Te kuulate raadio kahte jagava. Raadioeetris Piret Järvis, Piret Järvis, mina siin suveraadio salvestasin teekonda 16. juunil. Päev varem ehk nüüdseks juba 19 päeva tagasi alustas oma teekonda Tartust Tallinna poole, aga laulu ja tantsupeo tuli ja mõnes mõttes on suveraadio ja peo tulerännakud kulgenud sõbralikult käsikäes käes, külg külje kõrval, sest igas seni eetrisse läinud suveraadios olema tule saatjaskonnale eesotsas Jüri Muttikaga ka väikese telefonikõne võtnud, et uurida, kas kõik on ikka asja, kas tuli ikka tuleb ja kas tuli ikka jõuab. Neljandaks juuliks ehk homseks siia Tallinnasse, sest mis pidu see ilma tuleta oleks, eks ole. Laulupeotuli muide toodi esimest korda Tartust Tallinnasse 1969. aasta juubelilaulupeo eel ja tuld on läbi aegade veetud väga erinevate vahenditega, näiteks hobustega või paatidega või siis ratastega nagu sellel aastal kohe räägimegi laulu ja tantsupeo tule teemadel siin saates kahjuks küll viimast korda, samuti rattale 1000 kilomeetri ja peaaegu kolm nädalat järjest tuld saatnud Ringvaate suvise saatejuhi Jüri tikaga JÜRI tere. Tere, tere. Tere. Piret. Taustal käib, me oleme hetkel apsakul ja just toimub see kõige tähtsam osa sellest. Tule teekonnast, mis inimestele ollakse tõrvik käest kätte ja samal ajal kõlab tule teekonna laul. Laulu kirjutanud Contra on kirjutanud sõnad ja viisi on kirjutanud Toomas Lunge. Aga nüüd see, kuidas see Lunge versioon on niisugune pidulik seemned, kuulake, kuidas see põllu tingimustes kõlab. Ei no vot selline on see lauluke, loodan, et muist kastist eetrisse põllu tingimustes meil siin suur, kui venelaste bändi ei ole, mängitakse seda kättejuhtuvate pillide ja siis käepärase koosseisuga riiulil mängitud, sõpranzin seda mängitud tee tuuris õieti meenutava mingi toruga ja eks põhiliselt kitarre vaestele mandoliini appi võetud. Ja mõned kuulan üle Hannes Astok ja kes on tule teekonna korraldajaid, Hannes laulan sulle pähe ka kulunud või on ikka igakordne paber ette võtta? No ütleme niimoodi, pärast viiekümnendat korda peavad kõik asjad meelde teise salmi. Seda, mis on teise salmi lasemad veel lahkuma, kui teod. Kuidas tundub kontra? Siga tabanud seda, mida me siin tegelikult teeme, võime, püüame ennast kohandada selle teksti järgi. Contra ju kirjutas need sõnad tegelikult juba valmis paar kuud ennem kui tule tulemine algas, aga ta minu meelest on päris hästi lainele saanud ja nagu natukene ette aimanud, mis siin toimuma hakkab, võib-olla isegi ennem seda, et ma seda ise taipasin, aga aga ta on tõesti selles mõttes suur sarjast suuri sõnameistreid. Ja Lunge viis tekkis kuidas eelmisel ööl, enne kui Tartust 15 10. stardite või oli seal varem tehtud. Meil oli koorisisena Eurovisiooni lauluvõistlus, kus kõik kooris siseselt heliloojad said oma laulud žüriile esitada ja saime kaks pakkumist ja parim võitmiseksis. Toomas oma oli, oli kõige parem. Vägev, tegelikult on sellest laulust veel variante, ma siin öösel avastasin, sedastas pluusina, teha leiame põhjuse ja teeme ära. Hannes, räägi, kuidas tule tulemine läinud täna on eelviimane päev. Minu jaoks on see suur harjutamine selleks, et pidulikult niimoodi käed lahti, Tallinnas homme terve päev ringi sõita. Selle kõigepealt käed lahti paluks mitte sõita. Aga me oleme hästi toime tulnud, jah, see senised 18 päeva pööraselt edukalt läinud ja ja tule tulemine on täitnud oma eesmärgi, olla kutseks laulu ja tantsupeole. Et ja viia laulupeo ja tantsupeo maitse, tuli lõhn ka nende inimesteni, kes võib-olla ei saa, ei jaksa, ei taha tulla laulupeole ja tantsupeole, nii et see, see, see eesmärk on, et inimesi suurele peole kutsuda ja ma usun, et Homsest hakkab väga suur pidu Tallinnas. Kuidas laulupeo, sihtasutus sellesse, meie põlluäärses? Isetegevusse suhtuks, nad tunnevad natuke, mis lõhuvad, ära varastatud, või on nad õnnelikud, et kõik need, kes laulupeole jõuavad Tänasin tõrviku kujul laulupeost osa? Ei see on see kõik on ju nagu heas koostöös laulu ja tantsupeo sihtasutusega toimunud sellepärast et kõik hakkas ju sellest, et rohkem kui aasta tagasi toimus konkurss parimatele ideedele tule tulemise teostamiseks ja meil oli au ja nüüdseks on selgunud ka kohustus see asi ära teha, nii et see on ikka heas koostöös ja see on, ma arvan, nendele ka väga hea võimalus keskenduda laulu ja tantsupeo ettevalmistus on jälle ja tähendab meiesugustele hulludele siis võimalus kolm nädalat tulega mööda Eestit ringi mütata ja, ja see kõik nagu ise sel ajal tegeleda, siis suure kunstilaulu ja tantsuga. Mina siin ju hängin kaasa, kui nii võib öelda, siis tegema korraldamises ei osale. Kui need mõned hetked korraldada, siis ma püüan segada, et oleks väga huvitav. Aga jah, siin on ju, mis seal, minu tähelepanek on see, et see on kuidagi selline eestlasi kokku toov asi, et muidu ülejäänud aeg tehakse igaüks omaette, mõnes külas on ju olnud see, kui pikemalt majane pärast segan teid teid üles leida, kuhu te ära olete vändanud? Inimesed ütlevad külased, näed, esimene kord, kus küla on jälle kokku tulnud üle 50 aasta ja nüüd me näeme, kes siin uued inimeste evamadele me näeme, kuidas me nendega koos miskit hea on, mõnedki külaseltsid uuesti elu käima tõmmata, nii et see kuidagi eestlase liikmelise ürituse No tundub küll jah, sellepärast et see vastuvõtt on ikkagi noh, meil oli neli sooja, südamlik, igal pool ja ja tõesti ka noh, igasuguste metsateede otsadele on inimesed välja tulnud ja muidu sõidad, sõidad mööda Eestit autoga ringi, mõtled, et seal keegi ei ela, sõidad rattaga ringi, tee ääres on kogu aeg inimesed eestlased on kuskile metsade ja põldude vahele joonist marjule. Nii et ma tahan küll loota, et see on andnud nii mõnelegi külal impulsi midagi koos teha ja me oleme näinudki tõesti võimsaid külaselts kohtades, millest me ennem ja olgu see olgu see häbiks meile pole midagi suurt kuulnud. Mina tahaks aru saada sellest, kas seltskond seda ennustas, et see asi nii suureks läheb ja nii käest ära, et mõnes kohas tee suletakse ja külaseltsid uuesti ellu, ärkavad. Noh, käestanud ära läinud ei ole, aga eks eks me aimasime, meil on väikene kogemus eelmisest korrast ka, kuigi me siis me liikusime mööda veeteid, kus veeteede ääres meil üldse inimesi peaaegu ei ela. Aga eks me aimasime, et ühelt poolt on huvitav see, et mida väiksem koht, seda suurem tähelepanu noorem vastuvõtt, aga noh nii Tartu ümbruses ka nüüd, kui me oleme Tallinna ümbrusesse jõudnud ja teiste linnade ümbruses on ikka rahvast pööraselt palju, vaatamata tööpäevadele ja ja no ütleme nii, et tegelikult on see ikka natuke meie ootusi ületanud ka. Oled kokku arvutanud, mitu inimest tee ääres leevitantsignaaritel hüüatan kaasa, laulad kaasa täitsa 400000 200000. No ma arvan, et kõikidel nendel tseremooniatel tuld käest kätte andnud lisaks kooridele, tantsurühmadele ma arvan veel üle 10000 inimese, mis on ikka päris märkimisväärne arv. Ja noh, paneb mõtlema, et Eestis on ikka inimesi ja maal on veel seda ausust tullakse teie juurde vaatama, kui räime mööda veereb. Sellised lood hetkel siin sime tulemusel, meil ei ole enam palju jäänud, mitu kilomeetrit meil nüüd on? No poolteist päeva seal ühes suurusjärgus viis, 60 kilomeetrit talvel vändata võib-olla natuke rohkem, võib-olla 70, aga seened sellele karastanud tiimile, kui selja taga on juba üle 900 kilomeetri väga palju küll enam ei ole. Minu jaoks isegi üle 1000 ma püüdsin kokku arvutada, sai 1000 eile kätte Hannes, aitüma ja jõudu. Edusin. Kuule tulemine nüüd jätkub, sest seatakse inimesele rivisse kukkuma maratoni lonkama, sest et mul on ausalt öeldes, vaim on värske, aga Elvis hakkab nõdraks minema. Kuule käel, mul on muide, ma räägin selle hääle kohtlane ära, miks ta selline on? Kindlasti see inimesi huvitab, et kas ma olen küll hilinenud või tegelikult on nii paar aastat tagasi seesama seltskond, kes seda tule tulemist korraldavad iga õhtu kogunevat pärast õhtusööki kööki ootavad oma laulu salmikud välja harjutavad laulupeo kava läbi uuesti, aga enamasti need haritlased 30 neljani ja eks see oli kaks kell ja ma olin päeval mõnusalt väsinud. Öösel magasin võimelisemad, kaikus sinna see koit ja Isamaa ilu hoieldes sinna ja siis ma ütlesin, et ei lase mul magada, siis ma otsustasin, et ma lähen ja laulan nad laua alla. Läksin sinna ja paari tunni pärast kõik magasid, aga pärast seda mujalt ei ole nii, et koorilauljatega võidu laulda ei maksta. No järelikult on sinust saanud lisaks kõigele muule sellel teekonnal ka laulumeest, sest ma mäletan, ühel ühes meie esimestest intervjuudest sa ütlesid, et sina väga ei laula muidu. Ei, tõesti ei julge, nüüd on see julgus tekkinud, eks siin ole küla juures külade vahel harjutada saanud public lapstograja tingitult suhteliselt enesekindel tunne ilma hääleta. Jüri, sa nägid nüüd väga lähedalt nende mõne nädala jooksul Eestimaad, ütle siis jaga soovitusi meile kõigile, kuhu, millised on need kõige kihvtima paigad Eestimaa peal, kuhu kindlasti sel suvel reisida võiks. Tead, mina soovitaks mõelda nii, et on need kohad Eestis, kuhu sa mitte kunagi elus ei ole sattunud ja sul ei ole mingitki põhjust sinna kunagi minna. Käis seal ära, sest et seal võib-olla nii äge, et satuvad sinna veel kord tagasi need kohad, kus sa nagunii oled käinud, autoga nendesse minna, võta aega ja kas siis käia jala ringi vändata ja vaadata, sest hakkame autoga rändama, siis on alati tahame juba seal sihtkohas olla, kuhu poole me sõidame, aga rattaga aega ringi vaadata ja jalaaega üldsegi õhku nuusutada, lilli vaadata. Ja mulle endale on väga suurt muljet avaldanud see osa, mis Tartust Narva suunda. Kõik need Avinurme Tudulinna c kants on niivõrd üllatunud, seal on reaalsest, päeval sõidavad rattaga, seal on nii vaikne, et metsast on kuulda, kuidas karud seal omavahel mõmisedes õlut joovad räägivad, plaanivad järgmist pesakonda kuskile metsa asutada, et see oli väga huvitav, väga metsik, et noh, eks ma olen siin linnas nii linnastunud, et mulle see metsiku meeldib, eriti mis mind üllatab. Pealinnas räägitakse, et maal on elu raske ja kõik on vaesed. See loll jutt maainimestel on palju rikkamad kui linna omad, kõigi nende spaad ja igasuguseid imeasjad kodudes olemas, et see on see, et maainimene, vaenlane, see ei vasta tõele on igal poole. No seda on väga hea kuulda, Jüri suur-suur, aitäh sulle kõikide nende toredate ja meeleolukat reportaažid eest, mis sa siin nende kolme nädala jooksul Raadio kahe eetrisse suveraadioeetrisse oled paisanud läbi telefonitoru, et siis veel head need mõnikümmend kilomeetrit tulla siia Tallinnasse. Püüan vastu pidada, aitäh, et oled olnud iga iga päev selliseks meeldivaks rutiiniks, milleks ennast kokku võtta ja mitte väntamise transsi sattudes ei hakka vajuma. No mul on hea meel, et sain ka kasulik olla, kuidagi. Aga jah. Tänaseks kohtumiseni. Franks.