Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad. 2005. aasta esimesel detsembri pühapäeval olen palunud meie kõigi külale, lisaks Kadri Jäätma tere ka minu poolt ühe rolli Filmistaar Eesti filmiloo lõpuni. Keraamik, poliitik, riigiametnik ja selline on enam-vähem karjäär ühiskondlikus elus pole sul vähem ülesandeid. Kodus on sul neli meest ka veel pealekauba või eelkõige, missugune on kõige armsam tiitel. No eks nad kõik ole omal ajal olnud olulised mulla, aga noh, kõige rohkem uhkust tunnen ma loomulikult oma kolmepojale. Sa oled ikkagi see naine, keda elu lõpuni peetakse Muhu saare lina lakkaks, kelle pärast poisid kaklema lähevad. Sina oled see tüdruk sealt siin me oleme Eesti kultusfilmist. Kui paljud mehed su pärast tegelikult kakelda? Kui päris aus olla, siis ega mu elu oligi nii nagu seal filmis, aga ega ma ei teadnud, et ma siis mängin iseennast ja elus lähebki nii nagu filmis ja päris tõesti on ka kakeldud. Aga no ma ei hakka siin ette lugema, et mitu ja kui palju, et see oleks nagu ilusat, kõlab nagu uplemisenaga. Aga üsna kõik need pojad ja, ja lima selle vanaisa järgi ärni, aga mina viimane ongi vanaisa järgi jaan ja nii et nii et üsnagi, aga too aeg, kui ma mängisin seal filmis, ma ei teadnud, et Sulev Nõmmik on niivõrd tark inimene, et ta oskas valida, siis ju siis mind minu saatuse järgi. Mina olin seal, kes Molin. Kuidas sa sinna sattusid, siin prooviljate kinnitati rollid filmis iseennast mängiksin ma edasi, laulaksime. Tegelikult oli mul ikkagi üks väikseid episoode filmirollides. Ka nii, et päris päris täpne see ei ole, kui sa ütled, et ühe ühe rolli, aga suvi ennem mängisime Reigi õpetajast ühte karjatüdrukut, aga see, Ta silmal üldse sellise õnnetu saatusega küll tema esimene režissöör jäi haigeks ja siis tuli uus ja siis ka tema jäi haigeks, nii et veerandi pealt võeti täiesti uus meeskond. Ja mina pidin mängima ühte karjatüdrukut, kes jaanipäeval seal poistega hullates käima peale saab ja siis filmi lõpus buss siis Lempeliust maailmaga lepitab sellega, et last oodates kiriku kella lõin. Aga õnnetus oli see, et minu osa mänd, terve suvi seal koos koos filmimeeskonna näitlejate õppisin lüpsmise ära ja aga juhtus nii, et see minu osa lõigati välja lõpus vil täiesti. Aga ma olen ainult massistseenis, et ma ise tean, kus ma olen, aga see oli nagu niisugune huvitav huvitav saatus, aga tänu sellele, et kui ma seal filmis mängisin, oli mu foto Tallinnfilmiarhiivis ja sealt Sulev Nõmmik mind leidiski ja selle kaudu. Ja siis ta kutsus mind konkursile ja ta ei öelnud mulle, kui palju inimesi ta valis. Aga ta oli üsna kurb ja lootusetu, et noh, ta ei leia seda. Tahab nii, et, Ja ära siis hea küll, jah. Nii, ta oli. Kadri, mis film sinu jaoks tähendab? Paljud eestlased teavad tsitaate ju peast sellest filmist, miks see film õnnestus? Ma olen selle peale väga palju mõelnud selleks, et kui tehakse ühte filmi või mingit teatrietendustel kunstiteost, siis keegi ei tea, et kas ta peab ajale vastu kas ta on üle aja kulgev midagi väga sügavat inimhinge puudutav seks, too aeg, kui seda filmi tehti, siis ma eriti rõõmus ei olnud, selleks ma olin 17 aastat vana, ma olin väga nees teadlik. Mulle tundus, et see on liiga kerglane ja palagan ja ega see ei olnud niuke, noh et oi, et need suur kunst. Aga mida aeg edasi, seda rohkem on aru saada, et Sulev Nõmmik ikkagi oskas seda inimhinge või inimiseloomu tabada niivõrd täpselt. Ja, ja, ja eestlase võib-olla seda olemust, et see on see, miks ta on üle aja kandnud, ega muidu ei oleks ju inimesed seda vaadanud ega tahtnud vaadata mitu korda. Aga, aga see on selline ikkagi jälle kummardas Sügav kummardus Nõmmiku poole ja ka nende heade näitlejate pooleni, nii Aabeli kui seal kõik kõik see meeskond Mis sul endal Muhumaaga on või saartega või merega või kust pärit oled? Ma olen nõmme, tüdruk, nõmmel sündinud, aga isa juured on Kesk-Eestis ja ema on Pärnumaalt pärit, nii et suveti elan Toris Tori-Jõesuus ja sealkandis, nii et pooleldi küll võiks ja öelda, et maatüdruk, aga, aga muuga ei midagi. Aga siis, kui ma sinna läksin filmi, siis siiski see riigiõpetaja tehti, virtsust oli samamoodi, maastik oli sama kadakate ääres ja kuidagi sihuke. Aga siis kui Muhus, siis ma pidin seal murrakut rääkima seal filmis. Aga kui ma seal kolm kud muus elasin, siis võeti mind nii omaks, et igal juhul see päris ärni ja tema tema naine Janne, seksfilm tehtigi nende inimeste reaalset Nad olid elus, too aeg reaalselt nende nende kodus. Ise nad olid küll valmis mind oma tütreks pidama ja võtma, nii et ma olin täiesti sulanud siin Muhu Muhu inimeste hulka, aga, aga ainult ainult jah, see film. Ega ei pidanud midagi selleks, et seal oli tõeliselt head inimesed mu ümber, selleks et sel suvel mul olid maalipink, selle akvarellid ja pliiatsid kaasas, selleks et ma käisin kunstiinstituudis ettevalmistuskursusel, mina teadsin, et ma tahan kindlasti saada kunstnikuks. Ma ei teadnud, kas, kas teatrikunstnikuks või ma täpselt veel ei teadnud, siis aga oli vaja suvepraktikatöid teha, nii et ma seal kadakate vahel maalisin, joonistasin ja siis neid näitlejaid ka, nad olid mulle päris head modellid, nii et mul täitsa olemas nende töid tollest ajast. Ja siis vanemad kolleegid mind õpetasid, hoidsid nagu oma last, et see on ikka väga raske tee, seal on väga raske amet, on näitleja amet, et sa ikka väga mõtled, et ja see, et sa näitlejaks, filminäitleja lavanäitleja on kaks täiesti erinevat asja. Et sa mõtled, kui sa tahad ikka filminäitlejaks, siis sai noh, et, et sa võid ka muud ametit õppida, et kui sa oled andekas, et ja nad mulle väga hoidsid, nad hoidsid mitte selleks, et noh, et ei taha, et tuleb siin mind, aga nad olid väga, hoidsid mind. Käskisid palju mõelda selle üle. No filmis öeldi kuldsed sõnad, naine peab toitma mehe ja kuus last. Oli vist nii? Saare naine. Ei, aga ma arvan, et Eesti naised ongi nagu saare naised, eks ma olen üsnagi mere ääres. Nii et see on jah, niuksed Smuuli suust öeldud. See, et sul on kolm poega selles otsustasidki niimoodi, et nüüd jääbki kolm poega ja tütart ei taha. No ei ole ka need asjad ikka nii ka ei käi, muidugi tahaks ja kes meist ei tahaks, et oleks tütreid ka ja, aga aga kui sulle antakse, et on pojad, siis, siis ma olen väga rõõmus selle üle. Pojad sündisid ju päris riburada vä? Ja selleks, et esimest poissi otsin diplomi teiega koos. Nii et sündis kohe peale seda, kui ma kunstiülikooli keraamikaala lõpetasin, siis oli aasta kolm kuud vahet ja siis selle aasta kaheksa kuud, nii et kolme aastaga kolm poissi. Siis me elasime maal. Kuna mees saadeti maakooli, tahaksid te ise läks? Oligi Viira kooli õpetaja, nii et kolm aastat, see oli üks väga ilus aeg ja väga õige investeering tulevikku. Ma just mõtlesin, et et kas juhe kokku ka lõi vahel, kui nii palju väikseid lapsi korraga järjestikku tuleb? Ütlen seda, et see on üks hästi raske amet, kui nad on nii väikse vahega ja, ja vahepeal ennast laadida ei saad. Tõsine, tõsine töö, väga tõsine töö. Aga, aga õnneks olid mul abiks nii mu vanemad kui minu vend, minu õde, minu vennanaine ja siis kõik lähedased meid on, neid on palju ja hästi kokkuhoidev perekond, niiet. Naise kodumajapidamine ja ja nii-öelda tite Lapindus. On OSCE võrreldes praeguse ajaga. Noh, mis ta see oli nagu noh, sul ei olnud aega, stressid sa pidid lihtsalt ära tegema seks. Too aeg, see oli vene ajal siis ei olnud ju isegi sul ei mähkmeid poest osta olid lapid ja pesidki kahte lappe järjest selleks, et üks ei olnud, üks ei olnud veel lõpetanud. Kui teine, teine alustas, aga, aga see kõik oli, noh, see kõik on võimalik selleks, et sa tead, milleks, ja see oli. Tegelikult oli see ilus aeg. Pott jäi sul haigeks päris mitu aastat on sellest aeg aega juba 10 aastane, siis ja praegu on ta 88 aastat tagasi. Miski ju sellest märku ei andnud. Et ta peaks haigeks. Ei, ei andnud selleks, et see haigus oli tal sees ilmselt, kuna ta on niuke päriliku või ta ei ole nakkushaigus või ta ei juhtu. Ja see lihtsalt või, aga noh, eks noh, kõikne isa tohter mulle isa oli kopsuarst ole ja siis ta ei loe, galati rääkis, siis ma küsisin, milles taiks, ta ütles, et üks on ikkagi sa sünnid oma oma selle potentsiaaliga, et mis sa saad oma vanematelt kaasama esivanematelt. Ja teine on see elustiile, noh sul on see saatus, mis sul on, et sa saad ise üht-teist muuta, aga mitte kõike. Ja, ja otil lõi jah haigus välja, kui ta oli kümneaastane ja see oli see tavaliselt see haigus ei löö välja lastel, vaid vaid täiskasvanud eas. Romantiline koliita on see selline seedimise haigus ja see kulg oli väga-väga raske ja läks Ma väga keeruliseks. Et luud hõrenesid ja selgroog murdus ja tulemus oli see, et ta oli neli aastat ratastoolis üks aasta täiesti uudis ja siis sellest laskud turule. Haiglas olles olin ta kõrval ja oli ka ema abiks. Mull ja aga aga õnneks niimoodi vaikselt-vaikselt hakkas, hakkas järele andma ja sai. Nii et hetkel on ta täiesti täis terve tubli noormees ja. See oli meditsiiniteaduslik ime või? Meditsiin jõudiski järele või lõpuks saadi aru. Lisahaiguseks. Ja eks see aeg oli see, ta ise kasvas, organism kasvas ja, ja muidugi uued ravimid tulid, selles on ka, et meditsiinis on ju kogu aeg juuksed, haigus ja, ja ravimite väljamõtlemine ja see. Aga hetkel on haigus kontrolli all ja, ja kõik need tüsistused on taandunud nii et et see on mina. Mina läks nime. Kas jõudsid midagi muud ka seal kõrvad veel teha või? Parlamendis oli see haigus, kui ta kollaps kukkus ja haiglasse selgroog kogu, kus siis just see oli see aeg, kui ma ise sain parlamenti. Nii et kõik see neli aastat oli mul jah? Parlamendi läksid või mis sa ise arvad? Ma arvan, et see oli väga õige ja väga hea saatuse võimalus mulle selleks, et see andis mulle võimaluse jaksata olla oti kõrval ja jaksata sellest välja tulla, selleks et see oli. Ja teine asi see õppetundmist sain, seal oli ikka väga suur. Oti haiguse läbi või see, kui parlament Ei, kui sa oti kõrval olid. Tihti on see, et kui ühiskonnas räägitakse puudega inimesest veri erivajadustega inimestest, ega siis see käib nagu sõnakõlks inimestel, kes ei ole kunagi kokku puutunud, kes ei ole ise haige olnud ja kellele lähedased haiged olnud ja samas ei saa seda neile ka ette heita, selleks et elus on ikka nii, et see sa ise oled läbi elanud, tunnetanud, siis on see seda, sa tead mis, kuidas on. Aga kui sa oled selle läbi teinud ja ja, ja oskad, et hinnata seda mure suurust, seda vaeva siis, kui sa oled positsioonil, kus sinu otsustest sõltub midagi, kuidas seadusi tehakse või kuidas eelarve raha jagatakse näiteks siis see annab väga palju sulle esiteks julgust ja õigust nõuda, õigust nõuda ja öelda, aga ma mäletan seda, et noh, ma olin ju rahanduskomisjonis neli aastat. Ega ma eriti sellest ei rääkinud, kui, kui raske mul on selleks, et, et noh, poliitikas on üsna, et ega pisaraid ei usuta, et et sa pead ise hakkama saama, aga, aga siiski lähedased teadsid, head kolleegid, et mis olukord on. Ja kui oli eelarve, raha ja puuetega inimeste heaks mingeid maksumuudatusi, siis nii palju küll oli, et neid kaitsesin komisjoni esindajana mina ja kui palju ma suutsin mingeid ise noh, seadusemuudatusi teha ja ma tean seda, et komisjonikaaslased aktsepteerisid seda arvamust, Nad kuulasid mind. Et ei olnud nii et noh, mis sa siin räägid ja mida sa tead, et raha ei ole või paned sinna? Et see, et sul on õigus öelda, sa tead, mis sa räägid? Vanem Mart on kunstiülikoolis ja õpib sepaks. On olemas ja ta noomiga lõpuni ja kohe ei tuld, aga. Klikata tahtis teisialas ja ka selle üle on meil mõlemal abikaasal tõesti hea meel, et ta et ta valis selle selle eriala just tarbekunstniku ja, ja sedda. Et siiralt hea meel on mul ja ma usun, et ka abikaasal aga Ott ja Jaan on gümnaasiumis, üks on vanalinna hariduskolleegiumis on Jaan ja, ja samas käib usinalt jalgpalli mängimas FC Floras, nii et tema unistab saada väga heaks jalgpalluriks ja eeldusi tal ka. Mis sa käid kõikide jalgpalli matsidele? Mani tubli ei ole abikaasaga rohkem, aga jah, ma, ega ma kõiki nüansse ei tea, aga eks ma muidugi ikkagi. Jalgpall on muidugi mu lemmik spordialadest, kus siis muidu. Ja aiaott otsustas, et tema tahab minna reaalkool ja teda huvitavat füüsika, keemia ja siuksed täppisteadused ja nii et tal läheb ka väga hästi, nii et nii et ega neil on hinnetega probleeme, ei ole nii, et mul on. Ühesõnaga puhta võin olla oma poegadele ja abikaasa samamoodi. Uhkema Kadri Jäätma, Kadri selles toredas filmis, kus sa tegid väga armsa rolli ja ja kõik sind sealt ju tegelikult mälupildis teavad. Seal kõlas üks laul, kui on meri hülgehall ise täiesti laulsid ja Lauri Nebeliga ja millest see laul räägib sinord? See räägib kodust, armastusest ja kindlustundest ja räägib ka sellest kurbusest, mis saadab meid. Kui me oleme kodust eemal Kui on meri hülgehall on tänase jutusaate lauluks. Kui on meri hülgehall ja sind ründamas suur sall Kui on meri hülgehall ja sind ründamas on suur hall, nõnda. Nõnda siis kuumis, kel rannapali ja mere ääres ehk ma jaa, oota, ma soo ei meeldinud. Nii. Nii hea on mõelda siis, et kuskil ranna ja meer Jutusaatekülaliseks Kadri Jäätma, kõrgharitud keraamik, kelle ahjus vist tuli enam ei lõõmagi või. Nii täitsa ahi lõõmab ja töötab Katariina käigus, seal ja savikoda on täiesti usinalt keraamikuid täis ja töö käib. No ausalt, mitu potti sa seal detsembrikuu jõuludeks müüki paiskad, mis sa ise oled? Seen pigem ütle, et kas ma suudan kingituseks mõne asja jõuluks teha. Aga ikka see aasta maid ka kolm asja ikka olen teinud. Nimetab ennast kunstnikuks, aga kunst ei ole ainult keraamika, elu on ka üks kunst. Kuhu need jäid siis need savinõud seal tahtmine sai otsa või. Ei saanud, aga, aga asi on lihtsalt see, et Savi on niivõrd, et me ei taha öelda, et armukade eriala vaid lihtsalt vajab nii palju pühendumist, et seda ei saa, nii et jooksen korra läbi, teen natuke vaid see on nii, et sul peab olema kindel rütm ja Nendel aeg, kui sa käid ja ja, ja hetkel lihtsalt praegune amet võtab kõik mu aja ja, ja mul ei ole võimalik, aga ega see ei tähenda seda, et ma ei mõtle ja ise olen keraamikute liidu listis ja Kunstnike Liidu kõik info tuleb ja millal on järgmine näitus ja ma pidevalt hoian silma peal ja püüan planeerida, et kas ma nüüd selleks korraks jõuan, et no hoiavad ja mina hoian ka, aga noh, pilku peale, et kuidas neil läheb ja nii et ei, ma ei ole kuskile kadunud, aga lihtsalt hetkel ei ole aega keraamikast teostada. Aga sa midagi ütlesid selle savi kohta kuidagi nii umbes niimoodi, et ma peaksin küsima järgmiseks savila mingi hingeeluga või et ei tohi. Küll on, aga sa ei saakski üldsegi head keraamikat teha, kui sa ei tunne savi hingeelu. Räägi mulle sellest natukene, mis see tähendab siis, et Savi läheb kõvaks, seda me kõik teame. Kid selles mõttes, et kui sa tahad korralikku tööd ja korralikud toodet teha, siis sa pead, et järjekindlalt ja kindla rütmiga tegemas. No kasvõi ka see, et kui sa teed, et siis sa pead valmis tegema ta ära kuivatad laskma klas uurimine, et tal on kindel rütm näiteks paberiga, kui sa joonistad pilti, sa natuke teed ja midagi ei juhtu, joonistad siis edasi, aga savi, ta võib sul katki kuivada, muidugi mingi vaheprotsessis sa võid, et teed valmis ja kuivatad ära, siis ta võib oodata, kuniks glasuurima tuled. Aga noh, see on niuke noh ei saa niimoodi mööda minnes, kuna savi vajab pühendumist ja, ja väga tõsist pühendumist. Kapitalistliku Eesti alguses olid sina see, kes selle Katariina Gildi kunstnikest naised ju sinna ruumidesse kokku tõi ja, ja need butiigid nii peenelt öeldes Kiidad mind liiast selles pigem öelda seda, et me olime koos meil koos ühiselt, tegime seda, aga lihtsalt saatus oli see, et kui me tegime Katariina gild ja oli esimene asutamiskoosolek, et kes siis valitakse siis Gildi vanemaks, siis juhtus nii, et ma jah, mind valiti sinna etteotsa, siis ei olnud pääsu, kuna teised usaldasid, siis pidi nagu vaatame, ajame neid rendilepinguid ja kõik kõiki neid muid avalikke suhteid ja kõik need naised tegid seda, mitte mina. Kas selle Katariina Gildi käimalükkamine käigushoidmine on olnud nõnda valus kogemus, et sealt sa sinna poliitikasse pididki minema vä? Palume nägin väga palju sellepärast, et kui mäletad, oli seal täiesti haisev urgas see tänav ja see, et me investeerisime kõik omaenda raha, mida kunstnikel kellelegi ei olnud kuskilt, kes laenas, kust, kust ta selle remondiraha sai, selleks, et me ehitasime selle kõiku usus ja lootuses, et äkki ja areneb linn või äkki remonditakse need tänavad seal ei olnud ju mingit kaubandustänavat tookord ja see, et kuivõrd raske ja ränk on toota, teha keraamikat, inimeste silmal, seda ei osanud ilmselt. Me, millega kumbki ette kujutada, selleks et me kahekesi Rajasalu ja mina oleme siis need savikoja perenaised ja, ja see koormus, et kuna meil kummalgi olnud mujal töökoda, kus teha, et sa võid ka niisama näidelda ja siis kaupa müüa oli see, et sa sa suhtled, et sa müüd, sa valvad varaste järele narkomaanide järele, et, et see on, see on meeletu koorem tegelikult. Ja seal See tähendab nüüd seal Müürivahe ja laia tänava vahel elab ju siiamaani ja üsna edukalt turistide nii-öelda selle Stam käiguteede peale jääte te kindlasti. Aga ütle, kas ikkagi see kogemus on see, mis, mis sa arvasid, et sa pead nüüd nagu sekkuma muusse ellu ka või ainult kunstiellu. Ta Müürivahe Vene tänav, ma täpsustan, vabandust ja ütlen veel seda, et sealt ma sain julguse ja sealt ma sain kogemuse ja sealt ma sain tõdemusega, see, et ei aita kui sant ajad ainult oma väikest asja, et et minul üksinda, et noh, meie tänaval on hea vaid oluline on see, et kõigil kunstnikel Tallinna linnas oleks hea olla või siis kõigil kunstnikel ja käsitöölistel üle Eesti peab olema hea ja teine pool, mis kogemust me saime seks, et meie juurde toodi kõik riigipead, nende prouad ja, ja kuna see oli, noh, mida seal vanalinnas smuuti ikkagi töötavad kunstniku näidata ja siis meil oli väga palju oli selliseid suhteid, olid üks Need on vaid oli muidugi proua Clintoni külaskäik oli, see oli päris päris tore seal. Me võitsime seal usa ajakirjanike südamed seal siiamaani osad mõnedega suhtlevad meil gildi naised. Et see oli see julgus ja võib olla ka see, et noh, et ma pole me keegi ja meil on ka sõna sekka öelda ja siis see oli küll see, et see pigem andis mulle julguse, mitte see, et, et nii raske oli nüüd kohe muidu ei saa, vaid pigem see oli nagu loogiline jätk. Järg sellele. Seal on ikka natukene seda, ma ikka loodan, et seal niisuguse mina muudan, maailma ideed on ka vä? See on jah, niuke küsimus, et kui ise muutud, siis muutub ka maailm, mitte see, et mina nüüd käsen, poon ja lasen ja siis nüüd kohe läheb heaks. ETA mugaldasid Sis poliitikuna. Ei, no kus ma oma arust küll ei mugandunud, võib-olla pigem on see, et sa küsi, et kui kaua, et kas oli küllaldane aeg, et mida see amet ära sellepärast et ise ma tundsin küll, et neli aastat Parlamendis, et kaks aastat läks aega kõigil meil, kes me esimest korda üldse aru saada, kuidas riik toimib, kuidas sead lihtsalt, et mil moel on inimsuhted ja kuidas asjad käivad, et see on loomulik. Ja kaks järgmist aastat muidugi oli see, et sa juba teadsid, mida, kuidas ja mida sa tahad ja kuidas on võimalik saada. Ja muidugi oleks tore olnud, kui oleks saanud järgmise koosseis olla. Aga see on ka see, kuidas aeg annab ja kuidas, kuidas olud on hakanud. Kurb muidugi olin ma siiralt, ma oleks tahtnud olla edasselleks, et ma teadsin, mida ma oleks teinud. Isamaas olin ma ju perepoliitika töörühmas ja kogu Isamaa perepoliitikaprogrammiks vedajaid ja see, millega me läksime valimistele ja ja kuidas see kõik ju noh noh, on nagu on, eks tulevad, uued ajad, eks siis tuleb nagu seda edasi teha. Aga see, et noh, kui aru oli saada, et reiting langeb ja et ei ole võimalik saada, siis sa leppige sellega, mis, mis elus on, vaid pigem vaatab seda, et mida edasi Mis sind seal riigikogus või ütleme, poliitikute hulgas üllatas? Täna päeval tuleb justkui poliitikute järelkasv nendest samadest juhtmetest, eks ju, ehk siis nõunikest ja abidest ja nii-öelda portfellikandjatest tuleb meie uus poliitikute põlvkond peale, sina tulid hoopis nagu kõrvalt kunstnike seast suurde poliitikasse. Said nendest inimestest aru, kes seal riigikogus sinuga sama tööd hakkasid tegema vä? Ega siis ei ole inimesed teistsugused kui mujal, eks riigikogus on ju ka samad inimesed kui sul töökollektiiv, kui sa töötad näiteks oled oma ja iseloomud ja ega siis kunstnikud ka ei ole siis mingi tinglikesed, kellel igalühel on oma isiksus ja probleemid ja mida tema tahab ja kuidas. Aga see ja siis me oleme inimesed, aga, aga pigem ma valmis kompromissideks ja endast taganemiseks. Võib-olla sa hoopis hoopis tahad teada seda, et kuidas parteisiseselt jõujooned on ja kuidas üldse see organisatsioon omavahelised koostööd käivad, et see noh, see on noh, muidugi. Sa pead ikka ennast ju alla suruma, ei ole ainult see, et sa ennast kehtestada. No aga kas sa arvad, et on head, käige karjuda, et ei, ma ei ole nõus kokkuleppeks või see ei ole õige, vaid sa pead leidma lahendusi, sa pead leidma koostööpunkte ja sa pead leidma noh, ikkagi üks, mis minu arust inimeste väga raskeks tegi, üks on see, et kui sa oled Parlamendis, siis sa pead seisma ikkagi kuigi sul on oma mingi valijate siht. Aga ikkagi kõige tähtsam on kogu Eesti üldise arengu heaks. Sa ei saa teha, et lähen sinna, teen oma firmale hea seadused, küll on tore, tulen tagasi, küll oli niux ja sa näed, et sajad omakasu, aga see, see omakasu kõigile inimestele ühiselt on vajalik. Aga, aga ega see ka arusaamine, kuhu kogu suur protsess läheb või mil moel, ega see ei ole lihtne, seda ei õpetata kuskil. See on pigem ikkagi niuke ise maale öelda, et kunstniku haridus on väga hea poliitikule, Sekson sa lood sinna õpetatud nägema ja looma uusi struktuure, uusi asju, eriti hea on see, kui sa oled kolmemõõtmelist, kas oled skulptor või oled sa keraamik, oled sa, et sisened veel laiemat? Vau milise teooria, oled sa endale võõrad väljelusi? Et kas sa arvad, et jurist, kes on õppinud ainult seda tähemärki, aga kes tervikut ei näe, loominguline inimene ei ole. Võib-olla õigem on öelda see, et, et polegi oluline, mis eriala sa oled õppinud, seks väga toredad kolleegid, olid geograafid fantastiliselt lai silmaring ja arusaamine protsessidest. Et, et pigem on see, et isiksused kas oled loominguline või ei ole. Ja seda võib ka väga loomingul, matemaatik, füüsik, ilmselt teadlased, samamoodi loojad, aga riiki sa loodi, uut, sa peaksid pürgima mingi parema idee poole, ühise parema poole, aga seal sa pead olema ju suutma midagi uut luua. Silmaklapid ei tohiks vähemalt nii ligi olla, kui. No ja teine asi on see, et, et mida ma olen mõelnud, väga, on see, et hea olekski nii, et neli aastat Parlamendis neli aastat täiendõppel ja siis jälle tagasi Jah, nagu vahepeal trahviroodus. Mitte trahvi, vaid, vaid see annab väga-väga hea kogemus ja ma arvan, et see võõrandumine ja see, et sa mitte pahatahtlikult, et, et nad on rumalad, et aru ei saa, aga aga ikka see on seesama, et kas sa oled ise oma nahal kogenud, mis oled kogenud, seda tead. Sa oled selline kompromissialdis, siis ma saan aru, sa ei ole nii võitleja tüüp ja nii tulihingeline poliitik, et sa oleksid läinud neljapäeval Tony Blairile vastu plakatitega ja öelnud toni ei võta meilt meie euroraha. Oleks ikka läinud küll, jah, ma väga teraselt jälgisin, mida meie peaminister ütleb, kuidas ta käitub. Ja see, et tuleb, et tendents maailmas, et rikkamad võtad vaestelt ja siis ütlevad, et sina oled võitnud. Aga seda me näeme Eesti ühiskonnas ka ju, kuidas võetakse vaestelt, antakse rikastele, öeldakse, et oleme solidaarsed. Et selle järgi, et ei ole ma sugugi nii, et, et kompromissid on võimalikud, aga nähtusi, mille üle mina ei kauple? No sa oled nüüd riigiametnike, eks ju, sest tööturuamet on, on all Allas allasutus ja jagad tegelikult Euroopa raha. Noh, see on jälle sul suurelt öeldud. No meie ideed tuletan rakendusüksus Sotsiaalfondiosakond on see, kelle asi on jah, rakendada neid projekti ja rahasid, mis on mõeldud töötute heaks. Ja sedasama raha tulid, oli Blair meilt välja tagasi selleks, et noh, mul oli väga Väga hea võrrelda ja näha seks, et noh, nagu küll seal ma kujutan ette eelarve raha, öeldakse, et miljard siia miljard sinna peaministrile, et ta ei tunneta seda, mida see tähendab, mina oskasin küll arvutada, kui mitu töötut jääb tööturule tagasi toomata see tükike, kui oleks meilt ära võetud, nii et. No aga sina kõige õigem inimene sellele siis vastama see on ka selle nädala uudis vist oli, kas Eestis on kõige vähem töötuid või mis meil siis on, see kõige madalam on töötuse määr on kõige madalama, kus, mis sisuliselt tähendab, siis me elame nii hästi vä? Ei, ta kõige ole midagi, eks ole, jälle ka, kes kustpoolt kiidab, ennast öelda tahab, et ei ta ole sugugi ilus. Pigem on see, et ta on viie aasta, kõige madalam on seitse protsenti on töötuse määr. Aga no see on niuke isema Kanaerane, et kui me liiga hästi töötama, et siis nagu töö saab otsa, aga lohutasin, et tegelikult mitte kunagi ei saa otsa, sellepärast et alati on, et tööjõuturul liikumine, et vahetad endal töökohta, aga vahepeal sai, otsid seda ja vahepeal sa oled siis kui leiad järgi järgmise töökoha, siis sa oled uuesti tööl. Aga üks, mida oleks vaja, on see, et see tööturuteenus oleks kõigile mitte ainult heitunutele, vaid ka nendele, kes soovib head teist ametit või et osutatakse head teenust, et sa oled minimaalselt vahepeal ilma tööta. No ma käisin seal Euroopa sotsiaal fondi koduleheküljel ka, eksju, ja siis ma vaatasin, mis see meedia on nii-öelda. Mida te siis seal rakendate, ma ütlen seda niimoodi, ma pean seda lugema, tohib? Ära loe ma. Just ei, aga ma siiski ütlen kõigepealt, mis on siis nii-öelda, et üldine eesmärk on töötuse läbi ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse laiaulatuslikum ja tõhusam ennetamine ja leevendamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine ja selleks on see asutus, mille heaks sa töötad 1,2 miljardit krooni pooleteistkümneks kaheksa pooleks aastaks, jah, selleks eelarve perioodiks. See on Mikke, meie osa on 413 miljonit, sellepärast et see on koige kõik inimeste heaks. Sotsiaalfondi kogusummat said seal Nii, ja mida see töö siis tegelikult tähendab, mis sa ütlesid, 400 miljonit on siis? Euroopa sotsiaalfondi raha, mis on siis projektipõhiselt vaja Eestis ära rakendada, ühesõnaga. Laiali jaotada korralikult. Tulemus ja projektipõhiselt on, on see töö käib ja, ja see, kui sa need keerulised laused ütlesid, noh lühidalt võttes on see, et, et me ei anna abiraha, vaid me anname inimestele võimaluse tööd. Ei, see, et noh, miks eesmärk on vaesus, vähendame sellega, et noh, lootust, et igaüks saab ise endaga hakkama, ta leiab endale väärika töö. Ja see sotsiaalne kaasatus pool on see, et selleks siiani ja Eesti ühiskonnas puuetega inimesi ju tööle ei aidatud eri programmide või riigipoolse toega nüüd on, nüüd on uuest aastast on ka see seadus muudetud, nii et et kui sul on töövõime kaotus, Ma ei ole 100 protsenti ja sa võid väga hästi mingit tööd teha, sa võid olla tippspetsialist vaatamata oma puudel, aga sul on vaja lisavahendeid või veidi abi. Et see on ka see, mida Euroopa liit meile väga nagu vajalikuks peab, et Eesti riik annaks võrdsed võimalused kõigile, kes vähegi suudavad ja tahavad tööd teha. Ja seda raha on ikka vähe ja väheks. Noh, see on see, et sa võid öelda, et noh, kui ennem oli null ja nüüd on 413, siis on ikka jah, on jah, aga, aga samas on, pigem on see häbi, et me siiani ei ole suutnud, noh, Eesti riik ei ole suutnud siis nende inimeste jaoks nii palju panustada, aga samas me saame ka aru, mida me tegime, need need aastat ja majanduskasv alles nüüd viimased paar aastat on tõusnud. Et, et selle pärast, ega siis Euroopa liit meile sõrme ei vibuta, aga ta tahab näha tulemusi, et et lootes ka kui abiprogrammid lõppevad, siis on vaja, et Eesti riik ise oma kõiki abi vaja, et suudaks oma riigieelarvest toetada. Iseendaga hakkama saab, no kuidas sa vaatad, sellele, on sul süda rahul, lubatud, sa nagu kindlalt mulle silma vaadates, et neil läheb päris hästi või mismoodi? No ma arvan, et me oleme väga tublit tööd teinud, ütlen siin seda, et nii kui me Eesti riiki Euroopa liidule jah ütles nii siis asutategi siis meie osakonda Euroopa sotsiaalfondiosakond ja kogu see meeskond siis kokku pandi ja alustasime väga varakult seda tööd selleks et me püüdsime leida ülesanne, et organisatsioonide inimesed, kes tahaksid ja kes oleksid võimelised sääraseid projekte tegema, et meid tegime aasta otsa tugevat eeltööd, tegime ideest projektini sellise programmi, kus nad ja siis me koolitasime ja tulemus on see, et meil on 68, projekt, on see, mis praegu üle Eesti toimib üks järjest sel aastal juba päris mitmed lõpetatud, võtavad nii, et tulemused on käes ja saame analüüsida ja ja, ja noh, tulemused on väga head, et väga tublid tegijad ja väga head projektid on, niiet. On sul millegi üle eriliselt hea meel, too üks hea näide, et me saaksime aru, mis asi see on, mida sina nõunikuna omalt poolt Bushinud nii-öelda oled. Eks mitte ainult mina, vaid me kõik nii koordinaatorid, kui oli see, et andsime nõu, et kas see projekt, kas see idee on hea ja kuidas, eks ikka, see kahe aasta, see on ikka noh, muidugi mul on omad lemmikud, mis see on ju telesaademaid ja küsimus, kas sa tead, mis on võrdsed ja puutepunkt? Ta on üks üks saade ja ja teine on kunstiakadeemia projekt, kus aidatakse kohaliku käsilt tooteid teha tööd seal naistele, et nad oleksid konkurentsivõimelised ja suudaksid oma disaini müüa. Aga miks nad mulle eriti meeldivad, kuna ei, ma ütlen raha poole pealt selleks et kaasfinantseering peab olema kõigil neil projektile 20 protsenti Eesti riigi avalikku raha. Aga need kaks organisatsioonid loovad mitte sotsiaalvaldkonna mitte töötute heaks mõeldud raha, vaid nemad panustavad Eesti televisiooni, avalik-õigusliku raha sinna. Ja see on minu suur kummardus ja ma, ma pean väga sellest projektist sama nagu kunstiakadeemia, tal on osan töötutena hea küll kaasas, aga osa on ka ikkagi see, mis on hariduse raha ja see näitab seda, et ühiskond on laiem, et ei ole nii, et lükkame need kõik sotsiaalvaldkonnal, las siis sotsiaalminister maksab nende inimeste kaasamise eest ei ole nii. Sina, kui poliitik ja riigiametnik selle nädala uudis oli muuseas ka seda, mis ta nii uudis oli, ka järsku arutati, et võõrtöö jõud ei tule Eestisse võib-olla tõesti mitte sel aastal ja järgmine aasta nii palju, aga noh, võib nelja aasta pärast ehk ikka ja 10 aasta pärast on meil kindlasti vaja spetsialiste, milleks Eestis enam mahvi ei ole või eestlased ei oska seda tööd teha. Mis sa arvad, kus on see koht, et kas me peaksime seda asja üldse kartma või peaks? No see on vale väidet, praegu ei tule. Jutt käib sellest, et Euroopa liidus on ju tööjõu vaba liikumine see tähendab seda, et kogu Euroopa liit võtad iga päev tulla, me ise võime minna, hoiad tulla siia konkureerida vabalt vabale töökohale ja Eestil ei ole mingeid piiranguid, rõhutan siin, et vanadel riikidel on piirangud, et nad ei lase meie töötajaid sisse. Aga see tähendab seda, et me oleme juba ju piirid on lahti ja kas sa oled näinud siin? Jah, Poola ehitajad on tulnud siia oli meile. Aga ilmselt jutt käib ikkagi kolmandatest riikidest ja hirmul, et kas siis tulevad, et lõuna poolt siis suured hordid tööle. Ilmselt on üks üks asi on see, et kui meil on tööd anda, mida nad oskavad ja teevad ja teine asi on see, et ilmselt on väga suured kultuurilised ja geograafilised erinevused, nii et lõuna pool ilmselt masse ei tule kunagi siia. Aga praegu vaadates, kust põhiliselt tööjõuga tuleb, on on Ukraina, Venemaa, Valgevene, aga nemad on kultuuriliselt kristlikud maad sama kultuuritaust, et see ei ole probleem, pigem on probleem selles, et et mida täpselt me tahame. Siiamaani on tulnud ikkagi spetsialistid ja tippspetsialistid, neid lihttöölisi praktiliselt Te ei ole toodud. Ja nüüd on ka, oleneb see, kuhu poole Eesti majandus areneb, et kas ta tahab olla madalapalgalised alltöövõtjad või siiski on innovatiivsed ja toodavad mingit lisaväärtust, et siin siin on väga palju riigil küll teha seda, et kuidas ta rahastame panustab seda teaduse arengut. Debatti igatahes selle üle oleks oleks õige algatada. No ta on ju käinud ja pigem on vaja tegusi, on vaja riigieelarves neid ridasid, mis, mis siis arendavad ja, ja teine asi on ka see, et väga oluline on ikkagi see kutsehariduse reform, see, et väärtustada kutseõpet, see tähendab seda, et siis meil on omal spetsialistid, kes oskavad tööd ja tahavad teha keevitada kas või seda, aga samuti ka on vaja inseneriharidusega inimesi juurde. Pigem on mure selles, et kõrgharidusega noored jäävad tööta, kuna neil kutset ei ole ja oskusi ei ole. Töökogemust ei ole, et see on tegelikult testi probleem. Kadri Jäätma tänane ühest täiesti tavalisest seinakalendris teine advent, mis tähendus sinul sellel päeval? See on üks ilus aeg ootamisaeg. Sina oled, oled teist usku, croisi, kui suurem osa eestlasi, kes ütlevad, et nemad kuhugi usku on. Mis, mis usk see on, on see õige? Ja kas see statistika on õige aga mina olen ortodoks ja kuigi sa arvad, et jah, enamus eestlasi on vast luterlased, kuigi Anka katoliiklasi ja on moslemeid ja on, on muid uske meil. Uskolist isiklik küsimus, eks ju, aga et miks just nii läks või miks just see uus kõige uscan? No ju ta siis ju ta pidi nii minema selleks et ristitud sain ma 90.-te algul seal just siis, kui pere oli olemas, lapsed olid olemas, Limbe Tallinnas tagasi ja, ja, ja kui tagasi mõelda lihtsalt Mul oli vaja seda isiksuse arenguks ja iseenda jaoks ja ja, ja siis nüüdsest on kasvanud üsna üsna palju tööd. Ja palju abi olnud sellest. Ta veel ühe tiitli saab tõesti lisada, et seal siis Apostlik-Õigeusu kiriku kirikuvalitsuse liige. Jah, see on üks, üks minu elu, üks auväärsemaid ameteid, mis mul on pidada. Oled sa seal nõuandvas rollis või oled sa organiseerija rollis? No valitsus võtab vastu otsuseid ja nii et mitte nõuand. Me oleme võrdselt, meil on seitse liiget, on, on Metropoliit, Stefanus on kirikuvalitsuse pea ja siis on kolm preestrit ja kolm Ilmlikku. Sealt ilmalike seas. Kas sa jõuluimedesse usud või? Mina usun mitte ainult jõuluimest, vaid ma usun inimesse ja usuga imedesse. Üks küsimus veel, Kadri, kas elu on su vastu karm olnud? Ei ole. Kõik see, mis sa oled pidanud läbi elama, see on õiglaselt su peale tulnud vä? Ei ole mina otsustaja, mis on õiglane, mis mitte, aga ühte ma tean, see on antud mul arenguks. Ega midagi, Kadri Jäätma kahjuks jutusaateaeg saab läbi sirmusi õudselt hea meel, nagu tänapäeval öeldakse. Et sa tulid jutusaatekülaliseks, ma soovin sulle ja su neljale mehele palju edu ja, ja ilusat jõuluaega. Ja minul on hästi hea meel, et sa mind kutsusid siiani, et samuti kaunist jõuluaega kõigile. Aitäh kõigile, kes meid kuulasid, tõepoolest kena jõuluootusaega kõigile selle saate kordus on ikka pärast südaööd ja nädal aega ka vikerraadio koduleheküljel kuulamiseks. Minuni need Margus Saar, ma soovin teile kõike head.