Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad, on jaanuari keskpaik ja 15. jaanuar. Jutusaatekülaliseks olen täna palunud kolleege Eesti televisioonist toimetaja ja saatejuht, kelle peamine saade on praegu hommikune terevisioon. Tere, Marko Reikop. Tervist. No kuidas sulle tundub istuda siin vanas raadiomajas? Õpipoisi aastad jätsid siia? Hästi kummaline, ma tunnen praegu hõngulise raadiomaja lõhn on siin endine, vaata siinsamas stuudios ja foonikad, praegu istume vastasest vikerraadio uudiseid, vist? Mulle tundub, et tehti. Nii et ma olen siin ise ka olnud, et see nagu see hange, lõhnan, sama mikrofonid tunduvad ka natuke samad olema. Kuigi, kui ma siin, kui sa tegid mulle väikse sellise lühikese ekskursiooni siin siin raadiomajas, siis uudistetoimetus on teise koha peal väga moodne. Mulle tundus, et ma olen nagu sellise välismaa uudistetoimetuse või välismaa asutuse või ettevõtte ruumidesse sattunud, aga siin vaatan, mõned ruumid, on siin, on aeg seisma jäänud. Lisaks samasuguseks, millal sa viimati raadios saatejuhina üles astusid, hea küsimus, ausalt öeldes, ma ei oska sellele vastata. Nüüd, kui mul saab viiendal Eesti televisioonis töötamisest täpselt viis aastat oma lepingu sõlmisin, tegelikult ma olin seal varem töötanud, siis. Ma arvan, et ilmselt see viis aastat tagasi oli sellepärast, et sellest ajast alates, kui ma televisiooni päriselt tööle siirdusin, ilmselt siin ühtegi saadet teinud ei ole, ma isegi ei mäleta, kas ma oleks kedagi juhuslikult võib-olla kedagi abistasid veel viimane aasta jooksul veel aga Hanno Tiisastavasideni viimast saate siitsamast Eesti raadiost tagantjärele, kuidas sa endale meeldid, raadiotegijana? Sellele raske vastata või õigupoolest võib-olla ei olegi selles mõttes, et see on sama sama küsida, kuidas ma endale tegijana meeldinud, ma ei ole kunagi liialt nagu enesekindel olnud, et pigem on nagu enesekindluse puudus pidevalt, need vajavad, et ma olen ka näitled seda enesekindlust, mis sul ekraanil arve. Ei, ma ei näitle selles mõttes, kui ma intervjuusid teen või kui ma kellelegi suhtlen, siis ma olengi enesekindel, ma olen nagu inimestega suhtlemises olema enesekindel, aga ma ei ole enesekindel selles, et kui hea saatejuht ma olen, selles, ma ei ole kunagi enesekindel olnud, et ma olen alati kahelnud ja alati arvanud raske olnud ennast positsioneerinud, missugune ma olen või missugune positsioon on minu nagu teiste saatejuhtide hulgas, et et selles osas ma esindusest alati puudus, et ma olen nagu, nagu selles mõttes alati alati nagu õpipoisse oma meelest nagu tahaks, tahaks alati nagu parem olla, see kõlab lollilt, aga ometi see 10 aastat vist, mis raadiosse lõpuks ikkagi veetsid, sa läksid ju kogu aeg paremaks või keegi õpetas sind või? Eksin enamasti Eestis on see nii, et see kõik toimub iseõppimise teel, et nüüd vist õpetatakse raadiorežiid ja telerežiid, selliseid erialad on olemas, mis seal raadiotelelähedased, aga need on karesiidendile, saatejuht tegi saatejuhiks või intervjueeritavaks või report Tariks või ajakirjanikuks, raadio- või teleajakirjanikuks. Minagi teadsin, Eestis väga õpetatakse, võib-olla Tartus pisut midagi õpetatakse, aga kuna seal Tartus ei ole televisiooni, aga eriti raadiot mitte, siis nad õpetatakse ajakirjanikuks, aga mittespetsiifilised, tele või raadioajakirjandus, et see on tulnud kõik õppida nii raadio- kui teleasja munadega, see raadiod elavad ennast väga palju ei erine, et mul on selle üle hea meel, et ma esmalt raadiosse sattusin, et raadios ei ole sul mitte midagi muud. Ole ainult sinu enda küsimuste seadmise oskus ja seda pealse arendamise pilti. Sul ei ole välimust, sa ei saa mingi sarmiga lüüa, sa pead lihtsalt arendama enda sisu ja see on. See on igale algajale väga hea kogemus, et kõik endised või praegused teletegelikult peaks olema alustanud raadiosse, mõjuks väga hästi väga tervistavalt. Sa tulid sel nädalal pikemal puhkusel taimaalt ja, ja kõik, kes põhja maagamuses närvina tunnevad, lähevad nüüd kadedusest kringliks. Muidugi ajad on möödas, kui välismaareisidele lubati vaid väheseid ja kui nad siis tagasi tulid reisilt, siis kogunesid kolleegid töö juures või, või kodus sugulased diapositiivprogrammi vaatama ja, ja räägiti, kuidas siis saksa TV-s või Soomes elatakse, aga ometi ma tahaksin teada, mis sind ajab nii kaugele 10000 kilomeetri kaugusele, kolm asja, mis mind ei saa, kuna ma olen juba teist korda kõige tähtsam asi selle selles kontekstis on siiski ilm muidugi selles mõttes, et kuna Eesti ilm on kohutav ja seda energiat kuskilt ei saa ja minu tööpäev langeb sellistes väga varastes soomudki tundidesse tihtipeale kestab hilisõhtuni välja ja Alpid ja lappi Macindidena jaa, absoluutselt mitte ei, absoluutselt mitte. Millegipärast ei taha nendega Antarktikasse minna nagu reisile ja Franz Joosepi maale või või Murmanskisse. Millegipärast ma ei taha Murmanskis või Gröönimaa Ma ei, ma ei taha sõita, tõesti ei taha sõita mitte noh, ma ei saa mitte kunagi, aga tõenäoliselt oma selles elus mitte, et loomulikult kliima ajab seda, et kui kui on võimalust sellisel ebameeldival talvisel pimedal koledal alguses lund kajal, kui lund tuleks, oleks parem ära sõita, siis ma panin selle võimaluse, ma panin selle võimaluse puhtalt ellujäämise mõttes on nagu minu minu ellujäämise õpetus, sellepärast et ma ei elaks seda talve üle muul moel, sellise aga sellise töögraafiku nagu meil on sellise päikesevaegusega nagu meil kogu aeg on ja ja ma ei suudaks teha iga päev saated, kui ma ära ei oleks, ma ei tea, võib-olla ma lohutan ennast sellega. Mulle meeldib ka reisida selles mõttes, et ma hea meelega kõik oma säästud, mis mul vähegi õnnestub, kokku korjata, järele jätta. Ma kulutan kõik reisimise peale, see ei ole aastas ainus kord, kus varisemis käima käin aastas neli, viis kord reisimas, nii kui vaba raha tekib, nii ma ostan kohe lennukipiletid välja, siis ma tean, et siis ma ei kuluta seda raha ja ma lähen reisile, et nii on selle taigna absoluutselt, et mis need 12 põhjus siis on. Tegelikult kliima ei ole nagu kontekstis võib-olla on esimene, aga, aga kõige esimeseks tegelikult peaks panema inimesed, Tai inimesed, on see kõige-kõige esimene põhjus, et selliseid, sellist inimrassi inimsugu nagu nettaid seal on sellist maailmas teiste ja ma arvan, et ei ole olemas. Budistid on rõõmsameelsed ka kõik lambi trafaretselt aga saab days nagu teistsuguse tähenduse. Sa tead, sa oled ise seal käinud, see saab days teistsuguse tähenduse, kui kui sa ütlesid, et süüdimatu. Ta on kellelegagi, pilk, inimese pilk, kohtumist, ta naeratab sulle, ta naeratab sulle südamest. Ta naeratab sulle mitu korda ta vaatab tagasi, naeratab ka ja kõik inimesed, kellega kohtud, määratlevad ennast, naeratad südamesse, võib-olla naeravad kõik pikk mees, heledate juuste ja nad nad armastavaid inimesi, nad armastavad elu. Kuna budistid, et nad samamoodi naeratavad nendele hulkuvate koertega, kes seal ja see kõik on teistmoodi, see kõik annab seda, seda energiat, et ma olin nagu, ise nimetasin ennast nagu selleks mobiili hakuks, mida ma käisin laadimas, et mul on kolm, neli kord aastas, mul peab kauem vastu, kui Nokian mul ainult kaks, kolm päev vastu minu aku ka vastava kolm-neli korda aastastel laadimata muidugi pikemat perioodi, et eks enam-vähem sama teeb välja, mis nende Eesti inimestega siis igal. Ma ei tea, kas Eesti inimestel ei olegi võib-olla midagi viga, sellepärast et Eesti inimesed, kui eesti inimesed taisse paigutatud haigeskkond muutu täpselt samasugused nagu taida, sest ma arvan, et Eesti inimestel pole muud viga, kui et nad elavad sellises ümbruses, kus nad annetavad oma energiat kokku hoida, peavad ka kõik selle talve üle elama. Ja, ja nad et samamoodi kuidas, kuidas öelda, säästavad ennast selles mõttes, et kui sa oled eestlastega koos taisse muutuda samasuguseks sõbralikuks naeratavaks lahkeks ja heatahtlik energia, kõik seda, et ma arvan, et ega Eesti inimestel ei olegi selles mõttes mitte mitte mitte midagi viga. Kontekst, hammas, kolmas asi. Sellest rääkida, sa tead seda ise ka sama hästi seal toite, ma olen selles mõttes suur gurmaan, mulle meeldib tõesti hästi süüa head toitu ja kas see toit ei ole ainult huvitav või on ta siis maitseb nii vaima, gurmaan ei ole midagi selle toredad, minul on minu maitsemeelele sobib, kui meil on väga ja väga sobib, see on see toit, mis, mida ma sööksin kogu aeg, et kuidas grillitud ritsikas siis maitseb, jah, see on, eks see turismiatraktsioon, et ta maitseb niimoodi nagu ükskõik mis asi, mille sa oled kuumast fritüüritud läbi lasknud ka suhteliselt Ritsika läbi laseb pelmeeni läbi, lased sa sealt kreveti läbi lihatüki või ma ei tea, minu pärast saiatükina maitseb kõik täpselt ühtemoodi nagu kuumas Fritööris läbi küpsetatud asi selline praetud õlimaitsega, need muud mõtlesin, mitte midagi ei ole, et et noh, see võib-olla annab sellise selgema pildi inimese sellisest vaimsusest, kogu söömine kogu koguneb toimingud on ainult su peas, et saad võimeline skorpionid ussi ja kõike aju ja lambasilmu sööma täiesti vabalt, kui sa ei näe, ei tea, mis asi see on, et sa mõtled selle toiduained halvaks, et tegelikult ta ei ole halb, aga, aga see hea toidu juures kõik need värskus. Kõik need, see maitsebukett, sa sööd, Ma sõin seal ainult kaks korda päevas, et kui sa seal sööd, su kõht saab täis sellesse, et öeldakse, et kuus maitset pead sa olema omandanud ühe toidukorraga, et su kõht saab täis. Magus-soolane parkiv ma ei mäleta, mis veel aineid, neid on kuus tükki, kui sa need saad kätte, siis on, kõht on täis. Siis sa ei saa üle, minul, ma võtsin taisse kolm kilo alla, Helm kord viis kilo olla lihtsalt, et ma sõin iga päev. Ma sain maitsemeeled rahuldatud ja kõik, et Eesti toit on nagu vähemaitsekas, siin ei ole selliseid erinevaid maitseid, neid nüansse, mis tuleb nendest taimedest, need eeterlikud õlid, kõik see ingver ja sidrunhein ja kõik need vürtsid ja Cayenne'i pipar ja kookos ja magus ja kõik, need on niivõrd heas kombinatsioonis seal seal lihtsalt lusti mõnusal süüa, see on tõeline nauding. Kui sa istud maha ja tellid kas või prügikasti kaane pealt, söötsid seal õudselt räpane ja kole ja ja kui seal arstiga kokku juhtusime asja minema, siis et ei julge esmapilgul midagi süüa. Sa sööd seal, sinuga ei juhtu midagi, sa võtad alla, see toit on ääretult maitsev ja tervislik ja täisturistan hoidi, turistid on seal palju, noh, muidugi, vene turisti muidugi õudselt palju, neid on igal pool maailmas palju, kui me võime siin üldse paljude maksujõulised. Jah, ja nad on selles mõttes halvas mõttes maksujõulised rikkuma piirkond ja need maksavad, ülejäänud ei kauple hinda alla ja siis kõik hinnad tõusevad tänu nendele ja nad on ujutanud üle väga paljud turismipiirkonnad. Üldiselt vaata, meil on venelastega oma suhe, kuna meid okupeerinud rahvas siin eluaeg, siis me suhtume venelastesse teatava sellise eelarvamusega, et meie üldiselt ei kipu väga piirkondades väga palju venelasi. Ma ei saa öelda, et mind häiriksid nagu Eestis hinnad venelaste vastupidi, müüakse. Ja meil meil Tais oli Eestis Penel kaasasime väga, sõbrad oleks väga hästi eesti keelt, muide ja tema peab muide ennast ka eestlaseks võib üldse mitte venelaseks. Et mul Ta kohalike Eesti venelaste hulgas sõpru, et nad on väga toredad inimesed suhteliselt. Noh, mul ei ole venelaste suhtes mitte mingeid pretensioone. Aga aga kui, kui sa oled suurest turismipiirkonnas, on väga palju, venelased räägivad ainult vene keeles, tulevad õhtul kõrgete kontsadega ja lokirullidega ja pärlitega sihtkleitidega kohatult välja, kui väljas on 35 kraadi sooja ja neid on näha kaugelt seda neist eemale hoida ka. On võimalus, selliseid piirkondi on võimalik neist eemale hoida, et ei pea kogu aeg kokku puutunud selliste sellist venel läminat. Vaat seda ma tõesti, ma ei taha kuulda, see mulle ei meeldi puhkuse ajal ja sellest ma hoian eemale, aga sellest on võimalik eemal hoida. Aga ma olen viimasel ajal palju reisinud ja vene turistide on absoluutselt igalpoolne. Täiesti lõplikult, sellest ei ole võimalik eemal hoida, aga on võimalik lasta ennast mitte sellest häirida. Eesti turist ei lemise välismaale, ei Eestis Kristjan üldse, nii vähe kui ma räägin ka seekord Eesti turiste, mitmed tulid kättpidi teretama, seal Pattaya linnas andsid mulle tere, tundsid mind ära ja ei eesti turistide ikka tagasihoidlik sinise värvitooni väete tagasihoidlike käib rahulikult ringi, sihuke sihuke põhjamaade tüüpi. Absoluutselt mitte ja ei ole siin karjuva läbisel turist, Eesti omamit. Ma mäletan, kui sa eelmine aasta käisid Tais, siis oli vahetult pärast seda tsunamikatastroofi, eks ju, ja ja mulle jäi nagu meelde see, et sa tollal rääkisid seda, et täiskatastroofi järel nagu väga paljud inimesed sellest ikkagi välja ei teinud ja elu läks normaalselt ja sealt edasi ja inimesed Eestis vihastasid. Su jutt on täpselt nii, isegi mitte nii, ma olin mitte peale katastroof, et ma olin katastroof, suisa seal sees on minu GAZ 25. või kahe, 666. detsembril jah, et ma ja ma jõudsin sinna juba 16., nii et ma olin seal aga juba 10 päeva olnud, et ma olin konkreetse katastroofi all, sealt inimesed helistama küsis, kas ma olen elus, et me nägime seda BBC-st hommikul ja see esimene uudis hommikul televiisori lahti, mis pole veel midagi teada. Me nägime umbes sellist uudist, et vist oli väiksem maavärin kuskil keset merd ja üks vanem proua vist pääses ehmatama, sega hukkunute arv oli selline, rohkem televiisorit ei vaata, siis hakkas sündmus arenema, tuli peale, aga noh, kui sa oled sellises kohas, siis rohkem pöör seal eriti tähelepanu. Ja siis me saime hiljem, sa tead, et sa iga päevaga keldrisse kohta suuremaks ja seal muidugi seal tehti välja, sellest, sellest räägite, aga see ei olnud selline masenduse päevalt Eestis keerit kiritis asi seitse korda üle rohkem suuremaks ja kõik need uudised, millest Eestis räägitakse mingist üldse Lääne-Euroopas räägitakse, millest lääne inimesed armastanud, vot kõneleda. Need omandavad nagu seal teise mõõdu või siin teise mõõtme, selles mõttes, et meil kedratakse ühte asja nii suureks ja puhutakse üles ja see koll läheb iga päevaga suuremaks. Nüüdsel linnugripijuhtu juhtumine kuskil Türgis, eks ju, üks kolm-neli inimest on hukka saanud, sõidaksin, hirmutatakse kogu maailm ära. Tegelikult noh, inimesi tuleb ikka ühte teise-kolmandasse haiglasse, seda juhtub ja linnugripp oli nüüd ka Tais, et ühel hetkel me peame nagunii surema varem või hiljem, ma arvan, et lääne selline mentaliteet on jah, selles mõttes hoopis teistsugune kui idama, et seal nad viskasid juba teisel päeval selle üle nalja ja Nad ei näidelnud või nad kartsid turiste hoopis eemale ajada oma hindadega. Tollal üld üldiselt mulle tundub, et sellised suhteliselt nagu siirad selles selles küsimuses ja ja kuna nad budistliku mõttemaailm kandja, mitte et ma sellest väga palju teaksin, aga nende mõttemaailm on selline, et ega see elu siin maa maakera peal ei ole selline kõige suurem. Kas öelda õnn, mis üldse, mida sa kogeda võid, et on sellised teised sfäärid, kus sa võid sellist ülimat õnnetunnet palju paremini. Kui sa oma kehast lahti saad, siis nad ei tõlgenda seda surmasaamist või suremist õppigem tingimata õnnetusena, vaid et pigem võib-olla kui sellest eluringist välja astumisena ja teistesse sfääridesse kõndimisena, et võib-olla hoopis midagi paremat, nii et et jah, nende suhtumine on absoluutselt teine, sellist mingisugust paanikat, et mingisugust suurt hala kisa, mis teistes ei olnud, võttis, hakkasid üles ehitama ja tänaseks buketi Enet lõbunno piirkonnad ju peaaegu täiesti taastunud, et turistid sõidad sinna, nad ütlesid, et parim, mis, mida, mida te kõik teha saate ja mida me kõik teha saame, me püüame summutatud küla saadet, turistid siia tagasi tuleks, see aitab Tai inimestega. Väga mõistlik lähenemine. Kas Taimale peaks minema metsiku turistina või organiseeritud turistina, mis seal üldse teha saab? Lihtsalt lebada rannal kaks tundi ja, ja siis läheb päikesest pakku, saab kõike tegelikult teha, vot seal on inimesest, kuidas ta on harjunud reisima, kuidas talle nagu meeldib, kui kogenud reisijad on, kui sa oled selline esmakordne reisija ja palju pole käinud ja sind hirmutavad, võõrad ei tasu muidugi kohe esmapilgul nagu üksi minna ja siis kuskil suvalises Sonnis nagu välja hüpata ja vaadata, mis edasi saab, et siis siis võiks nagu organiseeritud minna, kui sa oled selline kogenum reisija, sa tead, mis sa tahad. Üldiselt sind võõrad paigad ei ehmata, võid üksi minna, et see sõltub nagu, nagu indiviidist taiend nagu hästi turvaline, et sinna võib rahumeelset üksi minna, ma ei tea, mida sa teha, oleneb, mida, mida nagu inimesed otsivad, eks. Mina ei otsinud sellist väga aktiivset puhkust, küll seal saab ilmselt ka väga aktiivselt puhata, sa saad minna seal tai toidukursustele, pakub suuremad hotellid ja ja Tai massaazi korrustele sa saad noh, kõikvõimalikku asja õppinud ja mida sa üldse ette kujutad, loomulikult kõiksugu sukeldumised, FB, sport ja noh, need asjad, mis ikka neid juurde käivad, on ju kõik on seal olemas, aga aga sa saad minna sinna kui lihtsat lihtsat vedenama, lihtsalt oma akusid täitma, rannal päikest võtma, ujuda soojas, me oleme, kes esimesel jaanuaril ujumas. Meri on seal väga soe, süüa lihtsalt head toitu, lihtsalt mitte midagi muud teha, et ma lugesin basseini kombel raamatut paksu raamatu läbi ja ma tundsin väga-väga hästi, et mina käisin just sellist puhkust nautimas, aga seal on võimalik kõik võimalik, puht käisime muidugi loodusparkides krokodille vaatamas ja tiigri tiigriga ratsutamas ja nii edasi ja nii edasi, aga aga muidugi minna sinna ja mitte tutvuda. Tai inimestega oleks muidugi pat, kindlasti tuleb suhelda ja nendega tutvuda, et see on, see on selline väga, väga tervistav kogemus. No ütle, Marko, sa ütlesid enne, et sa käid kolm-neli korda aastas pead käia välismaal, mida sa otsid sealt kaitse seal elamusi või teadmisi hankimas käin nii ühte kui teist, sellepärast et ma olen käinud väga palju kunstimuuseumides ja selline algaja kunsti amatöörkunstihuviline olen, olen käinud kõik maailma kunstimuuseumid läbi, noh, mitte kõiki, aga no peaaegu kõik vist või Euroopa maad küll kõike sel suvel Ameerikasse seas küsimusi, mis läbi käia, et ma ei tea, ma olen juba nii vana või olen jõudnud arusaamisele, parim, mis ma raha eest osta saanud, need elamused, mis mulle pähe jäävad, et mul ei ole nagu selliseid. Noh, see kõlab võib-olla õudselt suurustavate nagu ülbed ja mul ei ole nagu asju vaja, mul ei ole, materjal, kõlab alati õudselt silmakirjalikult, mingiks ajaks on ju kõik esmatarvilik olemas, täpselt nii, aga ma olen nagu jõudnud sellele, et mul on, mul on olemas vana autoront vana, millega sõidab ta remondist, millega sa ei sõida tänavaid, sõidavad ära kättena, millega ma remontisin, millega ma sõidan, et teda võib, võiks ju parem olla, aga kas ma pean selle selle tarvis aastaid liisinguid maksma? Mul on olemas oma korter heas kohas, remonditud mul on, mul on soe vesi, mul riided jõua nende luste täis riided, Need on ääretult odavad. Et mille peale ma peaksin siis kulutama, et kas, kas ma muutuksin paremaks inimeseks, kui ma võtaksin laenu, ostaksin endale Tallinnas väga heas piirkonnas väiksema maja või korteri kuskil kõrghoones ja mul oleks väga hea auto ja ma kannaksin õndlasse assid, kas oleks, oleks õnnelikum, et ma ei oleks siin on inimesi, kes on selle üle õnnelikumad ja noh, selles mõttes on, et las nad teevadki seda, et ma ei mõista seda hukka, aga mina muutun õnnelikuks siis, kui ma käin reisida, et mulle meeldib reisida ja ma tean, et noh ühel hetkel võib-olla, kui, kui ma kuskil paadi all on raha, raha ei ole siin selline asi, võib kõigiga meistrit ette tulla, me ei tea, kuidas meelumeid läheb, et mõtlesid, need mälestused on mul ikka olemas, et ma olen, suudan ikka meenutada, et ma olen seal teises ja kolmandas kohal käinud, et noh, vot need asjad kõnnivad, minu kaaslased. Kas mõni kohta on juba praegu selline, kuhu sa tahad kindlasti tagasi minna ja tai on selline koht, sinna ma tahan tagasi minna, sellepärast piirkonda, kus on see ka talvel soe ja ütleme niimoodi, sinna lähedale võiks minna, Laosesse võiks minna Vietnami, võiks minna Kambodžas ja need on kõik, siis näen, et Tai naaberriigid, aga need on budistlikud riigid, see, ma ei ole käinud moslemiriigis olen käinud küll, et ma ei taha praegu moslemi moslemiriiki väga minnes, mulle meeldis budistlik mõttelaad, palju-palju-palju enamat, et inimeste suhtumine, et vot need on need kohad, kuhu tahaks minna, kui ma seal nüüd nüüd taist tagasi tulin tegelikult enne Tai reisima, hakkasime liiga hilja seda reisi planeerima alles kuskil septembri lõpus, oktoobri alguses, aga muidugi aastavahetuseks hilja, sest see on reisimise jaoks sellistesse piirkondadesse kõrghooaeg, et tuleb varem planeerida. Siis ma mõtlesin, et ma võiksin mujalegi minna, ma, mul oli näiteks sänkitsena ja Neviisoli oli kaardil, kuhu ma tahtsin minna, see on üks väike riik Ameerika läänerannikul saareriik. Ja veel, ja veel, ma vaatasin barbadoste veel mingi kummalisi liiklus, ma olen käinud seal, kus ma teadsin, soe võiks minna, aga reisikorraldaja üks tuttav, kes on käinud maailmas võib-olla 100. riigis, on peaaegu kõik maailma reisinud ja ütles mulle Marqvat ära valinud, ma olin kõikides riikides ja ma sulle soovitan siis mine taisse tagasi, ta on käinud kõikides maailma riikides ära ja ta ütles, et ta taisse läheb ikka jälle veelkord, kui ta on kõikides riikides käinud, et et ühel hetkel on see nagu selles mõttes nagu valiku piirata, et kuhu minna, et aga need, Laos, Kambodža, Vietnam sinna sinna kanti kindlasti tahaks minna ja sel suvel lähen ma. Ma loodan, et ma lähen viisata viisa saamine, pidin olema lihtsam. Ameerika ühendriikidesse kolmeks nädalaks plaani New Yorki minna Washingtoni kaks nädalat hiljem siis lõuna poole Floridasse tema ja mis, et et seal nagu päikest ka võtta, et väike Ameerika tuur, et mul Ameerikas ma ei ole käinud. Ameerikas tahaks küll ära käia. Et Euroopa on nii läbi sõidetud, et ausalt öeldes muga üheksa küsiksid kas uni, Euroopa koht, kui ma veel tahaksin minna, siis ma ütleksin, ei ole. Mul ei ole ühtegi kohta, kuhu Euroopas tahaksin minna. Selles perspektiivis, et suure tõenäosusega sõidan ma sel kevadel Kreeka pealinna Ateenasse, kus ma ei ole käinud, olen Kreekas, käin Ateenas, ma ei ole käinud, siis on mul ma Euroopa suuri nad kõik läbi sõidetud tõesti kohta, kuhu ma tahaksin minna, kui kui juhuslikud viks Islandile, Norrasse ja võib-olla Iirimaale, siis käisin ära ka niimoodi ise sinna piletit osta ja sõita ja kohal minna. Noh väga suurt kutsumust. Samuti. Kummalegi. Oled sa oled välja puhanud, Eesti üks tuntumaid unetuid, nii ja naa, selles mõttes, et jah, ma olin välja välja puhanud, need 200 siin hommikul vara ärganud ja noh, ja ma ei maganud, kuid väga hästi jälle, aga noh, niimoodi enam-vähem kuidagi natukene natukene jälle parem paremini kui endiselt, aga eks see väsimus kipub jälle tasapisi hülged olevad. No momendi seisuga ma pean ütlema, et jah, vist, et oleme välja maganud. Et seda energiat on küll praegu, see oli kaks aastat elektriaga tegelikult vist raadio kahes hommikuprogrammi, viis aastat oled olnud teles hommikuprogrammi tegija ja need seitse aastatel Sul tervise tuksi keeranud ja tööga välja teenitud. Unetus on käes? Nojah, selles mõttes, et mis ma siin kurta, ega mind ei ole sunnitud selles mõttes seda tööd tegema, et leivatehases käivad inimesed ka hommik täpselt. Et Aare Urm või Ilmar Raagi tulnud minu juurde või Raivo Suviste, kes tegelikult telefonidele kutsus nagu püstol ei surunud otseselt, et davai, et nüüd on vaja tulla, ei hakka ka tegema, et, et see on nagu nagu minu enda nagu mõnes mõttes valikaga läksime elus olema ikka selliste valikute ees, mis on ühelt poolt nagu natukene sunnitud ja natuke nagu me tahame neid teha, et ega meil ei ole alati 100 protsenti ideaalseid valikut, meil on tihtipeale halva ja väga halva vahel valida, ma ei taha öelda, et minul oleks sellised valikud toonud, aga aga raadiost ma küll ise kipun hommikuprogrammi tegema, et see, see oli nagu selline lihtsalt kujunes kuidagi niimoodi välja, et lihtsalt olin sunnitud tegema ja ma ei tahtnud seda tegema hakata, siis teles ma tahtsin küll, ma tahtsin telesse minna, ma tundsin, et raadios nüüd nüüd on üks etapp on läbi, 10 straadi saanud ja see tuli väga õigel ajal kutse tagasi, et ma tahtsin need ära minna, ma tahtsin midagi muud, kus kõik midagi muud teha, mingi muu asja peale, et selline õiged alad. Ma mõtlesin, ausalt öeldes, ma tegelikult olin vaimu siin, ma lihtsalt mõtlesin, et kui, nagu kohanen. Ja nüüd ma nagu, nagu mul sellise unetuse probleem nii sügavalt tuleb, et tavalised inimesed kohanevad, et see ei ole tegelikult mitte midagi hullu tõusta, tõusen viis, 40 ja see ei ole ju midagi nii väga hullu, see kogu aeg tõust. Kui sa sellega kohane, et siis siis lähedki puhulgi magama tõesti viis 40 ja see on täitsa normaalne, siin ei ole midagi, minu organism lihtsalt ei kohane, sellega ei ole viie aasta jooksul kohanenud ja ma lihtsalt ei jää õhtul magama ja ma ei jäägi ja mulle lihtsalt ei sobi ükskõik mõnes sunnin minu organism konkreetsele kohale, kui ta kohaneks oleks sellise töö absoluutselt ideaalne. Mitte mingisugust negatiivset külge selle juures, aga minu organism lihtsalt ei ole kohanud seda. Oled sa välja arvutanud, seda mitme inimesega sa terevisiooni hooaja jooksul kokku puutud? Neli korda nädalas peaaegu 10 kuud aastas, kunagist arvestasid minuga 1000 inimest on nüüd nagu liialdusega öeldud oleks, aga võtame umbes sinna mõned küljelised, oled kahekesi. Et võtame selle poole, ma, ma arvan, et viie-kuuesaja inimeseni küll umbes umbes aasta jooksul inteni töises mõttes intervjuu tegemise mõttes, et mis nendega oma peas teed pärast. Sa tead, kõik sulle meelde jäi, oi sa viskad kohe, mina ei viskamisest selles mõttes, et selektiivne mälu või mälu on hakanud väga, töötab vist liiga hästi, siis ma unustan nii kiiresti, et kuna see informatsiooni hulk ja see on ühelt poolt need inimesed, kellel on kohtunud teiselt poolt kogu see suhtlemine, mis enne saate ettevalmistamise käib omalt poolt need uudised, eks ju, mille seesmine samuti oleme, mille hulgast me valikuid teeme ja kõik need unustan, unustan nagu ära väga kiiresti kõik enam palju, väga paljud inimesed ka ja, ja aga sa enne saadet inimest ja tema teemat ikka sellesse süveneb või selles mõttes, et ma ei tea, mis on süvenemine, oleneb süvenemist, võib teha väga lihtsalt peale ja ei ma üldse räägid välja ennast. Üldiselt ma ikka meil on toimetaja, toimetab mulle materjale ja ma kuna ma olen kogu aeg nende sündmuste sees, ma iga päev loen kõik uudised läbi, mis meie uudisteportaalidesse BNSi ETV kahtekümmend, nelja Postimees ja niimoodi ja nii edasi, sellist Online portaalis on niikuinii läbi, et kui ma järgmisel lehe võttasime, taaslehes midagi uudist ei ole, et mul on niisugused nagu teadmistebaas või seal nagu voog olemas, et ei ole nagu väga palju ei ole ka selliseid teemasid nagu üldse mitte midagi ei teaks ja ja vaatad enne intervjuud ma siis konkreetselt selle asjaga seonduva selle materjali ma loen, loen ikka läbi ka, nii et noh, nii palju ma tean, kui on, kui on tõesti mingi selline, kuidas öelda soft, soft, teema või pehme teema, keegi ma ei tea, teinud fotonäituse noh siis muidugi mul ei ole midagi ette, ettevalmistusi rikete valmis. Ma näen ja oskan küsida, aga aga kui on selline keeruline, üldiselt materjalid selle kohta läbi ja muide väga palju ei ole hea teada minu puhul, ma ei, ma ei oska teisi õpetada, kui ma ühe asja puhul teo puhul väga palju teha on ju väga põhjalikult olen ette valmistanud ja süvitsi tean, sul kaob nagu huvi ära ja siis mul kaob emotsioon ära ja siis mul ei tule nagu head küsimused pähe, et oled sa külalise vastu hea enda arvates. Ma ei ole halb, jah, ma arvan, et oma loomu poolest mulle üldse meeldib, meeldivad inimesed, meeldib suhelda või? Sa kiusad neid natuke. Aga ma pean kiusamisest, mis on minu tööülesanne ka neid nagu nagu kiusata, et et päris nagu läilaga ei saa ju olla, aga ma nagu oma meelest on nagu sõbra sõbralikult kiusanud neid selles mõttes, et ma ei ole pahatahtlik nende kiusamise suhteliselt natuke kiusata kaaslase pärast, muidu intriig jah, muidu nagu läheb igavaks, aga mulle mulle meeldib selline, kuidas öelda. Natuke natukene selline terav, humoorikas, pisut ründav või seni suhtlemisstiil ka, kui see on õigustatud selles mõttes, et mitte mitte igal igal puhul ja mitte iga inimesega selles mõttes. Et kui on neid inimesi, kes on valmis sellele vastama sellisel vaimukal pingpongi moel ja kes, kes tuleb sellise vestluse stiilid kaasa, saavad sellest aru, tulevad naljaga selle mõttelaadiga stiilid kaasa, kes ei tunne ennast solvatuna häirituna nurka surutuna, nendega saab seal hakata, kes tunnevad sellena absurd, kohe lõpetanud selle ära, ma ei taha, et inimene tunneks ennast ebamugavalt, et piinlikud, siis on vaatajal ebamugav, piinlik, seda vaadati mul ka, et mul ei ole see eesmärk, et kindlasti kedagi ebamugavasse situatsiooni panna. No mul on jäänud näiteks mulje, et ühes tavalises päevalehes kirjutab ajakirjanik maksimaalselt ühe loo päevas ja vahel ka kaks ja mõniberi. Kirjuta üldse jah. Et teil on seal saates mingi seitse, kaheksa intervjuud, jah, jah, seitse neli päeva järjest. Noh, Eestis eriti ei toimu palju päevakajalisi sündmusi, te mõtlete need sündmused välja siis või? Punnitamine on natuke nagu inimvõimete piiril või noh, selles mõttes, et ta on selles mõttes, et meeskond on tegelikult kolmandik, küll mina, Anu ja jõuaksime saate kokku panema, et selles mõttes Ta ei ole alati väga kerge, ma pean ütlema, et just praegu aasta algus on, et kui sa puhkusel läbistatud tööle ja mõnikord on meil kell pool seitse õhtul on selline seis, et meil on kolm intervjuud, on puudu ja mitte midagi ei sünni ja mitte midagi teha ei ole selliseid. Edge on mõnikord, et noh, praegu jaanuaris detsembri lõpus on sellised ajad ja enne jaanipäeva ja ja noh, nagu ikka ajakirjandusest, kui järgmise ajalehed võtavad vastu, võtad teed lahti ja siis sa näed kohe, kummal päeval raske olnud, siis järgmise päeva ajaleht ka ikka mitte millestki kirjutada. Esiküljeteemad on sellised, mis ajavad naerma, et et neil ei ole seal mitte millestki rääkida. Seesamamoodi jah, et eks ta iga kord väga kerge, aga eks me püüame siis nagu öeldakse, avaralt mõelda ja siis me püüame seda sünergiat tekitada, mis, mis, mis tähendab seda, et üks pluss üks pluss üks ei ole kolm või viis, et kui me kolmekesi olemegi kava avaralt mõtleme ja laseme ennast pingevabaks meil siis meil tavaliselt midagi mõtlen välja, kui üldse midagi välja ütle, siis kas inimeste hulk, kes Eestis on nagu ammendanud ka end sinu jaoks see keskkond või tuttavaid kaaskodanike nii palju, et et on villand või sa permanentsed suhtleksid kogu aeg, inimeste jaamu suhtaksin selles mõttes ei ole, ma ei saa enda kohta nii-öelda, et ma mõtlen, kuna mind motiveerib üldse, kui ma metsa pakku ei taha minna, sa ei jaksa enam inimmass, et võtta, ma tahan metsa pakku minna, umbes üheks päevaks, ma saan niimoodi kuu aja jooksul vähemalt ühe või kaks päeva üksinda olla ja isegi mitte tervet päeva hommikul ma lülitan, ma lähen koju. Lülitan telefoni, kõik oma telefonid välja ja ma, mul on komme telefoni muide välja lülitada selles mõttes, et et mind alati häirib see, kui mulle helistas ja küsis, kas ma saan rääkida, et ma võtan toru, siis ma saan alati rääkida, et mis, mis mis raisata selle pole üldse aeg, kas ma saan rääkida ja ma saan rääkida, ma lülitan telefoni välja. Ma ei saa rääkida, siis ma ei võta toru, et mul ei ole telefon kogu aeg näiteks sees, ma ei ole selline inimene öösiti jätab telefoni sisse ja ja, ja ma ei tea televiisorit iga päev kodus lahti, et ma ei, ma ei taha natukegi kursis olla mõni päev, ma ei loe lehti üldse, ma ei, ma ei taha teada, mis ümber sünnib, et aga see piisav üks päev isegi pool päeva õhtul ma muutun juba sotsiaalseks, et siis ka vahepeal, et ma olen niimoodi kodus ei olnud ja mitte suhelnud, siis ma lähen õhtul närviliseks, võtaks keskkonda, siis ma tahaks inimestega suhelda, et ei, see motiveerib mind alati, mulle meeldib alati inimestega suhelda ja väga arenenud klassi siis lemmik ja eestvedaja seltskonnahing ja kes peab olema tähelepanu keskpunktis. Pigem vist jah, selles mõttes, et noh, eks ma midagi seda tüüpi, kes kooli kõnevõistlustel osales luulekonkurssidel ja kes seal astus lavale ja jah, jah, no muidugi, kes enne olid, kui sa Eesti raadios tööd said. Ma olin üliõpilane ja ma olin Tallinna Pedagoogikaülikooli, ma ei mäleta kolmanda kursuse raamatukogunduse ja bibliograafiapäevase osakonna üliõpilane ja ma sain poole kohaga võeta mind raadio tööle ja see oli siis ikkagi nõukogude aeg veel. See oli pretsedenditu juhtum, et päevase osakonna üliõpilane on ka ametlikult poole kohaga toimetajana tööl. Et siis ma olin üliõpilane ja ma pean kiitusega ööd, ütleme oma raamatu koos eriala õppejõududele. Et nad väga toetasid minu selliste töökoha valikut, et nad üldse ei olnud nagu mussi ei läinud, et raamatukogunduse peale ei suundunud, kui mul seda plaani kunagi pole olnudki, et Nad lubasid näiteks mulle minu raamatukogunduse praktika teha, teha niimoodi Eesti raadios. Ma tegin raadiosaateid klausliga, et ma teen ühe saatega raamatukogust ja ma tegin, et ma käisin ühe päevaga Raadi raamatukogus loengule. Et mul on väga hea koostöö, et ma olin üliõpilane, siis sel ajal Rootsis ja enne seda saalid ühe tavalise mustamäe kooli õpilane ja ei olnud midagi tavalisemast. Tallinna 54. keskkuulus, kool või absoluutselt tallinlase, muide, Vanilla Ninja enamus liikmeid on pärit meie meie koolist. See on Tallinna Saksa gümnaasium, praegu ma saksa klassi õpilane, ma oskasin saksa keelt väga hästi. Lõpetasime oskasid, ma ei oska siin ja ma ei oska praegu, aga aga ma lõpetasin nelja, ma sain lõputunnistuse indile neli eriklassi puhul on see hea hinnet, ma, ühesõnaga Pedasse läksin esimene kursusel vabastati mind saksa loengutes, sellepärast et ma rääkisin saksa keelt, noh kuidas öelda vabalt, aga ma rääkisin ikka niimoodi, nagu Eesti inimesed praegu enamasti kõik inglise keelt räägivad, et umbes sellisel tasemel, et ma võtsin oma ühe töö, jutustasin mingisugusest raamatust lõigu ära, sain tundidest vabaks, sest mu tase oli selline. Oskasin tegelikult rääkida küll jah, enam ei oska, põhimõtteliselt oled sa teenitud raamatukogu tööd ei ole midagi teenetada, sest ma olen raamatukogus ka töötanud, et või on midagi mu teeneid vähendada sinna ja ma olen välja Teaduste Akadeemia raamatukogus töötanud, ma arvan, et aasta või paar olin ma seal niimoodi poole kohaga tööl mingis laos sõlmisin raamatukokku transport siin teise kohta ja ma olin siis ka kuskil öövalvur, siis siis ma veel raadios töötanud, et mul oli kaks töökohta, muide raamatukogus ka ma teenisin oma stipilisime, saime stipi stipile lisa, nii et ma olen eluaeg endale ise raha teeninud juba juba sellest aastast. Ma olen ka raamatukogus töötanud. Seda kahetsenud ka, et Tartu ajakirjandus, kateeder läbimatan kahtlasi televisiooni intervjueerimise tehnika tuleb ise võib-olla õppida ja ma ei tea, mida. Kaheksa selles mõttes, et kui ma, kui ma raamat koos erialast ma käisin vahepeal Tartused mind eesti keele kirjanduse eriala üle võetakse, et ma ei tahtnud enam õppida, aga see pole nii palju eksami järgi tegema ja mul ei olnud, et nagu maht ja siis ma tahtsin lavakasse ja ma jäin sinna sisse ja siis ma lõpetasin raamatukogus, on, nüüd ma tagantjärgi ei kahetse, et mida aeg edasi kõrgkooli lõpetamist, seda vähem tähtsamaks muutub, mis eriala sa oled õppinud, noh, ma muidugi mõtlesin spetsiifilisi erialasid, ma räägin humanitaariast, et loomulikult, kui sa arstiks ei ole õppinud ja äkki ühel hetkel hakkad kirurgiks, et see ei ole võimalik veel Tartu ajakirjanike tsunft sind vastu ei ole võtnud või ma ei tea, mis tähendab miskist autoajakirjanike tsunft mingisugune ringkaitse või mingisugune selline järk käiv. Mind ei ole see nagu kunagi häirinud, et, et loomulikult ma tahaks õppida, õppida ajakirjandust juurde ja veel mingisuguseid asju, aga põhimõtteliselt on seal sel aastal tulemas ju murdepunkt, sest ma saan aru, et televisiooniajastu saab otsa. Nii see on jah, et selles mõttes, et testi televisioon tegi meile pakkumise või Eesti Televisioon kutsus meid selle saate pealt ära, nii vist kõige täpsem täpselt sõnastada. Jälle Saipat kindlasti. Ei, mul ei olnud mitte mingit põhjust ja televisioon tegi meile pakkumise Anuga, et kas me ei teeks midagi muud, oli see pakkumine jälle televisiooni ja ja me ütlesime, et meil ei ole selle vastu midagi. Ütle siis vähemalt järeltulijatele, et kas üht hommikust televisiooni äratusprogrammi saab teha teisiti, kui Reikop ja Välba oma näoga teinud on? Maid ei, ilmselt väga palju teisiti ei saa teha, sellepärast et eks see on ikka välja, kuhu need formaati kas selline ongi, eks ta mõned inimesed, arvad, et te peate, olid isegi liiga kauaks jäänud ja see formaat on liiga ees? Raske seda noh, eks ikka esindada, eks see alustada, et tegelikult me ei olnud ka, alustad enne seda oli ka ETV-s tehtud hommikuprogramm, et me päris esimesed. No eks ikka järgmistel raske, kui me oleme kogu aeg iga päev käia, mis, mida nüüd, mida uut, mida teistmoodi, mida paremini, eks ju, selles mõttes on natuke raskem, aga mis seal ikka uut ikka uudised tulema, keegi peab külla tulema. Keegi peab nendega midagi rääkimata, mis seal väga uut ei saagi, väga, väga palju on kerge töö, see muidugi ei ole, et selles mõttes, et et mul on hea meel, et mul on väga hea meel, et Eestile on selle nagu selle pakkumise tegija meid hinnanud, selles mõttes, et mul on neist tööd veel, et et see on, meil on pakutud ja see on see ainsad hetked, mis siis, nagu see enesekindlust tõstab, mitte see, et kas su nägu on kuulus või kas kuskil lihtsalt Õhtulehes ilmub sind tikutoosi suuruseid pilt või siukse jura ei lähe mulle korda aastaid. Aga see läheb mulle korda, kui ETV, kui minu tööandja pakub mulle uut saadet, ütleb tubli, et tehke midagi iseendale nagu raam, et ei ole teinud. Te olete paarisrakendis viis aastat ühte formaati vedanud? Ei ole selles mõttes, et nüüd me valmistame seda uut Saadet Anuga juba ette ja praegu on kõik lahtine, et me sugugi mitte ei tea, kas me mõlemad oleme üldse selle saatejuhid või mitut omaette ei kommentaari. Aga sa tunned end kindlalt nii-öelda meedia tööturul, ma saan aru siis? Ei, ma ei tunne ennast kindlalt sellepärast, et ma ei saa aru, leping, et mul ei olegi, oldi sõlminud lepingu tähtajata selles mõttes, et vot selles osas ma ei ole kunagi enesekindel, et ma ei, ma ei tunne ennast mitte ühelgi päeval, et see on loominguline töö ja see võib iga päev muutuda ja ühel päeval võtsin vormist välja minna ja nii edasi ja nii edasi, et ma ei tunne mitte kunagi selles töös ennast kindlana mitte ühelgi päeval mitte ühelgi jumala päeval, kui ma tööle lähen, tõusen ja selline ma ei tunne ennast. Need on mitte kunagi kriitikat kannatada absoluutselt mittetoodang väga südamesse, ma elan seda väga raskelt üle, ma mõtlesin, et sa ei võta üldse kuulda. Ei, võtan kuulda küll see, kui see on õige, õigel kella arvamust sa võtad kuulda, ma ei oskagi öelda, ma võtan seda arvamust kuulda, mis mulle väga südamesse läheb ja mis, mida me alateadlikult hakkan hiljem tundma vastu võitlema ja mulle ei meeldi, aga alateadlikult hakkan tundma, et see vist oli õige siis ma muut muuta muudangi ennast selle kriitika suunas nagu teist teistsuguseks alateadlikult või teadlikult oma tunnen seda, aga ma ei talu kriitikat pressida siis. Samas ei, mitte seda ei tähenda seda väga kõiga hakkabki jaurama mingite lollide asjadega, mis mulle korda ei lähe, et siis siis ma küll omaks ei võta, aga aga kui mulle tundub, et see õige, siis, siis võtan omaks, ma elan raskete kriitikat. Seetõttu ma noh, ei, mitte keegi muidugi ei loe Delfi kommentaare, ma ei tea ühtegi inimest oma tutvusringkonnas, kes neid muidugi loeks, aga. No mina muidugi ammugi mitte või aastal neid ei loeta. Aga see ei tähenda, et see läheb mulle korda. Sellega hommikul läbi ütleme su mis on siis seal kaks ja pool tundi otsentrite analüüsid siis iga kord ennast ka pärast ei, enam ei anna, siis meil oli algul mingi periood, meil oli. Panime hinded igale intervjuule, kus me tegime, mõtlesin, mis võiks paremaks minna, mis mitte ja nii ja nii edasi ja ma praegu küll ei analüüsi. Ma ei tea, kas seda peaks tegema või ma ei oska öelda, kas sa oled tahtnud teha midagi muud selles mõttes ka, et võiksid teadussaadet teha või mingisugust, ma ei tea, autosaadete pikemalt või inimeste portreesid või noh, selles mõttes, et oleme avatud muidugi, et ma võiksin ühte, teist ja kolmandat teha, et aga ma ei teagi, mis, mis nagu konkreetselt olnud see, mis see konkreetselt tuleb, selle üle me nüüd praegu Anuga nagu pead murra mägi ja et see on nagu iseenda varjust suudad üle hüpata. Ma ei tea, missugune see, ma, iseenda vari on Marko Reikopi kaubamärki, ma, ma loodan, et ma olen selline muutumisvõimeline, ma olen nagu elu jaoks on nagu selles mõttes olnud, ma ei ole kunagi nagu väga-väga siukest uut asja kartnud, et ma olen pigem nagu alati, kui midagi uut tuleb, et isegi kui ta ei ole parem, et on uus, kipun nagu toetan, ma olen nagu pigem üldse mitte konservatiiv, et ma olen nagu selles mõttes jah, armastan pigem pigem uut kui vana ja seda, mis kogu aeg on olnud. Praegu sa oled häppimasel aru paremini seda, mis seal 10 aasta pärast, et kus sa oled, kes seda oskab mulle öelda, kes mulle seda oskab öelda. Kas ma 10 aasta pärast see üldse elus olen? 10 aastat tagasi olid sa viis aastat olnud raadios, televisioonis tunnistasid tõsi, ja kas sa tead seda kuskilt? Mina tean kõike. Televisioonimajja mul ei ole sellise selles mõttes nagu konkreetseid unistusi, mida ma tahaks, võib-olla ma isegi suudaksid, sõnastas seda, aga ei julge vist neid nagu välja öelda, mis ma tegelikult, mis ma tahaks olla, mida, mida sellises situatsioonis teha, aga ma olen märganud, et elu mängi mulle nagu neid õigeid asju õigel ajal kätte, et nad mitte nagu ei tule kergelt ja ma ei saa nagu midagi otseselt ise teha nende suunamiseks. Aga ühel ajal kui aega millekski uueks küps, siis asi mulle tuleb, et ma ei tohi nagu kiirust, ma pean kiirustama aeglaselt, et ma ei tohi nagu väga ise punnistada. Oled sa 10 aasta pärast inimeste hulgas ja teed meedias või oled sa metsakoll ja ma ei tea läinud nõiaradadele? Ma arvan, et ma kindlasti ei ole selles mõttes metsakolli inimeste hulgast on kindlasti öelda, et ilma ilma inimesteta ma kindlasti ei suuda elada, mis töö see parasjagu on, selle, seda ma ei tea öelda, kas tingimata meedia on aga, aga inimeste hulgas kindlasti. Mis sa nüüd täna pühapäeval veel teed või mis sa tavaliselt taavetile pühapäeviti tuleb mul juba väike selline, kuidas öelda nädala masendus peavad, esmaspäev, uus nädal algab ja seejuures on kõige vastikum päev alati eriti pühab õhtuse õigemini ei taha tööle minna, ma seal ära käisin. No kes nüüd tahab väga minna tööle, kes tahab, viis 40 ärgata kogu nädalal, mees, ärka ja sära ja kõik seal keegi ei taha seda, seal tuleb ikka käima, ennast tõmmata. Noh muidugi ma selles mõttes mina ei läheks, aga noh, on, annan aru, et et noh, et see, see ei ole mulle, selles mõttes on niimoodi nii vastumeelne, et mind nagu masendus saaks ikka noh, pühapäeva õhtul mõtled, et oleks veel puhata ja nii edasi, eksju, et selles mõttes on see nagu nädala raske, raske hetk. Aga täna ma lähen küll oma emale muide sellepärast et mu emal õnnestus hankida lambalihakokk, muide ja meil on selline, ma ei teagi, võikski kaks või kolm ja täpselt ei leppinud kokku, et mis kell, et ma siis helistan, et meil on selline pere lõuna, mu vend tuleb oma naise ja pojaga, venna perekond tuleb ja mina meil on lambapraad plaanis, et me just arutasime, missugused on praadi teha, emateste teeb kalliks porganditega sellist klassikalist, et neil on nõus. Oletasime barbeda, hakkas oma ingverijuuri ja neid, mis sidrunilehti kaasa võtta ei tahtnud, sellepärast et selline klassika lamburaneelast lambal lambaliha Eestis ei saa. Ta sai väga ilusa tükimaalt ja see on väga hea ja ma täna lähen emad lambapraadi sööma ja veedan sellise, kuidas öelda pereidülli ega midagi, jutusaateaeg saab läbi ja ma soovin, et see terevisiooniga Äravel punnitas siis sinna jaanipäeva paiku jõuaks jah, kuueteistkümnendaist maist hakkavad sind ajakirjanikud pommitama, et mis saade see nüüd ikkagi andmine taluga tegema hakata. Eks me siis ütleme seda saadet, kui selleks on nagu õigeaegsest, et eks, eks sa tead isegi, et konkurents on kõva ja kui me hakkame ennast teatama kusse, mis saada, siis me teeme siis kõik teised kanalid vaatavad, et neil on ka puuduses ette jah, et meid võimalikult vähe vahetatakse neid rohkem, et see nagu ei ole jah, esialgu meie huvides rääkida. Kuidas see asi käib, aitäh sulle, Marko Reikop, petturid jutusaates aitäh kutsumast. Jutusaate kordusaeg on täna pärast südaööd ja nädala jagu ka vikerraadio koduleheküljel kõigile kuulamiseks. Aitäh kuulamast.