Teie maiga Varik olek olnud kirjastuses Eesti raamat toimetaja juba peaaegu 30 aastat, eks ole. Natuke vist vähem 62.-st aastast. Enne seda olin ma viis aastat edasi toimetuses tõlgina. Viimased aastad. Aga peaaegu sama kaua te olete ka tõlkinud. Mis teil siis peamine on olnud või kas te oskate seda eraldada, mis on teie põhiline töö? Ei vist tõesti ei oska, sellepärast et noh, toimetanud olen ma kindlasti palju rohkem, pigem kui ma olen tõlkinud ja tõlkinud, ei ole ma ka kaugeltki kõike, mida tõlkida võib-olla oleksin tahtnud, sest selle jaoks ei ole lihtsalt aega olnud. Aga ma ütleksin, et tõlkimine annab elule palju juurde. Olete põhiliselt ise need raamatud välja valinud. Mida te olete tõlkinud? Enam-vähem, aga kui mul on näiteks Loomingu Raamatukogu on vahel pakkunud midagi, mis mulle endale on meeldinud, siis olen ma neid väiksemaid asju ka tõlkinud ja üldiselt kui vaadata, siis ongi enamik minu tööst võib-olla just väiksemad raamatud ja seda sellepärast, et toimetajatöö kõrvalt ei jõuagi hästi midagi väga pikka teha. No ja sellest on võib-olla ka tingitud näiteks see, et ma olen nii mõnegi asja tõlkinud koos mõne teise tõlki, aga näiteks Maret Käbiniga meie üks esimesi koos tõlkeid oli? Noh, seda ma ei tea, kas võibki koostööks see tähendab koos tõlkeks nimetada, sest need on kaks eri teost, kumbki tõlkis ühe, need olid Aleksander kriini sädelev maailm ja lainetel tutaja. Mina tõlkisin lainetel, tõtta Maret Käbin sädeleva maailma ja teineteist mesis. Toimetasime. Aga esinesime varjunime all. Mis ei julgenud sisse oma nime. Ei noh, lihtsalt natuke naljakas. Võib-olla oleks olnud ristpistes tõlkijat Käbini Varike toimetaja, tembarik gängi siis me tegime kena varjunive endale kährik. Aga kuidas see mitme peale tõlkimine üldse on teil läinud? Tavaliselt just nii, et me jagame osad ära, kas peatükid või näiteks mõned Käbini tamme tõlkisime koos katajevi, elu, killud, koberoni, võluv sarve, mis on üks väga armas raamat, aga kahjuks Eestimaal vähe popule reaalne, sest see on ilmunud küll ammu, aga mõte ikka veel näen raamatukauplustes. See on tegelikult üks üpris üksik põhjalik kirjeldus ühe koolipoisi elust Kiievis. Enne revolutsiooni ammu-ammu, enne, nii et üks tsaariaegne lapsepõlv koos paljude paljude asjadega, mida nüüd enam olemas ei ole. Vaat selle raamatu me tegime lihtsalt. No enam-vähem pooleks. Nii et Maret Käbin tõlkis esimese poole ja mina lõpupoole, see oli paks raamat küllaltki ja nii ta sai ka lihtsalt rutem valmis, tõlgiti ainult vene keelest. Jah, seni oleme ainult hunnikust teie. Vene keel pärit, tähendab süvenenum vene keel. Noh, üldiselt lapsepõlvest. Ma läksin Al kooli esimesse klassi Moskva linnas. Seal õppisin ma kaks klassi ja kuivõrd ma seal oma õppimist alustasin, siis pärast panid vanemad mu siin Eestimaalgi vene kooli. Nii et ma olen lõpetanud tegelikult Tartu neljanda keskkooli. Ja edasi läheksime õppima kirjandust Leningradi ülikooli. Seal ma küll sain üsna varsti selgeks, ajakirjaniku minust ei saa ja siis ma tulin Tartusse tagasi ja Tartu ülikoolis õppisin vene filoloogiat. See ajakirjanduse osakond Leningradi ülikoolis andis ka Ma väga põhjalikult slaavia keele, ajaloo ja vene filoloogiaalase ettevalmistuse. Nii et see on mind toimetamise töös üsna palju aidata olnud, nii et teisi slaavi keeli näiteks Valgevene keel ja poola keel ja nendest tõlgitud teoseid ma olen toimetanud ja see ei ole mulle just väga suuri raskusi valmistanud, nii et ma tulen võrdlemisega toime küll. Kuigi manist ise tõlkida ei ole riskinud. Aga kust te olete saanud tuge siis eesti keeles? Jah, seda ma ei oska öelda, ütleksin, et kodust raamatutest ja nii-öelda uuemal ajal ka oma lastest, kes koolist keele koju toovad ja igalt poolt nende käest kuuleb palju. Ja nende ütlemised on vaimukad ja saate neid ka vahest kasutada. Jah, kui keskkonnas Strugatskite piltides näiteks on mul nii mõnigi laste väljend läinud, sest see Strugatskite keskkond, see on mingi nende ulmejuttudes, on noorte teadlaste keskkond, tudengite keskkond ja see nende argoo, see on kooli Arkoga isegi mingil määral on seal üht-teist lähedast, nii et ühte teist sinna olen saanud küll. Aga üldiselt ma arvan, on mind on aidanud see, et need kaks asja on minu jaoks väga lahus olnud, see tähendab eesti keel ja vene keel. Kuivõrd üritus oli venekeelne, siis ma olen lugenud vene kirjanduse kursust nagu põhiliselt vene keeles, see tähendab, ma ei ole peaaegu lugenud tõlkeid see tähendab tõlkeid vene keelest eesti keelde, mis juu algaastatel olid kaunis, kohmakad ja kaunis Pukvalistlikud. Ja paraku kuigi nüüd mõnda asja on uuesti tõlgitud, aga see meie keskkooli kirjandus ja mis on vene keelest tõlgitud, need on ju üsna pikka aega olnud vägagi Pukvalistlikud tõlked. Ja ma oletan, et meie keele suured mured saavad alguse just sealt keskkoolist ja isegi varasemast ajast. Sest noh, selle oma laste pealt avastasin, et see oli jah, kas neljanda või kolmanda klassi harjutusvihikus olid oma keeleharjutuste tekstid tõlgitud vene keelest. Ja mitte just eriti hästi venekeelne lauseehitus oli täiesti nendele näidetele seal. Nii et kui alustama peaksime keelehoolet, siis juba küllalt küllalt päris-päris alguses. Koolist aga mis teid nende tõlgete juures, mida te olete toimetanud kõige rohkem on häirinud just eesti keele seisukohalt. Kõige. Sagedam, mille vastu tõlkijad eksivad, on. Kui me räägime keskmisest tõlkest, on see vene keele sõnajärje säilitamine ja eriti dialoogis, mis oma ülesehituselt on täiesti teistsugune kui eesti keele dialoog. Ka minu toimetaja õnneks pean ma ütlema, et mul on tulnud toimetada ka väga häid tõlkeid, näiteks noh, näiteks kadunud olevi tõlked on kõik olnud sellised, millest mul endal on olnud palju õppida. Tema sõnavara ja. Jaa lahenduste leidmise oskus just nimelt see, et et ei ole tõlgitud nii-öelda sõna sõna vastu, vaid on leitud eestikeelne mõnus ütlemine. Nii, ja nüüd on meil siin laua peal teie kõige viimane tõlkeraamat Aleksandr Sulsinitsoni Gulagi arhipelaagist, mis, nagu võib aru saada, läheb veel edasi. Jah, seni on ilmunud ainult esimene raamat või köide. Gulagi arhipelaagist koosneb seitsmest osast, tegelikult ka eesti keeles ilmuvad nad nii nagu salsa niitsin Pariisi väljaandes, mis on meil tõlke aluseks autori enda soovil. Selles on nad ka jaotatud kolme raamatusse, täpselt samamoodi nagu meilgi tuleb. Esimeses raamatus on esimene ja teine osa teises raamatus, kolmas, neljas, kolmandas viies, kuues, seitsmes, kusjuures eesti keeles vististi ilmub see päris viimane köide ilmub enne teist sellepärast, et lihtsalt trükikotta, nad läksid niisuguses järjekorras, me ei jõudnud tõlkimise toimetamisega valmis. Selles raamatus on koguni kolm tõlkija nime. Henno Arrak, Helmi tillemann ja maiga Varik. Jah, selles esimeses on küll nii. Need esimesed kolm peatükki, mis on Araku tõlkes, need on ilmunud Loomingus ja need me sealt ka võtsime. Kõik edasised osa Don helmi tillemanni tõlkes, mis siis kirjastusele laekus. Aga kui me siis selle viimase autoripoolse soovitud väljaandega hakkasime võrdlema, siis selgus, et autor on seda väga palju muutnud ja sellepärast tuli siis ta üsna põhjalikult ümber teha, seal on osa on juurde kirjutatud, osa on muudetud, osa on välja jäetud. Nii et siin on nagu raske öelda, kui suur see kellelegi osa on. Kunagi hüppele okei, ümber oli alguses niisuguseid arvamusi, et kas on meile neid kõiki tarvis ja meil on nagu omad mälestused olemas ja nüüd, kus ma olen selle raamatu sees olnud nagu peaaegu kaks aastat arvan ma, et neile ka on seda raamatut väga vaja. See peaks olema Ma iga meie poliitiku laual, sellepärast et inflatsioon õigupoolest Venemaa esimene tõene ajalukku revolutsiooni aastail, sestpeale kui me tahame mõista selle süsteemi olemust, selle niisugust, et noh, võib lause öelda skisofreeniline tulemust siis on see kõik väga vajalik. See on nagu üks aspekt, teine on see, et kui ma seda toimetama tõlkima asusin, siis tundsin ma selle raamatu ees. Ma ütleksin hirmu. Aga mida kaugemale ma jõudsin, seda, seda rohkem on mind elus aidanud pärast, et see näitab inimese suutlikkust endast suuremaks kasvada. Sest autor alustab Nõukogude ohvitserina, kes oli küll Stalini suhtes kriitiliselt meelestatud, aga üldiselt siiski nõukogulikult mõtlev, tegi kõike seda mänguga kaasa. Päris alguses ta meenutab, kuidas ta oma sõduritega ümber käis sõjaväes ja sedagi, kuidas ta oma kohvri seal sakslasel kanda laskis ja pidanud seda oma ohvitseri au vääriliseks, et ta seda ise teeksin. See näitab inimese kasvuvõimalust selgusele jõudmist ja selles mõttes on jah, siit palju õppida. Nojah, ja mida näitab see veel, see näitab ka seda, et, Ma kardan, et see süsteem ei ole võimeline ega suuteline ennast muutuma. Sest et selle viimases raamatus on juba on Hruštšovi aeg ja Hruštšovi järgsed laagrid ja midagi ei ole muutunud. Jah, see on raske raamat, ükskõik kust seda lahti teha. Aga siiski, mis haarab kaasa, on just see autori suurt tahtmine tõtt rääkida, tõele lähedale jõuda, see võlub. Ta ütleb ise, et ta on pidanud seda enda kohustuseks kõikide nende ees, kes on surnud ja kes pole enam võimelised enda eest, ehkki ma ikka kostma, et see on nagu mälestusmärk neile paljudele. Ja see on jah, tõesti kujuteldamatu, mingisugune ettekujutus oli olemas, et olid, olid Hagrid ja tagakiusamised ja meil siin Eestis eriti. Aga, aga et see ulatus oli, oli selline ja et see tegelik olukord ja, ja eriti just see oli vist Rein Kruus, kes heitis Gulagi arhipelaagist, et, et see on kombinatsioon. Aga minu arust just need ajaloolise tagasivaatena ajalooline ülevaade sellest, kust see terror alguse sai. Kuidas see kõik on kujunenud, need on mu meelest ka väga olulised süsteemi mõistmiseks, nii et ma ei nimetaks seda huntilatsiooniks. Ja paistab, et ei tungiga võlunud niisugused autorid või niisugused teosed, kui vaadata seda nimekirja, mis te olete tõlkinud. Te olete üsna palju pulgaakovid, tõlkinud Meistri ja Margarita ja niisuguse teose tähendab, mida autor ise oma silmaga trükis ilmunud Ma ei näinud, läks mööda. 28 aastat, enne kui vene keeles välja tuli, samal aastal siis 68 ilmus see raamat ka meile. Selle tõlkisime koos Jüri Ojamaaga, see on nüüd küll sellel põhimõttel, et peatükkide kaupa. Me jagasime ta, Jüri ojamaad huvitas seal rohkem see nii-öelda Moriltlik süžeeliin. Minule jäid Meister ja Margarita ja Pilatuse ja SO peatükid, need me siis ka seal, nii jagasime oma paremat äratundmist, möödajad vaatasime siis teineteise töö pärast üle ja püüdsime seda ühtlustada. Nii palju kui võimalik. Meister ja Margarita oli selline raamat, ma ei mäleta, et kes selle võrdluse out on, aga see käib ka muide Gulagi kohta, et on raamatuid, mis on nagu tulikirjas ja on neid, mis on trükimustaga trükitud ja Meister ja Margarita oli. Ma mäletan isegi seda korda, kui ma selle Moskva ajakirja sain, kus hakkas ilmuma. Et seal oli siis ainult algus, aga jooksin ma siis kohe ütlema, et see on nüüd see raamat, mida kohe tõlkima hakata. Ja nii me siis tegimegi, et saaks võimalikult kiiresti, sest ajad on siin olnud alati sellised, et iial ei tea, mis saab ilmuda ja mis ei saa ja ka Meister ja Margarita tuli siiski välja. Meil siin vist peaaegu ainukesena. Koera sisante tõlkis, et ega see oli natuke lõbusam raamat. See on vist viimane Bulgakovi raamat, jah, mis ma olen siin kaks aastat tagasi ja niimoodi see oli lihtsalt tore, see meeldis mulle väga rõõmus pärast kuulda, kuid kas koolipoisid karjusid Alacachill alaka hin. Sest tõlkija üldiselt väga harva näeb ja kuuleb midagi oma raamatute, oma tõlgete saatusest, enamasti nad kaovad nagu kivid kaevu ja harva, kui keegi kuskil mainib. Aga kui siis mingisugustki järelkaja kuuled, see on väga tore või, või tsiteerib mõni või siis tunned, et see on siiski nagu olnud ka siinse noh, ma ütleksin niimoodi, et tõlgitud raamat saab mu meelest ka eesti kultuuri pärisosaks läheb selle sisse, kui Ta on tõlkimata, siis ta on kodus ainult oma kultuuris. Ega meil neid lugejaid üldiselt lugeja neid, kes noh, täiesti vabalt võiksid ilukirjandust lugeda ja neidu üldiselt ühestki rahvas eriti palju ei ole, kes võiksid võõrkeeles ilukirjandust lugeda täie naudinguga. Ikka väike osa ja. Te ütlesite, et tulikirjas kirjutatud teosed, noh siis mul kohe tilk langesin aitmaatovi teostele ja sajandist on pikem päev ja tapalava, mis on ju ka teie tõlked. Jah, pean tunnistama, et ainult maata või olen ma tema viimaste eriti keelealaste sõnavõttude puhul natuke pettunud, nii et ma ei tea, kas ma tema juurde enam tagasi pöördun, eks see oleneb sellest, mis nüüd teatada, kas siin kirjutama ja ma ei tea, aga ja sajandist on pikem päev, see mind esimesel lugemisel puudutas just nimelt selle keeleprobleemiga, sest seal oligi see kõnelus tunnimehega, kes käskis, ehkki ta endaga vene keeles. Vaat see oli niisugune asi, mis pani mind kohe mõtlema. Seda tuleb tõlkida. Ja üldse kogu see suhtumine teise rahvakultuuri ja ja see, kuidas sellega ümber käid ja see kõik oli seal olemas, sellepärast tundub mulle A pööre niisuguse vene keele kui katus keele poole ja õmble natuke. Kummaline nokka issanda teed on äraarvamatud, nii et saab näha, mis edasi saab, praegu ei oska muud öelda. Nojah, et need teosed jäävad ikka selleks, mis nad on, seda küll sõltumatult juba autorist ja tema edasisest tegevusest. Jah, seda küll. Ta tähendab, te olete ka teisi niisuguseid kirjanikke tõlkinud nagu Marietosageniann ja ja nar vene keelest, kes ei ole tegelikult venelased, kas on vahet ka tunda keeleliselt, kuna te juba seda keelt olete nii põhjalikult õppinud? Saate aru, et see ei ole vene kirjanik, ta kirjutab, et vene keeles on mingi vahe. Noh, tegelikult ei ole ka Igmaatov ju venelane? Ei, ma ütlen, et nii nagu saginiangi on armeenlane, tema jälle kerkis ja natukene jah, saab küll aru, natukene oma pääle on natukene erinevust päris vene autoritest. Noh, võib-olla on sõnavara üldisem, lauseehituse erinevust on mõnesugust võimalik täheldada ja muidugi mõttemaailma mõned käigud on hoopis teistlaadi, seda eriti aitmatovi puhul. Saaginiani haridus on olnud küllaltki euroopalik, nii et tema puhul ma Noh, see oli ka üsna minu tõlkija karjääri alguses võiks öelda, kui ma tõlkisin ja see on niisugune kergekaaluline teos tükati väga lustlik ja humoorikas, niisugune kriminulli paroodia kohati mis Mendest jänki Petrogradis just just seal on väga sihukseid Apila peatükke, mis mind väga lõbustasid sel ajal, kui ma seda tegin. Ja nii, et ei, tema puhul mul nagu ei tulnud ettegi, et see on ka vene keeles kirjutatud teos ja tema armeendlus nii-öelda ei tulnud sealt küll kuidagi välja. Aga mõne teise mehe puhul nagu näiteks Ibrahim ju, nagu me nüüd ütleme ja pulaatov näiteks, kes kirjutab ka vene keeles, aga tema puhul on, on mu meelest üsnagi tunda see, kuidas ta vaat, mingisugune sarnasus con radiga Conradi ingliskeelega tuleb siin võib-olla et tema ülesehitused on, on kuidagi raskepärased. See tähendab, neile ei ole mitte midagi ette heita grammatilises mõttes, nad ei ole kuidagi võõrapäraselt, seda ei saa öelda. Aga just nimelt raskepärased Mitmeharulised ja niimoodi ja ma mäletan, et pulaatovi valdusi, see on üks pisike jutt kullist. Ja seda ma mäletan, oli mul nii raske teha ja arutada, et alles nii ütleme üks kümmekond lehekülge enne lõppu sain ma selle nii-öelda kätte, et ma tundsin ennast vabalt seda pühkides. Jah, nii hilja seniajani oli, aga raske, raske oli kaasa minna, see ei tulnud kuidagi iseenesest kätte, enamasti on niimoodi, et, et sa lähed autoriga kaasa ikka küllalt kiiresti, sest ma ei valigi autoreid ei tahagi ju teha, kes on mulle võõrad või kellega ma ei saa kaasa minna, kes on mulle vastuvõtmatu. Aga kes on teile nendest tõlgitud autoritest olnud kõige lähedasem või te olete kohe tundnud, et teda tahaks muudkui veel tõlkida? Bulgakov sedasama millegipärast arvasin ka? Jah, ta kui kirjaniku isiksusi. Jah, ja tema, tema iroonia ja grotesk. Jah, Need on olnud edu mulle jah, väga meeldinud. Meil on ju nüüd nagu kavaski Meistri ja Margarita kordustrükk, ma ei tea küll, kuidas kirjastuse paberivõimalused hakkavad olema. Aga kui nad on, siis see on meil juba taju ilmus ebatäielikuna eesti keeles, selle Moskva ajakirja variandi variant jah, jah, jah, see lühendatud variant, aga nüüd on see töö enam-vähem ära tehtud. Sealt oli ka välja võetud lauseid ja sõnu ja kaks tervet peatükki. Aga mind hämmastas just see sõnahaaval oli võimalik isegi leida seal siis ebasoovitavaid asju. Ahsoo, ma võrdlesin need oma osad kõik uuesti läbi. Kui ma seda täielikku väljaannet vaatasin. Jah, see oli hämmastav. Õpetlik tegevus. Jah, kuidas tsensuur töötas ja kuidas toimetaja töötas. Ei noh, seal Moskva toimetaja ja ma sain teist aru, ei, see on seesama skisofreenia ilming, mis, millest Gulaga annab ülevaate. See on täielik kahestumine, tegelik maailm ja kujuteldav maailm, millest siis elavad need Sinaatilised, milles valitsev kastsis elab. Aga Rulgaakko on selle poolest võib-olla ka nii palju mulle öelnud, et vaata, tema oli minu meelest vaba, sellest, temal õnnestus täiesti vabaks jääda, kuigi see raamat ei ilmunud ja nii, aga seda raamatut kirjutades oli tema vaim vaba. Tähtis, et ta selle kirjutab lihtsalt? Jah, ja tema oskusi ilmselt, et käsikirjad ei põle ja mingis mõttes on see kindlasti õige. Nojah, see skisofreeniline maailm on meisse kõigisse jäljed jätnud, aga nüüd siis leidub inimesi, kes tahavad täiesti nullist alustada. Ma kasutan praegu Mart Tummelas artikli Pealkiri, alustagem nullist. Ei, see on siin, on üsna hämmastavaid väiteid, teed, nagu kuulaja nüüd juba tähele pani, on siiski üht kui teist ilmunud. Ja mitte ainult viimase viie aasta jooksul, ma mõtlen kirjastuses Eesti raamat vaid ka varem. Sest näiteks ait, Maatovi ja sajandist on pikem päev, ilmus ju 83. aastal ja pulgaago üsna ammu juba ja, ja ikka üht kui teist, aga tema, ma tsiteerin. Ütleb nii, ja miks üldse keegi arvab, et kirjastamisega kogu kultuuriga on meil lood paremad kui vorstitootmisega. Miks söandab keegi arvata, et oma vaesuses, räpasuses ja inimvaenulikkuse oleme saanud imeväel avaldada raamatuid selle sõna ainsas õiges humanistliku tähenduses mitte aga ting, trükipoognad? On see õige? Teie meelest, kui kirjastused metsale Nuh, kes teil nii palju aastaid olete nüüd pühendanud ka nendega selle väärtkirjanduse vahetamisele ja toimetamisele. Meil selline arvamus juba alguses nagu tuuakse ohvriks kohe? Jah. Sellepärast, et, et ma ei tea, kas ma olen ülearu suurkirjastuse patrioot? Ei, ma usun, et suudan olla küllalt enesekriitiline ka. Kindlasti on kirjastus välja andnud raamatuid, mis oleksid võinud ka olemas Ta olla, sest meil oli ka sundvalik, meil olid protsendid ja muiste, mida tuli täita ja me katsusime otsida isegi nende protsentide sisse raamatuid, mis oleksid siiski midagi väärt. Aga peale protsentide noh, ma usun, et kui, mis on siis 50 aastat või, või 40 aastat, et kui see kõik maa kustutada, siis meie raamaturiiulid oleksid täiesti tühjad. Võtame niisuguse asja nagu ütleme eepaset ja meil on Kalevala meil Nibelungide Beowulf nüüd viimati See kõik on tehtud, see on nüüd Rein Sepa elud. Ja kas me sellele tõmbame siis ka kriipsu peale, ta ütleb, et jah, on erandeid, aga neid erandeid tuleb siis juba nagu liiga palju, et nad ei ole enam erandid, vaid on ka ikka näitab mingit sihikindlat tegevust, eks ole ju? Ei, minu meelest me oleme püüdnud maailmakirjanduse klassikat teha, kui meil ei ole muud võimalust olnud, siis siis vähemasti klassikat. Ja on olnud paremaid aegu ja halvemaid aegu, aga oleme. Kirjastus on mu meelest püüdnud meie tõlkekirjanduse toimetus alati ka maailmakirjanduse nii-öelda tänase päevaga samm pidada. Meelest on kaunis palju tehtud ja niimoodi mahakiskuva tsi meenutab mulle kurb küll, aga natuke meenutab seda praktikat kui raamatukogudes Eesti vabariigi aegset kirjandust kirvestega lõhuti mingi sarnasusi. Nii et see on kurb ilming. Selle loo kirjutaja peaks võib-olla kulaagi lugema. Sest et selles raamatus sul sünnitasin, ise ei ole viha, on ainult püüd mõista, näha, seletada. Ja ma arvan, et niimoodi lahmides ei jõua me kuskile seda, mis on tehtud sellest, mis on head tehtud, sellest tuleb lugu pidada. Kindlasti, ja nüüd veel, lõpetuseks, mis teil praegu käsil on? Mingit uut tõlget praegu ei ole, sellepärast et ma lihtsalt tõmban hinge pärast kulaadi. Aga toimetajatööd teen ma ikka edasi ja see on küll see on, võiks öelda sama teema, see on üks vene poetess inimõiguslane, iri naeratus, inskaja, kelle raamat hall on lootuse värv. On ilmunud Londonis. Ja see on nüüd taas selle teesi kinnitus, et midagi pole muutunud, tema laagri mälestused pärinevad 80.-test aastatest. See tõlge on nüüd valmis ja toimetatud ja läheb peatselt trükikotta ja peatselt saab seda siis ka, ma loodan lugeda. Siis tõlkis virve Krimm. Huvitav on see raamat, et Eestimaale võib-olla selle poolest, et Hiina äratus, inske üks vanglakaaslase olnud ka Lagle Parek. See raamat on nüüd seal ei ole niisugust, ei, see ei ole ei sedavõrd üldistav ega sedavõrd ajaloolise taga vaatega. Ta on oma ulatuselt ja haardelt palju väiksem kui Solse niitsin, aga see on veel üks näide inimese väärikusest, ükskõik mis tingimustes võitlusest. Vastupanust. Jah, kõige rohkem inimväärikuse säilitada. Hukkamisest ka selles riigis nendes oludes. Jääme siis ootama seda raamatut ja suur tänu teile. Orchiak.