Tere päevast. Veebruaris kaevame kulda oma põhjatust arhiivist. See tähendab, et kuulame Henn Saari keele minuteid. Tänaseks valisin saate, mis oli esmakordselt eetris 1997. aasta mais. Kaks aastat tagasi andis Eesti keele instituut Henn Saari 80.-ks sünniaastapäevaks välja tema raadiovestluste kogumikku keelehääling tänasegi saate teksti võite sealt leida pealkirja all puturoloogia. Grammatilisest tulevikust kõneleb keeleteadlane Henn Saari. Keeleteadus on sitke ja vintske ja temast tõeliselt aru saada pole kergem, kui mõista, miks arvuti arvutab. No sõnavara seigad on arusaadavad, kui nad tuua populaartasemele grammatikas on sellist ainest vähe, mida populaarseks rääkida saab. Aga üritame korraks ja proovime seda teha, grammatilised tulevikuga. Hakkame sellest peale, et väljendid, olevik ja minevik on eesti grammatikas hoopis erineva ütlemisvõimega minevik tähendab täiesti niisuguseid pöördsena ehk verbivorme, mis osutavad kõne, kes juba möödunud ajale minevik osutab, aga olevik ei osuta õigupoolest ei käesolevale möödunudega tulevalegi ajale. Ta arvab tegevuse toimuvat. No millalgi küll, sest miski siin ilmas ei välju aja raamest. Kuid selget ajasuhet kõnehetkega ta ei anna. Ja ütleme siis nii, et grammatiline minevik on sisukas nimetus, aga grammatiline olevik on üksnes üsna tinglik nimetus. Muide minevikku vormidel on veel omad varjundid, ka lihtminevik, see jätab sündmuse minevikku. Aga täisminevik toob ta, kuidas ütelda, otsapidi kõne hetkeni välja. Proovime korraks. Franz Schubert sündis aastal 1797 ja suri 1828. Mõlemad sündmused olid minevikus, sinna see meie Supertikene jäigi ja seda nõnda lihtminevikku kajutlemegi sündis. Suri. Kuid nüüd, kumba eelistaksite? Kas öelda, et Robert Lepikson sündis 1952 või et ta on sündinud 1952? No ma ütlen küll vaistlikult ja keeleinimesena ka teadlikult, et ta on sündinud tollel aastal, sest no olgu pealegi linnapeaminister, aga ta on elanud meie lihtinimestega koos tänasesse päeva. Vaadake, õigupoolest pole asi nii, et Lepikson elada, sellepärast peab kasutama täisminevikku. Asi pole pidamises vaideid, sellist oleviku nii jõudvat minevikku väljendubki rikkumata keeletundega eestlane täismineviku abil. Ja see võimaldab kogunemist ilusat nüanssi. Kas võiks keegi meist ütelda, et Jaan Saul on sündinud 36. või August Sang on sündinud 14. aastal. Ja see on eesti keeles täiesti võimalik ja nii võib sattuda sõnama, eriti inimene, kelle jaoks näitleja Saul või luulemees sang ei ole katkenud liin ei ole lakanud olemast ega lõppenud minevikku. Ja ehk on Schuberti kellelegi meelest sündinud 1797. Vaat nüüd, aga kui grammatiline oleviku vorm ei osuta ajale kõnehetke suhtes siis peaks ta ju sobima väljendama nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus toimunut. Katsume järele. Avame näiteks Oskar Lutsu ladina keegi. Seal on mälestused autori noorpõlvest, kui ta teenis Tartus Kivisilla apteegis näiteks mälestus kaaliumi viskamisest Emajõkke. MINA TEAN kirjutab luts enese Andrese kohta, et meie materjali kambris on kaks niisugust purki. Ehkki mul pole aimu, misjaoks nad seal on. Tähendab, ta ei kirjuta mitte, ma teadsin, vaid ma tean. Apteegimehed tõid ühe purgi ja seal sees oli kaalium. Siis mindi sillale, proviisor võttis purgist kääridega pala metalli ja edasi kõneleb kirjanik jälle oleviku vormis. See parem pala on tal varsti käes, kuid miskipärast see ei satu Emajõe voogude alla, vaid just voogude peale. Vilistades ja praksudes tehes sinist tulejuga, lendab selline isand minema otse vastu vett Kvissentali poole. Aga ta laul varsti on lõplikult lauldud, käib üks põrgu kärtsakas. No mitte siis käis, vaid käib see kärtsakas ning meiega Aliumikese sussid on püsti. Hakkavad hüüdma kõiksugused, viled nagu issanda pasunad sel viimsel raskel kohtupäeval, vot niisugust oleviku tarvitust kutsutakse jutustus olevikuks preesensi storikumiks. Ja seda võtet tunti juba antiikajal. Minevikusündmused oleviku vormis, aga nüüd olevik, väljendamas olevikku, see juhtum hargneb. Vaadake ja imestage kolmeks. Üks on see kõige lihtsam reporteri jälgib paraadi ja jutustab. Nüüd hakkab vana silla poolt tulema rühm valgeid siniste äärtega. Peeneid on seal kümneid, nende kolonn on jõudnud ligi. Endlatja pöörab nüüd vasakule lippude järeltulevate, siis teist mulgi kuubedes meed. Ja nii kestab jutustus ainuvõimalikus oleviku vormis. Kuid et on tegemist just olevikuga, kõne hetkel toimuva sündmusega, seda ei näitagi meile grammatiline oleviku vorm. Seda me teame täiesti keele kõrvalt, sest me teame, mis on raadioreportaaž. Vot selle vorm ei tohi olla minevik, sest minevikuvorm rikuks jutu valeks. Ja see oli hetke olevik. Teiseks on üldolevik Carl Robert Jakobsoni koolilugemiku klassikaline lause ütleb, et kas on koduloom. Me võime ka ütelda, et Lõvi jookseb neljal jalal, aga jaanalind jookseb kahel ja delfiin ei jooksegi puhas olevikuvormi silma, et need tõsiasjad kõnehetkega üldse mingis suhtes oleksid. Ja kolmas olevik on see, mis on inglise keelt õppinule tuttav, kui press krintiinjees looja minemas looja minemas kullase valgusega oled sa sinitaevasilm? Olemas on soo Aua allikas, mis ilusas Lillitses oros sinu võimuse läbi kalja süles ta tulles tasa on keerlemas. See konstruktsioon koosneb siis olema-verbi olevikust ja massvormist. Ja tema kui grammatiline nähtus ütleb nüüd ühemõtteliselt ja iseenesest ilma meie kõrvalise teadmise abita, et sündmus nii-ütelda jookseb kas kõne hetkel või siis kõneleja poolt silmas peetaval hetkel ja seda saab kasutada ka jutustus olevikuna, nagu Christian jaagul ongi. Kui ta luules meenutab päevaloojangu nägemist looja minemas, oled sa sinitaeva silm seda kontinoosse tarindid on üks uuemaid, keeleliste ajasuhete uurijaid nimetanud progressiiviks. See uurija on Helle Metslang. Ärme nüüd aga edasi ütlemed, olevik väljendab ka tulevikku tühjade sõnadega väljendab, just nimelt jätab väljendamata ja kuulajal või lugejal peab olema aja suhte mõistmiseks muid pidepunkte. Näiteks üks küsib, mis sa homme teed ja teine vastab. Parandan katust. Sõnaga homme On kogu situatsioonis juba tulevik antud ja see on kõige selgem juhtum jutu käigus endas on mitte siis grammatikaga, vaid sõnaga antud osutus tulevikule meie juhul homsele. Aga te saate aru, et tulevik võib olla vestlejad mõttes ka ilma, et nad seda sõnaga välja ütleksid. See on siis jälle keele kõrvalt teadmine, eks ole, aga mitte, et olevik märgib tulevikku. Edasi, aga on olemas selliseid pöördsõnu, mis pooliti on nagu harilikud oma sisu väljendavad sõnad ja pooleti nagu grammatilised abisõnad, mis väljendavad ajasuhetega muud. Eesti keeles on üks niisugune sõna hakkama. Üks küsib, mis sa nüüd teed ja teine vastab. Hakkan katust parandama. Mäletame, enne ta ütles, parandan katust, eks ole. Aja suhe oli siis selge sõnast, homme, aga pange tähele, mida ei öeldud ei väljendatud. Ei öeldud välja, kas homme katuse paranduspidi olema poolelioleva töö jätk või hoopis uus tegevus, kui siis jah, üks küsib. Mis sa nüüd teed, ta nagu viitaks selle nüüd sõnaga olevikule. Justkui küsiks, et mida teine on parajasti tegemas. Aga selle mulje hajutab vastus, hakkan katust parandama, vaatame, mitu palet on siinsel sõnal hakkan. Kõigepealt ta muudab küsija sena nüüd tähendust, see ei saa enam tähendada jooksvad hetke, vaid märgib hoopis järgnevat. Mis see nüüd see tähendab järgmiseks teed? Niisiis sõna hakkab teeb aja suhte kõnehetkega tulevikuks ja see on tema üks ning tähtis pale. Teine on aga see, et ta säilib ikkagi ka tema põhitähendus, mis osutab algamisele peale hakkamisele. Ja vastust Hakan katust parandama võibki kõrvalt kuulaja tõlgendada kaht moodi. Esiteks siis nii, et vastaja alustab peatselt järgneval ajal katuse parandust. Teiseks aga nii, et katuseparandus küll peatselt järgneb. Kuid see võib olla ka pooleli jäänud töö jätk. Ja just sel viimasel juhul näitab verb hakkama end juba peaaegu oma sõna tähendusest vabana, see tähendab ainult tulevikusuhte märkijana. Ehk nagu meie tsunftis on tavaks ütelda futuurumi markerina. Advokatuur on pole siis midagi muud kui keeleline tulevik, küllap on kõik kuulnud futuroloogiast, see on tulevikku, teaduslik väljauurimine või kavaid ennustused tuleviku kohta. Ja muide veel, kui küsimus oli, mis sa homme teed siis vastus hakkan katust parandama, võib olukorda tundvale küsijale märkida koguni seda, et teine kavatseb tööd jätkata või alustada, kuid ei looda lõpetada. Sest kui loodaks lõpetada, siis vastaks hoopis, parandan katuse ära ja ongi meil käes v L1 grammatiline vahend, kuidas osutada tulevikule? Selleks ei ole otseselt sõna vorm, vaid sõnavormi valik lauses. Te mäletate, sihitis võib Eesti ja samuti soome keeles olla kolmeliseeri käändes omastavas ja osastavas ning erijuhtudel pelga nimetavas. Mis vahe nüüd on? Ma parandan seda katust ja ma parandan segaduse? Eks ole, ma parandan selle katuse, osutab töö lõpuleviimisele, aga lõpule viimine toimub kõne või suhte hetke suhtelist tulevikus ja sellega omastava käändevalik sihitiseks osutab ühtaegu nii lõpule viimisele kui ka tulevikule. On ju nii selles armsas eesti keeles. Ja muide mõnes teises keeles jälle omal kombel ka vene keeles näiteks on tasemel perfektiivne aspekt eksaverseeemmei viit võimeline osutama tulevikule. Jää patchi, YouTuugresso, need ladina, läti ja leedu keeles on olemas puht grammatilised tulevikuvormid. Ladina keeles kantu on, laulan, kandaabu laulan tulevikus. Ja läti keeles ei öelda mitte minevikuvormiga Bachi. Siis läksime, mis tähendab, et hakkame minema vaid samas mõttes iiassim. Mis on, läheme tulevikus? Nüüd aga saksa keel? Saksa ega inglise keeles k mitte Skandinaavias selliseid puht grammatilisi tulevikuvorme ei ole. Seal kasutatakse ühendvorme, kus abiverbiks on jällegi kahe palgeline sõna, no umbes nagu meie hakkama, aga tema algseks tähenduseks on kas saamine, pidamine või tahtmine, niinimetatud modaalsused taas Kosovos, Eestis on kole palju juttu sellest, mis tuleb tulevikus ja mis kõik aina olema ja saame hakkama teostama peab. Nii palju on seda juttu, et on puudu tulnud muudest tulevikule osutamise vahendeist. Laiendatud üles jälle saksa keelelt õpitud konstruktsioon, vastav saksa abiverb on viieten. See omaette sõnana tähendab põhiliselt saamist teket näiteks sviietele lihtehk saagu valgus. Ja sellest siis ka näiteks selline mõne aasta tagune ajalehe lause eesti kroon saab olema seotud saksa margaga. Nüüd võiksime juba ütelda sama krooni ja euro kohta. Kuid ma annaksin teile, head kuulajad, valikuks täiesti oma maitse järgi valikuks kaks erilauset. Esiteks eesti kroon saab olema seotud euroga ja teiseks eesti kroon seotakse euroga niikuinii. Need olid Henn Saari keeleminutid eetris veebruarikuus laupäeviti klassikaraadios. Kuulmiseni ütleb toimetaja maris Johannes.