Oi, kus siis. Kui ületan sinus las seal Siis mõlemal. Vaip vaikuse. Tere hommikust, pühade aeg alles kestab. Mõned on juba väsinud ja teised pole veel hoogu sisse saanudki ja meie istume siin juttu laua taga teatria Kirjanduse ja laulu ja rännuja muidu mõnusa mehega. Jaan datega, tere hommikust. Tere hommikust. No kuidas sulle meeldivad sellised pühadeaegsed päevad, mis seda aastakest lõpu poole veeretavad, et kas sa suudad neid nautida või oled sa rohkem selline väsinud ja tülpinud tüüp? Kuidagi on niimoodi kujunenud, et minu jaoks need päris nõndanimetatud püha algab ikkagi siis, kui on esimene jaanuar käes vä? Siis algab püha, esimene jaanuar on maailma kõige vastikum päev. Ja ei ole sest juba aastate jooksul välja kujunenud niimoodi, et meil on teatris puhkenädal aasta esimene nädal. Ja kuna see jõuluaeg on selline Lõikuse aeg. Nii lõikuse aeg, nojah küllaltki palju on ühest kohast teise sõitmist jooksmist ja siis kingituste asi ja ennem need kõik, mis siin ennem kingitusi käib. Jaa, jaa. Ja siis see mõte, et kus see uus aasta siis olla ja mida teha ja mulle meeldib selline, see ei ole igal juhul minu jaoks rahuaegse. See praegune aeg, vaid rahuaeg tuleb siis, kui kõik seal möödas. Ja sinus ei tekita niisugust ahastust just ja ängistust see, et sa lööd lahti oma märkmikku, ma ei tea muidugi, kas üldse ongi märkmikku. Aga siis on esimene jaanuar ja kõik see, mida sa oled teinud aastal 2005. Kaks on kõik läinud ja mõtete ja seal on mingid tühjad lehed ja ja reeglina on eriti vastik ilm selline ilma lumeta. Jube. Ei, ei mingit ahastust. Ei, peaasi, peaasi, et keegi ei taha mult midagi, et mind rahule jäetaks. Kas sa saad selle esimese nädala maal olla saarel? Mis sa siis teed nagu mitte midagi ei tee ka vä? Mitte midagi ei tee. Sest mis seal teha, mulle meeldib Vilsandil nagu õues põhiliselt teha. Kui ma seal olen, siis aga valge aeg lõpeb ära. Kolm pool neli ja siis on pime aeg ja aga siis istume ja loeme oma raamatuid ja tegelikult me oleme seal perega nagu rohkem koos, isegi kui Tallinnas on mõlemal poisil oma tuba ja seal me nagu kohtame vilksamisi vahel korteris, aga seal me oleme sunnitud kõik see nädal aega ninapidi koos olema ja saab palju juttusid ära räägitud, mis võib-olla aasta jooksul, rääkimata. Kas sa oled sinna ka endale ikka arvuti muretsenud, ma mäletan, kunagi me rääkisime sellest, kui õudne on, kui laste elu möödub arvutis ja nende sõbrad on ainult mingid MSNi sõbrad. Ei seal ei ole mul ei televiisorite ja arvutite midagi. Täielik elekter on elektronno, siis on hästi. Arvatavasti me räägime sellest Viljandist ja sinu seal oleme siis täna veel, aga tegelikult ma tahan natuke sellest lõikuse ajast rääkida. Kuidas Sule Jaan sobib selline populaarsuse koorem, et minu meelest saavad alati nagu selline teistsugune mees olnud, aga nüüd näidatakse siin pealtnägijas ja siis ma pidin pikali kukkuma. Et kas ei rahu sind, et igal pool kuskil kultuurimajas on 100 200 inimest, nii õudsalt ootavad sind ja kõik tahavad su plaati saada ja sinult asju küsida ja. Minu sisetunne ütleb, et see on ikkagi kõik selline hetke juhus ja et see on kõik mööduv varsti, nagu tuleb selline rahunemine. Et muidugi mulle meeldiks olla kuskil seina ääres nagu tegelikult mu koht on kuskil eemal nurgas istuda ja passida ja vaadata, aga aga kui see niimoodi on läinud, siis mul on tunne, et ma ei saa sellest nagu jõuga eemale rebida. Nii palju ma saan, et mis on kutsutud ja pakutud laulmise igasuguseid mööda Eestimaad, neist naast 10 protsenti, siis võtan vastu neist pakkumistest, et kuhu ma lähen. Mille järgi sa valid? Isegi sisetunde järgi, et selle inimese hääle järgi, kes helistab ja koha järgi ja aja järgi ja tujude järgi raha järgi vahel see hind on üsna stabiilne. Aga aga kas sind vahel ei kurvasta see, et no ütleme niimoodi, et sina oled nagu kogu aeg selline rääkija mees olnud, et sa ei ole tegelikult kunagi ajakirjanikele ära öelnud, mis teeb minu elu näiteks märkimisväärselt kergemaks, eks, samal ajal kui sõber Matvere oli, noh, selline püüdmatu lindiga aastaid ja aastaid, aga nüüd ei saa kumbki enam sellist salapära võlu tegelikult tagasi, isegi kui sa 10 aastat vait oled, siis, siis põhimõtteliselt ikka teavad sinust kõik peaaegu kõik, et ei saa enam kunagi. Aarne Üks külaksega, Ain Lutsepp, kes endast midagi ei räägi. Kahju pole selles. Ei, ma vaatan kõike nagu perspektiivis ja minu kindel perspektiiv ja unistused või minu eesmärgid on enamasti täitnud, ma arvan, seega täitub, on ikkagi lõpuks kaduda oma saarele ja võib-olla on mul siis sealsed aega vaja, et kunagi mind tunti ja kunagi oli, oli teistsugune, et äkki sellest nagu piisab või see toetab mind, kui ma ükskord kõigest kõrval olevat. Et ma tean, et noh, et ma midagi olen elus nagu inimeste jaoks ka teinud, et ma ei ole nüüd ainult egoistlikult üksi kuskil ja ja ma arvan, et see pagas saab nii täis, et, et siis ongi hea minna ära. Kadumise plaan on täitsa tõsine plaan, sul või? Aga miks? Sellepärast, et varem ma ei saanud sellest niivõrd aru, aga nüüd on kolm aastat juba järjest on mul olnud oma tööde ja tegemistega võimalik olnud niimoodi, et ma lähen mai alguses Vilsandile ja tulen kuskil oktoobri lõpuks tagasi. See on päris pikaaegsemat, et pool aastat. Ja enam nagu ei saa tagasi tuldud lõplikult. Parem oli see aeg väiksem kolm kuud või või isegi kaks kuud ja siis tulid tagasi, et ahah, see oli see Vilsandi aeg, nüüd on jälle see Tallinna aeg, aga nüüd ma olen siin Tallinnas ja tegelikult ma ei ole siin. Et see pool aastat, mis ma olen ära olnud, see nagu jätab su sinna ja sa oled küll keha, on sul siin, aga mõtted ja vaim ja kõik on seal ja ja tundub, et meie eas Margit on juba vaja sulada ühte tervikusse, et minna sinna, kus on su süda ja kus sa mõtled. Ja üha teravamalt ma näen seda linnaelu absurdsus, diaküll, elu on niimoodi läinud ja maailm on niimoodi seatud, et need linnad on tekkinud ja inimestel meeldib puntras koos elada. Aga kui sa mõtled, et su elu on äkki ainult üks, et ei ole teisel pool midagi, et siis mingil hetkel tuleb see tahtmine elada sellist elu, mis sulle meeldib, mitte see, et sa avastad üks kord, et mulle siin linnas nii väga ei meeldi, aga hea küll, ma elan seal, elusin ära ja mis siis ikka. Noh, et võib-olla järgmine kord olen vihmers ja saan koguaeg maal olla. Kas see tegelikult selle teise elu või selle, selle järgmise elu peale sageli mõtled, et mis tuleb või ei tule üldse midagigi? Elu näitab, et suurt ei tule. Ma olen tähele pannud, mida vanemaks inimesed saavad kuulanud vanade meeste Jutaja vahel, täitsa üllatab, kui mingisugune kaheksakümneaastane mees ütleb, et no kuule nüüd on ju täiesti selge, et seal teisel pool ei ole mitte midagi, see, mis on, on siin ja aga no see sellest, ma ei saa sinuga rääkida, sellepärast et seda ei tea mitte keegi, mõned võivad oletada, mõned võivad uskuda, mõned võivad loota, aga karta. Aga seda ei tea mitte keegi, mis on peale surma. Jah, aga selles vanuses, sellises mõnusas neljakümnes- keskeas on natuke vara nagu selle pärast muret. Aga ei. Ma ei muretse üldse, ei, ma räägin endast. Aga sinu lauluta me just enne saadet natuke arutasime, et tegelikult need laulud on ju hästi vanad laulud, need on juba üks, 15 20 aastat vanad laulud, et kas sa teed neid vaikselt ja märkamatult kogu aeg juurde või toitud sellest vanast pagasist, mis sul on? No ma arvan, et viimase kolme aasta jooksul on mul ikka üks 20 laulu juurde tulnud, millest on veel üks heliplaat tehtud. Seal on 15 laulu, kuut laulust peal, aga aga kui me neid laulame, siis me saame aru, et ise saan ka aru, et need kõige paremad laulud jäid ikkagi sinna sellesse noorusaega. Ja inimesed lihtsalt tahavad neid kuulata. Kui me Markoga kontsert anname, siis me saame aru, et tegelikult silmad lähevad särama inimestel siis, kui me laulame ikka neid samu vanu laule. Aga ehk need praegused laulud saavad ka ükskord vanadeks lauludeks. Saavad saavad, ma just mõtlesin, et kuidas need kuidas need uued laulud üldse tulevad, kui vanad on nii head, et siis teed ühe uue laulu ja mõtled, et kurat, see, need ei ole ikka üldse nii hea, kui see esimene sõprade laul oli. Jah, aga see tegelikult ongi edasiviiv jõud, et seal kas konsulees mingi ideaal, mille poole sa nagu püüdlejad et tahad näiteks näitemängudega, ega ma ei ole saanud niisugust näitemängu valmis, mis ideaal mul silma ees on. Ja selleks ma aga hakkan jälle uuesti uuesti uut näitemängu kirjutama, et saada üks selline, kus ma saan aru, et nüüd see oli nüüd see, mida ma olen otsinud. Ja lauludega on praegu noh, peaaegu samamoodi, aga tegelikult püüan teha midagi nagu sama värsket ja sama olulised nagu olid mu esimesed noorepõlvelaulud ja ja ma arvan, et et ükskord tulevad veel ühed väga head laulud, võib-olla juba mõne aasta pärast. Kes laulu kirjutada on lihtsam, ma mõtlen, et ajalises plaanis aga sisetunde poolest, kas laulu kirjutada lihtsam kui näitemängu? Või lugu? Näitemängu või loo kirjutamine tähendab ikkagi mingis mõttes tööprotsessi, see on see, et ma tean, et ma nüüd alustan. Ja ma tean, et selleks kulub mul umbes nii ja nii palju aega, ma pean selle aja jooksul olema väga tubli, mitte midagi muud mõtlema, tegelema ainult selle asjaga. Ja kõik need ööd ja päevad on seotud ainult selle ühe näitemänguasja kirjutamisega ja võib-olla eelnev aasta juba ette mõelda ja otsida, aga laulu tegemine tema on ikkagi selline nagu tuulehoog. Et tema ei ole tööprotsess, vaid tema, kui ta tuleb, siis ta tuleb ruttu ja kui ta ruttu ei tule, siis ei ole tal mõtet. Kas vahel on nii, et sõnad on enne olemas ja siis äkki tuleb viis kuskilt mere tagant või, või kuidas? Ma arvan, et kes vähegi muusikat jagavad, et need saavad aru, et ega mul mingit viis ja seal ei ole. Et need põhiliselt on jah, luuletused ja mingisugune rütm on sinna sisse noh, ma ei tea muusikast suurt midagi ja Marko, kes areneb meil pilli mängides ja igatpidi ja ta ei saa aru, et mina olen ikka oma kolme tuuri juurde jäänud ja ja kui ma ei oska neid rohkem pilli mängida, siis ma ei saa teha keerulisemaid lugusid ja eile oli just juttu, et et suhteliselt lihtsad on need laulud ja seal nende võlu, aga äkki see tulebki sellest, et ma ei oska keerulisemalt. Võib-olla muidu teeks keerulisemaid laule. Aga niisugust mõtet enesearendamise raskel teel ei ole sulle tulnud, et läheks kuskile kellegi juurde pilli õppima, et paremini mängida, või sa ei tunne mingit vajadust selle järele? Ei laseks inimene olla selline ka, kes ei oska midagi. Aga aga muidu niisuguse enesearendamise ja uute väljakutsete ja mis sealt moodsad asjad kõik on, mõtled selle peale vahel vä? No minu jaoks üsna suur väljakutse või enesearendamine on need reisid, mida ma aeg-ajalt ikka ette võtan. Kuna ma olen tegelikult rahulik paigal olev inimene ja kui ma võtan ette ühe reisi, siis see on minu jaoks juba tohutu eneseületamine ja sellest ühest käigust jätkub mulle pikaks ajaks. Kas sa oled sa ei ole kaua aega käinud, eks ju? Jah, need pidi olema. Jaanuaris pidi olemaks Austraalia reis selline üle kuu aja aga lihtsalt minu majanduslikud võimalused ei lubanud seda. Oh, seda on nii tore vahest kuulda, et keegi ei saa ka sinna sõita, kuhu ta tahab. Eks. Muidu kadedusest ju lõikaks nagu kreissaega kogu aeg, et alles ta tuli sealt mägedest ja siis läks, käis pool tiiru ümber maailma. Ega ega need reisid ei ole tõesti sellised, et vohmal tahan sinna minna, lähen, see on ikkagi selline majanduslik otsus, et hea küll ma seda asja siis pool aastat ei tee või ehitusütleme kuskil seisab see aeg, et ma lihtsalt otsustan. Vaatan, et enam-vähem pereasjadega hakkama saab, aga ma teen selle väljamineku, et ma käin seal reisil ära, see ei ole lihtsalt lust, vaid see on seal mingisugune väga kalli asja ostmine minu jaoks üks reisija seda väärtuslikum. Ta on. Aga ma saan aru, et need reisid tulevad kuidagi sinust sõltumatult sinu juurde, et see ei ole mitte nii, et sa vaatad sellest arvutist, mida sul seal Vilsandil ei ole. Et nüüd on tulnud lennufirma superpakkumine ja ma sõidan nüüd Sydneysse, et kuidagi keegi helistab ja ütleb Jaansered, õudselt mõnus mees, et tule, läheme Austraaliasse, et see käib nii. Jah, siiani on küll kõik olnud kaasa kutsumised. Kuigi mul on omal väikesed unistused, mis ükskord ka teoks saavad, kuhu ma tahaks minna, aga sinna pole mind veel kutsud. Nojah, jah, aga ma ei ole asjaajaja. Mulle meeldib niimoodi sabas käia. Tahaks nüüd vahepeal kuulata ühte laulu ja, ja see võiks olla see laul, mille sa, mille sa ise täna kaasa võtsid, ülejäänud lood on, on kellegi teise lauldud ja kellegi teise tehtud, aga see lugu on lihtsalt sellepärast siia saatesse sattumas, et ta on talvine lugu või millegi muu pärast kaaluline. Mõtlesin, et sa ütlesid, võta mingit muusikat kaasa ja ega mul väga suurt muusikakogu ei ole ja siis mõtlesin, et mis on nagu talveteemaga jõuluteemaga ja mõtlesin, et minu loomingus ei olegi seda talve nii palju käsitletud, aga siis tuli meelde, et on üks Tõnu Raadiku laul, kuhu ma tegin talvised sõnad ja mida ma ise laulan ja ja miks mitte. Mulle need endale need sõnad väga meeldivad. See oli siis neid üks väheseid talvelaule ja on, mille sa kirjutanud oled, kas see tuleb sellest, et see talv sulle eriti korda ei lähe? Läheb küll läheb, küll, aga. Ma ei oska öelda, talve ei ole, võib-olla see, mida ma igatsen. Igatsen, võib-olla, kui ma vahel ikka laule kirjutada, sellest, mida sa igatsed ja ikka rohkem igatsed, võib-olla sügist, kevadet, suve, aga talv on nagu kuidagi nagunii tuleb. Sügist igatseb muidugi üks inimene 100-st, olgem ausad. Et sa kuulad, siis. Aga sinu reisidest tahaks ma teada sellist asja, et, et kas see on oluline mis inimestega sa seal reisil oled ja kui teised sind kutsuvad, siis päris täpselt ei tea, kes need on, kes kaasa tulevad ja mõtle, kui sinna satub üks nõme inimene sinna sinna hulka ei saa teda välja lülitada, sisalduda, koju saata. Sa pead temaga kuu aega seal mägedes koos olema, pole jube. Ma ei tea, millest sa räägid, mul ei ole seda juhtunud ja, ja tänu jumalale, need, kes kutsuvad, need on toredad inimesed ja nad teavad, keda nad kutsuvad. Ei ole niimoodi, et keegi kogemata satub. See mägede reis tegelikult, mis oli ju niisugune avapauk sinu väga kodusele ja sellisele Eesti-kesksele. No see oli tegelikult selles mõttes järel pauk, et kunagi olin ma väga suur matkaja bioloogiatudeng ja ennem seda juba keskkoolis nakkasin peale, nii et ma olen oma elus mägesid ja ma ei tea, mida väga palju näinud kõrbed ja kogu mu noorus koosnes tegelikult mägi matkamisest ja talvel, suvel kevadel ja kõikidest muudest matkadest, mis tol ajal tehti. Seejärel pauk andis ennast ikka kõvasti oodata, eks ole. Jah, sest just naine nagu meenutas, et kui tema minuga kohtus, siis ta sai aru, et oo, et et nüüd läheb matkamiseks, et selline hirmus matkaja korraga tema mees ja siis ta avastas, et enam mitte kuskile ei minda. Me käisime vist kummipaadiga mingis Võhandu jõe peal ja ja sellepärast, et siis ma olin just nagu lõplikult avastamas enda jaoks seda Vilsandit või sain selle koha. Ja siis kõik mu tähelepanu läks sinna ja iga vaba hetk ma ei mõtelnud kuskil, et ma lähen kuskile, ma tahtsin ainult sinna sinna. Ja nüüd see oli juhus jah, et mind kutsuti ja ma läksin kaasajas. See oli nagu noh, mingi uuesti suitsetama hakkamine, et kui oled korra vahepeal maha jätnud ja ja siis nagu hakkad uuesti. Kas see on nüüd nende viimaste aastate reisidest ikkagi niisugune? Niisugune kõige meeldejäävam või ma ei tahtnud vale sõna, vale sõna ja ma tahan, ma tahaks mitte meeldejäävam, aga kõige suuremat tähendust omav või kõige murrangulisem või sind kõige rohkem muutnud reis. Seda, seda kindlasti, kuigi on olnud ka umbes samaväärseid, reisisin Aafrikas, Senegal Malis, oli päris metsik matk. Aga seal Tiibetis ja seal ma nagu põrkusin millegi sellisega, millega ma ei oleks tohtinud põrkuda nagu kõikide oma salamõtete ideaalidega, ma mõtlesin, et kuidas oleks, elu võiks välja näha ja mida ma südames nagu tegelikult igatsen. Millist elu ma tahaks elada ja seal ma nägin, kuidas elavad miljonid sellist elu, millest mina olen unistanud ja ja nad saavad hakkama, nad on õnnelikud, rõõmsad ja see andis mulle selle tugeva usu, et ma tahan proovida seda elu ja liigun sinna suunas. Aga kirjelda mulle seda elus ei tahaks olla, ma usun, üks killustiku toksija kusagil mäe otsas ei tahaks päriselt ikkagi, või et sa tahad elada seda elu, aga, aga siin ja, ja oma saarel vä? See noh, see on nii raske, mis ma tahan öelda, ma ei oskagi seda öelda. Ütle rahulikult, aega on. See on niimoodi, et minu meelest Valge maailm liigub täiesti absurdses suunas, nagu me kõik teame, sina tead ja mina tean ja kõik inimesed teavad, et CD mis on valitud ja mida minnakse ja see on täiesti mõttetu, see ei vii mitte kuskile mujale, kui mingi kui mingisugusele hävingule maakera ei salli meid varsti enam raputab meid maha enda pealt. Ja see kõik on niivõrd igav, see, kelleks meid muudetud on mingisugused suured autokontsernide bossid ja naftamehed ja ja kõik nad, Me oleme nende kariloomad, keda nemad karjatavad, nii nagu meile meeldib ja meie teeme kõike seda, mis neile meeldib. Ja, ja keegi ei saa aru, mis on nagu elu eesmärk või elueesmärk on läinud kuskile täiesti vales suunas ja ja ma arvan, et mulle ei meeldi selline maailm, kuhu see maailm liigub ja ja ma saan aru, et mina maailma muuta ei suuda, kuna keegi pole suutnud, kõik on loobunud, kõik on nõustunud, et hea küll, on niimoodi, siis las ta olla. Minul ainuisikuliselt on võimalik elada sellist teistsugust elu nagu teist teed mis tähendab võib-olla rohkem mingit. No sa nimetasid killustiku toksimist. Ma võib-olla näen rohkem vaevalt elus püsida, teen ise tööd, et sooja saada, teen ise rohkem tööd, et süüa saada. Ja ma kardan, et õnn võib olla päris lähedal. Kas sa rääkisid nendest auto kontsernidest ja naftatankerites, siis ma mõtlesin millegipärast enda peale, et noh, egoist, eks ole, nagu ikka, et kui ma olin väike, siis ma ei saanud õhtuti sellepärast magama jääda, et ma panin silmad kinni ja mõtlesin, et kohe saab maailmast bensiin otsa ja, ja see on tagasi tulnud. Nüüd on sellest 35 aastat möödas ja ma istun hommikul autosse ja ma mõtlen, et, et mis siis saab. Ja siis ma muidugi mõtlen, et kuidas, kust võetakse kõik see, see, see hulk naftat, mis neid autosid liigutab ja lennukeid ja kõike muud. Ja siis ma mõtlen, et mis siis saab, kui ühel päeval öeldakse, et kõik kraanist nüüd ei tulegi enam midagi. Ja siis ma mõtlen, et aga äkki on väga hea Muidugi, Austraaliasse ei saa siis enam minna, et siis sa peadki oma selle saare peal käsutama. Jah, no ma nagu kardan, et või usun või loodan et kuskil sahtlis luku taga on juba olemas uued energiad. Mida sa nii kaua, kui naftat veel jätkub, nii kaua hoitakse? Ja sa muretsed ka selle nafta otsa saamise pärast vä? Ei muretse, ma muretsen selle pärast, et. Et me teeme oma kodule meie koduplaneedile kogu aeg väga palju haiget ja Me oleme ta täiesti ära unustanud. Me saame aru küll, et me elame kuskil kohas, kus saab hingata ja ja kus mullases kasvab porgand ja kus saab juua ja kus on kõik nagu soodne eluks ja mis on ilus ka veel pealekaubasilmale. Ja Me teame, et see on siin, me oleme taga nii tohutult harjunud. Sa ei ole meie jaoks enam tähtis, meie jaoks on tähtis Ma ei oskagi öelda, mis igal juhul igal inimesel on see erinev, aga aga ma arvan, et et ei, ei esimesel ega teisel ega kolmandal kohal ei ole meil loodus, hoidega vaimsed väärtused, vaid miski muu. Ja tegelikult on viimane aeg, et see peaks muutuma, kui see sajandivahetus oli, ma arvasin, et nüüd on see sajand, et nüüd tuleb, hea küll, 100 aastat tegime lollusi, aga nüüd nagu tuleks otsustavalt selg pöörata sellele ja hakata nagu targaks, aga ma näen, et siiani nagu midagi ei ole juhtunud. Ja ma väga loodan, et nagu juhtub, aga ma saan aru, et ennem kui rahamehed ei juhi maailm on ju või noh, niikaua kui nad juhivad nii kaua ei juhtu tegelikult veel mitte midagi. Selle Aafrika reisil said ka sellele kinnitust, et inimesed, kes elavad meeletult ilusas keskkonnas meeletult ilusa looduse keskel, et nad tegelikult ei saa absoluutselt aru, mis neile antud on, et, et noh, ma arvan, et, et mustade inimeste puhul on see selline hoolimatuse või selline plastmassikultuse süvenemine veelgi veelgi jõhkram, kui, kui see näiteks, mida me siin Eestis näeme No me olime küllaltki hulludes paikades või noh, mitte sellistes suur kogumites ikka mööda külasid liikusime seal tõesti savi oli vahetanud plastmassi vastu, aga aga neid inimesi sellel muutnud ei olnud, aga mis, mis mul seal Aafrikas ärkas, oli see, see tunne nagu, et kui me vaataksime nagu õudusfilmi sinuga siis see oli see koht, kus hakkas nagu kärev muusika juba peale. Ja see oli see, kuidas inimesed lihtsalt rahulikult rääkisid, et veel 10 aastat tagasi sõitsid siin niiger jõe peal suured laevad. Me nägime neid seal külili. Aga nüüd praegu pääseb sealt umbes kanuuga läbi, et see veetase on pool meetrit kuni meeter, kus alles äsja oli viis meetrit või kuus meetrit. Ja on näha, kuidas on kaevud tühjaks jäänud, kust on liigutud ära, kust kogu aeg tühjaks tähendab elukoha muutust või surmakümnele miljonile seal maal. Ja ma sain aru, et tegelikult juba kõik muutub kuskil ja millest ka teadlased siin-seal räägivad golfihoovuse jahtumisest ja ja nagu minu sisetunne ütleb, et isegi meie sinuga, Margit, võime näha mingeid suuri muutusi, aga meie lapsed juba kindlasti, kui kui me kõik ei muuda oma mõtlemist. Ja kuigi see kõikide mõtlemise muutmine on ka meeletult raske ülesanne Vaatan näiteks teevad rohelised oma partei, eks ju, ja mõtlen, et kas ma peaksin sinna astuma ja siis ma mõtlen, et nad teevad ja nad on vahvad inimesed ja, aga ma ei suuda uskuda, et nad nende rahajõmmidega jaksavad maadelda seal, seal kuskil riigikogus kasvõi sellel kõige lihtsamal tasandil, et see lihtsalt ei tule välja. Ma olen ka proovinud vahel mõnda näitemängu sellist väikseid vihjeid sisse viia, aga saan aru, et ega see ei päästa veel maailma. Ja minu jaoks päästab maailma see, kui ma ise teen mingisuguse otsuse ja ei lase ennast muutuda ainult tarbijaks selliseks minna, minna raskeks. Vaid noh, ma ei tea, ma teen midagi sellist, mida õigeks pean. Siis mulle tundub, et äkki ma tegin maailmale head. Tuulelaul, milles sõna on rast ja ilu sast keelest. Seda lehm tedes. Zucker käidi all Vai metsa? On alles jää. Kattekul. Kui see on nii valus Repsuvi kaugelt, aga sellel, kuidas unistus rännust väsi valtuvi. Hellal Eliis kodukirikukukkel mis jõululumesajus Kuidas sellise näitemängu idee, kuidas sa hakkad seda nagu paberile panema, et ma kuskilt vaata mingist intervjuust ma lugesin jälle, olin väga kade, et inimene Vilsandi saarel kirjutab päevas ainult ühe rea. Et, et no kuidas saab niimoodi, eks ole, mina pean vahel kirjutama terve juttu ja keegi ei anna mulle ei anna mulle õigust ega, ega aega sellega venitada näiteks pool aastat. Aga sul tuleb idee ja siis saab kuidagi küpsetad seda või sa ei hakka mingisuguseid lisandeid tegema. Ei, ma tea visandeid, ma tõesti see küpsemisaeg on päris korralik näiteks, mis täpselt? Aasta tagasi olin seal Aafrikas. Ja, ja sealt tuli kohe mul idee ühe näitemängu idee ja see nüüd küpsetasin septembrini, kus ma selle ära kirjutasin ja tema pealkiri on kaev. Tühjaks jäi, mis tühjemaks jäi järjest. Ja ka selle üle ma mõtlesin tegelikult võib-olla aasta jooksul iga päev natukene, ükskõik, mis see tulemus välja tuli. See kirjutamisprotsessi, et ma tean lihtsalt, et ma tean, et nüüd ma teen ära, et ma pean julgema, see on, ma ei oskagi võrrelda, millega see on nagu mingitele tormisele merele minek, et lükkad ennast lahti ja ma ei tea, millega see lõpeb, aga ma teen selle esimese sammu, et ma astun sinna paati ja lähen. Kas sa mäletad seda hetke seal Aafrikas, kui sa selle välja mõtlesid, et jess, sellest ma tahan kirjutada. Kirjelda, see on huvitav. Noh, kuidas mõtted peas sünnivad, aga see ei saa ju midagi välja mõelda. Ei, need olid kuskil, sa tegid midagi. Jah, me käisime mööda külasid, vaatasime filmisin seal, kuidas inimesed seda, kui uskumatult sügavad need kaevud on ja ma nägin, kuidas sealt kaevust tuli tegelikult sellist liiva sogast vett ja ma sain aru, kui oluline On see vesi siin vahel ei märka, kui oluline see on ja ma sain aru, et et see küla, kes seal kaevu ümber oli, et nad olid, see oli nende jaoks nagu mingisugune eriline tähendus seal seista ja oodata, et kas täna on wet? Ei, täna ei ole vett. Ja, ja siis läks sellest võib-olla üks kolm-neli päeva mööda sõitsime mingi loksu autoga järgmisesse külla ja korraga oli peaasi, et see on idee. Aga kui sa selle valmis kirjutasid sisse, kes esimene inimene on, kes seda loeb peale sinu? Minul oli nii ja kui ta ütleb, et Jaan see on halb. Siis ma, mul on väga palju poolikuid näitemänge. Kas need on need, mille kohta ta on öelnud? Nojah, kui isegi, kus ma ise tunnen, et annan lugeda ja ja ütlen, et kas siis on mõtet veel edasi minna ja ta ei oska valetada, kahjuks kui naine. Ja siis ma näen, et vist ei ole mõtet. Leian vist kolm, neli poolikut näitemängus. Ja kui ja kui tema ütleb, et, et mina arvan, et see on täitsa hea siis lähed ja ulatad selle linnateatris, kellele. Elmo Nüganeni ei kui siis mõnele inimesele, kes võib-olla hakkab lavastama seda või ma ei tea. Aga sa oled selle juba ennem välja mõelnud justkui et kellele see on alati erinev, ei ole kindlad, kuidas just kujuneb, siis süda väriseb veel tükk aega või ka. Ja sellel ajal, kui lavastatakse, ikka, väriseb kogu aeg. Ja millal see teoks. Ma olin, ma püüan ette kujutada, et ja millal siis see üle läheb. See pabistamine. Kuskil teisel etendusel või kolmandal, kui juba valmis on, esietendus on alati niisugune noh mitte kõige õigem. Imestan kriitikuid, kes ikka veel käivad esietendustel, see ei ole see, räägi tüki kohta mitte midagi. Oh, annad, käivad seal rohkem nende võileibade pärast, ma arvan muu pärast, pärast. Aga selle tüki esietendus, nagu ma saaks minna võileiba sööma, tuleb millal. Kuskil mai alguses ma arvan, et räägiti, märtsis, hakatakse tegema. Jah ja kui sa oma elu esimest näidendit kirjutasid, kas sa teadsid, kuidas seda teha, kas olid võtnud mingite maailmakuulsate näitekirjanike näitemängud ja lugenud, et niimoodi käib dialoog, nii nad seda arendavad või lihtsalt võtsid valge paberi ja kukkusid näidendit kirjutama. Jah, kukkusin kollase paberi mina kirjutama ja seda ma mäletan. Vaatasin praegu häbenedes oma valgeid pabereid, aga mulle tundub, et panen kokku. Aga ja hakkasin, aga seal oli puht. Nüüd võib sellest rääkida selle näitemängu moto, ma mõtlesin, et et ainult ühte asja saab siis teha hästi, kui sa oled tõeliselt aus. Jaa, motoks ma kirjutasin, mõni peab seda naljaks, mõni ei pea. Kirjutasin selle näitemängu, ma kirjutan raha pärast. Ja, ja täpselt nii see oli, kuna majanduslik seis oli tohutu. Täbar Me ajasime kuskilt põrandapragude vahelt perega kopikaid kokku, et saksa omad leivad ja asjad kätte ja palk oli niru ja kõik oli nagu läks nagu allamäge ja siis oli. Aasta siis oli umbes. 96 pakun ja siis ma lugesin ajalehest, et on näidendivõistlus. Ja mis see preemiasumma seal oli mingi umbes välja pandud 80000 ja see jagatakse ära kolme koha vahel. Ja ma vaatasin, et kui ma kolmanda koha saan, et see on ju minu jaoks meeletu summa. Ja et ma kolmanda koha saanud, selles ma olin täiesti veendunud Ikka täitsa enesekindel ka, ju siis polnud elus ühtegi näitemängu kirjutanud ja arvasid, et saad, kui kolmanda kohaga. Jah, aga nagu viimastel aastatel enne seda ma olin hakanud nagu analüütilise pilguga vaatama neid näitemäng, mida me mängisime ja ma sain aru, et ma oskaks ka ja mõnda asja võib-olla kuidagi selgemalt. Ja nagu ma tajusin, et see hakkas nagu närvi ajama, et et ma ma suudaks. Ja siis, kui ma nägin seda võistluse Kuulutus, siis oli asi selge, et nüüd peab seda tegema. Olime veel koos sõbraga Tõnu Ojaga ja tema ütles ka, et jah, tema hakkas ka tegema, koos tegime temaga, kuidas läinud on? Tema pole vist näidendeid kirjutanud. Rohkem ei saanud, kolmandastki kahtlane, ei, see oli esimene ringulissinopsiste võit, võistlus ja kuigi minu meelest oli tal väga huvitav idee, aga see nagu ei öeldud, et kirjutage edasi. Aga kas see näitemängude kirjutamine saanud kuidagi teiste inimeste näitemänge lugema, ka mina olen terve elu arvanud näitemängu lugeda on igav. Aga et võib-olla sa peaksid seda tegema nagu enesearendamise mõttes. Tegelen pidevalt sinu enesearendamise teemaga, et olukorrast ei tahaks saarele minna äkki ja ei loe enam midagi, internetis ka ei käi ja siis kaob jaan ära. Raamatut? Ei, ei, muidugi ma niisama norin, aga et küsimus oli see, et kas sa loed eeskuju saamise pärast, ma ei tea maailmakuulsate näitekirjanike näidendeid. Ei, ma ei ole nüüd peale seda, kui ma ise kirjutama hakkasin, ei ole eriti neid lugenud, niipalju kui kogemata, vahel midagi kätte, aga varem ma lugesin küll ja ja keskkoolis, kui oli mingi kohustuslik näit Te mäng vaja läbi lugeda, kõik vaatasid seda, kui, et oh issand, millega me nüüd jälle karistatud, aga mulle väga meeldis neid lugeda. Ja tõesti meeldis, vaata et rohkem kui mingeid romaane. Sest romaanis ootad ka seda kohta, kus inimesed omavahel räägivad. Sa ei taha neid lõputuid mõtteid ja kirjeldusi vaid need on kõige huvitavamad, kus inimesed vestlevad omavahel. Jah, aga siis oli ikka sinu sees juba ammu olemas. Karta karta võib jah kuskil ma ei tea, kuidas need inimese sisse pannakse, need asjad. Ja olen mõelnud ka, et äkki peaks teise rohkem lugema. Aga nüüd mind tohutult rõõmustas, kui oli mingi intervjuu, oli, vist, arvab mardiga ja küsiti tema käest, et noh, et mis muusikate nagu kuulata ja ja ta ütles. Ei, ma kuulan põhiliselt enda muusikat, mind eriti ei huvita, mis teised teevad. Eks ma olen märganud, et ega suuremat lavastajatega nad ei taha ka teiste töid vaadata ja kui nad vaatavad, siis neljase. Reeglina ei meeldi. Kas sa sellest hetkest alates, kui sa lavalt maha astusid ja ütlesid, et ma ei viitsinud enam näitleja olla? Oled kordagi kahetsenud. Aga tuleb mingi hästi kihvt välismaa režissöör ja ütleb, et Jaan Jaan, ma olen unistanud sellest, et sa tuleksid minu filmis mängiksid. Et sellega. No ei tea, võib-olla kui sa räägid filmist, et võib-olla veel katsetaks kunagi mingisugust filmi, sest olen mingis viies, kuues filmis mänginud ja ja mul on tunne, et ma sain aru, mis vigu ma seal tegin, et ma lihtsalt ei osanud, ma kartsin seda kaamerat nii kohutavalt, pani mu krampi ja ma mõtlen, et ma tahaks kunagi kontrollida, kas ma olen sellest kaamera hirmust üle saanud või ei ole. Aga, aga tegelikult ma ei ole hingelt ja perelt näitleja ja see tagantjärgi mõeldes kas, kas see näitleja töö on mind kunagi lõpuni vaimustanud, seda ma ei tea, aga, aga igal juhul oli see noorena oli väga tore ja huvitav väljakutse iga lavale mineku eneseületamine. Aga kui ma avastasin, et on palju selliseid loomisvõimalusi, mis sind rohkem õnnelikuks teevad, siis valida ikka see, mis paremini sobib. Jah, siinkohal võib küll kõigile kuulajatele öelda, et et kui teil on väiksemgi kahtlus selle asja suhtes, millega te tegelete hommikust õhtuni ja iga päev, teil on tunne, et võib-olla ma tegelikult ei tahakski seda teha, et siis võid rahulikult otsuse vastu võtta ja, ja proovida teha, mis, nagu sulle rohkem kontimööda on nunnu. Lihtne ei ole lihtne, ma püüdsin seda lihtsaks teha, lihtsalt, et vaata, kui hästi sul läks, eks ole. Aga ma mõtlesin sellele ka viis aastat ennem seda otsust, vaata et iga õhtu ja iga arutasime naisega, et mis on plussid, mis on miinused. Et kui ma nagu püsipalgad või kuskilt ära tulen ja ma ei julgenud, ma ei julgenud ja ma ei julgenud seda teha. Ja kartsin ja siis, kui ma seda nagu tegin, siis ma sain aru, et ma olen niivõrd rahul ja niivõrd õnnelik, et et kui see veel püsiks, kui, kui see aeg veel püsiks, kui seda saaks kinni hoida. Kaks viimast asja lubasite Ma mäletan, et järgmisele reisile sa saadad hoopis naiseks, sa oled proovinud teda olen proovinud, ta ei taha minna. Ta nagu ma millegipärast usun teda, kui ta ütleb mulle, et tema on õnnelikum siis, kui, kui mina käin reisil ja pärast räägin talle. Igale inimesele ei meeldi võib-olla üldse niimoodi väga kodust kaugele, et arvamatutesse olukordadesse minna ja ja ma usun teda, kui ta ütleb, et, et talle meeldib rohkem see, kui mina lähen. Pealegi, me juba rääkisime saate alguses sellest, et ta ei oska valetada. Aga siis see meie viimane lugu, see on ka sinu valitud ja me leppisime enne saate algust kokku, et sina oled diskor ja ütled, et mis lugu nüüd tuleb ja mis seda meie saadet lõpetama jääb. Noh, neid autoreid on väga palju, kellest mina koosnenud, mis muusikat ma lapsepõlves nagu kuulasin ja mis mind mõjutasid juurde ka vahel midagi tuleb, ikka tuleb, tuleb, tuleb noh, neid on nii palju, ma ei jõua neid üles lugeda ka mõned mõned kiirkorras võin öelda. Tepandi, Pedajas stentfell, Alender. Noh, tol ajal ma ei teadnud veel Juhansone ja Tuksamit, aga need on nagu hiljem tulnud juurde. Ja välismaa muusikutest ei ole midagi seal. Perakeses. Ta on meil seal Võssotski ja siuksed. Ja, ja ma mäletan, see laul, mis nüüd tuleb ja kui ma seda kuulsin, see oli vist mingisugune Joel Stenfeldi laul, kaks südant, see oli ise minul ennem kui mul oma laule polnud, oli pikka, pikki aastaid minu laulurepertuaaris, millega ma tütarlastele vahel püüdsin esineda, niimoodi. Mängisid Kitaareteise laulsid. Ja kõigepealt ma alustasin, ma laulsin kõiki Ruja laule ja kõiki Steinfeldi Tepandi kõiki neid, kui mul enda laule polnud. Ja ma kogu aeg, ma olin selles mõttes igal pool laulja, kui olid mingid olendid ja aga kui ma seda laulu kuulsin, siis ma mäletan, et et mingi suur värin tuli minu sisse ja, ja ma ei ole seda laulnud ammu kuulnud ja kuulaks seda väga hea meelega. Aitäh sulle, Jaan ja mis ma muud sulle oskan soovida, kui seda, et see esimene jaanuar kiiremini tuleks, aga ta on juba kohutavalt lähedal. Ja siis on kõik hästi. Hüüda mees. Saabi. Ta. Laula siis palun.