Kolmandal jaanuaril oli relvarahupäev ja tollel jäidki vaikima relvad, nii meie kui Vene poolel. Aga olukorda Narva rindel on meenutanud vabatahtlik Aleksander vutt, nõnda. Narval Lapressi saab vastandada klasterdada, siis Solvest oleneb sigi, too rahu lapileeklasel kollased läbi pressima, siis sosista laule, rääkimine, katkenuga. Eks Eesti sõjamehele oli see asi selge. Ta oli selge, et oli meil selge, et kui me nüüd siit taganeme, siis siis ma omadega läbi kojajäägis siis taganemine tahtis, Stalini otsus oli vihmudot. Nonii taganemist ei ole nyyd. Nüüd olevat aga nii palju kui taganeda saanu ja rohke Peravi tagane, selja taga vehkima. Nüüd kavatseb ära nüüd Narva jõgi piir, aga siis olid 10 kilone, tõdes aga too. Piiri. Pidasime ega meestel ei tekkinud tüdimust või sõjaväsimust seal. Narva juures. Ei muidugi mootsalt küll rahu ja suhteliselt, küll aga, aga niimoodi, et nad saavad niidad. Tahtvat Vaigolollavel haigude minna või ei, toda sole. Toas olev maagia lapsel elu küll oli, nii muutut võiks seal igasse satika juba tuligi kallale, heegettoo küll oli, aga aga väsimust ikkagi tunnetanud. Vast oled, et olles ära, aga ma räägid koledad, kuidagi kauge pas kestnud Sisvast kellas Sisvatulas ära väsinud ja see läheb vastu pidada. Siis meie skaudituudi sealt ära, aga sa saad ju esimese diviisi mehed, jäid sinna siis liini peale. Selle kohta võiks öelda, et sõda oli võidetud, sõda oli võidetud. Meetodi Valka jahuga seda tagasi Valka ja Valgast, siis algatas piirivalvekäärid mäele ja seal oli siis juhus, oli piirivalvel. Põlv lahendada, mida ta lahti töötada ei saa, vaid tuleb lahti raiuda. Nii muutut, ütleme lätlastega seda, seda hakkama. Ja sestpeale meil ei Ratase täis jälle lätlase peale, et näed, et et meie, meie olime, kes nad asjeva seal keldrist riiale välja ladesseri puruks lüüa, nüüd nüüd akanedega sõstra Nad tahtsid Valga linna ja omale saada apiiri hulga siia polegi. Lõpuks eebeetika kokku, leppis kokku siis su, ma ei mäletanud, kumb ta oli, kas kindral Põder või Laidoner, kumb ta oli, ütles niimoodi, et ühe päeva sõjapidamine veel aega pidajana maksab palju rohkem kui palgalinn. No ja siis leppisime kokku, nii et Valgalinnaks poolesse Kas vabadussõja ajal sõdurile palka maksti või ei? Ei, mina, mina küll palka ei saa, käin, kui ta oli seal väga väike ja halb varustus oli sigaretid. No toidu, no lõppude lõpuks saamegi riietega riidega endale ja kõik seal muidugi olime, liigu, kaldak oma ei käi niisugune, nagu ta olli oma riidega. Haruldase vormiga rai Valka ei saanud. Ja seal oligi nii Modot. Mina andsin oma suitsu, taradik, suitsu, ta ei olnud suitsumees, mina suitsumees ta praegu. Aega ma ka ei ole, suisa mees. Aga ma olin niimoodi, et kui ma läks Aira tiime tampida neid Dalton Small Kupper, reede partisanipataljoni, siis haiga tiime. Kas teil tuli pärast vabadussõda minna veel aegade? Kamandivil kompaniid kävildist, ohvitserid, kullad siia, täheldati mõõdutses. Kes oli Eestile, sa leiad need komandosõnad Italy vene keeles. Aga eesti keeles midagi oli nii, tuli nagu kuidagi tuli kandebidi. Pärast 100-na ammendas ära, teeks selgeks ning läheb aega nüüd oma nii omapärase keetja hariela ja nii nagu nad ei ole olemas, aga siis ole midagi. No ega tõelist lihasel käisime söögisaali söömas, taldrikute peal söögi kõik ja ta isa oli nagu kolm toitaja hommikukohvi jäigi, kõik õhta käis ja nüüd isegi jääs. Ja ja see oli juba aasta pärast sõja lõppu Aasta pärast sõja lõppu ega siis oli toiduainetel koike kõikjal pillanud. Puudust ei puudust ei ole. Ei suhkrust, ei kohvi, ei mitte millestki toidu, kõik poed olid, täisturg oli täis toiduainete igasugu osta see, nii oli ta seal sõjaväel ka sulle midagi. No aga see oli ka uhke tunne Eesti riigis elama hakata. Ei ole praegu praegust eesti keelt ka olla, kuidagi, polevat kuidagi v? Ga poolitavani esel sõnadele kõik tehnilised sõnade köik köik köik köik arenes nii, nii palju koega ei. Ole, mitte nii mudeli, kui nüüd on, et Eestimaal on täiesti läbi, ei tule, buti vere ütleme ponimaju ja külad. Ja seal siis. 24. Ferrari paraad. Seal ma sain siis talle mälestusmärgi siis Eesti vabadussõjast osavõtja mälestusmärgi, kus see paraad oli? Tartul salto raekoja platsil? Raekoja ees on seal olnud nüüd ülemjuhataja ja diviisi ülem, jana muidugi pataljoniülemat. Saaks muidugi lõigati nööbid välja ja käkke. Mis hauast ja teil oli siis? Mis au kraatel oli siis minule? Mul, mul oli kaprali aukraat, mul seal mul põlevkivi massale Vilsi salve kooli lõpetanud aga allohvitseride kooli lõpetamise järel naases, oli siis ma olin noorem allohvitser. Kuperjanovi partisanide pataljonis. Tore ja ja kutseliseks sõjaväelaseks ei tahtnud jääda sõjaväkke edasi teenima ei tahtnud jääda. Mina teenin, kas ja miks te ei tahtnud meelde ütelda, siis ta oli sõjaväemullal, muidu mul oli vend, kutsus enda juurde. Külapidudel käisime leebeks masinaga ringi, aga Tseengalid oleme meie õpid ametit ka ja kas vend oli masinist? Vend oli masinist ja vend tuli. 23. aastal tuli venevad optandina lepingu põhjal kutsutud eestlaste Venemaalt ära kõik, kes tulla tähtsa. Aga võib-olla vend sõja ajal sõdis teie vastu? Tall saab õe käe ta just meie vastlarindel Tallinna sillad, ehitan sillad, sillad ära lõhuti, siis ehitad, sildasid neid. Vend oli punaväes punaväes. Ja arvas, et ikka, et õige on Eestisse tagasi tulla. Öösiti puul miljonilised rahanud Kerenski rahasid seal tuumas diagnali leivapäts kuhu ta summa, selle paberid ja ma väidaid Grentzgeraalset väiksele lüüakse, lillad kangad, sat osas temast. No ja siis temal oli ta seal kaks nädalat oli seal Narva karantiin, enne kui sealt lahti sai. Ja siis kui ta siis üle siiapoole sahisid, siis ta ütles, et ma olin nii üllatused, mast, mõistame, huulepulka iga teeb kõhedaks, tegi sõnad, et et kuidas siin kõik, nii palju klaavia käsud tahame köitev, ütleme sa tahad, mis sa iial soovid seal, mitte midagi. Lihtsalt nälgele ta oli, kuskilt midagi ei ole ja tuhanded rublad kvaliteeti, ribad, midagi vahetuskaubana said asjadest ka midagi ja siis oli ka ju ometigi ja kaitse kolm aastat juba sõjast mööda. Ja meil oli kõik, meil oli kehklik küllaltki. Oli kodumaaletuleku õed ja tuldi palju kaugemaltki. Tamara, kas see elukoht oli tollel Armeenia elanikkonnaga alal pideval Türgi ja Venemaa tülialas? Türklased lähenesin, see oli juba teada, meil armeenlased põgenesid. Kes põgenema sai, see oli õnnega koosseis, kes jäid peaaegu kõik tapeti ära. Seal juhtus selline kole lugu, et raudteel seisis rong, millega armeenlased tahtsid ära sõita aga vedurijuht haakis ennast lahti ja sõitis üksinda minema, jättes kogusele rongide türklastele meeldima. Arst oli näha, kui türklaste sessi hakkasid paistma üle selle raudteetammi. Neil olid need punased fessidega peas. Ja ema siis, kui me need ütlesid, oli näha, tõmbas mind pikali akna alla selle kivimüüri taha Kivimäe maja müüri taha. Ja selle peale kohe varsti kõlas pauk meie aknast läbi ja väiksel pliidil seisis meil kastrul supiga. Supp voolas välja. Teisesed detailid jäid lapsele veel. Ja need jäid meelde, see oli omamoodi lõbus isegi. Nojah, aga isa ära minnes hommikul ütles, et mingil juhul ei tohi üksinda ära minna sealt majast, et ta tuleb meile mingi sõidukiga järgi. Kuulid jube vihisesid, päris maja läheb, aga siis tuli isa ühe-kaherattalise arvaaga nimetatakse neid sõidukeid meile järele. Vihma koledasti, kuidas. Ja me läksime ühe gruusia vürstimajja kes varjas oma juures kõiki karssis elavaid eurooplasi. Ja paar armeenlast oli ka tema juure peidetud. Türklased grusiinlase ei puutunud. Ei, ei puutunud. Ja panime värava kinni. No ja mõne aja pärast siis saabusid esimesed. Tähendab ees käisid neil kurdid. Ja neile lubati röövida nii palju, kui tahavad tappa nii palju, kui tahavad, see oli nende palk selle eest, et nad aitavad sõjas kaasa. Klopiti värava taga ja kuna minu isa oli heledama käia üks sakslane liga heledapäine, siis need saadeti sinna värava juurde läbirääkimisi pidanud rääkimisi pidama ja no neid oli neli mees, seal, need kurde tungisid sisse. Ja nagu lõunamaal on, majade ümber on niisugused suured lahtised rõdud tulid sinna rõdule ja hakkasid siis neid mehi lahti riietama, nendele meeldisid nende riided või mis seal oli ilus kulist müts võeti ära ja pandi kõne, kohutas lambanahast bataasatele tähe ja võeti täiesti alasti, ainult visati mõisale tagasi. Vestlejad ei osanud sellega midagi peale hakata. Me paiknesime selles majas kahes toas, üks oli meestetubadele, naiste esimene oli naiste lastetuba. Nagu mehed tulid, siis nad palusid, naised, ärge vaadake. Ja siis sealt ukse vahelt hüüdsid, ehk leiate midagi meile ümber? Nah oli, ümberringi oli kuulda, kõrvalmajadest oli karjeid kuulda, tapeti inimesi, oli, eks see jäi meelde eluks ajaks. Aga kurdid siiski teie majja. Ei majja nad ei tulnud, neile seletati, et on siin eurooplaste maja ja paluti mitte sisse tulla, piirdusid riietega ja piirdusse selle riietega ja varsti tuligi juba regulaararmee järele, tuli jällegi neli türgi ohvitseri, täiesti intelligentsed inimesed. Üks oli arst, kes õppis Saksamaal. 26 aastane, väga ilus mees susi. Ja üks oli blond, täiesti blond, pikkade vuntsidega need iialgi ütleksite, türklane on? Üks oli niisugune noh, võis sõltlaseks nimetada, tähendab niisugune lühikene, ümmargune, jätnud tumeda nahaga neljandat ma ei mäleta, kuidas see välja nägi. Eilse meeles on jätnud teie juurde pikemaks. Nad käisid meie juures, seepärast nad olid meie perekonnatuttavad ja nad aitasid väga palju kaasa. Meie edasisele elule näiteks arst ravis meid Neeme plekilisse soojad õpe terve pere peale isast, sest isa oli juba Nadžikus põdenud seda. Aga meie, mina ja ema jäi meie sisse üks lesest sakslanna, kes meie juures töötas, isa muide avas seal kohvikuelu ülalpidamiseks endises apteekis. Apteeker oli ära tapetud, apteeke jäi tühjaks, isavas kohvikus, sakslanna oli siis ettekandja, ema oli kokk isalistes majandusse kate. Ja, ja siis ma võtsin koera mulle lubatut, loomit, asjadega, ma väga armastasin loomi, leidsin endale koera ja see kasvas üles ja see daam oli veel meil. See mängis klaverit. Ja kui ta hakkas klaverit mängima hakkas, hakkas Koeru ulumad oli, meil ei anna seal. Ja türklastele väga meeldis, nädalatlikud tulid nad, nõudsin tšekiga sinna. Koera nimi oli check. Solist. See oli solist meil, jah. Kas see kohvik ja president kuigi kaua, sest vastasmajja üle tänava avaseks türklane kohviku meid küll ei puudutatud, aga üldiselt suhtuti ikka niimoodi nagu üleolevat, et ristitud koerad ja uurid, nagu nad ütlesid. Ja meie kohvik läks pankrotti. Ja siis muud ei jäänud. Seal ei olnud valmis sigarette, isa hakkas sisse hüldise tegema emagaja karpe kleepima. Müütas siis sellise kande. Ma ei tea kombikast kandekastiga jah, käis mööda tänavaid müütamas need sigarette seal. Muidugi, sissetulek oli äärmiselt napp, nii et majas oli kaunikesti näljane olemine. Mina seda ei tundnud, sest minu eest hoolitseda isa-ema olid küll näljas, seda ma tean. Ja siis sündis veel väike õde. Selle kõige juures. Ja. Ega teil ei olnud mingeid teateid kodumaast Eestist? Ei ei olnud, kuna mina mingit õpetust ei saanud, peale selle, mis isa mulle õpetas. Tema õpetas mulle eesti keelt, matemaatikat, geograafiat, natukene ajalugu. Ja siis oli üks vene krahvinna, kes õpetas vene keelt ja prantsuse keelt, mulle. Maali oli küsimus, et mul on ikka vaja korralikku haridust saada ja siis otsustati minna Istanbuli. Siis ta nimi oli Konstantinoopol. Jää valmistusime terve suve ja suvi selleks ette pidasime lammast. Selles seda tegime siis endale konserveks, tegime vorste, kuivatati vilus kuivatati, niisugused huvitavad vorstid olid. Ja oli mõeldud minek nii sügise poole. Aga vahepeal tuli sinna Rootsi vaibakaupmees, kes tuli sinna läbi Eesti. Oli juba tagasi reisil, temal olid varbad juba ostetud. Noh, tema sai teada, et meie elame seal euroopaste kohta, nad said ikka teate, et kuna neid oli väga vähe, ta tuli meile külla, oli meil siia pärast, siis kutsus enda poole hotelli hakkas isale näitama, vaipasid ja üks oli kääritud. Eesti Päevaleht. Missugune juhus ja selline omapärane juhus. Ise läksid kohe silmad suureks, ütles, ei lähe me kuskile Istanbuli Me lähme nüüd Eestisse, et mõtelda, Eesti on vaba oma ajalehte. Emal olid peidetud mõningad kalliskivid sai müüdud, osa. Sellega sai siis nagu sõiduraha. Ja need konserved kõlbasid ka selle reisi peale ära. Ja oktoobrikuus 1922 alustasime reisi Eestimaa poole. Seeläbi Euroopa või läbi Venemaa. Läbi Venemaa. Me tulime, tähendab karsist, kas siis oli raudtee siis juba olemas? Jah, sõitsime siis lenin afgaani linna, siis ta oli Aleksander roopali nime all. Sõitsime välja inimeste vagunisse, Alexandra oplissaga oli niisugune jube nõukogulik kontrollpunkt, kus vaadati, kes keda lastakse edasi, keda mitte. Selles asutuses, kuhu pidi minema, et seal olid suured nimekirjad kõikide opteeruda soovijate kohta ja kui tehti must linnukene sisse ei pääsenud edasi, kui tehti punane, siis pääses. Me jäime muidugi emaga põnevusega vaatama ja ootama teda. Eemalt juba nägime, tuleb naerunäoga ja puuviljakuhil käes ja saime aru, et kõik on korras, isa tuli isa tulija. Siis juba meil enam inimeste vagunid ei olnud, anti meile loomavagunite ešelon ette jää, sinna korjati ka tee pealt veel, kes soovis, tähendab edasi sõita? Ma ei tea, palju paguneid, päris pikeselon olija. Sõitsime nii et muidugi ilma igasuguse sõiduplaanita, nii kuidas parajasti teie vabaolija tuli vedurile puid ise hankida, need sõitjad käisid maas, seal saagisid, lõhkusid puid, tõid vedureid, läksime jälle edasi. Ja jõudsime detsembris Moskvasse. Ei, Moskva oli väga kole räämas. Suured ajalehed, tuustid lendasid mööda tänavaid ja väga külm oli, me olime väga kergelt riides, sest me lihtsalt ei olnud raha muretseda, paremaid riideid. Minul näiteks olid ainult sussid jalas ja kindaid ei olnud, käed külmasid ära ja meed jäeti sinna nõndanimetatud toitluspunkti, see oli nähtav nähtavasti karantiini moodi midagi. Vaat selline punkt oli selle nimi. No seal toideti väga kehvasti, aga lastele alla aasta anti piima peal keedetud riisiputru ja kuna seda anti väga ohtralt, siis jätkus mulle ka, mis õde oli 10 kuune, siis. Siis mulle ka jätkus sealt, nii et mina sain korralikult süüa, aga muidu oleni heeringapeadest ja mustadest kapsastki keedetud suppi. Aga kust te peatus töö, kus te ööbisite Ravitseja toitlustuspunkt, jaja seal oli näiteks väga suur all ja voodis seisis niimoodi, et jalad ja täitsa kitsad niuksed vahed vahel ja meid oli väga palju seal, ma ei tea, mitmes reas need seisid, need voodi nagu, nagu rong seisis nagu vagunit üksteise järel. Siis jälle meelde, jälle laaditi rongi peale muidugi jälle loomavagunisse ja siis läks sõit juba Eestis poole Eesti piiril, meid võeti väga liigutavalt vastu. Eesti sõdurid tõid meile suurtes ämbrites piimaga kohvi. Igaüks sai väikse ümmarguse saiakese mängiti mõisa maad, lehvisid Eesti lipud, lihtsalt mingisugune lage koht oli ennast, sõdurid jooksid meie juurde ja siis tõi meile oma külakosti. Ja. Kas te saite kukkuma vara või varanatukese, ma ei tea, kuidas peaks ütlema? Kaasa tuua need absoluutselt mingit vara ei olnud, see mees seljas oli ja seegi oli väga napp, nagu ma ütlesin, teile. Olid jah, mõned hõbelusikaid oli ja mõned hõbeasjad olid ja siis emal olid briljantkõrvarõngad suurte variantidega, need olid siis ära peidetud. Teekannu noka sisse vesi kees nähtulist seal sees. Väga hea ja, ja nad olid kuni viimaseni tal alles. Noh, mis siis Asso ja siis meid majutati Kreenholmile kuuluvasse hoonesse karantiini. Me saime omaette toa oma perega. Minu isa, järgmine vend, minu isal oli väga palju vendi, õdesid 13 oli neid. Isa vend elas Narvas jaanilinnas, Nad tulid meid vaatama ja siis ma sain esimest korda suitsusilku ja peenleiba süües oli hirmus maitsev. Üks väga vanamees on pidanud sõna. Ta lubas, ma ei räägi oma mälestusi enne, kui saan 90 aastaseks. Ants Rästas sündis 28. juunil 1901. aastal Peterburis. Ta võttis osa Eesti vabadussõjast Viru rindel esimestest taandumislahingutest kuni Tartu rahuni. No muidugi, see oli juubeldus, oli suur juubel, siis oli väga suur, tähendab kui rahu ja nüüd on kõik kodu ja ma mäletan seda, kui mind poisid ära saatsid. Mul oli ta lapski, polgu rahakast oli mul sõjasaagiks jäädud, see oli põhjale armee oma. Sait Uhkolgaga tõid mind raudteejaama suure hurraaga, tähendab. No tulin siis kodu, olin siis natukene aega, olin kodus ja siis. No täismees juba pidin hakkama oma elujärge seadma, kuskil ametisse minna. Ja, ja jäin peatuma politseiameti peale. Mul oli, vedas kohe, tähendab nii, et ma seda väliteenistust ei, ei pidanud üldse kordnikumal kumindia Narva viidi ja siis ma seisin, postis, seisin, ma ei tea, kas nädal aega jaanilinnas postikordnik, kas politseil Narvas oli palju tööd? Rahulik oli, see asi? Ei olnud suuri vargusi, ei olnud ja ei olnud tapmisega röömisega vägistamisega, hirmsaid asju ei olnud üldse. Kuigi sõda oli selja taga, jah, jah, aga ei olnud. Ja siis need põhjalane armeenlased olid juba laiali valgunud mööda riiki mis need tegid pahandust ennem. Ja siis oli, oli rahu majas, aga siiski huvitav juhtumine oli mul Narvas. Abikaasa vedada ja läksime lihavete ööse kirikusse, nii kui see komme on venelastel. Ja korraga näen tagamisvaras kirikus ka, palvetab seal. Ja tead ja mul viskas nagu külma vett kohe ülekehad, mis loni teel teda otsitakse, paganat tagatükk, aega juba kriminaalpolitsei jõua, paneb autasu välja, kes teda kinni võtab. Lasud võisid kasvada, aga ma tundsin, et siider, Foli, kindel, syydarv, kohe kindel. Läksin natuke abikaasaga sealt edasi ära, tähendab seda, et rahvahulgast ukse poole ütlen, et ma pean ühe mehe kinni võtma. Tule mulle appi. Et kui ta rabelema hakkab, võta tal käest kinni, ära muud teeb kinni. Ja siis lasin selle. Võtsin juurde ja viisin välja, tähendab, ja siis oligi suurel tänaval oli see kirik ja seal oligi see postikordnik oli ja mul oli vile oli taskus, andsin vilet ja see jooksis kohe sinna. Mul juured, sain siider kätte, kuradi nojah, siis võtsime endal käe alt kinni kahekesi ja viisime ära jaoskonda. Politseil oli relva kasutamise õigus, vajadusel oli küll. Aga seda kasutati tagasihoidlikult. Ma ütlen siis, kui enam midagi muud ei aidanud, siis võib-olla kasutati. Kas teil on olnud vajadus relva välja võtta? Ei ole, politseitöös ei ole, ei ole pikkade aastate jooksul. Jah, aga kumminuia küll kumminuia kumminuiaga on küll tuld teha. Ja siis Narvas ma olin ka natukene aega mõned kuud. Siis kutsub härra prefekt mind oma juurutavad rästas, et ma lugesin sinu teenistuskäiku. Et sa oled kõva poiss olnud, aga mina saadan sinu nüüd niisugusse kohta, kus sa ei tea aimatagi. Ma saadan su Venemaale. Et ma tean seda ka, et sa vene keelt valdad sõnaga kirjas ja lähed Skarjääkina valda, aga teeks jälle ajutine kohusetäitja. Aga ma saadan su sinna allkonstaablina. Seal ei ela ametikõrgendus jälle ja kolmas pael peale, seal mina olin üheksa kuud. Aga ennem kui sinna mina läksin, seal oli üks dekradeeritud rajooni ülem all konstaabliks. Ja ütleme nii, et kui sa tahad rahva poolehoidu võita, siis tead, ma soovitan. Esimene asi oli, katsu, katsu vana muttidega väga sõber olla. Siis tassivad sulle võid ja kala ja kõiksugu asja. Ja olen Ellega väga sõber ja teadmisveel ine tingimata pühapäeva hommiku kirikusse paneks kroonine küünal. Kui sa selle kroonise küünla oled ära panud, siis oled sina tehtud mees. Siis papp juba hoolitseb selle eest, et sul kõik oleksid, mis sul vaja on. Vaat mis ütles mulle see vaktsiin, hall sul ei anu ja nii ma seda asja tegin. Muidugi ma olin ju luterlane asulinega mina risti ette lüüa, aga võtsin selle suure kroonile. Küünal oli kõige kõige suurem küünal, kallimad ei olnudki. Aga ma sain 90 krooni kuus. Ja krooni vana juba ära, tead. Ja abielumees ka veel väljaminek ja, aga siiski ma sain seal kõvat palka, tähendab, ma sain sõidurahad, sain seal päeva raada, sain ja ma mul tulid ligi 200 krooni, tuli kuupalk. Panite kroonise küünlapühaku pildi ette ja, ja panin, aga järgmisel pühapäeval, kui ma läksin, siis ma panin kõva 50 kop kari. 50 sendise ja 50 sellise. Aga siis mul rahva poolehoidjale võidetud ja peale seda, kui ma üheksa kuud olin seal ära olnud. Te kujutage ette, kirikukoor papiga eesotsas tuli mind laevale saatma. Neid aegu on meenutanud meile ka õppur, Vabatahtlik, Theodor Andresson. Kuperjanovi kohta öeldi ka sellekohast ja et tema erakordse nii-öelda vahvuse ja taibukuse poolest oli ületamatu, öeldi niimoodi, et, et ta jättis oma asemikuksid järjekorras viis asemiku juhul kui teda, kui tema peaks langema. Teine niisugune mees oli muidugi meie Viljandi mees kapten hirv. Tema oli samasugune. Mõlemad mehed, kes põlgasid surma ja ei kartnud, otsisid, otsisid isegi lahingus surma. Keda te vabadussõja tuntud väejuhtidest nägite oma silmaga? Isegi siis kui parun Taube. Ta tuli oma lennukiga ja sinna vaherahu saama. Sest ma sedasama münte nägime lennukiga, Nad tulid, varun, lauba tuli. Seda ma tean, vaat üks Landeswehri sõjalennuk lasti püssikuulidega lihtsalt maha. Üks üks kõrge nemad soomustad, Jon õppelennukeid lihtsalt olid niuksed kerged. Neil see eraldi. Ron poiss lasti maha, ma ei mäleta seda. Väravini hobustega anti vankri taha ja ära, seda ma olen näinud. Aga siis igatahes me olime väga vaimustatud sellest. Nii nägime, et meie meiega tutaksel Vaherav tegema kuste Tartu rahuläbirääkimiste ajal olite koolis. Nii, kui vabadussõja läbi sai meid toodia frondilt ära, olime siin kasarmus veel ja sügisel läksime kooli. Kui Landeswehri sõda läbi sai, siis jah. Inglise jalaväevorm Inglise kaskadkaa, kiivrid, kiivrid ja olime kõik, klassis oli kõik olnud, selles me olime kõik, kõik nii aktiivselt sihukses aias ja ajalehed ju kõvasti kirjutasid ja siis mitte ainult rahuläbirääkimisi, siis sel ajal oli ka suurt võitlused ju Narva taga. Ja venelaste pealetungid talvel, kuna tulid traataiad ja siis tulid traataedade peale. Ma seda sellest ma ei tea, sest ma ei ole seal olnud. Ja me siis grupeerlasime ka muidugi. Erakondade järge nende ajalehtede järel. Igal erakonnal oli oma ajaleht. Aga oli põllumeestel ja ja Päevaleht pidasin ennast erapooletuks. Aukus rohkem ikka paremale poole, kelle poole teie hoidsite, mehaanlik rahvuslik Postimehele. Mis ametit te pidasite siis, kui Tartu rahu oli tehtud ja sõda läbi? Keskkooli ära lõpetasin, siis ma läksin Saksamaale õppima, mis eriala kehalisest kasvatusest õppisin. Deutsche Houshuulasid loeb ja see juba saksa kehalise kasvatuse ülikoolidega seoses Berliinis, Berliin ja õppisin seal ju kolm aastat. Kaks aastat sain stipendiumi ja siis määrati kolm kohustatud õpetajaks minema. Rakvere seminari. Seal ta hakkas siis niuke spordiasjanduses seminari õpetaja, seal oli õige õigede põld, mulla. Mina olin saanud nii mitmekülgse ettevalmistuse. Mina ei ole mitte ainult selle peale nende tippude peale kunagi ju minu mõistes spordist on hoopis hoopis teistmoodi. Oled lapsed, et nemad saaks kuidagiviisi hinge või kuidagi viis selle mõiste, spordi mõiste kui niisugusse eneses enese kehas, jänese vaimus, enese olemuses. Ja seda ometi vanast pärast enam ei saa. See oli nii vastumeelt kui venelasi siia tagasi tulid vabrikutöölised ja kõik Krossile muutku. Nüüd sportige Saidumide arvuniga kaugele, et kui saani, nendel polikliinikutel ja nii palju tööd oli, inimesed said omasid selle tagajärjel ja haigestusid mõni veits hinge, aga no ja siis hakkas Läti siis vähemalt ära. Väga sport kui niisugune, peab inimesel olema tema kehas tema hinge see ja seda saab algust panna ainult noorest pärast. Esiteks, mis on vaja, et nad oleks üksusega baas ja saaksid mängida, saad võistelda, sõnad, teha midagi. Mina pean enese nii-öelda plussiks ühte asja meelde tuletama, kui mina õpetajaks tulin, mina tõin siia Eestimaale SMS rahvastepallimängu kas teie toodud, see on minu toodud ja see eakas levimas Rakvere seminaris ja sealt tema läks mujale? Teatud rajal teab iga mees ära proovima võistlust.