norrakad meistanud agaramad õpihimulised. Nemad on juba õppinud, et ühenduses peitub jõud ühenduses, mis saab ühtse tugeva strateegiale. Sarnased huvid ja võimalused. Lisaks Põhjamaade vahelistele koostööprojektidele oma spetsiifilisele ainestikul mille edu näiteks tõestas juba 66. aastal Norra-Rootsi ühisprojekt homseri teemal nälg, mis Cannes'i filmifestivalil võitis meespeaosatäitja auhinna. Seda osa siis täitis peroskarson kui ka paari aasta taguses saaga teemalises Islandi Norra ühisteoses mis koosnes mitmest osast valge viiking. Võib-olla tõepoolest ei ole Norra film sedavõrd rikas ja mitmepalgeline ka mõne vana filmima toodang kuid sees kuulub neile oskusi, kunst ennast müüa. Näiteks 90.-te alguses loodi Oslos paljudele kanarakale endile oma kirjanduse sünonüümi tähendab Henrik Ibseni Ibseni instituut mis suurmehe uuringute ülemaailmse kondineerimise varjus tegeleb näiteks eelkõige riigi kirjanduse kultuuripoliitikaga. Samal põhimõttel tegutseb ka selle aasta alguses avatud ligidal päävama nimega filmi maja Oslos ehk siis norra keeli film hüsse. Selle tohutu filmikompleksi aadress trollingskade 16 maksab meeleta kõigil selle kultuuri või filmihuvilistele. Maja või kvartal ühendab füüsiliselt sama katuse alla enamuse seni omapäi tegutsenud filmindusega seotud assotsiatsioone, fonde, ametiühinguid, festivalid, organiseerimiskomiteed, koolituskeskuseid, filmi realiseerimisega seotud üksuseid pluss leidub majas Filmateks filmiklubi, kohvik, kinosaalid. Ja loomulikult töötab majas ka ametlik info vahendaja. Norra filmi instituut kes peab viimased paar aastat on olnud pidevas ründepositsioonis Testur uuringuid. Seda näitas juba 95. aasta kanni ja Berliini filmifestivali toru valik. Kui peale eelpool mainitud Ulmani untset Ekrenseeringu Kristiina lauritsa tütar, mis muide oli möödunud aasta Norra enda kino publikumi absoluutne lemmik. Homseni Ekrezeeringute pahanedele grafist mis käsitlevad metsikuid kirgi metsikus looduses, kus kaovad kombed. Aegruum kuulusid sellesse valikusse ka vent Haameri Moskvas Torontos pärjatud film, munad ehk inglise keeli eks kahest vananevast karmi koolilisest vennast, kelle elu paiskab segi ootamatult välja ilmunud väidetavalt ühe vennakese vallaslaps arengupeetusega suur mehemürakas. Hans Peeter muulandi armastuse verekoerad. Inglise keeli kannab pealkirja siru Kelvin. Filmis kujutab saadi alguse 20.-te Põhja-Norra karmi kliimat ja sealseid karme mehi. Töine Filmundi seadustest ja Põhjamaade kindlat kaubaartiklit. Noorsoofilmi esindav film, noore palju töötava režissööritöö Maarja Sosti. Tõotan pühalikult vaikida ehk inglise keeli kosmeehaatide õppida. Film varaküpse poisi suvevaheseiklustest, mis oma intensiivsuse poolest võtavad mõisse initsiatsiooniriituse mõõtmed. Filmi pärjatud festivalidel Lüübekis, Montrealis, Santhereesis, Kanadas, Valencias, Chicagos. Nende sarnaselt omanäoliste filmide müüdid on igati õigustatud, kui nende peal leidub kasvõi üks selline pärl nagu 95. aasta Veneetsia filmifestivalil lühifilmi auhinnaga Giovanni Leon pärjatud Joakim sooliumi ja Toomas liiani sügavust, üksindus peagi inglise keeli kõlabki, solid süüd, sürrealistlik film tuukriarmastusloost taustaks vetesügavused. Ja kas pole heaks näiteks vees kujuk seegi, kui oma toodangu finantseerimiseks pole vaja süüdata küünlad pimeduses või teha mõni kriminaalne plagiaat. Jääb vaid loota, et meiega nii turul viibinud esindajad imetakse norra filmi kui ühtset, tugevate võimsat elamust vaid tooks ka meie vaatajale, kes teab, võib-olla juba järgmisel aastal. Mõned lood on nii maitseprooviks. Norra filmi instituut. Ja nüüd asume norra kirjanduse juurde ja konkreetselt ühe raamatu juurde. Mul õnnestus pingsa tõlkimistöö kõrvalt meelitada stuudiosse Anu Saluäär. Mida põnevat? On ilmumisel. No hetkel ma tegelenud just küll toimetamisega mitte tõlkimisega. Ja minu käes on kirjastuses koolibri ilmuv Justin kooderi väga põnev filosoofia raamat noortele, neis on üleilmse kuulsuse saavutanud Norras ilmunud 1991 juba tõlgitud sõnu vähemalt paarikümnesse keelde. Nüüd siis jõuab see ka eesti keelde. Eesti keelde on selle tõlkinud norra keeles kolm üliõpilast Katrin Bortnoffennosonn, Kaarel Sova. Ja see ilmub veel tõenäoliselt selle aasta lõpuks siis kirjastuses koolibri. Nüüd raamatust endast vaikses natukene sissejuhatust rääkida, nagu me kuuleme väikest katkendit sellest raamatust. Raamat on ühesõnaga väga põneva ülesehitusega, väga keerulise ülesehitusega. Ja võib-olla see katkenud ei anna päris täpset pilti, eriti just millega täpselt on tegemist, aga ma võin öelda nii nagu noh, nagu raamatu tagakaanel on kirjutatud. Tegemist on filosoofiaõpikuga, samal ajal ka jutustusega filosoofia õppimisest. Ja siin on üks noor neiu, Sophie Sophie teatavasti kreeka keeles, tähendab kus siis raamatu pealkiri on Sophie maailm ehk siis noh, kui me nüüd lahti mõtestama, siis tarkusemaailm ja temale keegi salapärane filosoofiaõpetaja, kelle nimi on Alberto, õpetab jutustab lugusid filosoofia ajaloost läbi kõige kõige ürgsemas ajast, kuni tänapäevani samal ajal seesama selgub raamatu sees. See raamat on tegelikult kellelegi hoopis teise neiu Sis, Hilde isa kingitus Hildele 15.-ks sünnipäevaks. Nüüd omavahel põimuvad Sophie liin ja Hilda liin ja raamat tegelikult kujutab endast väga fantaasiarikast noh, nii-öelda fantaasia ja tegelikkuse põimumist. Ja noh, sellest ongi nagu väga raske jutustada, selleks peab läbi lugema 560 lehekülge. Aga ma arvan, see on igale igale filosoofiahuvilisele, igale lapsele, igale üliõpilasele lõpmatult vajalik ja huvitav. Kirjandus. Me ei lase end segada. Ma jutustan sulle ühest taani filosoofist, kes oli heegeli filosoofi peale väga nördinud. Hiiumaa loomulikult on jälle major saatnud mulle fantastilise olevused vaadata, kas me liimile lähen. Talle ei maksa see ju midagi. Aga kui me ust lahti ideega vaata, kes see on, või siis ei maksa talle midagi ka kogu maja maha lõhkunud. Kuidas sul võib õigus olla, tuleb ukse avada. Nii ma arvasingi, seal alisi imedes. Maalt, aga kuidas ta siia oskas tulla? Imedemaa on piiritu maa, noh see tähendab, imedemaa on kui igal pool justkui ÜRO major, ja mis sind siia toob? Ma pean Sofiene need filosoofia pudelid andma. Ühes on punane vedelik sees ja teises sinine, nagu sa ise näed. Ja pane tähele, punasele pudelile on kirjutatud, joominud ja sinisele ju mind ka. Aga nüüd ma pean jooksma küürikule järele. Nüüd hakkab jälle pihta, tervitad tiineke kuningaid. Rännak. Joo mind. Joo mind ka. Ei teaks, ma ei julge. Äkki mürk. See on ju majorit kõik, mis tuleb, major Hilton teadvus. Nii et see on ainult mõttemahl. Kui magus ja imelik maitse Ja mis see siis on? Metsjärv kõik on nagu üks ja üks olen mina ise. Ka sina oled nagu osake minu hingest. Imelik. Ma näen kõike nagu varemgi, kuid nüüd oleks nagu kõik omavahel seotud. Ma tunnen, et kõik on üksainus teadvus. Seampanteism ehk ühtsus, filosoofia romandikute, maailma vaim. Nad kogesid ju kõik nagu yht, suurt mina. See on heegel, kes üksikisikust ei hoolinud ja nägi kõike ühe ainsa maailma mõistmise väljendusena. Kas ma pean ka teisest pudelist jooma? Nii on pudelile kirjutatud. Sinisel mahlal on pisut värskendavam ja hapuka maitsega, punase. Mis need kõik asjad nihkuvad? Vanale kohale tagasi ja nüüd nad eemalduvad üksteisest. Mets pole enam mets, vaid iga puu seisab kui omaette maal. Iga väiksemgi oksjon. Muinasjutt, millest võiks rääkida 1000 muinasjutu järev nagu lõpmatu meri. Võiksin kulutada kogu elu ainult selle järve vaatlemisele ja isegi siis, kui elukord Et jääks järv seletamatuks mõistatuseks Vaata vaata, kuidas sammal rohutükkide ja kõrte vahel kihab tillukesest elusolenditest. Ämblikku kui jõuliselt kindlatele Sammekorehid. Naljakas, siin on terve rühm vaata sipelgate armee aga iga. Kes tõstab jalga omamoodi? Tiina Alberta oled. Oled imeline. Kus just nagu teiselt planeedilt või muinasjututegelane teisest muinasjutust, mida sa näed? Ma näen, et sa oled üks kummaline tüüp. Ma arvan, et ei suuda kunagi mõista, mis tunne oleks olla keegi teine. Kõik inimesed maailmas on erinevad. See ei püsi enam kuus. Mets on nagu, nagu terve imeliste muinasjuttude universum. Seda ma arvasingi. Sinises pudelis on individualism. See on näiteks Sören kirge kaardi reaktsioon romantismi ühtsus filosoofiale. Kuid kirge kaardiga. Samal ajal elas üks teinegi taanlane. Tal oli väga terav pilk märkas looduse käsitamatut detailirohkust. Rohkem kui 100 aastat varem oli sedasama näinud saksa filosoof leidnets. Tema reageeris Spinoza ühtsus filosoofiale samamoodi nagu Sören kerge kard reageeris heegelile. Kuule, mida sa räägid, kuid samas oled sa nii naljakad, et ajab naerma. Selge, siis oleks sul õige punasest pudelist jälle üks väike lonks võtta. Istume siia trepile. Räägime pisut kirge kaardist enne kui tänaseks lõpetame. Kuid mis on? Kas õige kogemuse annab punane või sinine pudel? Ei saa öelda, et romantikud eksisid sest on ju ainult üks reaalsus. Kuid vahest olid nad pisut ühekülgsed. Aga sinine pudel? Ma arvan, et kirge, kaard võttis sellest paar lonksu. Igatahes oli tal üksikisiku tähenduse suhtes väga terav pilk. Me ei ole ju ainult oma aja lapsed. Igaüks meist on peale selle veel ainulaadne üksikisik, kes elab ainult üks kord. Kuuldud katkendi Jostancooderi raamatust Sofie maailm esitlesid anne vilk, Martin Veinmann ja Maristomba. Ja ongi tänaseks kõik. Saate autorina tänan kõiki kuulajaid, esinejaid, tegijaid. Raadio poolt olid ametis Külliki Valdma ja Silja Vahuri. Saatesarja toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo.