Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Tere saatesarja peegeldus tegijatel on hea meel teiega uuesti kohtuda. Stuudios on Heidi Sarapuu. Jahedavõitu suvi sundis meid otsima raamaturiiulitelt meeldivat ajaviidet. Põhjamaade kirjandusvallas oli sellel suvel mitmeid tähtpäevi ja juubeleid. Augustikuus möödus 100 aastat Rootsi kirjandusklassiku Wilhelm Muubergi sünnist. Tänase saatemuusika poole eest on kandnud hoolt Rootsi saatkond. Kuulete laule, Mubergi romaani Väljarändajad ainetel loodud muusikalist Kristiina from Dove moola. Head kuulamist. Ja nüüd siis Wilhelm Mubergist tõlk. Ja Anu Saluääre vahendusel, palun. 1998. aasta on Rootsi kirjastus elus ja Rootsi kirjanduselus nii-öelda vilt Muuberi aasta sest armastatud klassik on saanud sajaaastaseks tema sünniaasta 1898 elavdaks nii-öelda kas kirjastustegevust ja lugejate huvi Vilsemmuuberi loomingu vastu kes tegelikult ei ole Rootsi rahva lugemislaualt ja mälust kunagi kadunud. Nüüd Eestis ei ole Vilsel Muuberi ehk nii teadvustatud ja see on ka mõistetav. Sest Wilhelmi Uberi looming on eeskätt Rootsi rahva südameasi. Ja ta on rootslaste jaoks umbes see, kes eestlaste jaoks võiks olla korraga nii Eduard Vilde, Tammsaare Aadu Hint ja Herman Sergo. Umbes selline koondkuju on Vilsel Muuberi rootsi lugeja jaoks ja seoses tema robeliga anti välja taas kordustrükk tema armastatud raamatutest, mis käsitlevad siis rootsi talupoja ajalugu ja isegi võis näha Rootsi televisiooni valmistatud juubelifilmis seda, kuidas rootslased kogunevad selleks, et lihtsalt kuskil talu õuel kuulata Virchel Muuberi teoste ettelugemist. Nii rahvalik, nii südamesse läinud et kui me ütleksime seda, et mitte Tamsar mängitaks nagu näitemängu või nagu mingitel dramatiseeringute kujul vaid lihtsalt kogunetakse näiteks Tamsar õuele vargamäe õuele ja kuulataks seda ühte peatükki või teist peatükki tema tõest ja õigusest. Paberi nimelt saavutas erakordse kõlapinna selle tõttu, et ta faktiliselt oli nagu esimene talupojakeskkonnast pärit kirjanik, kes tõesti teadis, millest ta kirjutab. Sest Rootsi oli sajandivahetusel täiesti talupoeglik. Viimane sajand on kõik lõplikult muutnud, aga sellel ajal olid küll kirjutatud, oli kirjutatud talupoegadest, seda teist paadi ütleme, romantiseerima vartiseerivalt natu realistlikult, aga väljastpoolt ja ülevalt poolt tähendab mitte nii-öelda ei olnud seda seda kirjutanud või kirjeldanud inimene, kes kõiki neid töid teinud, selles keskkonnas elanud ja nii-öelda valgustanud seda, seda seestpoolt. Ja see on läinud Rootsi rahvale tõesti südamesse, nii et kui strinteri laagerdus on loomulikult rootslased kirjutanud, siis see lai lugeja nii-öelda leidis ennast Muuberi teostes. Kirjanduslugu ütleb Muuberi kohta kuidagi muidugi kuivalt ja teoreetiliselt viskel muu päri on maalähedane primitivist kes säilitas sõltumatu. Oletuse keset moodsat massi ühiskonda, see on siis see nii-öelda kirjandusteaduslik kokkuvõte sellele loomingule. Aga, aga mitte selle formulatsiooniga ei jõuta rahva südamesse või nõndanimetatud laia lugejani. Muidugi oli ta haaratud sotsialistlikes toodetest, nagu suur osa Rootsi rahvast on, on tänaseni mõistagi ta ehtsa talupoeglik, ägeduse ja traditsioonilise niisuguse vabaduse tunnetusega võitles igasuguse ülekohtu, igasuguse ebaõigluse, igasuguse vabaduse piiramise vastu. Ja see oli ka kuidagi rahvale väga omane. Ja ta ta nii-öelda tõesti leidis selle laialugeja ja ta on lõputu kordustrükkides välja antud. Peaaegu võiks öelda, et, et need allikad, kust tema ammutas oma oma kirjanduslikku stiili ja lähenemise kirjandusele, on põhiliselt, nagu öeldakse, piibel ja islandi saagat ja põhjalale väga lähedased allikad on need, mida ta siis uuesti ümber kirjutas. Nagu tänapäeva maailmale ja väga saagalik võiks öelda, on ka tema kõige tähtsama teose väljarändajate Detroloogia algus mida kahjuks ei ole siiani veel põhimõtteliselt eesti keelde tõlgitud, aga ma nüüd tema juubeli puhul olen pannud ümber kaks esimest lehekülge, kaks täiesti esimest lehekülge sellest hiigelsuurest loogiast, mis kujunes Moberi põhiteoseks ja me kuuleksime seda näitleja Jaan Vahari esituses. See on lugu mõnest inimesest, kes oma kodust Smoland Nende maakonnast lööderi kihelkonnast Põhja-Ameerikasse välja rändasid. Nad olid esimesed, kes oma kodukohast ära läksid. Nad olid pärit madalate majade ja paljulapseliste perede maalt. Nadolid, maainimesed ja pärimised soost mis oli juba tuhandeid aastaid seda maad harinud, mille nad nüüd maha jätsid. Sugupõlved olid 11 välja vahetanud. Poega isa järel adra ja äke taha. Tütar võttis üle ema koha voki ja kangaspuude taga. Talu jäi läbi aegade sugukonna koduks ja peatoidus andjaks. Leib tuli oma rukkipõllult ja leivakõrvane oma loomadelt. Lamp villast, linast ja koduloomade nahast saadi rõivad ja jalanõud, millel rändavad rätsepad ja rändavad kingseppade. Valmis tegid. Maa andis kõike hädatarviliku. Inimesed sõltusid issanda ilmast, mis andis meile häid ja viletsaid aastaid aga ei, ühestki muust jõust päikese all. Talu oli omaette maailm, mis ei vaja välist maailma. Madalad hallid majad lõõtsutasid maadlegi, aga nad olid tehtud sajandeid kestvatest palkidest ja sama turbast ja Kased ohust. Katuse all elasid inimesed sünnist surmani. Peeti pulmi, ristseid ja peiesid. Elud süttisid ja kustusid ikka nendesamade tahutud männipalkidest nelja seina vahel. Väljaspool elu suursündmusi polnud mingit muud vaheldust. Peale aastaaegade vaheldumise. Kevadel haljendas põllul oras ja sügisel kollendas seal sammas kõrrepõld. Elu kulges tasa ja targu ja talupojaaastaring sai jälle täis. Ja nõnda kestis kaua. Põlvkonnad vaheldusid. Sajandid läksid. Aga 19. aastasaja keskel pärast Kristuse sündimist raputati muutumatu, kordama alustest lahti, kasutusele tulid uued, äsja avastatud jõud. Vankrid suutsid veerida ilma hobusteta ja laevad sõitsid üle merede ilma purjedeta. Maailmajaod nihkusid üksteisele lähemale ja uue sugupõlve kätte, kes olid osa saanud lugemiskunstist. Jõudis trükitud sõna ühe kauge maa kohta mis kerkis esile saagade udus ning omandas tegelikkuses selginenud ja ahvatleva kuju. Uuel maal oli põldu, aga ei olnud harjaid ja ta kutsus põllu harjaid, kellel ei olnud põldu. Kuusmaa avanes neile, kes igatsesid vabadust, mida neil kodukülas ei olnud. Ta meistes võlgnik, kes rõhututes nurisejates tärkas väljarändamiskihk, teistele jälle Iderendanud, uuel maal ei teatud eelised ega maatükid, vaid nad tahtsid pääseda tülikatest asjadest vanal kodumaal. Nemad kõlanud välja millegi järele, vaid millegi eest palju ja väga erinevaid, oli vastuseid küsimusele, mispärast. Ja igas külas oli mehi ja naisi, kes kutset kuulda võtsid, asusid rängale teele teise maailmajakku. Esimesena lahkusid kõige julgemad. Ettevõtlikud langetasid otsuse. Uljaspead asusid esimestena hirmuäratavalt teekonnale üle suure mere. Igas maakohas oli esimesteks välja rändajateks rahulolematud pealehakkajad, kes leppinud oma osaga kodukülas. Mahajääjad. Pikaldase kõhklejad nimetasid neid seiklejateks. Esimesed väljarändajad teadsid neid ohutavast maast väga vähe. Ja nad ei võinud teada, et kodumaalt järgneb nende eeskujule rohkem kui miljon inimest. Nad ei võinud arvata, et sadam aastat hiljem elab uuel maal veerand nende oma rahvast. Ja nende järeltulijad harivad seal ühtekokku suuremat põldu kui oli samal ajal kogu Rootsimaal. Nad ei võinud aimata ega arvata, et nende ettevõtte tagajärjeks ja viljaks kujuneb üles haritud maa mis on suurem kui nende vana maa, mille nad maha jätsid. Kubamis viia söhakalt kannul kodujääjate laitus ja mõnitused. Alustades teadmatuse taevast all kandes julguse märki otsekui mõnda koledat seiklust. Et mehed ja naised, kellesse lugu räägib, on ammugi siit ilmast lahkunud. Mõningaid nimesid võib veel lugeda murenenud hauakividelt, mis on püstitatud 1000 miili kaugusel sellest paikkonnast, kus nad ilmale sündisid. Kodupaigas on nende nimed unustatud ja nende väljarändamise seiklus sulab varsti saagaks ja legendiks. Jätkame jutuajamist, tänusõnu, aega läheme nüüd tagasi Muuberil loomingu juurde, kas Muubergit võib pidada autorida näiteks jah, vihl Muuberi oli tõelide maalt välja kasvanud iseõppija nii-öelda rahvaülikooliharidusega, lokaalse ajakirjanduse haridusega, võib öelda, ta alustas varakult tegevust ajakirjanikuna, kohalikes lehtedes. Ja kogunema. Looming põhineb küll hilisemal tõsisel ajaloolisel ja dokumentaalsele uurimistööl. Tema enamik romaane on kuidagi alati seotud nii-öelda sema juurte tagapõhja uurimisega või Rootsi rahvaliikumiste tagapõhja uurimisega. Aga nii-öelda süstemaatilist ülikooliharidust tal ei olnud. Ja noh, vahest seegi on, on ohtude jahtidele omane erakordse jõuga pühendatakse lemmikteemadele, mida ta siis järgmiseks romaaniks ette valmistas. Ja nüüd võikski, lugesime ette katkendi tema nii-öelda hiilgeteoses, tema peateosest. Aga pöördume nüüd tagasi tema loomingu algetappi. Ta debüütteos, millega ta jõudis ilukirjanike hulka, oli ema oma suguvõsa lugu raskide. Ja see on praegugi nimelt Rootsi televisioonis näidatakse seriaali sellesama romaani põhjal selle, Rootsi rahva, Mahtra sõda ja ma ütlesin, et kõik korraga nagu meelevaldne paralleel, aga, aga midagi võib tõeks osutuda. Raskete pere nimelt on soldati perekond, kus ta muu päri ise oli pärit, siis välja teeninud soldati perekonnast, kellele anti väike maalapp, mis pärast sai omaks taluks. Ja see perekonnatalitused olid jällegi Rootsi rahvale nii lähedased, et kuidagi võetakse nagu võib-olla omaenda esivanemate loona ja ilmselt ta ei kao kirjandusloost järgmisel aastatuhandel, seda on raske võib-olla ette kujutada, tõlkes seda ei ole tõlgitud nagu enamiku Moberi teosed ei ole eesti keelde tõlgitud. Aga Ta ütleb midagi kindlasti rootsi rahva kohta. Ja, ja samas vaimus on tema rida järgmisi teoseid, mis ilmusid kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. Eesti keelde on tõlgitud üks selliseid talupoja romantilisi raamatuid. Mehe naine, mis ilmus 33.-le aastal. Seal ei saa nüüd küll tuvastada mingit autobiograafilist tausta, sest tegevus toimub 18. sajandil ja, ja laht käsitleb siis nagu moraali ja erootikat talupojamiljöös võiks seda nimetada seksuaalmüstikaks, isegi on kirjandusteadlased nimetanud seda siis Diaczloretsi laadseks seksuaalmüstikaks. See raamat on eesti keeles olemas, see annab ka mingi pildi sellest laadist, millega Muberi kolmekümnendatel aastatel tegeles samuti eesti keeles olemasolev raamat ratsuta. Täna öösel oli teine selline tähelepanu vaatanud ja poleemikat äratanud raamat, mis ilmus teise maailmasõja rajal ja põhjustades poliitilisi tagajärgi raekojana. Hitleri Saksamaal käsitleti seda kui kui kriitikat siis sakslaste aadressil. Kuigi see tegevus jällegi toimus seitsmeteistkümnendal sajandil ja tegemist oli vastuakuga aadli võimule, kes olid nagu saksa päritoluga Rootsis. Seda käsitleti siiski nagu allegooriat saksa fašismi vastu. Natsionaalsotsialismi vastu jõudiski see saksa protest koguni nii kaugele, et see keelustati Saksamaal ja põletati koos paljude teiste ebasoovitavate raamatutega. Nii et need kaks raamatut on eesti keeles olemas ja, ja kolmanda raamatu täna on eesti keeles olemas. Nüüd nagu epiloog sellele tõlkimata siiani tõlkimata väljarändajate Detroloogiale. Mis ilmust 63.-na aastal pealkirjaga maised elupäevad eesti keeles, mis vaatab tagasi Rootsi väljarändajate juba mitmendale põlvele ja võtab kokku nagu kogu selle väljarändajate epopöa taga. 100 aastat hiljem, kui väljaandmine sai alguse 19. sajandi keskpaigas siis 100 aastat hiljem, 1950. aasta paiku on siis väljarändajate järglane Albert Karlsson mõtisklemas oma rootsi juurte üle. Ja ta tõdeb selle raamatu jooksul, et kõik sidemed vana kodumaaga on lõplikult kustunud ja nüüdseks katkenud. Jaan Vaheri esituses, palun jah. Minu kodutänav Online õuna piitsi peatänav ja samal ajal Hayway, mis kulgeb piki California rannikut põhjast lõunasse. Selle tee äärde tekkis asula, mis nüüd on linnaks kasvanud. Mõne aastaga on läga õunapiits elanike arv kahekordistunud. Miljonilinna Los Angelesi õhku mürgitab naftapuuraukude suits aga meie päikesele, kuna õhk on tänu meretuultele puhas ja värske oleme kaitstud ka suure kuumuse eest, mis valitseb kaugemal sisemaal. Teispool mägesid. Tänavu 1962. aastal pole meie linnas aprilli algusest peale vihma sadanud ja aasta on jõudnud juba juulikuu lõppu. Vihma ei tule enne, kui novembris. Idapoolsest aknast näen ma kõrgeid mägesid, kus päike on kogu taimestiku ära kõrvetanud. Rohi on närtsinud ja kuiv ning sahiseb tuule hiilides süngelt. Mäenõlvad hõõguvad punakas pruunilt ja mulle tundub, et neist tuleb kõrbelõhna nagu ahju unustatud praest. Ainult okkalised hiigelkaktused, Ignikud kaktused on ainsad vastupanuvõimelised taimed. Helgivad nagu rohelised pritsmed. Päikesest kõrbenud mäed kergitavad selgasid nagu tohutud kivistunud ürgsisalikud kes valvavad oma jalge ees laiuvad linna. Lägunnal, nagu meie linna igapäevases kõnepruugis kutsutakse, on soodne asend merejäämägede vahel. Meri jahutab õhku, mida me hingame? Mäed kaitsevad meid kõrbetuulte eest. Meri on igaveses liikumises, mäed puhkavad igaveses rahus. Mina ise olen alles äsja tagasi tulnud reisilt maalapile, kus ma sündisin. Kõigest nädala eest olin teisel pulma maakera. Nädala eest istusin teises hotellitoas. Hotell asus Rootsimaal ühes Molandi töölisasulas. Ja tuba oli päris sarnane minu praeguse toaga yyden hotellis Lägunnas täis moderne sisseseade-Ameerika mudeli järgi. Tänaval hotelli ees veeresid autod sõitsid hõredamates ridades kui siin, aga automargid olid enamasti samad, mis kliiostroidil. Hotelli kõrval oli nagu siingi bensiinijaam, kus kütusesorte teatasid inglisekeelsed sildid. Keset küla oli baar, kus pakuti jäätist, kokakoolat ja hamburgereid. Sinna mahtus ka Juke Boxcus. Lakkamatult voolas laulu ja muusikat. Laagrid olid pärit siit. Ameerikast. Leti kohal rippus silt Drive In paar reklaamleht teatas, et suid äädist esinevad rahvapargis Jack Thlis jõuga ja tantsuks mängib vii Andersson. Tohutult populaarne Twist bänd New Sound pust. Ameerika on minust ette jõudnud ja kolib juba mu vanasse kodukülla sisse. Igal külaskäigul kodumaale olen seal muudatusi märganud. Iga korraga on rootsi muutunud ikka vähem rootsilikuks. Nüüd olin ette võtnud uue õhusõidu kodumaale aga ma ei sõitnud selleks, et tagasi pöörduda. Ei tulnud kodukülla selleks, et jääda. Ma ei kujutlenud hetkekski, et vanal Ameerika emigrandil, kes kannab mu nime oleks võimalik rootsi tagasi kolida. Need, Ameerika rootslased, kes minu aastates pöörduvad lapsepõlvemaile tagasi langevad enesepettuse ohvriks. Siia pole ühelgi inimesel tagasiteed, ma võin tagasi tulla välises mõttes ma majade, puude, veekogude koplite juurde võin tagasi murdude asjade juurde, aga mitte kunagi sellesse ruumi kus viibis lapse hing. Pole olemas tagasiteed kasvuojamaailma, millest on saanud unenäod ja mälestused. Ja mis peavad jääma unenägudesse mälestuseks. Olen välja tõrjutud. Seisan ukse taga, mis on alatiseks suletud. Ja nüüd siis tavapärane kultuuriürituste tutvustus. Eha Vain, Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroost palun. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna büroo poolt, ütlen teile kõigile. Tere. Ütlen seda meie endistele kuulajatele, kellega me juba eelnevate saadete käigus oleme headeks tuttavateks saanud. Ja ütlen tere tulemast ka kõikidele neile, kes meiega sel sügisesel saatehooajal liituvad. September esimene sügise kuu möödumas möödumas üsna töiselt. Ettevalmistused jutumärkides hooajaks algasid meil juba suvel. Kui paljud Põhjamaade kultuuriametnikud, kultuuriasutuste juhid oma baltireisidel ka Eestit külastasid meiega ja teiega edasisest koostööst rääkisid ja kokkuleppeid sõlmisid. Üks selgitav kommentaar neile neile üliõpilastele, õppejõududele ja teadustöötajatele, kes teavad, et Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiumitaotluste tähtaeg on tavaliselt olnud esimesel oktoobril. Ja nüüd nad imestavad, miks nad sellekohast meeldetuletus, nagu tavaks on olnud, lehest lugenud ei ole. Asi on nimelt selles, et seoses Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiumifondi süsteemi muutmisega tundus esimese oktoobri tähtaeg edasi esimesele märtsile. Ja veel üks tähtis asi. Neid uusi stipendiumi taotlemise vorme võite nõutada meilt alates hilissügisesest. Vastis oktoobri lõpust. Tähelepanu Põhjamaade huvilised. Viiendal oktoobril on avakursus rooti kõnekeelt kõnelevatele. Õpilastele õpetab endiselt Helgi harjut. Kuuendal oktoobril avakursuse soome keelega. Peatele teemal harjutame soome kõnekeelt ja õpetab Martin piirang tuntud ehkki raadiotoimetaja seitsmendal oktoobril on avakursuse norra kõnekeeles õpetab Hille Lepp. Ja kaheksandal oktoobril esmakordselt kursus islandi keele ja kultuuri alustest. Seda kursust juhendab Islandilt pärit meilgi tuntud joonisfilmide autor sigi. Õppetöö toimub inglise keele baasil. Taani keele õpetamise oleme usaldanud Taani kultuuriinstituudile. Kell on selles osas ka usaldusväärne kogemus. Ja keelekursustele registreerime kuni viienda oktoobrini. Teil ühele sündmusele oktoobris ütelda pretsedendina, tahan teie tähelepanu juhtida. 11. oktoobril on Eesti televisiooni programmis esimene saage muusika, Viktoriinist, muusikagrammide. Paljud muusikasõbrad kindlasti mäletavad Põhjamaades ülipopulaarset kontrapunkti sarja ja teatud mõttes võib öelda kontrapunkt on ka olnud muusikagrande idee ellukutsujatel eeskuju, kas tegemist on meelelahutusprogrammiga programmiga vä muusikast ja programmiga, mille kaasautoriks on ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna büroo mis tähendab omakorda, et olulisel määral keskendutakse Põhjamaade muusikale. Taani Instituudi plaanidest räägib Silvi Teesalu. Taani kultuuri Instituut kutsub huvilisi Eesti Kunstiakadeemiasse, kus oktoobri alguse mõnel päeval on veel väljasse Taani disaini, kooli ja Eesti kunstiakadeemia noorte disainerite töö, mis on tehtud Tallinna vineerimööblikombinaadi baasil meie toredate partnerite abiga. Roger toob kaasa veel mitmeid suuri üritusi. Nimelt projekti Läänemerering raames jõuab siia arhitektuurinäitus, mis avatakse Rotermanni soolalaos 23. oktoobril ning on seal publikule avatud kuu aega. Suuri projekt tegeleb balti mere regiooni suurlinnade arhitektuuri areng arenguküsimustega. Seda Kopenhaagen näite. Linn kuulub tema elanikele ning meid huvitavat kõik probleemid, mis on seotud linna renoveerimise uuendamise Jaak transvormeerimisega. Arhitektuuri näituse kõrval saavad Rotermanni soolalaos olema loengud. Korraldatakse ka linnaplaneerijate ning arhitektide ühisseminar linnaplaneeringu küsimustes. Eesti ja Taani arhitektuuritudengid saavad aga ühisesse workshopis kokku kuu aega hiljem. Pri kuus tuleb meile very bigbänd, mis on Esbergi Muusikaakadeemia tudengite suur orkester. Esbergi tudengid on juba tänaseks valmis saanud originaalkompositsiooni Eesti muusika ainetel ning koos Eesti Muusikaakadeemia ning Georg Otsa muusikakooli. Õpilastega on meil plaanis teha ühiseid proove kuni 20. paiku ning siis, 22. oktoobril esineb ühine orkester Sakala keskuses, kus mängitakse koos ning täiesti uusi üliõpilaste poolt komponeeritud juhendatud ja juhitud muusikat. Liina kümneik Rootsi saatkonnast, palun. Oktoobris avaneb huvilistel taas võimalus näha teatri vaarius kevadel esietendunud muusikalist näidendit Rootsi poeedistame Andersonist lihtrahva laulikust, kelle sünnist möödus tänavu 110 aastat. Autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu kui kevadistel etendustel esitasid Rootsi muusikud Andersoni sõnadele loodud laule rootsi keeles. Praeguseks on laulud eesti keelde tõlgitud. Etendused toimuvad 18. oktoobril kell 17 ning 19. oktoobril kell 19 Tallinna Õpetajate majas Raekoja plats 14. Juba sel laupäeval, 26. septembril algab Estonia kontserdisaalis kontserdisari Rootsi aeg 1998 99 mis tutvustab eesti publikule rahvusvaheliselt tunnustatud Rootsi muusikuid. Kontserdisari saab teoks Eesti kontserdi Rootsi Instituudi ja Rootsi riikliku kontserdiorganisatsiooni Rixcon sääre koostöös. Sarja avamise au kuulub Maltale toonia orkestrile koos ühe maailma nimekaima trompetivirtuoosi hookeanhardenbergeriga. Dirigent on Gilbert Varga ning ettekandmisele tuleb hilbolgi Pärdi sans stream'i ja paardoki. Muusika antakse kaks kontserti. 26. septembril kell 19 ja 27. septembril kell 17 seitsmendal okt. Oktoobril jätkub Rootsi aeg Estonia kontserdisaalis. Džässmuusikaga esineb poobostenson trio koosseisus Voobostenson klaver, Andres Yomiin kontrabass ja norralane Jon Christensen löökriistad. Bobostenson on juba mitu aastakümmet üks Põhjamaade silmapaistvamaid džässmuusikuid. Seitsmekümnendatel tegi ta palju koostööd meie publiku legitud tavanorra, saksofonist Jan karbaarekiga. Kontserdisari Rootsi aeg kestab terve aasta ning Eestisse on tulemas mitmeid huvitavaid soliste ja kollektiive, kellest kindlasti ka selle saate kuulajatele teada anname. Ootame kõiki huvilisi kontsertidest osa saama. Viiu astel Norra saatkonnast. Norra saatkonnale oli äsjalõppenud suvi erakordselt töine ja teguderohke. Kogu meie suvi möödus Norra kuningapaari Eesti visiidi tähe all. Kuigi kuningas Harald, viies ja kuninganna Sonja viibisid Eestis vaid kaks päeva, oli nende päevaga väga tihe ja ettevalmistus tööd kuningapaari vastuvõtuks algasid juba talvel. Raske oleks siin paari sõnaga kogu toimunut kirjeldada ja kokku võtta, kuid esile tuleks siiski tõsta Pärnu inimeste südamesoojust ja külalislahkust. Ka kuningas ja kuninganna ise on omada tänuavalduses kõigis kolmes balti riigis toimunust esile tõstnud just jalutuskäiku Pärnus, kus tänavad olid rahvast tulvil. Töine suvi jätkub kindlasti sama töise sügise ja talvega. Juba kolmapäeval, 30. septembril avab Norra suursaadik Kaili Eesti Rahva Muuseumis sügishooaja näitusega Norra püstpalk kirikud. Püstpalk kirikud on pea ainuomased Norrale. Teistest maadest võib neid leida vaid ühe Inglismaal ja ühe Rootsis. Püstpalk kirikud näitavad Norra käsitööliste oskusi kõige paremast küljest. Nimetuse on kirikut, oleme ehitusstiili järgi, see tähendab, et nad on ehitatud püstistest palkidest puidust alusmüürile. Tänaseks on püstpalk kirikuid noorest säilinud vaid 20 9350. aastal, aga kui Norrasse jõudis katk, oli neid 1000 ringis seitsmeteistkümnenda ja 18. tasandil. Rahvaarvu kasvades jäid püstpalk kirikud aga liiga väikeseks ja paljud hävitati ning nende asemele ehitati uued kirikud. Kõige vanem säilinud püstpalk kirik pärineb 12. sajandi teisest poolest. Näituse pidulikule avamisele, kus esinevad norrakeelsete lauludega ka Tartu Ülikooli norra filoloogid, järgneb filmiprogramm. Hiljem on sama näitust võimalik vaadata ka rahvusraamatukogus. Tallinlastel, kus näitus avatakse kooseistele länni novellikogu esitlusega. Tartust on meil sel õppeaastal veel üks rõõmustav sõnum. Tartu ülikooli juures töötav, sellest õppeaastast jällegi uusnorra keele külalislektor, kaarigleppe. Soome instituudi tegemistest räägib Maimu Berg. Nad tervist siis Soome Instituudi poolt kuulajatele ja ma peaksin kohe kurvastusega nentima, et kõik on läbi, suvi on läbi ja paistab, et isegi vananaistesuvi hakkab läbi saama. Aga mis läbi ei ole, on muidugi Soome Instituudi uus sügise hooaeg, vastupidise just alles algas. Avasime seda pidulikult septembri keskel. Ja nüüd ma siis jutustan teile, mis. Neid inimesi, kes meie tööst huvitatud on ja soome kultuurist siis ees ootab, oktoobrikuus. Kevadel avas oma uksed Helsingis moodsa kunsti muuseum Kiasma seal Mannerheimi samba selja taga ja selle ümber käisid ju ennem suured vaidlused ja lõõmasid kired, et kas see maja sinna sobib või ei sobi. Sobib või ei sobi, nüüd on ta seal püsti ja muuseum see on ja mida seal vaadata, mida seal näidata ja kuidas seal uue tehnikaga hakkama saada. Sellest tuleb meile rääkima selle muuseumitöötaja Bert orastas. Ta tuleb siia kuuendal oktoobril kell 17 esineb ta arhitektuurimuuseumis. Soolalaos ja tal on lausa otseühendus siis interneti kaudu Kiasmaga oma esinemise ajal ja võib küsimused võivad sinna minna. Tal on muidugi need seederoomid, mis tutvustavad seda muuseumi, nii et kõik kaasaegseks Tehnika järgi aga pikka hingetõmmet ei ole juba järgmisel päeval, seitsmendal oktoobril. See on kolmapäevane päev Kirjanike Majas traditsiooniline kirjanduslik kolmapäev, aga seekord sisustab selle Soome Instituut ja me oleme otsustanud teha seda nõnda, enne kutsume siia terve Soome Kirjanike Liidu juhatuse Soomes erinevalt Eestist Kirjanike liidus on ainult kirjanikud, mitte tõlkijad ja sellepärast kõik need kirjanikud ka tahavad esineda. Vaat see läks siis võimaluse ja seitsmendal oktoobril on võimalik neid näha ja kuulda ja Soome Kirjanike Liidu esimees on luuletaja ja ajakirja Barnasva toimetaja Jarkko laine, nii et väga huvitav. Ta on kindlasti tema esinemine ja teiste omad ka võib-olla üks tuntud nimesid eestlastele kindlasti sealhulgas on näiteks Leena Lander, kere raamatuid on ka eesti keelde tõlgitud. Siis 24. oktoobril armel üks teatrietendus, samal ajal toimub õpetajatele soome keele õpetajatele seminar ja me oleme õpetajate jaoks kutsunud siia ühe teatri. Kuna tänavad oma etendust, siis laupäeval 24. Kirjanike maja musta laega saalis. Ja see on huvitav teater, ta nimi on avoime Dovet lahtised uksed, tal on kena väike salongitaoline ruum Helsingi kesklinnas. Ja ka näidendeid, mida nad teevad, on niisugused salonglikud. Lavastaja Eva salmine on seekord valinud välja inglise. Niisuguse nagu soomlased ütlevad, moni toimi mehe, kes siis palju asju oskab. Ta dramaturg, tan, näitlejad on lavastaja nimi, on tal peret ja ta on kirjutanud niisukese sarja rääkivad pead, need on väikesed mononäidendid, monoloogid ja neid siis nendest kolm, pakume siis ka eesti vaatajatele välja. Üks küpsis diivani all, teine pragu suhkrutoosis ja kolmanda kirjade kirjutaja alla. Ja seda kõike tuleb on esitama kolm Soome näitlejad, Heidi kroon, väga tuntud keskmise põlve näitleja, tema eksabi kaasasti, Fransmon erootsi, teatri näitlejaga, ta näitleb ka soome keeles ja nende tütar anna Prantsusmaal. Igaüks siis esitab ühe näidendi. Siis veel on meil 30. ja 31. oktoobril kavas üks seminar, rahvuslik kirjandus rahvusvaheliste uurimusmeetodite maailmas ja kuna see on nii rahvusvaheline, siis asepõhiliselt töökeeleks inglise keel, ka soome keel. Esimesel päeval püüavad kirjandusteadlased vastata küsimusele away uist, äriliitrit. Ja küsimusele antakse jaatav vastus, siis on teisel päeval põhjust küsida. No kui seda litrit ja Eesti esinejatest ma nimetaksin siin. Märt Väljataga, Tiit Hennostet, Hasso Krulli Soome-poolne organiseerija on auli v kari, aga esineb ka Ojala ja teised kirjandusuurijad Soomest. Ja siis veel, me loodame, et oktoobrikuu teises pooles, vähemalt kirjastaja Eesti raamat on niimoodi lubanud. Ilmub kauaoodatud Eino Leino luule valikkogu, seda valikkogu me kavatseme ka oma Instituudis esitleda. Põhilise tõlketöö on siin teinud ära Debora Vaarandi ja me loodame, et Edgaadina sinna esitlusele tuleb. Saate lõpuminutitel tänan kõiki kuulajaid, saates esinejaid. Helirežissöör Külliki Valdma, diamuusikatoimetajad Silja Vahurit. Saatesarja peegeldus toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo. Kohtumiseni oktoobrikuu viimasel reedel.