Tere hommikust, head inimesed. Tartu stuudio alustab rahvajõulusaadet, mille Tõnu Sokk ja Hillar Peets lindistasid poolteist nädalat tagasi. Head kuulamist. Elus esimest korda seisin ma sellel kohal 28. aprillil möödunud aastal, seega siis natukene rohkem kui poolteist aastat tagasi. Ning siis hämmastas koht mind oma kuidas öelda oma tunnustega aja kulgemisest. Aastakümneid ei olnud siin liikunud inimesi, aga tol päeval neid ometi oli ja neid oli nii paljud kaugeltki kõik ei mahtunud. Siin siis Moskvas oleksid tahtnud siin seista. See oli jumalateenistus, mis oli pühendatud Halliste kiriku renoveerimise algusele. Ja kuigi siinkandis aastakümned ei olnud kalanud jumalasena ega ei oldud vast mõeldudki kirikus käimisele. Ometi oli selle kandi rahvas kodu. Me seisime peauksest, mõned meetrid seespool, meie ees oli suur süvend. Süvend oli rahvast täis, praegu võime öelda, et see on siis Halliste kiriku alumine korrus. Ja edasi enam kuhugi minna ei olnud, meie kohal oli hästi tormine kevadine ilm. Lendasid linnud, rahvas seisis. Ma eeldan, et hardunult kuid küllap mõnegi südames oliga ivake kahtlust selle kohta, kas see on võimalik. Kas see on võimalik, et nii, Surfoore tehakse korda nii kiiresti. Kas on võimalik, et Halliste saab tagasi oma pühakoja? Ühe kõige kaunimaid sakraalehitustest Lõuna-Eestis. Kõlas pidulik muusika, kõneles Meie rahva peapiiskop kõneles pastor Kalev Raave. Ning siis öeldi välja. Kohtume taas jõuluõhtul 1990. Härra Ago Lübeck, kui teie esimest korda vaatasite, ehita pilguga seda hoonet. Kas teil kohutanud see tööde keerukustööde suur maht? Pealegi noh, teada oli, et alustuseks ei olnudki õieti mitte midagi. Ei tea, võib-olla ei mõelnudki sellele lihtsalt sooja tuleb teha ja, ja, ja Eesti rahaabi on taga. 95 protsenti on segi ringi valmis ja tundub, et akustika ja kõik on omal kohal. Mina olen selles kirikus esimest kordama ei ole varem üldse käinud siinkandis. Ja kui me natukene vaatasime ringi siinses küll niisugune mulje, et kas kunagi tõepoolest on midagi niisugust ka olnud. Ja tekkiski küsimus, et kas tegelikult ei ole hoopis, et uue kiriku ehitamisega üldse tegu? Välisfassaadi kohta oli pidevalt nõue algusest saadik, et ta jääb samaks jääma ja see kani toimuse kuid sisekujunduse ja üldse sisustus Altkorrus, mis annab kirikule uue funktsiooni. Need on kõik 20 sajandi lõppu. Lahendused. Nii et altarimaal, kui need valgustused ikkagi kaasaegne sisustusega kirik tähendab, mingil määral hakkab kiriku pöördumine või kiriku sõnum teisenema, ka muutub funktsioon. Tänase et aastat 50 on inimese hinges toimunud nii suurt vääre, siis ka kiriku osa nüüd uuesti inimene ümber muuta saab olema. Ja ainult jumala sõnaga, ma arvan, et seda ei saavutab ja ka mu viisid appi võtma ja selleks on kultuurikolde loomine. Kultuurifunktsiooni täitmine selle kirikuga antud piirkonna rahvale kogu eesti rahvale. Niisiis, aliste kiriku üks omapärasid on seed. Tuled sa siin suvel või tuled seda keset talvepakast? Kõigepealt see kirik on inimesed panule selle tõttu. Soe, ta on mõnus. Et siia nagu peole nagu pidulikule sündmusele. Ja sa võid olla siin nagu kodus. Selleks on siis tehtud see tohutu tööd, kunagiste müüride vahelt on pinnast teisaldatud ja ehitatud niinimetatud alumine korrus sama korrus, kuhu siis kirikusse või kultuurikuludesse tulijat kõigepealt satub. Aga üleval, siin üleval, kus me praegu seisame kiriku. Pea aru, mis see aju hoopis teiseks saanudki, mida te siia olete juurde ehitanud? Külgnööridest trepid üles treppide kohale, seal küll rõdude ehitatud või jumalateenistuskontsert koos on, siis peab olema altaripoolne külg vaba ja saavad koorid esineda külgrõdudel. Ja kui on ainult kontsert sensis altariastmes tekkele, saab esinema minna, et selline mitmekülgne lahendus saab siin olema. Ütelge, palun, milline on selle kiriku nii-öelda kõige keerulisem ehituslikke osas, mida oli siin kõige raskem teha ja teostada? Need asjad kõik kätesaatmise vahele. Meil on seal, selleks on tulnud väga paljude inimeste abi tarvis. Nimekirja siin ma olen proovinud teha ja ja kui ma ikkagi jälle süvenen antud nimekirjadesse, siis tuleb ikka täiendusi täienduse juurde, nii et ma arvan, see on ikka kogu eesti rahva ühistöö. Ega Eestis ei olegi ametkond, asutust, kelle poole ei ole pöördutud. Me tunneme Eestimaa kirikute ajaloost fakte, kus kirikud on ehitatud aastakümneid. Mõnikord on läinud nad sajandist sajandisse, kui on saanud sellise kuju, nagu neile algselt mõeldud on. Alles kirik on saanud maha jäänud varemetest pühakojaks ning kultuurikoldeks poolteise aasta vältel. Ma eeldan, et Eesti rahvas võib selle üle uhke olla. Ma mõtlen praegu sellise kiriku võõraja noore inimesena ei ole kokkupuuteid olnud Nonii taoliste ehitustega. Minu jaoks on see midagi väga uut ja teatud mõttes isegi ehmatamapanevat ja ja lummavad, ja ma tunnen, et ta mõjub mulle midagi. Ma ei oskagi öelda, mismoodi ma igal juhul vaatan seda kõike sellise härduse imestusega ja mõtlen, et millest me oleme ilma andnud või mille poole me praegu teel oleme. Mõeldes nende arvukalt ja lausa lõpmatult toimade Saaride peale, mis meie kultuurimaailm on omale Kasurema avara kätte võidelnud saalide peale, kus ei kosta, kus ei näe kellede ilme on ajastu templi järgi täpselt ühtemoodi vormitud. Ja nüüd vaadata ühte niisugust hoonet kiriku kohta tohib öelda. Luban ma endale niisuguse arr, On see, oh või vaesed, me oleme ohvrid, lõikute. Jaa, kas meie rahval on nii palju jõudu, kas meie rahval on tahtmist ja püüdmist. Et oleksime nõus, et suudaksime, me tahaksime niisugust kultuuritemplit nagu hallistes? Sündinud veel eestimaal. Loone te olete üks nendest, kellele sellel mälestusväärsel päeval 28. aprillil möödunud aastal pastor Kalev Raave andis ühe raamatu sõnadega. Kirjuta siia üles kõik need kes oma käe ulatavad. Halliste kirik. Kui pikaks nimistu kujunenud käsiraamatus, roomia nael. Selle selles raamatus on ruumi veel ja selle raamatu võtis mul Kalev rajale omale mine vasta sellestki puhas nimi kerge teha. Ja, ja mis ma tahan ütelda meie õpetaja Kalev Raave kohta veel, kui tema hüppas tundmatus kohas vette, kui meil oli kirikukassas 240 rubla raha? See oli algus, see oli algus. Kas on sellist meest meil veel Eestis, kes julgeb seda ette võtta? See on kõige tähtsam nende rahadega küllap küllap jõulude loodud. Noh, eks jah, ja ma pean ütlema, et rahvas suhtus sellesse küllaltki hästi, kes kolme rublaga, kes 300-ga, kes tuhandetega. Ja esimene annetus muidugi silmulvast ei unune iialgi ära, kui mul ei olnud annetuste raamatut veel, kui mul tuli keegi, ta tahab jääda anonüümseks, nime ma ei nimeta, tuli keegi naisterahvas minu poole kodu. Ja panime 1000 rubla lava peale ja ütles. Ma ütlesin, et mul ei ole raamatut, ma ei saa seda vastu võtta veel. Ja siis ütles, et tema seda raha enam teist korda tooma ei tule ta tagasi tuli ja tema ei jätaks selle raha siia. Sel puhul öeldud ütlus. Kas mäletate, mäletan küll, ja mina ütlesin, et kas ma tõesti paistan ausa näoga, et ei julgeta seda. Ja siis ta ütles mulle, et jah, kui te olete ikka kassapidaja, siis te peate olema aus inimene. Ja ta tõi sulle oma kodukirikujook ta täie oma kodukiriku ja ja ta oli selle raha kogunud aastad ja ütles, et kui ma mõtlesin, et katakse, allistad ehitama aliste kirikud, et siis mina annetan selle rahade selleks. Kas esimese 1000 annetaja lõi niisuguse soodsa nii-öelda enda selle kiriku rahade saamiseks väga võimalik, aga no ei oska öelda. Aga siiski mul laekus, mine päästal viisanud pääle tema neli tuhandete rublalist. Aga muidugi neid, ütleme väiksemaid summasid, neid laekus väga palju ja paljud inimesed otsisid mind kodust välja, tõid. Mis sa arvad selle kohta, mis võiks olla, mis inimesed sellise üritusega kaasa tõmbab ja paneb oma sääste tooma kiriku käsutusse, mis paneb sellele mõtlema ja paha balleti hea tahtega kaasa töötama mis võiks olla meie uskumatul ja pisut pöörasel ajastul, mis inimesi just nii käituma Halliste kiriku suhtes käitunud, olla? Minul ma pean nüüd oma mõtet taas kordama, et sellise noore inimesena on väga raske sellele küsimusele vastata ja ma jään vastuse võlgu, sest ma ei tea seda, ma ei ole kokku puutunud ei kirikuga olen kasvanud teada missugustes oludes aga hakkan järele mõtlema, siis ilmselt ma leian midagi niisugust ja see midagi niisugust hakkab mulle võib-olla tulema vanaema aegadest, kus ma hakkan natukene mõistma, natukene aru saama, aga mul kulub veel veidikene aega ja Ma miskipärast arvan, et sellel põlvkonnal, keda mina esindan läheb ka samuti veidikene aega, et hakata mõtlema natukene teistmoodi, kuna praegu seda teeme ja hakata neid arusaamasid ka natukene teistmoodi realiseerima, kui me seda praegu teeme. Me oleme muutunud niivõrd Enda keskseks niivõrd et me oleme sellega liiale läinud ja ehk annab aeg, ehk annab see kaunis Eestimaa meile midagi, mis meid muuta jõuab ja mis meid muuta tahab. Mina igatahes usun seda. Aga praegu sinu sellele küsimusele otseselt vastata. Su vastus kõlab väga kaunilt ja väga veenvalt. Rohkem ei olegi nii noore inimese käest midagi küsida. Aga mida arvata teie, proua, mis on see, mis on rahvast toonud kiriku juurde siis, kui seda kirikut ka olemas ei ole, ollut, rääkimata sellest, et nüüd, kui ta olemas on, siis nüüd juba rahvast nagu niidule. Oma eeldumustest ma võin Vuelta ja kaliit, paljud esinevad minu mõtetega, et inimesel ei ole tarvis ainult süüa ega kehakatet. Inimesel on tarvis ka midagi hingele. Ma ühinen täielikult teie arvamusega ning ütleksin, et hall argipäev mis on noh, minu aastates inimest ümbritsenud aastakümnete jooksul ja on mu elu ja mu saatust mõjutanud. See hall argipäev on kuidagi harjumuslikuks kujunenud, nüüd aga millal natukene päikesekiirt ka selles pimeduse reisis riigis märgata olnud. Nüüd me hakkame kuisega ärkame, hädalame kõrgemale, tõusta sellest hallusest sellest Lüristumisest ja see ongi see, mis paneb rahva liikuma, see on see, mis tõi talulõikuspühal möödunud sügisel siia verinoored, inimesed laulma, kirikumuusikat, see on see, mis tõi pisarad. Vananeme ja vanatädi silmad siis, kui meie rahva peapiiskop õnnistusse luges rahvale kui Halliste kirikule. Nii et ma olen midagi sümboolset selles hallistes, see ei ole ainult tuuriga olla jumalakoda. Selles on nagu rahva seljasirutus. Sel ajal, kui sa rääkisid, vaatasin ma Halliste kiriku valgeid lumivalgeid seinu. Vaatasin seda ilusat lage must lagi tume ja valge ja need kenad. Ja siis ma mõtlesin jälle oma hinge peale, see kõlab võib-olla natukene praegu. Mine tea, järsku mitteusutavad. Aga mul tekkis niisugune mõte, aga sina, Hellar? Kalev Raave me arutasime siin pikalt, et mis võis olla meesterahva Halliste kiriku juurde juba noil päevil, kui kirikut ennast veel olemaski olnud, oli olnud kirikukoht ja ajahambast puretud varemat, mis võis olla, mis liitis ah nõnda vanematega. Nii et nendest varemetest on saanud pidulik, kaunis ja sõidukafooner, nagu ta momendil on. Tõsine tahe, midagi jällegi varemetest. Valmis teha varemed jälle eluks endaks muuta nii nagu kogu meie tegelikkust, nii nagu kogu Eestimaa. Ja küllap muidugi kah sinna juurde. Suur usk hingeparandusse, hinged on meil kõigil väga haiged. Kirik on väga tõhus ravivahend, usk, lootus ja armastus, mis me siin kuulutame, mida me sisendama inimestesse mida me talume taevaselt isalt, Meie inimestele anda ja jagada. See on praegusel ajal, kui, kui väga ja väga vajalik ja inimesed on mõistnud, et siit nad seda saavad. Ja mis seal salata, nii nagu mulle endale nii paljudele teistelegi kaasa aitamine pühakoja ehitamisele kiriku ehitamisele on ühtlasi patukahetsus elatud aastate eest, mis üsna paljugi viltu ja kiiva kiskunud. Patukahetsus selle eest, et me nii või teisiti oleme kaasa aidanud okupantidele meeleparandus. Küllap see kõik. Ja nii ongi hea, et Ühel on üks põhjus, teisel, teine põhjus. Aga kujutage ette, meie tagasihoidliku ja üsna umbmäärase rehkenduse kohaselt. 100000 eestlast on ulatanud käe allita kiriku ehitamisele. Seda ajalugu varem ei tunne vist Aleksandrikooli ehitamise ajal. Möödunud sajandil oli ka selline üldrahvalik liikumine nagu nüüd on Halliste kiriku ümber. Miljon rubla tuli kokku. Mehitame sellega kiriku valmis, jääb ülegi, mehitame kokkuhoidlikult, ise ehitame ilma lõbustusmaksudeta nendele organisatsioonidele, kes seda kahtlemata oleks võtnud, kui, kui nende kaudu oleks ehitatud. Ja kõik, mis me saame, läheb kirikuseintesse põrandasse. Lake midagi kõrval ei lähe. Seega tähendab paljutki. Ja tundub, et meil lahedasti miljoniga tulene toime ja praegused seisud kõnelevad sellest, et viimasteks viimistlustöödeks välistöödeks ümbruse korrastamiseks jääb veel veerand miljonit rubla. Meil. Halliste kirik elab viimaseid päevi sellist elu, millal tema löögi all on kuulda töö hääli. Ja on näha tee ruttu. Inimesed ootavad, et ühel päeval läheksid uksed valla. Jaa, neil puhkudel, kui avanevad uksed oleks kena, võib-olla, kui me kedagi Kabersonaalselt meelde tuletaksin. Võib-olla mõni mõni inimene on teinud kas oma teo või õnnetuse või tahta kaudu rohkem kui keegi teine, võib-olla mõni inimene ennast ületanud oma tegude. Ja nii see on. Me tahaksime tallistest jõulutervitusi jõulutänu saata kõigile kõigile nendele, kes üle kogu Eestimaa ja kaugemaltki oma abistava käe ulatanud. Kuulake vaid. Viiratsi vanadekodus elab eakas proua valliotstuba 21. Seal ta istub seal ta lamab, enamikul pensionist. Ta on kohustatud andma vanadekodu käsutusse ülevalpidamiseks toitmiseks katmiseks. See väike raha, mis temale jääb selle ta kogub kuust kuusse ja saadab järjekindlalt kirjaümbriku sees Halliste kirikus. Me oleme tõrjunud seda tagasi paluma deta ei saadaks, et hoiaksite endale talle endale kuluvad ka need vähesed rublad ära ta saada ja saada. Ütleb, et nii peab selle. Või Häädemeeste mees samuti väga kõrges eas härra Kaarel song. Ühel külmal talvisel varahommikul oli ta kiriku kantselei ukse taga ja tõi Häädemeestelt mitmesaja kilomeetri kauguselt 2000 rubla oma isiklikke sääste Halliste kiriku käitlemiseks. Ta pidi tõusma sellel hommikul kell neli hommikul, et Riia Tallinna bussiga Pärnusse saada, seal ootama Pärnu Tartu bussi, sellega sõitma apla seal ootama Abja Viljandi bussi, et sellega sõita hallistesse ja tuua oma panus. Ta tegi seda ja neil päevil saime kirja, et ta tunneb suurt rõõmud, kirik kerkib ja valmis saab. Ja ta on jälle kogunud omalt poolt midagi, mida ta tahab üle anda. Neid on hästi palju. Salme mägi siin mitmekordselt suuri summasid annetanud. Venemaa, proua, Hilda, tuultsa sealt kusagilt kaugelt. Tal ei ole otsest sidet tallistega midagi, aga ta tunneb nii suurt südamevalu ja südamerõõmu, kuidas me siin elame, mida me teeme ja toetab igati nii, nagu ta oskab, või perekond Barce, perekond, saar Karksi-Nuias ja tõepoolest paljud-paljud, teised. Avaldada kõikidele Eestimaakirikutele kogudustele, sest kõik nad on oma osa andnud väga palju teinud asutused ja ettevõtted nagu sõrma Estoplast Eestit ja Tartu ehitusmaterjalide tehas, Tallinna klaverivabrik Tallinna klaverit. Vabrik kingib jõuludeks Halliste kirikule suuri kontsertklaveri, 18700 rubla seda maksuks. See kingitakse klaverivabrik kollektiivi ootusega. Halliste kirikule. Tehas teras, nukukodu, kus vaibad kujutaks Tallinna mu ema valmistab kõik uued ametirõivad kiriku inimestele kommuna Marat kõik on oma abistava käe ulatanud suuri summasid meie arvele üle kandnud Eesti kergetööstus, põllumajanduse ministeerium, kultuuriministeerium, transpordiministeerium kooperatiiv, modern, vabariigi valitsus ja Viljandimaa maakonna valitsus on oma osa, on küll, on hea, et see loetelu on nii pikk, et me tõepoolest täna siin ei jõua kaugeltki kaugeltki neid kõiki siin ära märkida. Kilku kaunimaks muutmiseks on Jüri Arrak aine kuuldus ja meie kiriku sisekujundaja, Viljandimaa peakunstnik, Aadeeli õun oma parima andnud. Väga palju on teinud ära Walter Kajak Estoplastist, kes on kaasautor nende kaunite valgustite loomisel. Väga palju on teinud meie kiriku looja paberil arhitekt Udo tiirmaa Tartust. Ja lõpuks muidugi meie, et tõepoolest kuldsete südametega kuldsete kätega mehed. Praegu käib töö ju hüüdja päev läbi laupäeviti, pühapäeviti iga päev ollakse platsis, et sõna pidada. Kirik jõuludeks avada. Meie kiriku ehitamise eesotsas seisab konsistooriumi ehitus-remonditööde firma Vunibalt eesotsas selle direktori härra Mati Maanas. Iga ja tema Lõuna-Eesti ehitustööde jaoskonna juhataja Ago Lieberg ongi meie kiriku peaehitaja kunagi minu kolleeg sovhoosi direktorina nüüd siis kirikuehitajana. Ta tuli appi ja kogu südamega asja juures, näete, seal ta meeste hulgas kõnnib täna hommikul vara siin õhtul hindasid. Ta on tõepoolest oma elutöö Halliste kiriku ehitamise näol teinud ja nii ta ise ütleb. Ka see on minu elutee, sünkroon minu elutöödele. Küllap mina ise võin sedasama kinnitada, see on viimane vaatus elus siin ja küll on hea, et sellest selleks just kirik pühakoda, valguse tempel. Et lumi Jälle erilise kirikuteel, luukered üle piiri peatuvad A küünalde kaunid jõulusaadavatud püha viimakse eestlase piinu. Ma ei ole hoolas vaadata ja samal päeval, kui ta järeleva ei Samal ajal kui kogu maailm Vello Soome valgusega, et kas nüüd nüüd siin, et ta ei kuule reisima, Paberi oligi jälle helise eri keeli piirivalve, seal valu ja keegi pina põld ja maalapi jõuluhel. Lumi lima üle jälle heliseb keri. Angerjat üles pilgud peatuvad taas küünalde. Oli ta juba viimase eestlase häda teinud, ei tohi, voolas toona ta sama lava kui. Ma paluksin, et aitaksite mul lahti mõtestada ühe nähtuse, mida ma olen öelnud Halliste kiriku ehitusloos kohanud. Tõsi jah, hiljem on hakanud seda ilmnema ka teistes eluvaldkondades, teistes paikades, aga. Mulle isiklikult kuidagi nii nagu igale rikutud ja kas või mingil määral nõukogude inimesel oli esimesel hetkel väga võõras, kui ma siinsamas selle taasärkava pühakoja seinte vahel kuulsin südamlikke sõnu kõnelemas tuntud kommunisti Viljandi rajoonikomitee tookordset esimest sekretäri Jaak Allikut. Millega te seletate, et ka need organisatsioonid, kes noh, ei ole ju kunagi olnud kirikuga ühel meelel ühel nõul jõudsid kirikulisi? Ega see ei ole nüüd ainukene näide ja ma usun, et härra Allik ei pahanda ma teda siin meelde tuleta sõnaga. Mulle tundus see nagu väikese imena tookord, võib-olla teie aitate mul lahti kehtestada. Mis ikkagi see oli, mis noh, näiteks ka partei siis teie meele järgi tegutsema pani. Ja see kõik kokku on üks suur jumala ime, nagu meie elugi nagu vabadusele vastu mine. Eestigi Halliste kiriku ülesehitamine ja sündimine on ju ka ime, taevane ime kõigepealt ja siis ime paljude inimeste poolt, kes on siin oma osa andnud, oma panuse teinud. Mina ise olen nutta kommunist. Ma võin kinnitada, et igas meisoni oma hinge, oma südametunnistus, omad tõekspidamised. Ma tunnen ära Jaak Allikut ammust ajast ja tean, et tal on ilus hing. Mis siis, et ta on kommunist, kommunist võib ka olla. Peaasi, et oled inimene, peasid, oled hingega inimene. Ja mitte ainult Jaak Allik, vaid ka Hendrik Allik on Halliste kiriku täidame ehitama enne surma. Ta kutsus oma poja Jaak Alliku enda juurde, ütles poegiaat. Siin on minu säästud. Vii ja annan need Halliste kiriku ülesehitamisel. Vot see on ka omamoodi ime, aga Tured, selliseid imesid juhtub ja kui me jõuluõhtul koguneme, küllap kirik on puupüsti täis, siis me kuulutame kõigile siin jõuluimet Jeesuse jõululapse sündimise meie lunastuse ja päästmise näol, aga ühtlasi ka selle näol, et tõepoolest otsekui ime on sündinud ja kerkinud Halliste kirik. Eined kestavad edasi. Jõuad kätega seene, et Eesti saab vabaks. Kas ei peitu, selles imes Skyvate lunastust meie elatud elu või raisatud elu või tehtud tegude või tegema? Lugude pärast kahtlemata meie kirik on kõigepealt just selleks ehitatudki ja saab selleks kasutada kasutatud, et otsida lunastust, leida seda lunastust, kuulutada seda lunastust jumala nimel. Lunastust on meile kõigile väga-väga vaja. Minule ja paljudele paljudele paljudele tuhandetele tuhandetele minu ja paljude teiste põld Ja rända sadulat Halliste maile ning näed seda torni kõrgumas Viljandimaa kauni looduse kohal. Siis mõtled? See ei ole ainult minevik, ei ole tänapäevast, ei ole ainult tulevik. Kirik, pühakoda, kultuurid olla. See on sümbol elluärkamisest, andeksandmisest, lunastusest. Mõtle sellele siis, kui sa tuled siia põlispuude vahele. Nüüd oleme me jõudnud altari juurde. Ja see on praegu küll ehitusjärgus ja ei oska mina küll ette kujutada, kuidas ta välja tulevikus nägema hakkab. Aga üks kindel asi on see olemas, mis oma jõuga ma nimetaksin seda praegu, niimoodi tuleb minusse. Võib-olla härra arrak ei ole päris selle terminiga nõusada. Andke mulle andeks, kui ma nüüd ette selle altarimaali kohta see on midagi väga tänapäevast, siis on midagi väga kaasaegset. Ja sealsamas on ta altarimaal. Sealsamas on temast midagi aastat tuhandetest. Ja see oli Jüri meistritöö. Jeesus Kristus. Õnnistab, õnnistab meid kõiki. Õnnistab Eestimaad. Näete ta jalgade ees jalgade all on Eestimaa Eestimaa loodus ja sealt puude keskelt paistab ju seesama Halliste kirik. Ta kiriku pilt on meie altarimaali. Kristus on meie keskel. Käed. Kristlasel on meie jaoks palju käsi. Ta õnnistab meid. Ta aitab meid. Ta kaitseb meid. Toit hoiab meid. Me palume ja vajame kõik tohiks eluks tööks, armastuseks, küll on hea, et nende käte lunastavate andestavate toetavate aitavate käte mõju Nende käte tähtsust tuleb meie altarimaali väga jõuliselt esile. Kas te lubate, et ma küsin midagi väga ilmalikku ja küsin ilmaliku inimese mõistuse ja oskuste ja kogemuste kohaselt? Me oleme ikka harjunud, et kirik on kas või mingil määral ka dogmaatilinena oma olemuses kogu pühakiri on tahmatiseeritud ja sellest tulenevalt on kah kõik kiriku rekvisiidid mõnevõrra ja igikestvat läbi aegade olnud. Me oleme harjunud nägema ristilöödud Kristust altarimaalil. Kas. On luterlased oma olemuselt selline, et me võime kristlust kujutleda altarimaalil ükskõik kuidas või sellest siis meie ajastu hanged et kirik elab ajastuga kaasa ja kallid sama jalga ajastuga kas ta selgitab ta mulle seda? Jah, tõepoolest, nii, see on küll enamikes kirikutes on altarimaalil kujutatud ristilöödud Kristust sest oma surmaga ta meid on ju surmast päästnud, patust ja surmast lunastanud. Aga ega see ei pea nii olema ja ei pidanud. Nii, oleme näiteks meie naabri naaberkirikus Karksi kirikus, kus ma samuti karjasena töötan, teenin, on kujutatud üles tõusvat kristlust. Meil siin hallistes on sellel maalil siis õnnistav kristus, ravim, aita toetav usku, lootust ja armastust sisendav andev kristlus ja seda on kõigepealt meile vaja. Sellepärast me otsustasime, et nii on kõige paremini ja kõige õigem peale selle Halliste kirik on tänapäeva kirik. Siin on palju teisiti kui võib-olla mehka oleme harjunud enamikes kirikutes nägema. Kõik on siin, kaasaegne kroonlühtrid on kaasaegsed, pingid on kaasaegsed, tribüünid kirikus, kaasaegsed vaibad, kaasaegsed altari, üldine kujundus, kaasaegne kantsel, kaasaegne kiriku põhjatiiba tuleb skulptuurgrupp ja laps aine kuulbusi loominguna. See on kõigi kannatanute ja kõikide kannatamiste põlistamiseks ja mälestamiseks. Ja küllap siin muudki on, mis kõneleb sellest, et me elame 20. sajandi viimasel kümnendil. Meie kirik Eestimaa kirikutest ainukesena on ju kahekorruseline võib-olla et mõni ütleb, kus seda ennem on nähtused, kirik võib ja tohib olla kahekorruseline, aga ometi on kõik abiruumid kaasa arvatud muidugi ka pühapäevakooli ja laulukooriruumid ja raamatukogu ruumid on alumisele korrusele tehtud ja meie ise leian, et nii on hea, otstarbekas, mugav, kasulik pilk, ei tohi ainult piirduda pühapäevaste jumalateenistustega. Siin on vaja korraldada vaimulikke kontserte, toredaid kontserte, siin on vaja hoolekandetööd hakata tegema lastetööd, siin on vaja pühapäevakoolid tööle panna, siin toimuvad ansamblite solistide kooride harjutasin, siin, võtame külalisi vastu. Niisugune peak kirik kaasajal olema läänes ta juba selleni on jõudnud, meie alles teeme esimesi samme, olgu siis Halliste selles mõttes ka esimene pääsuke Eestimaa kirikute hulgas. Just selle väga sügavad, aga täh sa hinge harimise, valgust jagava töö osas, mis jumala sõna kuulutamise kõrval igapäevaselt peab ka kirikuseinte vahel toimima. Niisiis olles asunud Halliste Püha kajani kultuuri Calder rajamisele või õigemini renoveerimisele taastamisele ehitamisele ei ole rahvas ehitanud mitte ainult jumalakoda kultuurikorrat, vaid rahvas on pannud püsti ka ajaloomärgi märgi. Viimaste kümnendite vahetamise päevist käesoleval sajandil. Selle aastatuhande viimasel sajandil. Pärnumaale. Või väikse aknaruutude? Naa kuuse. Embadel puuture. Ja Viive Ruus ees paistab noore edu ka, taunis. Ei, ta on jõulude, mis paika ei lähe. Iialgi ei räägi ta täijaid, ta näitab ta alati. Vaid Is õnnistra ole ikka meiega aeta leib, prae rula, armsalas ja kodu, no sa kallis jõulujäädud laps meega paali teeki ja viime ta nii ma ta. Kiriku suurt pealöövi täidavad momendil töö hääled kuid jõuluõhtul istuksin kogudus ja koguduse palgeta tuleb pastor laanelillest jõuluõhtul kõneletama. Jõuluõhtul ma kõigepealt kuulutan jõuluevangeeliumi kõlavad kaunid jõululaulud. Palvetame ühiselt, palvetame jõululaps sünniks taas ja taas igaühe meie hinges ja südames. Minuga koos on arvatavasti ja loodetavasti ka Halliste sõpruskoguduse Ardala koguduse pastor soomemaalt kes samuti pöördub meie koguduse poole. Me loodame ja usume, et jõuluõhtul on siin vähemalt 1000, kui mitte rohkem ümbruskonna inimest, kes on tulnud jõulurõõmu. Jõulurahu. Aga kui jõuluõhtul ristame palveks käed siis teiega hingekarjale mille teie paluksita või sooviksite, et oma vaimujõu ja salajasemaid soovid pühendaks. Kõigepealt sellele, et. Muutuks tegelikkuseks, rahva hulgas levinud legend KUI Halliste kirik saab valmis, saab Eesti vabaks selle aasta jõuludeks. Me saime, peaaegu mitte päris käivad tuleval aastal jätkame. Me tahame kirikut valmis saada tuleva aasta võidupüha. Saad juba Eesti siis Fadeks seda paluma, tõlgib. Ja siis hingeõnnistust, hingekosutust ja india ravi ja rahu kõikidele kõikidele inimestele. Et oleks rahu Eestimaale ja mujal maailmas, et me võiksime elada oma lapsi, lapsi, laste, las lapsi kasvatada rahus. Et õnn, rõõm saadaks meid ja muidugi nagu igapäevane töö, et see muutuks tõeliseks tööks umbes nii, nagu meie ehitajad Halliste kiriku tegemisel on näidanud, siin töötati jälle nii, nagu vanal heal Eesti ajal tehti otsekui iseendale töötati tõeliste peremeest ja ei olnudki vaja. Katsume meelde jätta Hellar selle pildi, mis praegu meile avaneb, sest seda pilti menomine. Mõne päeva pärast on siin kõik nii nagu olema peab ja nii jääb väga paljudeks aastateks. Aga see pilt on juba praegu ülev, sisendab rahu. Annab, kust me tuleme siia tagasi siis kui Eestimaal olla kaunis suvi. Võidupüha kui ümber kiriku on istutanud noori puid nii hästi looduskaitse selts kui inimesed, kui paljud organisatsioonid või siia on rajatud teid ja tee rajakesed pandud pinke istutatud lilli. Ja kui selles kirikus kõlavad selle kiriku ajaloos järjekordset korda õnnistussõnad siis kui pühakoda õnnistatakse pühakojaks. See saab olema tuleval suvel laidu kohal. Maarahvajõulusaade on lõppenud Tartu reporterid Hillar Peets ja tänu sokk soovivad teile kallist jõulurahu.