Tere horm asfaldi. Täna, mil me seda intervjuud teeme, on teine september ja see tähendab kooliaasta algust. Ja sinul, ma ütlen sulle nüüd sina varsti räägi, miks ma ütlen, on homme 69. sünnipäev ja sina ütlen ma sellepärast, et ma olen sinu õpilane, solid, pedagoogikaülikooli raadio resi eriala õppejõud ja Ma mäletan, et juhtus kuidagi niimoodi, et kõik meie esimesed eriala tunnid juhtusid olema kolmandal septembril. Ja siis andsid rahakoti ja käskisid poodi minna. Aga enne, kui ma küsin selt selle vanuse kohta tahtsin rääkida seal nimest, et kui me olime üliõpilased, siis me teietasime ja alles siis, kui kooli oli läbi, siis sinasõprust ja hakkasime, sinatame. Kui ma ütlesin sulle kohe alguses tere, Rudolf valla Pärt, et siis see kõlas kuidagi ametlikult, aga aga ikkagi ei oska selle nagu Rudolf öelda, see kõlab kuidagi võõralt. Ma tean, et noorsooteatris, kui sa töötasid noorsooteatris, siis kutsuti sind seal pruudiks ja vist ka rutsiks. Ja paljud kutsuvadki sind rutsiks. Sest ikkagi vanast harjumusest alla Pärdiks. Aga on sul mingit kategooriat ka nagu näiteks Rots alla Pärt ja ja Rudolf nagu, nagu kroonised, et viis krooni 10 ja 25. Ei ole, mul oleks hea meel, kui öeldaks mulle Rots või ruudi, mitte Rudolf, kuigi mulle see nimi meeldib. Rudolf Halla, britt sellepärast meeldib, et minu isal oli kuus venda, tähendab, seitse poega oli nii nagu Aleksei skeemil. Kõige noorem oli Rudolf ja tema auks minu isa, kes teda väga armastas ja hoidis, pandi minule nimeks Rudolf. Aga mis puutub kooliaega, siis tõepoolest ma ütlesite, esimene tund juba nagu alati ütlesin oma õpilastele, neid on meil juba mul juba üle 100, aga ma hakkan mõtlema, et kuus statsionaari kursust ja neli kaugõpet. Kui ma võtsin igal aastal vastu 12 10 õpilast, siis kokku peaks olema kindlasti üle 100, siis ma alati Raikese mängureeglid paika, et mina võtan teid kui täiskasvanuid ja nõuan teilt täiskasvanutelt. Sest mind väga keskkoolis häiris ja mitte ainult pinded. Meie ütlesime õpetajale, teie õpetaja ütles meile sina ja ma ütlesin teile alati esimesel tunnil juba. Praegu oleme ja mina täie Õppa, teie õpilased. Kui lõpetate, olete juba kolleegid, siis joome sinasõprust ja ma palun öelda minule Ruts ruudi või mida tahad, mitte Rudolf valla, et see on liiga ametlik. Ja kõige toredam on see, et see oli üleeelmine, kursus, viimane näitejuhtide kursus, vita raadiorežiid, kui seal üks neiu, Katrin Jalakas tegi siis ettepaneku, et mis me nüüd teeme eparaatsena sõprustama kursusele millise karistuse määrame, kui keegi ütleb Rutsile Teige ja nad leppisid kokku, et iga neiu teeb siis 10 kükki iga noorumis 10 kätekõverdust. Ja see oli tore nali, kui laial tänaval tuli üks endine õpilane vastu ja ütles. Teie, ma ütlesin, mida sa nüüd ütlesid. Oi, vabandust, eakaks kätekõverdusi tegema. Turistid lähevad mööda. Imestab, et mis seal tehakse, pina muidugi vaatan ja naeran. Et jah, nii on selle, sina ja teiega. Homme, sa saad 69 aastat vanaks ja tavaliselt, kui nii vanad inimestega intervjuud tehakse tavaliselt mingite lapsajakirjanikud teevad, siis nad küsivad, et et kuidas te suutsite nii vanaks elada ja, ja, ja mis tunne on ja ja mida sa üldse mäletad, aga mõtlesin küsida ühte sedasamasugust küsimust, mis mind tõesti ka väga huvitav ja mõtlesingi küsida kõiki neid küsimusi sinu käest, et noh, kuna ma olen õpilane, sinu õpetaja küsidagi ainult neid küsimusi, mis mind siiralt huvitavad ja üks küsimus oleks selline, et mida sa mäletad kõige esimesena, et on ju inimestel mingid sellised mälupildid lapsepõlvest noh, tavaliselt olnud mingist kolmest neljast aastast alates, et mis sinu esimene mälupilt on? Minu esimene mälupilt on loomavagunis sõit. Klooga laager, koonduslaager, kolm pilt, tead, sealt üksikud episoodid muidugi, ja hiljem tuli nagu täiuslikum pildirida. On olemas raamat prohvet valdselt, mida sa kindlasti lugenud ja Eestis oli 1850 pärast seda, kui kuusk oli üks suur väljaränne, kuid tsaarivalitsuse pakkus välja, et tulge Venemaale, saate tasuta maad, Harrigi seda maad ja säilitage kodutu üles. Ja muidugi paljud järgnesid sellele kutsele, nagu me teame, paljud läksid Persse Uuralites välja. Me teame veel, praegu on seal eesti külad, paljud läksid Abhaasiasse, seal olite tuntud kolhoosid, Linda ja Salme ja paljud läksid Peterburi külje alla Kaczyna lähedale, endine Ingerimaa, mis, mida muidugi venelane okupeeris ja seal tekkisid paljud eesti külad. Ka selle Gatšino ümbruses on 70 80 kilomeetrit Peterburis Žigul ja seal ka minu emapoolne vanavanaisa ja seal aga minu ema sündinud ja siis seal tõstiivses küllatusel kooritzašidu, isapoolsed, vanavanaemad ja vana-vanaisad peatusid seal ja siis need olid ohvistik kõlanud Eesti koolid, kõik linna tehisEgorov venelastega, nad käisid Eestist naise ja, ja ühesõnaga kõik laabus kenasti, kuni 37937 olid repressioonid, kuid ajaloos teatakse, kuidas paljud eestlase lasti maha, tehti kulakuks, küüditati ja siis tehti piru. Mõlemalt poolt ei saa vanaisa ja vanaisa kulakuks hõikuid ära, nii nagu siin vene nõukogude võim tegi Eestis ideega seal eestlastega, sama saatus oli sisuliselt kuli. Lauanõukogude liit tähendab, kõik, hakkad otsast peale. Õnneks minu vanaisad ei saadetud Siberisse, aga siis tuli elu alustada otsast peale ja siis Oskar alla teemadel, siis abiellus Elsa puussepa küll sõiga Allabrite, sealt siis võidab ja algas sõda. Siis isa mobiliseeriti koos oma vendadega ja kõik. Sai surma ja ema oleks ka mobiliseeritute Stahli lõpetanud bet kooli talve tõdeda. Arstid ja, ja metavedurid Kaiu mobilisatsiooni alla, aga kuna mina olin niivõrd väike, siis, siis teda pandi tööle sõjakomissariaati sakslase vallutus Kaczyna siis muidugi oli põhjust ma pärast hiljem ema käest küsida, et miks siis meid küüditati või tähendab koonduslaagrisse viidi mitte küüditatud seda juurde ja tema arvas, et oli kolm, põhjuslikkuse isa oli punaarmees. Kõige hullem oli muidugi see, et Tallina sõjaga raadius töötas, seal oli sõjaväepilet punane, parteile ta ei olnud, aga ikka punane otsustati ja siis veel meie maja olevat meeldinud ühele saksa ohvitserile, kus seal elama hakata. Ühesõnaga, ühel päeval tulid sakslased majja sisse, seal oli juhuslikult ka minu ema õde, üks õdedest tädi oma aastase pojaga. Ta Toilas Inklaste tuli Skatševas, tema medõde aitab või otsib mõne arstipoega ravida, tema õhtul seal olla ja siis põlevad minu häma, kus minuga ja tädi aastase lapsega nii nagu siin oli 50 kilo tohib kaasa võtta ja loomavagunites Narva laager ja siis Klooga laager Narva laagrit ma ei mäleta. Esimene mälestus loomavagunis oli naiste ja laste paguna ja oli tulekahju ühel öösel. Õnneks minu tädi oli üleval, tädipoeg oli haige, Jewikishis, teised magasid. Siis mul oli veel hiljuti all üks selline Kohvermiteleks kolimisega kaduma, seal oli must märkujal, seal olevat hallatava ema ütles, et küünal, see kukkus õlgedesse ja siis muidugi tädi hakkas kustuma. Tal hakkas karjuma, sest naised ärkasin üles, õnnestus kustutada. Seda, see oli esimene mälestus, et tuli, naised karjuvad ja must suitsu täis vagun ja siis teine mälestus oli, mingi peatus oli, tehti vaguni uks lahti, saaksite seal õhku, naised ja lapsed ja ka välja ei tohtinud minna ja emad äkki seal ukse juures olid. Standardid olid muidugi ka korralikke ulatuses ja ta nägi seal olil kartulid maalset ja ta mõtlasedadega laps laste keelata tuli mind, ütlesid korjad, kartulid sealt ära väsis. Ma mäletan, üks onu tegi haiget olevaga, nutsin ja karjusin ja ema ütles, et jah, et ta Leise onu olevat öelnud veel, et et nii väike, juba varas. Teine mälestus ja kolmas on Klooga laagrist, et minu ema määrati köögitoimkonda ja mäletad, ma seisan järjekorras, üks tüdruk on ilus pika käes kinni manner käes ja äkki näen, et sealt ilmatu suured katlaid hääletaks. Tädi topib katlas halba karjuva. Selgus ema pesi katelt suurelt katad jalgupidi siis lähedada võidukatlesi tädi juuesdastada. Ta hoidis kinni, kukuks diabeedikatlas. Ja pärast küsisin emalt, et kas ma olen unes näinud neid asju või? Kuidas mäletad? Aga praegu salat, pensionil, istume sinu kodus kivimäel, kui ma mõtlen kooli aja peale tagasi, siis alati olid sa meie kui üliõpilaste pärast mures, et kas me ikka saame hakkama ja enda asjad tehtud väga muretsesid ja samas olid seal ka kohe valmis tööle asuma ja ausalt öeldes mina küll ei kujutanud ette seda, et sa ühel päeval pensionile jääda, aga siis ühel Ühel õhtul või hommikul sa helistasid mulle ja rääkisid oma unenäos ja ma küsisin, et kuidas läheb, kui sa nüüd pensionil oled ja sa ütlesid, et tead, Urmas, et väga hea on, et saab rahulikult lehte lugeda, midagi ei pea muretsema. Ütlesid, et saab mediteerida ja vot see oli üks selline sõna, mida sa minu meelest kooli ajal mitte kunagi ei kasutanud. Aga minu küsimus on selline. Et kuidas sa praegu elad, ta on ju hästi palju vanu näitlejaid, kes ei ole surnud, aga kes just nagu oleks surnud. Kuna nad aktiivselt kuskil teatripildis või laval ei ole, siis automaatselt mõtled, et noh, ta on kadunud on vana inimene, võib-olla ta on juba surnud. Et kas sul on ka nagu selline tunne, et sa istud siin ja seal ei ole midagi teha ja samas tahaks olla laval. No mis ma sulle vastan? Vastuolusid aga muidugi teisiti ei oskagi, tähendab, ei ole sellist tunnet. Ja miks tähendab, mul on elus olla teetiire kogu aeg. Ma näitaksin sulle suuremat raamatukokku, kui palju siin on mul lugemata, mis praegu mulle võimalus seda teha enne surma veel targemaks saada, kui pole, pole jõudu, pole aega olla telerit vaadata, sedavõrd palju. Kodus on vaja teha siin, nii paljud teis kõik remonti pidevalt kusagil hinges. Muidugi ma tahaksin võib-olla mängida ja lavastada ka, aga ma olen tõmbunud tõepoolest tagasi ja ma saan aru, mäletad küll, näiteks? Ütleme, kas Aarne Üksküla tõmbub praegu tagasi, vaata, milline näitleja tipus, absoluutses tipus Shapiro ütles, oleks ta praegu kasvanud üles ütleme. Keelebarjäär on see, miks ta näiteks kuhugi mujale ei lähe või ka tõmbunud tagasi. Velda otsus näiteks tipus läks teatrist ära. Ma ei taha nendega võrrelda, jumala hoidku ennast, aga seal on mitu põhjust. Üks põhjus on see, et mul tervis jukerdab aeg-ajalt mäletad seda? Sinu kursuse aegu, mul läks süda rütmist välja ja. On meeles tund, kas sul on meeles? Kui ma tulin tundi ja te vaatasite mulle otsa, ütles pist late Manced balevat näevast jumala valge olla, tema ütlesin teile, et ma pole vist elus nii haige olnud, kui praegu, jääb tund äramast ei, teeme ikka. Ei, ei, ei koju. Sina olid ka üks hõika emana, nonii, meedias ja Taisto nautoga, tähista üks kursusekaaslane kohe koju ja tähista tõi koju, enne käisime Tõnis maatikese, muidugi, kui järgmisel päeval läks arsti juurde pumpar rütmist väljas koha haiglasse sisse ja seal ma käisin ikka paar korda on, oled saanud elektrishoki, selg vana viga, jälle olen vahest ikka täiesti küsimärk ja ei vastanud, vaata, oleks seda mõni kirjatsura nagu Sinaad, istud ja kirjutad midagi. Või kingsepp või rätsep siis teed, millal saad ja oled haige, olen haige, aga näitlejatöö meie töö on ühistöö, kui minuga tervis alt veab teisi alt, noh juba südametunnistuse küsimus, et miks ma peaksid riskima teistega jaaguar enda tervisega laviin riskide, seal minu ees riskid teiste tööga ja tulemusega. Ikkagi, ma olen eluaeg töötanud. Teatris oli palk väikese näitrinud estraadiringet tehtud tsirka 25 aastat, õppejõud siis juba tuli nendest loobuda, seal kunstiline juht, kohutavat seitse aastat jah, ja seal ka, et sa ikka rabeled. Üks asi on veel. Ta ise loed ka, et mõni aasta tagasivilist kaks, kolm aastat tagasi. Meie Eesti meeste keskmine vanus oli 64 aastat. Paluge seal 66, mina saan aasta pärast 70 üller keskmisele või? Sina oled see, kes tõstab seda. A Ma loodan, aitäh sulle. Näis, näis, aga tegelikult ka, miks mitte, miks ma peaksin noortelt leiva käest ära võtma? Praegu, meil on nii palju noori, andekaid ja noor inimene võib alati mängida vanurit. Mina olin 22 aastane, kui mängisid kaheksa aastat lordi. Ratastoolis Beaver. Vaata, vanur ei saa teismelist enam mängida, kortsud paistavad välja, kui, siis vabaõhuetendus kuskilgi 50 meetri pealt ega filme ka võetud tuulte pesa, kus oled näinud Jüri piir, ma pidin olema seal vähemalt 60 aastane, oli neljakümneaastane, aga mäng 60 aastast. Tore lugu oli Riia genostuudia sõel. Režissöör Gunnar Zelinski, seda väga tuntud näitlejanna, eriti üle liidu leedu rahvakunstnik. Ta mängis filmides põhiliselt ikka saksa ohvitser ja spioon. Ja noh, siis oli filmilavastaja ka ja meid kutsuti Riia genostuudiosse, et on üks selline film tulekul, tarand oli tema nimi ja siis läksin siin. Stuudios anti mul üks seen, millega tehakse proovi võtta, tuli siis selinskis vahe ja tõstis käed üles, kukkus vabandama, purre põhi, andke andeks, andke andeks, te olete ju nii noor, meil on vaja veterani isamaasõjaveteranid 41 aastat vana, et ta peab tal vähemalt 65 üle 60 kindlasti. Andke andeks, andke andeks, sündinud exitit, aga kuidas teie olite siis seal tuulte pesas ja ma ütlesin, et ma ei tea, kuidas vanaplikast krevery on? Täitsa nalja, kolm krimineerinud natsismi jagada, milles siis küsimus, krimiga, kõike ta, mina olen saanud näitlejakoolituse pidu, kohus, mängida vanurit, kui ei sobi, siis ärge võtke neid, kui sobib, siis võtkem ta ütles, et hea küll. Teeme proovi võtta rasedatele väeld, maksta maius, seal oli vene vanu venelane, üle liidu vene näitlejaid, ka. Proovivõtetele kutsuti tohtivat ära. Tulin kerge südamega rätiku tihedaid läinud läbi, noh liiga noor ja helistati. Need on kinnitatud selle rolli peale, noh ma ütlengi. Noored möllandlus teevad menuvanuseid kritseldada, eks, või peaksin nende leiba ära võtma? Praegu vaat kui palju minu arvates nagu näitlejate ületootmine, lavakas meie tootsime, näitlejad, vaata kui paljud õpilased teatrites. VAT teater, well või teater, igal pool riis muidugi Viljandi kolledž akadeemia, mis ta on, konkurents on väga tore asi, aga mul on kahju ka. Noor neli aastat õpib ja teatab, et ei suuda vastu võtta neid lihtsalt ei ole raha, et viruse eelarve kärped on ja kahju, et peab hakkama uut ametit otsima. Aga sa ise alguses teinud mitte õppima näitlemist, vaid sa, nojah, sa õppisid Kulno Süvalepastuudios Rakvere Teatris. Töötasid näitlejannaga Rakvere teatris ja alles pärast seda läksid sa lavaka teisele lennule. Miks teisele, miks? Esimesele ei läinud. See ei ole nii, et just seal 57. või lõpetasin keskkooli Rakvere esimene keskkool, Rakvere gümnaasium, sabal sügisel avati lavakool ja ma tahtsin sinna minna tõepoolest ja, aga ma ei teadnud üldse muud infot, kui rajoonilehes oletavad Avatise ja Balakleya süvalepa käest, küsivad milliseid tingimused, mida ma peaksin seal tegema või kuidas ette valmistama ja ta rääkis nii nagu veel. Ega see klassikaline ülesanne ikkagi tõsi, Medel luuletus üks naljakas proosapala ja siis antakse tüüvide teha ja ja samas ütles, et kas on mõtet minna sinna, et me avame Rakvere teatri juures õppestuudio ja mina muidugi provintsilinnapoisina Belgias Suurlinna ja muidugi et lähen proovin Rakvere teatri õppestuudios. Muidugi proovisin, võeti vastu, läksin tööle Rakveremehaanik mehhaaniline, teha sulle mitte mehaanikuid, mehaaniline tehas, no kus tehti seal bensiinivaate sajaliitrise 200 liitrise teed siis kui ikkagi nii nagu praegu müüakse, aiakärud, tähendab alumiiniumplekist või oli see roostevabast plekist, seal käru tuli, lihakombinaadi dele mõeldud ja ja muid selliseid vidinaid. Ja siis hakkasin peale. Ma tegin, põles seal kahe ja poole aasta jooksul sellest suurt karjääri elus esimest ja viimast korda. Abitöölisest jõudsid vaheti tsehhi meistrina. Meil vaev, elluksin, olivaatide defitsiit, ma mõtlesin, et miks ma küll ei pannud mõnda vaheti kõrval? Seal ei olnud üldse mängus, minu erilised anded oli mängus, oli seal üks väheseid, kes oli keskkooli lõpetanud. Tuleb meelde, et Vanemuisel oli üks etendus, Romulus Suur mäletab, et kasuk mängis seal peaosa, see oli seal. Ühesõnaga jutt on näitlejast, kes läheb teatriga pahuksisse, umbes nagu näitleja Joller, Žanna, midagi sepansol, järveti, värgid, ja siis ta hüüab, ütleme, niimodi, vabadel etendust ja ta ei ole teatrist äramale tehasest mutreid ja koliti treima. Ole hing kinni, kus ta teab, et noh, läksin öisesse vahetusse mutreid ja polte vehkima ja läksin. Tundus, kas see tõesti on see viimane amet, mina, harvasinike silbi või midagi, koristame Ivan andmetega, paistab, et minu poldid, viimased asjad, mida üks inimloom võid teha. No ühesõnaga nii, ja siis ma lõpetasin Rakvere õppestuudio, tehti ettepanek minule, Heldur Valter oli siis, oli illi Pilden, keegi oli veel üks Pärnast neljale tehti ettepanek Rakvere teatrisse näitlejaks minna ja, ja kui ma siis rääkisime oma meestega väga kenasti läbi nende venelastega, seal kõike me koos mängisime kahel korral Rakvere rajooni meistriks, jalgpallispiraali. Nii lühike nagu murran väravat, praegune meenutavad mõned, vaata veel viru aeglasel ja siis, kui ma ütlesin neile, et ma lähen nüüd Rakvere teatri näitlejaks, siis Adolf hirmus solvunud Nad tahtsid, põle lausa mehed kallale tulla. Miks, miks tahad hakata süüdi käeks ei taha tööd teha, vene keeles öeldi nii, et paar raskuka, Requiaš kitamine, Jengiboitseta, paar korda kirved ja sulle makstakse raha. Ja kui ma ütlesin neile, kuulge, saage aru, et et ma lihtsalt vajan ja tahan teatrisse minna, hakkan saama kolm korda vähem palka kui praegu siin tehases. Siis nad ütlesid, idioot, mine pealegi. Siis nad leppisid sellega. Nagu Panso hiljem ütles, kuulis seal, et veri on see, mis viib rähnipoja puu otsa. Ilmselt oli minul ka see aga õppima läksin uuesti, see oli ühelt poolt Ta oli see, kui ma nägin esimese lennu diplomilavastus oli seal muhulaste imelikud juhtumised ja kaks värvi ja ta, mida veel, nad käisid ka Rakveres ja siis ma leidsin, et see kõik, mis Väie tegime, seal kujutleme olime Süvalepa ajal väga noh, tubli provintsiteater nimetati. Olete tõsteti meid esile andev hunnik navuse, Süvalepp oli ja siis kui ma nägin muidugi neid diplomilavastus, ma vaatasin, et seal nagu päev ja öö, lepanson, lavastused ja need noored näitlejad võrreldes sellega, mida ma olen kogenud ja mida ma mujal läinud ja siis on üks kamegi, võib olla juhus, oli juba 66, jaanuar või veebruar, kui me andsime külalisetendusi, Draamateatris. Ratas ka Linda Rummo, kes oli Rakvere teatri näitleja Evanovec, väga sümpaatne inimene ja, ja näitlejana Linda rumagi kooliõed. Ja tema rääkis evanuekkele sallabride poiss võiks tulla Toompeale proovima ennast, et neil võete kaks poissi sõjaväkke kaks korda vaba, tehakse lisakonkurss kahel kohale ja ma ei rääkinud kodus. Ei, mul oli juba abielus, oline poeg oli isa emale midagi, ma lihtsalt läksid, et ta väikesena tahtsin proovida oma võimeid, kas võetakse vastu või ei või. No seal oli ka üle mõni teist või vadja, mitu noormees seal ei poissi ja nendest valiti välja mina ja ja kursakaaslane, sinu k tuttav Margus Tuuling. Aa, ja siis ma veel ütlesin, see oli tore. Ta ütles, et, et ma olen vastu võetud, mõtlesin, et lähen koju nüüd ja tal nüüd oma perekonnaga seda asja tegi suured silmadel, kulla mees, võtsime teed niimoodi kooli sisse, iga ta veel arutate, ei mingit arutamist, aga ma läksin ikka koju ja arutasin ja kõik olid nii, ütles, et muidugi mine muidugi vene, et õppida on vaja ja jäingi lavakasse nagu meie omavahel kutsume. Toona, kui sa olid noorsooteatris näitlejana ja lavastajana ja kui hiljem sai sinust kunstiline juht ja samas, mis ma siin ikka, ma küsin kohe ära ka selle, et sa oled ka õppejõud olnud, et mis on sinu jaoks kõige olulisem olnud, oled sa rohkem näitleja? Ja vaata, ma ütlen sulle nüüd jälle kordan ennast, seda küsimust on olnud palju kordi küsitud, kus ma olen saanud kõige suuremat rahuldust. Ta on niimoodi küsimus esitada, kas näitlejana teatris, näitlejana, filmis, lavastajana, kunstilise juhina või õppejõuna. Ja minu vastus on olnud sama igast sellest ametist olen ma saanud rahuldust, muidu ma ei oleks seda teinud. Minu jaoks ei ole kunagi raha peamine olnud v mingi karjäär rääkimata. Aga kui küsitakse, aga no ütle kõigest kõigest või siis sageli tunduv paljud teatrifanaatikud nagu taha usku seda. Ja kuigi ma olen üdini aus, kui ma pean valima kõigest kõigest, siis otsepedagoogid. Nii kummaline kui see ka ei ole ja vaata, milles on asi, no teater on, ütleme, aja märk, repertuaar on aja märk samuti ette, iga etendus sünnib ja sureb, ka lavastus sünnib ja sureb omas ajas. Filmis tõepoolest peab olema väga hea film, šedööver, mis läheb nagu üle aegade, jääb püsiva. Veedan võib-olla mõni üksikfilm, kus ütleme, kus mina olen osalenud, on jäänud nagu oma aja üle elanud, võiks öelda, aga tavaliselt ka film on omas ajas ja sureb ära. Aga miks mulle kõige rohkem rohkem rahuldust pakkunud pedagoogitöö on see, et, et sa vormid nagu noort inimest tantsule tõesti nagu kasupoeg või kasutütar seal nagu, nagu elus. Kuidas oskaksin öelda, ära järjepidevus elus järjepidav, et ma olen seda võrrelnud enne ja ja võrreldakse ka praegune aediku tööga, tähendab, et meil on alati suur konkurss olnud. Ütleme kusagil 90 100 12 koha peale kuus näidud koosnevad kolmest ja mina. Muidugi on komisjon koos, aga mina kui võtta vastu korrust, mina määran, keda vastu võtta, keda võit saab olema minu kursus ja valida välja, need tähendab olla parima distikud roll enda arvates vähemalt ja Ma olen metsa pannud, ma pean ikka vaatan alati vastuvõtu ikkagi väga põhjalikult uurinud, tema iseloomud ja noh, kõikvõimalikesse rääkate näitle eeldustest, lavastaja eeldustest ja ja kui ma võtan statistikud gabariit, kastan korralikult vahetatud vajaalne, kui vaja, lõikan nagu roosid oks vastu võtta. Ja üks korda on õitsev viljapuu kannab head vilja, kui Madrist olen kõike seda korralikult teinud ja südamest ja armastusega, siis lähevad nad üle Eesti laiali, nüüd juba kuhugi mujale laiali annavad aednikud, võtavad istikuid, jälle kordub see sama protsess. Natsioonilise elus elab järjepidevus ja küllap need lapsed sinu Erik ja tema Erik kunagi ka mäletate, oli keegi kallaberitärvitšis. Išid õpetas. Vot see teravus, käsi südamele pannes need kõik need minu tööd ja tegemised, ametid on andnud rahuldust peale muidugi kunstilise juhi ametit. Mõtlesin, et küsin sult kaks sellist küsimust, mis on samuti selle õppimisega seotud, kes on olnud sinu õpetajad, arvatavasti üks on Voldemar Panso olnud kindlasti ja, ja mida sina näiteks temalt oled õppinud? Meil oli kolmerajal õppejõudu Voldemar Panso, Leo Kalmet ja Vello Rummo. Panso muidugi oli mõttehiiglane sõna otseses mõttes. Isegi olen öelnud, et minu arvates selles ajas Eestis selle 100-st võiks talle panna isegi märgi külge geenius ja terava sulega marraamatut, kõik on väga huvitavad või portreed, millest ta kirjutab väga tugev analüüsioskus, väga hea kõnemees, väga tugev lavastaja. Näitlejana muidugi ei suutnud hammuks olla, mida ta teistelt oskas nõuda. Ühesõnaga, kui ta pidas, rääkisid oma rännakutest palju reisis, oli palju koolist ära või rääkis üldse teatest Popovi, diagreebelist, Moskaketis, õppejõududest, kes tal olid seal siis meil olid sõna otseses mõttes suud lahti. Aga muidugi ta andis väga palju, aga ta oli, ta kärpis ja paukus, ühesõnaga ta ta ei osanud luua loomingulist õhkkonda. Ja siis ma räägin ühe sellise fakti, see oli vist teisel kursusel, kus meie suhted läksid sassi. Ta tegi sellise eksperimendi, et kutsus tudengid ükshaaval enda juurde ja rääkige, palun siin koolis on head, mis on halba, kes õppejõududes ellimiseid elli ja mina muidugi ausalt rääkisin kõik muidugi pärast naersime elule kursaõed ja vennad, aga mina võtsin seda tõesti, et suur inimene, nagu ta kunstnik, on suur inimene, et ma rääkisin talle, et jah, tema, tema tunnid mulle väga meeldivad, et noh, temal pärast tulingi siia kooli, aga minu arvates ta reisib liiga palju, siis on muidugi tore, kui tuleb, räägib reisimälestusi, aga mulle tundub, et aja ei pühenda meile seda võrku me tahame. Ei hooli, mis sedavõrd, ma ei saa sellest aru, kõik kardavad teda, kõik õpilased kardavad teda aeda, eriti neiud ei julge lavale minna, tema tunnis värisevad nutavad aktide taga, et nad lähevad lavale sellega, näitleja kramp lööb kinni tunnismatunanise kaheta. Kardan tema tunnis eksida, aga see tähendab seda vaiba siis alüüsi sünnakul, lavastaja vaatan kõrvalt kardalikuste vaatannas kõrvatamaissaasias rolli sisse minna ei saa rolli sisse ja ma rääkisin talle seda ausalt ära selle loo, ta vaatas mulle pikalt otsa ja ütles ühe lause juurde. Teie ütlete nagu Vargamäe Indrek Maurusele, mina õpetan teid valetama ja kõik järgmine tund ta ei maininud üldse mind kusagil, vaid näitleja peab varrisema, näitleja peab, Karl no ühesõnaga pidas sellise metsiku loengul on olemas praegu päevike eriala, pidasin päevikut pidevalt tund tunni kõrval, ma praegu andsin Kall varrowleta. Las ta loeb, kuidas meil olid eriala tunnid, kõik faktid paigas, kes, mis etüüdi tegijaid. Vaata ja siis mehe suhted läksid sassi. Tähendab, ta oli selles mõttes oli kui temaga suhted läksid sassi või konflikt tekkis, eks ta oli ikka pika vinnaga või vimmardamite pinnaga. Nii, Leo Kalmet Ta oli vastupidi, püüdsime teda hellitavalt papiks väikest kasvu kõhukesega, selline muhe mõnus mees, fantastiline, täiesti patri, heas mõttes kohe isakene ja vastas, ma pidin tegema ühte etüüdi, kohutavas elu, tsita tellis, kui Ralph võõrasema võrgutab külme mässasele, sellega mina. Ja Liina Org lava hiljem Hermaküla ja siis, kui ta vahest näitas näitasite seal katkendis ja siis vabaduse, fantastiline näitleja, filigraanselt töötas puudega kõike, mida ta minult korralphilt nõudis. Fantastiline mees, väga avakontseptsiooniga. Kõik. Vello Rummo oli noh, väga inimesena ääretult sümpaatne. Muidugi, ta oli rohkem nagu jutumees, ta nagu tõlkis rohkem neid asju üle, aga ta andis üldse vabadusi ja teda ei peljanud mitte üks gramm nagu pappikalmetja sageli tema tüülitust paremad Hanso juhendatavad etüül. Tähendab, nad olid kolm täiesti erinevat ja, ja selles mõttes ma olen väga rahul selle kooliga. Püüdsin võtta oma õpetajatelt parima, miks ma neilt sain ja vältida nende vigu. Kas seal on olemas mõni tekst või muusikapala või siis hoopiski mingisuguseid kujutelmi, mis on sinu kui kunstniku jaoks tähtsad andnud sind kujundanud? Mul on raske, vastad. Ma ütleks nii, et mida ma ilmselt ka teile koolis õpetasin, et tuleb käia lahtiste silmadega, vaata elu on see lava, ütleme, lavastus või näidend on ühtlaselt kontsentreeritud elu tunni, kahe, kolme või viie sisse, nagu siin on vaheldus linnateatrietendused, asja on ju mingi elu kontsentreeritud seal elu sõitsin ja praegu on, jääb ju külge see amet. Kui ma lähen elektrirongis, ma vaatan ja mõistata, kes on see inimene, eks ta, nii kurb, mis tal võis juhtuda. Oi jumal, kui palju ma sõitsin filme, tehes siin Riia vahet Lenfilmi Mosfilmi Taškenti vahet, Usbek filmi, millised kaaslased kupees olid? Eriti see oli niivõrd toitev. Sest toda inimene, kui ta näeb, kohtub kellegagi, ta teab elus kunagine. Ta vajab südant puistata. Ta räägib sulle selliseid asju, et sa ahmid nad sisse, ma jätsi meelde või kirjutasin üles seks tantsu nõudis kahe kirjutage päevikuid, tüdrukutega päevikuid, erinevad karakterid. Ma tegin seda. Et kui sa oled bussis või rongis, kus puhana kavas. Loed, sa võid ka kodus lehte lugeda, vaata inimesi. Vaataja mõistata ära. Sa ise oled ka öelnud selle kohta, et on olemas sellised väga ürgandekad kujud ja siis on inimesed, kes on lihtsalt andekad ja nad on väga suure töövõimega ja suudavad teha midagi sarnast. Milline sina olid alguses või kelleks sa iseennast pead. Ma pean ennast keskpäraseks. Tähendab, pingianne Bull peab olema mingi anne, ei ole üldse eriti andekas, aga töökas kindlasti olla väga palju tööd teinud enda kallal, et midagi saavutada. Kas sul on olnud mõni Senile rull ükskõik, kas siis teatris või filmis või siis lavastus, mida sa ise oled lavastanud. Mis on olnud sinu jaoks ideaalne? Vot sellist rolli küll ei ole, aga trolle, mis mul on väga endale ka meeldinud teha ja muidugi Adroll veljega ollakse väga rahul, kriitika kui publik ja Raido muidugi väga palju Adrolli, millega ma ise pole üldse rahul ka rolle, kus ma arvan et vist läks enam-vähem täkke ja ma arvan, et ei tohi, ükski loominguline inimene ei tohigi nagu lõpuni endaga rahul olla, pole õiget arengut. Jah, aga ma mõtlen praegu rollidesse siis rollidesse, et väga raske on öelda, kui ma ütleme, noorsooteatris mängisid kõik vōi palliku repertuaari ja ma peaks, on väga paljudele, ütleme Kalju Komissarovile, Mati huvidele. Kaarel Kilvet teile tänulik, sai, mängitud, kas ütleme krokodilli pois Schibuusikele, lastemuusikal krokodillipoisis, kuli, optimistliku tragöödia, sellesse Felliitiku kähistaja, tootmisuneampluaa ja mul noh, alati on meeldinud mitte mängida iseennast nii teatris kui filmis, seal igav ja mis sa oled, iseennast, mänge peidan rohkem. Noh, karakterrolle mulle kohutavalt meeldib mänge, eriti con, mingi sutsakas töötatava välja, siis see on nii magus pala. Tähendab, karakter oli, võin ka mängida peaosaga, seal juba vastutusse vastutab terve etenduse eest mõtlemegi ta lemmikrollid, mis mul on siis ütleme, teatrirollidest muidugi narmastega sakslast. Tammsaare Ma armastasin sakslast, Mati Undi lavastus jälle Tammsaare kurava minu lemmikkirjanik, Vargamäe Andres mehaanik. Mati Undi lavastus, taeva kingitus, see on ühe pol surmane südamesse ja metalit menule. Vanetter kadunud Reet Leibur ütles, et taskus ikkagi tasusid ka elada pärast esietendust, et mängida Vargamäe Andrest. Vaat see on mul ja hingepõhjani meeles palju näiteks sku džauli üks õpet ja üks väga noh, ütleme nõukavastane etendas Komissarovi lavastuse Hamlet lavastamine alamkolka külas, eks. Ma võin lugeda pagajaga raiskama kümneid kümneid nimesid või tegelasi filmidest. Noh, enam-vähem, ma olen rahul Enn kalmuga igas episoodis või. Siiski noh, ütleme katsele. Siis võiks veel öelda Tuulte pesa üüri piir, maleva rahul ja paistab, et ka kriitika ja publike rahule. Metskapten is ütleme, oli või see film oli garamisel Antiga, võin rahul olla. Jälle? Jah, aa ja siis Uspektidega, mis ma tegin, ta polnud üksildus, oli väga naiivne šheer, nagu ikka ise oli suur nats, sain teada, allveelaevnike. Sain teada, et meil enne kommuniste pöörasin ära, ennast. Ajab ju naerma. Usbek film? No vot seal see oli, mul oli noh, ütleme, teine osa, pea osalen, üks oli. Ja siis oli, mina olin teine osa lavastusega, ma peaksin nimetamis ka näidud, vaata iga iga lavastanud jätad oma ajas ei hakka aega raiskama. Ma usun, et võib-olla sellekteeriksi välja, ma olen teinud üle 30 lavastuse, mida 35 või kuus või ma usun, et härra Milkaar Sis Baudeli meistriklass, mis tunnistati seal festivalil Torovilis kaheks parimaks lavastuseks. Võib-olla ka Lõvi talvel mingil määral. Need hilisemad lavastused algul ma alustasin juba esimene, kus mul nagu tekkis mõte Edgar neto edasi lavastanud. Mikiveri Mikk tegi Karlsson katuselt lavastas ja siis talle mingi muu töö käsil ja ütlesite, sina, Adentrid, prooviget, Carson tembotab jälle nagu selle lavastuse sismikrites. Kõrvad liikusid. Ja siis noh, siis usaldete bulla Rocke pealist nagu jäingenevusele ka lavastamise peale. Ei mäleta enam täpselt seda situatsiooni, mis meil ühes eriala loengus oli, aga ma mäletan, et seal natukene kas vihastasid või solvusid või igatahes seal midagi oli. Ja sa ütlesid, et sinu kohta võib öelda, et sa oled rumal või halb inimene. Aga kolme asja enda kohta äkki ta ei luba. Üks, et sa oled varas, teine homoseksuaalkolmas, et sa oled kommunist. Kas sa mäletad seda? Ja minu küsimus on selline, et sa oled olnud noorsooteatri kunstiline juht, Eesti NSV teeneline kunstnik, aga see pole olnud parteis, kuidas on võimalik olnud? Selga kõigepealt ma vastan sinu esimesele küsimusele, tähendab, et ilm ja kindlasti ma seda öelnud ainult, et seal oli veel natuke mõte, oli teine, et mul ei saa öelda, et mulle võib öelda, tööstid pole loll, saamatu, naiivne või ükskõik kes need küsimused, mõisted on vaieldavad, aga mul ei tohi öelda tõesti, et ma valetan, varastan ja olen oma. Vaat need olid need kolm asja, sest need on mõisteid Merust niivõrd kaugel. Aga kui sa räägid, et ma olin, siis seda võiks ka neljandana lisada, kuigi seal on ka selline, seal pannakse nagu üht-teist andeks, oleneb inimesest, kes tõesti siiralt uskus seda idiootliku ideed, Südola uskusluste siis oli või noh, ütleme, et kui keegi tahtis seespord murendada seda parteid nii nagu ma usun teda, kui leedukad tegid, sa oled teadlik, eks ole, kampaania kõik parteisse, eks peavad venelased olema pumba juures minu komsomoli ja partei. Mõtlesin suured tõsise jutu peale, mis meil siin ajame. Alustan siis algusest, tähendab, et küllap oleksid komsomoli astunud, kui noh, omal ajal keskkoolis juba, aga lõikavad teised seal aastusid kõikaga. Üks õpetaja ütles minule klassikaaslasele, et vaat nüüd täpselt šokolaadi ja mina ja minu klassivend ütles, et mõtleme veel, mis te mõtlete. Pandi pioneerid luku taha enne siit välja ei saa, kui olete. Mitte mingil juhul plasti välja, mets sealt siis läksin koju, isa, ema aeda, kus sa nii hilja tuled. Laura kasvõi seal, et et mina ei tea, ma ei astu kapsamaal, tema ise oli parteilane muidugi. Täitsa poiss. Nüüd ei tohigi astud, mõtlesin, et äkki viskavad koolist välja, klassis viskavad, vaatame siis mõtleme edasi, tab, ei visatud. Nüüd tuleb järgmine tore lugu, pioneer, ma olen olnud ja ma õppisin lava koolis seal. Äkki kutsuti mind prorektori juurde, prorektor oli siis Paul Karp tuntud orkestri juht ja väga sümpaatne, muhe ja mõnus mees ja materjalid, mis sinna ei kutsuta niisama kasvale mingit pattu teinud enda, millest ei ole ja vähemalt ei ole vahele jäänud Tseebeegalt püksis, läen sinna tema juurde. Kabinetti pakub mulle istet väga kenasti, vaatab mulle kaastundlikult otsa ja mina kogu aeg mõte, mis, milles on asi. Ja siis ta ütleb, et seltsimees sellepärast, et neil on suur murre. Tähendab temal suur murret, et kõige kursus kõik on komsomoli, ta ka teie ja n Graham ei ole. Öelge, miks, et see jutt jääb meie hamba vahel? Öelge mulle, aga ta lihtsalt väga sõja südamlik, kõike, kohati nagu isegi lained on selle väga tore mees. Veel lisan juurde. Öelge mulle veel ja siis on küsimus, kas teil pole olnud võimalust astuda komsomoli või tahvlite põhimõtteline vastane ja mina mõtlen, mida nüüd vastata pole võimalust olnud, see oli naeruväärne. Klik aeti, sunniti komsomoli astuda, siis ma detabilid tundnud, kuidas ma ütlen, et ma olen põhimõtteline vastane, lõik, nägemist, lavaka kool, kõik jama ja siis mul nagu jumal pani pähe näpuga pähe nagu. Tsiteerin praegu. Et ma mängisin kunagi Rakvere Teatris traali Tudu suustoldera näidendis Juhanid, kes luges Smuuli, mina, kommunistlik noor ja laev, traaler jäi õnnetult kinni seal, et mingi tross läks ümber vindi kõik ja Vena siis läkski nii. Hüppasin vette ja tõmbasin trossi küljest lahti, kõik mehed olid õnnelik poiss, kangelane, kõik ja puha. Ja siis ma leidsin, et noh, nüüd mul on midagi komsomoli kaasa võtta. No selline näitemäng oli. Mida vaatades? Paul karbilats, ütlen etjatelemised, mina olen üks väga põhimõtteline inimene, mina leian, et mina veel ei vääri komsomoli. Mul ei ole midagi kaasa võtta, noh, seal oli see käibelause. Ta vaatas mind tükk aega nagu idioot ja siis ütles, et jah, ütleme alla hõbratuurite, väga tubli mees, väga tubli, aus mees ja kui tunnetate ärrite, tulge kohe minu juurde. Ma annan ise teile soovitus. Ta ei jõudnud seda aega ära oodata. Et millal hakkan väärima komsomoli. Ühed, mis veel palju aastaid hiljem Kadriorus anti kätte ENSV teenelise kunstniku tunnistus, siis Paul Karp sai mingi ordeni või medali seal suitsunurgas, ma tuletasin talle seda meelde. Kuradi poiss ja niivõrd vedasi. Jäingi uskuma. See oli komsomoli mälestused, aga no need parteisse astumisel asul sa küsisid, näed, jälle räägin pikalt, jälle võtan tagasi. Tähendab, see oli selge, et kõik direktorit, teatri direktorit, pea näitud kunstilised juhid nagu kõik tehased, kolhoosid, esimehed ja kõik pidid olema parteilased, seda nimetati nomeklatuur amet ja siis tuli käia läbi kadalipp. Kõigepealt oli oktoobrirajoonikomitee, järgmine käik oli, noh, see kõigi puhul, aga ma räägin oma näidet, siin oli linna kobite jälle hoiatati mind, et ah, kui büroole kutsutakse, siis küsivad kindlast, miks ei ole veel parteisse astunud, mõtlesin, et küll ma tean, mis ma vastan. Matti Pedak oli isegi veel noorsooteatris mete aasta kunstinõukogu liige ja ta tundis mind, mina teda, kõik, lähen sisse, küsib jälle. Ja kinnitama mitte küsimust ja nüüd tuli siis see viimane Keskkomitee eesotsas Karl Vainoga keskkomitee büroo, siis lähen sinna, siis oli seal üks n õppis minuga koos, ta oli üks puhkpillimängija, olid seal ka mingi kultuuri instruktoritena, vaata nüüd ja rütmid pääsesid selts kadalipust, et noh, see on juba selline taset, siin ei tunne keegi selle vastu huvi. Oled sa parteiline võitmitel, kar, teilade lahen, seal seal eeskojas on palju seal mehi, kõik, mingid direktorid, kolhoosi esimehed nagu käis kinnitamine ja mina seal ka alla kardioloogid. Ja siis õudes minu kord läheses sünda büroo etteparteibüroo ette ja äkki Karl Vaino ütleb mulle nii, et Dawaryushowa peret vett. Võuabse Saagvahessemm mõju vas Uutverst aja mahedat post kärssab, tõlgin eesti keelde ja ühesõnaga, et meie oleme parteiorganisatsioon, teolte parteilane, noh, ironiseeris, et kas sa oled üldse nõuseta kiritamede teid selleks kunstiliseks juhiks, muidugi teised seal kõik naeravad. Auna boss tegi nalja ja mina vastasin talle samuti vene keeles, noh, vene keel, mul vähemalt Elba. Nõus harrashi Otverr kinnitav kinnitategi mind mitte parteilist juhtivale kohale, aga minu vastus oleks lihtne olnud, et ma ei taha seda ametit. Tahetakse siin, kui tahate, võtke mind sellisena, nagu ma olen, kuid ta andis. Jumal tänatud, võtke üks parteilane. 21 aastat tagasi ajalehes reede huvitava ajaleht on olnud Mati Unt teinud sinuga intervjuu ja üks küsimus kõlab selliselt, mille ta küsis, ühiskonnas on ümberkorraldused, ehitatakse uut Eestit. Päev toimub midagi sinu kabineti akna all, müriseb ekskavaator, ehitatakse uut teatrihoonet, püüame kirjeldada oma tundmusi, kõikjal toimub midagi, kes oled sina seal sees, sinu enesetunne, Ma pärast ütlen sulle, mis sa toona vastased 21 aastat tagasi, aga ma küsiks sedasama küsimuse praegu. Sinu käest. No mis ma sulle ütlen, ütlen sulle nii, et noh muidugi see oli suur võit ja ma imetlen kõiki neid, et me tähendab, kes olid seal kaasosalised, et me saime taasiseseisvaks Eestiks mind häirib palju sendi eest. Muidugi rõõmu on meil, meil on kõikvõimalikku kaupa täis kõik vend häiri paljunud tähendab see klassivahed, et palgaerinevus, et ma toon ühe näite näiteks ole no hea küll, praegu oli ju see skandaal, mäletad ise ära, et parlamendiliikmel ikka palk tõuseb, kevadel oli, see tõuseb ei tea kuhu võrreldes keskmise palgaga. Siis tekkis see meedia ja avalikkuse survel või nüüd mõtlevad veel, kas külmutada või mitte külmutada neid palku siis nagu sa mäletad, oli veel 12000 taheti nii, et paksu vaba ilmatšekideta. Aga nüüd mul on üks selline küsimus. Kui pensionär saab 5000 pensioni üle 5000, hakatakse võtma temalt maksa juba, no siis ütle sina, kallis õpilane, kus õiglusel inimene, kes on teinud 25 või 50 aastat töös kujule 5000, see on piir. Kui ta saab rohkem, tuleb hakata võtma sealt makse maha. Need, kes saavad 30 40 ja nüüd tahavad 50000 saada, tahtsid 12000 maksuvaba saat. No kus on õiglus? No vot, mina võiksin öelda jällegi näiteks sellise näite, et täna hommikul ma lugesin postimehest, kus meie peaminister Andrus Ansip tahab kehtestada raamatu müügile 18 protsendist käibemaksu. Lihtsalt vastaks sellega. Ja mina vastan sellega, ma lugesin päevalehest. See on ju, no kuidas me siis üldse tahame noorust hariduse juurde tuua, et lugevus kasvatada, no miks peab siis niimoodi, ütleb, et kirjandusteatrit kui filme või üldse kultuuri pidevalt niimoodi ahistama, nüüd on see moodne sõna ahistamine. Mulle tundub, et näitleja eriala on selline, et sa alati jääd näitlejaks, isegi kui sa nüüd oled pensionil. Ja ma olen kuulnud, et näitlejad näevad ühte väga sarnast unenägu, et nad näevad, et nad on paljad ja nad on laval. Kas sina näed seda? Ja see on ilmselt ebadena selle ametiga seotud, on kaks unenäkku vale küsinud, paljudelt kolleegidelt on kaks, mis pidevalt kõik on läinud. On see Texeevia Pole näinud isegi sellist unenägu, tekstiraamat on kadunud. Ma pean kohe lavale minema ja ei, mis etendust ma mängisin, ei tea. Ja siis on muidugi nii, et vaheki ole paljalt laval ja ma ei saa aru, kuidas passaigus sunnid riigid jäid, jäid ja see on lihtsalt spetsiifiline unenägu ja see oli isegi mäletan. Riia sinu kursakaaslane ütles, et ikka näete, ma sain ja, ja ma ütlen, et ma näen praegu ka. Mida sa ütleksid noorele näitlejale või inimesele, kes tahab üldse näiteks näitlejaks saada? Nii olin mina ja nii on olnud, järgnevad põlved siin ja see noor näitleja šamott on hingelt kindlasti lüürikud romantikud. Võib-olla mõni mõtleb ka kuulsuse peol, et noh, et kuulsaks saada, mina õnneks ei ole sellele mõelnud. Oi muidugi, kui ma olin noor sekvaatasina pühvli peal, minu nimi, aga see ööd isegi don, kus oli minu jaoks segav ja tappev. Kui lühike hingelt armastad ja tahad, peab selle õppima, aga ei tohi ainult loota. Illusioonidel. Te kuulsite saadet näitlejast lavastajast ja teatri pedagoogist Rudolf valla Pärdist. Saate pani kokku helirežissöör maris Tombach, toimetaja Urmas Vadi. Inemise sisu, kuid on võimalik kuulata internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni.