Eesti vabadussõja algus langes praegusele sügis-talveajale. Kui tahame täna või ka tulevikus kuulata kaasa teinute vahetut jutustust, ei ole allikaid palju valida. Käesolev saatesari kirjutamata memuaare jõudis siiski jäädvustada paarikümne vabadussõjasõduri loo enne, kui kustus elav mälestus. 16. novembril 1918 kuulutati välja vabatahtlike mobilisatsioon. Üleskutsele vennad, ruttu rahvaväkke reageerisid kõige agaramalt koolipoisid meenutamas seda on tänagi põlvitava õppursõdurikuju Tallinna reaalkooli juures. Reali poiste kujunemisest õppur sõduriteks on rääkinud üks nendest Paulborre. Vaadake, see oli nii, et nagu noorus ikka, koolipoiss, ma räägin ainult, see oli kõikides koolides enam-vähem ühesugune gümnaasiumitel rohkem venelasi, siin olid need sakslasi, eks ole, ja ja siis eestlasi juba kogunes palju. Eks igal pool oli siis nii oma omamoodi. Aga see rahvustunne ikka eestlaste hulgas tõusis. Seal siis Vene sõjavägi paaniliselt taganes, eks ole. Sakslased olid juba juba järjest tulid. Lähemale ja muidugi korralageduse tekkisid siin ja seal ja ja siis võimude poolt seal olid igatahes eesti seltskonna need tippmehed, eks ole, nemad midagi seal korraldajaga, mis meie noorus, meie seda muidugi ei teadnud, aga siis moodustati võimudel abiks oma kaitse kodanliku oma kaitse. Seal olid siis ametnikud ja nii edasi ja aga jälle koljusid platsis. Võimlemistundides hakati õpetama sõjalist asjandust, kooli, tooli, püsse, seal oli kahte tüüpi küpsiseid, ühed olid märga Tatkad, need türgiaegsed püssid ühe padruniga laadida ja siis oli ka moodsamaid püsse, need vene vinte elemente. Ja no siis tehti seal seda rividrilli ja siis õpetati ka siis seda püssiga, käsitleme siin kirklaseinon sälk ja elementaarseid asju. Ja korra siis, siis viidi metis ka droomile laskeharjutustele, siis oli see õunapuu jälle oli, oli kaasas Mälja siis laskurid, õppurid olid siis seal rivis ja siis pikali ja märklaudu ei olnud. Tema käsklusi järgi siis laadisime ja laskma Merde merele. Et tunda ka püsti tagasilöök. Õunapuu nimi vilksas teil siin. Anton õunapuu, see oli meie, meie, see skaudiliikumise ja meie skautluse isa, tema oli meil võimlemisõpetaja ja tema oli õpetaja, aga ta oli ühtlasi poiste sõber. Langes vabadussõjas. Tema oli üks esimestest nendes nendest keha kultuurlased padjakas Soomes õppis või kus kohas ja siis ta tuli meile üks vanamees oli seal üks Jaanitsi nimeline umbkeelne venelane seal. Ja siis kui see tuli õunapuu sinna, siis muutus säsi. No vot, see on niisugune esimene õppus, siis moodustati tillukesed vahtkonna toimkonnad ja need olid koolide vahel ära jaotatud. Siis olen käinud vahtkonnast seal Koplis ladude juures siis Pedja mitmed korrad olin siis seal elektrijaama juurde pandi vahtkond välja, ühed olid siis tunnime sees, ukse juures väljas oli, siis oli ümberelektrijaamas on seal vana elektrijaam, mis seal põhja puiesteel on, oli selline vahtkond vajalik, olid need ajad? Nii segas jah, olid küll, eks ole. See on revolutsiooni aega, tead, kõik Läks, ligadi-logadi, röövimisi ja igasuguseid asju oli taastanud sõjavägi ja tahtsid lõikuvad soldatid ja et see oli see tõepoolest omakaitse, oma raamatut ja niux, tähtsamaid objekte, kõike objekte ma ei tea, aga mis ma isikuid on? Mitu ja mitu korda olen seal käinud, seal siis elektrijaama kaitses vahtkonna, see päevik oli meil oma õppur. Ja siis rivis, läksime padrunit taskus ja püssis rihmale sinna ja siis õhtul läksime ja kes hommikul, kui inimesed tööle tulid, siis tulime jälle ära. Ja niimoodi sekulges kuni saksa okupatsiooni lähenemisel ja see tuli juba haapsalu liiva sakslaste valduses ja saksa lähenesid kiirelt Tallinnale. Aga mis te okupatsiooni ajal tegite? Sõitsid laevas, laevas, sõitsid laevad, sõitsid üks moonsundi, see oli luteri tehase Kolme massiline väike aurik, kes vedas siis teha selle puitu ja iga sugulastelt õidud väärispuitu ja mis seal teha teil vaja oli, kas te olite madruseks madruse töö, mis ma olin? Siis ma olin juba kaheksateistaastane. Ja nii see möödus, kooliaeg hakkas peale, läksime jälle kooli. Eestlase kohta tähendati okupatsiooniaega, kui hakkas möödumas oli sügise poole, siis oli, tekkis Saksamaal revolutsioon. Seal tekkis ka see niisugune lagunemine. Nojaa, aga vaat siis oli niisugune asi. Et oli pagari tänaval mingisugune, tekkis Eesti sõjaväestaap. Keegi tuli minu koolivendadest korra minu juurde päeval ja ütles, et käsk on tulla koguda kõik õhtaks sel kellaajaks. Pagari tänaval, seal oli Boriss koostafon oli ja Leonhard Martinov son pärast doktor Mardna ja siis veel mõne juures ja see nagu ahelreaktsioon lakse läks. Nii et õhtul, kui me läksime, siis sinna siis oli seal, no umbes 250 või 200 mees poisse ja ja siis kogunesime sinna, kus kohas me relvad saime, padrunid saime. Vaat seda ma ei mäleta, ootame, ootame seif, rivistati meid ülesse ohvitseride saata, sest seal oli lipnik Raudsep ja lipnik Johannes. Ja ees oli Eesti rahvuslipp ja kõige ees oli Tallinna tuletõrjeorkester. Ja siis käies marss ja ja siis marssisime pagari tänavalt marsihelide saatel balti jaama. Küsiteedis. Kuu lähteon, kuulad Narva, mis sinna, igatahes mitte nalja pärast. Inimesed jäid vaatama, kui me marssisime, kaubanduskoolipoisid olid, olid vorm oli mustad, mustad, pallitud. Gümnaasiumid olid allid palitud. Balti jaamas oli kaubarong, milles olid ehitatud puitnarid ja muud valguses ei ole, ainult latan küünlaga. Asusime siis sinna vagunitesse ja algasime sõitu Narva poole, siis suuremates jaamades toodi rahvuslipp, toodi välja. Orkester mängis isamaalaule, peeti kõnesi ja kutsuti kõik Eesti vabariiki kaitsma. Ühes jaamas kutsuti kuulipildujavagunisse nagu nimetati üks grupp poisse. Seal oli kaks rasket kuulipilduja ja lipnik Johannes lipp ning Raudsep siis küünlavalgusel, kui rõngaga sõitma õpetasid siis poistele raskekuulipilduja, Maksimi, materiaalosa põhimõtted, mismoodi laadida ja mismoodi üldse käsitada ja vaat niisugust õppus. Järgmisel peatselt jälle vahetati grupid ära. Nii et siis, kui me Narva jõudsime, siis oli suurema osa poisse kõik pealiskaudselt raskekuulipilduja Maxim ega enam-vähem tuttavad. Ega me ei olnud, kuulipildur, olid, aga, aga no teadsin, kuhu kuul pistajaga, kus ta välja tuleb ja järgmisel päeval rivikorras jälle viidi meid kusagil vallikraavidesse. Ja seal siis iga poiss laadis kuulipilduja ja lasi mõned üksikud paugud ja lühivalangud. Nii et igaüks proovis ära proovida ära, eks ole. Sellal valitsenud meeleolusid Eestis on iseloomustatud kui segu optimismist ja pessimisenist. 11. novembril tuleb kokku ajutine valitsus ja asub tegutsema peaministri asetäitja Poska juhtimisel. Peaminister päts sakslaste sõjavangilaagris Poolas. 13. novembril jõuavad maapäevast Soomes tagasi kaks kõrgemat sõjaväelast Andres Larka ja Aleksander Tõnisson. Esimesest saab peastaabi ülem, teisest diviisi ülem ja Viru väärinud juhataja. Laidoner tuleb kodumaale hiljem. 16. novembril kuulutatakse välja vabatahtlike mobilisatsioon. 20. jõuab Tallinna sõjavangist pääsenud peaminister päts. 22. novembril ründavad enamlased Narvat, aga seal asunud saksa väeosad löövad punaste pealetungi tagasi. 27.-ks novembriks saabub teateid saksa vägede lahkumisest ja punaste vallutuskavadest. Varahommikusel valitsuse koosolekul arutatakse, mida teha. Üksmeelselt leitakse, et olukord on raske. Keegi hoiatab uisapäisa talitamast. Räägitakse eesti rahvast ähvardavas hädaohust. Kui hakata relvadega vastu suure Vene riigi sõjaväele. Soovitati läbirääkimisi alustada, mitte sõdima hakata. Seepeale raksatas peaministri rusikas lauale ei mingisugust kokkulepet kommunistidega jõu ja relvaga vastu igaühele, kes tungib vägivallaga Eesti pinnale. Nii otsustati Tallinnas olukorda Narvas, kirjeldab Heinrich Laretei mälestusteraamat saatuse mängu kanniks. Kaitseliidu organiseerimine Narvas paistis olevat lootusetu ettevõtte Narva elanike enamiku moodustasid Kreenholmi tekstiilivabrikute töölised, kelle hulgas oli palju kommuniste. Neil oli teada Nõukogude Liidu invasiooni kavatsus ja nende avalikud ähvardused. Et küll me teile siis näitame, ei jätnud oma mõju avaldamata. Ei olnud lootustki tööliste hulgast värvata kaitseliitlasi, kuid ka kodanlikud ringkonnad olid ära hirmutatud ja tulemuseks oligi, et Narva kaitseliit koosnes ainuüksi kooli õpilastest ja mõnest üksikust esimese maailmasõjaaegsest sõdurist. Ühel neist oli mototsikkel, mis tunduvalt kergendas sidepidamist. Juba esimesel päeval olid endid registreerinud umbes 120 noort ja mõne päeva pärast tõusis kaitseliitlaste arv 150-ni. Pisut paremini läks organiseerimine Narva-Jõesuus, kus nooremleitnant Remmel sai kokku 18 meest, täiskasvanuid ja sõjas kogenuid ning Vaivaras, kus lipnik nurk kogu see algul kokku 20 mehelise salga, mis aga alamkapten Stein mani juhatusel kasvase 54-ni kes Narva üle tulles moodustasidki neljanda jalaväerügemendi selgroo. Noored kaitseliitlased, kes ei olnud varem püssi käes hoidnudki, oleksid hädapärast vajanud väljaõpet, kuid selleks puudusid aeg ja õppejõud. Nende ülesandeks jäi seetõttu luuretegevus ja peamiselt nende oma initsiatiivil. Omal algatusel ja luba küsimata käisid nad iga öösi Narva jõe taga uurimas Vene sõjavägede asupaika, koosseisu ja suurust. Nad tõid ka tõesti väga väärtuslikku informatsiooni. Oli alati suur rõõm näha ja kuulata, millise innu ja uhkusega nad vastu hommikut tagasi tulles raporteerisid oma seiklustest. Mõnelgi oli korda läinud varastada venelastelt püsse ja ühel oli õnnestunud tuua ära isegi ühte vene kuulipildujat. Minu staap asus Narva ilusas vanaaegses raekojas, mis kuni sõja alguseni kujunes minu tegelikuks eluasemeks. Ainult harva sain vanemate juures söömas käia. Suuremalt osalt toodi söök mulle raekotta ja need kaks-kolm tundi, mis ööpäeva kestel aega jäi magamiseks, pikutasin kabinetis oleval sohval lahti riietumata. 16. novembril kuulutati välja vabatahtlik mobilisatsioon. Valitsuse korralduse kohaselt pidi vabatahtlike vastu võtma maakonna rahvaväekomisjon, kelle esimeheks oli maakonnavalitsuse esimees ja piks maakonna rahvaväe ülem. Senine maakonna kaitseliidu ülem Narva asusega rindetsoonis ja oli seega maakonnast nagu eraldatud jäi seepärast minu kui Narva ja ümbruskonna kaitseliidu ülema kohuseks vastuvõtukomisjon kokku seada ja seda juhatada vastavaid korraldusi. See oli ette nähtud, et vabatahtlikud peavad kaasa võtma korralikud riided ja saapad. Kaks vahetust pesu, magamiskoti, pea padja teki kaks voodilina ja nädala toidumoona. Suurem osa vabatahtlike Narvas tuli aga ilma igasuguse varustuseta või sellisega, mis sõjategevuseks täiesti kõlbmatu oli. Peale sissekirjutamist palusid nad endid koju saata vajaliku varustuse toomiseks. Oli ilmne, et mehed tulid meelega ilma varustuseta et pääseda vaid vabatahtlike nimestikku, sest ainult üksikud tulid hiljem tagasi. Kuigi me Narva komisjonis võtsime vastu ka puudulikuma varustusega mehi, kui oli ette nähtud mobilisatsioonikorralduses tuli ligi kolmveerand registreeritud test tagasi saata. Kohale jäi pisut üle 100 mehe, kes hiljem moodustasid neljanda rügemendi koosseisu. Koos Vaivarast tulnud kaitseliitlastega. Narva kaitseliidus sai sõjaväkke võtta ainult üksikuid, kuna domineeriv osa oli alla 21 aasta vanad, mis oli vabatahtlike vanuse alammääraks. 22. novembril oli kommunistide esimene rünnak Narvale mis sakslaste poolt tagasi löödi. Luureteadetel saadud informatsiooni järgi võis arvata, et järgmine rünnak võib tulla lähemal ajal. Saksa sõduritel sai minu isa Alt Geosta saksa sotsialistide häälekandjat Avorwertz ja selle teatel oli käärimine Saksamaal läinud juba õige tugevaks mistõttu võis oodata ka lagunemist rindel olevates väeosades. Et meie jõudude vastupanu võimet võis pidada olematuks, oli tähtis teada saada, kui kauaks jäävad Saksa väeosad veel rindele. Läksin informatsiooni saama saksa 405. rügemendi ülema Ooberst Holtse käest. Tema seletuse järgi oli aga võim juba üle läinud soldatite nõukogu kätte, mistõttu tema midagi enam otsustada ei saanud. Läksime siis koos soldatite nõukogusse, kus parajasti koosolek käimas oli. Andsin seal lühikese ülevaate olukorrast ja palusin teada, kui kauaks nad veel kohale jäävad. Pärast lühikest nõupidamist teatas esimees, et nad jäävad Narva kaheks kolmeks nädalaks. Tänasin ja ütlesin, et selle aja kestel jõuame ehk koondada Narva oma väeosi. Varsti peale seda käiku võisime ka tähele panna, et sakslased hakkasid tegema intensiivsemaid ettevalmistusi äraminekuks. 25. novembril läksin siis koos valitsuse usaldusmehe, Schulbachi ja politseiülem politseigi uuesti soldatite nõukogu esimehe juurde, kes meile kinnitas, et nad jäävad siiski kohale 10-ks kuni 14-ks päevaks. Kuid juba järgmisel päeval tuli raekotta ooberst Holtse ja palus minuga nelja silma all rääkida. Rääkimine toimus minu kabinetis tegelikult kuue silma all, sest ooberst Holdsel oli kaasas ka tema adjutant. Ooberst Holtse ütles. Mina olen vana preisi ohvitser ja minu au ei luba vaikides pealt vaadata, kuidas soldatite nõukogu teid häbematult petab. Ma tunnen teie raskusi ja tean, et teil on ainult käputäis mehi rindel neist osa üle jõe. Ma tulin teatama, et saksa väeosad tõmbuvad Narvast tagasi, mitte paari nädala pärast. Nagu teile teatas soldatite nõukogu esimees. Vaid kahe päeva pärast. Sel päeval kella kahe paiku lastakse ka Narva sillad õhku. Teil tulevad rasked päevad ja ma soovin teile kõike head võitluses vihatud kommunistide vastu. See oli juba 28. novembril saadeti meid juba tegevusse rindele rindel, aga enne seda oli, oli veel üks niisugune asi. Tuli siis leplik. Raudselt tuli poiste juurde ja küsis, et, Martinov Mardna ja mina siis ütleme natuke räägime. Me olime reaalkooli poisid ja Ekedonkasime ja võttis meid kaasa ja SF pimedas viis meid linna ühte suurema kivimaja, et seal oli siis saksa sõdur valve sees. Ja palusime härra ooberstsiga kokku saada viidi meid ühte ruumi ja seal jäi siis niisugune mulje, et seina ääres olid kohvrid ja pakid ja sissepakitud, kõigi nende juures askeldas üks sõduv siis tuleb üks pikakasvuline ooberst, siis elektrik, Raudsep siis esitas meie sistel esimene tema siis küsis seal, noh, et üldse selle rännete kohta andmed ja nii edasi ja seobalt ütles niimoodi. Et nemad on iga lahkumas ja näitas käega siis nende pakkide peale. Ja olete teie nii vahvad, kui te ka olete, aga teie ei suuda seda rinnet. Vaat siis läksime, läksime sinna rinde poole, osa läks siis üle Narva silla, sinna teisele poole jõge. Mina sattusin siis kulgu juurde. Eelposti eelpostide vahe võis olla, no kuidas ma ütlen, kas 100 meetrit või 200 või 150. Tei, kuidas kusagil juhtus? Ja need oli siis mööda Narva jõge, oli seal nii neid v post oli, oli hulka. Ühest ja siis peame terased lasta kallast. Ilves, ja, ja nii möödub eelmises postist jookides meie kaaslane ja ütles, on tulnud käsk kohe koguneda kiirelt kogunemiskohta. Siis oli kuulda niisugust asja, et sakslased olla silla õhku lasknud kas neid õhku lastud või vigastanud või purustanud, kui suures ulatuses seda ei tea ja meie poisil oli jäänud kõik sinnapoole jõgi. Ja kõik potid tulid, härra, kes paatidega, kes silla rususid, kõik jälle siiapoole kaldale, keegi viga ei saanud ega ei, hukkunud. Olime koos. Kuidas Vena siis mõnega kaaslasega sattusin eriolukorda, sealjuures tuleb üks Saksa sõjaväevoor kahe hobused, sõjavankrid. Tee pealt minnes on üks sõdur ja küsib ta tosse kiivri, vool, öise kiir kolme ooberooste ees ja ma ostsin selle keeveegolme Ove Rootsiga. Siis oli ta niisugune sõjas aeglane niukene okupeeritud maadel raha niuke. No siis oli mul kiiver peas. Ja nüüd ma ei tea, kus kohas, mina sattusin jälle oma üks juurde ja sealt siis hakkasime siis kuhu see voodi ei tea ja sealt siis appide liikuma jõhvi poole ja siis oli kuulda, et punaseid Ja sellepärast see tagasitõmme oli õud. Need poisid, kes olid seal üle Narva jõe teed olla sakslasega öeldatise venelaste pealetungi tagasi ja üks saksa leitnant olla öelnud meie poiste kohta, kui need poisid Paccitrilli teist saaks head sõdurit. Nagu selgub kolonel seimanni raportist diviisi ülemale kindral Tõnissonile. 26. novembril 1918 hindas tema kohalikku olukorda liiga optimistlikult, tundes vähem meie vastupanuvõimalusi, lootes, et enne kommunistide järgmist rünnakut jõutakse koguda Narva rindele suurem hulk sõdureid, suurtükke, kuulipildujaid ja nii edasi. Ka kahe päeva pärast, et sakslased taganesid sildu õhku lastes, jäi Narva rinde kaitseks järele ainult neljas rügement umbes 250 mehega, kellel kõikidel ei olnud isegi püsse. Kokkuleppel saksa väejuhatusega pidime saama püsse, suurtüki ja kuulipildujaid saksa väeosadelt Narvas. Kuid soldatite nõukogu ei täitnud kokkulepet ja osa relvi pilluti sakslaste poolt isegi jõkke. Narva jõe taga asuvatest Eesti sõjaväeosadest sai suurem hulk tagasi enne silla õhkulaskmist. Ainult kümnekonnal mehel tuli ronida üle silla rusude. Selles olukorras ei saanud vastupanust juttu olla ja 28. novembri õhtul tulid taganemise käsk. Vabadussõda oli alanud. Vabadussõja algpäevadest on Eesti raadiole rääkinud Ants rästas muide oma 90. sünnipäeval Isa määrati ajutiselt Rakvere vallavanemaks ja siis hakkasid tähendab meile peale tulema enamlaste väed Eestisse. Ja isa ütleb niiviisi, et mul kaks poega, ühel tuleb minna kodumaad kaitsma. Ja nii siis lina võtsingi jalad selga ja läksin ennast üles andma vabatahtlikuna rahvaväkke. Aga siis oli asi juba nii, et enamlased olid juba Rakvere alla tulekul. Olid kuulutused ka üleval, kus kohta tuleb nullida ennast, kes tahab vabatahtlikult minna. Ja läksin siis Comenatuur andsin siis ennast seal ülesse ja paar-kolm päeva oli seal teisi mehi, oli ka noori leid, no võiks ütelda, kooli õpilased. Ja kaks-kolm päeva harjutati, tähendab meil siis seda püssiga ümber käia. Ja siis anti mul valida, missugust relva ma tahan, kas ma tahan vene kolmeliinilistan saksa püssi võid, lahan Winchesteri? Ma jäin pidama selle. Winchesteri peale sellepärast selle sees sai kasutada Saksa ja Jaapani padrunid. Tuleristsed ma sain Rägavere mõisa all. Ja siis oli seal oli nii, oli raudtee, oli näha sealt ja siis meie luurajad käisid ja ükskord tuli teade, et on tulnud üks suur ešelon vägesid Punalege Punavad ja, ja ja tulevad Rägavere mõisa peale. Seal oli suur kiviaed, oli, tähendab mõisa ümber meid, siis saadeti sinna selle kiviaia taha ja seal oli ka sõjaväeosa. Arvatavasti oli see viienda polgu osa sellepärast et pärastine kindral Reek kavandas seda osa seal väeosa ja siis meie kuulusime ka tema alusaccess, teid kamandas meie Virumaa kaitseliidu valk ja selle salga komandör oli kapten palder ja kapten palder oli pärastine kaitseliidu, mingisugune kõrge ülemus Tallinnas. Ja nii niiviisi, tähendab kui see ragin hakkas seal peale Week Šveitsis ratsahobusega sinna selle meie ahelikku ja kavandab, et poistest, kes on maapoiss, kes oskab hobust ette rakendada kohe minu juure. Ma mõtlesin, et no mina olen, mine kohe poiss talli juurde, pane hobune ette ja võta sealt natuke maad eemal on halastajaõde ja seal avatud Eesti ohvitser, vii tema otsekohe Rakverre soomusrongi sanit Saar vagunisse. Nii, mina saingi sealt siis tulema. No läksin kohe talli juurde, panin hobuse ette üks kakskolm salt ja heinu ka peale või haavatu on siis ta peab ikka pikali olema. Ja siis mina sõitsin selle kohani, kus see inimene olid, siis ma nainetan, tal olid kuldsed pagunid ja üks Leps oli peal. Alamleitnant ja leitnant oli kahe kahe kuppuva. No ja siis hakkasin kohe sõitma kiiresti, võtsin selle õega peale ja ta oli haavata saanud, haavata saanud ja kuidasmoodi ärikašeki kuul oli viinud kõrisõlme ära. Mina ei tea seda meest, mis tema nimi oli. Vees, kust nemad pärit olid, kesta rahvuselt oli, seda ma ei tea, teda rääkida ei saanud. Ja siis hakkas sõit Rakvere peale. Ilma vahejuhtumiteta jõudsin Rakvere raudteejaama juurde, jooksin sinna sisse, kus kommendanton jaama komandant. Et vot mul on raskelt haavatu Rägavere lahingust. Sealt natukese aja pärast jooksidki kaks tammest kanderaamiga panid selle selle ohvitseri sinna kanderaami peale, viisid minema, rohkem ma teda ei näinud, õde läks ka nendega minema. Aga koledal nii korraldusel, mina pidin selle hobuse, Hanno, kas ta oli sõjapõgenik või mis asjamees ta oli, pidin seal üle andmas hobuse, andsin temale siis üle ja ja läksin siis ise jälle kommendantuuri, mul ei olnud kuskile mujale minna. No ja siis hakkas kogunema sinna. Hommikuks olid juba need minu sõbrad, kes minuga tulid, need vabatahtlikud, tulivad sinna kommentuuri ja siis tuli ka siis soomlane, kapten palder tuli sinna ja ütles. Poisid, nüüd lähete teie raudteed valvama. Rong viib teid siit Rakverest natuke maad välja, ida poole, ei, Tallinna poole Tallinna Tallinna poole ja sellepärast oli karta, tähendab, et suur vägi tuleb peale. No siis mees meid Kadrina jaamani ta soomusrong seal lasti metsis maha, sealt mitte lasti, magab Ta ei lasknud, aga lasti välja ja ja siis jaotati meid ära, neid tuli siis 21 meest. Ja siis meie ülemuseks jäi üks allohvitser üks allohvitser teki vist on ta nimi, kui ma mäletan nii viisidel jagas meid seitsmemehelised salgad ja siis seitse meest oli korraga valvas, liikus, tähendab seal teised läksid jälle ette ja ööbisime raudteemajades. Ja imelikul kombel kombel seal raudteemaades ei olnud enam ühtegi inimest. Raudteelased olid vist kõik ära läinud. Sõjahirmu. Nojani. Vähehaaval Tallinna poole minema. Rongiga oli side ka meil. Et ega me nii umbropsu ka ei läinud, meil teatud distants oli meil Vice valvatud mingisuguseid laskmist ei tohtinud olla ega mitte midagi, aga siis nagu silmside oli hakkasimegi. Nii tasa sõitis, et et mehi kuulnudki, tähendab, kui ta sõitis sedasi siis kuulsime, tead, kui hakkas tapat pommitama. Aga siis meie kapten hirv tuli ka välja. Ja liigu, see tuli välja paar mürsku, lasin nendest. Paleo tapal olime natukene aega seal ja siis läksime jälle edasi Daila poole ja niiviisi. Nii meie läksime kuni mustjõeni. See oli taganemine, see oli taganemine ja kurb tagandamine oli see. Sest meie taga oli Tallinn ja muud, mitte midagi. Aga siis tuli järsk pööre. Soomusrong tuli Kehra jaamast välja. Tuli Kehra jaamast välja ja seal oli üks mälestuskivi pandud, et siit saadik ja mitte kaugemale. Raudtee Tallinna poole sõites vasakut kätt tuli isegi. Ja viis alkas üks hirmus kuulipilduja ragin. Meid aeti kõik need mehed, kes aeti meid paremale poole raudteed. Ahelikku ja vasakul poolel olid soomusrongimehed. Noh, siis läks ilmul mölluks. Sõjaajaloolane Hannes Walther võtab järgnevas lühidalt kokku Eesti kaitsejõudude kujunemise. Ma tahaksin siiski rõhutada seda, et päris tühjale kohale ehitamine on selline revolutsiooniline unelm mis tegelikkuses ei ole kunagi realiseerunud. Meie esimene kindral Johan, kes kaadeldati fon Michelson sündis 18. sajandil. Meie ohvitser korpus kujunes välja Vene keisririigi perioodil meie ohvitser korpus, kui ütleme siis sotsiaalne rühm, mida saab arvestada juba teatud kutsegrupina kujunes välja esimese maailmasõja ajal kus Tsaari-Venemaa armees teenis üle 100000 eestlase ja nendest ebatüüpiliselt suur protsent olid allohvitserid. Sel lihtsal põhjusel, et eestlased olid kirjaoskaja rahvas ja sellega seoses Vene impeeriumi keskmisest tasemest tunduvalt kõrgemal. Ja sellele eeldusele rajati kõigepealt rahvuspolgud rahvuspolkudele, mis juba koondas ja liitis ja süstematiseerida meie sõjaväelist kutserühma rajati siis vabadussõja alguses Eesti sõjavägi. Ma tahaksin meenutada seda, et esimesed päevakäsud, mis ilmusid vabadussõja eel ja algul kohustasid Eesti ohvitsere ja kutselisi allohvitsere ilmuma sama numbrilistesse polkudesse, kus nad olid teeninud rahvusväeosade perioodil. Nii et kuigi Saksa okupatsiooni ajal rahvusväeosad olid laiali saadetud teatud üksteise tundmine, teatud kooslus oli tekkinud ja see kindlasti tunduvalt kergendas meie riikliku sõjaväe loomist vabadussõja väga rasketel algusaegadel. Kolleeg Toe nõmm, Eesti suurimaid relvanduse spetsialiste, on ühes oma ettekandes öelnud, et Eesti oli ainulaadne riik maailmas kõige väiksem riik rahvaarvult ja territooriumilt või ütleme siis nende kahe näitaja kogusumma kogusummas millel oli olemas suur riigistruktuuriga riigikaitse, see tähendab kõik väeliigid ja nende sees kõik relvaliigid.