Ja kaunist keskhommikut rahvateenrite kuulajatele. Kell vikerraadio stuudios on saanud viis minutit 11 läbi ja sel ajal on siis alati laupäeviti kolme kolleegi, kolme ajakirjaniku jututund lõppenud või lõppeva nädala kõige olulisematest asjadest. Täna siis teenivad rahvast Heidit Kaio ajakiri, pere ja kodu ja Sulev Vedler, Eesti Ekspress, Aarne Rannamäe. Eesti televisioonist lõbusad uudised on ära kuulatud, kuidas Venemaal tahetakse kõik ära keelata. Aga ma usun, et meie siin täna 11 õlast ei näksi. Püüame ikka mingite reeglite piiridesse jääda ja, ja küllap meil tuleb ka sellest samast Venemaast juttu. Ukraina kontekstis loomulikult. Jaanipäev on selja taga, võidupüha on selja taga. Nagu ütles kolleeg Astrid Kannel pärast jaanipäeva, et uudiste alustuseks, et kõik jäid ellu. Ja seekord tõesti tabas meid selline ootamatu üllatus, et et inimohvreid seekord pidustustel ei olnud. Mis on kahtlemata väga tore. Kuidas teil möödus jaanipäeva rankisimest külmetades? Küsimust? Päris soojend. Käisin saunas, kui ma ütlesin, et me 11 õlast ei näksi, siis see ei tähenda seda, et ütlesin nüüd maru viisakaks muutuma. Ja eks ilm ilm aitas loomulikult kaasa sellele, et et rahvakogunemisi oli vähem ja rahvast kogunemistel oli, oli vähem, nii et et mõnes mõnes mõttes kehv suusailm, mis meil on püsinud. Täna ja eile on küll erandit, siis see on aidanud ka sellele kaasa, et, et Eesti rahvaarv jäi, jäi selle võrra. Sellevõrra vähemalt muutumatu jah, aga ega see halb ilm ei sega näiteks napsivõtmist. Samas jälle see traditsiooniline jaanipäeva jook läheb siis ütleme energiaks läheb külma külma vastu. Võitlusekspärane siseruumides. Tarvitatakse, et see selles mõttes midagi muuda, lihtsalt võib-olla selliseid uppumissurmade ärad vette väga tikutanud. Sellise jaheda ilmaga aga tuled saunas, karged ikkagi Karzun kuhugi sisse, nii et kõik kõik võimalused olid olemas, aga. Ühemil veedakad pühad ka tõesti, et kõik võimalused olid olemas, ma arvan, et paljud, paljud mõtlesid, eriti päästetöötajad, politseinikud, et mida need pikad pühad endaga kaasa toovad, aga, aga seekord tõesti nagu kohtadelt ütles, kõik jäid ellu. Ei olnud kokku leppinud, et hakata kohe nagu napsi teemat üles võtma, aga tegelikult me jõuame selle selle teemani ka seoses meie väikese riigi väikese toreda poliitikaga. Aga, aga alustame võib-olla siis ikkagi nädala algusest. Võidupüha, mida siis president Ilves ütles, et see ei ole sissejuhatus jaanipäevale vaid selle, selle püha, sellel pühal on oma palju palju suurem tähendus ja ja mu merest president pidas seekord ju täitsa korraliku kõne. Sellise paatosliku, nagu tal on, on kombeks, aga, aga, aga kõne sisu oli, oli ju igati igati asjakohane. Võttes arvesse neid, neid sündmusi, mis siis on viimaste kuude jooksul on on meie ümber eeskätt just Ukrainas toimunut. President manitses, et pole vaja luua illusioone et 23 aastat kestnud nisugune Suhteline rahulolu iseenda ja, ja meid ümbritsevaga, et nüüd enam meili ähvarda mitte keegi ega, ega mitte miski. Et sellised alustalad julgeolekul on, on kadunud ja ja, ja kui me arvasime, et, et enam üks riik teisele kallale ei lähe mingisuguseid agressioone nagu ei saa uue maailmakorra tõttu toimuda, siis võta näpust, saab küll ja meie heaolu, meie kaasa arvatud meie igapäevane heaolu on, on väga-väga habras. Ma ütleks selle kõht, et kordamine on tarkuse ema, et president pidas ka juuni alguses peaaegu samasuguse kõne teise auditooriumis ees ees selle siis Frazzlovi globaalsel foorumil rääkis samadest asjadest veidi teistsuguste sõnadega, ka publik oli teistsugune, praegune kõne oli tal lihtsam, see oli mõeldud kogu eesti rahvale. Selline asi on, et sa lihtsalt pead inimestele kordama ja mis selle, mis selle ürituse, oma üks eesmärke ta näitab sulle, et propaganda on selles mõttes heas mõttes propaganda, et et sõjavägi on olemas ja ja me mõtleme Eesti riigi kaitsevõimele, mina jälgisin seda ülekannet, et väga-väga vähe parajasti sõidusega. Ühel hetkel meil siin Tartu linna ja siis minu arust kihutasid ka üle paari NATO hävitajat. Et nad mürin oli, oli kuulda kõvasti ja siis ma sain, sain aru, et nad seekord lennati selgelt üle linnade eest, et inimesed saaksid aru, et keegi kaitseb meid. Ma arvan ka, et Ilvese kõnes seekord puudutas meid võib-olla rohkem kui me, ma ei tea, kas, kas nüüd oleks tahtnud, aga selles mõttes ma mõtlen seda, et, et et tõesti, nüüd viimase poole aasta sündmuste raames me saame ilmselt aru, kui olulised meile on NATO ja kui oluline on ka Euroopa liit, et, et kui siin veel 10 Ma ei tea, ütleme mitte 10, aga et niisugune viis aastat tagasi võis veel olla julgust tilkuda nii ühe kui teise üle, siis, siis ja viimati see, et Ukraina sündmused on küll pigem pannud nagu tänutundega mõtlema, et meie riigijuhtidel oli õigel hetkel taipu joosta nii kiiresti kui võimalik. Euroopa Liidu ja NATO. Poola sõjaliste kulutuste vähendamisest nagu väga palju, keegi ei räägi kaitseliitu ei pea ka keegi enam viimasel ajal muudatuseks organisatsiooniks vastu pidi. Selles mõttes kaitsejõududel on head päeval. Just, ja seda enam, kui nüüd Ukraina, Moldova, Gruusia said assotsiatsiooni ettepaneku või lepe Euroopa Liiduga ja samas on teada ju, et nad tegelikult on liitumisvõimalustest ikka valgusaastate kaugusel, et see ei ole, see ei ole reaalsus, siis siis jah, jällegi tuleb tänada seda tarkust, et meie omal ajal esimese liitumisringiga Euroopa liidu sisse saime nii-öelda. Tundub ikka, et õigus on nendel prohvetitel, kes siin veel mõni kuu tagasi, kui asi asjad olid, ikka väga-väga hapud ja tundus, et, et Vene armee marsib kohe-kohe üle üle Ukraina piiri. Et kes ütlesid, et, et kokkuvõttes tegelikult Putin oma oma nende sammudega ja, ja sellise külma sõja aegse poliitikaga lõikab endale väga-väga valusalt näppu. Ja see, kuidas Ukraina president Porošenko näitas seda, seda pastakat, millega pidi siis eelmine kord sügisel all kirjastatama vabandust, kevadel all kirjastatama märtsis allkirjastama siis seesama Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe ja millega siis nüüdse see alla kirjutati, siis? See see oli ikka väga-väga jõulise nagu sümboli tähendusega. Jah, aga Krimmistunud ikkagi ilma praegu paraku küll. Aga aga noh, samas jälle me ju mäletame, et rahutused Ukrainas algasid just nimelt sellepärast, et Euroopa ütlevad Janukovitš nimelt, et Ukraina üritas nii-öelda punast tuld näidata Euroopale ja nüüd nüüd siis on täpselt vastupidisel kursil. No mis nüüd ukraina püüdis, aga, aga Janukovitš tuli tähtsust täis Vilniusse kohale. Pastakad olid juba valmis treitud kusagil tehases ja kirjad olid peal. Ja, ja ometigi see lepe, no see oli küll teada juba juba Vilniusesse saabudes, et see lepe Venemaa survel jääb, jääb lihtsalt sõlmimata. Venemaa nüüd ähvardas, et et väga suhteliselt mustad tagajärjed on Ukrainale sellepärast et ta Porošenko selle lepingu nüüd alla alla kirjutas. Et me võime muidugi küsida, loomulikult Venemaa tähendab võimalused sekkuda Ukraina asjadesse on sisuliselt ammendamatud ja just nimelt ühel ühel või teisel ja vastikult suured ühel ühel või teisel moel. Ja esimene hoiatus muidugi oli jällegi see, et selle lepinguga on siis Ukraina jällegi jagatud kaheks nii-öelda nendeks ja, ja siis väikesteks Bastikuteks fašistideks, kes, kes selle, kes seda olid selle maidani taga ja kes olid siis ka Maidanil selle eest väljas, et et see lepe saaks juba hoopis varem allkirjad. Kusjuures Venemaa tegelikult on ju praegu, mida ta viimased kuud on teinud, ta lihtsalt on destabiliseerivad olukorda Ukrainas lihtsalt seda, et, et seal on riigi üks osa on, on väga segastes tõmbetuultes ja see on juba täiesti piisav, et tegelikult ei peagi ju Venemaa rohkemat tegema kui seda, et, et hoida Ukrainat sellises ebamäärases ebastabiilses olu Korras, teisalt jällegi, Venemaal endal on ka ikka päris kehva olla, et raha voolab sealt riigist välja. Äri ei julge lääne ettevõtted Venemaaga enam nii julgelt ajada nagu varem. Presidendi Putini populaarsus on küll erakordselt suur, aga see jää sinna kindlasti püsima. See ei ole väga magusa olukord venelastele venelastele muidugi. Plusse toonud või 44-l kasuks mänginud olukorra ebastabiilsuse kasv Iraagis. Selle tõttu on ka meil bensiin vaikselt sendid kallimaks läinud ning naftatulud ei ole neil ära kukkunud. Selle pealse riik elab. Aga kui midagi võiks nafta hinnaga veel juhtuda, siis täitsa käpuli. Sedasama selle senikaua, kui rahvas nüüd tsaari toetab, Putinit toetab, on, ma arvan, et, et kõik kõik hästi, et või noh, nagu Venemaa jaoks kõik hästi. Et Venemaa tegelikult on küllalt jõukas riik, kes võib endale sellist sellist käitumist lubada, et tõstsid tõsi küll, teda ei saa jõukuselt võrrelda, nüüd Kesk-Lääne-Euroopa riikidega, aga, aga ta nüüd tal on omad omad võtmed ja homohoovad olemas. Kuidas, kuidas ellu jääda ja kuidas majanduslikult hakkama saada. Tagasi tulles nüüd meie presidendi kõne juurde võidupühal 23., siis vägagi tähenduslik mumeelest oli meie hea sõbra Soome välisministri Erkki Tuomioja niisugune purtsatus mis esimesel pilgul tundus, et et no tule taevas appi, et, et milleks seda nüüd vaja oli. Ajalehes, kui mälu ei peta, siis Kauppalehti üks mõjukamaid Soome Soome väljaandeid ja, ja, ja see, see rünnak ilvese kõne vastu see oli, oli isegi nagu mitmekihiline kook see seal oli, seal oli nii-öelda poliitikat, ideoloogiat kui ka täiesti täiesti isiklik rünnak Toomas Hendrik Ilvese seisukohtade suhtes. Et teie seisukohtadele vaid isegi päritolu ja Eino Jaha, et, et, et tema, tema, tema päritolu annab, annab talle nagu, nagu, nagu vale või, või noh, Soome jaoks mitte mitte õige tausta nendele seisukohtadele, mida siis president Valgas avaldas. Et Ilvese maailmavaade olevat kujunenud Ameerika Ühendriikides ja Münchenis. Ja, ja, ja teine, niisugune olulisem väljend on see, et Venemaa agressioon ei mõjuta kuidagi tänast julgeolekuolukorda, Soome jätkab vanal kursil ja et meie siis meie siin soomlased ja eestlased samamoodi oleme pidanud nagu siin hakkama saama, aga aga Eesti president on, on kuskilt nagu tulnukas, kes siis ei, ei jaga õigesti nagu seda julgeolekumatsu. Ja vot see on, see on küll tegelikult ju kuidagi jäi nagu, võib-olla kuidagi liigse tähelepanuta, aga, aga mina tahaks seda küll nagu eraldi rõhutada, et, et nii niisugust väljaütlemist hea naabri ühe juhi nagu seda välisminister on suust, et noh, seda ei kuule just iga päev. No ma arvan, et jah, see oli ikka väga üllatav sõnavõtt, et siin ei ole kahtlust, et kui me siin ise pühendasime kenad hetked, et rääkida, kuidas meile läks korda Ilvese kõne võidupühal, siis siis Soome kõrge ametniku, välisministri sellised väljaütlemised on üllatavad tõesti. Ja seda üllatavamad. Et nagu ka Ahto lobjakas seda delfis püüdis analüüsida, et millest või kuidas see võib kuidas sellised mõtted võivad trükivalgust näha ja, ja Ahto Lobjakas hindas, et ehk ehk soomlased hindavad enda julgeolekuolukorda täiesti erinevalt, kui meie siin Eestis Soome suudab ennast kaitsta, aga Eesti ei suuda ise. Nojah, ütleme soomlastel muidugi seda eneseteadvust, jänese uhkust võib-olla, sest nad on suutnud seda teha tõesti erinevalt meist. Et nendel seda, seda uhkust, seda öelda võib-olla tõesti nende väga suur tugevus on ka tegelikult ääretult suur riik, mida lihtsalt sõjaliselt on väga ebamugav vallutada, et ja väga ebamugavate ebamugavalt vallutatavate territooriumitega, et nendel on oma selliseid sõjalisi pluss. Aga, aga nüüd, kas, kas on põhjust olla sedavõrd enesekindel meie ilmselt siinpool Läänemerd ei, ei mõista hästi. Noh, teisalt jällegi, kui me vaatame Soome ajalukku, siis ega neil oli sarnane Krimmiga olukord, et talvesõja alguses üks linn seal justkui kuulutas ka välja oma mingi vabariigi sõja kutsuda b Vene vägesid täpselt nagu Krimmis, et selleks ei ole pidanud Soome välisministri midagi muud tegema oma ajaloo ajalukku, natukene vaatame muidugi soomlastel on natuke teine olukord, et neil ei ole nii palju venekeelseid elanikke kui näiteks on Eestis kuigi ka neil on täiesti silmapaistev hulk ja, aga noh, nad ei ole esimese surve all. Võib-olla nemad näevad siin mingit võimalust, et hoiame häid suhteid kremliga eristama teistest. Et võib-olla see toob midagi neile tagasi. Võib-olla see asi, mille peale ta mängis, aga teistpidi see võis olla mingi loll komistamine lihtsalt. Samas Soomel on tõesti oma traditsioon olemas selles, et hoida Venemaaga häid suhteid, mis oli nende trumpi tegelikult kogu külma sõja perioodi. Nojah, seal samal Soome välisministrile on neid nagu sa Sulev, ütlesid komistamisi ja, ja skandaale ja skandaalikesi ju ennegi, et aga, aga ikkagi kuidagi kuidagi väga-väga imeliku mulje jätab, mis, mis annab nagu märku sellest, et et kuidagi tahtlikult helistatakse siis ülejäänud, sest ülejäänud Euroopa Liidu ja ja noh, Soome puhul mitte mitte NATO, aga, aga NATO, NATO riikide, Euroopa Liidu riikide siis seisukohtadest. Et mis mõttes Venemaa agressioon ei muuda tänast julgeolekuolukord, et mis mõttes lugupeetud Soome välisminister, et Ilves olgu ta Münchenist või Müncheni tagant, et, et selles ei ole ju antud juhul küsimus vaid vaid vaid selles, et julgeolekuolukord on muutunud ja seda ma olen aru saanud, seda mõistetakse ka Münchenisse ja seda mõistetakse ka Münchenis. Seda mõistetakse. Ma usun ka ka Helsingis. Aga, aga mul, muide puutus näppu üks, üks artikkel eile eile meie meie onlainmeediast, noh tead teadupärast Euroopa Liit ja USA on ette valmistamas siiski nii-öelda kolmanda laine sanktsioone Venemaa vastu. Ja sel teemal käib siis Euroopa liidus äge heitlus, on riikide grupp, kes siis neid nende, nende uute sanktsioonide ägedalt poolt on ja, ja on, on riikide grupp, kes on nende vastu, kes arvavad, et praegune nii öelda staatuskvoo kus Venemaa agressioon, ütleme, otsene sõjaline agressioon Ukraina suhtes on nagu selles mõttes peatunud vägede massilist sissemarssi ei ole, ei ole nagu oodata, kuigi neid diversante terroriste ja, ja ka lahingutehnikat voolab ka praegu ka praegusel hetkel, kui me seda saadet teeme üle Venemaa Ukraina piiri. Aga et siis Venemaa-vastaste Venemaa selle vastu, et Venemaale uued sanktsioonid panna, seda, seda gruppi veab Itaalia ja itaallastega on siis ühel meelel Austria, Hispaania, Küpros, Kreeka, Slovakkia, Ungari ja Bulgaaria. Ja samal ajal siis Saksamaa on, on teise grupi eesotsas, kes, kelle arvates peaks need need sanktsioonid nüüd siis ka kehtestama. Ja tead ja see tärmin on kantud kolm päeva esmaspäevani, kui siis Venemaa ei näita tõesti üles konkreetseid samme, et ta lõpetab siis Ukrainas selle tegevuse, millega ta praegu tegeleb ja Saksamaa selja taga, see on siis Suurbritannia, mõistagi Rootsi, Taani, Poola, Rumeenia ja kolm Baltimaade ja tippEuroopa liidus, siis sebivad diplomaatide kinnitust mööda astuksid nii-öelda Saksamaa grupi ilmselt ka Prantsusmaa, Holland ja, ja Iirimaa. Ja palju mõjukas seltskond ja, ja selle peale küsiks ma aa, kus grupis on Soome. Soomet Soomet neto nagu öeldakse, ehk siis soome püüab, püüab ajada just niisugust poliitikat, et et ei, ei vihastaks ühte ega ei vihastaks eriti teist. Oleks kord kala, kord liha, mis on, mis on väga imelik, kui me tuletame muidugi meelde ka seda, kui kui Lavrov siis Venemaa välisminister ühe esimese asjana, kui ta kui, kui sanktsioonid kehtestati, oli, oli just nimelt Helsingi, kui, kuhu ta siis lendas ja kui südamlik ja kui pikk ja kui naeratav oli see see käepigistus mis eelnes siis läbirääkimistele, mis kulgesid peaaegu et vastastikuse mõistmise õhkkonnas, nagu nagu vanasti öeldi. Samas mõiskem soomlasi, et, et selline positsioon on väga ahvatlev joon. Sest et eks ole ju meiegi siine unistanud sellest, kuidas suure naabri põhjatust rikkusest, mis on veel päris laiali jagamata, ka oma tükikest saada. Et soomlaste mõtte Venemaa hea naabrina sealt oma kasu lõigata on, tõesti, on mõistetav. Teistpidi jällegi sanktsioone vaata, mis siiani on kehtestatud. See on osa sanktsioonidest, mida kehtestab Euroopa Liit, teine osa on siis näiteks Ameerika ühendriigid muud kolmandad maad teinud. See nimekiri erineb päris märkimisväärselt. Näiteks mõned ärimehed, kes Ameerikas põlu alla pandud, kellelegi tõi business teha siis Euroopas ei ole siin mingit keeldu. Näiteks naftaga seotud tegelased. See Euroopa sõltub ikkagi Venemaa energiast väga palju. Ja see tüli ei tohi minna Euroopa jaoks nii suureks, et, et Venemaa keerab kraani kinni. Euroopa ei saa muidu hakkama lihtsalt kusjuures minu meelest üks asi on tõesti need majandussanktsioonid, mis ongi kõhklematult olulised, aga ma julgeks väita, et olulisem on tegelikult see, et need kolm riiki Ukraina, Moldova, Gruusia, said need assotsiatsioonilepped, et see tegelikult on päris kena ninanips Venemaale ja tegelikult loodetavasti mõjutab nende nende samade riikide inimesi päris kõvasti, sest Euroopa Liit on lubanud väga reaalseid ja väga suuri summasid reformide eest nendes riikides, et ja, ja kusjuures need reformide eesmärki oleks ikkagi kaubandusvõimaluste saamine Euroopa Liiduga, ärgem unustagem, et Euroopa Liit on eelkõige ikkagi majandusorganisatsioon. Et, et mulle nagu kusjuures see on koht, kus siis Euroopa Liit hakkab, hakkab päriselt panustama päriselt päriselt raha raha jagama. Ma Ukrainasse tehti nüüd, ülekaal on 750 miljonit eurot, just selle ülemkogu otsustas seda, toonitas, et me oleme nüüd ka raha üle kandnud juba. Ei no see kõik, see on selge, tähendab, sanktsioonidest kannatavad kõik ja Eesti-Soome kaasa arvatud ja, ja Saksamaa tõenäoliselt kõige rohkem. Ja kui, kui kolmanda Saksamaa on juba on juba kaotanud miljardeid eurosid, aga, aga Need riigid siis, kes nii-öelda on, on kaugemal Saksamaa, endiselt tunneb mingisugust vastutust ja kohustust olla nii-öelda selle ühe grupi eestvedaja, aga need, kes on kaugemal ja, või, või kes on väga tihedalt seotud siis vene vene kapitaliga. Küpros, Kreeka, Bulgaaria, kes sõltub Venemaast vaata et peaaegu mingi 90 protsendiliselt siis on isegi küsitud, et kas, kas Bulgaaria on Euroopa Liidu Trooja hobune siis Need riigid, keda ma siin kõik enne ette lugesin, need kõik on valinud ühel või teisel viisil poole. Aga Soome ei ole valinud poolt. Ja, ja, ja see, see tekitab minus nagu, nagu kõige suuremaid nagu kõhklusi, et et mis siis nagu see selle asja nimi on. Et. Tegelikult asi on ju on ju väga lihtne, kas, kas väärtused või pragmaatiline poliitika, et business as usual, eks ole, nagu nagu öeldakse. Ja, ja, ja kui Ida-Ukrainas nüüd see see jama otsa ei lõpe lähipäevadel siis on muidugi väga raske ka selle teise grupi, mida siis nagu Itaalia veab. Väga raske millegagi põhjendada, et, et ärme sealt enam edasi edasi lähe. Et meie, meie firmad saavad nendest sanktsioonidest tohutut kahju ongi kõik niisama lihtne, see ongi, kuigi inglise diplomaatiline ja poliitiline askeldamine selle asja ümber on muidugi palju-palju keerulisem. Nonii, aga tuleme siis nii-öelda kodusesse väikesesse supikaussi, vaatamata suvele, on on ka Eestis toimumas üht ja teist. Ja, ja kui me selle saate peale täna mõtlesime, siis ütlesid sa, Sulev väga-väga õigesti, et Eesti kohtunikel on käed tööd täis. Suurele suvele vaatamata. Täpselt nii, et, Mõned päevad tagasi tuli üks märkimisväärne kohtuotsus. See on seotud Eesti kõigi aegade suurima konfiskeerimisega seal kohtu alla särimees nimega Džhynn, keda Ameerika võimud nõuavad. Ta viidaks Ameerikasse, seal antakse kohtu alla traal. Teda süüdistatakse siis pahavarapanemises erinevatesse arvutitesse, sellega üüratud summade teenimises Eesti ja rahapesus, eks jaa. Esimeses astmes ta võitis, öeldi, et puhas poiss. Tema vanemad tegid siin kõva kampaaniat, et ei tohi Ameerikasse seda meest välja anda. Ja nüüd siis ringkonnakohus ütles, et ei, tegemist on, on ikkagi kurjategijaga, see kohtuvaidlus läheb edasi ja ilusat antakse ka Ameerikas välja. Teine otsus siin märkimisväärne veel eile seisis Autorollo otsas. Tõenäoliselt järgmisel nädalal võib tulla maadevahetusotsus. Uskumatu, et sa ikka käid veel see maadevahetuse protsessi, jah. Ja siis veel Keskerakonna sõna poliitikutele, aga ka üks kohtuprotsess, et nagu äksenit on sellises. Aku kohta on väga, kõik, sa pead silmas kohut Toobali ja Laasi üle aga siis on veel Savisaar ja Sarapu andnud kohtusse halduskohtusse selle selle otsuse, et nad peavad nii-öelda linnakassast võetud raha tagasi maksma, mille nad kulutasid isiklikuks poliitkampaaniaks. Ja siis tuleb üheksandal juulil veel nii-öelda see Delfi otsus. Ja see on nüüd teine tase, see on jällegi meie mängu mängumaast, ütleme meie supi ütled meie supikausist väljas, aga, aga ikkagi kõik, nad on seotud kohtusaalidega. Jah, et kohtutes hästi põnev praegu. Ja märgilise tähtsusega otseselt sünnivad. Just. Ettepanek on niisugune, et, et maadevahetus praegu välja jätta, sellepärast ootame otsuse ära. Ja ega see pole üldse kindel, et seal otsust tuleb veel, et riigikohus on selline organisatsioon, kes saab ikka venitada vajaduse korral võtta aega mõtlemiseks ja väidetavalt on seda otsust juba paarsada lehekülge kirjutatud, kui pikaks ta tegelikult kujuneb, ei tea, et siin võib tulla veel esialgu teada, millal me otsese teeme näiteks üks, üks variant ja see võib ka sügisesse lükkuda, siin ei ole midagi kindlat. Just, ja, ja kõik need asjad, mis on seotud siis Keskerakonnaga, ootame samuti ära, enne kui nad algavad ja ja milleni nad lõpuks viivad. Aga Autorollo otsus kindlasti siis eile, mis tuli ja mille asjaosalised, ehk need, kes nagu süüdi mõisteti, on lubanud edasi kaevata. Ja loomulikult selle, selle, selle autor on otsuse teeb Apediidseks see, et sellega on seotud üks väga juhtinud meie poliitikute paar kellest üks juhtumisi on minister ja teine on meie riigi esiliberaal halliks kardinaliks nimetati või noh, mis iganes, mis iganes need ka sellised tiitlid ei, ei maksa, aga jutt käib siis keskkonnaministrist ja tema abikaasast, mis, mis, mis muidu. Selle Autorollo puhul ei ole ju midagi, midagi erilist. Kui kui see kõik tõeks osutub, siis ja lõpliku kohtuotsuse saab siis pankroti, eelvarade väljakant, siis mine ja kuskilt tulnud raha eest isiklike hüvede maitsmine, noh, selles ei ole ju mitte midagi. Kusjuures ma haaraks koheselt sõnasabast kinni ja viitaksin ühele sõnapaarile, mida sa kasutasid, et, et Autorollo juhtumi teeb põnevaks just nimelt see, et sellega on seotud üks Eesti tipp-poliitikuid hetkel minister Keit Pentus-Rosimannus ja ma jätkuvalt imestan selle üle, et miks on Keit Pentus selles positsioonis püsinud või tahtnud püsida. Nüüd on see protsess kestnud ju poolteist aastat, kui ma õigesti mäletan ja, ja, ja ta on kogu aeg just nimelt hambus sellesama fakti pärast, et et Keit Pentus on keskkonnaminister, et mis teeb selle ministri positsiooni nii oluliseks. Palju lihtsam oleks jälgida seda protsessi nii-öelda kõrvalt ja kui tõesti selgub, et Keit Pentus on süütu, siis astuda ohvrina lavale ja skoorida selle eest täiesti õigustatud rahva armastuse ja lugupidamise. Ei ole välistatud, et ta lõpuks ikkagi peab tagasi astunud protsessorit veel venida ja venida, sõltunud sellest, kas kaevatakse edasi, mitte. Omaette küsimus on, kas siin saab rääkida süüst. Et see ei ole kriminaalprotsess, võtlesin tsiviilprotsess, jutt käib selle üle, kas keegi on kellelegi võlgu või ei ole, kas ta peab selle võla ära maksma või mitte. See, kas nüüd tuleb veel eraldi kriminaalprotsess, see prokuratuuri otsustada, see, see on üks teine eraldi uurimine. Nüüd ma lugesin seda kohtuotsust ja kohtuotsus ütleb ilusasti, et igasugu tõendeid tassiti kohtadesse küll, aga need tõendid ei näita. Keit Pentus oleks siis tekitanud tekitanud konkreetsetele võla hagejatele siis kahima igasugu muid asju tuli sealt väljaga. Aga näiteks jutt sellest, et autorannast võeti välja meeletult suuri sularahasummasid. Kohtuotsuses tuleb välja seda sularaha ei olnudki, seal näed, sa ei Saara varastada seda, mida ei ole. Jah, tõepoolest vormistati mingeid laenulepinguid inimestega, kes teine poolel nendest mitte midagi kuulnud. Aga see oli ainult selleks, et varjata seda sularaha ei olnud. Et see ei tekitanud mingit kahju hagejatele ehk võlausaldajatele. Ja mis puudutab Rain Rosimannust siis talle heideti ette, ta mõjutas maia papat mõjutas võtma ühte advokaati ja siis äiapapa, kes endine võidusõitja Väino Pentus tema siis lausa pimesi uskus seda advokaadi advokaat andis ka paha nõu. Rain Rosimannus oli liialt hooletud, talle heidetakse etnilist hooletust. Ja siis nõutigi Rain Rosimannus ultra ja advokaadibüroolt advokaadilt solidaarselt välja. Eks oma mitmed teised nõudeid rahuldamata. Selline olukord aga muidugi teine pool ütles ka, et ta ikkagi hakkab kaaluma, et võib-olla vaidlustada seda. No, ja mis me oskame öelda, et võib-olla siis me saame ainult öelda seda, et, et juua on kohtul õigus. Et meie ei kaalusin seda kuidagi meiega, me ei ole kohtumõistmiseks. Et me praegu saame ainult lihtsalt võtta esimese astme otsuse, see ei ole veel jõustunud. Seda on võimalik edasi kaevata, kusjuures mõlemad pooled saavad seda edasi. Ka Rain Rosimannus on ka teatanud, et tema meelest on see täielik ebaõiglaselt temaga seda raha välja nõutakse. No ma teataks ka, igal juhul teataks, kui selliste üle 100000 euro välja nõutakse, selleks igal juhul ebayst. Sest see on seotud lihtsalt ühe tütarfirma asutamisega koguse lauad, mingid autod tõsteti, tõsteti teise firmasse selle, selle kogu actioni tegevuse mõtteks oli see siis äiapapa ehk Väino Pentus saaks oma isiklikus käenduses lahti, ta sai sellest lahti. Aga tagajärjed olid sellised, nad sattusid siis ka kohtu alla, eks nüüd vaid ikkagi nõutakse raha välja. Miks Väino Pentuse peab maksma lihtsalt see, et ta vabastati selles protsessis võlgade tasumisest, kui nad on juba eraisikuna pankrotis? Lõppude lõpuks tema kaotas kõik siiski. Sa oled väga hästi sulasele kokkuvõtlikult nüüd esitanud, aga avalikkust muidugi suurt ei huvita Väino Pentuse isik ega, ega tema teod seda küll jah, vaid, vaid need, need kaks inimest, kes, kes tema tema ümber on, on toimetanud ehk ehk perekond. Ja siin kehtib ju see vana kuldne lause, et asjad täht tähtis pole ainult see, kuidas asjad on, vaid ka, kuidas nad näivad. Okei, see on poliitiku puhul väga tähtis. Keit Pentus saab öelda praegu, et ma olen teile kogu aeg öelnud, et ma ei ole mitte milleski süüdi. Ma olen teile kogu aeg öelnud, et minul ei ole oma isa firma pankrotti. Kõige mingit pistmist ja näete, neid on ka kohtuotsus, mis kinnitab minu Juta niige. Rain Rosimannusel on natuke keerulisem ja mõtleme, et nad on perekokkuvõttes, tuleb kord ikkagi, et kogu see kooslus tuleb ikkagi ühe pere. Pööre kaela, no on ju selge, et, et abikaasa ei tee ta naise isa eest või naise isa tarvis otsuseid isiklikust huvist, vaid ikka just nimelt sellepärast, et nad on omavahel abi eluliselt seotud, et et see kusjuures noh, minu jaoks on see tõesti jube keeruline lugu just selle võrra, et, et Keit Pentusel on pannud ennast positsiooni, kus kus hästi delikaatselt positsiooni, kus, mis on seotud traagiliste asjaoludega tema isa seoses, mis on väga rasked, perekondlikud noh, nagu teemad ja küsimused ja, ja, ja püsides nagu selle ministri positsioonis annab see võimaluse kogu aeg tegelikult kellel iganes ilkuda väga raskete teemade üle ühe perekonna jaoks. Ja mitte ainult ilkuda vaika poliitiliselt olla kogu aeg löögi all. Annab, annab see asi võib ainult üks asi mulle. No aga hallataminetud ta ei oleks, minister, tuleks riigikogu liige meedia oleks tal samamoodi täpselt saanudki kallal. Tead, ma kardan, et ei oleks, ma arvan, et ei oleks ikka olnud, et riigikogu liige on hoopis teine staatus kui, kui minister Ja me oleme paraku jõudmas olukorda, kus neid riigikogu liikmeid, kes ühe või teise kohtuasjaga on seotud, on juba paras hulk, et, et tõesti nagu kõiki enam ei jaksa meedia läbi hekseldada. Aga ikkagi me oleksime selle, see protsess on korra juba alanud ja sellel oleks era erakordselt suur huvi juba kas või sellepärast, et noh, jällegi oletame, et kui minister oleks tagasi astunud, siis inimesed tahaksid. Teada, kuidas see protsess läheb ju sellepärast, et tema astus lase pärast tagasi. Ma ei julgeks jääda eriarvamusele selles just sellepärast, et tegelikult selle protsessi sisu on küllalt keeruline tavainimese ja väga keeruline on just nimelt et ta ei, tegelikult ei jälgi seda protsessi nagu nüansse ja, ja ei, ei ei ei ole vajagi jälgida ei pea ja ei suuda ja ei peagi jälgida see, kusjuures see siinkohal ei ole tegemist korruptsioonikuriteoga, mis riigikogu liikme puhul näiteks oleks kindlasti põhjus, miks tema tegevust jälgitakse ja protsessi jälgida Läks nagu erilise kirega. Aga siin on tegemist siiski majanduskuriteoga või kas üldse ütleme, majandusvaidlusega, kusjuures keerulise majandusvaidlusega mille, mille osapooled on väga noh, nagu segases olukordades Kas keegi tekitas ühele ettevõttele kahju või ei tekitanud ja kui ta tekitas, kas ta peab selle kinni maksma? Mingist ja mulle üks asi torkas veel silma, mis on samuti märkimisväärne siis eilset eilse päeva selle otsuse valguses kajadena Rain Rosimannus ise ütles, et noh, põhimõtteliselt pole olnud, pole teinud ja, ja kõik, see on selge, mis sa ikka muud ütleb. Aga ta lisas veel juurde, et pigem on, on tegu poliitilise otsusega mis on sündinud, kuidas see kõlas ka avalikkuse väga tugeval survel? Vaat see on, see on huvitav koht, kas Eesti kohtud siis reformierakonna ühe ideoloogi ja, ja kõik need muud sõnad arvates langetavad siis poliitilisi otsuseid või otsuseid poliitilisest konjunktuurist lähtudes. Et, et kui ta, kui ta niimoodi väidab, siis ta siis ta paneb ennast ühele pulgale siin igasuguste teiste tegelastega enda poolt kõige rohkem vihatud ja kõige suurema konkurendi poolt, kes, kes kogu aeg kuulutab, et et Meie meie kohtud langetavad poliitilisi otsuseid mitte siis demokraatlike kaalutletud ja ainult õigusest tulenevaid vaid vaid poliitilise tellimuse peale langetatud otsuseid. Ja, ja teine asi, hea küll, väidab niimoodi, aga kuidas, kuidas see nagu siis nagu mis pildise nagu Eestist nagu väljaspool annab. Parempoolsete üks juhtfiguure ütleb seda ja vasakpoolsete ja tsentristide esindajad. Eesti on üks, üks ma ütleksin korrumpeerunud kohtuvõimuga riik nende avalduste peale ja vot see on mage, mage lugu. Kui ta ütleks, lihtsalt pole olnud. Pole näinud, pole teinud. Selge. Lähen edasi, tõestan järgmine kohtuaste, palun. Nojah, siin on tegelikult, selles ütlemises on üks loogika vastuolu, nimelt on sai ju nii-öelda minister õigeksmõistev või, või jäi süüst puhtaks ehk tegelikult oleks siis pidanud. Juhul kui see on konjunk, tiristlik otsuste juhul, kui see oleks poliitikast mõjustatud mõjutatud, siis on arusaamatu, et miks, miks üks jääb süüdi ja teine süütad, siis peaksid ju mõlemad süü olema. Võib-olla siin on seal poliitilise kultuuri küsimus. Otsus ei meeldi, siis ütlevad kohe, et see on poliitika, poliitika võib-olla on see viga selles, selles hoopis ma ei olegi jälginud välismaiseid kohtuprotsesse sellise huviga millegipärast arvavad, sageli juhtub ka seal seal samasuguseid avaldusi. Et Eesti kohtusüsteem, ma ei usu, et nad on nii poliitiliselt mõjutatavad, ei ole see värk, kas sugugi nii. Ja pealegi me teame, et erinevad kohtuastmed näevad asju mõnikord väga-väga erinevalt, samas rääkimist Tšašinist võistlus oma maadevahetus, millest me ei räägi, aga on ka teinud kaks täiesti risti vastupidist otsast. Et ei ole siin seda poliitilist mõjutamist küll nii palju. Ma julgeks arvata, et ei ole seda enam, et, et siin on ette teada, et meedia tähelepanu sellel juhtumil on seoses sellega, et minister on protsessi haaratud. Et ma pigem arvan, et kohtunik kaalus seda otsust mitmeid kordi enne, kui kui paberile pani. Järgmine asi on veel see, et kui sa mõjutavad seda kohtunikku siis kui see välja tuleb, siis oi seda abikohus teab, et see protsess on erilise avalikkuse huviorbiidis on väga, väga raske mõjutada, et kuidagi see sahkermahker teha. Jah, et ma kardan, et seal isegi ütleme, et mõne osapoole kohtumine kohtunikuga võiks pälvida tähelepanu ainuüksi kohtumine, rääkimata veel mõjutamisest. Nojah, aga see on, kui see on niisugune käibeväljend ja, ja, ja need poliitikud, kes on, on sattunud löögi alla, ikkagi nimetatakse ka Rain Rosimannust poliitikuks, seda ta on, jah, sest kuigi ta on ka ettevõtja ja nii edasi, aga et et kui, kui see saab nagu käibeväljendiks sisanud. No see on siis magevärki. Et ei leita enam muid argumente kui et, et me oleme mingisugune. Ma ei tea, ma isegi ei oska öelda. No ütleme, et Kesk-Aafrikas on kõige kõige kõige süütum, aga, aga mis iganes, et et need asjad, need asjad ikka niimoodi vist jah, meil ikka ei käi, vähemalt vähemalt väga-väga tahaks loota, uskuda. Nojaa, oleksin kriminaalasjaga tegemist, siis me teaksime, et siis saaks esimese laksu prokuratuur kes seal poliitiliselt kallutatud ja kuskil on süsteemis on kallutatud jõud, nagu ütles üks tuntud poliitik. Ja endine. Nii, aga lubasime siis ka sellest, sellest hakkasite siin jõuliselt kohe napsitamisest rääkima jaanipäevast rääkima, see on lihtsalt aastaiks suurimaid napsivõtmist, et see on nagu võrdusmärk võime, okei, aga kuna meie koalitsioon on ajutine, siis see, kes meid praegu valitseb ja, ja valimised on, on kohe-kohe varsti-varsti. Juba järgmise aasta märtsikuus. Igas sellises erimeelsuses loomulikult nähakse seda, kuidas toimub juba hõõrumine, kuigi koalitsioonileppel tint ei ole veel suutnud eriti äragi kuivada aga juba toimuvad hõõrumised juba toimuvad vastastikused ärapanemise ja kumbki valmistub nii-öelda oma relvadega tulevasteks riigikogu valimisteks ja üheks kõige selliseks loomulikult magusamaks teemaks, mis võib-olla on siis alkoholiaktsiisi muutmine? Noh, mis läheb ju alati igale elanikkonna grupile ju korda, sest et kui sa isegi täiskarsklane oled, siis, siis see puudutab sind ja ja, ja rääkimata siis lapsevanematest, kes on mures, et nendele võsukesed kipuvad napsitama värvilisi purke avama ja, ja rääkimata siis juba täiskasvanud elanikkonnast. Eesti teadupärast on maailmas esirinnas selle selle asja poolest ja nüüd on siis tekkinud sotside ja, ja Reformierakonna sees niisugune niisugune hõõrumine teemal, kuidas tõsta siis vastavalt kas lahja või, või, või kange alkoholiaktsiisi ja, ja kuhu, kuhu need protsessid peaksid siis nagu minema. Ja minister Ossinovski haridus- ja teadusminister andis välja siis niisuguse dokumendi, kus ta teatas, et tema juhitav ministeerium ei kooskõlasta seda. Seda aktsiisi muutmise eelnõu ja loomulikult siis üks külg on see, et nähakse niuksed hõõrumist, et näidata reformile kätte ja, ja oleks niisugune nagu, nagu vaidlemise koht, aga, aga teine, teine ja märksa märksa räigem, mis, mis puudutab siis kõiki, kogu ühiskonda, tegelikult on see, et sotsid on, siis ma ei tea, Liviko nii-öelda käpiknukud või, või langenud Liiviko vabriku siis lobi alla ja, ja ma ei tea, reform siis vastavalt. Toetab õlletootja. Töid ja nii edasi. Tarmo Noop, Reformierakonna liige, tema on allekoki pealik, pikaajaline pealik, et siin ei ole nagu vist mõtetki öelda, et kas mingit seost ei ole õlletootjate ja Reformierakonna vahel, et ta on küll. Aga see on igivana vaidlus, et kas tõsta tõsta rohkem õlle või, või siis kange alkoholiaktsiise. See on igivana vaidlus, et mõlemal on omad argumendid täiesti olemas. Tundub täiesti mõistlik. See salati On üks argument see, et see valitsus, kes õlle hinda tõstab, kaua ei püsitoru saanud, meie valitsus kaua ei püsi nii või teisiti jah, nii või teisiti, eks kuigi üks ja mina tahtsin tegelikult vahele osatada, et, et see vaidlus käib siis alkoholi hinna tõstmise üle, et kas ta seda üht või teist, kas tõsta viina, hinda, seda õlle hinda, kumba kiiremini, kumba kiiremini selles ei tõsta, et laual on, on tõsta võrdselt just, ja tegelikult on olemas siis mingisugune nii-öelda aktsiisi tõstmise plaan tulevasteks aastateks selles eas selles, selles plaanis siis nagu õlle hinna tõstmist ei olnud. Aga see, mida, mida ma osatada tahtsin, on see, et et minu, mulle mulle kuidagi ei meeldi see, et Eesti alkoholipoliitika ongi hinnapoliitika. Et alkoholipoliitika võrdub aktsiisipoliitika. Et see oli kas nädal-poolteist tagasi, ühesõnaga väga hiljuti, kui kui tead, tervise arengu instituut väga jõuliste sõnumitega tuli välja kui maris. Jesse ütles, et, et on aeg teha alkoholiprobleemist. Et on aeg mõista, et alkoholiprobleeme ei ole alkoholismiprobleem, ei ole moraalne küsimus, vaid, et on meditsiiniküsimus kuidas alkohoolikud on Eestis alaravitud ja nii edasi, ehk siis et et alkoholipoliitika peaks selgelt olema laiem kui lihtsalt hinna tõstmine. Ja see on kindlasti nii, aga hetkel käib jutt siiski aktsiisist, mis on üks osa sellest, nad on ainuke, praegu ongi ainukene, oi, meil on ikkagi piirangud. Ja vanusepiirangud vanusepiirang. Rekla reklaami piirang. Õlletootjad on ise võtnud vastu sellise põhimõttena reklaami kangeid õllesid ei näe nende reklaambrož mitte kuskil. No aga see, ütleme, et see kõike, mida on tehtud, on nii-öelda keelamise tasandil, et me keelame, et me paneme hinda juurde või keelame üht või teist. Ei no muidugi me võiksime rohkem propageerida alkoholi tarvitamise kultuuri kuidas mõistlikult juua? Juua selles mõttes, et mitte meeletutes kogustes, kuidas nautida? See näiteks sedaani täna absoluutselt jaa. Kusjuures ma saan siiski Essest aru ja see sõnavõtust aru just seda, et, et alkoholism on alaravitud, et see, seda, seda on ka öelnud arstid, et et see on meil Meie meditsiinis kõige kõige vähem tähelepanu saanud ja samas väga suurt kahju tekitav valdkond, millega millegipärast ei tegeleta, et tõesti väga lihtne on nagu riigikogu saalist või, või ka siis Stenbocki majast keelde ja käske jagada. Aga reaalne poliitika, mis mis inimesteni jõuab ja mis muudab nende elu eluviisi, seega kusagil mujal käia. Travistaga kõige mõistlikum oleks, et inimesed sinna ravile ei jõuagi. No aga kas ainuke variant siis seda piirata on nagu läbi hinna? Ei kindla Carmen, et kindlasti ütleme seda, kes juba on selle, kes võiks ravila kvalifitseeruda, teda see hind enam väga ei morjenda, juhul kui ta muidugi ei ole täiesti põhja käinud. Ja hinnapoliitika ei ole kindlasti ainus asi, nad vaatame narkootikumide tarvitamise, et see on üldse ära keelatud saagi poodi Minnasta. Ja seal hinnapoliitika seal ei, ei päästa mitte midagi. Jah, ta on krõbe, hind on krõbe ikka tarvitanud, eksime sellist tänases Postimehes juhtkirjas, kus öeldakse, et aktsia alkoholiaktsiisi eesmärk on reguleerida või kuidas see sõna oli, et alkoholi tarbimist, see on kõikide aktsiiside eesmärk. Ja, aga minu meelest on see silmakirjalik, tähendab aktsiis, eesmärk on riigi rahakoti täitmine, seal tal on kaks eesmärki, ühe korraga ja, ja, ja vot sõitsid enne Heiditi, et et aktsiiside on alkohol ja muud ka on, on nii-öelda pikaajalised plaanid. Aga praeguse aktsiisi tõstmise eesmärk on ainult ja ainult. Riigi rahakotiaukude lappimine absoluutselt, kusjuures hea näide on siin ja siis läheb lahti see, see jaskar selle üle, et kas 0,1 protsenti kangele või 0,1 protsenti mingisugusele lahjale mille koondnimetus on õlu, aga mille, millel on tegelikult taust hoopis teine, et kuidas ta mõjub noortele, kuidas ta mõjub, aga noh, üldse meie ühiskonna tervisele ja see on minu arust nii silmakirjalik, et tõstase kolm senti neli senti seda õllepurgi hinda või värvilise mingisuguse siidri sodi hinda. No ei, no eikuskilt otsast, see ei mõjuta alkoholi tarbimist absoluutse ka ega tema kättesaadavust ega see, see raha, ma ei tea, kui palju peaks tõstma seda aktsiisi, et inimene tõesti hakkab mõtlema, et oi pagan, ma jätaks tänasele võtmata. Kui sa, sead, näitajad on ju Skandinaaviamaad, Norra, kus, kus alkohol on kosmilise hinnaga, on väga tugev samaka ajamise koduse samaka ajamise traditsioon, tänase päevani kestab see väga-väga jõudsalt. Teine näide on Rootsi, kus on olnud väga-väga kõrged aktsiisid, tõesti väga kõrged aktsiisid, aga Euroopa Liidu survel oli sunnitud neid aktsiise madalamaks keerama ja mis, mis seal siis see tulemus oli, tulemus oli see, et inimesed tõepoolest tarbisid alkoholi rohkem, aga alkoholiga seotud vigastuste ja surmade hulk vähenes oluliselt. Et põhimõtteliselt näitas seda, et selle kõrge aktsiisiga ei saavutatud mitte midagi, tõesti, saadi muidugi palju raha, et riik sai palju raha, seda saavutati. Siis me võime vaadata Prantsusmaalt, kus alkohol on kriti, veinid väga odavad võrreldes meiega seal odavamad inimesed on harjunud jooma, prantslased tunnevad muret erinevalt, meist triini tarvitatakse vähem, noortel enam ei meeldin viin. No ja ütleme, Prantsusmaa ja Saksamaa on ka hästi äärmuslikud alkoholikultuuri näited, kui sama äärmuslikud oleme meie ses mõttes äärmuslikud, et veel veel paarkümmend aastat tagasi oli koolides prantsuse gümnaasiumites võimalik veini saada ja samamoodi ka Saksamaal õlut, et see lihtsalt oli niivõrd tavaline, niivõrd normaalne. Ja ta alles hiljuti nüüd tekkinud Prantsusmaal kampaaniad, et et vein võib olla ohtlik rasedale ja sellised kampaaniad on nagu nende praeguse teema, et nad on tõesti äärmuslik vahetunnis veini osta, muidugi. Saksamaal õlut ja tase kaheksakümnendatel oli see mõlematest. Ja aga kui me võtame selle asja nüüd kokku siis ja kui, kui ütleme, sotsid, kes on siis keeldunud kooskõlastama seda seadusemuudatust nii rahanduskomisjonis ikkagi IRL ja sotsid, IRL ja sotsid koos ja et on see siis nii-öelda valitsuse sees hõõrumine ja ja nii-öelda pinnase ettevalmistamine tulevasteks valimisteks või on, on seal asjad nagu sisu. Kusjuures minu jaoks on huvitav see, kuidas on sotsid suhteliselt lühikese ajaga saanud endale kaks silti külge, just nagu nad oleksid mingisuguse suurettevõtja, ettevõtja või ettevõtte lobile allunud, et nyyd ühest nurgast süüdistatakse neid katsestav Leedo lobile allumises, nüüd teisest nurgas siis Liviko Lovil lobil allumises, kusjuures nad ei, nad ei pruugi absoluutselt tõesed olla, aga, aga hetkel on nad saanud sellise kuvandi endale külge, et pääsesid valitsusse ja kohe nagu murdusid lobi all. Mis tulevasi valimisi silmas pidades ei ole just parim firmamärk ja aga teisalt jällegi seadus ei ole ka veel vastu võetud. Et kui sotsid mõtlesid ümber, on neil võimalus veel järjekordselt ümber mõelda ja saada lahti Liviko käsutäitja soovide täitja, siis sellisest imagost No vaatame, selge on see, et järgmise aasta riigieelarve auke tuleb kuidagi lappida. Ja seda tehakse ühel moel või, või teise Kusjuures ka erakonnakassad vajavad täitmist enne valimisi. Koja nii, aga sellega on siis meie tänased jutud jututatud Heidit Kaio, Sulev Vedler, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios. Aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust ja ilusat suve ja kõike muud ka.