Et noored Ja teie eesti lugu, diret. Säszonast õigeusu küla kabelist Setumaal räägib Tartu Ülikooli õppejõud ajaloodoktor Heiki Valk. Džäss on, on õigeusu kultuuriruumis väikene küla pühamu küla tasandil selline püha ja koht, kus siis inimesed vajadusel käivad, kui neil on teispoolsusest abi vaja pühakutelt jumalalt Kristuselt, kuhu siis oma palvetega käiakse või käidi, kuidas kuskil praegu. Aga missugune on setude usk, kuidas näevad ja on näinud seda setude naabrid eestlased ja venelased? Oleneb kustpoolt vaadata venelaste poolt vaadates. On Polovernikud, polüKertse pooleusulised, kuigi setud on olnud juba risti usustamis algusest peale. Õigeusulised on nende arusaamad õigeusust olnud ikkagi piisavalt erinevad venelaste omast piisavalt erinevad kiriklikust traditsioonist, et venelased ei ole neid päris omaks nud ja siiamaani Petserimaa kohalikud venelased mäletavad ja tunnevad seda põlluveered, see võib olla vürts nime aga eestlaste poolt vaadates usuline vahe on isegi suurem. Sest eestlased on praegu ju luterlased, nii palju kui neid usklikke on. Vähemalt meie praegune kultuuriruum on, on ikkagi väga tugeva luterliku värvinguga. Aga setud kuuluvat õigeusu kiriku traditsiooni eestipärane ütlemine õigeusu kohta on ju ka vene usk. Kuigi Vene on siin siin pigem selle idakiriku traditsiooni vahendusvorm Venemaa kaudu on ta sinna tulnud, aga, aga olemuslikult ei ole ta ikkagi mingisugune vene usk, vaid ta on kristluse idaharu üks vorme ja selle üks ala ilmnemisvorme, siis on setude rahvapärane õigeusk. Nii, aga kuidas on siis selle tsässon, aga millest me täna räägime, kas tsässon on siis sarnane ka mingitele õigeusuobjektidele sarnasem kui luteriobjektidele? Tsässon on osa õigeusu kultuuritraditsioonidest. Tegelikult on tegemist ka vana traditsiooniga, mis on kindlasti olnud enne suurt kirikulõhet, kui katoliiklus õigeusk üksteisest lahku läksid. Katoliku traditsioonis, samalaadseid väikseid kohaliku tasandi pühamuid kutsutakse kabeliteks. Õigeusu traditsioonis on sama asi aga teise nime all vene keeles on selle väikese pühamu nimi tšässovnja. Mis on siis setu keeles mugandunud Chezzonaks. Tšässovnja tähendab, mida täpselt tšässovnja tähendab väikest pühakoda, kus ei peeta liturgiat. Aga kus on peetud tunni palvusi ja sellest siis ka nimetuse Chas vene keeles tähendab tundi, mis tähendab tunnipalvus? See on palvus, mida täistunni ajal peetakse. Kas see tähendab siis, et setud käisid tsässon nates täistundidel täpselt? Kindlasti mitte setu Chessona traditsioon on väga rahvapärane traditsioon väga Alt juurdunud, väga kaugelt Nendest aegadest tekkinud ja kella ju ei vaadatud kella ei olnudki, sest saunas käidi ikka siis, kui oli selleks vaja, kas kellelegil isiklikult vaja sinna minna või siis, kui oli püha. Te olete nüüd mitu korda juba rõhutanud, et tsässon on üks väga vana nähtus, aga aga millal siis ehitati Setumaal esimene tsässon, kas see on teada? Ei, seda ei ole teada ja seda me kindlasti teada ei saagi kusagilt sest kirjalik katteallikaid ei ole, meil on kõige varasem kirjalikes allikates tulev teade on Petseris olnud Varvara tsässon Ast aastast 1540 aga kindlasti ei olnud see mitte esimene kes ja kuhu ehitasite sässanaid. Nad ehitasid küla inimesed õigeusutraditsioon, ristimine, õigeusku on toimunud piss teistelt alustelt kui mujal Eestis. Kõik me ju teame 13. sajandi alguse ristisõdu ja vallutust. Aga ida kristlus on jõudnud inimeste hulka Rahulikku misjoni ideel kloostritest tulnud mungad, usukuulutajad rääkisid inimestega. Uus usk, nii nagu ta enamikes Euroopa piirkondades on omaks võetud rahulikult, ilma verevalamiseta, nii on see toimunud ka õigeusu kultuuriruumis ja samamoodi siis ka Setumaal. Ja kuna õigeusk tuli rahumeelselt, siis inimesed võtsid aga sisuliselt omaks. Õigeusualad on väga suured kirikuorganisatsioon, alguses oli ju nõrk, väike ja sellises olukorras, kus kirikuid ei ole, on siis inimesed ise hakanud omale väikseid külapüha muid levitama tema ja selline alt üles. Traditsioon Venemaal oli kuni seitsmeteistkümnenda sajandini, 18. sajandi alguseni oli, oli väga üldine olid inimeste tatud tsässon Ad külades ja oli sellega paralleelselt ka siis see ülevalt alla riiklik kiriklik struktuur. Alles Peetri reformide ajal 18. sajandi alguses hakati siis seda üles, seda kohaliku tasandi kirikuorganisatsiooni välja juurima. Peetri ajal isegi tsässon, Nad keelati ära tükk aega, neid ei tohtinud ehitada, olemasolevad tuli maha lõhkuda, et kirik oleks ülevalt alla, et oleks tsentraliseeritud. Kui oleks kontrollitav, et kõik maksud ja annetused läheksid kirikule kui institutsioonile aga ei oleks all külades ja kontrolli all, et väljas seitsmeteistkümnenda sajandi lõpust Venemaalt teame isegi seda. 1692 Arhangelski kubermangus Don ühest piirkonnast säilinud Chezzonate revisjonimaterjalid. Chezzonad lisaks sellele, et nad olid pühakojad, nad olid ka sisuliselt, et laenu-hoiuühisuse, et kuhu inimesed annetasid raha, annetati Chassonale ja siis sai sealt, kellel vaja oli, sai võtta laenu ja seda tagasi anda. Nii et selliste ressursside hajutatust tsentraliseeritud Vene riik ei sallinud. Kõik annetused pidid minema kirikule ja siis altpoolt tulev initsiatiiv ka ära keelati. Kas siis juba peet reast algab džäss annate? Kuidas seda nüüd öelda? Langus? Ei, see hoop tuli ülevalt, aga tsässon, no traditsioon oli nii tugevasti juurdunud, et reaalses elus seda keeldu ei jälgitud. Ja 19. sajandi keskel siis Chezzonate ehitamine jällegi legaliseeriti. Ja siis juba nõukogude võimu ajal. Nõukogude võim tegi oma töö. Ja nõukogude võimu ajal algas asi uuesti 40.-te teisel poolel, 50.-te alguses, kogu elu pöörati segamini Nõukogude seadused, keelasid igasugused usutalitused väljaspool kirikuid ja tsässon ad. Kui avalikus ruumis olevad usukeskused nad siis lihtsalt jäid kõrvale seal enam ei käidud, hakkasid lagunema. Kui tsässon, nad ehitasid inimesed ise, siis kas ehitas üks küla võttis ennast kokku, ehitas endale džässsõna või võis ehitada tsässon, aga üks pere näiteks. Mõlemad variandid on võimalikud. Külade hulk, ühe tsässon, no taga on piirkonniti erinev. Kohati on neid tihedamalt, kohati on hõredamalt olnud. Petseri kloostri pärimuse järgi on Petserimaal olnud ligi 250 tsässon, nad kindlaid andmeid on praegu ligi 160-st 77 on neid Petserimaal praegu olemas, võib-olla mõni on juurde ehitatud, ütleme, räägime ligikaudu 80-st ja nendest siis 23 on praeguse Eesti piiride sees. Missugune näeb üks korralik ja õige tsässon välja või ei saagi niimoodi küsida, kas kõik võisid tsässon ehitada omatahtsi? Eks see on ikkagi mingisugune kindel traditsioon ja siin me saame võib-olla eristada erinevaid aegasid ja võib-olla ka ehitusmaterjalipiirkondasid. Mõneti, aga kõige tavalisem vanaaegne tsässon on ristpalkidest ehitatud väike majakene, noh, võib-olla siis meenutab aita või, või suitsusaunaaknaid tal ei ole. Vanematel võis olla väike pajaauk, palgi sisse lõigatud aken, et pime, pisike ruum, laius võib olla seal kaks pool kolm meetrit, pikkus kolm, neli meetrit ristpalkidest. Hästi lihtne, midagi vana talu aidamoodi, aga mis teda nüüd väliselt eristab? Tavalisest? Talu abihoonest on katusel olev rist. Ja hilisemal ajal siis, 20. sajandil, kahekümnendatel, kolmekümnendatel aastatel, seal on hakatud neid ristpalkidest Chezzonaid laudvoodriga üle lööma, et oleks moodsam. On vahel väiksed aknad sisse lõigatud või uuematel kade tud lauad on ära värvitud, et need noorenduskuuri läbi teinud, et nad nad nii vanapärased välja ei näegi. Irboska ümbruses Ida-Setomaal on ka mõned paekivist, sest sõnad, aga üldiselt on nad ikkagi ehitatud puust, sest puuehitus on ju selline rahvapärane ehitustraditsioon, mida kõik oskasid, mida kõik talumehed teadsid, puud oli võtta, seda oli teha lihtne. Jaga odav. Sässanate raamatus nägin ühte pilti, fotot, kus oli ka tsässon juures ikooni majake. Kas see oli tavaline ja milleks seda vaja oli? Ikoonimajakesed on üks väga vana traditsioon, millest on ainult väga väheseid riismeid teada. Mis ikooni majakene on. On puupost, mille otsas on nii tilluke majake, nii tilluke tsässon need sinna sisse mahub ainult ikoon ära või siis või siis ka mitu ikooni, et ta ei olegi mõeldud ruumina inimestele, vaid ta on mõeldud ruumina just ikoonidele. Selliseid ikoonimajakesi üks võimalus on, et need on ongi olnud hilisemate tsässon, et eelkäijad. Teine variant on, et need võivad olla juba ristiusueelsetest aegadest traditsiooni kajastus, kus siis selle eelkristliku ristiusueelse püha asemel milleks võisid olla näiteks põletatud Surnute luud või jumala kujutised, muinasjumalate kujud, teised et nendest hoonetest on siis saanud kristliku lajalikuni majakesed. Vorm on jäänud samaks, aga sisu ja tähendused on muutunud. Aga miks ta siis sealt Hässana juures pidi veel olema, et see on nagu topelt siis? Ega topelt ei kerise. Veidi kuni majakesi on olnud ka surnuaedadel haudade peal Dailuvas näiteks siin kahekümnendatel aastatel veel on neid olnud. Aga missugune oli siis tsässon seestpoolt. Kui seestpoolt vaadata, siis pidi seal olema mingi nurgake, palvelaud, kus sai küünlaid panna. Kus ikoon oli. Seestpoolt on asi üsna lihtne, peamine valguse allikas. Üks ja tagaseinas tagumine sein on reeglina ida poole nagu kristlikku traditsiooni. Pühakodadele omane. Tagumises seinas on siis riiul. Vahel võib ka mitu olla, kus peal on ikoonid. Seto keeles pühased. Hoone on Chezzonas palju, neid on seal just nii, nagu inimesed neid sinna toonud on. Tavaliselt siis üks ikoonidest on selle Chazzona nimega seotud Chazzona nime, pühakuga või nimepühaga. Ikoonide ees on küünlad, võib-olla küünlajalg. Ikoonide ees on õlilamp. Ikoonide peal võivad olla setu pühase rätid, mis ongi just ikoonide katmiseks ikoonide kaunistamiseks. Aga ruum ise on enamasti üsna tühi, seal võib olla väike, lauake, võib-olla võib-olla taburet, võib-olla lautsi, kuhu surnute kirstuga toodi hoidmiseks. Aga kese on ikkagi kindlasti tagasein koos pühastega. Kui palju, siis ma ei kujutagi praegu hästi ette, et kui palju inimesi korraga säszonasse mahtus või või kas seal käidi üksinda või kuidas? Ega sinna palju ei mahu, sinna mahub kolm-neli inimest korraga. Kui liigutatakse ka, et pühade ajal ikkagi põhiline rahvas oli väljas ümber. Et sässana preester ka ikkagi peamiselt, et väljas, kui nüüd pühade ajaks preester kohale kutsuti. Aga preestrit Chessona juures nägi väga harva, tsässon oli ikkagi rahva enda koht, seal käidi nii, kuidas vaja. Käidi sageli ka üksinda oma muredega, oma palvetega, oma soovidega. Et ta ei olegi olnud mõeldud selliseks suureks paigaks nagu kirikus palju rahvast sisse mahuks. Ta on reaalne koht, kus on inimesel võimalused hästi konkreetselt kuulsusega pühakutega suhelda. Saunas käidi nii, kuidas vaja, aga mis olukorras inimesel oli vaja minna sässanasse? Vaja võis olla igasuguste elu hädade elumurede korral haigused loomadega õnnetused või ka enne kirikusse minekut on käidud Chezzonast läbi vara varahommikul. Nüüd on väga personaalsed asjad ja neid ei olegi uuritud ega küsinud, et lihtsalt niisama pudemetena on, see on see teadmine tulnud. Aga kord aastas, siis kui on Chessona nime püha, siis on, siis on kindlasti külaelu ja mitmete külade elu keskpunkt. Kus siis preester tuleb, peab palvust. Ja kuhu siis rahvas kokku tuleb. Kuidas tsässon oma nime püha või nimepühaku said? Ei tea. See läheb tagasi nii kaugetesse aegadesse, millest meil kirjalikke allikaid ei ole. Mina olen kuulnud sellist väljendit, et kui pühasid jagati Kes neid jagas? Kas olid jagajateks esimesed usukuulutajad? Noh, nii see võis olla. Aga see on väga-väga kauge minevik. Setomaal on igal külal traditsiooni põhiselt oma püha, mida peetakse reeglina külapüha, on k Chessona nime püha, mõned erandid siin küll on, aga, aga üldiselt on ikkagi niimoodi, et et päris too küla, kes on seal Chessona ümbruskonnas, nemad oma külapühana peavad seda Chessana püha kus siis kord aastas tulevad kõik sugulased kokku ja peetakse püha. Kui palju neid legende ja pärimuslugusid? Seosest sässonatega on uuritud? Ega neid palju uuritud ei olegi, ega meil ei olegi suurt midagi uurida oma üritasin selle rahvaluule allikmaterjali, mis on või mis on leitav või kättesaadav läbi vaadata ta sealhulgas ka nüüd siis 90.-test aastatest kogutud küsitud materjalid, aga see on väga-väga fragmentaarne. Need põlvkonnad, kes Chesson neid kasutada, tasid selle vana traditsiooni alusel, need on juba mulla all ja tõesti, need pärimuse killud on, on ainult killud sellest kunagisest väga kahtlemata väga rikaste pärimuspildist. Ja need pärimuskillud, mis meil on, kõnelevad sellest. Tsässon on püha, tsässon on eriline. Siin käitumine on normeeritud inimesel, ses sõnas ollakse tasa, vagusi, viisakalt. Tsässon on pühalik koht. Tsässon isegi siis, kui ta on hävinud, tema jäänused tema varemedki võivad olla pühad gorodissa külas näiteks 44. aastal. Kas on, sai pihta mürsuga ja need jäänused, mis sellest hävingust alles jäid. Kohalikud inimesed tassisid oma kodudesse laiali, pandi neid pühase nurka, et on nagu selline püha asi, mis kaitseb, hoiab vana lammutatud Chessona materjali, vanu palk kasutati uute hoonete ehitamisel jällegi, et oleks nagu, nagu hoidjaks sellele uuele hoonele Chessona palkuma pühadusega siis kaselammutus, materjal, mis jäi üle see, eks kirikule läks kiriku kütteks, kui teda just koju ei viidud, aga, aga kindlasti ei käsitletud seda kui tavalist, selliste jääkpuitu. Džässsõnasse viidi ka ande ja mis puhul siis neid ande viidi ja, ja missugused need annid olid? See, mida viidi, sõltus ka sellest, kellele tsässon oli pühendatud. Kõige rohkem on pärimuses juttu andide viimisest nendele pühakutele või nende pühakute tsässon atesse, kes on seotud loomadega. Püha Jaan, Ristija Johannes siis rahvapärase õigeusu traditsioonis, Püha Jaan homme piima puusly, pühajaan on piimaandja, pühajaan on lehmade kaitsja. JaaniChezzonatesse viidi siis igasuguseid piimasaadusi, sõira, võid, kohupiimaande, siis preester õnnistas, annid jagati osal vaestele, osalt said nad preestrile. Püha on püha Maarja ema, teda tunti kui lambapuuslik, lammaste kaitsjat, lammaste hoidjat, annetsassonatesse viidi villa ja need villa kogused võisid olla päris suured. On ka selliseid teateid, mille järgi siis, kui küla Ta oli juba kaugemal, aga, aga oli ikkagi anne püha ja vaja Püha anud lambaid hoiaks. Korjati siis küla pealt anniks, viidavad villade kokku ja keegi mees viis käis siis ära ja viis need villad Chazzonasse. Aga paljude Chezzonate puhul sellist annetamise traditsiooni talled tatud ei ole. Tavaline on lihavõtte muna, mida on džässannetesse viidud küünlapanek ise on juba ju ka väike annetus või kommunikatsiooni avamine. Siis on üksikuid teateid ka ehete viimisest Chezzonasse. Et või hõbedaviimisest Mikitamäe vana tsässon olevat olnud suulise pärimuse järgi üks naine, kes sündinud 1907 rääkis, et season oli olnud olnud ikkagi palju hõbedaga tsaari hõberahasid, sinna viidud. Et selline raha annetamine see siis, mis sinna on viidud, see on Chessona oma, sealt keegi midagi ära Ta ei tohi kui võtad, kui varastad, see on kõige suurem patt, kõige suurem kuritegu ja selle eest ei jää süüdlasel karistus tulemata. Neid ande omal ajal võis olla seal palju ja ainus koht, kuhu nad võisid siis minna, oli kirikule edasi või siis selle kogukonna liikmetele tagasi laenuks. Kes selle siis otsustas? Ei tea, see on nii vana traditsioon. Ma arvan, et kui preester käis seal küll ainult enda arvamus, preester käidud satsiona juures kord aastas. Et eks talle ikka Teie teist kaasa pandi. Ja teine andide saaja on vaesed sandid. Ka neile võis võib olla satsionasse viidud ande või te võite edasi anda meie kultuuriruumis eest. Palved ei ole ju tavaline asi. Aga minevikus, kui inimesed olid väga usklikud palumine, oli tõsine töö sedapidi oskama. Ja ühiskonna töö jaotuski oli selline, et noored, tööjõulised inimesed tegid tööd ja vanemad, kes enam tööd ei teinud, nende roll siis elu edasiviimisel, seisnes ka palumises palvetamises, sest see on tõsist, tõsist kontserti. Inflatsiooni eeldav tegevus. Kui inimesel oli tarvidus annetada mitte näiteks piima, vaid ehteid või ükskõik mida muud siis ta pidi minema teise tsässon asse, teise, teise pühaku ikooni, et teise pühase ette. Siis tähendab, et inimesed võisid käia erinevates džässannetes, mitte ühes kindlas, ainult. Ja kui ikka sellised suured kuulsad tsässon ad või suured kuulsad paigad, kus on kaugelt kokkukäimise traditsioon, sinna sinna tuldi, tuldi ikka kauge Ta maade tagant, nagu siin Miikse Jaani kiviga seotud traditsioon jaanipäeval käidi väga kaugelt sinna. Juba väga ammustest aegadest on seal kivi juures olnud ka jaanitsässon või pelsi Anne Kivi, kus oli Anne tsässon juures. Mõlemas paika on tuldud väga kaugelt, väga pikkade maade tagant oma muredega, oma andidega just selleks õigeks päevaks. Siis sellist kommet sässonates ei olnud, nagu on setudel kalmistukultuuris ja lahkunu mälestamise kultuuris, et istutakse haual ja, ja süüakse ja juuakse ja meenutatakse lahkunut. Eks pühad käivad kokku küll nii söömisega kui joomisega ja pühadeaegsed, et see mist võis nüüd Chezzonate juures kas nüüd sees, aga Chessorate juures või, või varikatuse all sessonatel on sageli lahtine eeskoda, kui vihma 100., ma arvan, et inimesed ikka seal Eskojal siis halva ilmaga pidu pidasid. Selline mälestuskild on see naine, kes ise asjast osa võttis, on nüüd praeguseks läinud? Oli siis üheksakümnendatel aastatel veel, kui oodati preestrit, tsässon asse lihavõttepühadeks, aga, aga ilm oli külm ja päikene piinakene oli ka kaasas, naised hakkasid siis viina võtma, preester tuli, ütles naistele tar käika tsässon As viina võtke, aga kui ära läks, siis naised ütlesid, et võtsime ikka edasi. Et selliseid väga jäiku piire selle vahel, mis on keelatud ja mis on lubatud, teatud suundades ei ole. Ja see söömine, joomine, püha pidamine siin on nagu, nagu asjad märksa vabamad, kui meil luterlikus kultuuriruumis on, aga mõnes suunas on keelud ikkagi väga karmid, väga tõsised. Just. Kus millegi ära võtmine sealt, kust ei tohi, see toob kaasa täiesti ettenägematu karistuse sealt, kus ei oska arvatagi. Sässona tähendus setude elus on eeskätt vaimne aga võib-olla mõnes mõttes ka argine igapäevaelu osa. Jah, niimoodi võib ütelda küll, aga see muidugi sõltub põlvkonnast. Need põlvkonnad, kelle jaoks tsässon, oli igapäevaelu osa, need põlvkonnad on ikkagi läinud. Kui on jäänud mõned inimesed, kelle jaoks see on igapäevaelu osa siis on see hästi, aga nõukogude aeg tegi ikkagi väga-väga suure puhastustöö ja alles nüüd siis viimastel kümnenditel mõnel pool tsässon on oma elu jällegi tagasi saanud, aga tema tähendus inimeste jaoks ei ole kindlasti enam täpselt selline, nagu ta oli. Sadakond aastat tagasi. Kui praegu on ka ehitatud uusid sässanaid Piirides kõige uuem on Obinitsa lähedal härma tsässon mis sai kaks aastat tagasi taastatud. Väga vana Sass oma asemele. Selle tsässon asemele, mille Taylova kirikupapp olla kunagi maha põle. Tänud sellepärast, et rahvas ei käiks mitte Chezzonasse, vaid hakkaks Taylova kirikusse käima. Ja Obinitsa külas on mõned aastad tagasi samuti tsässon tagasi ehitatud sest see on, mis nõukogude ajal hävis vene poole peal Setumaa vene poole peal ja Venemaal laiemalt on Chezzonaid päris rohkelt tehtud. Uusi aga vene poole peal. Vene poole peal on ka, aga see on nüüd juba seotud venelastega ja Zetodega. Petseris, kus oli sõjaväeosa üle Koidula piiripunkti sisse minnes vasakut kätt ka sinna endise sõjaväeosa territooriumile on ehitatud uus tsässon. Missugune on olnud Petseri kloostri suhtumine või suhed sässonatega, see on vastavalt sellele, missugune võim parajasti on. Mulle tundub küll, et nõukogude ajal ja kui ikkagi tsässon, nad olid põlu all, kirikust väljaspool olev usuelu oli põlu all, klooster seda reaalselt praktilises elus aktsepteeris, sest riigiga hästi läbi saada. Aga varasemal ajal, sest seal on olnud osa külaruumist, osa kiriku või kiriklikust elust, usuelust. Kindlasti kloostri suhe Chazzonatesse on olnud toetav. Kuigi teateid selle kohta, et klooster oleks Chezzonaid ehitanud, neid on väga-väga vähe, ikkagi inimesed ise. Toetav võis olla ka Korneliuse suhtumine. Kindlasti kindlasti. Misjonitegevusel on ikkagi väga oluline inimese jaoks. See, kellele uuest asjast räägitakse. Pildilisus ja pühaku pilt. Tee ikka päris puu otsa ei pane, ei jäta. Tsässon on on ikkagi hoone, mis on mõeldud ka usu visualiseerimiseks, et pildid, et kujutised oleksid ka küla tasandil inimestel silme ees, see paneb mõtlema, et liikuma, kujutelud liikuma. Praegu paljudes setu majapidamistes on ju toas alles pühase nurgad, toas on nurk ikooniga, ikooni peal on pühase rätik. Aga on märke sellest, et see traditsioon on suhteliselt hiline, võib-olla kusagil 19. sajandil alles tekkinud. Kui me läheme tagasi kaugemasse minevikku, siis see, mis Ki pühakulegende ja lugusid mis Kristlikusse traditsiooni kuuluvad. Kõik see oli küla tasandil, ta oli visualiseerida ju tsässon as nende ikoonide läbi, mis tsesse annetes olid. Setude laul ka kirikulaul on väga kuulus ja väga tuntud, kas tsässon nates ka võidi laulda või oli see siiski pigem vaikse mõtiskle koht? Ma ei ole küll kuulnud, tsässon As sees oleks setu laulu lauldud, need on, need on ikkagi erinevad maailmad ja tsässon on vaikne koht, sõnas võidi küll lugeda. Setu keeles. Piibli kohta on ilus ütlemine, püha raamat. Pühade ajal siis lihavõttepühade ajal, kui rahvas ju ei läinud kirikusse, osad jäid ka külasse ja siis keegi vanem mees selle kohta on mitmeid teateid, siis rahvale luges pühakirjapühal ööl. Tahaks küsida, et kuidas ta siis nüüd seda lugeda sai, kui seal oli ju pime? Ei olnud aknaid, aga küünlad öösel on ikka pime. Küünal annab nii palju valgust küll, et lugeda, näeb. Kui ma olen nüüd jutu ära kuulanud, siis minul tegelikult kuidagi tuleb meelde setud, et sässanate kõrval eestlaste hiis, kui jätame need kõrvale, et üks on kristlik ja teine on mittekristlik. Aga mingid sarnased jooned on. Sarnane joon on ikkagi see, et on olemas pühad paigad, mis olemuslikult on teistsugused kui, kui tavaline ruum ja seal pühade ajal tullakse sinna kui ja peetakse seal püha. Eks Setumaalgi on ju olnud enne Chezzonaid looduslikud pühapaigad ja, ja mitmedki neist looduslikest pühapaikadest on ristiusu ajal omale lihtsalt Chessona juurde saanud. Ja see pühapaik on endiselt püha. Võtame Petseri kloostri Ki, kus on kõige tähtsam kirik Maarja uinumise kirik, kui on ehitatud püha mäe sisse. Ma olen üsna veendunud selles, et see mägi oli ennegi püha, enne kui esimesed erakud sinna koobastesse elama asusid ja kui koppa kirike mäe sisse kaevati. Pühad tammed kasvavad mäe peal. Sässanatest rääkis ajaloodoktor Heiki Valk, saate toimetaja Piret Kriivan ja pisut lisasootska Ahto Raudoja koostatud raamatust setomaad, sässonad ja setomaa veebilehelt. Ka raamatus kirjutatakse nii säilinud kui ka hävinud sääsonatest ja pühakutest, keda tsässon austatakse. Setomaal on austatud läbi sajandite Märt Treier, kes on pärit Õigeusu hällist bütsantsist. Näiteks püha suur märg dimeetrios, kes on pärit Thessalonikis ja kellele on pühendatud moona rootsi aulas. Koovad sässanud sässonat ja selle pühakut demeetriost, kirjeldab Villem Talumehe jutuke. Ja see jutuke on raamatus ka ära toodud. Püha suurmärter Dmitri sündis kolmandal aastasajal Kreekas Thessaloniki linnas. Vanemad olid kristlased isadessalonika linna ülemkoduks uhke maja, kus oli ka kodukirik. Isa surma järele määras keiser Maksim pojad Dmitri linna ülemaks käsuga hävitada kõik kristlased linnast. Dmitri aga ei hävitanud linnast kristlasi, vaid asus ka ise ristiusku õpetama. Kui kaua aega Dmitri kuulutastessalonikas ristiusku ei ole teada. Saanud teada, et keiser Maxim tuleb Tessalonikasse, jagas Timi tri oma vara vaestele ning valmistas ise palve ja paastus surma vastu. Kui keiser oli saabunud linna, siis tema käsul ilmus Dimit tri keisri juurde andma aru linnaelust ja ka ristiusust. Dmitri tunnistas, et tema on kristlane ja jääb kristlaseks ja sellepärast ei ole tema linnas kristlasi taga kiusanud ega hävitanud. Keisri käsul viidi Dmitri vangi. 26. oktoobri hommikul tapeti ustav usutunnistaja Dimitri hommikumaakirik ja tema vaimulikud lapsed. Ka tänase päevani austavad kri Dimitri ustavust jumalal, kes jättis maha kõrge riigiametid, uhke kodu ja maise vara ning läks usu pärast surmale. Sirgulasgowa külarahvas räägib sellest märtrit Dmitri elust põlvest põlve. Tema mälestust pühitseb küla vana kalendri järgi 26. oktoobril. See jutuke on kirja pandud 1975. aastal. Ulasgowa tsässon asub Ulasgowa külas Meremäe vallas Võru maakonnas. See on siis Meremäe andgruva jõulasgowa kalad Soova teeristis palaka talu kõrval. Väljaspoolt saavad kõik soovijad minna kohale, tsässon AT vaatama, aga missugune näeb tsässon välja seest. Hoone tagaseinas on lihtne ikooni riiul. 1974. aastal tsässon Ad inventeerinud Vaike kupp kirjutab ikoonide ruum endiselt säilinud ja üldiselt korras huvi, kui on vastkujude seinal olev ikoon, mis on lõuendile maalitud. Ikoon on klaasitud ja tumepruuni puust raamistusega. Ikoonil on kujutatud sõja pealikuid ja usukannatajaid Giorgiti timmitrit. Veel 1990.-te aastate lõpus oli nimetatud ikoon säszonas. Alles praeguseks on see varastatud. Ikooni kattis maalid pühase rätt, mis on ka praegu tsässon nas alles tänapäevast trükitud ikooni. 1974. aasta foto põhjal olid säszonas ka suurmärter paras keevat ja vaga märter Anast tassijat kujutav ikoon, mis paiknes kaunistatud ikooni kastis. Ikooni riiulil asub ka üks käsitsi kootud kangast valge linane käterätik. Sääzonasse on toodud küla inimeste valmistatud põrandatekke. Ja veel setomaa veebilehelt kuulame kirikulaulu ühte suurest valikust sellel lehel. Meie kuulame keerubite laulu, mis on üks jumaliku liturgia põhilisi laule, mis on nime saanud oma esimeste sõnade järgi. Nüüd salal viisil tähendame keeruveid ja vikerveebis Eesti loo saate kaudu jõuate setomaa leheni, kus saab ka vaadata, kuidas lauldakse ja kus muide saab ka setu karaoket laulda. Aga nüüd Värska kirikus lauldud keerub ide laulu viis pärineb Starazymonovskaja kloostrist. 2007. aastal laulis nii Värska kirikukoor.