Tere päevast. Veebruaris kordame Henn Saari keele minuteid meie raadioarhiivist. Eestlased on muutumas sina rahvaks. Mida arvas sellest keeleteadlane? Kaheksa aastat tagasi? Roomlased ei sinatanud, on Henn Saari mõtiskluse pealkiri. Vaadake sina ja teie on nagu padaemand kahe poolega. Vahe on vaid selles, et kui tavaliselt pada eemaldan pooled täpselt ühesugused keeramis pidi tahes siis siin on ta ühel pool mugavas koduses hõlstis ja kui näeksime ta jalgu, siis ka õige pisut lääba tallatud susse tupsud peal. Aga kui keerad teisipidi, siis on ta ranges kontorikostüümis ja varjatud jalus, võib oletada energilise kontsaga loodutškaid. Ei tahaks jääda igavesti mõtlema, kumb pool on parem ja kumb halvem. Ja seepärast võtkem kätte ja pöörake kart hoopis teisipidi. Vaatame, mis on tagaküljel. Öeldakse, et mis vanadel roomlastele viga, nad ju kõik sinatasid 11. Üks suur vaim on koguni väitnud ladina keele kiituseks, et nii kena on mõned sitsi ära või Vergiilivusega sina peal olla. Aga see pole õige. Vanadel soomlastel ja samuti kreeklastel ei olnud sinatamise ehk sina peal olemise mõistetki. Sel lihtsal põhjusel, et neil ei olnud täietamise mõistet. Asesõnatu tähendas ainsust teist isikut ainsuses ja asesõnavoos tähendas teist isikut mitmuses sinatamist, seda hakati omaette asjana tundma alles täietamise tagajärjel. Ja nüüd head kuulajad, küsite, kas siis vanaajal täietamist tõesti ei olnudki? Teate, mingi eelvormi näol oli ikka ka. Täietamisel on üldse kaks ajaloolist lätet ja üks nendest oli kindlasti olemas enne rooma riigi hiilgeaegu. Me tunneme teda vanast testamendist. Aga hea küll, ma ütlen kõigepealt, millised need kaklete, Don. Palun, ärge aga võõrsõnadest ehmuge. Üks neist lätteist on tiitlite proonominalisatsioon ja teine kannab ladinakeelset nimetust bluurallis Maie statis. See oleks maakeeli umbes ülimus mitmus. Ja olgu sissegi kohe lühidalt öeldud, et täietus sõnu on eri keeltes vähemalt kolme liiki on mitmuslikud, on kolmanda pöördetaolised ja omaette sõnad. No meile ajalooliselt lähim ülimus mitmus on vene keisri oma. Näiteks 1905. aasta oktoobri manifest algab sõnadega Woodžeim, Minowazdiumi Nikolai Roy imperaatorit, samaid Jersed siiski. Niisiis, meie Nikolai, teine ja läbi igasuguste keiserlik dokumentide. No see on siis nagu meie valitsemise 11 kümnendamalajastajal. Keiser meietas ennast, aga kes enda kohta ütleb, meie selle ala on, peab ütlema ju teie. Nüüd piiblis vanas testamendis on jumalat nimetatud üsna sageli sõnaga Elo Hiim. Ja see viimane on mitmuse vorm, see, kas õieti jumalat. Aga see mitmus on käibinud ühe jumala erilise austamise märgina ja selle kohta on olemas koguni tõlgendus mida nüüdisinimesele on raske taibata. Vaat mitmust ELO Hiim tulevat mõista kui jumala ainulisuse taanitamist. Võib-olla siis sellise müstilise loogikaga, et see üks jumal on üksik riik, jumalad ja seega pole olemas teisi jumalaid tema kõrval. Nad on ennemini tema sees. Aga vahest ei olegi seda väga raske mõista, kui mõtleme, et heebrea monoteismil ainujumala usul tuli olelusvõitluses vastandada end ümbritsevatele mitme jumala uskudele. Millistes keeltes põhineb teietamine mitmusel? Kui oli juttu vene case'ist, siis jah, vene keeles kõigepealt samuti läti soome-eesti keeles ja mitmisega teieta ja on ka prantsuse keel. Paneme tähele, et kui teietamiseks kasutatakse mitmuse vormi, siis tekib puhuti tülikas homonüümia. Kirjas saab küll eristada. Üks tee on suure, teine väikese algustähega, aga kõnes on paha. Ei saa aru, kas mõtlen oma üksikkuulajat või kogu seltskonda, kuhu ta kuulub? No prantslased ei kasuta isegi seda suurt tähte. No eesti keeles ei ole veel viga, on üks grammatiline nipp, kuidas mitmuse täiet ainsuse hammast eristada, aga see nipp ei mängi alati. Võtame kaks lauset ja te saate kohe aru, milles on asi. Küll te olete täna õhtul kaunis ja küll te olete täna õhtul kaunid. Kaunis on ainsus ja kaunid on mitmus. Vene keeles seda võimalust ei ole, sest kui juba öeldakse mitmuse asesõnaga v siis peab ka öeldistäide olema mitmuses, mitte Kressiiva jei, vaid liigressiivi. Teist täietamisel etet nimetasin tiitlite pronoominaali satsi jooniks ja mida see siis tähendab? Aga seda, et alamad võtsid kombe või hakati neilt nõudma, et kõrgema isiku poole pöördumisel tuli teda tituleerida nimetada aunimetusega. Mis tahes nimetus on grammatiliselt alati kolmandas pöördes, eks ole. Esimene pööre, mina, ohkan, teine pööre, sina okkad, kolmas pööret, tema ohkab Juku, ohkab manni, ohkab härra kindral ohkab ka. Kas härra kindral soovib oma mõõka. Kas tema pürstlik kõrgus käsib tõlla ette anda. Ja eks ole, kui tiitel asendada nüüd siiski pelga asesõnaga, siis see on ju kolmanda isiku asesõna, mis eesti keeles oleks tema. Kui nüüd aga tahame piirduda tuttavamate keeltega, siis tasub kohe nimetada saksa keelt, kus teietamine on välja voolanud mõlemast lättest korraga. Saksa keeles kasutatakse täietamiseks mitmuse kolmandat pööret mitmuse kolmandat ja eesti keeles oleks see siis nemad. Meie ütleme, kas te oleksite nii lahke, aga sakslane ütleb, tahavad nemad nii armas olla, blondiin lipsain? Muide sakslastel olnud keerulisi olukordi ühes vene Katariina aegses saksa näidendis mille autor on Kotvalt Efraim Lessing, esineb viis eri kõnetamise astet alates tavalisest sinast ja lõpetades teie armuga. Ja nüüd inglise keele kallale, see on meil ju nüüd, kuidas ütelda moetarbekeel või tarbemoekeel roomlaste kohta me ei saanud tõsiselt ütelda, et nad kõik isekeskis sinatasid. Aga ingliskeelsete rahvaste kohta saab siiski väita, et nad aina täietavad. Hästi, me teame kõik, et inglise keeles öeldakse ühe isiku kohta ju ja mitmekohta samuti ju. Ja seega nagu me keelemehed ütleme, puudub ainsuse ja mitmuse opositsioon. Kuid ühes keele salasopis on opositsioon siiski olemas. Sinale vastav asesõna on olemas ka tänapäeva inglise keeles ja mitte ainult isiku asesõna, vaid kavamastus, asesõnad ja tagatippu pöördsena Est-verbi ainsuse teise pöörde vorm. Loen teile inglisekeelse issameie alguse ja lõpu ning palun pange tähele, milliseid igapäevakeeles tundmatuid sõnavorme toob kaasa jumala kõnetamine, ainsuse teises pöördes. Aufada Kuits, Aadin, häben, hälloul piir, taineim, väik, hind, MKM, lai Vilbi Tanine. Äsitisin häben. Mõtleme sellele, et ristiusu jumal nagu vana juutide omagi on ainuline. Kui enam ei hõlju meelesega mõttes ennemuistne müstiline tõlgendused just mitmus märgib ainulisust siis ei tulegi ju kõne alla pöörduda ainujumala poole mitmuses. Ja nii on jumal jäänud peaaegu ainsaks ingliskeelse inimese sinasõbraks. Muudes seostes tähendab see inglisekeelne sina au, Sa oled laureaat, see mõjub väga arhailiselt vanapäraselt või siis luuleliselt. Kui eestikeelses kõnes pole vahet tavalise teie viisakus teie vahel nii et vahel aru ei saa, kas on mõeldud ühte või mitut siis inglise keeles on ükse mitu kogu aeg ainult ümbritseva teksti ja kõneolukorra kaudu aimata. Ja nähtavasti saab toimega nõnda. Sest on teada ainult üks ingliskeelse kõnepiirkond, kus sellise asja seisuga pole rahule jäädud. Need on USA lõunaosariigid. Seal on mitmuslikku teie jaoks kasutatud sõna, mille esiots on tavaline suu. Ent sellele on lisatud ool, mis tähendab kõik need ainsuses jou, mitmuses jool. No kõige probleemitum on selline teietamine nagu hispaania keeles. Seal on ajalugu sünnitanud täietamise jaoks omaette sõna ja sellel on nii ainsuses kui ka mitmus ainsus, uste ja mitmus ust teedes. Ja nii ei lähe miski kunagi isegi Hispaania keele lähisugulaseks, itaalia keeles aga ei ole nii elegantset lahendust. Ning tuleb esile ka üks ootamatu seik mida keelemees nimetaks sugude ehk geenuse neutrollisatsiooniks täietamisel ja neutralisatsiooniks mitte meessoo, vaid naissoo poole. No sina Italia keelitu, kui need suhted nõuavad ühe isiku täiendamist, siis tuleb do asemel ütelda pläi. Kuid kui kõnetatav mees- või naispersoon on väga kõrge, siis Ella kuid nii lähi kui ka Ella on naissoo asesõnad kirjas tehakse seda vahet jällegi, et viisakussõnadena nad kirjutatakse suurtähega. Mitmuse teie on Itaalia saapamaal Loro, mis siis esmaselt tähendab nemad. Nii et muidu nagu saksa keeles, kuid ainult ainult mitme isiku kohta. Ja on veel teinegi mitmuse teie see on vôi mis vastabki just meie teiele. Aga seda kasutatakse ärikirjavahetuses ja siis pöördumisel alama, olgugi võõra inimese või ka mitme säärase poole. Ja nii on need kaks keelt. Hispaania ja Itaalia üks näide, kuidas üks saab teha keeruliselt sedasama, mis teisel läheb lihtsalt. Muide, kas teate, et alates tänavu esimesest augustist ei kirjutata Saksamaal, Austrias ega Šveitsis sina saksa keeli do enam kirjades suure tähega? Kuulsite Henn Saari keele kommentaari 1998.-st aastast kuulmiseni ütleb toimetaja maris Johannes.