Tapa raudteesõlme vallutamise järel otsustas soomusrongide ülem Karl Parts tungida omal algatusel Tartu peale. 14. jaanuari hommikul 1919 lähenesid soomusronglased ja Kuperjanovi partisanid lahinguga Tähtvere suunast linnale. Samal ajal oli kurbmängukohaks kujunemas Emajõe äärsel lihaturu juures asuv krediitkassa hoone, kus peeti kinni pur sõidena vangistatud linnakodanikke, teiste hulgas Eduard Ilvese kasuisa. Kaks või kolm päeva enne Tartu vallutamist käisin mina talle käsu järgi süüa andma sinna sisse. Sest abikaasaga. Me kaaperdasime seal lihaturg meie laudel mõtlesel õnnete ukse kohal peale. Ja siis nägime kiik, kuidas sisse viidi, neidki, palju seal tüte lugu sinna jagas. Kutsid jälle tolle kolli juure asja, uurib mind pealae peal ja uurib, kes sa oled ja kus sa kaatvatel maapoiss ja kuidas lihunik. Oh onu juure tulin ja ega keegi, nii ja naa lühidalt, ära talle nuia ja siis noakkisi kasuisa, sul on siis. Las kasuisa ostab endast välja. Ja tooge kasuisa teha ei, 2000 rubla. Raha, võib-olla tsaariraha ja võis kärelkinudki reaalkerel sky raha Kerenskida jää. Ja tooge seda rutem. Kas ta ütles viie päeva jooksul või kui siis ei tule, et siis lastastama. Ja ma tean, et kolm päeva enne ja siis Läsinficitele raha pundiga sinna ja siis vala kull, võttis talle raha vaste ja ja andis siis talle valveloa ja siis läksime siis ta Solega, keldrin. Kuur seal kõrval vas muidugi ruum olnd, oi juba tema sinna toodud ja siis tuvandistele lõhe teada, tead, et oled vaba ja vaid pill omakasupoega siia last You seast meid välja tulime õigesti ja tema siis, kui väljas olid lärska peitu, ära anna ennast kätega niikliku maakesid, toidan, läheb pikale 13. võidelda, neljad ikka, hommikul olime parasjagu torus kell 10 seltsis, hommikul tahtsin turgu, mille hobusega särasid naabrivoorimis, tuul hakkas karjumuse hull lähekul saad seda hakat, vapuluetšerre. Jätsin hobuse kodu ja, ja kasuisa tuli ka hobusetädid sõbra tänava sõnniku sündile, kammivabrik seal tale kuurin olid hobulejat just tema pargijastel, kellel sellest kasu seal. Ja käisin seal ära ja uurisin nende, tahtsime käedjad tassi kasuema või tema abidasi turuvale. Läksime sinna ja tuul hakkas nutma. Jäätis. Lähme ära, jah, nii et lähen ära silk ja vastu kuhugile. Proposkylarliku pole julge ja restart ja ja siis Lawaraga juba hõigati Rooporiga mingisuguse ekraatilised üledaskoskilt teised korraldad, pääs kaduge lahingaldab yhe ruttu-ruttu-ruttu. Läks mõni minut mööda on, vaata kui ratsasalk tuleb juba sealt pangamaja poolt Puusilla poolt palast säält Suur-Tartu jalg tuleb ja kolm meest keela pikki liha turuselt meiereid sisse. Ja siis sõidaksime Leiger luur, pikk poiss. Ma tundsin teda kohe ära. Siin see oli Paul. Seal tema oli ka esimene mees, kes talle eesti lippu välja tõmbas. Tantsivad kohta jälle hobuse seljast maha, tule kolmekesi tulijat. Ja sõitsivad laadselt. Aga seal meie selja taga on varem mees. Pontšo vaata kusagil läksivad ratsaväes Joosiveraatletele huviga vaatama kolm hobust, asjad, ühtsam ilma, vahin eesti lipp küllap tornist välja juba seal. See oli umbes kella 11 aegagi kellade maaga nemad tulime sealt rahulikult välja, karges hobusele tähele ja pandi siis sinna Rüütli tänav laia tänava suunas, sinna kadusid ära. Pea määrati Tartu rõhuga riigipiirid Igi aegadeni, nagu allkirjadega pühalikult kinnitati. Täna pakub rääkijaile kõneainet tabamatult kauge aeg. Noore vabariigi kahekümnendad. 21. aastal nägime juunikuul jääghine aega teenima aega teenichisse aasia 10, kuude ja seisja loogia tee varje parasjagu, kui ma hakkasin lahti saama. Ja siis minu põhjala ülemalt kapten, labidas ja kapten hiilib öösi oigeid. Mina vähem piirivalve, see täitsa jaoskonna. Te olete tuntud mehed minu all ja kes tahab tulla? Käsi rühti? Kaks 23 24 25 20 Puur 20 CD-le, kuni mina olin Täitsa jaolfionneke Eelbuska, Vana-Irboska vallarf ja tihtzee Gordoni nina oli seal Riia Pihkva kivitee peale. Venelaste vastu, seal oli, muidu oli Kõljala palgas jäi kõvasti ja aga meil oli seal õliga hõlm, iga minut tuisk tulla vene vallurit, seal olid ainult rahataid vahe, seal venelane, hiinlane, nina teretanud, jääd üle, aga hiisiat, venelased, piirivalvureid, nii paha, sule, aga näed, pilusilmad, jäta mon, koolid ja nii edasi. Kaks korda oleksin lasknud ööse, tead kuhu val köisi. Gennadi Väike-Lepatuustid seal ta oli seal Miinalile lageda pääl sis kaks kuulilaagris mulle ei noh, natuke naad eemale jalgade juurde. Kas salakaubavedu kah käis piiril, oih, Quaedast ja meie poolt oli Luva ja niru valvepiirkonnas oli hiis. Hõbedat ja kõik ahjuikooni hitt hõbedat ja riigichisid vastu kõige rohkem piiredust. Söögikraami, kõi, välki. Eestil oli kõiki Välit kõikide viisid. Sellega, et ja Eesti vabariik tegi ka vea. Hääldulikaga niisama, kuuled kommunifid jale. Seal ja midagi kuulda oli Eestile kasulik, see oli Eestile kasulik jah, ega isegi olid ja õ tõmmadeni kaudne Tammasida meelepiiri äärde suure lati otsa tule. Kuld, hõbe ja kõik need asjad Yekoonid ja kõik need tulid. Neil oli kolm. 200, me ei taha Olük rida seal taga meediaid taade üks leida, kuule jagunud oli seal siis sai Sulvani mas kuule, muutu kisa ja kära. Said üle sadade viisi, kes ostsid ära valvurid, kes tunni tal oli. Nii tuli ta käki ilma pauguta üle ja, ja siis oli kuku räägitud palluriga, too valvel, tehagi, kuna tema tuleb ja siis läksid üle. Niimoodi tegid, näed, kas vene piirivalvurite hulgas oli ka eesti keele rääkijaid? Oli aga suured mehed. Kaks meest oli vastasena Gordioni. Nii käisid siis pääsia taeva, kui meie olime kaugemal tema kaanilt väljakutsetena valvurid, kulla, hõbeda, miljon, Õighrgid, särje spekulant ei käi. Neil on kõik teada. Ja viisime, võtsime piilud, andsime üle eestlasele üle traataia üle aia ja siis olid päris head ja sõbralikud suhted. Nad ütlesid mulle, mis teil viga on? Tee sööde kõlini täis, mina oleksin ühe otsaga rahu leidnud. Ei saa süüa pilli, viiulitund, aega, poliit. Otsia kihid ülemalt mahaleid. Eesti puhul, lubage, ma ei tea seda, ta on sõjaväe. No räägime kõik ära, mis siis on ja pandi neile, et kui Andreselgi kätte saade. Miljon ja miljon marka ja marka. Olid noore vabariigi kahekümnendad oli alanud aeg raha teha. Kevadel see oli juba 20. aasta hakkas olukord muutuma. Isa jättis järele leiva tegemise ja saia tegemise aga koost. Kolme rannamehega. Üks oli Ferdinand kaupmehe poeg, teine oli Taavet, kolmas oli Jüri ja minu isa oli Anton, tehti piiritusvedajatega. Soomes oli keeluseadus, Soomes, oli keeluseadus. Ja oli nii, et Tallinnast osteti piiritust makseti Tallinnasse pankade raha sisse naissaarelt saadisi piiritus kätte. Kuhu see piiritus sai viidud, selle vastu ei tulnud Eesti valitsus tol ajal mingisugust huvi. See asi, et selle eest sai raha ja sai valuutad soomlastega, oli kokku lepitud nende 1000 saare rägastikus seal kusagil, kus siis kohtuti tavaliselt öösel oli täielik aumeeste mäng, soomlased andsid kotitäis raha. Meie mehed andsid laadungi piiritust ja äri käis ja peab ütlema, et see andis väga suure aluse majanduslikule jõukusele. Tagajärg oli see, et esimese aasta järele muretseti juba uus Mootorpaat juure endine mootorpaat, oi oli väga pikaldase käiguga sai tellitud rootsis siis mootor, vaat lennuki mootoriga ja selle kiirus oli suurem, kui oli Soome rannavalvepaatide rannapalvelaevade kiirus ja seetõttu sai õigel ajal põgenema hakata. Kui sellepärast, et olukord oli nii, et kui rannavalvepaadi käsu peale seisma jäädud, siis hakkasid nad tulistama. Mille nimi oli siis nord, uus paat, see võis peale võtta kuni 20000 liitrit piiritust. Läbikäigud olid suuremad ja selle tõttu raha tuli rohkem. Te olite siis kaheteistaastane poiss, kas te tegite mõne retke kaasa? Ühel hetkel tegin kaasa ka. Ja see jättis mulle väga niisuguse omapärase ja väga romantilise mulje. Sõitsime kiirpaadiga naissaarele otsimisel piirituslaadungi peale ja kuna paadi kiirus oli väga suur, nii et Soome sõiduks läks mitte rohkem kui paar tundi. Ja hakkasime juba Soomes, aga see oli öösel kõik. Hakkasime Soome saarestiku poole jõudma, kui kuulsime eemalt Soome Tully paat, tal oli oma moodi hääl ja tunti ära, tulliva tuleb. Kavatsus oli nii, et piiritust hakata välja laadima, otsekohe jäeti kõik pooleli. Ja soomlased olid oma rahakotti. See oli kartulikott, muuseas oli meie paati juba visanud, see jäeti sisse ja me panime siis minema. Ja sõitsime vastupidises suunas ja tuli välja, et meid ei jälitatud, siis sõitsime tagasi, uuesti, oli midagi tund läinud ja soomlased ootasid seal rahulikult, sest nendel ei olnud millegi pärast karta. Piiritust nendel ei olnud veel olemas, kui oleks tuldud neid kontrollima, sinna läksime, andsime siis laadungi ära ja soomlased sõitsid oma rada ja me sõitsime Helsingisse. Aga iga reisuga sai Helsingis ostetud, mis Eestis puudus oli väga riidega kaupu osteti Helsingist siis riidekaupu ja muidugi pere jaoks ühteteist. Ja sõitsime siis Tallinna poole tagasi, rannamehed, kel veel Tallinnas õiged, hiljem nad ostsid omale majad Nendel siis oli küll magamiskoht õieti, aga kogu see uue operatsiooni kavandamine ja eelmise operatsiooni need tulud ja tulud ei tehti meie korteris, selleks tehti suur söögilaud tammepuust see tähti lahti Pikarkuvaks esimees võis mahtuda ümber, siis võeti see rahakott, see kartulikott raputati siis keset lauda hunnik Soome markasid, aga need olid kokku seotud, pakis oli seal ütleme 5000 marka ja 10 tootma ka ja siis niisuguse pakid vastavalt, kui palju oli seal oli, pandi siis üksteise kõrvale sorteeriti ära ja siis Ferdinand hakkas lugema, et siin on 10000 marka Kasele pantonile 10000 markale piirile 10 tort, matkale, seal jällegi järgmisele ja kuni neljale mehele siis 10 tuhandese läbi siis 20 tuhandesed pakid siis jälle siis Jüri oli, kes ühtlasi kirjutas üles need summad. Ferdinand oli sissejagaja kõigilt, kui oli see rahapakid, siis kõik hunnikusse pandud, igamehe ees oma back siis igaüks võttis oma kartulikoti ja pani ja need rahad siis oma koti järgmisel päeval, eks eesti panka andis selle sinna sisse ja sa võttis siis Eesti markasid, mis siis maksite sisse jällegi oli üks firma Rosen ja Martin Roseni kontorisse sisse sõiditenassardi ja nii see läks. Osteti teine mootorpaat, see oli siis ost. Üks oli noorte, teine oli ost, see oli kahe mootoriga juba. Soome rannavalve laevad olid ka kiiremaks läinud. Noh, ja niimoodi see asi läks. Mina käisin Tallinnas koolis, ema pani mind Tallina Jaani kirikukooli, kui meil oli Jaani kirikukooli Kaarli kirikukoor, tema arvates, et need koolid olid kõige moraalsema õpetusega. Ja ma pean ütlema, et oli erakordselt sõbralik, läbi saanud. Ma ei näe. Meil ei olnud kunagi juhust, et keegi oleks poistest oleks tüdruku päts hakanud tirima või midagi sarnast. Ja ulakust oli sõna kõige otsesemas mõttes. Vähe õieti seda ei olnudki. Ellipsi kool muutus Ants kubu eragümnaasiumiks, meie koolis näiteks oli olemas väga palju ringisid, oli spordiring, oli kirjanduse ring, oli näitaja, ring, isegi andsime välja oma ajakirja. Ajakirja nimi oli helkla, mina olin selle ajakirja toimetaja ja selle ajakirja arv oli 100 eksemplari. Paljundasime seda kivi trükkiv. Sporti tegime me kõvastaja, spordi algallikaks oli üks kõige tähtsam, see oli noorte meeste kristlik ühing. Harju oru võimlas. Võimlus, saani kulus nendele ja alguses oli kaks, kord nädalas käisin, hiljem käisin neli korda nädalas ja hiljem, kui sain nimetatud liidrite gruppi, siis käisin koguni iga päev oli seal võimlemine või pallimäng, seal oli kõik, oli võimlemine, riistvõimlemine ja pallimäng. Iga laupäeval olid võistlused, kus seda aega sõi kõik võetud, aga kõik jõuti sporti teha ja õppimine läks koolis ka täitsa normaalselt ei saanud halba sõna ütelda. Liidrite grupp, mis oli need olid, kes olid füüsiliselt hästi arenenud ja hästi edasi jõudnud. Kes eriti häid tagajärgi näitasid, neid saadeti Ameerikasse Springfieldi ülikooli peale gümnaasiumi lõpetamist kus oli siis spordiülikool. Suve hakul aga muutus olukord saalis, enam ei tahtnud olla, aga kuna nendel staadioni ei olnud, siis hakkasime käima Kalevi staadionil asus südalinnas, praeguse Viru väljaku kohal. Nii palju võib veel ütelda, et kui sporti tegime imkas noorte meeste kristliku ühingu talvel siis pühapäeviti olid meil piiblitunnid. Aga seal ei olnud mitte piiblitunnid selles mõttes, et me mehaaniliselt õppisime piiblid, aga võeti üks piiblist üks osa ja seletati sisse ära, mis puudutas moraali. Ja ma pean ütlema seda, et moraalitunnet kasvatati tõsiselt ja väga põhjalikult, mis on hea, mis on halb? Koolis lõppemine läks korralikult, jõukus tuli majja, isa ostis juba kaks autot, üks oli saksa Adler ja teine oli Ameerikaower lend. Mina tol ajal, kui ma olin veel 15 aastane, vot sel aastal sai ostetud. 23. aastal oli muidugi taotlust tohutu huvitatud ja olin rohkem garaažis kui koolis. Tagajärg oli see, et suure autohuvi tõttu jäin teiseks aastaks. No mis teha. Aga selle eest auto juhtimine õpetati mulle ära ja juhtisin päris korralikult, eriti meeldis mul selle Overlendiga sõita, see oli umbes ameerika fordi tüüpi kerge auto. Ja minu peamine autosõit oli öösel sellepärast piiritusvedajad olid meil tavaliselt koos ja oli õhtusöök ja muidugi eks nad ise kasutasid siis kangemat, oleme ka ja mina olin magama heitnud, juba isa tuli siis ütles, et ole hea viina koju. No ja mina siis võtsin, panin autole hääled sisse ja Need isa sõbrad olid peale ja viisin siis ühe viisi Salme tänaval teise võitsin, viisin laulupeo tänavale ja kolmanda või siin kalamaja tänaval. Tulin jälle tagasi ja nii et põhiline sõit oli öösiti. No päeva aeg muidugi, kui lubati mul sõita, siis omavahel öeldud, siis ma olin üle linnapoiss. Sellepärast et kui võtsid mõne kooliõe veel ka veel autosse sõitma, siis jutul oli palju, et kui tore, et see kõik oli sellepärast et tol ajal autosid oli väga vähe. Raha paneb rattad käima. Aja tuuli ulatub juba noore vabariigi ääremaaliga. Noormees, Aleksander Antson, aga see oli jälle natukene teistmoodi, kui seeninalia õpetanud. Ta nagu ei pannud, väga rõhku ei pannud, elab nende Koidula ja Jannseni nende asjade pääle ta võttis rohkem, mida ei olnud, isegi programmis ei olnud kaasaegsemad kirjandus, aga lisaks sellele ta oli esimene mees, kes pani voorus liikuma spordi, aga sport, noh, see on tabanud jalati noori, siis see oli, midagi niisugust on võimlemistunnid, olid ja õigu seal tehti niisugust tavalisi võimlemisharjutus tehti ja vahel pandi ilusti. Ta kenasti kõndimateedi, väike ringkäik linnas, neid pool poriseid, lagunenud tänavaid, mõõde, korrusse, kõnnitee kui niisugust ei olnud tellistest tehtust auklikud, viidi jälle tagasi. Senini oli see kehaline kultuur. Asja organiseeris armest kevadeks esimese noortepüha. Aga seal tekkiski täitsa skandaalne lugu, haridust käisid, harjutati, et Eesti spordivälja ja kõik spordiväljakud valmis ei saadud, kui õpilasteegid ühiskondlikus korras. Ja see spordivõistlus viidi läbi Võru libapargi kõnniteedel jooksnud ja kõik muud asjad. Seal juhtus jälle skandaalne lugu, tüdrukud kabilditsitressidesse jooksma, aga asja paljud vabrik, teil kuuldjad kooli kõrval pabistas, röökis kõige õnnetum mapist, kelle tütred pidid jooksma ja veidigi paar tüdrukut härra, paremaid jooksjaid võeti kinni, viidi arvelt niimoodi varal rahva naeruks. Vaat siis järgmisel pühapäeval pärast seda, seda, seda tütarlast Äraviibist spordivõistluselt. Alcide Supeluse, Võru ei arvesta elaski teisel pool. Roosi Ma arvan. Ja selles ava Sobakrossikutessegi siis just sel ajal, kui võrud niidripeedubseediskotkarakat ja kõik niisugused Mambikastabad tütar kenasti kirikus läksid üle turuplatsi tegi säält siis selle kiriku ukse ees paar ringteed selle spordipükstest mööda. See oli ülelinnaline skandaali. Aga praegu sellesse ajajärku kuulub veel üks huvitavam kohtumine ka omamoodi kirjamehega. Noh, võiks öelda, et rahvas eeldetaili imelikku osi, aga tundub, et tal võib-olla tuli seal midagi. Näidetena Puuruga oli oma elukutselt oli ta pumbameister, hästi kuulus, otsitud pumbameister teda väga hästi tunti Võrumaal, Valgamaal ja salavõrku Põhja-Lätis. Tema nimi oli augusti EP haritult sooru vallast oli. Ja, ja noh isegi see mees tulidki samale nimega kaardi, mis oli oma poolest jälle haruldus. Augusti lõppkirjanik ja pumbameister. Esimene tutvus oli selle mehega, oli? Niimoodi oli, et ühe koolivennaga Sänna poisiga mu korru kohast olime koos, noh ja siis keegi oli soovitanud, kuidas ta tulistab jutule, tuli, see saab augusti epoli, tiivalised. Efektne mees oli kõrget kasvu tugev, kandis toredat kaabut liit alati ees ja niimoodi ja vaata, aed on, et allikkirjad ikka nagu live kaart juba ütles ja sihise koolivend oli nõus, oli kaugtehti, sest eelistus oli küllalt, eks ta pakkus talle siis ka ilusa töötasu selle ümberkirjutamise eest. No siis ei tarvitse õnnetu kaaslaga, mida asja kujutas, käsikiri, käsikiri sisse toodi siis peaaegu ei vaata. Need oli umbes viis, 60 koolivihikut tihedalt kerjab mõlemalt poolt täis kirjutatud siis ümbertöötamine käest võttis mitu kuud aega võttis. Kõige hullem selle asja juures oli see, et härra kirjanik ei tundnud kõiki tähti, tarvitad kõiki tähti, öeldi, et seal oli mõtlemisse tegemist oli väga palju. Õnn oli see, ta käekiri oli võrdlemisi suur, kohmakas oli asse suurelt lähet olid ja siis korvpalli seda võre ja avas poolt juurde vaid ikka kuidagi seda järjepidevust hoida ja eks ma siis võib-olla ka nii jõudumööda aitasid selleks kaasa. Raamatu nimi oli, valitses üle maailma, et selle asja isegi natukene jabur omaks isegi see, et selle valitsuse peaminister oli autor Auguste õpise oli ja riigi pealinn asus Lätimaal Siguldas. Selle Koiva jõe kaldal. Püha ja armas eesti keel oli siis, kui käsikirju edasi oli valmis, soli honorari pealt tasutud sihitis autor teda küll Tartusse Tallinnasse kirjastustele pakubakule ajalehte, aga vaat keegi võtma, noh. Ja siis vihastas mees ära, laenas sooru vallas talumehe käest hobuse, hobused rehv, oli talvine aeg, kogun reet kaerakott hobuse toidukorras kaasa, kus sa parasjagu ei kraba käsikirja ja selloidiga kaerakotid. Aga kusagil ööpojal, kas kõrtsi juures või mujal. Stage kaerakott ära ühes tükis, selle surematu käsikirjaga, lõõts, rahvalvia maailmakord, vurri lood jäigi saamata üks surematu surematu teose saamatu. Aga selle mehe kohta veel nii paljud tegurid aastaid läks mööda, ma olin isegi juba tegutsesin ajakirjanikkonna korrulisele meiega uuesti kokku, kui puutuda. See oli vist aastal 1933, kui meil just tuli päevakorrale presidendi valimine. Nojah, ja siis vaata augusti Ta hakkas ka ennast kandidaadiks Aedma seljas olidelt trükitud, terve suur kogus Lendlehti proglavatsioone öelda päevast ise levitas küll Võrumaal ja Valgamaal päämiselt seal veel terve rida huvitavaid asju oli sees, oli näiteks et tema kui presidendil on ainult üks tuba, on tarvis, on mingisugust Eeenneskonda, kui niisugust ei ole, ei ole. Et kui mulle näiteks Tallinna tule akse sugulast olevat varrukal külla, olgu igal mehel oma leivakott kaasas, mida kedagi riigi kulul toitma ei hakka. No vot, niisugused asjad, rahvas, ühelt poolt meeldist neid levitati, räägite kujuti jokk nagu rahvasuus ikka hoopis teise kuju võtavad. Need, see oli oma poodi, voodi oli selle, selle surra valimiskampaania ajal oli, püsisid Võru ja Valgamaal käis tänu just sellele August Teppo-le. No ma arvan, olen Jaadeedee moor mariga. Oota ja loota ööd Ahaburd. Tiirelda. Nagu ma mäletan, mängu võidukäik algas Eestis mõni aasta pärast esimest maailmasõda. Ma olen ikka muusikaarmastaja poiss ja nii, ja siis ikka kuulsin, et siis isesuguse rütmiga uus tants on moes, teda tantsitakse hoopis teistmoodi kui tolleaegseid tuustepi ja, ja siis min joone ja masurkasid. Tangusid, nagu tol ajal oli mitmeid sorti, olid Argentiina tangud hispaania tangot. Ja neid kõiki tantsiti ka omamoodi Gaboreedes näiteks tantsisid hispaania Tangosid ikka hidalguvad oma kraan daamidega ja tulid, tulid maailma vägevad, aga üsna suured. Sa võitsid apasside tangud, neil olid kummalised nimed nendel tangudel nagu oopiumi tangu, kokaiin, ma tapan su täna öösel sisenes edasi nende igal tantsu lööma väikene süžee. See apas on suurlinna kelm, röövel või bandiit. Veedab öid oopiumi Igastahes, räpaste Saguli kõrtsides taastati 20.-te aastate lõpus kõigis Tallinna kaba reedes Pärnu ja Narva-Jõesuus, suvehooaiadel ikka Parsside õhtuid, kus publica oli riietatud nii, nagu kõigeks korralik, apas tavaliselt algasseni saalis hämarti valgus, muusika, üksiku prožektori valges joas hõljub laisalt sinine sigaretisuits. Otsiv kiirtevihk leiab äkki parketil seismas väljakutsuvas poosis raame haiglase näoga ja silmaalused sinised tütarlapse ilmub noormees apas üleni mustas. Ainult hall soni, hõõguv sigaret, nous, samuti ele punane sall ümber kaela seotud, vaatata tüdrukut, kes viskab otse sigaretti suust ning tants läheb lahti. Laval lendavad parketile tüdruku kasinad riidehilbud ja tantsu. Lõpuks on Apašitaar noore mehe embuses kui häbelik valge hiireke. Praegu niimoodi, et üks ja sama kordus, kuigi teised inimesed olid ikka suitsu maha viskamine tüdrukul ja selle poisi haaramine sülle ja keerutas teda ümber kaela, plärtsti põrandale. See oli niisugune efekt. Muidugi Mistaja tüdrukud said sageli haiget ka, võis seda juhtuda, et läks vigase kondiga või muuga lava taha. Ainult mõned protesteerisid, näitasin niukse võika esinemise laadi kohta, kus daami nagu niimoodi, et kartsid võib-olla et see no riivab nagu naise au ja ja siis sageli protestiks keerasid vilja tähendab sinnapoole, eriti kui tüdruk oli lõpus nii napilt riietatud, aga praegusel ajal harjutud sellega, sest supelkostüümid Pirita rannas olid käega põlve õmblani välja ja paljud soliidsed daamid keerasid noh, sinna parketi poole, kus eeskätt toimus ja ja, ja siis sundisid oma mehi ka teiselt poole vaatama ja siis sellest tekkis sageli pahandusi. Ja siis, et lepitada, siis olid männisest amatöör Žigolot, kes pärast seda, seda numbrit läksid otsaga ja palusid selle solvunud daami tantsima. No Pärnus olin, ma ise esines seal Pärnus apasside õhtul ja siis aga muidugi ja hinnad olid ikka kallid ja joodi šampannierit ja ja siis joodi kallid konjakimarki markiaga passid, õhtul sai ka Pärnu seal draamaküla kandis said mehed ka rannasalongi. Nemad leidsid uue efekti, andsid kirve ja, ja geeni või, või niukse relva külmrelva andsid siis sinna riietehoidja portjee kätte ja, ja võtsid ise oma käekotist välja. Need, meie hariliku riigi Vena pudeleid, kus oli valatud marjaveini hulka, nii et Grehvitud oli tinaturaadi pudeli silt pääle. Muidugi see hämmastas külastajaid ja sellest momendist Pärnus igatahes suviti kadusid need Apažide õhtud ära. Rääkija oli muidugi Artur Rinne. Aga tea, vahetab vikerraadiokava teemat ja meie vahetame plaati. Militaartango.