Tere õhtust, kell sai kuus päeva, võtab nüüd kolmapäeva teise juuli olulisemad sündmused kokku. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse uus juht on Hanno Tomberg. Tema sõnul Esttoetuste jagamise kõrval nõustama senisest enam ettevõtjaid. Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõuseb läbi tootlikkuse tõusu, leiab Tomberg. Korruptsiooni aitab kõige paremini ohjata otsuste läbipaistvus, avalikkuse teadlikkus, aga ka spetsialistidele suurema sõnaõiguse andmine otsustusprotsessides. Ida-Tallinna keskhaigla taastusravi kliinikus avati uus kaasaegne amputatsioonijärgse taastusravikeskus. Uues keskuses on nii välismissioonidel vigastada saanud Eesti sõduritel kui ka teistel võimalik saada kõige uuemat taastusravi. Tallinnas on praegu 113 Eesti aukonsulid, kes esindavad Eestit maailma eripaigus. Nad on Eestile vajalikud, kuna neil saab abiriigis, kus Eestil diplomaatilist esindust ei ole. Eestisse on saabunud ka hulk väliseestlasi, et pidada Saaremaal maha üks vahva vabas vormis kokkutulek. Rakveres on kas 13. rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal kavas on 15 lavastust maailma eripaigust Türil tabel südaööni. Aedlinna kohvikutepäev saab nii sõdurisuppi kui kodus valmistatud küpsiseid ja vahukomme. Eesti võrkpallikoondislased Renee Teppan ja Andri Aganits mängivad uuel hooajal Itaalia kõrgliigas ilmast nii palju ette saabuval ööl. Jahume päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul ning õhusooja on öösel seitse kuni 12, homme päeval 16 kuni 20 kraadi. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse uus juht on Hanno Tomberg. Tomberg avas Uku Toomile pisut oma plaane uuel ametikohal. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu esimees Ahti kuningas ütles, et Hanno Tomberg sai nõukogu üksmeelse toetuse. Kuna tema arusaam EAS-i juhtimisest ja organisatsiooni arendamisest avaldas nõukogu liikmetele muljet, milline see arusaam siis on. Minut. Tänases olukorras tuleb EAS-il väga selgelt defineerida, mis on need tegevused, millega EAS tegeleb edasi, millega ta ei tegele. Ehk EAS-i peaeesmärk on Eesti konkurentsivõime suurendamine ja põhitegevused peavad sellele suunatud olema. Eelkõige me peaksime saavutama selle, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvaks ja seda on võimalik teha eelkõige läbi tootlikkuse tõusu. Ehk toetada neid projekte, kus on näha nii ekspordivõimekust, kui näha neid projekte, millel on arenemisvõime olemas ja need projektid, kuhu siis on võimalik ka rohkem töötajaid kaasata. Kui me vaatame Eesti 2020 arengu eesmärke, siis seal on kaks olulisemat eesmärki. Eesti tootlikkuse tõstmine kuni 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest ja tööhõive suurendamine kuni 75 protsendini kui tööhõive suurendamise osas. Me oleme eesmärkidele päris lähedal. Täna siis tootlikkuse osas on ikkagi vaja järgmise kuue aasta jooksul väga palju töödelda. Tomberg on öelnud, et EAS-i toetuste süsteem peaks olema läbipaistvam, kas ta siis ei ole praegu? Ei, ma seda küll ei julge väita, ma pigem ütlen seda, et kõik taotlused, mis esitatakse, peavad olema ka selgelt põhjendatud, miks need taotlused jäävad rahuldamata. Seni mulle tundub, et osa ettevõtjaid on tundud, et neil on ebaselge, millisel puhul taotlus rahuldatakse, millisel puhul mitte, see peab olema tänasest selge. Kas EAS-i käsutuses on piisavalt vahendeid, et oma eesmärke täita? Kui me vaatame erinevaid Euroopa Liidu eelarveperioode, siis on selge, eelmisel eelarveperioodil on meil vähem raha kasutada kui tänavu ja seetõttu tuleb ka paremini valida neid meetmeid neid projekte, mida mida toetatakse ja põhimõtteliselt tuleb ka lähematel aastatel teha mõningates valdkondades võib-olla valusamalt teravamaid otsuseid. Riigikohtus süüdi mõistetud keskerakondlane Ester Tuiksoo kaebab kohtuotsuse edasi Euroopa Inimõiguste kohtusse, samas peab ta Keskerakonnast välja astuma. Tuiksoo kinnitab oma, tänas saadetud avalduses, et pole seadust rikkunud ja kogu selles protsessis seitsme ja poole aasta jooksul on teda ebaõiglaselt süüdistatud ja jäetud arvestamata. Oluline tõendusmaterjal. Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas üleeile maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad süüdi pistise võtmises ja andmises, jättes ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Riigikohus härrastuiksoole karistuseks tingimisi vangistuse pikkusega kolm kuud kolmeaastase katseajaga. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo pöördus kohtusse, et ümber lükata Eesti Päevalehes ilmunud artikli faktivead, mis puudutavad ministri väidetavaid teletorni müügivastaseid argumente valitsuse istungil. Eesti Päevaleht ja Delfi avaldasid püha laeval artikli, milles väideti viitega anonüümsele allikale, et Urve Palo ütles valitsuse istungile tere toonud. Nii on Eestile vaja, sest selle tipust on võimalik vaadata, kas vaenlased on Tallinnale lähenemas. Urve Palo hinnangul on sellega rikutud head ajakirjandustava ja eetikakoodeksis sätestatud nõudeid ning on oluliselt kahjustatud Urve Palo au ja head nime. Samuti tekitati sellega oht inimeste turvatundele ja sisejulgeolekule, muuhulgas rahvustevahelise vaenu õhutamisega. Minister palub kohustada Eestit lehte Delfit ja tema veebiväljaandeid avaldama teate, et nimetatud artikkel sisaldab valeväiteid. Minister Palo ei toonud arutelul välja Eesti päevalehe poolt nimetatud naeru väärset argumenti Tallinna teletorni riigile jätmiseks. Korruptsioonivastase võitluse strateegia järgmiseks kuueks aastaks näeb ette 6,3 miljoni euro suunamist nii teavitusse, uurimisvõimekuse tõstmisesse kui otsuste läbipaistvuse suurendamise. Reene Leas jätkab rakendust. Plaani ühe osana nähakse ette uute uurijate tööle võtmist. Järgmise kolme aasta jooksul tahetakse korruptsioonikuritegude büroosse värvata 15 uurijat. Kokku läheb uurimisvõimekuse arendamisse neli miljonit eurot. 1,6 miljonit eurot läheb otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamiseks. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler. Ta toob näiteks kohalike omavalitsuste kodulehed. See praktika täna on äärmiselt ebaühtlane, puuduvad komisjonide protokollid või kui protokollid on sinna pandud, siis protokollide sisu osas on väga suured erinevused, pole võimalik välja lugeda, mida üks või teine komisjonis osalenu heaks kiitis rääkis kõneldes toetas. Kahe aasta tagune rahvusvaheline uuring, mille viis läbi MTÜ Korruptsioonivaba Eesti heitis riigikogule erakondadele aga ka erasektorile ette initsiatiivi ja tahte puudumist, et algatada korruptsioonivastaseid reforme. Sama tõdeb ka erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni aseesimees Kaarel Tarand. Jah, reegleid peab olema vähem ja need peavad olema selgemad. Meil on liiga suur usk ühiskonnas tervikuna, paraga, graafid, võlujõudu, selle tagajärg on see, et meil on seadusandja enda kompetents või tegevuse kvaliteet on kehv. Seetõttu jääb palju kohtule tõlgendada. Kohtud tõlgendanud sageli lõpuks asju ikkagi niisuguste formaalsete tunnuste järgi. Mis võib siis teinekord näiteks korruptsioonijuhtumite puhul ka avalikku õiglustunnet selgelt riivata. Ei saadud süüdi mõista, kuigi asi oli ilmselge. Matti Ungari sõnul on asjata loota, et korruptsioon kusagile kaob. Mati Ombler. Et iga nelja aasta tagant kohaliku omavalitsuse volikogude valimisega kaasneb teatud huvigruppide tekkimine, kes avalikke positsiooni ära huvides sedavõrd tahavad ära kasutada, et, et nende käitumine sisaldav kuritegelik element ja meil omakorda annab, annab aluse kriminaalmenetluse alustamiseks menetlemiseks see nagu kusagile ära ei kao. Kaarel Tarandi hinnangul pole Eestis asjad korruptsiooniga kõige hullemad, kuid loomulikult saaks paremini. Tema sõnul on jätkuvalt kaks kõige suuremat murekohta. Kindlasti endiselt riigihangete süsteem, avaliku teenistuse politiseeritust ja noh, sellised noh, ütleme siis liiglähedased semu suhted ettevõtluse ja avaliku sektori vahel, mis võimaldab teatud eelistusi ka siis, kui juriidiliselt on kõik korrektne. Ene ja närusem pool korruptsioonist on selline onupoja, poliitiline, ametkondade mehitamine, tarbetud ametikohtade loomine, poliitiline selline prodervjueerimine ja nõnda edasi. Olukorda aitaks parandada lisaks avalikkuse nõudlikkusele ametkondade suhtes ka poliitiline reform. Kaarel Tarand. Et on vaja poliitilist süsteemi reformida, nii et laia avalikkuse ehk siis kõrgema võimu kandja ehk rahva ehk kodanikkonna mõju igale üksikotsusele on suurem kui praegu. Eeltöö, see on selgem ja kvaliteetsem, mis tehakse enne otsuse langetamist, informatsiooni on rohkem, käega usaldatakse rohkem ekspertide spetsialistide kihti, mitte ei tehta neid niinimetatud poliitilisi otsuseid. Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena korpuses avati amputatsioonijärgne taastusravikeskus, kus on nii välismissioonidel vigastada saanud Eesti sõduritel kui ka teistel võimalik saada taastusravi senisest palju kaasaegsetes tingimustes ning uusima meditsiinitehnika toel lähemalt, räägib Mariel Raisma. Amputatsioonijärgse taastusravikeskuses saab kasutada uusimat meditsiinitehnikat, näiteks kõnniabiseadet ja kõnnilaborit. Lisaks saab kasutada tegevusteraapiatuba ja näidiskorterit, kus saab taastada igapäevaoskusi. Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe Ralf Allikvee sõnul on tegemist väga kompleksse keskusega. Teistel taastusravi omadele ei ole proteesi tegemise võimalus samas juures siin Eestis on proteesitegijaid päris palju, arvestades meie rahvaarvu, Aganist kompleksi niisugust kompaktsus, nagu meil nüüd on, ei ole mitte ühelgi teisel. Eestis on abivajajaid, uusi on kuskil 500 inimest aastas, aga eks tulevad ka need, kes on eelnevatel aastatel abi saanud ja nüüd on vaja vahetada nii, et tööd jätkub. Ida-Tallinna keskhaigla füsioterapeudi Triin Tedre sõnul saab kõnniabiseadmel harjutada ilma valu tundmata kõndimist ja jooksmist. No oletame, et tuleb üks näiteks endoproteesiga patsient ehk siis kunstliigesega patsient, kes ei võida keharaskust kanda oma alajäsemete. Ehkki siin on need sellised püksid, mis tuleb siit jalga tõmmata, millega kinnitatakse ennast siis nii-öelda selle õhupalli külge mis on siis selle kõnniraja külje. Ja siis, kui masin tööle läheb, õhu palsid täitub vastavalt siis nii palju, kui seda keharaskust on vaja maha võtta. Taastusravikeskuses asub ka proteesikeskus, kus patsient on kaasatud proteesi valmistamisprotsessi. Lisaks on Triin Tedre sõnul keskuses jõuseadmed nendele patsientidele, kes on ratastoolis. Samuti on meil seal jõuseadmed, millega saavad teha trenni ka ratastoolidega patsiendid, et see on väga kergesti ligipääsetav, et kui tavalistes jõusaalides on näiteks sellised pingid, kuhu peale sa pead tulema ja istuma, eks ju siis seal saab kohe ratastooliga niimoodi ligidale sõita. Ei pea ratastoolis välja tulema. Amputatsioonijärgse taastusravikeskuse renoveerimistööd tehti Ameerika Ühendriikide ja Eesti vabariigi koostöös. Tänasest neljanda juulini toimub Tallinnas VII Eesti aukonsulite konverents 186-st Eesti aukonsulist. Maailma eripaigus on kohal 113. Nendega kohtuvad president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Taavi Rõivas, välisminister Urmas Paet ning väliskaubanduse ettevõtlusminister Anne Sulling. Aukonsulite konverentsil esinevad välisministeeriumi, diplomaadid välispoliitiliste ning konsul paar-teemaliste ettekannetega. Mall Mälberg kohtus täna kolme Eesti aukonsuliga. Eesti on ametisse nimetanud 186 aukonsulid 82. riigis. Enamasti on nad asukohariigis ühiskondlikult kõrgel positsioonil olevad inimesed tegelevad erinevatel elualadel. Oma töö eest Eesti riigilt tasu ei saa. Eestil on neid väga vaja, sest neil saab abi siis, kui me jääme hätta riigis, kus Eestil diplomaatilist esindust ei ole. Aukonsulid teevad oma tööd eri põhjustel. Sirje vinding, Fromen loob Austriast peab seda lausa oma kohustuseks. Tan Salzburgis aukonsulaadi juures tegev olnud 1992.-st aastast. Ma sain 2009 asekonsuliks ja 2011. Kui palju neid eestlasi, kes teie poole abi saamiseks on pöördunud, mis see põhipõhjus on? Mõned ajad tagasi olid kohtuasjad, aga nendest ei ole nüüd juba ammu midagi olnud ja põhiliselt on need, et on vaja anda välja kasvõi juua. Monumendid, need, need on kõik rõõmsad asjad oma maa heaks midagi, tehas on iga igaühe kohustus. Rõõm. Venezuelas on Eesti aupeakonsul tükk aega olnud Aarne Roosta. Mis probleemid Venezuelas, eestlastel on, Ladina-Ameerikas on see narkoprobleem, et eestlasi jääb ka sellega vahele. Meil olid viis täiesti, eestlased olid vangis, meil kolm said siis surma ja nüüd ma olen pelgaks olemas, seal see on raske töö, on raske töö ja aga siis me teeme seda suure armastamisega. Indoneesias esindab Eestit aupeakonsulina printsess Adrianasrile staari tan, ärinaine tegeleb haridusega ja Eestiga seob teda huvi infotehnoloogia vastu. Ma tean, et Eesti on tuntud oma IT-poolest ja me proovime seda teavet ka Indoneesia-le hankida. Printsessi konsulaarpiirkond on pealinn Jakarta ja väga paljud eestlased temalt abi otsinud ei ole. Mas after essents avada siis suurem osa küsimusi puudutavad viisat või kadunud passi, aga ka abielusid ja neid viimaseid on päris palju, ütleb printsess Adriana. Eesti jätkab aukonsulite võrgustiku välja arendamist. Nende abil saavad Eesti kodanikud terves maailmas kergemini kätte. Konsulaarabi ja teenuseid ja tänuaukonsulite ülemaailmsele võrgustikule on Eesti esindatud ka sellistes kaugemates regioonides nagu Kagu-Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika. Saaremaal mändjala rannas peetakse tänavu esmakordselt Esstoppi, millega tegu, saame kohe Margus Mulla vahendusel teada. Korraldaja Olavi Antons, kes ise aastaid tagasi Eestist Tenerifele elama kolis, sai kaugemalt Eestimaad vaadates veelgi tugevama eestlase pisiku ja otsustas, et üle maailma laiali elavad eestlased, kes tahavad leksid aastas vähemalt korra kokku saada. Estoppi nii mehi on tuletatud kahest sõnast eesti ja stopp. Et see on niukene paus, selline hetk, kus võtta aeg maha ja mõelda, kuidas minna edasi, on see kuidagi seotud, Estoga on ikka, eks me taotluslikult üritasime sinnasamasse auku rihtida, et inimestel tekiks assotsiatsioon ESTO-dega, aga me ennast kuidagi nagu ESTO-de jätkajaks või kuidagi niimoodi ei pea, sest et on mingisugused asjad, millest loovad omavahel aru ikkagi ainult need inimesed, kes on välismaal mingisuguse aja elanud, et kuidas see võib mõnus olla, et kassapidaja räägib eesti keelt ja, ja sildid on eestikeelsed ja istub, võiks olla selline koht, kuhu sa kutsud oma sõbrad kokku. Et siis olla paar päeva koos ja rääkida, kuidas sul läheb mitte sõita kadalipuna, eks ole, ühest Eesti otsast teise ennast näitamas käia, see võib jube tüütu olla. Näiteks leiti ühisel arutelul, et välismaal elavad eestlased saaksid oma kodumaale veelgi kasulikumad olla, jätkab Jüri Toomepuu. Eestlased on millegipärast hakanud Eestist väga suurel arvul lahkuma, mis on väga kurb. Ideed oli niiviisi, et, et väliseestlased hakkavad oma sõpradele ja tuttavatele rääkima Saaremaast soovitavad ühesõnaga proovivad neid huvi tundma Saaremaa vastu Eestimaa vastu ja tulevad siia, toovad Eestile sissetulekud. Korraldajad loodavad, et Estopist saab traditsioon ja näiteks võiks see üritus mööda Eestimaad ringi rändama hakata. Margus Muld, Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt. Vere keskväljakult algas 13. rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal lisaks lavastustele Baltoscandali programmis Henry hütija, Evelin Raudsepa näitus, välinäitus, kilomeeter, skulptuurid, muusikaline improvisatsioon ja kohtumiselt Baltoscandali esinejatega. Rakverest jätkab Ago Gaškov. See kombain Rakvere keskväljakul oma esimest lõikust teeb, kas see on mingisugune sümboolne akt, et näidata, külvatud on küll, aga nüüd on aeg lõigata festivali kunstiline juht Priit raud osaltaaril sümboolne ka ka sellepärast, et tunnustada esiteks töömehi maatöömehi ja näidata ka seda, et ka meie teeme tööd ja muidugi lisaks sellele näitavad need igasugused erinevad põllumaa ja ma ei tea, mis masinad kõik need on nagu märgiks sellele, et selles kohas toimub etendus. Etendused on nagu ikka sellised, et mõne tavateatrikülastaja võtab jalust maha, nad ei ole sellise teatriga harjunud. Mis on kõige kummalisem tänavusel? Skandaalid niisugust ehmatavalt kummalist ei olegi, eriti nendele, kes on käinud Baltoscandal, ta tõepoolest on lavastusi, mida võib nimetada nukkudega mängimiseks, näiteks varjuteatriks ja nii edasi, aga selles mõttes, et võimsusena, no ma arvan, et 100 Lääne virumaalast laval on üks võimsamaid etendusi üldse. Kui on 15 erinevat lavastust väljundit Nendest riikidest, noh, eks ole, lõppude lõpuks on, tuleb meil ka väga, väga võimas etendust Marokost. See aasta inimene, kes tuleb Rakveresse, saab osaleda ka näiteks kultuurikilomeetrile. Galeriis on avatud näitus. Et see tekitabki selle olukorra, et nüüd selleks nädalaks vähemalt saab. Rakverest Eesti kultuuripealinn, kuigi toimub laulupidu. Juba nimetatud lugu, kus laval on 100 läänevirulased, kannab pealkirja atlas Rakvere ja see on portugali lavastajate, Annaburaalio ja Joan kalande lugu, mis esimest korda lavastati 2011. aastal Portugalis. Atlaskon, ühiskonnakriitiline lugu ja selle eesmärk on suurendada inimeste sotsiaalset vastutust, ütles Hanaporaljuv. Tema kolleeg Soagalante rääkis, et eestlastega on lihtne töötada, eestlased on nende meelest perfektsionistid. Alguses olid inimesed küll häbelikud, aga töö käigus hakkasid nad oma sõnumit väga julgelt jagama, ütles soon. Kalante. Ühes Eesti väikelinnas korraldatakse Kärdla eeskujul kohvikutepäeva nii ka Türil, millele linnaõiguste andmisest möödub täna 88 aastat ja just täna, Türi neljandal aedlinna kohvikutepäeval on kuni südaööni avatud 18 kohvikut. Ringkäigu neist tegi meie oma mees Türil, Olev Kenk. Oma ringkäiku, aedlinna kohvikutepäeval alustame kaitseliidu Järva maleva juurest. Siin on kaitseliidu kohvik noorteinstruktor Urmas piigert, mida te oma kohvikus täna pakkuda? Sõdurisuppi praadi, erinevate vahvate nimedega ja magustoit, pannkook moosiga on kolonel kiusatuse, ehk siis nad on tulnud meie sõjaväe auastmetest, need toidunimetused. Miks üldse kaitseliit kohvikutepäeval kaasa lööb, ma saan aru, et toitlustamine on tegelikult kaitseliidu üks tegevusi meie põhiülesanded on, küll, on sõjaline väljaõpe, aga pakkuda oma rahvale midagi. Oleme jõudnud Eesti ühe tunnustatuma nukukunstniku resa Tiitsma ateljee kohvikusse ja kohvikul on huvitav nimi ka linnuke peas. Miks just nii, linnuke peas on nagu mõte. Mida ikka kunstnikel on erinevad mõtted, erinevad ideed, mis sunnib ühte kunstnikku tegelema järsku kohviku pidamisega kolmeks tunniks või proovida, kuidas on kui ränk töö see on, aga pikaks ajaks kindlasti mitte põnevat pakkuda. Siin on igasuguseid põnevaid asju. Ülle Kuldkepp on teinud omaal küpsised Ülle Järve väga head toorjuustukoogid teinud, mina läksin lihtsalt vastupanu, tee tegi vahukommi ja särbeti ja osta saab ka kõikide kunstnike töid. Ja osta saab neid töid, mis on väljas ja vaadata. Kübara kohviku perenaine Ülle Lattik, te olete teist korda juba väljas, eelmisel aastal käisite ka, miks sa jälle tulete? Tore on koos teha. Mida te pakute sellist, mida teised ei paku? Mujal käinud, aga meil on vähk, mis läheb väga, ja supid, praed, magustoidud, tordid, head lihapirukad, tulevad, pitsad, kõike valmis saab iseloomulikult ka kohapeal, kogu aeg tainas kerkib ja kogu aeg teeme jutti. Miks on see kohvik kübarakohvik? Sest meie majas oli Eesti ajal olnud kübaratöökoda? Ta ju väga hea koha peal ühe peatänava ääres, kas te pole mõelnud päriselt siin kohvik avada? No ma olen ikka mõelnud, aga ma ei jõua, mul on tööd nii palju, et. Kui te olete suhtunud asjasse väga põhjalikult, minuga kohe bänd kohale saab tantsida, lihtsalt kui midagi teha, siis täielinnak aitäh. Täna suri 82 aastasena dirigent ja pianist Peeter Saul. Saul sündis 26. jaanuaril 1932. aastal Tallinnas. 1970. aastal lõpetas ta Tallinna riikliku konservatooriumi orkestridirigeerimise alal ning täiendas end Leningradi konservatooriumis. Aastatel 1960 kuni 64 oli ta ENSV riikliku filharmoonia eest Raadio orkestri dirigent ja seejärel Eesti televisiooni ja Eesti Raadio estraadiorkestri dirigent ja peadirigent. Hiljem on ta tegutsenud nii dirigendi organiseerija kui ka pianistina. Nüüd aga ilmast ja sünoptik Kertu Vait, palun. Eeloleval ööpäeval kujundab Eestis ilma madalrõhkkonna lõunaserv. Neljapäeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub edelatuul neli kuni 11, öösel rannikul puhanguti kuni 14, päeval saartel ja rannikul kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel seitse kuni 12, päeval 16 kuni 20 raadi. Reede öösel liigub üle Eesti sajune madalrõhulohk. Reede, öö ja ennelõuna on enamasti pilves ning mitmel pool sajab hoovihma. Pärastlõunal pilvisus hõreneb, võimalus väheneb. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhtupoole tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 11 kuni 14, päeval 16 kuni 21 kraadi. Ja päevaspordisõnumid võtab Juhan Kilumets kokku. Jalgpalli maailmameistrivõistlustel Brasiilias pääses viimasena veerandfinaali Belgia, kes alistas kaks. Üks USA kohtumisega. Väravad löödi lisaajal. Belgia kohtub veerandfinaalis Argentiina, kes alistas äärmiselt võitluslikus mängus Šveitsi samuti lisaajal üks. Null. Teistes veerandfinaalpaarides on vastamisi Prantsusmaa Saksamaa, Brasiilia Kolumbia ja Holland. Costa Rica. Veerandfinaalidega tehakse algust ülehomme. Eelmisel hooajal Tartu Bigbanki Eesti võrkpallimeistriks aidanud diagonaalründaja Renee Teppan ning Saksa teeveebüülis mänginud temporündaja Andri Aganits hakkavad uuel hooajal mängima Itaalia kõrgliigas Altote veere meeskonnas. Altote veere sai eelmisel hooajal koduliigas 12 meeskonna konkurentsis põhihooajal seitsmenda koha. Renee Teppan. Pakkumine konkreetne kas oli juba Eesti finaalide ajal, et, et siis nagu hakkas jutt pihta ja üsna kiiresti läks konkreetseks, et see nii-öelda Itaalia liiga maine ja selle tase, see on ikkagi minu jaoks tal ikkagi maailma teine peale seda Venemaaga oma rahadega ja aga eks, kuidas siis niimoodi sinna saamine, eks see kõik käib nagu läbi trenni ja kõva töö, et selles mõttes ikka sosinal tingimisi sõnal põhimees, aga tegelikult no see kõik ikkagi seal trennis ja noh, loomulikult 32 aastane kogenud mees on ikkagi eelisseisus, sest see on nagu selge, et aga noh, katsu katsuda mitte panna mängima noort, kes ma ei tea, näiteks trennis on parem jalgpall rohkem maha, et selles suhtes ma nagu ei, ei muretse selle pärast. Prantsusmaal toimuval 100000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril alistas Kaia Kanepi avaringis itaallanna Gaia Hannes siin neli. Kuus, kuus. Neli, kuus. Üks. Kanepi on maailma edetabelis 42., saanes 349.. Wimbledoni tenniseturniiril on selgunud kõik naisüksikmängu poolfinalistid. Jevgeni Marta alistas kahes setis eile Maria Šarapova võitnud Andželikkerveri ja kohtub poolfinaalis sama kindlalt Sabine Lizzikist üle olnud maailma kolmanda numbri Simona Halepiga teises pooles. Finaalis on vastamisi tšehhitarile Petra Kvitova jalus safarova. Aitäh ja selline sai Päevakaja teisel juulil kena õhtut ja kuulmiseni.