Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb ülevaate neljapäeva kolmanda juuli sündmustest meil ja mujal. Mina olen Mart paberil Grauberg. Taavi Rõivase juhitud valitsusel täitub 100 päeva ametisse asumisest. Valitsuse tegevusprogrammist on olulisemate sammudena täidetud riigikaitsekulude hoidmine kahe protsendi tasemel, samuti lapsetoetuste tõus ja tulude maksuvaba miinimumi tõstmine. Õiguskantsler Indrek Teder pöördus apteegipiirangute küsimuses taas riigikohtusse. Muugal avati transiidikeskuse konteiner terminali laiendus, mis võimaldab Muuga sadamas silduda ka suurtel konteinerlaevadel. USA kavatseb lähipäevil veel karmistada turvameetmeid Euroopa ja Lähis-Ida lendudel jaamades, kus toimuvad otselennud ühendriikidesse. Läti parlamendi otsusega suurendatakse riigi kaitsekulutusi järk-järgult aastaks 2020 kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Tallinnas algas Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek. Siia on kogunenud üle 100 ettevõtja, poliitiku ja arvamusliidri, kes kõik on Eesti fännid. Presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia pälvis dramaturg Eero Epner. Eripreemiaga tunnustati galeriist orga Timmnikovat. Kinos Artis linastub kaks Muhu ainelist dokumentaalfilmi. Üks neist näitab Muhu pärandkultuurile läbi Muhu naise igav päeva. Teine on kirev muhumustriline animafilm. Eesti jalgpallikoondise ründaja Sergei Zenjov on siirdumas Inglismaa tugevuselt teises liigas palliva Black pool ehk klubisse ning ilmast. Täna sajab kohati hoovihma. Öösel levib vihmasadu üle Eesti itta ning homme sajab mitmel pool hoovihma. Öösel on sooja 12 kuni 15, päeval 16 kuni 20 kraadi. Ja kõigest järgemööda. Taavi Rõivase valitsus on võimul olnud 100 päeva ning täna tehti esimesi kokku mõtteid. Valitsuse tegevusprogrammist on olulisemate sammudena täidetud riigikaitsekulude hoidmine kahe protsendi tasemel, samuti lastetoetuste tõus ja tulude maksuvaba miinimumi tõstmine. Riigikogule on esitatud töövõimereformi eelnõud. Riigivalitsemise paindlikkuse tõstmiseks anti peaministril õigus määrata Ministrite pädevusvaldkonnad. Ametisolevad ministrid oma ametiaja olulisemateks teemadeks peavad, uuris valitsuse pressikonverentsil Mariann Raisma. Peaministri Taavi Rõivase sõnul on kõige olulisem eesmärkide seadmisel lähtuda valitsuse tegevusplaanist, aga mitte ainult. Suurimate asja täna on meil plaanis näiteks võime reform. Loomulikult on iga valitsuse suureks ülesandeks riigieelarve koostamine, aga üks asi, mida võib-olla otseselt valitsuse tegevuspaadist välja ei loe, aga mis vajab nüüd teisel poolaastal väga suurt tähelepanu on need otsused, kuidas jagada need enam kui neli miljardit eurot, mis me saame Euroopa Liidu struktuurifondidest. Me teeme selle aasta teises pooles otsuseid, mis ulatuvad kogu seitsme aasta vältele ja, ja seetõttu sellele kindlasti peab kuuluma kõikide ministrite suur tähelepanu. Eestit külastanud aukonsulite võrgustiku plaanib väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling rakendada Eesti ettevõtete toetamiseks senisest palju enam. Välisministeeriumi asemel võtab koordinaatori rolli üle EAS. Lisaks püütakse leida lahendusi Tööturu probleemidele. Üks teema, mida ettevõtjad tõstatavad, on kvalifitseeritud tööjõu nappus teatud valdkonnas, näiteks loovaid insenere napib meil Eestis, me oleme loomas Maali. Kuhu me koondame Eesti ettevõtete pakkumised, mis on suunatud välisturgudele ja siis seda tutvustama mujal maailmas, et siis meelitada Eestisse kvalifitseeritud töötajaid vajalikes valdkondades. Kohalikul tasandil rõhutab majandus ja taristuminister Urve Palo vajadust jõuda sügiseks pankadega kokkuleppele, kuidas maapiirkondades pangateenused tagatakse. Oktoobriks ootab ta töögrupilt ettepanekuid riigi poolt toetatud üürielamute rajamiseks. Riiklikul tasandil töötab ta muu hulgas rail Balticu nimel. Ma tõesti soovin, et me jõuaksime sügise hakul nüüd ka valitsuse poolt heakskiidetud ühisettevõte lepingu ja et järgmise aasta veebruaris oleks siis Euroopa Komisjonil aga see taotlus rahastamiseks esitatud, see on kindlasti väga oluline. Väga oluline on, et praamihange õnnestuks, et tekiks konkurents ja, ja sellest me saaksin, võiksime kindlad olla, et 2016 sügisel meil on hea hinnaga turuhinnaga tekkinud. Praamiliikluskvaliteet on hea ja, ja, ja inimesed on rahul teenusega. Ja jätkame samal teemal valitsuse esimese 100 päeva tegemisi kommenteerib meie toimetaja Uku Toom. Alles see oli, kui ajutine valitsus ametisse astus ja ajakirjandus ei lubanud talle mingeid sadat kriitikavaba päeva. Nüüd küsime, kui palju seda kriitikat on olnud, hakkad mõtlema ja tundub, et kõik on möödunudki sujuvalt vaikse lainetusega ja ilma nähtavate tornideta. Kui Urve Palot ei oleks, oleks ikka olnud päris vaikne. Tõsi, ei saa öelda, et midagi lubatust poleks teoks tehtud, on juba jõutud tõsta lastetoetusi ja maksuvaba miinimumi, jagada koolitoitu. Muudetud on mitmesuguseid aktsiise, samuti lähenemist erimärgistusega kütusele, aga tegelikult on ka paljus jätkatud tegevust, mis eelmise koalitsiooni ajal algas. Nii ongi ilma täpselt järele vaatamata segamini, kas midagi juhtus Ansipi või Rõivase, IRL-i või sotside ajal. Aga on ka algatusi, millest koalitsioonileppes sõnagi polnud. Näiteks valimisea langetamine ja on probleeme, mis kipuvad probleemideks jäämagi. Esimeste märksõnadena tulevad meelde tööhõivereform ja praamiliiklus, rail, Balticust rääkimata. Opositsioon ütleb, et valitsuse tegevust võiks iseloomustada väljendiga paaniline raha otsimine ja kuigi kinnitatakse, et lubadused anti vastavalt arvutustele, korjatakse miljon miljoni haaval kõikjalt, kust võimalik ja minnakse nii kaugele, et muudetakse eelmise valitsuse lubadusi. IRL nimetab seda pretsedendiks. Koalitsioon on rahul, et raha saamist käsitlevad seadusemuudatused suudeti Riigikogus enne sügist vastu võtta. See teeb eelarve menetlemise kergemaks vormiliselt kindlasti, aga kas ka sisuliselt ei ole ju veel kindel, kui palju seda raha tulema hakkab? Kogume nagu liberaalid kulutame nagu sotsid, vaatame, mis välja tuleb. Rõivasel ei ole oma partneriga kerge, tegelikult ta ise ju seda ei valinudki. Siim Kallase kingitusi ikkagi. Aga kokkuvõttes on juhtunud nii, nagu reformaritega pärast koalitsioonivahetust ikka juhtub. Reiting läheb sujuvalt üles. Nüüd pole muud kui samamoodi edasi, sest tõotab ju reformierakonnal üle mitme aasta rahulik suvi tulla? Ei silver Keiti ei Ojulandi skandaali ja mis esimesse puutub, siis tundub, see olevat juba kauges unustuse hõlmas. Tolle aja kangelased on jälle sadulas kohati kõrgemal kui enne. Kristen Michal juhib Tallinna piirkonda ja Toompea fraktsiooni. Kalev Lillo, Harjumaad, Kalle Palling Euroopa asjade komisjoni. Peaminister Taavi Rõivas kohtus täna ajakirjanike liidu ja ajalehtede liidu esindajatega ning jutuks tuli ka peaministri otsus mitte lubada valitsuse pressikonverentsidele. Tallinna televisiooni ajakirjanike liidu esimees, vikerraadio toimetaja Meelis Süld ütles, et uusi akrediteerimistingimusi plaanitseti plaanitakse rakendada sügisest ning see võib TTV-le ukse Stenbocki majja taasavada. Meelis Süld. Praegune protsess, milles me kokku leppisime, oli see, et nemad saadavalt kuskil paari-kolme nädala jooksul oma versiooni sellest, missuguseid on akrediteerimistingimused valitsuse pressikonverentsile ja nad saadavad tingimused läbimõtlemiseks ja arutamiseks Ringhäälingute liidule, ajalehtede liidule, Eesti ajakirjanike liidule Eesti rahvusringhäälingueetika nõunikule ja suuremate väljaannete peatoimetajatele ja meie anname omalt poolt tagasiside kuidasmoodi meile sellised nende poolt sõnastatud akrediteerimistingimused tunduvad ja siin saates sügisest, esimesest septembrist, see oli üks kuupäev, millest juttu oli võiksid kehtida siis uuendatud akrediteerimistingimused mis võimaldaksid ligipääsuga Tallinna televisioonile valitsuse pressikonverentsile. Õiguskantsler Indrek Teder pöördub apteegipiirangute küsimuses taas Riigikohtusse. Teder taotleb kohtult põhiseadusega vastuolus olevate ravimiseaduse sätete kehtetuks tunnistamist. Õiguskantsler on ravimiseaduses sätestatud apteekide asutamispiiranguid analüüsides jõudnud seisukohale, et need rikuvad põhiseadust. Kuigi riigikogu on põhjendanud ajutiste piirangutega kehtestamist ajapuudusega, viitab õiguskantsleri hinnangul seadusandja tegevus pigem poliitilise tahte puudumisele. Muugal avati täna transiidikeskuse konteinerterminali laiendus, mis võimaldab Muuga sadamas sildu taga suurtel konteineri laevadel. Laiendus läks maksma ligi 20 miljonit eurot. Avamisel käis Indrek Kiisler. Läänemere transiidiäris on praegu rasked ajad. Venemaa Ukraina suunaline agressiivne tegevus on kaasa toonud majanduslanguselaine kogu piirkonnas. Lisaks on Peterburi oblastis tööle hakanud uued sadamad kuivatanud, kui Eestit läbiva kütusetransiidi kaubavoogude kadudes tuleb otsida uusi nišše. Ja üks võimalus on kindlasti kallimate konteinerkaupade vedu ja ka ümbertöötlemine laiendus annab võimaluse oluliselt suuremate konteinerlaevade vastuvõtmiseks Muuga sadamas. Uue terminali kõrval laiuvad aga hiiglaslikud kruusaga täidetud väljad, kuhu saaks veel ehitada. Uurisin selle kohta transiidikeskuse juhatuse esimehelt Eerik Laidveelt. Meil on nüüd praegu kokku arenduseks 27 hektarit sellest 10,3 siis praegu täna avame ja jääb siis järele 17 hektarit jämedalt ja meil on muidugi lisaks veel võimalus saada täiendavat territooriumi, kui meil need konteinerite mahud peaks kasvama üle 450000 tõusud, kust tuleb ja kuhu, see läheb Aasiast enamasti läbi Euroopa sadamate ja siit siis juba edasi, noh siin on ka Eesti eksport-importkaup muidugi, mis moodustab pisut allapoole ja ülejäänud eksport läheb siis valdavalt Venemaale, aga ka Kasahstani, Usbekistani, Ukrainasse, Valganis. Milliseid lootusi paneb uuele konteinerterminalile Eesti raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann? No igasugune täiendav kaupmeeste raudtee taristul loomulikult me väga positiivseks uudiseks oled, konteinerterminaliäri tervikuna ikkagi on kasvutrendis investeering näitab, et ikkagi ka ettevõtjad usuvad selle äri tuleviku. Eesti raudtee aitab sajaprotsendiliselt kaasa, aga eks me peame tegema nagu tugevat tööd lihtsalt, et siia ettevõtete tasandil kui ka tõenäoliselt riigi tasandil, et parandada suhted meie naabritega. Siit edasi välissõnumeid ja Kristi Sobak. Läti parlament võttis vastu seaduse eelnõu, millega suurendatakse riigi kaitsekulutusi aastaks 2020 kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Kaitsekulutusi suurendatakse järk-järgult oleval aastal kerkivad need ühe protsendini Läti sisemajanduse kogutoodangust, mis läheb riigile maksma 30 miljonit eurot. Läti kaitsekulutused on ühed NATO riikide madalaimad. Sel aastal moodustab kaitse prognoositav osa 0,91 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Läti parlament kiitis ka heaks valitsuse otsuse kehtestada Ida-Lätis Latgale Aafrika seakatku tõttu eriolukord. Seni on avastatud seakatk 12-l mets, Real ja kolmel kodu seal. Eriolukord kehtib esimese oktoobrini. Eriolukorra kehtestamise ja sellega seotud meetmete rakendamise eest vastutab Läti toidu- ja veterinaar. Muuhulgas seab Läti politsei maanteedel sisse kontrollpostid. Saksamaa parlamendi alamkoda Bundestagi võttis ülekaalukalt vastu otsuse kehtestada riigis esmakordselt miinimumpalka, mis on üks kantsler Angela Merkeli kolmanda ametiaja olulisemaid eesmärke. Miinimumtunnipalk on otsuse kohaselt 8,5 eurot. See on kõrgem kui näiteks USA taas või Suurbritannias. Eestis on tunnitasu alammäär 2,13 eurot. Vaatamata tänase hääletuse tulemusele Bundestagis peab selle heaks kiitma ka Saksamaa ülemkoda Bundes raat. Praegu on Saksamaa üks seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei ole miinimumpalgataset kehtestatud. Varem on Saksamaal miinimumpalga fikseerinud ametiühingud, ärirühmad. USA Ta kavatseb lähipäevil karmistada turvameetmeid Euroopas Lähis-Ida lennujaamades, kus toimuvad otselennud ühendriikidesse. Missugustest lennujaamadest käib jutt, seda USA julgeoleku ministeerium ei täpsustanud. Samuti avaldatud turvameetmete karmistamise põhjuseid. Samas on president Barack Obama väljendanud muret informatsiooni pärast, mille järgi on terrorivõrgustiku al Qaeda Jeemeni ja Süüria harud arendanud lõhkeseadeldisi, mida on praeguste turvaseadmetega raske avastada. Ka Suurbritannia võimud kinnitasid, et kavas on mõningaid turvameetmeid karmistada, mis võib tähendada senisest rohkem reisijate pistelist kontrollimist ning telefonide ja arvutite tähelepanelikku uurimist. Venemaa keelustas lihatoodete impordi Moldovast reageerides nii Moldova otsusele allkirjastada Euroopa Liiduga assotsiatsioonileping. Venemaa veterinaarjärelevalveamet põhjendas Moldovas töödeldud veise, hobuse-lamba- ja sealiha ekspordikeeldu tolliliidu reeglite jämeda rikkumisega. Tallinnas algas viies Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek, mille idee sel aastal on e-demokraatia arendamine ja Eesti edusammud infotehnoloogia valdkonnas. Kokkutuleku avaseminaril käis Mall Mälberg. Kokkutulekuga tänatakse ettevõtjaid, poliitikuid ja kultuuritegelasi, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning ärksa kultuurikeskkonnaga riigiks ning kellel võib-olla võtmeroll välisinvesteeringute Eestisse toomisel globaalseid eestlasi võib leida pea igast riigist maailmas. Sten Tamkivi on üks neist. Ma olen seda usku küll, et väikeriigil Eesti on mõtet sellisel juhul, kui ta suudab mitte ainult oma inimestele midagi anda, vaid ka midagi pakkuda ja kuna need, mis, mis minu arust täna on Eestis väga sihukest unikaalset maailma jaoks on see siis e-riik või on see siis mingid tehnoloogilised uuendused ja kõik need juhtumisi on ka minu igapäevase tegevuse valdkonnas, et see, see võib-olla on siis minu igapäevane suurim seos sellise Eestimaailmale avamisega. Eesti teatsilinkondalite intemates suurim vahe on inimeste hulk, ehk siis vahe on kvantiteedis, mitte niivõrd kvaliteedis, nii mitmedki maailma parimat, aga meie, keda ma tean, on pigem elavad Eestis ja mõnes asjas on Eesti Silicon Valleys selgelt ees, kui sa pead seal igapäevaselt elama, et näiteks internetipanka kasutama või autojuhilube taotlema riigiga suhtlevad, siis see on nagu öö ja päev ja selgelt Eesti kasuks. Sean Paavo krepp on rahvusvaheline mees, töötab Google'is. Tema isa on sündinud Eestis ja tema vanaisa oli president Lennart Meri adjutant. Tegev on ta infotehnoloogia ja rahavaldkonnas. Ma üritan maailmale tuua või rakendada maksmissüsteemid läbi mobiilvõrgud. Praegu on maailmas umbes 2,5 Mial inimest, kellel ei ole nagu pääse panga teenindustele, nii et see on minu nii-öelda elutöö olnud. Ma olen seitse aastat Aafrikas elanud ja töötanud Ugandas ja nüüd ma lähen Keeniasse, sest see on nii-öelda kõige kuumem mobiilraha turg praegu maailmas. Paljud tänased esinejad rääkisid oma nutikatest lahendustest infotehnoloogias. Taavi Kotka tutvustas vastuseks Eesti valitsuse algatusi moodsa ühiskonna rajamisel. Tema kava 10 miljonit eestlast aastaks 2025 tuntakse Eestis hästi, kui palju 10-st miljonist eestlasest juba olemas. Esimeste tuhandete saame ja läheme päris kähku, aga no kõige suurem probleem ongi see, et miks ma ikkagi peaks tahtma hakata nagu eestlaseks, mis on see väärtus, mida Eesti mulle pakub? Erinevad inimesed vajavad erinevat võimekust, ütleme noh, need inimesed täna Eestis mingeid investeeringuid, mingeid ettevõtteid, nendel läheb nüüd ettevõtete juhtimine lihtsamaks, nad saavad paremini distantsilt juhtida näiteks. Ja need inimesed, kellel on palju raha ja kes tahaksid nagu teha investeerimiskontot, sest selle asemel, et teha seda kontot täna Luksemburgi või Šveitsi vis tehasele Eestisse me peame üles leidma ja me oleme sellest ideest rääkima ja nad siia meelitama. President Toomas Hendrik Ilves andis täna üle noorte kultuuritegelaste preemiad. Vabariigi presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia pälvis teater NO99 dramaturg Eero Epner. Eripreemiaga tunnustati kollerist Olga teeminikovat. Mariel Raisma käis auhindade üleandmisel. Eero Epner on teater NO99 dramaturg. Ta on kaasaegse eesti teatrites, et üks olulisemaid esindajaid, kes kirjutab ja komponeerib tekste teatri NO99 lavastustele ning osaleb alati kollektiivses loomeprotsessis. Nii on ta veendunud, et ka see preemia on eelkõige teatrile NO99. Teater on kollektiivne kunst ja selles mõttes ükskõik milline teatriliige võib ju mõelda, mida ta soovib tulevikus teha, aga mis lõpuks teatris sünnib, see on väga paljude erinevate tahtmist impulsside ja ettepanekute summa, see on üks suur kompromiss. Aga õnnestumise korral see kompromiss on terav ja jõuline, nii et ma loodan, et see preemia annab teatrile jõudu teha kompromisse, teha võimalikult jõulise kompromissiga tulevikus oma erinevate tahtmiste ja soovide vahel. Lisaks on Eero Epner Eesti muusikat teatriakadeemia õppejõud, avaldanud arvukalt teatriarvustusi, artikleid ja esseid ning koostanud mitmeid näitusi. Eripreemia pälvis galeristi Olga Temnikova, kes on Eesti kaasaegse kunsti propageerija. Ta juhatab koos Indrek Kaselaga, Temnikova ja Kasela galeriid, mille põhieesmärk con esindada eesti kunstnike, arendada nende karjääri ning tõsta eesti kunsti nähtavust rahvusvaheliselt. Praegu töötab ta uue kunstihoone avamise nimel. Sa oled üks suur näitusepind, kus hakkavad toimuma kontserdid, üritused, suuremat näitused, kureeritud rahvusvaheliselt kohalikud ja see hakkab aitama veerima Eesti kunsti, ehkki me teeme näitust koha peal, viime seda välismaale, toome välismaalt. Et just selline just konkreetselt sellele akumulatsiooni-le suunatud tegevus, mis ongi puudu praegu ja kas see kunstihoone kohta on juba olemas, on vaid. Noore kultuuritegelase preemiat rahastab vabariigi presidendi kultuurirahastu nõukogu liige Indrek Neivelt. Kinos Artis saab homsest vaadata dokumentaalfilmi Muhu hätsed ja roosid ning animafilmi tantsitaja. Filmid linastuvad koos Margitta, otsmaa. Vahendab kiigooligu keetseelisu kiigu, liigu loogitseelisu, eks Muhu naised on uhked õigemoona jää, tema on ikka nii kui nii kui pilt paist kardibel. Mida ergem, seda uhkem. Dokumentaalfilm Muhu ätsed ja roosid jäädvustab Muhu kultuuripärandit läbi kahe põlvkonna naiste tegemiste ühe suve jooksul. Filmirežissöör Kadri-Ann Kibus, kes need naised on ja milline lugu sealt välja koorub? See on jah, pigem nagu kahe põlvkonna lugu ja muu naiste lugu üleüldiselt. Et minu põhieesmärk oli tutvustada filmina just seda Muhu pärandkultuuri. Aga seda tänases päevas arvas, et kuidas elab, mis seal järgi on jube lihtne on teha Moostrist piltpostkaarti, et ilusad mustrid tehakse käsitööd, aga ma tahtsin, et saaks selline eluline, et jah, seal on kaks põlvkonnad Kunda ja kaks põhitegelasteks vanemast põlvkonnast üks noorem. Ma üritasin otsida seda muhu naise arhetüüpi, kas õnnestus, aga ma arvan, et võib-olla nendega bakter tuleb sealt küll välja. Ehk peab ka filmi pealkirja, läätsed ja roosid vaataja jaoks tõlkima. Säätsed tähendab siis karikakrad muu keeles. Roosid on justkui nagu eesti keeles kirjakeeles. Et hädised, sellepärast et esiteks filmi vanema põlvkonna Peategelane osaleb sellises folkloorirühmas nagu džäss väga tore, muhu memmede rühm, noorema põlvkonna tegelane jällegi on seotud muhu naisrühmaga kobras, kes praegu osaleb tantsupeol. Lisaks kõigele pätte roositakse, et need roosid on ka needsamad pikendused. Muulased. Tantsitaja on 13 minutit pika animafilm muhu mustrite värvides, räägib stsenarist ja lavastaja Malle valli. Tontsitaja on lamenukk tehnikus animatsioonfilm ja see on tugevalt inspireeritud Muhu rahvariietest. Muinasjutt räägib ühest poisist, kes saabunud enda valdustesse ühe võluvilepilli. Ja kui ta seda mängib, siis kõik, kes seda kuulevad, hakkavad tantsima lambakari, keda ta peab hoidma ja kütma, et see lambakari hoopis tantsides ja päris kõhnaks. Ja sellest ka väike pahandus tuleb. Täna oleme madalrõhuala lõunaservas, sajab hoovihma ja võimalik on äike. Õhtul kella kaheksa paiku jõuab Saare ja Hiiumaale uus madalrõhulohk koos vihmasajuga. Öösel pilvisus kõikjal tiheneb ning vihmasadu levib üle Eesti. Puhub edelatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 15 kraadi. Ennelõunal on pilves selgimistega ilm ning mitmel pool sajab hoovihma, kuid lääne poolt tugevneb tasapisi kõrgrõhuharja mõju ning saju võimalus väheneb. Tuul puhub edelast ja läänest neli kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis kuid õhtuks tuul nõrgeneb ja sooja tuleb homme 16 kuni 20 kraadi. Nädalavahetuseks tuleb meile külla kõrgrõhuala, oh sooja õhumassiga. Õhutemperatuur tõuseb ja vihmadele tuleb vaheaeg, kuigi päevasel ajal võib siiski kohati hoovihmapilvi areneda. Tuul puhub esialgu läänest ja edelast Päeval idakaarest ning on suhteliselt nõrk, vaid rannikualadel ulatuvad puhangud üheksa kuni 11 meetrini sekundis. Sooja on laupäeva öösel kaheksa kuni 13, päeval 18 kuni 23 kraadi. Pühapäeva öösel 10 kuni 15 ja päeval 22 kuni 27 kraadi. Ja päevaga lõpetavad spordisõnumid Taavi Libe. Eesti jalgpallikoondise ründaja Sergei Zenjov on siirdumas Inglismaa tugevuselt teises liigas palliv Pooli klubisse, vahendab sealne ajaleht. Seni ukraina klubis pliivi Karpaate mänginud 25 aastane Zenjov on klubiga lepingu üksikasjades väidetavalt juba kokkuleppele jõudnud ning tehingu kohtab üksnes meditsiinilise testi tulemusi. Black puhul sai eelmisel aastal Inglismaa esiliigas 20. kohaga, jäi napilt liigasse püsima. Zenjov on Eesti koondise eest 33 kohtumisega löönud seitse väravat. Üle taasta Eesti tennisemeistrivõistlustel osaleb Anett Kontaveit võitis naisüksikmängu finaalis Eeva pool maa kuus. Üks, kuus. Kaks ja teenis karjääri kolmanda meistritiitli. Anett Kontaveit. Emaga on alati keeruline mängida, et ta on väga visa ja Maren, Eva, mängid tulega, oli mõlemal natuke keeruline, võib-olla servida ja, aga, aga ma arvan, et mäng oli, noh, ma, nagu ma ütlesin, tasavägisem, kui tegelikult tundus ja geimid olid tasavägised ja punktid olid pikad, et ma arvan, et teema tegi tubli sortsu. Ma mängisin enne Eesti meistrivõistlusi päris pikka aega muru peal, nüüd mul ongi ja minna suuremaid naiste turniire mängima liiva peal, et see kohanemine võtab veidi aega. Muru muru peal, andenis päris kiire ja liivangiga aeglasem kate, et selles mõttes on, on hea kohaneda just siin kodus samamoodi turniiri mängides ja mänge saades. Kaia Kanepi jõudis Prantsusmaal jätkuval ITF-i 100000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril kaheksa parema sekka ka, kui alistas rumeenlanna Alexandra tul keeru kuus. Kolm, kuus. Üks. Wimbledoni naisüksikmängus on esimene finalist tšehhitar Petra Kvitova, kes sai poolfinaalis kaasmaalannast Lutziyažhor vast jagu seitse. Kuus, kuus. Üks. Kolm aastat tagasi krooniti Kvitova Wimbledoni turniiri võitjaks. Teises poolfinaalis mängivad kolmanda paigutusega rumeenlanna Simona Halep ja kanadalanna Jevgeni Boushar. Eesti meeste korvpallikoondise 11 nooremat liiget alustasid täna ettevalmistusega suvisteks sõpruskohtumisteks. Ühtlasi selgus, et augusti lõpus mängib koondis kontrollturniiril Hispaanias, kus minnakse vastamisi MM-finaalturniiril osalevate Senegali Egiptuse jaan koolaga. Aitäh Taavi, selline sai neljapäeva, kolmanda juuli Päevakaja saate toimetas mardaberil Grauberg ilusat õhtut.