Meie raadio segakoor veetis seekord aastavahetuse ja üldse üsna pika aja Saksamaal kontserdireisil ja praegu on siin mikrofoni juures koori peadirigent Toomas kapten ja koori direktori kohustetäitja lillekell võib-olla kõigepealt sellest, kus käisite ja mis oli plaani. Kolmas reis Saksa liitvabariiki, sinna juurde tuli ka väikene vahelepõige Taani kuningriiki. Kus oli siis üks kontsert Uudelse linnas, mida inimesed teavad selle järgi, et seal on sündinud ja töötanud Hans Christian Andersen kelle majamuuseumis me käisime ja kus on imeilus kirik. See on tõepoolest väga õdus linnake, nii et neile oli see niisugune väga kena vahelepõige. Mõte selle reisu tegemiseks tekkis suvel juunikuus, kui me käisime Hamburgis kaasaegse muusikafestivalil ja meie esitasime Arvo Pärdi teoseid. Ning kuna Kiilis on niisugune perekond Helmut ja laidad tsehh Laida kull endiselt kes siis olid väga huvitatud sellest, et teha uus reis Saksamaale. Ning kuna Kiili ooperimaja poolt, et oli meie vastu selline huvi, et me laulaksime esimesel jaanuaril Beethoveni üheksandat sümfooniat siis tänu sellisele huvile Saised reist teoks ning esialgselt planeeritud nelja-viie kontserdi asemel andsime me seekord Saksamaal 12 kontserti, et iga päev oli kontserti mõni päev, isegi kaks meie sõidud olid väga pikad. Tooksin näiteks seda, et pärast küllaltki pikka Taani sõitu, kus me jõudsime tagasi pool 12 öösel oli järgmise sõidu start. Hommikul kell neli kui me sõitsime Saksamaa lõunaossa haaginisse, kus toimus õhtul Beethoveni üheksas sümfoonia. Selle tõttu oli muidugi reis üpriski kurnav, aga kõik need kontserdid läksid tõusujoones, hääled läksid järjest paremaks ja muidugi, mis minu meelest on ainulaadne nüüd selle reisi puhul tänu organisaatoritele perekond tšehhile ja ka meie direktor Ville kella tööle oli see reis väga sujub, kõik kontserdid läksid täissaalidele. Saksa poole pealt ei olnud meil ühtegi sponsorit ning sellele vaatamata tulinen ots-otsaga välja. Ja see oli selles mõttes väga huvitav eksperiment just Saksa poolele. Kas on võimalik ühe kontsertkollektiiviga teha niisugust reisi, kus koor tuleb omaga puhtalt välja? Ja me peame tõesti ütlema tänu saksa publikule, kes täitis meie saalid niivõrd, et me tulime ots-otsaga välja? Ville kell, mismoodi te selle majanduse imega siis toime tulite? No kõigepealt päris ilma sellise hea onuta siiski toime ei tulnud, meil olid siin oma kodueestlastest siiski olemas neli head sponsorit, kes meile selle reisi võimalikuks tegid. Need on siis Tallinna piimatoodete kombinaat, et Tallinna sadam, Talphani nimeline Serma ning Medo. Tänu nendele saime me siis tasuda need kulud, mis meil läksid rubla eest. Aga mis puutub sellesse kuludesse, mis valuutas tasuda tuleb igal reisil kõikvõimalikud üürid-maksud, kütused, toidud ja nii edasi, siis see oli tõepoolest selline isemajandav reis. Ja seal ime, et sealt tuli ka nii palju välja, et tõepoolest ka jäi. Mitte palju, aga natukene igale lauljale ja võrdlusmoment, üks konkreetne number, olgu siin öeldud. Ööbimine sellise kollektiiviga ühes ööpäevas maksab Saksamaal 2400 saksa marka. See ei olnud päris hot tall saali, pansionaat, mis meil oli ühes teises kohas, viimane oli siis selline, kus tuli magada tõesti perekondades. Aga selliste pikkade reiside ajal on väga tähtis see, et saab iseendast ja teistest puhata, nii et selles suhtes mina ei kahetse seda, et need kulutused said tehtud selle pansionaadi tarvis ja mitte elatud peredes. Eriti, kui need pered vahelduvad, siis oled sa seal igal õhtul kallis külaline, keda katsutakse kõikvõimalikul moel lõbustada ja üle kuulata. Joon. Kui peredest rääkida üldse saksa inimestest ka saksa ajakirjanikest, kes võtsid intervjuusid ajalehtede jaoks, siis need küsimused kipuvad niimoodi kõik olema väga ühes plaanis. Ühest küljest muidugi jah, huvi kunsti vastu näitab see, et tõepoolest kontsertsaalid olid täis. Aga muidugi huvitab neid inimesi kohe ikkagi ehtsa eestlase suust kuulda ikka, kas teil süüa on ja kas elu on väga raske ja nii edasi ja nii edasi. Nii et nendele küsimustele tuli vastata aeg ja anda seda informatsiooni, mis on objektiivne ja mis ei kajasta ühe ega teise riigi huve. Nii palju, kui maa peal võitava näen mina külas. Sest mina olen seda kasvu võimunägemine Linnades panevad suured maja vaate kinni, peidavad silmapiiri ära, tõukavad meie pilgu eemale Pervez. Teevad meid väikeseks sest me pidime ainult sellega, mis meie silma Ja viivad meid vaes. Mis oli teie programmis veel peale? Oksendasid saun. Me valmistasime ette kolm programmi, kaks kirikukava üks selline ulatuslik kahe poolega kava, teine sama ulatuslik ühe poolega kavas, kus siis ühe kolmandiku kokku moodustas klassikaline muusika nimelt Bachi mõtetel kastil fundes vahvaid, How nendel soni üks mõtet ning Pramsi kolmutati. Ja ülejäänud osa oli siis Eesti muusika. Püüdsin oma arusaamise järgi valida paremikku ning just seda, mida varem Saksamaal ei olnud esitatud. Minu jaoks oli muidugi kõige suurem kompliment. See, vaatamata sellele, et me ei ole veel kõige kriitikaid kätte saanud. Need, mis on käes, need olid niisugused ülivõrdelised, mille suhtes ma alati tunnen väikest hirmu. Kuid minu sõber Hartnald Pedge, kes on Lübecki vokaalansambli dirigent selleks Lääne-Saksamaa parimaid kammerkoore ütles mulle pärast pahmateti esitust, et tead, Toomas, ma just alles tegin seda. Bachi mõtteti ja kontseptsioon läks kokku, sest Saksamaal teha saksa muusikat ja esitada seda sakslastele seal alati kohutav risk. Nad on selles suhtes väga tundlikud. Ja, ja samuti neid kiideti väga praalsematettide esituse poolest. Aga erilise menu osaks sai siiski eesti muusik. Vaieldamatult number üks menu poolest oli Kuldar singi Ave Maria mis on kirjutatud Kaie Konrad ele ja orelile ja koorile ja Kaia kandade edu on alati olnud väga suur just nimelt Kuldar singi teostega. Samuti Arvo Pärdi magnindikaad, Urmas Sisaski teosed. Minule oli ju väga suureks eksperimendiks Veljo Tormise teos tornikell minu külas, kuna see teos on kirjutatud Fedžitaatorile see tähendab eestikeelse tekstiga koorile. Kas see teos selle sisu vimma tõlkida jõuab publikuni või mitte? Ja Ma kogesin oma rõõmuks seda, et selles teoses on selline fluidum selline eriline atmosfäär, et minu valik oli õige. Ma olen väga õnnelik selle üle, et Veljo Tormis on selline teos, mis maksab kõikides keeltes ja siiski ma unustasin ära. Kõige menukam teos oli Cyrillus Kreegi, maga, maga matsikena. Seda paluti päris mitmel kontserdil veel kord esitada, aga sellele ma leidsin alati lahendusvariandi, et Cyrillus Kreegi oli ka muid väga ilusaid teoseid, tema rahvalaulud ning tema Taaveti laulud. Alati püüdsin leida mingi võimaluse seda muusikat rohkem näidata. Mida ütlete saksa publiku kohta? Saksa publik on tore publik, nende pealt on jube hästi näha see noh, nagu meil maakeeli öeldakse, et mis läheb peale ja mis ei lähe peale. Ja saksa publik on erinevalt eestlastest valmis kaasa mängima kõikvõimalikke mänge. Nad elavad sellele kaasa, mida esitatakse, nad usuvad seda nõidust mis seal lava peal toimub ja see on omaette teadus, mida ühel või teisel ajahetkel ühes või teises riigis lava pealt esitada teda ja selles suhtes minu meelest on Toomas kapten täiesti asendamatu mees. Ma olen seda pannud tähele umbes nelja aasta jooksul. Et tema teab, mis ajal ja millist teost on tarvis esitada. Ja see, mis tema teeb kontserti programmis, seal alati läinud täpselt nii nagu seda on vaja teha. Kontserdikavade kokkupanemine pidi toimuma seal siis üsna improvisatsiooni korras, kui kontserte tuli nii palju rohkem kui teil ennem esialgu planeeritud. Ma tegin Saksamaal ainult ühe kontserdikava uue kava, mida paluti siis, kui meil oli Hannoveri kontsert, selle organiseerija oli härra Märtson. Kuna sellel kontserdil oli väga palju väliseestlasi, siis ma pakkusin välja kava, kus oli võimalikult palju eesti muusikat, kuna ma varem olen töötanud alamsaksa noortekooliga. Sellel kontserdil oli välja pakutud paremik Eesti klassikast, mida ma olen just nimelt selle kooriga teinud. Nii et selline nende jaoks oli väga huvitav võrdlusmoment ja pärast seda kontserti ma siis istusin oma saksa noortega koos ja me arutasime Eesti maasikate, saksa muusikat ja Nad olid väga huvitatud, et teha midagi, midagi uut nendega. Ma olen ju töötanud ühe aasta alamsaksoonia noortekooriga, ma just nimelt tegin eesti muusikat. Ja see informatsioon sellest on levinud päris kaugele. Ning ma tean, et meie organisaatoritel perekond tšehhidel oli siiski suuri raskusi selleks, et saada kontsertsaale. Ja üks näide sellest, kuidas see saade oli selles Hämelini linnas või kaamel, on ta nüüd kus ta on ju teada, see imeflöödilugu, kuid löödiga meelitati rotid linnast välja. See on tõesti imekaunis linn. Ja kui Helmut helistas kohalikule pastorile, härra Snanderile ütles. Oi, meil on nii palju kontserte, me ei saa siin midagi teha, meil rahvas ei käi ja olekski see asi nii lõppenud, kui tal tuli pähe, et kes on dirigent ja kui selgus, et see oli mina, siis tuli välja, et tema kaks tütart olid laulnud selles kooris, mida ma juhatasin. Siis olid muidugi kõik teed avatud ja see vastuvõtt oli väga südamlikumad, pastor oli ise meile suppi keetnud. Ja kogu see vastuvõtt oli minu meelest on see väga-väga meelikosutav. Tõepoolest see fantastiline akustika, mis oli nende Markt Kirhes oli parim. Tõenäoliselt head olid ka teised saaliga kirikut, kus esimesena jah, 90 protsenti olid head. Väga halb akustika oli Rensburgis, kus me esinesime ühes koolimajas triivima akustikates ajal. Kuid kuna meid lindistati selleks, et veebruaris tuleks välja CD-plaat siis režissöör ütles, et see kontsert oli tema jaoks väga hea kuna ta sai väga palju materjali. Aga tõepoolest, me esinesime väga heades soonides, näiteks kitsehoo kirik, Kiili, Peetrus, kirik, haageni kontsertsaal aa ja veel tuli mulle üks väga huvitav mälestus on sellest, kui me laulsime koos kohalike kooridega haagenis Beethoveni üheksandat sümfooniat, mis toimus tehases lausa lauavirnade vahel. See oli niisugune firma aspershammer, kes oli siis võtnud endale sellise eksperimendi korraldada see kontsert lauatsehhis. Nüüd ma pean ütlema seda, et akustika oli seal väga hea. Kontsert oli niisugune väga omapärane, minu meelest väga korda läinud. Ja miks mitte. See on väga huvitav, sest mina mõtlesin, et see niisugune tehastes kontsertide tegemine oli puhtnõukogulik nähtusse. Kunstirahva hulka viimine. Oh ei, see oli ikka õhtune kontsert ja see kõik oli nii ilusasti kujundatud. See saal oli väga kauniks tehtud ja see publik oli väga pidulikult riietatud, kui algas kontsert peale, ei olnud enam sellist tunnet, et me oleme mingisuguses tsehhis või vabrikus, see on suur linn ja seal on kontsertsaale küll kur. Läänes on probleem selles, et kontserdite organiseerimiseks kulub väga palju raha, siis otsitakse alati neid firmasid, kes oleks võimelised neid organiseerima, kes oleksid huvitatud. Kuna orkestri dirigendi isa oli selles firmas üks ma ei tea, kes aga, aga ilmselt üks üks tähtsamaid inimesi, siis, siis see kontsert toimus seal. Ma arvan täiesti, et kohta ei ole mitte tähtis alati, sest tõepoolest sümfooniakontserte võiks organiseerida ka Balti jaamas. Ainult et seda tuleb teha ilusasti. Koostöö kohalike orkestrite kale hobuste ilmselt hästi. Oojaa meist oldi lausa vaimustatud ühe Beethoveni sümfooniat kandsime mitte ainult üksi oma 49 lauljaga. Ja, ja tõepoolest see resultaat vist oli kõige parem, sest kool kõlas millegipärast võimsamalt kui kui Kiilis. 250 lauljaga. 327 lauljat lugesin mina lava peal ära, seal oli meile lisaks veel Kiili ooperikoor Helsingist, laulumehed ja orkestrit täiendas 10 muusikut Estonia teatriorkestrist. Pluss veel Kiili linnakapell. See tähendab kyll linnak, koor ja, ja nende filharmoonia orkester on väga suur orkester, väga suur koosseis. Ja see on niisugune kontsertsaal nagu ostse halle, mis on kunagi olnud sõja ajal lennukiangaar, see on väga suur saal mahutab kuni 15000 vaatajat-kuulajat ja kus näiteks toimuvad motokrossivõistlused. Ja need 15000 vaatajat-kuulajat olid tõesti kohal. Ma arvan, et, et seal jäi täitmata, võib olla üks neljandik. Sealmaal on väga tähtis koht nendel kõnedel, mis käivad enne kontserti. Rahvas sama elavalt, nagu ta seda kontserti kuulab kuulab kohalike juhtide, kohalike poliitikute organisaatorite kombel saare selle kontserdi kohta ette kommentaare Eesti kui maa kohta, kommentaare lauljate kohta. Meie loeme siin endale alandavaks ja häbistavaks seda, kui meil tuleb selle otseses mõttes minna kerjama rahasid sõitudeks ülikondade, eks, ja nii edasi, et mingisugune asi teoks saaks. Seal maal on täiesti tavaline, et enne kontserti öeldakse, jah, need inimesed on vaesed neile vahele vabariik. Olge nii kenad ja pange neile midagi ümbrikusse ja see üleskutse leiab järgimist. See leiab väga suurt järgimist. Viied siis härra Helmut tsehh, tema oli see, kes teil neid jutte sinna ette rääkis, tavaliselt. Tema oli jah, see, kes meid kutsus, ja see, kes üleskutseid põhiliselt esitas, kuid mitte ainult tema kohalikud võimumehed, pastorid, kultuuritegelased, ka nemad olid täie hingega selle asja juures ja, ja ilmselt olekski see asi olnud võimatu, kui ei oleks nemad sellest asjast huvitatud, ise andnud. Kas teil sealsete eestlastega, noh, Saksamaal neid nii hirmus palju küll ei ole, aga siiski oli ka nendega kokkupuuteid. Kõige pikem jutuajamine, kui nii võib öelda, toimuski Hannoveri äärelinnas laadsenis professor Märtson, iga tema ridas ka oma aukohuseks kõiki kõnesid, tänuavaldusi ja muud, tõlkida sünkroontõlkele koorile eesti keelde. Kohalik eestlane on ka proua laidad, tsehh kes aitas oma abikaasat kõikvõimalikel viisidel ja kes tegeleb lõikese fermo kontest eesotsas. Mis siis vahendab Baltimaade kultuuri Saksamaaga. Ja see oli praktiliselt igal kontserdil ja nende tänu oli, oli suur. Ja muidugi praegu elatakse väga kaasa sellele, mismoodi hakkab Eestis kõik minema. Ma ei leia sind vahet ei sakslastega ega kohalike eestlaste vahel. See kaasaelamine on tõesti väga suur südamlik veel. Eile sain ma ühe kirja sõpradelt aaret sburgist, perekond derberilt kus mulle meeldib väga üks lause, ütleb niisugune töökas rahvas nagu Eesti. Selle rahva jaoks ei ole võimalik, et nad kaua selles kriisis püsiksid. Annaks jumal meie valitsusele ja riigitegelastele mõistust see kriis rutem lõpetada. Võib-olla räägime siis natukene ka nii lausa reisimuljeid. Kuidas olid ilmad, kui palju saite näha loodust ja linnukas ainult bussiaknast või jäi aega ka mingite muuseumide või millegi niisuguse jaoks? No ilm oli seal küll meie mõistes täielik kevad, kaheksa kraadi sooja, päike paistis soe ja ilus, võrreldes meie Kaleda ja vihmase Eestimaaga. Põhiline Saksamaa imetlemine käis tõesti bussiaknast, aga aga kes tahtis, see nägi ka üht-teistmood. Need pansionaadis, kus me elasime, asusid reeglina mitte linnas, vaid linnade läheduses. See tähendas seda, et sai käia, mererannal. Sai mägede vahel jalutada, sai vaadata, kuidas jõekesed ja ojakesed vulisevad. Taanimaal käisime Hans Christian Anderseni muuseumis. Kõik need käisid asja juurde, kes tahtis, see nägi, kes tahtis, kuulis, kes tahtis, see leidis midagi enese jaoks. Teil tõenäoliselt ei jäänud aega käia mingitel teistel kontsertidel, kui iga päev oli omal kontsert. Ei, seda tõepoolest ei jätkunud, sest igasugune reis mõjub alati väga väsitavalt. Inimene on kodust eemal ja minu meelest on siin suurem osa sellisel psühholoogilisel teadmisel, et sa ei saa minna oma koju, võtta oma hommikumantlit ja panna jalad seina peale. Sa oled ikkagi börsil, sa oled ikkagi kogu aeg ratastel ja kogu aeg kohvri otsas. See mõjub niimoodi vaimselt väsitavad ja sellepärast tuli iga võimalik hetk kasutada puhkuseks. See kestis ju peaaegu kaks nädalat. Ma usun, et kõik te olete neid väsinud, aga ma arvan, et see on õnnelik väsimus. Ja muidugi see kestis ori jaoks kaks päeva vähem kui kaks nädalat. Minule endale mõni päev rohkem kui kaks nädalat. See tähendas seda, et koor lendas Saksamaale lennukiga minna ise viisin sinna kaks autobussi Pärnu autobussikoondisest koos nelja väga meeldiva bussijuhiga, millega me siis seal ringi sõitsime, muidugi nii rikkad me ei olnud, et tagasi lennata. Tagasi me tulime siis nagu mooramaa mehed. Kahel päeval ja ühel ööl istudes bussis läbi Poola, Leedu ja Lätimaa. Kus siis võtsite te vastu selle nüüd käesoleva aasta? See oli Kiilisse ja see aastavahetus oli minu meelest väga ilus. Me lõpetasime oma vana-aasta õhtu kontserdiga Kiili Peetrus kirikus. Pärast seda oli meil niisugune pidu koos kili ja soome laulumeestega sellel aastal me võtsime uut aastat vastu kaks korda oma aja järgi ja ja siis saksa järgi, millel on siis tund aega vahet nagu mujalgi, lendavad ka seal raketid ja paagutatakse šampusi ja lauldakse. Meie uue aasta pidu ei saanud väga pikalt kesta, sest järgmine hommik kell 11 oli meil juba A capella kontsert ning õhtul Beethoveni üheksas sümfoonia. Nii et see oli väga, väga töine aastavahetus, aga ma arvan, et ta vist selle tõttu jääb ka kauemaks meelde. Võib-olla pisut ebausklik, siis aastavahetuse järgi peaks tulema ka aasta. Ma usun, et siis tuleb ka koorile ilus ja töine aasta. Ja pärast seda reisi muidugi vajab skoor pikemat puhkust. Kuid me tuleme tööle pärast kolme puhkepäeva. Sest ees on kohe Artur hoonegeeri oratoorium Shan tark tuleriidal ja pärast seda Verdi vaimulikult kooril ning Brahmsi reekviemi ja nii edasi ja nii edasi, lõpetades hooaja Tobiase Joonase lähetamisega, aga ma tahaksin ütelda, Eri Klasi sõnadega. Ei ole tähtis mitte see, et reisijal käiakse, vaid on tähtis see, et kas teid ka tagasi kutsuti. Ja tagasikutsumise plaanid on võrreldes nüüd selle kontsertreisiga palju võimsamad. Ja need ootused ilmselt meie suhtes on väga suured. Tähtis on muidugi repertuaar. Aga, aga kui hästi seda tehakse, just see kvaliteet on, määrab. Ja juba täna peab hakkama mõtlema selle peale, kuidas ehitada üles järgmised kavad, need, need ei oleks mitte vähem edukamad, kui oli, oli eelmine. Ma usun, et te tulete sellega toime ja selleks ma soovin teile ja kogu kollektiivile palju jõudu.