Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad, ma soovin teile kõigile õnnelikku uut aastat. Ja uusaastapäeva jutusaade sünnib seekord teisiti kui tavalistel pühapäevadel ja kui muidu on saatekülalised tulnud lahkelt ise Tallinna raadiomaja viienda korruse otsestuudiosse siis seekord hüppasin ise sadulasse ja sõitsin tänase külalise aastavahetuse kiirustamiste vahelt temalt intervjuud näppama. Olen Karksi-Nuias, et öelda tere ja head uut aastat Allylandele. Tere, tere tulemast siia Mulgimaakeskusse ja südamesse. 2005. aasta emadepäeval nimetati teid aasta emaks, aga kõigepealt ma tahan küsida alli lilli külast. Kas te olete sünnilt mulk või õppinud mulgiks? Ja tegelikult on mu juured ikka täitsa Mulgimaapinnas nagu kasvanud, sest mul ema ja vanaisa on täitsa pärit ikka Mulgimaalt. No natukene sinna võru poole ka, sest et isa juured on Võrumaalt. Aga no Lõuna-Eesti ja Lõuna-Eesti ja eks see keele sarnasus on ikka väga-väga suur, nii et, et ma olen nii keele muidugi nüüd uuesti õppinud, aga südame poolest hinge poolest ikka täiesti sündinud mult. Kas Mulgimaal siin on hea elada? Mina arvan, et Eestimaal on üldse hea elada. Et ei ole üldse tähtis, kus sa elad, kas sa elad Virumaal või Võrumaal või Mulgimaal. Kui inimene seda oma armast väikest Eestimaad armastab, siis iga paikkond kallis. Öeldakse ikka, et jõulude ja aastalõpuajal tuleb võtta aega, et vaadata tagasi kas elu Eestis läks 2005. aastal paremaks, et inimesed on paremad. Lõbu on olnud rohkem kui kurbust. Tööd on rohkem kui logelemist või, ja tasu tehtust suurem ja kas nii-öelda häid mälestusi on rohkem kaasa võtta kui halbu mälestusi. No öeldakse, et ega elu ei peagi kerge olema. Kui me läheme niiviisi uude aastasse nende mõtetega, et järgmine aasta peab olema niisugune kerge ja lõbus ja mõnus ja kõik tuleb kergelt kätte, et siis on nagu vale vaade üldse sellele elule. Aga mina arvan, et eelmine aasta oli vähemalt Eestimaale üks väga tore aasta. Ma arvan, et väga palju inimesi ka minu tutvusringkonnas ja minu lähedaste hulgas on teinud tugevalt tööd on edasi läinud nii materiaalselt kui ka vaimselt. Kultuuriliselt. Kuna näiteks meie Karksi vallas sai uus kultuurikeskus avatud 2004. aasta sügisel siis sel aastal kultuurilises mõttes on Karksi-Nuia kant küll väga palju võitnud, sest nii toredaid kontserte, etendusi, üritusi ei ole meie mulgi ma süda juba aastaid näinud. Sellepärast et lihtsalt ei olnud kohta, kus seda teha. Nüüd on see koht olemas ja selles mõttes on, on meie kant küll õnnelik kant, et ta on nagu läinud, edasi on loomulikult igal heal asjal ka mingid väikesed halvad küljed. Ja me võime muidugi murega mõtelda, et mis saab meie küladest ja nendest töökohtadest, mida väga puudus on nendes külades. Aga ma arvan, et tuleks ikkagi positiivselt mõelda, praegu lähevad meie mehed ja hästi paljud tõesti küll Inglismaale ja Saksamaale ja Iirimaale ja Rootsimaale ja no võtame positiivselt, vaat ilmanad näevad inimesi, nad arenevad edasi ja, ja võib-olla nende toredate mõtetega ja selle arenguga tuleb kaasa pärast ka mingi enda tahtmise tuhin, et ta tuleb Eestimaale tagasi ju sinna, see on selge, et ta ei jääda, käib parada, tuleb kindlasti tagasi. Aga praegu tal on seda pere pärast vajavad teenida, et oma peret üleval hoida. Ma arvan, et kas see toob positiivseid niisuguseid edasiminekuid Eesti Eesti elule? Tuleb tagasi välismaa mees uute mõtetega. Ei, ma arvan, et tuleb Eestimaa mees heade mõtetega uute mõtetega, sest mida rohkem inimene liigub, seda rohkem tal nagu silmaring avaneb ja, ja, ja ma arvan, et tuleb. Alide ise olete nüüd aasta ema emadepäeval, 2005 teid selleks nimetati. No kas see muutis kade elus midagi? Ooey? Nägite Estonia kontserdisaali ära esimest korda, seda ma lehest lugesin. Ja kontserdisaali ma nägin tõesti esimest korda ja, ja see on üks fenomen, et ma olen ju eluaeg olnud kultuuritöötaja, aga alati on niisugune asi, et omal on neid üritusi nii palju siin siinkandis, et, et tihtipeale need niisugused väljasõidud, et, et noh, tuli nagu ära ütelda, et ei saanudki nagu minna. See oli muidugi tore, et Estonia kontserdisaali ära nägin ja ma käisin ka presidendilossis ära ja see oli muidugi võrratu elamus. Noh, kõik see õhkkond ja, ja, ja inimesed ja meie presidendipaar ise oli võrratu. Aga ma arvan, niimoodi olemiselt ei muutuda. Elus küll mitte midagi. Mul on väga ilusaid vastu võtta. Me käisime Keilasse Eesti naise altarimaali avamas ja ja niisuguseid paljulapseliste emade kokkusaamisi on meil olnud ja võhmas käisin päris eakate inimestega rääkimas ja represseeritute klubis ja ja need olid niisugused hästi ilusad ja armsad kokkusaamised, et inimesed noh, selliseid suure rõõmuga nagu võtsid meid vastu. Et nad nagu pidasid mingiks sümboliks mind, see oli muidugi väga tore, aga ma arvan, et ega ükski tiitel inimesele juurde küll mitte midagi anna, kui temas endas mitte midagi ei ole, et et selles mõttes küll mitte, et hästi palju muidugi on meediat olnud küll sel aastal vahel ka väsitab ära, aga ei tea, kas, kas on kõik see, mis, mis ütled, et viimane artikkel seal Postimehes selle, selle naistevahetuse artikli noh, väikene niisugune arutelu. No mina rääkisin seda, mida ma mõtlesin ja ma arvan, et inimene peab sedagi julgelt ütlema, mida ta ütleb naabritelt või ei, isegi väga positiivselt võeti seda, et ma julgesin selle välja öelda, sest ma arvan, et väga paljudel on samasugused mõtted, aga kas me alati julgeme neid ütelda, et et ma tegelikult olengi elus võib-olla vahelisega sarjata saanud, sellepärast et ma julgen neid asju välja ütelda, mis, mis kui võib-olla kõik ei julge, aga, aga nii on võib-olla elus ikkagi paremini, süda on rahulik. Ei olnud siis nii, et saite tiitli kätte ja unustasite ära, vaid tegelikult olete aasta emana tähelepanu saanud. Tähendab, Eva, selles mõttes näiteks ma väga siiralt üllatusin oma oma valla väga ilusas vastuvõtus, mis oli nii südamlik ja nii ilus, et ma arvan, et see oli minu elu tipphetk, et võib-olla isegi see presidendi vastuvõtt ei olnud niisugune, sest need olid mulle siin väga lähedased inimesed, kellega ma olen väga palju aastaid nagu sedasama vankrit vedanud, mis ei ole just kerge, see kultuuritöövanker ja ja ka vaja inimesed, et see oli imeline, imeline päev siin Karksi valla sinises saalis. Oli ka, öelge seda, kui te ise olete kultuuritöötaja ja ja peate inimestele selgeks tegema tulgendinu üritusele ja siis te kindlasti olete ju kõva turundusspetsialist, kuidas turundada aasta ema. Jah, see turunduse ossi ongi meil vanematel kultuuritöötajatel natuke raske sellepärast et noored õpivad Tandmine tsementi. Meie seda õppinud ei ole, sest et noh, 40 50 aastased inimesed on ikka sellest vanast ajast tulnud muidugi nüüd juba aastatega on seega juurde tulnud Te head asja tuleb ka kiita. Ja nii palju ma võin küll ütelda, et tihtipeale on elus nii, et ära jäta seda nagu teiste pooleks. See on nüüd uuesti õpetatud, et tuleb ise nagu olla julge ja astuda ka vahel välja ja ütelda sõna võib-olla nende aasta emadele, kes nüüd tulevikus saab aasta emadeks ja need enne mind olnud aasta emad. Nad võivad võib-olla julgelt ütelda, et nad on olnud ühe aasta emad, aga ma arvan, et ega see ei ole ju ühe aasta tiitel. See on antud ju aastate töö eest. Et võib julgelt öelda, et ja julgelt selle sõlega rinda panna ja ma kannan seda muide väga suure hoolega, sellepärast et ta esiteks väga hästi sobib rahvariiete juurde, ta on imeline sõlg ja, ja ma arvan, ei julgeks seda näidata, et me, me oleme valitud selleks. Mitte sellepärast, et uhkust tunda nüüd ja uhkeldada vaid lihtsalt, et inimestele anda teada, et see on väärt tiitel, ema tiitel. Et teil on volitusi öelda, kui teil mingi asi südamel, pakitseb ette, et te olete õigustatud ütlema, kuidas teie arvates asjad peaksid käima. Jah, see on küll õige, et me võiks nagu juleta seda ütelda, mis me mõtleme ja mis me arvame ja vahel võib-olla ka kirjutada kuskile muise plaan, muide ta on, igav ei olegi veel möödas, sest et maikuuni on veel tükk aega aega, et anda teistele emadele siis sellist tõuget, et nad julgelt nagu julgeks ka rääkida oma muredest, rõõmudest ja võib-olla ka mingist otsustusest osa võtta. Öelge, millega lapsed tegelevad, viis suurt last on ju ometi juba? Jah, viis suurt last, üks on veel kodus, tema on meil gümnaasiumi üheteistkümnendas klassis ja Liliu või lee leiame teda Lilluks, kõik pesa, munakene ta ei tohi, tema kohta ei tohi nii-öelda, ta kohe solvub. Aga, aga tema on meil gümnaasiumis päris tubli õpilane ja tegeleb ka laulmise ja tantsimise ja igasuguse näitlemise ja muude asjadega. Teised lapsed on nüüd juba jah, pea kui ise tiivad sirutanud, et meil gene lõpetab sel aastal Rakvere kolledžite õpib lasteaiapedagoogikat, tema eluunistus tegeleda lastega. Ja ma arvan, et ta saab väga hea lasteaiakasvataja. Siis on mul Avekene, Ave läks sel aastal magistratuuri Tartusse ülikooli. Tema on meil sotsiaalhaldust, õpib väga sihikindel tüdruk. Ma arvan, et ta saavutab elus päris päris palju. Agekene kasvatab oma väikseid kahte poissi, kellest üks läks meil juba esimesse klassi Lilli mulgi meelsesse vaba kooli. Ja, ja on väga vahva administraator Taagepera lossis. Ja Aavo on meil Kehras ja Aavokene on Muri kindlustusfirmas if tööl ja tema on juba aastaid seal ta minu meelest saab, väga kenasti hakkame talle ka, meeldib oma töö, nii et ma arvan, et lapsed on oma koha leidnud ja, ja kui midagi uut tuleb, on alati hea ja teretulnud. 25. me olime kõik koos, nii nagu igav aasta, nii et see oli niisugune suur ja rõõmus päev. Kas kurb ei ole eteid alles nii hiljem märgati. Neli vanemat last on ju üle kahekümnesed, eks ju kodust läinud noorim vaid enda peres ja need suured emamured on ju tegelikult juba selja taga. Nojah, kui nii võib ütelda, et kui väiksed lapsed siis on väiksed mured, suured lapsed, suured mured, mina ei tohi nii-öelda, et mul on praegu suured mured. Muidugi me elame kaasa igale murele ja rõõmule, peaasi, et need lapselapsed on terved ja ilusti on sündinud tervena. Aga Ma arvan, et ega me joht tajusse tahtmist keegi märkab, kui me sünnitame lapsi ja kasvatame neid. See tuli ju niiviisi, et tegelikult ega ma ju ei teadnudki, et ta tuleb, ta tuli tõelise üllatusena. Et ma sain jah, küll nädalaga enne teada, sest et mulle saadeti kutse, et ma pean sinna minema. Aga ega ma ei oodanud, et ma laste kasvatamise essan, mingit tunnustust või? Ei, see oli muidugi rõõm, sellepärast et noh, töö, tunnustust ma olen ikkagi saanud, sellepärast et noh, töötegemisi tihtipeale märgatakse rohkem. Aga, aga see, ega see ootus ei olnud selline, et muuta nii et ma saan nüüd aasta emaks, et sellepärast mul ei ole mingit Rõõm oli, kas viis last on palju lapsi? Ei viis last, ei ole palju lapsi, viis last on, kunagi oleme arutanud seda muide ka oma lastega, kui nad juba natukene suuremad olid ja ja mul oli ka natuke mure, kuna kultuuri tõuda ka väga palju aega ja et kui palju aega olen kulutanud oma lastele, et kas ma olen, saan neile piisavalt lähedal olla ja piisavalt aidata ja sisse, kuna meil pojaga niisugune eriline hingeline side, nii nagu emadel tihtipeale tekib, siis Aavo ütles mulle nii kenasti, et, et ta ei ole kordagi tundnud, et seda nagu väheks jäänud. Et kui tal on vaja olnud, siis ma olen kõrval olnud, aga ma ei ole teda ka ahistanud. Ma ei ole teda ka liialt oma tähelepanuga nagu piiranud ja võib-olla sellepärast vist ongi tulnud sellised hakkajad ja isetegijad lapsed, et vaat siin peab olema mingi piir, see emaarmastuse piir peab ka olema piiritletud. No aga ikkagi oli, te ütlete, et viis last ei ole suur pere, aga see on siiski suurem kui Eestis keskmiselt ja ja noh, kuidas öelda, 13 aastaga sündis teil kokku viis last, eks ju ja mingil ajal olid kõik lapsed ka kodus ja vajasid kõik korraga hoolte katet, eks ju, et kas te niisugust ebamugavust suure pereoludest olete pidanud tundma või? Suur pere, kasinad olud. Tähendab, see on täiesti vale ütelda, et kogu aeg on olnud väga kerge ja lihtne, meil on isegi sellist momenti olnud peres, kui me vahetasime siin vahepeal töökohta, et tõepoolest me pidime mõtlema, mida me sööme. Et kartulit oli õnneks meil ja meil oli ka oma majapidamine, et me väga-väga tagasihoidlikult toitusime selles mõttes, et me ei käinud eriti poes, kuigi meil oli toit kogu aeg laual. Ma ise väga palju küpsetasin. Mul on elu lõpuni meeles, kui ühe aastaga küpsetasime ära viis 50 kilost kotti jahu, sest et ma ei ostnud poest ei leiba ega saia, vaid kõik küpsetasin ise. Ja lastel oligi see nii harjumuseks saanud, et iga päev ravima küpsetas sooja saia. Ja see muutus nii arilikuks asjaks, et nagu harilik söögi tegemine. Ja muidugi väga palju on aidanud. Kui tuli juba nagu, ütleme, selline riideabi tuli ka juba sellel ajal, kui mul lapsed mingil määral juba olid kasvanud. See tegelikult aitas päris palju, sest ega me poest nagu väga palju ei pidanud riideid ostma, kuna ma ise kudusin, ise õmblesin. Et, et see oli sellel ajal küll abiks ka. Aga jah, iseendale jäi tihtipeale saapapaar ostmata. Aga ma arvan, et see ei olnud kõige suurem kahtlus, sellepärast et nüüd ma võin selle saapapaari osta ja võib-olla ostavad mulinat hoopiski lapsed ja mitte võib-olla vaid kindlasti, et, et ma arvan, et pisikesed kaotused suurte asjade juures ei ole üldsegi kahju. Aga kõik see titelappide ja pudrupannide rutiin oli ka või. Ja loomulikult, sest ega meil ju vahet ju ei olnud, kolm oli ju päris kahe aastaste vahedega, nii et ega need lapitsalt köögist üldse ära ei kadunud. Ja ma siiralt imetlesin oma meest, kes tuli õhtul töölt või jahilt ja kõndis nende lappide vahel ja siis ta niimoodi lükkas kahe käega nad kõrvale ja otsis söögilauda, aga midagi ei olnud teha sellepärast, et, et nad pidid seal kuivaks hommikuks saama ja talvel nad kuskil mujal ei kuivalt kui köögis. Aga ma arvan, et see ei ole niisugune. Selline õnnetus peres, kui need puhtad lapikesed seal kuivavad ära pestud ja hommiku korjad sa nad jälle kokku ja sel ajal oli veel need emad olid väga korralikud, Ma triikisin neid ja triikisin iga õhturutiin, kui kõik lapsed magasid, siis ma istusin toolis ja mul oli selline madal laud ja mäletan, et kogu aeg mat riikisin neid lappe. Ma ise mõtlen, et see ei olnud mina, sellepärast et praegu ma ei kujuta küll ette, et ma tundide viisi peaks mingeid pisikesi lappe triikima, aga siis oli meil suur hirm oli nende nakkushaiguste ees. Ja siis siis sai nüüd tööd kõik ära tehtud, aga ma olin ju nii noor. Ja energiat oli palju. Ma ei tea ma siin väikest viisi, ise arvutasin ka, et kas olite siis 18, kui kui õige mehe ära tundsite, vä? Jah, 18 Tallinna, jah, ja, ja täiesti õige ja, ja siiamaani õige. No nii on muidugi vale öelda, et valid selle 30 aasta jooksul ühtegi teist meest ei ole märganud? Ei ole. Nüüd küll täiesti vale jutt ja, ja ma arvan, et neid armumissi on olnud ju veel elus. Et, et ei ole niiviisi, et ma 30 aastat elan ja silmad kogu aeg kinni, eks ole. Kuigi oma mees on, ütleme jah, kõige tähtsam. Aga noh, on mingi mingi aeg, kus tuleb võtta mingit teatud otsuseid ja lapsed on tihtipeale nende otsuste aluseks olnud. Nii et selles mõttes ma võin küll öelda, et kolmekümneaastane elu ei ole üldsegi nii lühike, et selle aja jooksul ei oleks nüüd ühtegi teist meest mulle meeldinud. Kaugel sellest, aga kuidas see hea abikaasa ära tunda või teil on see täpipanemise kunst ikkagi käpas. Kust te selle saite? Mul on võib-olla see assiga ees, mul ema isa on elanud 50 aastat koos. Ja kodus tuleb ka midagi ligi. Et ma arvan, et võib-olla kui mingid kergemeelsed mõtted pähe tulevad, siis nad lähevad õige kiiresti peast ära selle pärast, et eeskuju on juba niivõrd tugev ees. Ja ma arvan, et ma tegelikult sain ikka tõeliselt õige mehe, sest et ma võin nii-öelda, et noh, tihtipeale räägitakse, et kuus kuud on armumise aeg. Ma olin kuus aastat niimodi armude 1006 aastat ma ei näinud tõesti ühtegi teist meest täiesti silmist pime, kõige ilusam, kõige targem, kõige parem ja, ja tegelikult on ju mul suur õnn antud nii kaua olnud olla mitte mitte armastada, vaid olla armunud oma mees. Ja nüüd ma võin öelda, et 50 noh, ligi 50, mis ma hakkan saama, ma armun temasse ikka iga päev jälle uuesti, et selles mõttes on mul tõesti on õnn olnud, et ma olen õige ära tundnud, ta on väga hea inimene. Te olete Harryga peaaegu koos 30 aastat sabki, jaanuaris tuleb suur pidu väe. Ali, aga ikkagi kuidas see armastus muutub 30 aastaga kuus aastate armumist nii edasi. No siis, siis tulevad niisugused langused vahepeal siis siis ma arvan, et tulevad igaks juhuks, et konfliktid vahepeal need tuleb ära lahendada siis tulevad materiaalsed seosed, pere, kodu, Need on kõik selle asja juurde käivad siis siis kindlasti, mis on nii suure pere ja ma arvan ka igasuguse pere juures on lastetähtsustamine. Et kas tähtsustada ainult iseenda asju või tähtsustad lapsi selles peres. No meie peres on küll olnud selles mõttes lapsed esikohal, et igas peres peab olema isa olemas. Et, et noh, see on hoidnud meid väga koos. Laste kasvatamine nüüd lõppevale. Ma arvan, et kasvatamine kui selline minu enda laste kasvatamine kindlasti on lõppenud selles mõttes, et minu isiklike laste kasvatamine, lapselapsed muidugi on teine asi, aga muidugi neid ma vaatan ka nagu üht-teistmoodi. Aga kelle asi see on siis vanaema asi. Ma arvan, et vanaemadele on alati võimalus midagi juurde anda, mida ema ja isa nagu ei ei saa anda. Minul on kahjuks see pool täiesti ära jäänud, sest meil ei olnud vanaema ja vanaisa. Ja ma nii loodan, et ma midagi ikkagi annan oma lastelastele kahedasi. Et ma muidugi ei tahaks segada, et ema-isa peab ikka kõige tähtsam olema. Aga küll oleks hea, kui vanaema niuksed, vanad tarkused ka vahel omaks võetakse. Ja võib-olla mõned saladused hoopis vanaemale räägitakse mitte emale. Ali, millal saab öelda, et pere on õnnestunud et siiani on kõik hästi, mida see siis nagu praktiliselt tähendab? Ma 24. õhtul nagu noh, me istusime nagu väikse perega tütrega ja, ja mehega ja pärast tulid ka väiksed poisid. Ja siis ma mõtlesin tegelikult, et ma olen väga õnnelik inimene. Vat ei tohigi ära sõnada nagu et seda õnne. Et kõik, mis su ümber on, on nagu on nagu hea. Kõige tähtsam on muidugi, et su lähedased terved on, ta on nii kulunud sõna ja nii kulunud väljend ja, ja, ja seda kasutatakse ikka ja jälle. Aga tegelikult ta ju ongi kõige tähtsam. Et kui kõik on terved, su ümber ka vaimselt terved naeratavad inimesed, siis, siis on ju tegelikult suur õnn. Ja pere on siis õnnelik, kui nad 11 hoiavad, üksteisega arvestavad ja ma arvan, et see ongi nagu see pere peremudel see õnnemudel, et, et siis on pere õnnelik, kui, kui see arvestamine on üksteisega Jutusaatekülaliseks on alli laande aasta ema 2005. Need on siis üks laps jäänud kodumajja. Aga peale pere, mis on te suurim kirg, rõõm ja mure nüüd noh, ma ei hakka vihjama, mitu ametit teil seljal veel kanda on, aga mis on siis selle pere kõrval see kõige tähtsam? Tegelikult vist ma arvan, et seda mulgi asjaajamist mulle kohe meeldib teha, et see mulle meeldib mulgi keeles kõnelda ja mulle meeldivad mulgi kanged naised, jah. Ja mulgi kenad mehed ja, ja rahvariided mulle meeldivad ja ma tunnen, et asjade niisuguse ilma sunduseta see mulle väga meeldib, see, see, see mulgi asi. Juhitanud mulgi kultuuri instituuti. No see ei ole vist väga suuri instituut, aga mida ta siis uurib ja ja mida ta ülal hoiab? Ma arvan, et ta järjest kasvab tahe, jah, on praegu mittetulundusühing ja ta on loodud meie Mulgimaa üheksa omavalitsuse poolt. Ja, ja ta natukene nagu vahepeal puhkas. Aga nüüd on ta poolteist aastat päris kenasti juba tööd teinud ja me tahaks selle mulgi kultuuri instituudiga põhimõtteliselt kõige rohkem seda mulgi asja edasi anda. Lastele. Pärandit igasugust rahvakultuuri asja, mis nagu mulkindust nakku puudutab ja minu arust on selle pooleteise aastaga päris hästi läinud, meil juba. Meil on vikerraadios mis on mulgikeelne seal maailmas esimest korda. Selle üle me oleme väga õnnelikud. Märtsikuus peaks meil tulema ka üks televisiooni saade, kus on mulgi keeles ka esimest korda, siis meil on üks hästi tore toredate lasteni laagrid, kus me siis lastele mulgi keelt mulgi kultuuri, käsitöö, tööd, kõikestamulgindusest kõneleme, räägime ja mis ta siis iseenesest üldse, mis ta üldse on. Vaat niisugused asjad on vahvad asjad ja muidugi raamatute väljaandmine ja õpikute väljaandmine, mis on tegelikult meil südameasi. Et saaks lastele anda niisuguseid raamatuid ja õpikuid, kus nad saaks päris ise lugeda. Mulkide selts on küll välja andnud lugemiku mulgi keelel ja meelel aga see on natukene nagu, nagu juba, kes oskab, mõistab nagu lugeda, aga me tahaks nagu nendele väiksematele sellist pilti, et sõnastiku ja, ja niisugust aabitsamoodi raamatut teha, et kui ma selle valmis saaks selle mulgi kultuuri instituudi rahvaga, siis, siis ma arvan, et me oleme päris suure asja ära ära teinud. Aga sel aastal meil nüüd raamat tuli välja küll. Tekkelood Mulgimaalt, see on ka üks hästi tore raamat ja mulgi keeles, et noh, natuke on juba ära tehtud. No seda ma sain aru, et mulgi naine on selline kange naine, aga mis teeb siis inimesest tõelise mulgi? Mina arvan, tsent tunne, et noh, selle üle on täitsa palju vaieldud, et võlukad teavad, mis on Võrumaa ja Võru, see kõik on selge, mis see Võru Võruvärk on. Aga tihtipeale küsitakse, et no mis see mulki siis virukatest nagu eraldab, eks ole, mina arvan, et eraldabki keel ja tunne kaks suurt asja. Kui ma tunnen, et ma olen Mulgimaalt pärit mulk ja ma oskan mulgi keelt ka veel. No kui ma teda päris hästi mõista, aga aga nagu ma vähemalt nagu ma aru saan, siis on ka juba väga hästi mul kuni sinna ka ja ma arvan, et ta lihtne õige õige suunas. Et raha võtab hea meelega vastu ka välja, eriti tähenda Jah, vot ma mõtlen, et välja ta annab ka õige asja eest. Oot, kas selleks ei ole karbiski? Aga sealsamas selles lilli koolis, mis on nüüd siis vabameelne koolja. Mis seal koolis teisiti on, kui teistes koolides? No vaat selles koolis nüüd teisiti see, et kõigepealt seal õpib ainult kuus last. Ja see kool on täiesti külaseltsi kool. See tähendab seda, et külaseltsil on oma kuul ja selles koolis õpivad lapsed mulgi keelt. Et kolm väga põhimõttelist erinevust teiste algkoolidega, seal seda, et ta on tegelikult siis erakool ta on erakool, mis kuulub külaseltsile ja külaselts peab täielikult seda kooli üleval oma õpetajaid ja, ja ka majanduslikult majandusküsimustes lahendab oma küsimusi ise. Tasub siis ära pidada kooli kuue lapsega. Ja tasub kui mõtelda, mitte raha peale, kui mõtelda ainult nende külalaste peale. Kui mõtelda, et külas ongi kõige tähtsamad lapsed siis ma arvan, et ta tasub sajakordselt ära. No palju on lilli külas praegu alalisi elanikke. Ma arvan, et kuskil 100 ringis on päris kohapealseid, kuigi 141 on meil hingekirjas. Aga noh, meil on ka need lapsed ju kirjas, kes meil Tallinnas koolis käivad. Suvel on nad küll meie meie juures, aga, aga kuskil jah, natuke üle 100 Ja siis kuue lapse jaoks on siis oma kool. Jah, kuue lapse jaoks on oma kooli ja selles samas majas käib meil ka päevahoiurühm, kus on siis üheksa väikest mudilast. Aga seda nüüd toetab küll praegu Karksi vald kenasti. Selle kooli pidamine on nagu võitlus ka vä? Ja see on päris suur võitlus. Võitlus selles mõttes, et iga kuu, Me peame muretsema vähemalt 16000 krooni ja külaseltsilt seda muretseda, ega seda kerge teha ei ole. Aga meil on väga-väga palju niisuguseid toredaid abilisi. Sponsoreid, kes toetavad kas või 500 krooniga kasvõi 100 krooniga. Et selles mõttes oleme ja noh, projektidega muidugi ka küsime ja, ja, ja kogume seda raha. Aga see on hästi suur energiakulu, mis selle kooli ülalpidamiseks läheb. Ali, te olete peale selle, et te olete siis mulgi kultuuri instituudi juht, praegu olete te ka lilli, külavanem. Et no siin on see koht, kus te peate oma koduküla kiitma. Jah, mul ei olegi seda üldse raske teha, sellepärast et, et mina arvan, et lilli küla on ammu enne külavanema valimist Väärt küla olnud. Et see külavanema valimine oli lihtsalt niisugune üks väike protseduur, mis, mis tehti ära. Et sa, et sa just juhtusin mina olema, ei ole kah üldse mingi tähtsus, meil oleks võinud olla 10 teist inimeste veel külavanemad ja ma arvan, et kahe aasta pärast, kui uuskülavanema valimine tuleb, kindlasti on väga väärikaid, uusi külavanemaid. Aga oma küla kohta ma võin nii-öelda, et Meil on tõesti väga hakkaja külahoidja küla, kui meil juhtub ka külas mure siis selle mure lahendab see küla küll ise ära, ma mõtlen, näiteks, kui meil mõni vanainimene manalasse langeb, siis kindlasti küla jälgib seda, et, et kõik asjad nagu korda saaks ja, ja see on aastaid niimoodi olnud. Ja kuna me oleme nii Läti piiri ääres ja nii eraldatud ikkagi selle metsaga ja ütleme 15 kilomeetrit sellisest päriskeskusest ja teed on meil nii nagu nad on talvel tihtipeale libedaga ka need suured autod sinna meieni ei jõuagi, ei jõua ka väiksed autod ja bussid, rääkimata siis kokku hoidmine on ikka väga tähtis väikse küla juures, et kui mingi mure on ka perel, siis naaber tuleb ka, aitab, ja naabrivalve on meil ilma silkideta olemas. Ja invalepingute lepingute olemas. Millest see siis tuleb, et kui palju seda rahvast tuli siis 100 inimest umbes külas ja nendest 80 käib taidlema soi. Ja vaat nüüd ma pean sel aastal nii kurbusega ütlema, et sel aastal ei käi 80, sellepärast et sel aastal me näiteks segarühm läks laiali, kuus poissi lihtsalt läksid külast välja, kaks läks Tallinnasse, üks läks Inglismaal, üks läks Saksamaale, üks läks Iirimaale ja, ja, ja kui segarihmast kaheksast kuust nagu ära läheb, poiss ja siis nagu ei ole midagi teha. Aga ma arvan, et nad tulevad tagasi ja see üks aasta väikest mõõna ei ole selle asja juures mingit õnnetust ja alati tuleb võtta seda asja rahulikult. Et see aasta on niipidi, aga suvel meil oli jah, näitemängus ligi 40 inimest. Ja tegime mulgi näitemängu uue sukatalus. Kes kirjutas selle, noh, selle ma nüüd tegin küll ise valmis, aga aitas muidugi redigeerida meie põline mulk Hille Muska, tema on mul keeleteadlane Lillis. Nonii teil kõik oma ametnika ja viha on, te olete seda ka öelnud, et selles Lilli mulgimeelses vabakoolis algab päev päeva Helletusega, mis asi see veel on? No vot, see on nüüd selline tore komme, et karjalaps läks välja, siis ta laulis alati päev nagu tuleks ilus, eriti siis, kui päike nagu ei tahtnud paista. Ja need hääletused olid nagu just hästi palju oli just Mulgimaal neid Helletusi, neid karjalapse Heletusi ja meie arvasime, et see lilli mulgi, mille vabakool on niisugune tore eripärane kool, lapsed üldse armastavad väga laulda, nemad mudilasrühmas hakkavad juba kaheaastaselt laulma seal külamajas, et et miks mitte seda siis igat päeva alustada sellise toreda lauluga ja ta ei pea ju alati olemas karjalapse Heletus näiteks jõulude ajal. Me laulame jõululaule hommikul tiliseptilise paisa, kel lastel kõigil peas kahe ja kolmeaastastel. Et see, see laul nagu alustaks päeva sellise rõõmuga, aga tihtipeale nad laulavad ka seda päevak, tule välja. Jah. See on neil tõesti nii, et ajavoodist üles laps kohe Helletab. Näidet tohib küsida, ahah. Ja ei ma vaja seda. Nüüd mõistan esika laulda. Tatule Well tuuleväli pütmatmine le rippmappi saada saadu Saaremaale, saada saadu saare ebaviia, ka vihma Virumaale, viiega maa Virumaale. Annan sulle päkk. Selline on päeva heledas. Halli abikaasa Harry ütleb, et te olete kange naine, kes läbi tule ja vee läheb. Vasktorudest veel ei ole läbi läinud. Ei vasktorudest. No ma ei tea, see on võib-olla ka see on muidugi väga ilusti öeldud, kui ta niimoodi mõtleb. Jah, ega need raskustest, kui on vaja läbi minna, siis kindlasti, aga ma olen ka selline emotsionaalne ja tihtipeale läheb ta läbi läbi südame, et nüüd vanemast peast nagu oskan ennast vaos hoida, aga tihtipeale läksin mani olema, noh, tule, kuke aastal sündinud, et teen nagu iseendale ka liiga ja võib-olla omavahel oma lähedastele ka ja eks ma võib-olla ka hardile vahel olen liiga teinud selles mõttes, et et põlen väga heleda leegiga, aga aga kui ta juba nii palju aastaid välja kannatanud ja eks ta ka mõistab mind võib-olla ja nüüd ma muidugi olen ka rahulikumaks jäänud. Aga kas pole just niimoodi, et pole mõtet enda sees hoida, vaid just välja plahvatada ja siis on jälle kergem ja või, või peab enda sisse igasugused jamad jätma ja ennast vaos hoidma? Vaat öeldakse, et seda prahvatamist töökohal särit ei saa lubada seda, eks ole. Vale on ka, kui kodus hakkad seda välja elama, mis nüüd tööl on nagu kogunenud või, või päeva jooksul. Et no minul on tegelikult ka teine moodus, kui ma ennast välja elan, ka ma väga-väga hea meelega olen looduses ja, ja ma olen looduses üksinda ja naljakas ma laulan seal seda, mis pähe tuleb ja see on minul üks väike väljaelamise moodus, et kui ma tõesti midagi väga sisse kogunud, et tunnen, et nüüd ma olen nagu väga väsinud ja ei taha nagu ka teiste peal seda välja elanud, siis ma lihtsalt lähen natukeseks ajaks üksinda metsa ja kuna mul on mets nii lähedal, siis on mul see võimalus ju väga olemas, et ma saan seda kasutada täiesti edukalt. Pallilande kui soovida veidi pikemalt kui kolme sõnaga head uut aastat. Mida võiks uus aasta tuua riigile, lilli külale ja iseendale? Ma arvan, et kõige rohkem inimesed peaks mõtlema, et nad hooliks enda kõrval mitte ainult väga lähedastest inimestest, vaid üldse inimene, kes kõnnib ka sinu kõrvaltänaval või on sinuga koos bussis või elab sinuga koos külas või on ühes vallas ka riigitegelased peaks mõtlema nendele inimestele, kes elavad meie Eestimaal. Hooliks inimestest rohkem. Armastus on nagu selline sõna, mida ei saa kogu kasutada, sest armastus on spetsiifiline sõna teatud inimeste vastu. Ja see võib olla vale väljend, et armastage inimesi, aga hoolige inimestest öeldakse, et meil ei jätku, kui raha. See on täiesti vale. Meil ei jätku hoolitsust. Et kui mõtelda, et Vatla täna mõtlen seda asja selle inimese seisukohalt, kellel võib-olla ei ole elus nii hästi läinud, kui kui minul siis leitakse võib-olla ka parem ja õigem lahendus. Ja mina soovin küll, et järgmisel aastal inimesed lihtsalt hooliks enda kõrval olevatest inimestest rohkem. Tally lande ajakirjanikud aeg-ajalt küsivad, et mis on õnn ja siis öeldakse, et noh, sellele ei ole vastust ja siis manavad seda ajakirjaniku ja siis ja, ja niimoodi nagu ongi õnne valem on väga, väga keeruline, aga öelge Elli, kas te mõned selle õnne valemi tundmatuid olete ära tundnud? Jah, ma arvan, et õnn on see, kui sa saad teha sellist tööd, mis sulle tegelikult meeldib. Ega töö ei pea kerge olema ja tihtipeale, kas see töö, mida sa teed, annab ju noh, väga suuri probleeme ja raskusi ja ja ka sel aastal oli meil siin väga palju probleeme. Aga nendest saab siis üle, kui see töö sulle meeldib. Kui sul kodus on rahu. Kui sa saad minna oma koju ja sa tunned, et see on nagu sinu jaoks see rahupaik, kus sa saad ennast koguda uuesti nagu energiat saada. Ma arvan, et see pere, rahu ja kodurahu ja väga tore töö ongi üks, üks üks õnneelement, kindlasti. Raha võiks ka natuke olla, sellepärast et ka ilma rahata päris elada ei saa. Aga ma arvan, et kui töö juba on, siis tuleb ju see raha ka. Ma arvan, et sellest nagu jätkuks küll. Ani lande aitäh, et mind jutule võtsite ja et olete jutusaatekülaliseks aasta ema 2005 olge ikka sama tarmukas, sihikindel, julge, mis mulgi naine veel peab olema, eks ju, kõik need asjad koos. Nii et head uut aastat teile. Aitäh ja teile ka ja kogu raadioperele ka niisugused toredad, toredad teguderohket aastat ja hästi palju vahvaid leide ja mitte ainult Tallinnas. Edu teile. Aitäh kõigile kuulamast. Jutusaade teeb järgmisel nädalal väikese pausi, sest Otepääl käib kõva suusatamine, aga kohtumiseni kahe nädala pärast.