Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte kolmapäeva, 18. juuni sündmustest MINA OLEN Tõnu Karjatse. Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni lõpparuanne hinda 32 miljoni dollari kadumist ette kavatsetaks. Uurimiskomisjoni hinnangul on sellega olnud seotud toonased Eesti panga juhtisikud. Riigikogul on täna ees ilmselt istung, venitamistaktikat veab opositsioonis Isamaa ja Res Publica Liit. Haridusministeeriumi. Keeleinspektsioon arutasid Eesti keele oskuste taset muukeelse elanikkonna seas. Muuhulgas kaaluti võimalust anda keeleinspektsioonile õigus kontrollida eesti keele kursuste pakkujaid. Balti riigid jõudsid kokkuleppele Balticu ühisfirma loomises. Kokkuleppe kohaselt läbib rongiliin Vilniuses. Ukraina president kuulutas välja ühepoolse relvarahu, et anda võimalus separatistidele relvadest loobuda. Donetski vabariigi välja kuulutanud terroristid juba teatasid, et lükkavad selle tagasi. Eestisse saabus tänavuse laulupeo aukülaline, Kanadas elav dirigent ja helilooja Roman Toi. Jalgpalli maailmameistrivõistlustel tegi korraldajamaa Brasiilia Mehhiko väravateta viigi. Venemaa viigistas Lõuna-Koreaga üks. Üks. Ilm on vihmane, aga läheb veidi soojemaks. Öösel langeb õhutemperatuur viie plusskraadini, homme päeval on oodata kuni 20 kraadi sooja. Ja nüüd kõigest lähemalt. Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon andis täna täiskogule üle oma lõpparuande ja tegi tööst kokkuvõtte. Uku Toom. Saab ülevaatekomisjon pidas 40 istungit ja küsitles 40 üheksat inimest, pikendades oma tööd seoses mahuka uurimisega. Komisjon leiab, et Venemaa Nesseconompangis ehk VEB pangas külmutatud kontodelt sai Venemaa residendist seal International raha kätte Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaasabil. VEB pangas külmutatud raha lubas tema hüvitada vaid Venemaa-residentidele. Seoses sellega küsi Swedbank 1995. aasta algul Eesti Pangalt andmeid Venemaa residentide nõuete kohta vastuseks VEB pangale. Kirjale koostati Eesti pangas kiri mille loetelus oli DSL Internationali nõue 32,3 miljoni USA dollariga, kuid tegelikult ettevõttelt nõuded puudusid. Komisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et komisjon pööras erilist tähelepanu valeandmetega kirja koostamisele. Mis meie komisjon oma töö käigus tuvastas, fakt, et selle kirja 95. aastal on allkirjastanud Eesti Panga presidendi kohustused Vahur Kraft, see kiri vaatamata spekulatsioonidele ei ole võltsing ega koostatud tagantjärgi. Samuti esitas Vahur Kraft DSL Internationalile 32,1 miljoni dollari nõude tõendamiseks uurimiskomisjonile võltsitud kirja. Ei ole välistatud, et võltsitud dokument loodi spetsiaalselt selleks, et lükata ümber väiteid, valeandmed aga Eesti Panga kirja kohta ja komisjon esitas Krafti esitatud dokumendid kriminaalasja algatamiseks riigiprokuratuurile. Ja kriminaalasi on tänase seisuga jätkuvalt menetlemisel. Komisjoni liige Väino Linde, Eesti pank, VEB fondi haldajana ei kohelnud kõiki neid kreeditor võrdselt ja see on üks tõsine etteheite koht toonastele isikutele. Uurimiskomisjoni liikmetele esitatud küsimustes kerkis korduvalt üles Siim Kallase nimi. Vastused võib kokku võtta Aivar Riisalu hinnanguga. Siim Kallasele antud kokkuleppe juures füüsilist rolli meil tuvastada tegelikult ei õnnestunud, et ütleme siis nii, et et Siim Kallase siia juurde füüsiliste läbirääkimiste juurde lülitamine on meelevaldne. Mitmel korral toonitati, et komisjoni ülesanne oli anda asjale poliitiline hinnang. Vakra tõdes aga lõpuks. See ongi selle komisjoni kõige suurem töövõit olnud, et tegelikult Eesti ühiskond saab anda väga üheselt hinnangu, need inimesed tegelikult on teada ja need, kes selle raporti läbi loevad, kes vaatavad neid materjale saavad ju tegelikult aru, kes on siku teinud ja see on kõige olulisem fakt. Õiguskantsler Indrek Teder esitas täna oma tööst ette kanda riigikogule, ta keskendus suuresti rahale. Teder nentis, et majanduslikult raskemalt rajal tuleb tihti vastu võtta keerulisi otsuseid. Ühelt poolt tuleb säilitada kate sotsiaalsetele kulutustele, teisalt aga tagada, et ettevõtjad maksu- ja majanduskeskkonna muudatustega suurt hoopi ei saaks. Õiguspärase ootuse mõiste alla ei mahu kõik lubadused, küll aga eksiti selle põhimõtte vastu. Ehk rikuti varasemat lubadust näiteks keskkonnatasudega. Õiguskantsler Indrek Teder. Soov hankida kiiresti eelarve raha ei saa trumbata üle vajadust säilitada riigivõimu usaldus väärsus. Seda enam, et pikemas perspektiivis tagab just riigi usaldusväärsus kindla ettevõtluskeskkonna ning seega eelarve raha kasvamise. Selle mõttes ei saa määruse põhiseadusvastaseks tunnistamist riigikohtust kuidagi pidada valitsuse kaotuseks. Pigem on see põhiseaduslike piirangute vallas oluline samm, mis kindlustab mitte ainult ettevõtluskeskkonda, vaid laiemalt kogu Eesti õigusriiklust. Teder korda selle riigikohtu esimehe Priit Pikamäe kriitika ette kohtuotsuste täitmine seadusandja poolt on väga nõrk. Näiteks on õiguskantsleri enda kohtusse viidud kaasus, mis puudutab uue reeglistiku puudumist tehnovõrkude ja tehnorajatiste talumistasu küsimuses. Tedre sõnul on lubamatu, et seadusandja on maaomanikud ja ettevõtjaid jätnud omavaheliste vaidluste sasipuntrasse ning selle tulemus on see, et 10000 metsaomanikku ei saa rikutud metsamaa eest mingit asjakohast hüvitist. Õiguskantsler puudutas oma ettekandes ka riigieelarve arutelul. Kõik tahavad raha õiglast ja õiget jaotumist ja selle üle vaidlemine tekitab paratamatult pingeid, nentis Teder. Vaadates arutelusid Euroopas kas või Ukraina kriisi kontekstis, võib aga tekkida küsimus, kas raha on kõrgem kui põhiseaduse ja õiguse printsiibid. Indrek Teder. Kas ka Eesti vabariigis ainult rahale räägib ja kas õigus on taandumas? Kas meil on õiguse või, või domineerib ainult raha? Ma loodan ja olen veendunud. Ma ei taha ka silmi sulgeda, et õigus peab maksma. Ma loodan, et õigus põhiseaduses Te ei ole fassaad ja õigust ei tohi deformeerida. Samas ajaloos on seda ju tehtud õiguse deformeerimine. Kahjuks raha ja jõud, füüsiline jõud on domineerimas. Riigikogus algas pärastlõunal istung, mis võib taas venida öötundidele. Venitamistaktikat veab nüüd opositsioonis Isamaa ja Res Publica Liit, et protesteerida vanemapensioni edasilükkamise vastu. Eile jäid arutamata mahukad eelnõud, mis puudutavad kogumis, pensioneid, lastekaitset, töövõimetoetust ja kooselu probleeme. Uku Toomi hinnangul on see nägu kogu kevadise istungjärgu kiirkokkuvõtte ühes päevas. Teisel lugemisel on seadus, mis seob teehoiu rahastamise lahti kütuseaktsiisist ja kõigele lisaks veel mõni opositsiooni initsiatiiv, nagu Keskerakonna katse muuta kodakondsusseadust ja IRL-i mõte moodustada riigikogu probleemkomisjon vene telekanalite mõjutustegevuse vastustamiseks. Aga kuigi see kõik võtab palju aega, võib põhiaeg kuluda hoopis muule, nimelt vaheaegadele järel protesteerib manipuleerimise vastu vanemapensioniga fraktsiooni juht Urmas Reinsalu. IRL kavatseb protestida selle vastu, et Reformierakonna sotside koalitsioon tahab vanemapensioni edasi lükata, see on 226000 lastega pensionäri petmine ja me arvame, et see on esiteks ebaaus, sellepärast et see on seadusega vastuvõetav soodustus, mis peaks järgmise aasta algusest jõustuma. Ja teiseks, see on ebaõiglane, sest laste kasvatamisel tehtud töö väärib samasuguse tööna nagu muu töö tunnustamist ka riigi poolt pensionisüsteemis. Tõsi, see seadus on esimesel lugemisel, seal vaheaegu võtta pole võimalik. No me kindlasti teeme seda teiste eelnõude puhul, mis eelnevad vanemapensioni seaduse kallale minekule ja palju neid vaheaegu siis võib tulla. Me kujundame taktika vastavalt sellele, kuidas käitub koalitsioon esmaspäeval Nad jäigalt lükkasid meie ettepaneku see eelnõu menetlusest kõrvale jätta tagasi. Ma loodan, et nad võtavad aru pähe, et nad ei tee väga kehva pretsedenti kõigile eakatele lastega peredele. Tõsi, kõige suurem võimalus vaheaegadeks on ära lõigatud ühistranspordiseaduse võttis valitsus päevakorrast maha. Aga mida arvab Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson? Keskerakonna jaoks on tänases päevakorras pigem problemaatiline töövõimereform, mis puudutab otseselt sadat tuhandet inimest. Ja just neile inimestele on ta tekitanud väga tugevat ebakindlust. Meie jaoks on oluline ka täna ja homme arutusel olev see seadusemuudatus, millega valitsus kavatseb kütuseaktsiisi lahti siduda teedehoiust ja mis omakorda võib kaasa tuua selle, et Eesti valdadel ja linnadel ei ole enam piisavalt raha, et lumetõrjet teha talvel, et teid hooldada ja parandada, aga venitamine, Keskerakonna fraktsioon ei hakka venitama, Keskerakonna fraktsioon kindlasti väljendab oma vastuseisu kõnede ja küsimustele. Koalitsioon ei istuga tegevuseta. Riigikogu esimees on kutsunud reedeks kokku erakorralise istungi, kus menetletakse võimalike täna-homme läbi arutamata jäänud küsimusi. Eesti haridustöötajad alustasid haridusministeeriumiga iga-aastaseid palgaläbirääkimisi, muuhulgas arutati õpetajate tööaja ja klassijuhatajate töötasude üle, jätkab Merlyn Vetik. Praeguse seisuga moodustab õpetajate miinimumpalga alammäär 80 protsenti Eesti keskmisest palgast. Haridustöötajate eesmärk on saada õpetajate palk vähemalt samale tasemele kui mitte kõrgemale eesti keskmisest. Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Eesmärgiks on seatud see, et õpetaja keskmine palk oleks kuskil 120 protsenti Eesti keskmisest palgast kõikides maakondades peale Harjumaa tegelikult õpetajate palka keskmine palk ületab maakonna keskmist palgataset aga loomulikult selleks, et jõuda selle eesmärgini, et õpetajate palk oleks 120 protsenti Eesti keskmisest, peab õpetajate palk tõusma rohkem. Kindlasti selles etapis riigi poolt vaadates veel võimalik kindlaid lubadusi välja anda, kuna kõik otsused, mis puudutavad palgatõus järgmisel aastal, tehakse ära sügisel eelarve protsessi käigus. Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri Miinimum oleks 100 protsenti ja siuke keskmine palk on 120 protsenti. See on ka meie organisatsiooni aastatepikkune soov olnud praegu ta on 80 protsenti, nii et, et sealt on 20 protsendipunkti nii-öelda minna, mis viimased aastad on tõusnud siis kolme protsendipunkti võrra. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Margiti Makkov ütles, et õpetajate olukord paranemisega poolel teel Tõendatud kompetentsidega professionaalne õpetaja saaks tänapäeval ikkagi tippspetsialisti poolt ja samuti siis see kajastuks ka tema antavates tundid määras, nii et kas anda tunde, et tal jääks ka jõudu ja jaksu veel järgmiseks päevaks ka me arutasime seda, et kas ja kuidas peaks sõltuma siis tema Antrutest kontakttundidest, aga kuna tänapäeval on õpetajal nii palju muidki koormusid, siis meie omalt poolt näeme, et me ei saa piirduda ainult kontakttundide rääkimisega, et me saame aru, et õpetajatel on mure sellega, kuidas tema enda seljatagune on kindlustatud. Dima kahvlis aset hariduses tuleks liikuda kontrollmehhanismidest, usaldusväärsetele, professionaalsetele suhetele, kooli ja õpetaja vahel. Praegu tunnevad paljud õpetajad end ametis ebakindlalt haridustöötajate liidust, Reemo Voltri. Oluline on see, et saaks paika, milline on ikkagi maksimaalne tundide millest rohkem ei või õpetajale anda selle miinimumtasu eest me oleme näinud juba mõningaid palgajuhendid, kus räägitakse, et normtundide määr on kuni 28 tundi, näiteks noh, et siin minnakse juba nii-öelda ikkagi sellest eelmisest normist tunduvalt üle. Kardame ja tegelikult ka näeme juba etet subjektiivsuse roll võib suureneda, et direktor ikkagi ainuisikuliselt saab asju otsustada. Sina oled hea õpetaja, sina ei ole, sinule, maksan rohkem palka, sinule ei maksa. Balti riigid jõudsid kokkuleppele Rail Balticu ühisfirma loomises. Kokkuleppe kohaselt läbib rongiliin ka Vilnius. Seda püütakse rahastada Euroopa Liidu fondide toel. Kokku lepitud lepingu tekst esitatakse nüüd valitsustele, kes annavad sellele oma hinnangu. Euroopa Komisjon lükkas aga tagasi Eesti ja Soome ettepaneku, et nii Inga, otsekui ka Paldiskisse tuleks ehitada 160000 kuupmeetrine veeldatud gaasi terminal. Uut ettepanekut ootab komisjon hiljemalt 19.-ks augustiks, vahendab BNS. Samas peab komisjon Eesti ja Soome vahele kavandatava Balticconnectori gaasitoru üheks prioriteediks Euroopa energiajulgeoleku seisukohalt. 200 miljoni euro maksumusega gaasitorule võib parimal juhul saada Euroopa Liidult 75 protsendilise toeta. Ukraina president kuulutas välja ühepoolse vaherahu, Donetski separatistid lükkasid selle tagasi. President Petro Porošenko vahetas välja ka välisministri ja keskpanga juhi. Tänaseid Ukraina arenguid kommenteerib Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür. Ukraina presidendi Pjotr Porošenko rahuplaani kõik detailid pole veel avalikkusele teada, kuid esimesed infokillud annavad aimu, et liigutakse õigel teel. Sedasorti konflikti puhul, kus keskvõimuvastast Ollel tegutsevad nii võõramaised niinimetatud vabatahtlikud kui ka omamaised separatistid, saab keskvõim pakkuda välja kahte laadi lahendusi. Universaalseid ja spetsiifilisi universaalseks lahendusteks. Tehti ettepanek kohalikele relvad maha panna ning võrgustele lahkuda neile kohalikele, kelle käed pole määritud. Vere kuritegudega pakutakse amnestiat võõrüksustele aga võimaluste eluga lahkuda see niikuinii veel võimalik. Loomulikult ei võta sellist pakkumist vastu kõik konfliktis osalejad, kuid selle tegemine on sisuliselt kohustuslik. Kuna separatistide ja nende õhutajate ning varustajate vahel olla juba märkimisväärseid erimeelsusi, siis kasutan mingisugune osa seltskonnast võimaluste olukorrast väljuda. Porošenko poolt välja pakutud lühiajaline ühepoolne relvarahu annab selleks ka võimaluse. Tõsi küll, niinimetatud donetski, vabariigi eestkõnelejad on juba kiirustanud teatama, et nad ei võta tingimusi vastu kartes, et kui nad relvad maha panevad, siis nad lihtsalt hävitatakse. Spetsiifiliste Ukraina tingimustele vastavate lahenduste osas pole pilt veel nii selge. On kuulda, et rahuplaan näeb ette regioonidele suurema autonoomia andmist riigivõimu detsentraliseerimist mis on olnud ka üks vastasrinna mõõdukama tiiva nõudmistest. Kas ollakse valmis tegema ka mingeid täiendavaid järeleandmisi ka teise peamise nõudmise ehk vene keele eristaatuse osas, pole veel selge. Omamoodi hea tahte sümbolina mõjub ka Ukraina presidendi ettepaneku vabastada ametist seni välisministri ülesandeid täitnud Andri defitsa kes kasutas telekaamerate eest Vladimir Putini kohta populaarset roppu väljendit. Samas võib olla ka tegu lihtsalt ühega paljudest kaadrimuudatustest, sest samal ajal on määramisel ka rahvuspanga uus juht ja räägitakse veel mitmetest muudest vajalikest vangerdusest. Nii ehk teisiti, praeguseks on tulevase rahuplaani 14-st punktist teada vaid mõningad, kuid need näitavad vähemalt kiievi tahet, et olukorda lahendada, kasutades selleks ka midagi muud kui toorest jõudu. Ukraina on väga keerulises olukorras, kus ta peab lahendama kriitilise tähtsusega sisepoliitilisi ja majanduslikke probleeme olles jõhkra välise surve all. See, et Kiiev on omandamas mingisugustki võimekust enda kaitseks midagi ära teha, on ainult kiiduväärne. Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kohtus keeleinspektsiooni esindajatega, et arutada eesti keele kõneldavust muukeelse elanikkonna seas. Merlin Vetik räägib lähemalt. Keeleinspektsiooni direktor Ilmar Tomusk rääkis, et tihti pole keeleoskamatuse põhjus inimeste vähesest motivatsioonist, vaid nende võimalustes keelt omandada. Kui me teeme inimesele ettekirjutuse õppida keel selgeks mingil tasemel, siis tavalised inimesed lähvad keeltekursustele ja pärast, kui nad on üritanud eksamit teha, siis on välja tulnud kursused, ei ole pakkunud seda, mida, mida nad peaksid, see tähendab, et keelefirmade töö kvaliteet ei ole see, mis ta võiks olla, aga see nõuab nüüd keeleseadusemuudatust, seal tuleks siis sätestada täpsemalt, milline on keeleinspektsiooni pädevus ja kui seadusandja on sellega nõus, siis, siis keeleinspektsioon võiks küll natuke rohkem tähelepanu pöörata nendele keelekursustele. Lisab haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Tänase seisuga sisulist järelevalvet keelekursuste kvaliteedi üle riik ei teosta, sest need on kokku, et töötame edasi selles suunas, et keeleinspektsioonil tekiks keelekursuste sisulise kvaliteedi hindamise jaoks ka vajalikud seadusandlikud alused pluss siis ka vajalik ressurss selle töö tegemiseks, mõnel juhul on, on tõenäoliselt ikkagi tegemist ka motivatsiooni küsimusega suurel määral keelekursuste kvaliteet, et tegelikult ei, ei vasta nendele eesmärkidele, mida on pandud mõnes nõndanimetatud keele koolis, tegelikult ei ole vastavaid õpetajaid tihti need kursused, mida pakutakse, on liiga lühikesed. Ma arvan, et esimeses järgus olekski oluline riiklik järelevalve sisse seada selle tulemusel tegelikult suureneb motivatsioon eesti keelt õppida, sest kõige nigelam lugu on just nimelt siis, kui inimesed on tegelikult olnud motiveeritud, on olnud valmis panustama nii oma raha kui aega eesti keele õppesse. Ossinovski ütles, et valitsusel on tähtis roll eraldada rohkem vahendeid toetamaks eesti keele õpet täiskasvanute seas. Praegu kompenseerib riik osaliselt nende inimeste keelekursused, kes on edukalt sooritanud kodakondsuseksami. Järgmisest aastast hakkab kehtima karistusseadustiku muudatus, kus keeleoskamatus ei ole enam väärtegu ning selle eest ei saa trahvida, kommenteerib Ilmar Tomusk. Selline väärteo korras inimese trahvimine võib-olla ei ole alati kõige motiveerima. Kui ta eksamit ei soorita, siis võidakse tema suhtes rakendada sunniraha, aga kui ta õpib ja kui ta teeb kõik endast sõltuva, siis seda sunniraha ei rakendata. Me oleme näinud, et see tegelikult on võib-olla palju efektiivsem, kui konkreetselt see väärteo karistus. Toomas märkis, et kuigi tasapisi on keeleoskus viimastel aastatel paranenud ka keerulisemates valdkondades nagu venekeelse õppega koolid Eestisse saabus poole tunni eest laulu ja tantsupeo aukülaline Kanadas elav helilooja Roman Toi, kellel on täna ka 98. sünnipäev. Teda tervitati lennujaamas koorilauluga. Aitäh kumer. Südant julgegi karta praegu. Lööb natuke ägedalt minu vanu. Ilmast räägib nüüd pikemalt Helve Meitern, palun. Loode-Venemaal pöörleb jätkuvalt madalrõhuala ja selle mõjul sajab õhtul ja öö hakul peamiselt Ida-Eestis hoovihma. Öösel tugevneb meie kohal nõrk kõrgrõhuhari ja ilm on suurema sajuta, kuid homme jõuab Skandinaaviast Läänemerele juba uus madalrõhuala ja päeval hakkab vihma tibutama, kuid õhtul on sadu Lääne-Eestis juba kohati tugev. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, öö hakul sajab kohati hoovihma. Puhub loode ja läänetuul kolm kuni üheksa, öö hakul rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on viis kuni 12 kraadi. Homme päeva jooksul pilvisus tiheneb, lõunal sajab mitmel pool vihma, puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on 15 kuni 20 kraadi. Spordisündmused võtab nüüd kokku Joosep Susi, ole hea. Jalgpalli maailmameistrivõistlustel tegi korraldajamaa Brasiilia teises kohtumises Mehhiko väravateta viigi. Mõlemal on kahest mängust kirjas neli punkti. Marko Lelov. Jah, väga atraktiivne mäng oli, et lusti oli päris vaadata, aga huvitav oli vaadata teist poolega, kus Brasiilia jällegi esimesed 10 minutit jäi kaitsepositsiooni, et teist poolega nad alustasid natukene allpool ettevaatlikumalt aga võib-olla panustades kontrarünnakute peale, aga tegelikult nad ei suutnud sellele 10 minutit oli kuskil sellist mängu ja siis läks ikkagi jälle selliseks väga heaks mänguks ja ja mõlemapoolsete võimalustega. Täna on samas alagrupis algusega kell üks öösel vastamisi Kamerun ja Horvaatia. Viimastena pidasid turniiril avamängu H-grupi meeskonnad. Belgia alistas kaotusseisust Alžeeria kaks. Üks. Venemaa jäi pärast väravavaht Igor rakkinfeevee eksimust Lõuna-Korea vastu küll kaotusseisu, aga Aleksander Kersakovi värav tegi lõppseisuks üks. Üks taas. Marko Lelov. No praegu Korea kindlasti Venemaa on rahul, aga, aga nad ei olnud selleks valmis, ütles, et. Kaks kohtumist peetakse täna, B-grupis kell seitse lähevad vastamisi Austraalia ja Holland. Avamängu kaotanud tiitlikaitsja Hispaania mängib kell 10 õhtul esimese mängu võitnud tšilliga. Naiste korvpallikoondis on praegu 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste valikkohtumises koduplatsil vastamisi Itaaliaga. Läti juhib alagruppi täisedu kolme võiduga, Eestil, Itaalial ja Portugalil on kõigil kirjas üks võit ja kaks kaotust. Edasi pääsevad alagruppide võitjad ja viis paremat teise koha naiskonda. Tuleval aastal hakkab korvpalli meistrivõistlustel mängima ka Audentese noortekoondis, korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi. Me näeme, et meie meeste koondise järelkasvu mõttes on Audentes meil väga tähtis viimane aste, mis sealt kompleksusest puudu olnud. Entlased ongi nende poiste mängimine meistriliigas, me oleme siin teinud päris kõvat analüüsi ja arv mängijaid pea enamus, kes on meil rahvuskoondises, on mingil hetkel mänginud sarnases võistkonnas, kes on siis nii-öelda noortekoondis teinud oma läbimurde 16 kuni 18 aastaseks oleku ajal. Kristjan Kanguri koduklubi Milano alistas Itaalia korvpalli meistrivõistluste finaalseeria teises kohtumises Siena Monte baski koduplatsil 79 65 ja asus nelja võiduni peetavat seeriat juhtima kaks. Null. 13 minutit mänginud Kangur viskas kolm punkti. Anett Kontaveit jõudis Wimbledoni suure slämmi tenniseturniiril põhitabelist ühe võidu kaugusele. 18 aastane Kontaveit alistas Kasahstani mängija sessil garantantševa kolmes setis kuus. Kaks, kaks. Kuus, kuus. Kaks. Aitäh, Joosep, kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.