Täpselt kell sai kuus, Päevakaja võtab pühapäevased sõnumid kokku. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Ukrainas Kiievis nõudsid meeleavaldajad vaherahu lõpetamist diakremli-vastaste sanktsioonide karmistamist. Slovjanski savasid terroristidega tule elamukvartalile. Homsest kutsutakse Eestis sõjaväkke 1700 noormeest, kellest kolmandik avaldas soovi tulla sõjaväkke veel enne kutsuda. Vene riigiduuma kultuurikomisjon hakkab keelama vene keeles võõrsõnade kasutamist. Ilmselt ei jõua parlament eelnõu enne puhkust arutada, kuid algatajad on veendunud, et tema keelt tuleb kaitsta. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juurde luuakse maailma keelte ja kultuuride kolledž, mis mitmekesistavad lõpetajate võimalusi tööturul. Ilm on pilves selgimistega, vihmane, tasapisi läheb ka soojemaks. Homme tuleb sooja juba kuni 20 kraadi. Homsest kutsutakse sõjaväkke 1700 noormeest, üha levinum on tulla sõjaväkke veel enne kutse saamist. Riigikaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae ütles Marial Raismale, et sõjaväe kutsutakse ka 19 neidu. Juuli kutsumiste osa on eelmise aastaga võrreldes kasvanud. Ajateenistusse kutsumine viiakse läbi kolme päeva jooksul üle Eesti, kus siis kutsealused on saanud ajateenistusse ilmumise kutsega koos teada täpse ja täpse koha, kuhu siis ilmuda ja kus siis kaitseressursside amet võtab nad vastu ja toimetab mäeosadesse ja annab kaitseväkke. Noormees Jalmar astub juulist sõjaväkke logistikapataljoni ning ootab sealt vaheldust senisele elustiilile. Lihtsalt seda kogemust ja vaheldus sellest tööst, et nii kaua järjest tööl käinud, et pole paha käia korra vahepeal ära midagi muud teha. Võib-olla esmalt on nagu trend, mida tahaks teha, et omal käel ei ole ette võtnud seda nii palju. Ja teiseks konkreetselt võib-olla lihtsalt autojuhi Lugajastaks. Kui noor ise avaldab soovi tulla ajateenistusse ilma et kaitseressursside amet oleks talle jõudnud saate kutse siis Margus Pae sõnul püütakse talle omalt poolt vastu tulla ja suunatada väeossa, kuhu ta ise soovib minna. Mul on väga hea meel tõdeda, et tegelikult ka selle juulikuise kutsumisega on tegelikult nende vabatahtlike osakaal jätkuvalt kõrge, me räägime siin tsirka 30 protsenti ehk siis kolmandik tegelikult täna väkke minevatest poistest on selles mõttes nii-öelda vabatahtlikud teenistusse astujad ja pluss tüdrukud. Kõige rohkem noormehi saadetakse Margus Pae sõnul sel korral esimesse jalaväebrigaadi. Erandkorras saavad 50 laulu- ja tantsupeoliste alustada ajateenistust seitsmendal juulil, kui pidustused on lõppenud. Ukraina pealinnas Kiievis toimustena taas rahvakogunemine nõuti vaherahu lõpetamist ja sõjaseisukorra väljakuulutamist Maidanil kogunenud mitu 1000 meest päeval tööd võtsid vastu ka sellekohase pöördumise Ukraina presidendile. Meeleavaldajad nõuavad sõjaväelaste varustamist relvadega ja lääneriikidelt järgmise Venemaa vastu suunatud sanktsioonide etapi väljakuulutamist. Maidani aktivistid hoiatasid president Petro Porošenkot ette ja tänane, võib-olla viimane rahumeelne meeleavaldus. Avaldajate sõnul peab president rahvast kuulama, muidu ootab teda Janukovitši saatus. President Porošenko pikendas ühepoolse vaherahutähtaega homseni. Ukraina kaitseministeeriumi kinnitusel on kremli-meelsed eelmise kahe ööpäeva jooksul rikkunud vaherahu juba 12-l korral. Läinud ööpäeva jooksul on täheldatud ka vene sõjatehnika koondamist isehakanud Krimmi rahva vabariigipiirid. Jõe äärde. Slovjanskisse avasid terroristid täna tule, elamukvartalite-le on ka hukkunuid, teatab Ukraina sõjalis-poliitiline vaatluskeskus. Ukraina kaitseministeeriumi teatel on Krimmis ja Kaukaasias tulnud kremli-meelsed palgasõdurid hakanud juba Ukrainast lahkuma. Selle põhjuseks võib olla see, et Venemaa on lõpetanud nende varustamise ja nende leping võib olla lõppenud. India lõunaosasse nai linnas eile kokku varisenud hoone rusude all arvatakse olevat lõksu jäänud vähemalt sadakond töölist. Eile hilisõhtul paduvihmadega järel kokku varisenud 12 korruselises ehitusjärgus olevas hoones hukkus üheksa inimest, paljud said ka viga. Rusudest on seni päästetud 26 inimest. Eesti veterinaar- ja toiduamet keelas sigade kuumtöötlemata sööda sisseveo Eestisse Venemaa ja Läti, Valgevene, Leedu ja Poola piirkondadest, kus on sigadel diagnoositud aafrika katku. Läti põllumajandusministeerium kutsus valitsust üles kuulutama välja eriolukorra Aafrikas katkuviirusega nakatatud aladel. Aafrika seakatk inimestele ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada suurt kahju Lätis ja kasvatusele. Vene riigiduuma kultuurikomisjon tahab keelata vene keeles võõrsõnade kasutamise. Ilmselt ei jõua parlament eelnõu enne puhkust arutada. Algatajad on aga veendunud, et emakeelt tuleb kaitsta. Anton Aleksejev jätkab Moskvast. Mutte keelata vene keeles võõrsõnade kasutamine. Kui tegemist on ajakirjanduses ilmuvate tekstide või ametlike kõnedega sündis Vladimir Žirinovski erakonnakaaslaste teades eelmise aasta lõpus, siis ei pannud seda aga keegi tähele, sest liberaaldemokraadid olid tuumas pigem marginaalsed seisus. Nüüd suutsid nad aga veenda kultuurikomisjoni esimees Stanislav, kuhu Ruhhinid, et ta eilne udu toetaks. Ruhhin ise on tuntud filmirežissöör ja poliitik, viimastel presidendivalimistel taoli Vladimir Putini valimisstaabi juht. Temasse hulk küll vene keel muutub ja areneb, aga see peab juhtuma, ilma, et võetaks kasutusele inglise keelest tulnud sõnu. Kommunistliku partei esindaja ja samuti filmitegija Vladimir port Ko tõi näitelausest, mille eest otsuse jõustumisel määrataks trahv me positsioneerimis selle brändi Hain millal klassisektoris. Tegelikult võib sõna bränd asendada kaubamärgiga, aga mida teha, teiste sõnadega ei ole veel selge. Ette nähtud trahvid on aga küllaltki suured, eraisikule kuni 50 eurot ettevõttele kuni 250 eurot. Keele laset nõustuvad duuma saadikutega põhimõtteliselt selles, et vene keelt tuleb kaitsta. Samas ei ole nad aga veendunud, et seda peaks tegema trahviga. Nad tuletasid meelde Putini vene keel oli samuti võõrsõnu täis, aga nüüd peetakse seda vene keele eeskujuks. Vladimir Putin Kremlis. Allikate väitel keelekaitsjate initsiatiiv ei toeta seaduseelnõu autorid, argumendiks on, et seadused trahvida igasuguseid väljaandeid, sest põhjuse selleks võib alati leida. Probleem on vaid selles, et seda ei ole samuti vene päritolu. Samamoodi sõna president, aga seda võib vabalt asendada näiteks vanema vene sõnaga tsaar. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Anton Aleksejev, Moskva. Maailma keelte ja kultuuride kolledž liidab keelekeskuse ja germaani, romaani ning slaavi filoloogia instituudi struktuurimuudatus teeb Tartu Ülikooli õppekavad paindlikumaks ja seeläbi suureneb tudengite spetsialiseerumise võimalus. Marii Kangur räägib lähemalt. Uude loodavasse kolledžisse ühineb võõrkeele õppereformi üheks pragmaatiliseks põhjuseks on keeleõpe, parem planeerimine ja ressursside säästlikum kasutamine, kuid teisalt ka tudengite konkurentsivõimelisemaks koolitamine. Uue magistriõppekavana avatakse Euroopa keelte ja kultuuride programm. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop selgitab. Lisaks keeltele õpitakse ka juurde näiteks teatriteadust või etnoloogia, folkloristika või kirjandusteadust või keeleteadus, selles mõttes muutuks see siis nii-öelda Anglist võis lavist või romanis tegelikult ka natukene siukse avarama kultuuri pädevusega lõpetajaks selleks just, et tema kompetents tegelikult ka tööturu jaoks oleks mitmekesisem, sest me teame, et Eesti tööturg on siiski suhteliselt väike ja kui me mõtleme, keda me koolitame, siis ma usun, et mida huvitavamaid kombinatsioone meie lõpetajad oma diplomid aidata saavad, seda suuremad on tegelikult nende valikud leida. Paremat tööd. Romaani-germaani ja slaavi filoloogia instituudi juhataja Tanel Leppsoo tervitab plaanis olevat reformi rõõmuga. Tänapäeval keelteoskus kui üldine nähtus peaks olema teadvustatud nii ühiskonnas kui ka ülikoolis selgemini ja see ei saa olla väga kitsa, kasvõi ühe instituudi või siis ühe kitsa eriala küsimus, et on läbi aegade olnud ikkagi seotud kultuuriteadmiste, kirjandus, teadmise, aga ka poliitika kommunikatsiooniajakirjanduse, kõigi muude valdkondadega, et igal pool läheb seda keeleoskust vaja ja soovitavalt väga heal tasemel. Tartu Ülikooli keelekeskuse juhataja kohusetäitja Tiina Katteli sõnul tekitab tuleva kolledži plaan ka vastuseisu, kuid teisalt nähakse selles palju võimalusi. Otse loomulikult me näeme mõlemat poolt võimalike oht, aga teisipidi ka võimalik selliseid positiivseid arenguid ja võimalusi, mida selline liitmine võib anda. Ma arvan, et seda näitab tulevik, eelkõige see sügis, mis on selline tõsine ettevalmistus, töö, selle kolledži, ükskõik need läbirääkimised, koostöö, ma arvan, et väga oluline on sellise tugeva juhi leidmine, kellel sama kindel visioon ja kes suudab panna siis meeskonna ühe meiena tööle. Maailma keelte ja kultuuride kolledžis hakatakse õpetama kahtekümmend viite keelt, samuti saab see olema täiendõppekeskuseks. Margit Sutrop. See ei ole ainult puhas keelteõppega, isegi mitte maatundmise ja kultuuri tundmise kursused, mida seal pakkuda tahetakse, vaid väga suur tung on näiteks selle järele, et õpetatakse inglise keeles kirjutamist ja kui meie inimesed suudaksid rohkem aidata koolitada erinevate erialade jaoks selliseid kirjutamisnõustajaid, see on väga oluline asi nii üliõpilastele, kraadiõppuritele kui ka tegelikult õppejõududele. Uute õppekavade järgi hakkab õppetöö toimuma esimesel septembril aastal 2015. Marii Kangur Tartu. Täna tähistati Tartu linna päeva, kus jagati ka Tartu linnamedaleid. Neli autähte said need, kes on oluliselt linna arengusse panustanud. Tartust jätkab Merilin Sarapuu. Tartu linna medalid said Ene Ahven, Jutanugin, Heiki Tamm ja Jüri Randjärv. Maaülikooli emeriitprofessor Jüri Randjärv on pikaaegne geodeesia õppejõud maaülikoolis. Ta niux Eesti geodeesia ühingu aasta eest ja tema ettepanekus sai alguse Tartu meridiaankaare kandmine Unesco maailmapärandi nimekirja. Randjärv ütles, et Tartu linnamedali saamine oli tema jaoks seni suurimaks tunnustuseks linna poolt. Randjärve arvates läheb elu linnas järjest paremaks. Liin laieneb, äärealad saavad juurdekeskusi ja ehitustöö käib. Jüri Randjärv. Peaks ütlema, et Tartu linnas on palju asju, hästi, ehitused käivad, nii sildu ehitatakse kui ka teid ja nüüd muidugi pool hästi on arenenud, ehitatakse neid õppehooneid ja teaduskeskusi ja selles mõttes ma arvan, et ka meil maaülikoolis on hiljaaegu ju paar aastat tagasi valmis uus spordihoone, eks ole, ja ja nüüd on kõik koondatud enam-vähem sinna Tähtveresse linnakusse ja need kõik elu areneb ja kõik läheb hästi. Tartlanna Jaana Tõnts tuli Tartu linna päeval osa võtma 10 kilomeetri pikkusest tervisekünnist, millega jäi ta enda sõnul väga rahule. Tartu puhul on tema sõnul üldjoontes elu hästi. Linna puudutavate küsimuste hulgast tõi ta ka negatiivsena näiteks välja hiljuti jõustunud linnale kuuluvate lasteaedade kohatasude tõusu. Yana tants. See oli küll pettumus minu suhtes, et kui laps käis, ütleme, eralasteaias on ja, ja siis nüüd ta sai tavalasteaiakoha ja ma uurisin ja küsisin, helistasin isegi linnavalitsusse, et kas tõuseb, kui palju ja mis ei tõuse, kui tõuseb 45 peale, mis nüüd on nüüd 78 eurot Samamisele lastena seitsme mõtetel ära vahetada, et noh, selles ma olen pettunud. Tervisega neist osa võtma oli Tartu linna päeval tulnud ka tartlane Raimond Haljas, kes on kepikõnni aktiivselt tegelenud juba 10 aastat. Linna arengu juures ongi tema jaoks oluline kergliikluse võimaluste parandamine. Raimond Haljas. Hästi on tõesti need terviserajad või need kergliiklusteed. Et nagu need ei anna kaalia ümber, ilmusid, ilmusid tegijad et kümmekond aastat tagasi oli veel üks seik rada sinna Annelinna ja neid tegijaid tahes üksikuid ja minaga üksikkepikõndija. Tartu linna päeval olid osalejad positiivses meeleolus, trotsides nii jahedat, ilma kui ka vihma linna arengule vestlemisel tartlastega jäi kõlama, et linlased on üldjoontes rahul sellega, mis on nende ümber. Tartlane Harri Reimand avaldas arvamust, et iga sammuga läheb linnas eluga paremaks. Harri Reimand. Noh, eks ikka iga iga sammuga läheb ju noh, selles mõttes paremaks, et ei ole ju näha seda kohta, kus, kus ta oleks nagu nii-öelda oluliselt tagasi läinud, et kellelegi meeldib üks asi rohkem kellelegi ja mingi asi rohkem silma, eks ju, ja sõltuvalt sellest inimeste nagu emotsioonid või, või mõtled, aga üldiselt mina, mina leian, et üldine foon on positiivne. Merilin Sarapu, Tartu. Ilm on täna olnud vihmane, kas nii ka jääb, kuuleme sünoptik Merike Merilain, palun. Esmaspäeva öösel on tsükloni kese Eesti kohal tihe, sadu jätkub. Tuul on muutlik ja sooja 11 kuni 15 kraadi, päeval peaks sadusid vähem olema. Paremal juhul on ka veidi päikest näha ja õhutemperatuur võib tõusta kuni 20 kraadini. Puhub läänekaare tuul. Teisipäeva öö ja päev näib kujunevat väga vihmaseks, sest järgmine osatsüklon liigub Kesk-Euroopast üle balti riikide Liivi lahele või lausa Eesti peale. Sooja on öösel üheksa kuni 14, päeval 14 kuni 19 kraadi. Kolmapäeval, neljapäeval ja reedel on meie kohal kirdesse põhja liikunud madalrõhuala edelaserv. Sagedased hoovihmad koos äikesega või silma suvemeeleolu ei loo. Öösel on seitse kuni 12 kraadi ja päeval 14 kuni kohati 20 kraadi. Ta võib tulla kuivem ja soojem, sest selleks ajaks nihkub võib-olla kõrgrõhuhari lõuna pool tsüklaile järele. Aitäh Lootust andmast on selline, oli tänane Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.