Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku reede, 20. juuni olulisemad sündmused meil ja mujal minale Liisu Lass. Aasta riigieksamite tulemused on selgunud, 100 punkti said eksamitöid, tehti vaid eesti keele sea laiemas, matemaatikas, kitsama matemaatikategijate keskmine tulemus oli vaid 30 punkti vastu, võõrkeeleeksamitel polnud ühtegi läbi kukkujad. Tartu Ülikooli senat kaalus täna nõukogu ettepanekul akadeemiliste üksuste nimetusi uues ülikooli põhikirjas ja jättis jõusse nelja teaduskonna plaani. See tähendab, et omaetteteaduskonda täna ei jätka näiteks õigus ja usuteaduskonnad. Euroopa komisjon andis heakskiidu järgmise perioodi loodi Eesti euroraha kasutamise strateegiale. Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitasid tänasel koosolekule, et Leedu võib jaanuarist euroalaga liituda, sest kõik tingimused on täidetud. Lõplik otsus tehakse juulis pärast arutelule, kogus. Ukraina president avaldas täna 14 punktise rahuplaani riigi idaosas maad võtnud separatistliku mässu peatamiseks. Poliitikavaatleja Eerik Männiku arvates ei saa rahuplaani õnnestumises kindel olla. Seda enam, et Venemaa jätkab Kiievi heidutamist. Peaminister Taavi Rõivas kohtus Berliinis Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga. Ennekõike arutati Euroopa julgeolekut ja euroliidu uute juhtide kandidatuure. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste äsja valminud lahingukooli uus maja avas täna oksad Võrus Yanovi pataljoni territooriumil. Arvo Pärdi keskuse hoone arhitektuurikonkursi võitsid kaks Taani arhitekti keskus ehitatakse Laulasmaale männimetsaserva spordist. Kaia Kanepi loositi Wimbledoni tenniseturniiri avaringis vastamisi Jelena Janukovitšiga, Jürgen Zopp mängib Läti esinumbri Ernests Gulbis ega ilm on öösel ja homme Päeval pilves selgimistega. Päeval sajab mitmel pool hoovihma, õhtul aga saju võimalus väheneb. Sooja on öösel viis kuni üheksa, homme päeval 11 kuni 15 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Sihtasutus Innove tutvustas täna riigieksamite tulemuste esialgsed kokkuvõtted. Esimest korda tuli sel õppeaastal gümnasistidele sooritada kohustuslikus korras peale emakeeleeksamiga matemaatika ja võõrkeele eksam. Merlin Vettik teeb ülevaate. Eksaminand on aasta-aastalt vähemaks jäänud, sel aastal sooritas riigieksameid ligi 10000 õpilast. Esmakordselt pidid kõik eksaminandid tegema matemaatika eksami, kusjuures valida sai kitsama ja laiema eksami vahel kõigemad latika. Eksaminandid jagunesid eri taseme vahel võrdselt, oli kitsa kursuse eksami keskmine tulemus 30 punkti ning seega 24 punkti võrra madalam laiem eksamitulemusest, kommenteerib sihtasutus Innove eksamitekeskuse juhataja Aimi püüa. See 30 punkti eksami koostajad arvestasid madalam tulla, nii et ma pigem. Ma arvan, et, et, et see on see ankur, mille me nüüd võtame tähiseks ja järgmistel aastatel saab hakata nüüd selle põhjal siis võrdlema, et kuidas need tulemused muutuvad. Et täna me saame ikkagi öelda, selline keskmine on 30 punkti peal ja nii nagu ma ka enne ütlesin, et pigem on tulemust Otustis 50-st madalamal ja, aga samas On neid, kes on ikkagi panustanud ja andnud endast selle eksami sooritamisel kõik näidanud oma teadmisi, kes jäävad sinna 50 punktist paremale ehk siis sinna kasvu poole. See oli ka neid õpilasi, kes võib-olla oli mingi teise valdkonna peale motiveeritud ja ta võttis eksamit kui kohustust saada kirja, siis see miinimumnõue lõpetada kuul tänaseid eksamid on hoopis teistsuguses kontekstis ja nad hakkavad mängima hoopis teistmoodi, kui on olnud need eelnevad eksamid, kus oli vabatahtlik ja valiti sellepärast, et oli vaja. Võõrkeele riigieksamina sai õpilane valida inglise, saksa, prantsuse või vene keeleeksamite vahel. Umbes kolm neljandikku õpilastest otsustas inglise keele eksami kasuks, sarnaselt teiste eksamitega tuli eksami sooritamiseks saada vähemalt üks punkt. Pole punktides teeninud eksaminandid said oma keeleoskuse hindeks B1 või B2 taseme saksa keelest, võist, saadaga C1 taset. Innove keelekeskuse juhataja Kersti sõstar kiitis uut hindamissüsteemi. Pigem oli, olime nagu muidu hädas nii eksami koostajatega eksami sooritaja, et kuidagi kõikus raskusaste seinast seina, sest sest just nimelt õppekavas ei olnud ka väga selgelt ära öeldud, et kuidas seda seda sooritama ja kuidas ta peab kirjutama ja mis, missugused oskused peavad olema. Sõstar ütles samuti, et tasemed hindavad keele oskust paremini kui varasemad punktid. Mis iseloomustab võõrkeele oskust, kas soosis mingid punktid või siis hinne, aga teatavasti nii punktid kui ka hinne. Need on olnud alati küllaltki meelevaldsed, sellepärast töötatigi välja keeleoskuse tasemed. Et oleks riikide vahel võimalikult sarnane arusaamine, et mis, mis taseme seda keelt osatakse. Tartu Ülikooli senat arutas ülikooli põhikirja muudatusi, ent ei leidnud lahendust juristide ja usuteadlaste murele, kuidas tulevasest struktuurist tagada erinevate ajalooliste teaduskondade huvid ja identiteet planeeritava nelja teaduskonna puhul. Mirko ojakivi lugu. Kära Tartu Ülikoolis on tekkinud ülikooli struktuurimuudatustest, mis liidaks ülikooli teaduskonnad neljaks suureks valdkondlikuks teaduskonnaks. Kuna usuteaduskond õigusteaduskond kardavad, et nii kaob nende identiteet ja ka pärsitakse nende arengut, siis pole see mõistlik. Kompromissettepanekuna tegi ülikooli nõukogu alguses ettepaneku, et näiteks õigusteaduskonna nimi säiliks, ent see oleks ikkagi osa uuest sotsiaalteaduskonnast. Tänasel senati koosolekul leiti, et see on kummaline, kui teaduskond oleks teaduskonna sees. Ka ei toetatud võimalust, mille kohaselt oleks tulevane sotsiaalteaduskond hoopis pikema nimega õigus- ja sotsiaalteaduskond. Senati istungil toimunust räägib Tartu Ülikooli professor ja senati liige Marju Lauristin. Sõna oli arutelu üsna tormiline. Seal oli nagu kolm varianti nõukogu ettepanekutest kahjuks ükski nendest ei leidnud senati poolt heakskiitu. Sisuliselt tähendab see seda, et muude muutmata kujul läheb see, et see läheb tagasi nõukokku, sest lõpuks on ikkagi põhikirja järgi nõukogu see, kes peab võtma vastu lõpliku otsuse. Kõige rahulolematud on praeguses olukorras õigusteaduskonna esindajad. Viited, vilistlased, endised justiitsministrid ja tuntud juristid on avaldanud pahameelt õigusteaduskonna liitmise osas. Teaduskonna dekaan Jaan Ginter ütles, et olukord on murettekitav. Jaan Ginter. Õigusteaduse õppekavade osas õigusteaduse õppejõudude osas otsustused liiguksid õigusteaduskonnast väljapoole vähemalt ühegi lähema riigi praktikas me ei ole näinud, et see oleks vajalik või kasulik olnud. Te olete pidanud ka intervjuus võimalusele, et õigusteadlased võib-olla leiavad endale teise ülikooli, et kui reaalne see plaan on? Esialgu me kindlasti peame Tartu Ülikooli oma koduülikooliks ja püüame Tartu Ülikooli raamides hakkama saada. Kui aga tõepoolest need probleemid hakkavad tekkima, millest siin juttu oli, et nüüd õppekavade ja õppejõudude valimistega ei ole võimalik teha häid otsustusi? No siis kuskil on tõepoolest vaja kvaliteet õigusharidust Eestis anda. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm õigusteadlaste lahkumist Tartu ülikoolist reaalseks ei pea. Neid ähvardusi on olnud igasuguseid, umbes nii, et kui, kui see ei tee nagu meie tahame, siis me teeme seda, teist ja kolmandat. Ma ei võta seda, ma olen enne ka kuskil öelnud, ma ei võta seda ähvardust tõsiselt juba sellepärast, et sama Jaan Ginter ja sama õigusteaduskond on täiesti objektiivselt ja täie minu toetusega on kritiseerinud teisi õigusõppekohti Eestis, sellepärast et nende kvaliteet ei ole lähedalgi sellele, mis on õigusõppekvaliteet Tartu Ülikoolis. Mirko Ojakivi, Tartu. Euroopa komisjon andis heakskiidu järgmise perioodi euroraha kasutamise strateegiale. Rahandusministeeriumi teatel hindas komisjon, et Eesti on üks esimesi riike, kes on valmis Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendeid kasutama hakkama. Ministeeriumi asekantsler Ivar Sikk kinnitas, et uue perioodi euroraha kasutamiseks tahetakse alustada juba sel aastal. Ta ütles kolmandik eurorahast suunatakse inimeste arendamisesse ja heaolu tõstmisse ehk haridusse, töö hõivasse ja sotsiaalse turvalisuse tõstmisel. Sama palju läheb ka teadus- ja arendustegevusse ning ettevõtluse arendamiseks. Kokku on Euroopa Liidu fondide toetusmaht ligi 4,4 miljardit eurot, sellele lisandub riigieelarve ja toetuse saajate enda panus. Ukraina president Petro Porošenko avaldas täna 14 punktise rahuplaani riigi osas maad võtnud separatistliku mässu peatamiseks. Palusime seda plaani analüüsida. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteaduri Eerik Männikul. Ukraina presidendi rahuplaan on iseenesest äärmiselt teretulnud algatus, see sisaldab Ida-Ukraina probleemide mõistmist. Selles pakutakse Ida-Ukraina elanikele suuremaid võimalusi kujundada oma täitevvõimuorganeid ja väidetavalt suuremat kaitset vene keelele. Kuid teisest küljest on plaan järeleandmatu terroristide ja separatistide suhtes, kes võitlevad Ukraina vastu, relv käes ja on toime pannud ka kuritegusid. Nii et need 14 punkti Mess president Porošenko on välja pakkunud, näevad ette relvade mahapanekut rahu ja seejärel Ukraina riigivõimu teatavate tsentraliseerimist Ida-Ukrainas. Nüüd esmased reageeringud Ida-Ukraina. Minu arust on sellised separatistid, et see on plaan selleks, et neid siis relvituna kinni püüda, et nemad peavad millegipärast relvad maha panema ja see kõik on tegelikult Ukraina võimude selline kaval plaan kogu selle liikumise mahasurumiseks. Sõjalises plaanis on selle Porošenko rahuplaani kontekstiks Ukraina vägede aeglased valusad ja kaotusterohked. Edusammud, mille käigus on, on vallutatud siin kiirovski ja jampolski asulad hiljuti ja on separatiste tagasi surutud ja pikkamööda ähvardatakse neid ka Venemaast ära lõigata piiri sulgemise teel. Ja selles kontekstis ongi Venemaa nüüd hiljuti taasalustanud sõjalisi õppusi, vägede koondamist Ukraina piirile ja Tolsanski piiripunkti kaudu tuleb separatistidele järjest rohkem relvastust, nii et kui me küsime, kas rahuplaan võib õnnestuda, siis kindel selles olla ei saa. Pigem vastupidi, Venemaa tegevus viitab sellele, et separatiste püütakse innustada, neile antakse järjest raskemaid relvi. Toetus jätkub ja, ja vene vägede uued pused Ukraina piiri ääres on siis mõeldud Kiievi heidutamiseks hirmutamiseks, nii et see plaan on teretulnud algatus. Selles on Ida-Ukraina spetsiifika mõistmist, kuid loota, et nüüd tekib rahu ja separatistid loobuvad oma võitlusest esialgu loota küll ei ole. Teistest välissõnumites teeb ülevaate Reene Leas. Ukraina kaitseministri Mihhailova Vali sõnul on Ukraina väed taastanud kontrolli Ukraina-Vene piiril ja praeguseks on tõkestatud relvade ja varustuse toomine üle piiri Venemaalt Ukrainasse. Kovali sõnul sai ta Ukraina vägede ülemjuhataja ametliku raporti, kus kinnitatakse, et Ida-Ukraina konfliktipiirkond on täielikult valitsusvägede poolt ümber piiratud ja Ukraina riigipiir on taastatud. Kovali sõnul on neil infot 10 raketiheitja kraad PM 21 kohta, mis ületasid piiri ja asuvad Ukraina territooriumil. Me tabasime, hävitasime ühe masina tõendite kohaselt kuulus masin Tšetšeenia 18.-le mootor laskurdiviisile. Kovali sõnul jälgitakse ülejäänud masinaid ja laskekauguse saabuda tamisel avatakse nende pihta tuli. Sõdade ja kriiside tõttu kodust lahkuma sunnitud inimeste hulk on esmakordselt alates teisest maailmasõjast tõusnud üle 50 miljoni piiri, teatas ÜRO pagulasamet. Organisatsiooni teatel oli eelmise aasta lõpu seisuga pagulasi 51,2 miljonit, mis on kuue miljoni võrra rohkem kui aasta varem. See tähendab ka senisest suuremat survet abiorganisatsioonidele. Pagulasameti juhi Antonio Guterres sõnul on olukord murettekitav, sest uusi konflikte tuleb juurde ja vanad konfliktikolded säilivad. Praegu on kõige rohkem pagulasi tulnud Süüria, Kesk-Aafrika ja Lõuna-Sudaani konfliktide tõttu. Erilist muret teeb ÜRO-le see, et umbes 6,3 miljonit inimest on olnud põgenikud aastaid, mõnel juhul isegi aastakümneid. ÜRO hinnangul ei tohi põgenikke sundida kodumaale naasma ning nad ei tohiks minna tagasi enne kui seal ning neil on kodud, kuhu minna. Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitasid tänasel koosolekul euroala riikide soovituse Leedu tuleva aasta esimesest jaanuarist. Euroalasse. Lõplik otsus tehakse juulis peale arutelu ülemkogus ning Euroopa Parlamendi arvamuse vastuvõtmist. Euroopa Komisjoni ja Euroopa keskpanga koostatud lähenemisaruanded kinnitavad, et Leedu täidab kõiki euroalaga liitumiseks seatud tingimused. Leedu liitumise otsustusprotsess lõpeb juulis, kui Euroopa Liidu nõukogu on euroala liikmesriikide ja Leedu ühehäälse otsusega lõplikult kindlaks määranud ja euro vahetuskursi. Peaminister Taavi Rõivas kohtus Berliinis täna Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga. Pärast ühist pressikonverentsi andis peaminister meie uudistele räägitust ülevaate. Rõivase sõnul oli kõne all kaks väga olulist teemat. Üks on loomulikult julgeolekuolukord, see, mis Ukrainas toimub, ja võimalused sõjalise konflikti eskaleerimise, eks kus tõesti töö käib praegu väga tõsiselt ja teine teema on samuti väga päevakajaline Euroopa Liidu erinevate institutsioonide tippjuhid. Ma olin kaks päeva tagasi Londonis, kohtusin Nick leegiga David Cameroni ka ja saime seda teemat väga põhjalikult arutada. Tegelikult Eestil kui Saksamaal on Suurbritanniaga üsna sarnaselt, et vaata, et nendele küsimustele peaksid olema järgmise komisjoni tööplaanis, me mõlemad usume rohkem kaubandus siseturu suuremasse avamisse, siis me soovime, et Euroopa muutuks konkurentsivõimelisemaks. Aga tõsi on see, et, et David Cameroni ka ei mina ega liidukantsler Merkel ei ole päris ühte meelt selles osas, kes peaks olema järgmine. Euroopa Komisjoni president David Cameron on avalikult välja öelnud, et tema ei toeta Ta nii seda protsessi ega ka hakkavad Junckeri kandidatuuri mina ja ka liidukantsler Merkel. Usume, et ker suudab Euroopa Komisjoni selliselt juhtida, nagu Euroopa huvi on. Et siin teatud erimeelsus on, aga olekski kuidagi imelik olukord, kus kõik oleks täielikus konsensuses kõikides küsimustes, et eks vahepeal peabki olema ka arutelusid ja erimeelsusi, kõige olulisemad teevad praegu ongi ikkagi, kuidas julgeolekuolukord ka pikemaajaliselt Euroopas parandada, see tähendab ka näiteks energiajulgeolekut sellised teemad vajavad. Ta hakkas siis tähelepanu ja siin on meil üsna sarnased vaated Saksamaaga ja Saksamaa on kindlasti Eesti jaoks väga oluline liitlane. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste äsja valminud lahingukooli uus maja avas täna uksed Võrus Kuperjanovi pataljoni territooriumil. Igor Taro käis kohal. Vahemaa lahingukooli Meego mäel asuva vana maja ning Kuperjanovi pataljonis kerkinud uue hoone vahel on küll linnulennult väike, kuid saavutatav tehnoloogiline hüpe seevastu tohutu, kõneleb lahingukooli ülem major Madis nõmme. Vana lahingukoolihoone on ehitatud kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja see on täna valmis saanud siis see vahe on neli, 52 aastat ja sedasi saabki enam-vähem seda mõõta. Siin on mitu sellist klassi, mida saab nii-öelda multifunktsionaalselt kasutada, ehk siis teha nii-öelda klassi suuremaks väiksemaks. Näiteks koolisuuremasse klassi näiteks võimalik siseneda koguni soomukiga ning edaspidi paiknevad varustuslaod otse maja allkorrusel, kus on võimalik autosid täis ja tühjaks laadida. Relvade puhastamiseks vajaliku suruõhku on aga võimalik kasutada ka koridorides, sõduri köögi, hiiglaslikku telerit. Ega kaitseminister Sven Mikser Kora imetlema. Ja kindlasti on see nii-öelda moraalses mõttes suur samm edasi. Ta kindlasti on ka tugev samm sellest, et Eesti riik on siin Võrumaal tugevalt kohal, et Eesti riigikaitses on see piirkond oluline. Kuid siiski pole Võrumaa suurima riikliku tööandja kohalik infrastruktuur veel kaugeltki valmis. Aastaid on kaitseministeerium üritanud kokkuleppele saada Nursipalu harjutusala arendamise osas pidanud järjekindlalt takistanud Rõuge valla kohalik võim, kõneleb kaitseminister. Et ma usun, et ka ka selles osas on viise ja võimalusi, kuidas liikuda edasi koostöös kohaliku kogukonnaga koostöös omavalitsustega. Et kindlasti need lahtised otsad tuleb kokku sõlmida ja ja ütleme niimoodi, et väljaõppekeskus lahingukool ilma oma harjutus alata kindlasti ei ole veel päris päris kogu rehkendust. Lahingukooli on üks osa kaitseväe ühendatud õppeasutustest ning selles koolitatakse peamiselt allohvitsere, aga ka näiteks reservohvitsere. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrust. Arhitektuurimuuseumis kuulutati välja Arvo Pärdi keskuse hoone, rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitja Riina Eentalu oli kohal. Arvo Pärdi keskuse hoone rahvusvahelise arhitektuuri ideekonkursi võidutöö on tabula ja võitjad kuulutas välja president Toomas Hendrik Ilves. Niisiis, point šantoni eto ja Henryk Sabefhana Hispaaniast võitsid selle konkursi, kus osales 71 arhitekti 24-st riigist. Võru valiti 20 ja nüüd on selgunud võitja. Eesti Arhitektide Liidu esimees Indrek Allmann seisab võidutöö juures. Mida ta arvab sellest? Mis on ääretult sümpaatne, on see viis, kuidas ta on suutnud keskkonna näha, on, et arhitekt on üritanud säilitada maksimumi reaalselt, kui mitte öelda kõik puud, mis kasvavad ja ta on ehitanud selle küllalt suure ruumiprogrammi nende puude ümber. Selline võte, mis võib-olla sellises tänapäevases arhitektuuris ei torgata alati mitte esimesena pähe. Hispaaniast oli võidude autoritest kohal fan saatoniäeto, kes kinnitas, et eesmärk oli puud Laulasmaal männimetsa veeres alles jätta. Osalesime konkursil, sest see on väga põnev projekt. Muusika ja arhitektuur on lähedased ja kuuluvad kokku ja see preemia on üks mu karjääri paremaid, ütles loens Anthony Eto. Tabula toob Arvo Pärdi muusikale harmoonilise ja paindliku keskkonna. Selle puhul väärib erilist esiletõstmist ruumiprogrammi lahendus ja põhjalikult läbi mõeldud valguse teema, ütles zhürii esimees Arvo Pärdi poeg Michael Pärt. Mida arvab Arvo Pärt ise? See žürii otsus oli võit. Mitte ainult ühele arhitektile. Kaitse oli võit kogu Eestile ja sellest võib tulla üks väga ilus asi. Kui kõik kaasa aitavaid. Teise preemia võitis töö märgusõnaga Bethi instonen Sky, mille autor on Brad klapsil Ameerika Ühendriikide arhitektuuribüroost alla üheksa äkki täitsa ja kolmanda koha pälvis võistlustöö märgusõnaga väikesekund autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Üllar Ambos ja Joel Kopli Eesti arhitektuuribüroost. Kava kava. OÜ Arvo Pärdi keskus on asutatud eesmärgiga võimalused helilooja pärandi säilitamiseks ja uurimiseks helilooja kodumaal ja emakeelses keskkonnas. Jaanipäeva eelse nädalavahetuse ilmast räägib nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Ulatuslik madalrõhuala, mille kese liigub homseks Koola poolsaare lähistelt Soome põhjaossa, on määravaks ka meie ilmale. Eeloleval ööl jääme selle edelaserva. Öösel liigub lühiajaliselt Eesti kohale nõrk kõrgrõhuhari. Ilm on vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl neljast kuni 10 kraadini. Homme päeval jääme madalrõhkkonna lõunaserva ja meieni jõuab uus lohk ühes sadudega. Ilm on pilves selgimistega ja mitmel pool sajab hoovihma. Õhtul saju võimalus väheneb. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, põhjarannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur jääb homme päeval 12 ja 15 kraadi vahele. Pühapäeva öösel on taas meie kohal nõrk kõrgrõhuhari, kuid päeval kujundab meie ilma taas uus madalrõhulohk, mis jõuab sadudega juba hommikul. Lääne-Eestini. Pühapäeva öö möödub vahelduva pilvisusega. Hommikul sajab Lääne-Eestis hoovihma. Puhub lõuna ja edelatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pühapäeva öösel, sest kuni üheksa kraadini. Pühapäeva päeval on ilm pilves, aeg-ajalt sajab vihma, õhtul on sadu kohati tugev. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb pühapäeval 11. kuni 15 kraadini. Spordisõnumid võtab kokku Juhan Kilumets. Jalgpalli maailmameistrivõistlustel alistas Uruguai D-alagrupis Luis Suarezi väravatest Inglismaa kaks. Üks, inglaste ainsa värava lõi võin ruuni. Kell 19 kohtuvad selles grupis avavoorus võidud teeninud Itaalia ja Costa Rica. C-alagrupi liidriks tõusis Kolumbia, kes alistas samuti kaks. Üks elevandiluuranniku. Selles grupis teenisid esimese punkti Kreeka ja Jaapan, kes mängisid null. Null viiki. Kell 22 lähevad D-alagrupis vastamisi Prantsusmaa ja Šveits, kes mõlemad said avavoorus kirja võidu. Eesti aja järgi kell üks öösel jahivad selles grupis esimesi võidupunkte on tuuras ja Ecuador. Kaia Kanepi loositi Wimbledoni tenniseturniiri avaringis vastamisi maailma edetabelis seitsmendal kohal paikneva serblanna Jelena Janukovitšiga kanepi edetabeli kohta on 41.. Läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud Anett Kontaveit kohtub avaringis Austraalia Anna keissidel akvaga. Kontaveit on maailma edetabelis 176. del Aqua 36.. Jürgen Zoppi avaringi vastane on Läti esinumber Ernests Gulbis. Prantsusmaa lahtistel poolfinaali jõudnud Gulbis asub maailma edetabelis 10. kohal, sopp on 275.. Homme ja ülehomme Kadrioru staadionil toimuvatel kergejõustiku võistkondliku Euroopa meistrivõistlustel on Eesti koondise eesmärg esiliigasse püsima jääda. Ühe koondise liidri kettaheitja Gerd Kanteri sõnul seljavigastus võistlemist segada ei tohiks. Gert Kanter. Igal juhul on asjad liikunud paremuse suunas, et endiselt küll oleme jalga sidunud, aga, aga ütleme nii, et tehnika tervisele seganud ja, ja ma usun, et uuel nädalal seepärast on see probleem unustatud. Esimene ja teine katse võiks olla sellised kindla peale katsed, kus siis tehakse vähemalt selline enda keskmine tulemus ära ja, ja võib-olla siis sellel kolmandal katsel üritatakse sellise riski peale minna võetavat katset ja noh, kui läheb hästi, siis saab, saab ka neljanda katse, et päris sellist sellepärast kindlasti keegi teha ei tohiks, et, et pigem nagu keegi mõelda nagu koondisele ja kuna iga punkt on meil ikkagi väga-väga oluline, siis juba seal mõni koht ära anda on juba tegelikult päris päris palju. Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani kaotas Itaalia korvpalli meistrivõistluste finaalseeria kolmandas kohtumises enamate baskile 68 85, kuid juhib seeriat mängudega kaks. Üks ankur 16 minutiga. Punktiarvet ei avanud. Aitäh Juhan Kilumets, te kuulsite reede, 20. juuni Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.